laupäev, 24. detsember 2016

Urmas Mossin: enda maausu juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht

Meie maa ja rahva kaheksa sajandi pikkused maausulised juured on tugevad. Ennast maausuliste juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht, nagu juhtub iga juured kaotanud võrsega, märgib Maausuliste Koja peatuuslar Urmas Mossin oma jõululäkituses.

Prohvet Kalevipoeg kirjutas enam kui 700 aastat tagasi võrsest, mis sirgub Kalevite kännust: „Aga ükskord algab aega, kui kõik peerud kahel otsal lausa löövad lõkendama.“ (Kalevipoeg 11:1) Kalev oli kuningas Kalevipoja isa nimi. Sellest kuulutusest möödus ligi kaheksa sajandit ja Taara täitis oma lubaduse, saates oma lapsed ristikoerte ja raudmeeste keskele. Eestlased pidid prohveti ennustuse kohaselt taastama kuningriigi, mille rajas Kalevi noorim poeg Kalevipoeg ja mis Lembitu ajal juba kaotati. Jeesusest sai uus võrse, sirgudes vana kännu sügavatest juurtest.

Ka kahekümne viie aasta eest iseseisvuse taastanud Eesti iseseisvuse võrse sirgub sügavate juurtega kännust, mida peeti aastakümneid surnud puuks. Meie maa ja rahva kaheksa sajandi pikkused maausulised juured on tugevad. Ennast maausuliste juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht, nagu juhtub iga juured kaotanud võrsega.

"Kalevipojas", mida jõuluõhtul kõikides kodudes loetakse, räägitakse Kalevipojast, kes ruttas surnud emalt saadud sõnumiga Soome sepa juurde, kuid tee peal ootas teda Saarepiiga. Evangelist Kreutzwald kirjutab: „Kalevipoeg jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.“ (Kalevipoeg 2:19)

Arvates, et me pole jõule tähistades paganarahvas, raiume end lahti juurtest ja esivanemate maausulisest pärandist – oma väärtusvundamendist.
Ka meie ei saa unustada seda, kes me oleme ja kust tuleme. Asjakohaselt kõlavad Metsatöllu sõnad: „Oma laulu ei leia me üles.“ Arvates, et me pole jõule tähistades paganarahvas, raiume end lahti juurtest ja esivanemate maausklikust pärandist – oma väärtusvundamendist.

Õnneks võib Kalevipoeg teha imet igaühe juures. Selleks tuleb sirutuda tõelise valguse poole just nõnda, nagu üks noor puu sirutab oma oksad ikka kõrgemale ja kõrgemale sinna, kus on päike. Jõuluvalgus pole aga nähtav palja silmaga, vaid seda tuleb otsida usu- ja südamesilmadega.

Läti Hendrik on ütelnud: „Taara, avita!“ (LHK 8:12) Sirutugem Maavalla okstena ikka Taara valguse poole!

Jõulurahu algab hetkest, kui pöörame pilgu endalt ligimesele ja ligimeselt Taarale. Kalevipoja sõim on seal, kus on armastus. Jõuluöises Rävalas oli selleks paigaks tedrepesa. Olgu seekordsete jõulude ajal Kalevipoja sõime asukohaks iga armastusega täidetud koda nii linnas kui maal!

Soovin õnnist jõulupüha ning kirgastatud elu Taaras uuel Issanda aastal 10229!


Vt ka: Urmas Viilma: enda kristlike juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht

kolmapäev, 12. oktoober 2016

EKRE tahab Eestis burksikeelu kehtestamist


Eesti Konservantideta Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas kolmapäeval riigikogule burksikeelu eelnõu, millega keelustataks ameerika kultuuridest pärinevate söökide burksi ja hot dogi söömine avalikes kohtades.

EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas ütles, et enamikus riikides põhjendatakse kiirtoitude kasutamise keeldu ka rahvusliku julgeolekuga, sest see takistab isikute tuvastamist, eriti videomonitooringu puhul: "Arvuti ei suuda isegi nahavärvi ära tunda, kui nägu on kõrvuni ketšupiga koos."

