esmaspäev, 20. jaanuar 2020

Eesti Pank hakkab emiteerima Antarktika rahvusvaluutat


Eesti Pank laseb peagi ringlusesse esimese, 750 000-mündise partii Antarktika rahvusvaluutat. Antarktika rahayhikuks saab pingviin, mis jaguneb 24 hylgeks.

Käesoleval aastal möödub 200 aastat Antarktika avastamisest. Kuna Antarktika esmakirjeldaja ja -anastaja oli Saaremaal sündinud baltisakslasest meresõitja Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen, otsustas Eesti Panga nõukogu hakata väljastama Antarktika rahvusvaluutat.

Antarktika anastamise 200. aastapäevale pühendatud kahepingviinisel myndil on kujutatud admiral Bellingshauseni laeva Vostok, millega ta ümbermaailmareisil seilas.

Loe ka: Uus münt on tulekul. Eesti Pank laseb ringlusse Antarktika avastamisele pühendatud 2eurose 

kolmapäev, 15. jaanuar 2020

Riigikogu läheb yle projektipõhisele rahastusmudelile

Tallinn, Toompea. Valitsus algatas täna seaduseelnõu riigikogu yleviimiseks projektipõhisele rahastusmudelile. Eelnõu järgi rahastataks riigikogu tööd edaspidi seadusprojektide alusel. Uue rahastusmudeliga soovitakse yhelt poolt kärpida riigieelarve kulusid ja stabiliseerida riigikogu koosseisu, teisalt aga suurendada seadusloojate ja ettevõtjate vahelist koostööd.

Eelnõu järgi saavad riigikogulased edaspidi oma tegevuse jaoks riigi käest raha taotleda üks kord aastas toimuva taotlusvooru käigus. Riigieelarvest pärinevate projektirahade jagamisega hakkab tegelema uus asutus, justiitsministeeriumi haldusalasse rajatav Eesti Seadusagentuur. Rahastusotsuseid hakatakse tegema esitatud seadusprojektide põhjal, mille sisukust ja olulisut hindab Seadusagentuuri ekspertkomisjon.

Justiitsminister Raivo Aegi sõnutsi aitab uus töökorraldus ning riiklike seadusgrantide piiratud arv muuhulgas vältida aja ja raha kulutamist ebaoluliste küsimuste peale, nagu inimõigused. Yhtlasi peaks see soodustama koostööd erasektoriga ning suurendama viimase kaasamist seadusloomesse ja riigivalitsemisse.

Koalitsioonierakondade juhtivpoliitikud võtsid justiitsministeeriumi algatuse vastu suure entusiasmiga. Positiivsete näidetena avaliku ja erasektori koostööst seadusloome vallas tõi riigikogu esimees Henn Põlluaas välja Apotheka keti ja Postimehe omaniku Margus Linnamäe sponsoreeritud ravimireformi eelnõu ning Bigbanki suuraktsionäri Parvel Pruunsilla toetatud pensionireformi.

Opositsioonierakondade juhid väljendasid seevastu muret seoses piiridega, mille eelnõu seab opositsiooni tegutsemisvõimalustele ning nägid selles ohtu seadusloome valdkondlikule mitmekesisusele. Halvemast päästab opositsioonierakonnad kyll riiklik toetus riigikokku pääsenud erakondadele, kuid siiski tuleb hakata mõtlema varuplaanile. "Kui arvestada seda garantiid, mida riik annab, siis opositsioonil kindlasti teatav rahastus säilib, pluss veel võimalus esitada ka ise seadusprojekte, mille puhul tuleb kyll projektis tagada seadusloome tulemuslikkus - see aga ei tähenda muidugi, et ümberkorraldusi ei pea tegema," arutles justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar.

Vaata ka: Kirjandusmuuseumis ootab grandirahast ilmajäämise tõttu ees koondamine

Liinibusse hakkavad ehtima kama, jäse jms


KULTUURNE VIIS REISIDA: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lubas uued bussid katta rahvuslike kirjadega. Umbes nii saab ka olema.

Veebruarist alustab GoBus Saaremaa üle-Eestilist kaugliinide teenindamist ja toob liinile hulga uusi busse, mis kasutavad kütusena CNG-gaasi. Busside kujunduslahenduste otsimisel mindi ministeeriumi teatel ebatraditsioonilist teed, loobudes korraldamast avalikku konkurssi ning pöördudes otse ministeeriumi töötajate laste poole.

