teisipäev, 7. märts 2017

Duunedainide ja druuedainide ühendriigi nimeks saab Númenor



Duunedainide ja druuedainide Belegaeri regioonis loodava ühendriigi nimeks saab Númenor. Uue riigi brändinime avalikustamine on järgmine oluline verstapost ühendriigi ülesehitamisel.

"Meil on hea meel esitleda tulevase riigi nimena Númenori, mis kannab endas lubadust nii klientidele kui töötajatele. Duunedainide ja druuedainide rahvaste ühendamisel sünnib tänapäevane riik, mis on loodud meie regiooni inimeste ja ettevõtete jaoks. Númenor arvestab enim piirkonna rahvaste kultuuri- ja ettevõtlusruumiga ja meie eesmärk on kindlustada parem elu siinsetele inimestele ja paremad võimalused äritegemisel kohalikele ettevõtetele," ütles riigi nõukogu esimees vala Manwë.

"Ehitame nii uut riigi kui ka uut maailmavõimu brändi. Meie brändi DNA-ks on kolm väärtust, mis loovad kindla vundamendi nii uue riigi sisekultuurile kui ka tegevuspõhimõtetele: inimesed ennekõike; kvaliteet kõiges ja selged eesmärgid. Me tahame luua sellise riigi, millest on inimestel kasu,” selgitas ühendriigi kuningas Elros Eärendili poeg Tar-Minyatur.

Uue panga kaubamärk töötati välja koostöös rahvusvahelise nimeka konsultatsiooniettevõttega Future Brand Valinorist.

"Númenor sümboliseerib uue riigi kõige eristuvamaid tugevusi. Nime esimene osa – "numen" pärineb kvenjakeelsest sõnast "númen", mis tähendab valgust. Númenor on majakaks ja teejuhiks riigi klientidele, aga ka kodadele, kogukondadele ja aladele, kus riik tegutseb. Riigi sõnum on, et parem elu on võimalik ja oma elujärge saab parandada. Nime teine osa – "nórë" viitab tugevatele põhjamaistele juurtele – uue riigi omanikud on Põhjala inimesed. Need kaks tahku on põimitud ühte nimesse. Nimi on kui Eärendili täht, mis näitab teed nii kodanikele kui ka teistele, tuletades neile meelde seda, mida ja miks bränd tähistab." sõnab FutureBrandi strateegiajuht vala Varda.

Gorthaur avaldas Númenorile kaastunnet.

Loe ka: DNB JA NORDEA ÜHENDPANGA NIMEKS SAAB LUMINOR

laupäev, 25. veebruar 2017

Vabariigi president: Praegusel kujul Siim Kallast ei ole meile vaja

Raskest kätlemisest taastuv Kersti Kaljulaid suunab intervjuus mõtted Siim Kallase praegusele mõttetusele ja manitseb Eesti juhte suuremale valvsusele Euroopat ootavate radikaalsete muutuste ees.

Presidendi sõnul on Siim Kallas viimane relikt seerias Laar, Savisaar, Lauristin ning on praegusel kujul kaotanud relevatnsuse, püsides pildil vaid ajakirjanike poolt pealkirjadesse vägisi topitud skandaalsete väidete abil.

Loomulikult on igal vabariigi kodanikul õigus oma arvamusele, lisas president põgusalt riigi juhtimissillalt edastatud lühikeses videopöördumises.

Loe ka: Eesti Päevaleht: Siim Kallas: praegusel kujul presidenti ei ole meile vaja


reede, 17. veebruar 2017

Eesti purjutajad rihivad Liviko toel Tokyo olümpial esikümmet


16. veebruaril avalikustas Tokyo 2020 Eesti olümpiapurjusspordikoondis oma olümpiaettevalmistuste tegevuskava ja eesmärgi jõuda olümpial esimese kümne hulka. Selle eesmärgi toetuseks allkirjastasid Eesti Joomaklubide Liit ja AS Liviko kuldsponsori lepingu, millega Liviko toetab purjussportlaste ettevalmistusi Tokyo olümpiamängudeks 176 000 euroga.

"Eesti Joomaklubide Liidu suurimateks olümpialootusteks on praegu Finlandia klassis võistlev Deniss Karpak, Russkii Standart klassis võistlev Karl-Martin Rammo ja X.O klassis võistlev Ingrid Puusta. Samas on lootus ka mitme teise purjutaja olümpiale pääsemiseks suur," andis Tokyo 2020 Eesti purjutamiskoondise juht Ott Kallas ülevaate võimalikest olümpiale pääsejatest.

