neljapäev, 12. juuli 2018

USA väljub NATOst

Ameerika Ühendriikide (USA) president Donald Trump ja Venemaa Föderatsiooni (VF) president Vladimir Putin teatasid 15. juulil Helsingis toimunud kahepoolse kohtumise järel USA-le kuuluva NATO osaluse võõrandamisest VF-ile.

Osapooled ei soovinud tehingu hinda ei avaldada, kuid Trumpi sõnul oli hind "väga hea, kõige parem hind üldse". Ta lisas, et tegemist on tohutu tohutu hiiglasliku tehinguga. "Massiivne. Parim läbirääkija," märkis Trump.

NATO aktsiad reageerisid uudisele langusega.

HMSi andmetel tegi pakkumise osaluse ostuks ka Eesti Energia, ent tehinguni jõuda ei õnnestunud.

Loe ka:

Trump ei kinnitanud pressikonverentsil NATO-st lahkumise soovi

laupäev, 7. juuli 2018

Politsei takistas nõia põletamist

Külarahvast lummava nõia eest riik ei kaitse. Politsei takistas õigluse jaluleseadmist ning pidas kinni vapra Viljandimaa külamehe, kes rahvatraditsioonide kohaselt nõida põletama läks.

Tuhalaane külaelanike sõnul pages nõid Hedvig linnast, sest sealsed kirikuisad oleks ta kiiresti välja peilinud. Meest naisel nende sõnul pole, sest heidab kaduneljapäeviti mulgimaa teeristidel saatanaga ühte.

"Need lapsed: ega nemad ka õiged asjad pole. Muudkui istuvad käed kokkupandult ja käies vaatavad mingit nagu peeglit ainiti. Peilivad midagi või askeldavad nende peeglikestega," selgitas nõia naaber. Tänavu võttis küla kartulisaagi põud, kel kadus kasse, kel koer jäi põduraks. Kõik see algas koos nõia külla saabumisega mõned aastad tagasi. Lisaks on nõid Hedvigi silmad peas üksteisest nii kaugel, et seal paikneva nõiduse tunneb juba kaugelt.

Nõia majast ja selle hoovist võib öösiti kuulda justkui laulmist ja kes selle soerdi pilgu ette satub: see on justkui soolasambaks löödud. Ei saa sõna suust ega pilku silmist. Üks külamees oli koguni nõiduslikku orjusesse lummatud, selgitas HMSi Viljandimaa korrespondent kohaliku situatsiooni.

Nõiaga on püütud nii rääkida kui kutsutud politseid või kirikumehi, kes kõik lihtsalt kutseid ignoreerivad.

Probleemi lahendab kogukond

Tuhalaane ja ümberkondsete külade rahvas kogunes möödunud kaduneljapäeval, kui nõid külast ära oli, ja heitis liisku otsustamaks kellest küla järgmine nõiakütt saab. Liisk jäi pidama nõid Hedvigi üleaedsel naabril Aivaril, kel omalgi pere kaitsta.

Mehe lähedaste sõnul oli ta esiti valanud kolm hõbekuuli: kaks laste ja ühe nõia tarbeks, need ristimisvette karastanud ja noaga ristimärgid peale teinud. Selline kuul lööb saatana väest hoolimata otse nõiale südamesse.

Kuna Aivari süda nõia pärast hale oli, joodeti talle enne kahe promilli jagu handsat alla, et hirmus tegu ikka tehtud saaks. Ent oli Hedvig püssi ära needinud või külamehel hirm naha vahel: pärast püssilaskusid majast karjumist ega rongaks muutnud hinge välja ei lennanud.

Nüüd tuli kiiresti tegutseda: isegi kangemad nõiad on pärast hõbekuuli tabamist natuke aega uimased. Nõiakütt kargas niidukile, bensiinivaat õlal, sahmis issameiet lugedes maja bensiiniga kokku ja samal ajal kuulis kuidas kurjuse idu juba toibub ja aknal appi hakkab hüüdma mitme versta kaugusele päästeametisse.

Appikutsete peale tuli kohale ka too äratehtud külamees, kes leegid summutas ja küti eemale peletas. Hiljem saabus ka politsei, kes Aivari kinni pidas ja nõia juttu uskuma jäädes mehe ka minema viis. Tuletõrjel polnud kohale jõudes midagi teha, sest nõid oli juba tule sumbuma sajatanud.

Külarahvas on nüüd nõia kättemaksu kartes hirmu täis: ise saab veel linna sugulastele külla sõita, aga loomad ja kodud on nüüd needustele ja nõiasõnadele valla.

Nõiaprotsessid on vana Eesti rahvatraditsioon, mis saavutas oma haripunkti 1600ndate esimese kümnendi käigus. Eestis õnnestus likvideerida ametlikel andmetel ligi 150 nõida, kuid analoogseid rahvaalgatuslikke situatsioone kroonikatesse ei kirjutatud.