Erinevas vanuses lapsed pakkusid välja seitse kavandit, millede kombineerimisel valmis disainilahendus "Kama, jäse jms". Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa sõnul pole tulemust vaadates kuskilt aru saada, et töö ei ole professionaali tehtud: "Noorte lahendustes olid nähtavad nii kultuuri- ja ilutunnetus kui ka puhas mängulust."

Võistlustööde lõimitud tulemus tekitas hulga küsimusi, kutsudes seega üles vastuseid otsima. "Noh, eestikeelsete sõnadega kaunistatud bussi oodates – või kui see mööda sõidab – tekib inimestel tahes-tahtmata soov nende sõnadega lauseid moodustada, mis omakorda toetab kultuuri arengut ja parandab ka suhtlemisoskust," leidis minister ühe vastustest.

Disainilahenduse "Kama, jäse jms" kavand on esialgu kõigest ideeline lahendus ning busside lõplik detailne kujundus valmib koostöös keelespetsialistidega, kes kannavad hoolt selle eest, et kujunduses kasutatavad sõnad oleksid eestluse elujõu allikaks ning annaksid adekvaatselt edasi eesti kultuuri mitmekihilisuse ja sügavuse.

Loe ka: Liinibusse hakkab ehtima tuhlis ja nott

teisipäev, 7. jaanuar 2020

Haridusministeerium kinnitas uue tööturu vajadustest lähtuva yldhariduskooli õppekava

"Töötame lauluga." Just seda võiks pidada uue yldhariduskooli õppekava loojate motoks. Täna haridus- ja teadusministeeriumis kinnitatud uus õppekava näeb nimelt yhelt poolt ette yldhariduskooli õppekava viimist suuremasse vastavusse tööjõuturu vajadustega, teisalt aga suurema rõhu panemist rahvakultuuri, seejuures eriti koorilaulu ja rahvatantsu õppele, et seeläbi elus hoida meie pärandkultuuri.

Nõnda näeb õppekava ette muusikatundide arvu kolmekordistamist, peamiselt seejuures koorilaulu õpetamise arvelt. Sellele lisanduvad kõigis õppeastmetes kaks korda nädalas rahvatantsutunnid.
Senisest oluliselt suurem saab uues õppekavas olema ka kehalise kasvatuse tundide arv. Seletuskirjas põhjendatakse seda yhelt poolt vajadusega õpilasi rohkem fyysiliselt aktiviseerida: kuna lapsed liigutavad ennast koolivälisel ajal järjest vähem, tuleb seda kompenseerida koolipäeva sisese liikumise suurendamisega. Samuti õpetab see lapsi seadma endale eesmärke ja järgima teiste korraldusi, mis parandab tulevikus nende konkurentsivõimet tööturul.

Mõnevõrra yllatavana mõjub ehk võõrkeeletundide arvu piiramine uues õppekavas. Seejuures vähendatakse oluliselt inglise keele õppe mahtu. Seletuskirjas põhjendatakse esimest neist asjaoluga, et Eesti tööturg ei vaja võõrkeelte oskust, teist aga sellega, et inglise keel on faktiliselt niigi muutumas teiseks riigikeeleks, mille need lapsed, kel seda tarvis läheb, juba varakult internetis selgeks õpivad.

Senisega võrreldes on õppekavas oluliselt kärbitud bioloogiakursuse mahtu. Õppekava seletuskiri põhjendab seda inimmõjudest tingitud muutustega ökosysteemides: kuna liikide arvukus maailmas on kiiresti kahanemas ning sama suundumus kestab ka tulevikus, ei ole mõistlik kulutada aega liikide õppimisele, mis on maailmast kadunud või kadumas. Sarnastel põhjustel näeb õppekava ette muuhulgas ka uut, lihtsustatud lähenemist metsandusele. Tulevikus õpivad lapsed koolis uue õppekava järgi tundma vaid nelja liiki puid: halupuit, hakkepuit, paberipuit ja palgipuit. Suureneb samas geneetika osakaal, eesmärgiga parandada geeni- ja biotehnoloogide ettevalmistust.