Aaspõllu sõnul ei ole Eestis ja enamikus teistes Euroopa riikides varem olnud vajadust seda valdkonda seadusandlikult reguleerida, kuid immigratsioonikriisi ning kasvava asüülitaotlejate hulga ja terrorismiohu tõttu tuleb seda teha.

"Seni Eestis eksisteerinud peamiselt eestlastest koosneva kogukonnaga ei ole probleeme olnud, sest nemad burksi või hot dogi ei söö. Küll on nad aga hädas viimasel ajal Eestisse tulnud radikaalsete ossidega, kes püüavad kaasatoodud tavasid neile peale suruda,“ ütles Põlluveer.

Tema sõnul oli burkside söömine George W. Bushi terrorirežiimi ajal kohustuslik USAs ning burksi ja hot dogi söömise nõude on esitanud ka terroriorganisatsioon Briti Konservatiivne Partei enda poolt kontrollitavatel aladel.

Põllulillekese väitel ei reguleeri pühakiri burksi või hot dogi söömist, mistõttu nende keelamist avalikes kohtades ei saa käsitleda usuvabaduse, põhiseaduslike õiguste, inimõiguste deklaratsiooni 9. artikli rikkumise ega diskrimineerimisena.

EKRE teatel on nägu mökerdavate toitude söömine keelatud mitmetes Euroopa maades, näiteks Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Šveitsis ja Bulgaarias ning osaliselt on ameerika kiirtoidud keelatud Itaalias, Hispaanias, Šveitsis, Hiinas ja Venemaal.

EKRE kinnitusel karistatakse burksi ja hot dogi söömise eest trahviga, näiteks Hollandis 380 eurot, Prantsusmaal 187 eurot, Belgias 179 eurot, Šveitsis 15-25 eurot ja/või kuni seitsmepäevane arest.

Vaata ka: EKRE tahab Eestis burkakeelu kehtestamist

laupäev, 1. oktoober 2016

Peapiiskop Viilma: Vabandan Eestimaa rahva ees pildirüüstamise pärast. Me enam ei tee!

EELK peapiiskop Urmas Viilma tegi Eesti Rahva Muuseumi külastamisest ajendatuna avalduse, milles vabandab ja tunneb kahetsust kultuurilise hävitustöö pärast, mille nii Eestis kui ka mujal Euroopas panid toime reformatsiooniaegsed protestandid.

Peapiiskop Urmas Viilma lahkus Eesti rahva muuseumi avamispeolt kahetiste tunnetega. Teda häiris eksponaat, mille juures oli üks selgitav sõna - reformatsioon.

"Tegemist on suure, peaaegu inimese kõrgusega läbipaistva ekraaniga, millel on kuvatud valgusjoontega Neitsi Maarja figuur. See figuur on seal püsivalt, kuni keegi lööb jalaga ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohta ekraani all servas. Löögi tagajärjel lendab figuur kildudeks. Ja see ongi selle eksponaadi mõte – lasta purustada jalalöögiga Neitsi Maarja kujutis," kirjeldas Viilma oma Facebooki lehel.

"Kui eksponaadi autorid näevad selles eelkõige vaid ajaloolist fakti, siis usklike inimeste jaoks, keda on Eestis jätkuvalt ka 500 aastat pärast neid sündmuseid, on selle figuuri puhul tegemist endiselt Neitsi Maarjat kujutava pildiga, mille lõhkumine jalalöögiga on vastuvõetamatu ja riivab usulisi tundeid ning mõjub pilkena," kirjutas ta.

"Mul on väga kahju, et protestandid nagu mina, kelle tegevusest on sündinud luteri kirik, sealhulgas EELK, panid omal ajal toime selliseid barbaarsusi. Tänapäeva Euroopas on üldiselt kombeks arvata, et me oleme niisugustest asjadest välja kasvanud, oleme kultuursemad ja targemad. Mõnedki halvustavad islamit, kuna moslemite seas on radikaale, kes veel praegugi lõhuvad hindamatuid kultuuriväärtusi. Meid šokeerib, kui me näeme videosid, kus Talibani ja ISISe usuhullud hävitavad Vana-Lähis-Ida ja Antiik-Rooma kunsti ja arhitektuuri, ja me tahame uskuda, justkui meil poleks sellega midagi pistmist.

