323 miljonit krooni maksva eksperimendi lõpp laseb teadlased neljakäpukile tagasi

Tunamullu oktoobris avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kohtla-Järve poolkoksimäe sulgemistööd lausa stahhanovlike sõnadega, praegu aga teevad erivaldkondade teadlased liigutatud mäed maatasa.

Kui 323 miljonit krooni maksvaid töid plaaniti, ei küsinud teadlastelt keegi, mida nemad arvavad. Postimees küsis seda nüüd ja valdav on arvamus, et keskkonnale tehakse pigem kahju kui kasu.

 Praegu veetakse sellel Baltikumi suurimal poolkoksimäel õlitootmise jääke ühest mäe servast teise ja kujundatakse nõlvu ümber. Jutt käib 3,9 miljoni kantmeetri liigutamisest 90 hektari suurusel alal. Süsimusta olluse peale pannakse savimatid ja drenaažimatid ning peale veel pool meetrit värsket poolkoksi.

Mööda mäge edasi-tagasi vuravad veokid emiteerivad teist aastast järjest CO2, õhus lendleb poolkoksitolmu ja mäe seest immitseb mürgist väävelvesinikku. Juulis sai Postimees teada, et kui varem olid mäe sees kuumenemiskolded, siis ehitustööde käigus läks mägi seest põlema.

Veel paari aasta eest kasvasid nüüdsel pigimäel kohati juba kümmekonna meetri kõrgused puud ja nõlvadele oli tekkinud ka huumusekiht. Siin-seal leidus kaitsealuseid orhideesid. 90 hektarist umbes 70 hektarile olid puid istutanud terved põlvkonnad koolilapsi.

Metsateadlase Elmar Kaare jaoks oli väga aluselise pinnasega mägede metsaga katmine elutöö. Selle teadustöö vastu ei tundnud projekti koostajad Kaare sõnul mingit huvi. «Kus raha ja võim, seal võib teha kõike,» on Kaar nördinud.

Vähemalt sama kriitiline legendaarne looduskaitsja Heino Luik, kes hukkus traagiliselt 2007. aastal keskkonnamõjude hindamise aruande mõnevõrra kirglikuks muutunud arutamise ajal. «Aruande koostamine ei toetu põhjendatud metoodikale,» teatas ta, klõbistades nördinult konte-luid. «Juriidilis-tehniliste aspektide kõrval pole arvestatud ökoloogilisi ja majanduslikke aspekte. Metoodika vajab täiendamist ja sellest lähtudes tuleb täiendada ka aruannet. Ilmselt on vajalik kaasata täiendavate erialade eksperte, sealhulgas mitte üksnes elavate seast, teha täiendavaid analüüse, mudelkatseid ja riskianalüüse. Vastasel korral pole välistatud soovitule vastupidised tulemused, täiendav oht keskkonnale ja suured asjatud kulutused.»

Loe teistestki teadlaste liikumisviise mõjutavatest argumentidest tänasest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist.

Vaata ka:
323 miljonit krooni maksev eksperiment ajab teadlased tagajalgadele

Eestikeelse Vikipeedia 100 000. artikkel! Eksklusiiv-intervjuu!

Täna kell 12.38 valmis eestikeelses Vikipeedias 100 000. artikkel. Selleks sai Eesti alternatiivfüüsiku Jaan Kana-Pulksepa biograafia. Avaldame siinkohal Haige Mõistuse Sündikaadi eksklusiivse intervjuu Jaan Kana-Pulksepaga.

***

Öelge nüüd Eesti rahvale, härra Jaan Kana-Pulksepp, mis tunne on olla eestikeelse Vikipeedia 100 000. artikli teemaks?

See meenutab mulle toda hetke, kui natsidest tulnukad mu ära röövisid. Aga mina põgenesin ära, eh-heh-hee, koksasin valges kitlis tulnukale siibriga vastu kukalt, kui ta mulle süsti tahtis teha. Jah, ega mu tee tõe juurde kerge ole olnud.

Milline on teie suurim teadussaavutus?

Egiptuse püramiidide mõõtmeid analüüsides olen ma leidnud valemi, saan ennustada Eesti ajaloo täpset rütmi. Ma kirjutasin juba 1965. aastal Edgar Savisaarele, millisel kuupäeval ta IME mõtte peale tuleb! Et tulnukad minu valemit ära ei saaks varastada, kannan ma alati koeranahast kasukat ja hõbepaberist mütsi, isegi duši all.

Kas teie elu nüüd ka kuidagi muutub?
Täna algab minu tähelend, poole tunni pärast saabuvad Nobeli komitee esindajad. Panin juba kohvivee keema.


***

Wikimedia Eesti juhatuse liige, anonüümseks jääda sooviv Johannes Kaarepera, kuidas kommenteerite?

- Oi j*** tv*** m***, pidin ma seda tegema...

HMSi vikipeediatoimetus

Siseministri meedianõunikuna asus tööle Paavo Kangur

Siseminister Ken-Marti Vaheri meedianõunikuna asus sellest nädalast tööle seni vähetuntud maalija, kuid see-eest tuntud ajakirjanikuna tegutsenud Paavo Kangur.

"Ma jätkan meedia analüütikat pressiteate vormis ning minu põhiliseks huvialaks on hämamise ja reaalsuse vahekord," ütles Paavo Kangur BNS-ile. Kanguri sõnul on tema uus töökoht jätk läinudaastasele näitusele "Tsiteerimise täpsus". "Ma ei ootaks mingit kultuurisündmust, pigem pakun kolleegidele ja headele tuttavale lugemiseks mõned tekstid ning pokaali šampust."

Kangur nõustab siseministrit avalike suhete, pressi ja meedia küsimustes.

Paavo Kangur on töötanud ajakirjade Intelligent Life, DI ja Sinu Kroon peatoimetajana ning olnud aastaid nädalalehe Eesti Ekspress majandustoimetuse juht ja asepeatoimetaja. Paavo Kangur alustas oma ajakirjandusliku karjääri 21 aastat tagasi uudiste agentuuri BNS majandustoimetuse juhina. Enne siseministri nõunikuks saamist töötas ta viimati ajakirjas Kroonika.

Siseminister Ken-Marti Vaher muutis kolmapäeval oma käskkirjaga siseministeeriumi struktuuri, kaotades avalike ja välissuhete osakonnast ühe pressinõuniku ametikoha ning moodustas juurde ühe siseministri nõuniku ametikoha. Ministeeriumi koosseisus on kokku kolm siseministri nõuniku ametikohta.

Siseministeeriumis on kokku 216 ametikohta ning struktuurimuudatustega jäi ministeeriumi ametikohtade arv samaks.

vaata ka:
Siseministri meedianõunikuna asus tööle Paavo Kangur 
Kroonika ajakirjanik analüüsib maalides meediat