Teadlased tuvastasid Delfi kommentaatori geeni

Eesti geenivaramus talletatud DNA-d analyysinud geneetikud tuvastasid eestlastel geeni FkU, mille väljalylitamine takistab inimest muutumast Delfi kommentaatoriks. Töö autorite hinnangul võib sama geen põhjustada ka aktiivsust The New York Times'i, The Guardiani jt kommentaariumides.

Eesti geenivaramus talletatud DNA-järjestuste arv on nyydseks kasvanud piisavalt suureks, et võimaldada andmete põhjal teaduslike järelduste tegemist. Yhe esimese pääsukesena pyydsid varamuga töötavad teadlased leida geenikombinatsiooni, mis suurendaks inimese netikommentaatoriks muutumise tõenäosust. Uurimuse autorid tuvastasid yllatuslikult, et seda protsessi juhib yksainus geen FkU. See geen mõjutab kaudselt valku UpYrs, mis käivitab inimese ajukoores äärmiselt deterministliku keemiliste muutuste ahela. Sõna otseses mõttes kontrollib seega inimese arenemist Delfi kommentaatoriks yksainus lyliti, mida geneetikud ka kontrollida suudavad, vahendab portaal Heureka.

UpYrs valgu kogust mõjutab terve rida enhansereid; yks neist - FkU - aga koguni nii suurel määral, et selle eemaldamine takistab inimese Delfi kommentaatoriks muutva translatsiooniahela käivitumist. Dr. Kris Sapiste ennustuse kohaselt on ka aktiivsus teistes kommentaariumides määratud sama mehhanismiga, ehk isegi sama geeniga. Yhtlasi spekuleerib dr. Sapiste, et FkU võib pärssida geeni kandja kriitikameelt ja keeletaju.

Uue avastuse vastu on kurioosumina juba hakanud huvi tundma internetitrollide õiguste eest võitlevad huviryhmad. Nende väitel näitab avastus, et nn vihakõne ei saa olla karistatav, kuna on geneetiliselt determineeritud. 

Loe lisaks: Meeste ja naiste vahelise erinevuse määrab vaid üks geen (Heureka)

Suuravariis osales meediaärimehe poja teisik

Põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur ütles, et 16. mail Tallinna kesklinna toimunud suuravariis osalenud BMW juhi isikusamasuse ekspertiis näitas, et tegemist ei olnud väga mõjuka inimese pojaga.

Prokurör Amur lisas, et kui tegemist oleks olnud Gunnar Kobini poja endaga, hämaksid nad joobeühikutega, öeldes, et joove oli 0,55 mg/l ja tooks välja midagi positiivset: näiteks et kriminaalne joove on alles alates 1,5 promillist. See ühikutega mängimine petaks lugeja ära, sest keegi ei viitsiks kokku korrutada, et 0,55 mg/l on 1,1-promilline joove.

Täpse arvu kannatanute kindlakstegemiseks määratakse veel isikuekspertiisid, kuid selleks on vaja kokku koguda kõigi isikute meditsiinidokumendid. "Need ekspertiisid on aeganõudvad, kuid kriminaalmenetluses väga vajalikud," nentis Amur. Lisaks on osa inimesi andnud juba allkirjadega märku, et nad tegelikult ei olnud kannatanud, vaid BMW tabamus oli neile suur au.

Praeguseks on tunnistajatena üle kuulatud neli inimest ning suuliselt küsitletud kümneid inimesi. Tunnistajate ütlused viitavad sellele, et BMW juhil põles fooris punane või roheline foorituli.

Turvakaamerate tõendusväärtus on paraku kaheldav, sest me kõik oleme näinud eriefektidest küllastatud filme.

Tunnistajate ütluste kohaselt sõitis BMW lubatust õige pisut kiiremini, kuid seda kinnitavat ekspertiisi veel ei ole. Ekspertiiside võltsimine võtab Amuri sõnul aega.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 422 alusel, mis käsitleb sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus.

Juhti võidakse karistada kuni viieaastase vangistusega, aga juhtunu menetlemiseks puudub avalik huvi täielikult.

Loe ka: Suuravariis osalenud BMW juht ei olndud kriminaalses joobes

Margus Tsahkna: Milleks meile Eesti? Päriselt

HMS avaldab tuleval kuul toimuvatel IRLi sisevalimistel erakonna juhiks kandideeriva Margus Tsahkna arvamusloo. 

Isamaa ilu on eestlasel meelest läinud. Äsjased Soome ja Briti valimised näitasid, et Euroopas on samad mured. Poliitika on keeranud pilgu tagasi – koju.

Viimased riigikogu valimised kinnitasid samasuguseid emotsioone, millest tulenes ka Isamaa ja Res Publica Liidu ootamatult nõrk valimistulemus ning kahe uustulnuka pääs riigikokku. Me ei pakkunud inimestele välja, kuidas läheb edasi tõupuhtuse, isamaa ja suletud piiride väärtustele rajatud Eesti lugu. Just nendele väärtustele on meie rahvuse senine areng toetunud. Ma ütlen otse välja: mina ei taha, et Eesti saaks üheks tavaliseks Euroopa riigiks. Meil on oma tee.

Praegu mõtleme endale välja ja võtame omaks vana Euroopa paremäärmuslaste haigusi ja diagnoose, nagu sallimatus, ebatolerantsus, isegi rassism. Milleks? Selleks, et sarnaneda ning osaleda koos suuremate vendadega nagu Põlissoomlased, UKIP, Front National ja Kuldne Koidik ühistel europarlamendi valimistel! See on toonud edu neile ning toob kindlasti ka IRLile.

Euroopa Komisjon on tõstatanud üleeuroopaliste pagulaskvootide teema. Eestil peab selles küsimuses olema väga selge positsioon, mis lähtub eespool sõnastatud tõupuhtuse põhimõttest. Me oleme eriline, äravalitud ühe miljoni elanikuga liikmesriik. Kvoodi-Euroopa meile ei sobi. Euroopa sulatusahjus ei suuda me hoida neid väärtusi, mis tagaks meie rahvuse säilimise. Me peame säilitama õiguse ise otsustada selle üle, keda me oma maale ja siit välja laseme.

Kuigi äraandjast geneetik Ain Heinaru ütleb, et etnilist eestlast ei ole olemas ning eestlase geenidel ei ole näiteks hispaanlase omaga märkimisväärset vahet, tõestavad rahvuslikult meelestatud geneetikud peagi vastupidist. Usun, et me oleme väga erilised. Ja olemegi. Vaid miljon eestlast väga erilisel maalapil, mis on suurem kui Holland, kuid isegi Läti ja Leeduga võrreldes väike.

Eestit ei ole reetnud ja vallutanud mitte ainult venelased, vaid veel mitmed-setmed rahvad: sakslased, taanlased, poolakad, rootslased, latgalid, semgalid vahvad. Uuuuu, seeemgaliiiiiid!

Meid on reetnud ka soomlased, koguni 90ndate alguses. Siis, kui kõige rohkem tuge vajasime. Sellele tuleb anda võimas vastulöök. Soome on juba liiga kaua rüüstamata ja vägistamata!

Loe ka: Margus Tsahkna: milleks meile Eesti? Päriselt.