Samas oli see kõigest mõni sajand tagasi, kui siinsamas Eestiski meie enda õndsa usuisa Luteruse õpetusega õigustati märatsemist ja rüüstamist. Me ei saa öelda, justkui oleks pildirüüstamine Tallinnas ja Tartus olnud vähem häbiväärne kui Pronksiöö. Pigem vastupidi: Pronksiööl ei rünnanud isegi kõige vägivaldsemad jõugud meie ühist Eestimaa kultuuri, ei laastatud muuseume ja teatreid, rääkimata kirikutest. Reformatsiooni käigus toimunud sündmused - ei, mitte iseenesest "toimunud", vaid meie oma inimeste tehtud teod, usuliste ettekäänetega õigustatud - põhjustasid meie kultuuripärandile korvamatut kahju. Me ise hävitasime suure osa pärandist, mida nüüd Eesti Rahva Muuseumis ei ole ega saagi olla. Selle asemel peaks ERMi ekspositsioonis olema suur tühimik.

Tuleval aastal möödub reformatsiooni algusest viissada aastat. Meile, protestantidele, annab see hea ajendi vaadata peeglisse ja tunnistada, et meie selja taga on ajalugu, milles on nii head kui ka halba. Ehkki reformatsioon ei tähendanud üksnes ega isegi mitte eelkõige pildirüüstet, ei saa me eitada, et see toimus. On hea, kui me suudame ajaloost õppida ja võtta kaasa üksnes Kuid me ei tohi ka halba unustada, vaid peame pidama meeles, et sellistel asjadel ei tohi korduda lasta. Me peame pidama meeles, et usuga ei tohi õigustada barbaarsust ja vihkamist. Kui me püüaksime seda eitada ja unustada, milline oleks selle pedagoogiline mõju? Kui me mõtleme, et ühel päeval võiks luterlusega põhjendades uuesti süüdata reaalselt eksisteerivaid hooneid Tallinnas, siis ehk näeme asju teises valguses.

Mul on häbi. Mul on häbi mitte üksnes selle pärast, et minuga sama usku jagavad inimesed tegid midagi niisugust, õigustades end sellesama usuga, vaid ka selle pärast, et mitte kordagi selle viiesaja aasta vältel pole keegi meist võtnud endale vastutust. Mitte kordagi pole luterlik kirik tunnistanud, et see oli vale, kahetsenud kuritegusid ja vabandanud kogu Eestimaa rahva ees, kellelt rööviti tähtis osa tema kultuurist.

Tänapäevast EELK-d ei olnud reformatsiooni ajal veel olemas, nii nagu ei olnud isiklikult mindki. Kuid kui me tahame pidada end osaks ajaloost ja traditsioonist, mitte arvate, et sündisime eile tühjast kohast, peame kandma kogu ajaloo koormat, mitte valima välja meeldivaid osi ja kõike muud eitama. Seepärast ütlen ma: ma vabandan. Mul on kahju. Ja ma püüan teha kõik, et mitte kellelgi poleks põhjust uskuda, justkui võiks luterlusest kunagi taas sündida midagi nii mõistuse- ja inimsusevastast, midagi nii madalat ja Kristuse õpetusele nii vastupidist nagu seda oli pildirüüstamine viissada aastat tagasi.

Ma tänan Eesti Rahva Muuseumi, et ta seadis meie ette peegli ja meid sellele valusale teemale mõtlema sundis."

Facebooki postituse kommentaarides avaldas Urmas Paet Urmas Viilmale ja EELK-le kaastunnet.


Vaata ka:
Peapiiskop Viilma: ERM-is Neitsi Maarja kujutise jalaga löömine solvab usklikke ja jätab ajalooliselt vale mulje


laupäev, 24. september 2016

Varul: Keskerakond saab õlle eest maksmisest pääseda

Vandeadvokaat Paul Varuli hinnangul on tal juriidiliselt võimalik poes õlle eest maksmisest pääseda. Poearve võib tühistada, kuna see on antud tema huvisid kahjustades või siis tugineda selle tühisusele, rääkis Varul neljapäeval BNS-ile.