"Praegu on meie eesmärgiks pingutada selle nimel, et purjutajad kvalifikatseeruksid olümpiale. Pärast selle eesmärgi saavutamist oleme sihiks seadnud tulla Tokyos vähemalt esikümnesse, kuid mõistagi mõlgub iga sportlase peas unistus olümpiamedalist. Liviko püsiv toetus purjussportlaste olümpiaks valmistumisel on väga oluline, sest see tagab ettevalmistuse stabiilsuse ja kvaliteedi," selgitas Tokyo 2020 Eesti purjutamiskoondise juht Ott Kallas.

Valitsus andis tervise- ja tööministri juhitud alkoholi- ja reklaamiseaduste muutmise eelnõule kabinetis heakskiidu eelmise aasta lõpul. Seejärel moodustati täiendavate ettepanekute arutamiseks töörühm, kuhu kuulusid lisaks tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile ka majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja justiitsminister Urmas Reinsalu.


kolmapäev, 18. jaanuar 2017

Läti valitsus tunnistas gripiepideemia algatamist

Läti valitsus tunnistas, et on algatanud selle talve gripiepideemia, mille tulemusel on ainuyksi Läti neljas linnas teatatud enam kui sajast gripijuhtumist 100 000 elaniku kohta.

Epideemia on samast koldest levinud ka naaberriikidesse Eestisse, Leedusse ja Venemaale.

Valitsuse esindaja ei vastanud HMSi kysimusele, kas gripiepideemia võis algatada Läti kaitseväe salajane bioloogilise sõja oivakeskus.

Kõige rohkem esines Lätis grippi Jekabpilsis, kus oli 100 000 elaniku kohta 194,7 juhtu. Gripiepideemiaks nimetamise läve ületasid samuti Jurmala, Riia ja Liepaja linna haigusjuhud.

Loe ka: Läti kuulutas välja gripiepideemia

reede, 13. jaanuar 2017

Eesti brändiks sai Ararat

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juures tegutsev Eesti brändimeeskond tegi reedel otsuse, mille järgi saab Eesti brändiks Armeenias toodetud Ararat.

"Sellel brändil on iseloomulik aroom ja mitmekülgne maitsebukett," ütles pressiteate vahendusel brändimeeskonna juht Karl Vados. Ta rääkis, et sarnast brändit pakkus Stalin Jalta konverentsil Churchillile.

"Siit tulebki seos Eestiga, mis oli Churchilli vastukingitus," selgitas Vados.

Eesti brändi konkursil saavutas teise koha Star Dollar, mis võitu siiski ei toonud, kuna tegu on muu piiritusjoogiga. Auäramärkimise sai Metaxa.

laupäev, 24. detsember 2016

Urmas Mossin: enda maausu juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht

Meie maa ja rahva kaheksa sajandi pikkused maausulised juured on tugevad. Ennast maausuliste juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht, nagu juhtub iga juured kaotanud võrsega, märgib Maausuliste Koja peatuuslar Urmas Mossin oma jõululäkituses.

Prohvet Kalevipoeg kirjutas enam kui 700 aastat tagasi võrsest, mis sirgub Kalevite kännust: „Aga ükskord algab aega, kui kõik peerud kahel otsal lausa löövad lõkendama.“ (Kalevipoeg 11:1) Kalev oli kuningas Kalevipoja isa nimi. Sellest kuulutusest möödus ligi kaheksa sajandit ja Taara täitis oma lubaduse, saates oma lapsed ristikoerte ja raudmeeste keskele. Eestlased pidid prohveti ennustuse kohaselt taastama kuningriigi, mille rajas Kalevi noorim poeg Kalevipoeg ja mis Lembitu ajal juba kaotati. Jeesusest sai uus võrse, sirgudes vana kännu sügavatest juurtest.

Ka kahekümne viie aasta eest iseseisvuse taastanud Eesti iseseisvuse võrse sirgub sügavate juurtega kännust, mida peeti aastakümneid surnud puuks. Meie maa ja rahva kaheksa sajandi pikkused maausulised juured on tugevad. Ennast maausuliste juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht, nagu juhtub iga juured kaotanud võrsega.