Uut õppekava tutvustanud haridusministeeriumi asekantsleri sõnutsi on selles veel teisigi uuendusi, mis õppekava lõpptekstis otseselt välja ei paista, kuna need on eelkõige seotud õppekava loomise protsessiga. Nimelt kaasati esmakordselt menetlusse tööjõuturu osapooled ning vähendati kitsalt haridusvaldkonna ekspertide arvu. Sama lähenemist kavatsetakse tulevikus kasutada ka lasteaedade õppekavade uuendamisel.

reede, 20. detsember 2019

Hullumaja kolib jõuluperioodiks Lõunakeskusesse

Sel aastal tulevad jõulud hullumajas teisiti. Täna pärastlõunal alustas Tartu Ylikooli Kliinikumi psyhhiaatriakliinik kolimist vaid kiviviske kaugusel teisel pool Ringtee tänavat asuvasse Lõunakeskusesse. Selle ettevõtmise eesmärgiks on tagada, et psyhholoogiline ja psyhhiaatriline abi on raskel ajal klientidele lähemal.

Kliiniku juhataja Sven Janno sõnutsi motiveeris kliinikut sellist sammu astuma tõik, et jõulueelsel ajal kohtavad psyhhiaatriakliiniku töötajad oma patsiente yha vähem kliiniku seinte vahel ja yha sagedamini Lõunakeskuses, kus viimased abituna ja segase pilguga ringi vahivad. "Neid inimesi vaadates on asjatundjal kohe selge, et nad vajavad akuutselt abi. Selle järgi teisele poole maanteed minna võib aga olla desorienteeritud inimesele ohtlik. Tulenevalt ohust, mida pyhade-eelsest pingest sõgedad inimesed kujutavad enda ja teiste tervisele, said siis Lõunakeskuse juhtkonnaga asjad korraldatud nii, et me kolime kogu oma asutusega kaubanduskeskusesse. See tagab yhelt poolt ambulatoorsetele patsientidele parema ligipääsu meie teenustele, teiselt poolt aga kohese toe neile, kes seda vajavad."

Lõunakasse kolivad pyhadeks ka pikaajalisel ravil olevad patsiendid. Kliiniku juhataja selles mingit ohtu ostlejate tervisele ei näe. "Meie läbi viidud topeltpime uuring näitas, et keskmine ostleja on tavainimesele eristamatu skisoafektiivse häire all kannatavast patsiendist," tõdes ta. Patsiendid ise tervitavad samuti seda otsust; yhe ostukeskust kylastanud intervjueeritu sõnutsi tundis ta end hoobilt tervemana, kui sai ennast võrrelda jõulukinke otsiva tavaostlejaga.

Yhegi ostlejaga HMSi reporteril kõnelda ei õnnestunud, nende hullunud pilgud mõjusid selleks liialt pelutavalt.

teisipäev, 17. detsember 2019

Valitsus kuulutas välja esimesed Vabandusristi teenetemärgi kavalerid

Täna kuulutas vabariigi valitsus välja esimesed Vabandusristi teenetemärgi kavalerid. Käesoleva aasta suvel asutatud teenetemärgi, mis antakse välja sidusa ja kaitstud Eesti nimel valitsusliikmete tegude eest vabandamisega seotud teenete eest, esimesteks kavalerideks valiti Oudekki Loone, Mihhail Lotman, Jüri Ratas ja Kersti Kaljulaid.

Riigikogu keskfraktsiooni liikmele Oudekki Loonele omistati Vabandusristi III klassi teenetemärk endise põllumajandusministri Mart Järviku tegevuse kaitsmise eest.

IRLi liikmest riigikogulasele Mihhail Lotmanile omistati samuti Vabandusristi III klassi teenetemärk Urmas Reitelmanni ütluste kaitsmise eest.

Peaminister Jüri Ratasele omistati Vabandusristi II klassi teenetemärk siseminister Mart Helme tegude ja ütluste pärast järjepidevalt vabandamise eest.

President Kersti Kaljulaid sai Vabandusristi I klassi teenetemärgi kogu Eesti rahva nimel välisriikides tehtud vabandustöö eest. President on siiski juba kuulutanud sotsiaalmeedias, et on otsustanud autasust loobuda. "Kardan, et see töö pole veel kaugeltki läbi," märkis Kaljulaid oma avalduses.

Tallinn, Stenbocki maja, HMSi erireporter seentaimed.

neljapäev, 5. detsember 2019

Henn Põlluaas tõi turule uue lutikatõrjevahendi

Tänasest saab iga külastaja riigikogu meenepoest Toompeal osta riigikogu esimehe Henn Põlluaasa loodud uudset lutikatõrjevahendit.