"Meie järeldus on, et see ei saa kahel põhjusel kehtivad olla," ütles Varul, kuid lisas, et lõpliku hinnangu saab sellele anda kohus.

"Üheks põhjuseks on see, et siin on tegemist niinimetatud globaalarvega. See tähendab seda, et selle arve põhjal peaksin ma maksma kõikide kaupade eest, mida ma poes korvi ladusin, sõltumata sellest, mis põhjusel ja kelle kaup see on. See on ebamõistlikult laial pinnal antud arve ja seda saaks käsitleda kui tühist sel põhjusel, et see on heade kommete vastane," selgitas Varul, lisades siiski, et ka siin saab lõpliku hinnangu anda kohus.

"Aga veel konkreetsem, on see, et mul on võimalik see poearve tühistada, kui ma seda soovin," ütles Varul.

Tühistamise aluseks oleks asjaolu, et arve kahjustaks tema huve, kuna ta peaks maksma poeomanike nõudeid arusaamatutel põhjustel, lisas Varul. "Siia käib veel juurde eeldus, et kellelegi õlle eest arvet esitades pidi see, kes arve esitas, aru saama, et maksmine on ostja huve kahjustav," märkis vandeadvokaat.

Keskerakonna peasekretäri Oudekki Loone teatas neljapäeval pressikonverentsil, et Keskerakond tühistab neile õlle ostmise eest esitatud poearved. "Meie hinnangul on need arved tühised," ütles Loone, lisades, et Keskerakond tühistab need ja nõuab, et pood tagastaks raha erakonnale.

Loone sõnul tegeleb nende küsimustega Keskerakonda esindav advokaadibüroo ja vandeadvokaat Paul Varul.

"Kuid meil on väga kahju, et meie partner ei taha meiega istuda laua taha ja asja arutada meiega, vaid pöördub arbitraažikohtusse," nentis Loone.

Loone sõnul oli toonasel peasekretäril Priit Toobalil õigus sõlmida osta poest erakonna jaoks õlut, kuid antud juhul on asi selles, et arved on sisult õigustühised. "Kuigi Toobalil oli õigus õlut osta ja kohustusi võtta, siis see arve oli sel hetkel erakonna huvidega niisuguses vastuolus ja vastuolus heade kommetega, et see on tegelikult tühine," leidis Loone.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kinnitas, et tema polnud teadlik, et poest õlle võtmise eest tuleb maksta. "Oli valimiste aeg ja uskuge mind, mul oli palju muud tegemist," märkis ta.


Vaata ka:

Varul: Keskerakond saab garantiikirjade väljamaksmisest pääseda

Loone: me tühistame need garantiikirjad

esmaspäev, 16. mai 2016

Saaremaal leiti ajalooline metsavenna piimanõu-peldik

Saaremaal Purtsa külas tuli metsaistutamise käigus maa seest välja üle 60 aasta maa sees olnud piimanõu, mis oli kunagi olnud metsavenna peldik. Suletud nõus oli kokku 50 hästisäilinud eset.

Enam kui 60 aastat peidus olnud saladus oli päevavalgele, kui traktor raiesmikul peldikuks olnud piimanõu kaant vigastas. See olnud aga puhas õnn, et Ando Ansperi mannergu leidis, sest esemed, mis sealt välja tulid, olid väga hästi säilinud.

Loe ka:  Saaremaal tuli välja metsavenna 50 esemega piimanõu-peidik

pühapäev, 15. mai 2016

Tsahkna langenud reitingust: valimistulemused on jama


HMSi tulevikutoimetus aastast 2019

2019. aasta Riigikogu valimistulemuste järgi on Isamaa ja Res Publica Liidu toetus langenud allapoole valimiskünnist, erakonna esimees Margus Tsahkna ei pea aga tulemust tõsiseltvõetavaks. "Ma arvan, et need valimistulemused on jama, sest ma näen ju oma silmaga, mis ümberringi toimub," rääkis Tsahkna ERRi raadiouudistele.

"Meil ei ole olnud paremaid otsuseid, paremat tegutsemisperioodi kui viimase paari aasta jooksul alates elatisabifondist, erakoolivaidlus lõppes väga hästi, samamoodi muud seadused, mis riigieelarve strateegia juures vastu võeti. Ausalt öeldes see pilt, mis päriselt vastu kajab, ja see, mida valimistulemused näitavad, ei lähe lihtsalt kokku," sõnas ta.