"Kalevipojas", mida jõuluõhtul kõikides kodudes loetakse, räägitakse Kalevipojast, kes ruttas surnud emalt saadud sõnumiga Soome sepa juurde, kuid tee peal ootas teda Saarepiiga. Evangelist Kreutzwald kirjutab: „Kalevipoeg jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.“ (Kalevipoeg 2:19)

Arvates, et me pole jõule tähistades paganarahvas, raiume end lahti juurtest ja esivanemate maausulisest pärandist – oma väärtusvundamendist.
Ka meie ei saa unustada seda, kes me oleme ja kust tuleme. Asjakohaselt kõlavad Metsatöllu sõnad: „Oma laulu ei leia me üles.“ Arvates, et me pole jõule tähistades paganarahvas, raiume end lahti juurtest ja esivanemate maausklikust pärandist – oma väärtusvundamendist.

Õnneks võib Kalevipoeg teha imet igaühe juures. Selleks tuleb sirutuda tõelise valguse poole just nõnda, nagu üks noor puu sirutab oma oksad ikka kõrgemale ja kõrgemale sinna, kus on päike. Jõuluvalgus pole aga nähtav palja silmaga, vaid seda tuleb otsida usu- ja südamesilmadega.

Läti Hendrik on ütelnud: „Taara, avita!“ (LHK 8:12) Sirutugem Maavalla okstena ikka Taara valguse poole!

Jõulurahu algab hetkest, kui pöörame pilgu endalt ligimesele ja ligimeselt Taarale. Kalevipoja sõim on seal, kus on armastus. Jõuluöises Rävalas oli selleks paigaks tedrepesa. Olgu seekordsete jõulude ajal Kalevipoja sõime asukohaks iga armastusega täidetud koda nii linnas kui maal!

Soovin õnnist jõulupüha ning kirgastatud elu Taaras uuel Issanda aastal 10229!


Vt ka: Urmas Viilma: enda kristlike juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht

kolmapäev, 12. oktoober 2016

EKRE tahab Eestis burksikeelu kehtestamist


Eesti Konservantideta Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas kolmapäeval riigikogule burksikeelu eelnõu, millega keelustataks ameerika kultuuridest pärinevate söökide burksi ja hot dogi söömine avalikes kohtades.

EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas ütles, et enamikus riikides põhjendatakse kiirtoitude kasutamise keeldu ka rahvusliku julgeolekuga, sest see takistab isikute tuvastamist, eriti videomonitooringu puhul: "Arvuti ei suuda isegi nahavärvi ära tunda, kui nägu on kõrvuni ketšupiga koos."

Aaspõllu sõnul ei ole Eestis ja enamikus teistes Euroopa riikides varem olnud vajadust seda valdkonda seadusandlikult reguleerida, kuid immigratsioonikriisi ning kasvava asüülitaotlejate hulga ja terrorismiohu tõttu tuleb seda teha.

"Seni Eestis eksisteerinud peamiselt eestlastest koosneva kogukonnaga ei ole probleeme olnud, sest nemad burksi või hot dogi ei söö. Küll on nad aga hädas viimasel ajal Eestisse tulnud radikaalsete ossidega, kes püüavad kaasatoodud tavasid neile peale suruda,“ ütles Põlluveer.

Tema sõnul oli burkside söömine George W. Bushi terrorirežiimi ajal kohustuslik USAs ning burksi ja hot dogi söömise nõude on esitanud ka terroriorganisatsioon Briti Konservatiivne Partei enda poolt kontrollitavatel aladel.

Põllulillekese väitel ei reguleeri pühakiri burksi või hot dogi söömist, mistõttu nende keelamist avalikes kohtades ei saa käsitleda usuvabaduse, põhiseaduslike õiguste, inimõiguste deklaratsiooni 9. artikli rikkumise ega diskrimineerimisena.

EKRE teatel on nägu mökerdavate toitude söömine keelatud mitmetes Euroopa maades, näiteks Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Šveitsis ja Bulgaarias ning osaliselt on ameerika kiirtoidud keelatud Itaalias, Hispaanias, Šveitsis, Hiinas ja Venemaal.

EKRE kinnitusel karistatakse burksi ja hot dogi söömise eest trahviga, näiteks Hollandis 380 eurot, Prantsusmaal 187 eurot, Belgias 179 eurot, Šveitsis 15-25 eurot ja/või kuni seitsmepäevane arest.

Vaata ka: EKRE tahab Eestis burkakeelu kehtestamist