laupäev, 8. veebruar 2020

Maanteeamet otsustab järgmisel nädalal jääteede avamise

Maanteeamet teeb tänavu koostöös Piirivalveameti kaatritega võimalikel jääteede trassidel jääluuret, kuid võimalike trasside avamisest veel täna rääkida ei saa.
 
Tänavusel lumevaesel talvel on Väinameres jääteede avamine veninud, kuid Maanteeamet pole veel jääteede avamise osas lõplikku otsust langetanud. Põhiliseks takistuseks jääteede avamisel on rasked, jääolud Väinamerel ja Peipsi järvel, mis takistavad jääluurajatel ligipääsu trassidele.
 
Maanteeametile on otsustanud seetõttu oma abikäe ulatada Politsei- ja Piirivalveameti mereüksus, mille patrullkaatrite abil viiakse jääluurajad trasse inspekteerima ja markeerima. "Meil on reseveeritud eelarve ja meeskond on optimistlikult meelestatud. Kui tõeliselt tahta, võib inimmõistus trotsida kõikvõimalikke takistusi, ning tänavuste jääteede avamine jää taha kindlasti ei jää," selgitas Maanteeameti Läänemaa osakonna juhataja HMSi korrespondendile.

Jääteed Piirissaarele aitab kaardistada kaasaegne piirivalve mootorhõljuk.
 
Jääteed rajatakse sõidukite liiklemiseks üle külmunud mere või järve kas mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahele. Alates sellest, kui ilmnevad märgid jääkatte moodustumisest, peatab Veeteede Amet Maanteeameti taotlusel laevaliikluse Väinameres.

pühapäev, 2. veebruar 2020

Eesti keele instituuti ootab erastamine

Seoses hiljuti lahvatanud skandaalidega teaduse rahastamise ning eesti keele instituudi ylesannete ministeeriumi allasutusele andmise ymber otsustas valitsus võtta viimases kysimuses n-ö aja maha ning tellida analyysi võimalikest lahendustest EKI probleemidele. Äsja valminud analyysis soovitatakse muude oluliste muutuste seas instituut erastada.

Rahandusministeeriumi tellitud analyysis leitakse esmalt, et eesti keele kui ylitähtsa taristuobjekti haldamine tuleks viia majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Samuti leitakse analyysis, et sarnaselt maanteedele tuleks ka keele hooldamine anda kokkuhoiu ja pysikindluse tagamiseks erakätesse. Kaaluda soovitatakse ka keeleteaduse õpetamise yleviimist muude taristuobjektidega seotud erialade kõrvale Tallinna tehnikaylikooli ehituse ja arhitektuuri instituuti.

Eesti keele hooldamisega hakkavad kava järgi edaspidi yhe keskse asutuse asemel tegelema erakapitalil põhinevad keelehooldusettevõtted. Riik jaotatakse vähemalt neljaks keelepiirkonnaks, mille hooldaja valitakse riigihankele laekunud pakkumuste seast. Kuna kõigil neist on vabadus ise oma piirkonnas keelereegleid määrata, võib see tähendada, et edaspidi hakkab mõnes kohas riigikeelena kehtima kodavere, teises läänemurre.

Keelehooldeteenuse pakkumise vastu on huvi yles näidanud juba mitmed suured taristu- ja ehitusettevõtted, nagu YIT ja TREV-2. Asjaga kursis olevate isikute sõnutsi ahvatleb ettevõtteid seejuures pysiva sissetuleku teenimise võimalus olukorras, kus taristuobjektide ehitusmahud võivad aasta-aastalt kõikuda või sootuks kokku kuivada.