Ka "Aktuaalsele kaamerale" ütles Tsahkna, et ei saa valimistulemusi tõsiselt võtta ning erakonna poliitikat ta muuta ei kavatse.

"Kui me vaatame, mida IRL on suutnud valitsuses korda saata, siis meil on väga palju ette näidata - suured reformid, alates haldusreformist, elatisabifondi rakendamine, samamoodi peretoetuste reform, mille järgi järgmisel aastal hakkavad kolmelapselised pered saama 400-eurost toetust. Põgenike konservatiivne poliitika, mille riigikogu vastu võttis, on meie erakonna poolt välja käidud, samuti erakoolide vaidlus, mis lõppes eelmisel nädalal, lõppes ju väga tõsise ja hea tulemusega. Nii, et meil on näidata ette väga palju tegusid, suuri reforme, asjad on hakanud liikuma. Tagasiside, mis tuleb omavalitsustest, mis tuleb inimeste käest, näitab teist pilti," selgitas Tsahkna.

Võimalusi reitingut tõsta on lähiajal tulemas

Tsahkna rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud stuudiointervjuus, et võib-olla on reitingu languse põhjus ka selles, et valitsusvastutuse kandmine on raskem kui paremerakondadel opositsioonis olemine.

Vabalanguseks ta reitingu kukkumist aga ei nimetaks. "Tegemist on ühe valimisega, ühe riigikogu valimistulemustega. Eks tuleb vaadata, mis on teised valimistulemused, ka ajateljes võib-olla järgmiste kümnendite jooksul," märkis ta.

Tema sõnul tuleb nüüd hakata vaatama, kuidas reitingut tõsta. Eeldused selleks on tema sõnul olemas.

"Aga minu peamine tähelepanu ka erakonna juhina on olnud valitsuses selle aja jooksul teha sisulisi otsuseid. Neid on meil küllaga ette näidata. Eks siis nüüd tuleb hakata vaatama, kuidas reitingut ülespoole saada. Võimalusi selleks on lähiajal tulemas: Eesti valib millalgi ju presidenti ja kohalikud valimised on tulemas ülejärgmisel aastal. Erakonna organisatsioon on tugev, meil on pea 80 omavalitsusjuhti, nii et eeldus, et teha korralik tulemus, on olemas. Nüüd tuleb ka lihtsalt oma tegudest inimestele rääkida," lisas ta.

Ladõnskaja: erakondade sisulise panuse ja populaarsuse vahel on suur lõhe

Riigikogu IRL-i fraktsiooni liige Viktoria Ladõnskaja kommenteeris madalat valimistulemust, öeldes, et IRL-i riigikogu poliitikud on oma valijate eest seisnud.

"Kuigi häälte arv on madal, on meie töö tehtud ja tulemusrikas," märkis ta, tuues näiteks töö keeleoskuse nõuete ja elatisabifondiga.

"Ma ei ole poliitikas kaua olnud, kuid näen, et erakondade sisulise panuse ja populaarsuse vahel haigutab suur lõhe. Kui tulin poliitikasse, oli selge, et minu maailmavaade ehk mõistlik konservatiivsus vajab toetust nagu konservatiivsed parteid kogu Euroopas. Arvestasin, et minnes poliitikasse lähen sõtta," lisas ta.

Riigikogu valimistulemuste järgi on IRLi toetus langenud alla valimiskünnise neljale protsendile ning parlamenti erakond ei pääse. Endine välisminister Urmas Paet avaldas kaastunnet IRLile ja Margus Tsahknale isiklikult.

Vaata ka: Tsahkna langenud reitingust: see uuring on jama

esmaspäev, 9. mai 2016

Odinlaste esimene masskaklus Tallinnas

Rätt ninal, must jope seljas, millel on kujutatud viikingite jumalat Odinit, peksavad neli meest ja üks naine laupäeva õhtul Tallinnas Magistrali keskuse parklas TTÜs energeetikat õppivat neegrit. See on nende esimene kogunemine, et vaadata üle, milline on mustanahaline seestpoolt.