Loe ka: Kroonika: Hedvig Hanson oma maja süütamisest

reede, 22. juuni 2018

Arheoloogid leidsid rahvusraamatukogu alt ettevõtete surnuaia

Arheoloogid leidsid Tallinnas rahvusraamatukogu haljasala korrastustöödega seotud päästekaevamistel praeguse Eesti territooriumil avastatutest seni suurima ettevõtete surnuaia.

"Siia on maetud ettevõtteid vähemalt Põhjasõjale eelnenud 17. sajandi suurest majanduskriisist alates, kuid ei saa välistada ka varasemaid matuseid. Sellist, tuhandete ettevõtete jäänuseid sisaldavat matusepaika ei ole meil tõesti varem teada olnud," kommenteeris Tallinna Ülikooli arheoloogia vanemteadur Erki Russow. "Maetute hulgas on nii füüsilisest isikust ettevõtjaid, tulundusyhistuid, täisühinguid kui ka osaühinguid, sekka ka mõni aktsiaselts."

Russowi sõnul võis koha valikut mõjutada katkuohvrite matusepaiga Barbara kalmistu ja Tõnismäe kabeli kunagine asukoht. Tagasiulatuvalt annab paigale täiendavat sümboolset väärtust nn pronkssõduri endine asupaik ning pyramiidi meenutav rahvusraamatukogu hoone, mille projekteeris Raine Karp.

Tallinna Ülikooli arheoloogid jätkavad kaevamisi eeldatavasti suve lõpuni. Põhjalikumat teaduslikku monograafiat Tõnismäe ettevõtete surnuaiast on oodata lähiaastail.

Loe ka: Uus firmamatja lahkus turult kiiresti

pühapäev, 17. juuni 2018

Teadlased tuvastasid Delfi kommentaatori geeni

Eesti geenivaramus talletatud DNA-d analyysinud geneetikud tuvastasid eestlastel geeni FkU, mille väljalylitamine takistab inimest muutumast Delfi kommentaatoriks. Töö autorite hinnangul võib sama geen põhjustada ka aktiivsust The New York Times'i, The Guardiani jt kommentaariumides.

Eesti geenivaramus talletatud DNA-järjestuste arv on nyydseks kasvanud piisavalt suureks, et võimaldada andmete põhjal teaduslike järelduste tegemist. Yhe esimese pääsukesena pyydsid varamuga töötavad teadlased leida geenikombinatsiooni, mis suurendaks inimese netikommentaatoriks muutumise tõenäosust. Uurimuse autorid tuvastasid yllatuslikult, et seda protsessi juhib yksainus geen FkU. See geen mõjutab kaudselt valku UpYrs, mis käivitab inimese ajukoores äärmiselt deterministliku keemiliste muutuste ahela. Sõna otseses mõttes kontrollib seega inimese arenemist Delfi kommentaatoriks yksainus lyliti, mida geneetikud ka kontrollida suudavad, vahendab portaal Heureka.

UpYrs valgu kogust mõjutab terve rida enhansereid; yks neist - FkU - aga koguni nii suurel määral, et selle eemaldamine takistab inimese Delfi kommentaatoriks muutva translatsiooniahela käivitumist. Dr. Kris Sapiste ennustuse kohaselt on ka aktiivsus teistes kommentaariumides määratud sama mehhanismiga, ehk isegi sama geeniga. Yhtlasi spekuleerib dr. Sapiste, et FkU võib pärssida geeni kandja kriitikameelt ja keeletaju.

Uue avastuse vastu on kurioosumina juba hakanud huvi tundma internetitrollide õiguste eest võitlevad huviryhmad. Nende väitel näitab avastus, et nn vihakõne ei saa olla karistatav, kuna on geneetiliselt determineeritud. 

laupäev, 16. juuni 2018

Vulkanoloog: Lihula vulkaan võib purskama hakata

Läänemaa vulkaane uuriva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad märk Lihula magmakambris toimuvatest protsessidest, mis viivad suure tõenäosusega purskeni.

Eelmisel kolmapäeval toimunud Lihula 1 magnituudise maavärina epitsenter paiknes 4 kilomeetri sügavusel maapõues. Enne seda toimus maavärin 3ndal märtsil 1 kilomeetri sügavusel. Esialgsetel andmetel puuduvad teated inimohvritest, kuid piirkonda on saadetud täiendavad päästeüksused. Elanikel palutakse ohu möödumiseni võimalusel ööbida väljaspool hooneid, telkides.

Lihula linnamägi on tekkinud endisest vulkaani tardunud laavalõõrist, mis on ümbritsevast lubjakivist ja moreenist tugevam, ning seetõttu mandrijääle tänaseni vastu pidanud.