"Minu lutikatõrjevahendit on kasutanud edukalt ministrid, riigikogu liikmed ja paljud edukad ettevõtjad," kommenteeris riigikogu esimees Henn Põlluaas. "Kõik on vahendiga rahule jäänud, sest see avastab ja teeb kahjutuks kõik lutikad."

Riigikogu pood asub Toompeal aadressil Toom-Kooli 3. Poest saab osta meeneid, omariiklusega seotud tooteid, Eesti kultuuri ja ajalugu tutvustavaid raamatuid, postkaarte, ainulaadseid suveniire, eraldi ettetellimisel seadusi ning riigikogu otsuseid, riigikogu liikmete lojaalsust ja hääli ning ka muid kingitusteks sobilikke esemeid. Kogu Detsembrikuu vältel on saadaval soodustatud tingimused energeetikavaldkonnas.

Poe kaubavalikut uuendatakse pidevalt, et pakkuda kordumatuid ja huvitavaid tooteid. Kõik ostud saab lasta pakkida Riigikogu sümboolikaga kinkepakendisse.

Loe ka: Mart Järviku sõnul kuulati teda ministeeriumis pealt, lutika avastas ta Henn Põlluaasa antud aparaadiga

teisipäev, 19. november 2019

Tallinna lennujaamale tehtud pommiähvardus osutus manitsuseks

Politsei pressiesindaja teatas täna, et politsei lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuuri loal kriminaalmenetluse, milles selgitati möödunud kuul Tallinna lennujaamale tehtud pommiähvarduse asjaolusid.

"Kuigi lennujaama esindaja käitus hirmu tekitanud ähvarduse tõttu päästeametisse ja politseisse pöördumisega õigesti, ei olnud pärast asjaolude kontrollimist alust arvata, et ähvardus võidakse täide viia. Seega ei pandud toime kuritegu," märkis politsei pressiesindaja.

Varasemalt on meedias kajastatud, kuidas möödunud kuul helistas Tallinna lennujaama vigast inglise keelt kõnelenud meesterahvas, kes väitis, et Tallinna lennujaamast Tokyosse lendava lennuki pardal on pomm. Olgugi et Tallinnast Tokyosse yhtki lennukit ei lenda, peatati ähvarduse tõttu kaheks tunniks kõik lennud, reisijad evakueeriti lennujaama hoonest ning päästeameti pommigrupp otsis kogu hoone läbi. Prokuratuuri sõnutsi soovis mees, kes osutus 36-aastaseks Oliveriks (nimi muudetud), aga oma kõnega väljendada vaid rahulolematust selle suhtes, et Tallinnast Tokyosse otseliin endiselt puudub.

"Nii helistaja kui ka lennujaama esindaja olid telefonikõne ajal emotsionaalsed ja vaidlesid mõlema jaoks olulisel teemal. Noormees rääkis vaidluse käigus, et tegevusetus tasub ettevõtetele alati lõpuks endile kätte ning rääkis lennujaama esindajale mõistuloo lennukitest ja pommidest, mida too tõlgendas pommiähvardusena. Noormehe sõnul ei olnud tema eesmärk kelleski hirmu tekitada, vaid ta pyydis endale olulise probleemi kohta aru pärida ja lennujaama õigesti käituma manitseda," ytles Põhja ringkonnaprokurör Mooses Murakas.

Prokuröri sõnutsi on mõlema poole ytlusi kõrvutades selge, et noormehe kõneldud lugu põhjustas kannatanus hirmu ja seda võis ka pommiähvardusena tõlgendada.

"Kyll aga ei olnud noormehe eesmärk lennujaama hirmutada ja veel vähem kellegi tervist kahjustada ning ta ei kujutanud ette, et tema sõnadel on selline mõju. Kriminaalmenetluses saab riik anda hinnangu, kas keegi on pannud toime kuriteo või mitte. Praegusel juhul ei vasta telefonis öeldu ähvardamise kuriteokoosseisule, sest reaalselt ei olnud karta ähvarduse elluviimist. Tegemist oli ebaõnnestunud sõnakasutusega ja vääritimõistmisega," lisas Murakas.

Vaata ka:

Delfi: Monica Randa ametist lahkuma mõjutanud ähvarduskõne osutus manitsuseks