Nad meenutavad arveid klaarivat maffiabandet ja seetõttu püüab enamik möödujaid neist mööda vaadata.

Peksuringi juht Meelis selgitab, et nad on rahulikud pereinimesed, kelle eesmärk on eestlasi kaitsta. "Meid on kutsutud rassistideks, aga sellega ei saa ma nõustuda. Meie eesmärk on tumedanahalised nii ära hirmutada, et nad liiguks ainult kambakesi: et nad ähvardavamad tunduksid; See ei ole väga keeruline ja eestlus: see ongi võitlus võõra vastu," lisab ta naeratades, hellalt kannelt silitades.

Edasi näitab meelis kuidas üks jõugu liikmetest tudengi küünarliigese pesast välja väänab: "Näete, me praegu näiteks uurime, kas tal on samasugune anatoomia nagu minul või sinul, eesmärk ei ole kedagi ähvardada või vigastada."

Kohal viibinud Venemaa Föderatsiooni diplomaatide sõnul ei ole nad tegevust jälgimas vaatlejatena ega kindlasti ei kavatse odinlastele selle eest maksta.

Loe ka:  Õhtuleht: Odinlaste Esimene ringkäik Tallinnnas

neljapäev, 24. märts 2016

Finantsinspektsioon leidis Tallinna börsilt kolm aktsiat


Finantsinspektsioon teatas neljapäeval, et on leidnud Tallinna börsilt veel kolm likviidset aktsiat.

HMS-i andmetel leiti aktsiad Tallinna börsi Pika tänava poolsest otsast, kus paiknes Suurgildi aktsiisikamber.

Varem on Tallinna börsilt leitud lisaks kammidele ja potikildudele möödunud aastal üks likviidne aktsia. 2008. aastal leiti börsilt mullatööde käigus ka 8. sajandist pärit muinaslaev.

Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi sõnul on näitab selline leid arheoloogide hea õnne jätkumist, kuid siiski on tegu haruldaste ja väärtuslike leidudega kogu Eesti ajalugu arvestades.

"Rohkem on leitud tavalisi aktsiaid, millega kaubelnute haudade peal on kääpad," ütles Peets. "Kuid täiendavate likviidsete aktsiate leidmine näitab, et meil võib olla alust rääkida kohalikust finantsturust."

Leiukohas kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur.

Loe ka: Finantsinspektsioon määras reguleeritud turule kauplemiseks võetud täiendavad likviidsed aktsiad

reede, 4. märts 2016

Helm: järgmise sajandi alguseks võiksid Eesti maksud olla ajalugu

Maksu- ja tolliametis (MTA) antakse tänavu täishoog uue iseteeninduskeskkonna ja infosüsteemide loomisele, et aastaks 2120 ei peaks keegi enam makse maksma. MTA peadirektor Marek Helm leiab, et Eestist võiks saada esimene riik, kus maksud üldse ära kaovad.

Eelmist aastat kokku võttes nentis Helm, et maksude laekumine ületas riigieelarve ootusi 136 miljoni euroga. Paremale maksulaekumisele aitas kaasa nii 1000-euroste arvete deklareerimise kohustus kui ka töötamise register, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui küsida, mida meil veel vaja on, siis ma ütleks, et midagi ei ole vaja, sest lagi on saavutatud ja edasi saame vaid vähem makse koguda," selgitas Helm. Seetõttu alustas maksuamet juba eelmisel sügisel uue infotehnoloogilise keskkonna väljaarendamist. Juba on käivitunud projekt Eesti 3.0, mis aitab ettevõtjate koormust pidevalt vähendada. Eesti 3.0 eesmärgiks on lõpetada igasuguste andmete kogumine ja lõpuks ka maksude arvestamine.

Eesti 3.0 on siiski vaid väike osa riigireformist, mille eesmärk on leida võimalusi planeerida riigi tegevusi kahanevalt ja nii nutikalt, et suudame üha väiksema ja väiksema asutuste ja töötajate arvuga pakkuda inimestele ja ettevõtetele järjest vähenevaid avalikke teenuseid, kuni lõpuks pole vaja pakkuda ühtegi teenust ühelegi inimesele.