Läänema juhtiva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad tihti märk sellest, et magmakambris toimuvad muudatused ning rõhk selles hakkab tõusma. "Kui magmal pole kusagile minna, siis magma liigub üles," selgitas teadlane. "Täna on vara rääkida konkreetse purske hetkest, kuid praeguste seismiliste märkide kohaselt toimub see kindlasti lähikuudel."

Valitsuse esindajate sõnul jälgitakse olukorda, ning vajadusel otsustatakse evakuatsiooni ning hoolitsetakse elanikkonna informeerimise eest. Läänemaa elanikel palutakse jälgida meediakanaleid, ning arvestada võimaliku evakuatsiooniga. "Kindlasti ei ole tegemist terrorismiaktiga," rõhutas peaminister.

Valitsuse heraldikanõunik Gert Uiboaed pani läänemaalaste südamele võtta kodunt lahkudes kindlasti kaasa ka vabariigi lipp.

Loe ka: Lihulas värises kolmapäeval maa

neljapäev, 14. juuni 2018

Isamaa seostab oma lühendi seksiga

Isamaa logovahetuse täielikud detailid pole veel lõplikult avalikkuse ette toodud, ütles erakonna meedianõunik Mart Luik.

Erakonna kongressil otsustati lisaks nimevahetusele mitmeid pilkupüüdvaid uuendusi. "Püüdsime poliitmaastikul EKREga sammu pidada," selgitas ta. "Meie konkurentide nimes teadupärast on neli tähte, aga meil ainult 3. Suured tähed paistavad jutu sees silma, seega ei raatsinud me igast õlekõrrest mitte haarata ja paneme erakonnale nimeks suurte tähtedega ISAMAA".

Sama metoodiliselt lähenetakse ka uuele lühendile: "Teine võimas relv; mul tõesõna läheb praegu juba kõvaks, on kontseptsioon "pilu"". Luige selgitusel on erakonna valitud nimelühend I mitte ainult "mina" või "1" vaid ühtlasi ka naise häbet või mehe riista kujutav sümbol. "Eriti hea on see, kui lühend kirjutatakse sulgudesse sügavale meie nime järele või koguni sisse."

"Kes ei tahaks libistada ISAMAA numbritega tätoveeritud sedelit valimiskasti pilusse? Üha uuesti, aastaid?" küsis erakonna esindaja silma pilgutades.

Erakond võttis vastu ka aatelisusele ja väärikusele rõhuva manifesti, ning muutis oma logo kaheksast kriipsust koosnevaks tärniks. "Tärn tähistab arvutis teadupärast ükskõik mis asja, moodustub I tähtede kombineerimisel ning on kultuuriteadlikule inimesele ka väike kummardus Vonnegutile"

"Kui see ka ei aita, siis paneme erakonna pärast järgmisi valimisi kinni," lubas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ajakirjanikele.

Modernsusele rõhuvalt ehib erakonna värvipaletti silmapaistev fuksiaroosa ja metsarohelise kombinatsioon, millest esimene sümboliseerib võitlust geide, teine metsaga.

Loe ka: Nime vahetanud Isamaa saab oma uueks lühendiks I

teisipäev, 12. juuni 2018

Tehnikaülikool pakub ümberõpet semiootikute taaslõimimiseks ühiskonda

Tulevast sügisest alustab Tallinna Tehnikaülikoolis semiootikute ümberõpet toetav eksperimentaalne taaslõimimisprogramm.

Tehnikaülikooli esindaja sõnutsi on semiootikute probleemi teadvustatud aastaid, kuid õnneks on Haridusministeeriumi toel tänavu esimest korda selle suhtes võimalik midagi ette võtta. "Semiootikute aastane taastootlus on viimastel aastakümnetel püsinud küll stabiilselt 30 kannatanu ringis," selgitas ülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.

Riikliku programmi koordinaator Ivar Sikk selgitab: "Tahame rõhutada, kui teie pojast on saanud semiootik või kui teie diivanil elav sõber suudab eristada indeksilist märki ikoonilisest ei ole te enam üksinda." Tema sõnul on aeg teadvustada, et probleemi on märgatud ning semiootikut on võimalik pikaajalise suunatud nõustamisega muuta või koguni ümber õpetada. "Tänane uus suund on märgilise tähtsusega," lisas ta.

Tehnikaülikooli programm võtab aastas vastu kuni 60 semiootikut või kultuuriteoreetikut ning pakub neile kaht võimalikku spetsialiseerumist: rahvusvaheline ärijuhtimine või infotehnoloogia spetsialist. Ümberõpe kestab 2 aastat. Esimestel aastatel ülikooli sõnul sund-ümberõpet ei kohaldata.

Statistikaameti andmetel on eestis ligikaudu pooltuhat aktiivset semiootikut, kelle ümberõppeks kuluks ligikaudu 10 aastat.