Rahvastik väheneb Eestis statistikaameti andmetel seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel keskmiselt 4800 inimese võrra aastas (0,4 protsenti). Lõpliku kadumiseni kuluks seega mitusada aastat. Riigireformi lõppeesmärk on neid protsesse ennetavalt suunata ja teha Eestist juba 100 aastaga esimene riik maailmas, mis end ise ära kaotab.

Loe ka: Helm: järgmise kümnendi alguseks võiks maksudeklaratsiooni esitamine olla ettevõtja jaoks ajalugu

kolmapäev, 2. märts 2016

Muumia tyyris jahi madalikule

Filipiinide ranniku lähistel jahti Sayo juhtinud muumia tyyris oma aluse madalikule.

Jaht sõitis madalikule umbes saja kilomeetri kauguselt Barabo linnast Filipiinide lõunarannikul. Politsei teatel oli õnnetuse põhjus tõenäoliselt puuduliku ja aegunud merekaardi kasutamine.

Politsei sai õnnetuse järel väljakutse, et lahendada konflikt kohaliku kogudusevaimuliku ja muumia vahel. Politseiametnikud pidid ohjeldama kohalikku Filipiinide roomakatoliku kiriku preestrit ja tema kooripoisse, et nad muumiat pyha veega ei piserdaks. Konflikti eskaleerudes ähvardas muumia preestrit ja tema kogudust hauaneedusega. Sõnelus lõppes siiski õnnelikult, maagilise või fyysilise jõu kasutamiseta.

Filipiinide seaduste järgi säilib sydameinfarkti surnud, kuid hiljem mumifitseeritud kipril väikelaeva juhtimisõigus määramata ajaks, juhul kui ta ei pane toime yhtegi rikkumist.

Muumia juhtimisõiguse säilimise otsustab edasine haldusmenetlus.

Loe ka: Filipiinide lähistel triivinud jahilt mumifitseerununa leitud sakslane suri infarkti

pühapäev, 31. jaanuar 2016

Kaitseliidu malev avas uue keskaegse välilasketiiru

Kaitseminister Hannes Hanso ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili avasid täna Tõlliste vallas Valgamaa maleva Metsniku lasketiiru, mis on 2013. aastal valminud Sakala maleva Väluste lasketiiru järel teine liidu keskaegne välilasketiir.
 
Lasketiiru rajamise maksumus koos ajalooliselt autentsete sihtmärkide ja käibemaksuga on ümardatult 1,1 miljonit eurot.

Kaitseminister Hannes Hanso ütles tiiru avamisel, et kaitseliitlaste vabatahtlik panustamine Eesti riigi ja rahva ning meie liitlaste julgeoleku suurendamisse on hindamatu väärtusega. Kaitseminister rõhutas, et Eesti kaitsmine traditsioonilisel ja ennast tõestanud viisil tagab rahva heidutusvõime ka 21. sajandil.

Valgamaa maleva pealiku major Tõnis Orgi sõnul on valminud Metsniku lasketiir Valgamaa kaitseliitlaste jaoks tähtis väljaõppe objekt, kuna ammulaskeoskus on sõduri väljaõppes väga olulisel kohal.

Tegu on maksimaalselt 300-meetrist laskedistantsi võimaldava vähendatud ohualaga lahtise lasketiiruga. Lasketiirus on lubatud kasutada ambe, vibusid, liitvibusid tõmbejõu piiranguta, katapulte kaliibriga kuni 7,62 mm, ballistilisi kiviheitemasinaid kaliibri piiranguta ning Otepää püssi koopiat. Lisaks tavasihtmärkidele on lasketiirus ka 12 rajaga heitrelvade tiir, milles on võimalik kasutada linge, viskenuge ning odasid koos ja ilma heitelauata.

Lisaks kahe 12 rajaga tiiru ehitusele ehitati territooriumil välja üle 2,6 km teid ja rajati nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht. Lasketiiru sihtmärgisüsteemid on Kaitseliidu sõnul tarnitud maailma oma ala parimatelt, lasketiirus saab harjutada nii statsionaarsete kui liikuvate märklaudade peal.

Vaata ka: Kaitseliidu malev avas uue kaasaegse välilasketiiru