teisipäev, 14. juuli 2020

Kopli lahes ujub Nassim Taleb

Tallinnas Kopli lahes ujub juuli algusest peale Eestis haruldane külaline – menuautor Nassim Taleb, seltsiks parv kohalikke sotsiaalteadlasi ja arvamusliidreid.

"Märkasin teda kõrkjate vahelt, ujus seal koos luikedega," ütles Talebi austaja Hardo Pajula. Ta jalutas Rocca al Mare kooli juurest alla mere äärde ja heitis pilgu Stroomi ranna poole. Üksik kiilanev meesterahvas jäi valgete luikede vahel kohe silma ning Pajula mõistis järsku, et see pole keegi muu kui tuntud kolumnist ja "musta luige" mõiste populariseerija. Kohe rebis ta ka ise riided seljast ja kargas samuti merre. Tänaseks on Talebi ja Pajulaga liitunud arvukalt teisigi õpetlasi ja arvamusliidreid, nagu Kaur Kender, Mihkel Kunnus ja Ahto Lobjakas.

Kultuuriteoreetik ja poliitik Mihhail Lotman oletas, et Taleb võib olla pagenud mõnest Ameerika kõrgkoolist. Nimelt peetakse kolumniste Ameerika ylikoolides päris palju, kuid nende põli on seal seoses kestva koroonakriisiga ysnagi hapu.

"Taleb kyll ei paaritu siinsete arvamusliidritega, aga seltsib hästi, esindavad nad ju sarnast maailmapilti," tähendas Lotman. "Ta võib nendega koos talvituda ja loomuliku elu lõpuni elada."

Märke sellest, et kolumnist tõesti valmistub siia talvituma jääma, on tõepoolest näha juba praegugi. Pajula, Kunnuse ja teiste abiga on ta juba Stroomi randa pysti löönud algelise roigastest onni, mida arvamusliidrid on juba asunud katma ka kõrkjatega.

Postimees: Kopli lahes ujub eksootiline iludus

reede, 10. juuli 2020

Helle-Moonika Helme: isalt pojale abikaasa andmine on aristokraatne!

Tallinn, Toompea loss: EKRE endise juhi Mart Helme viimaste nädalate kannatused pole nähtavasti veel sugugi lõppenud. Täna andsid Mart, Martin ja Helle-Moonika Helme sotsiaalmeedias teada, et Mart ja Helle-Moonika on otsustanud oma abielu lahutada, et Helle-Moonika saaks abielluda erakonna uue juhi Martin Helmega.

Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme sõnul on tegemist vana aristokraatse traditsiooniga. "Sinist verd inimesed on ikka mõelnud vähem omaenda ja rohkem oma alamate ja rahva õnne peale," nentis ta. "Kui jutt käib dünastia tugevdamisest, siis tuleb isiklik õnn loomulikult kõrvale heita ja mõelda järeltulevate põlvede peale, mida me kõik ka oleme teinud."

Martin Helme seevastu kõneles ajaloolistest paralleelidest. "Eks me kõik muidugi teame, kuidas Egiptuse vaaraod pidasid vajalikuks hoida oma vereliini puhtana," selgitas Helme. "Ja muidugi mäletavad kõik kooliajast veel ka kuningas Oidipust, kes sõna otseses mõttes abiellus oma emaga."

Viimase lause peale olevat Mart Helme kuuldavasti muianud. "No loodame, et ma Martiniga kusagil pimedal tänavanurgal niimoodi kokku ei juhtu, et ta mind ära ei tunne," kirjutas vana Helme.

Helmete postituse on käesoleva hetke seisuga meeldivaks märkinud kakskymmend kaks tuhat inimest ja seda jaganud viis tuhat sotsiaalmeedia kasutajat.

Loe lisaks:
Helle-Moonika Helme: „Isalt pojale erakonnajuhtimise andmine on aristokraatne!“
Wikipedia: The Aristocrats

neljapäev, 9. juuli 2020

Mõrvas syydistatakse kuuepealist merekoletist

Ööl vastu reedet, 13. märtsi avastati Ylenurme alevikus nelja tee ristis vägivallatundemärkidega mehe surnukeha, sündmuspaiga läheduses märgati kesköö paiku kuuepealist koletist.

Merekoletis Skylla kujutis Paphoses Kyprosel, 4.–3. saj eKr.
Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professori Janika Pälli hinnangul võib tegu olla merekoletis Skyllaga. "Antiikajal valvasid merekoletised Skylla ja Charybdis merekitsust Sitsiilia saare ja Apenniini poolsaare vahel Vahemeres, kus nende kohta tegi olulisi tähelepanekuid kuulus meresõitja ja Ithaka kuningas Odysseus," selgitas professor Päll.

Pälli hinnangul võis Skylla pääseda Ülenurme alevikku Taani väinade, Pärnu jõe, Võrtsjärve ja Emajõe kaudu. Tegu võib olla eksinud ja segaduses mytoloogilise olendiga, kelle käitumine võib inimestele ohtlik olla.

Politsei on koostöös veeteede ametiga kuuepealise merekoletise kinni pidanud. Tema varasema paturegistriga on seostatud suure hulga meremeeste surm Tyrreeni ja Joonia meres.

Siiski tuleks demonoloogia asjatundja, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professori Ülo Valgu hinnangul kaaluda ka teisi kahtlusaluseid. "Mitte kaugel Ülenurmelt, Maarja-Magdaleena kihelkonnas tegi ühe 1687. aasta nõiaprotsessi protokolli järgi oma tegusid kuuepäise vanamehe kujul ilmunud kurat," selgitas Valk, kes on kaitsnud doktoriväitekirja kuradi ilmumiskujude kohta Eestis.

"Kindlasti tuleks enne tõenäoliselt syytute yleloomulike olendite ennatlikku syydimõistmist asjaolusid täpsemalt uurida ja hinnata, kas võib olla tegu sama kurjategijaga kui toona," lisas Valk.

Valk möönis, et senise praktika järgi pole allmaailma ametivõimud näidanud ylemäära suurt koostöövalmidust rahvusvahelistele õigusabipalvetele vastamisel ega syydistatavate väljaandmisel teiste riikide ja jurisdiktsioonide kohtutele. "Siiski peaks uurimise peamine eesmärk olema välja selgitada tõde," rõhutas Valk.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja sõnul on uurimist veel vara kommenteerida.

Loe ka: Ülenurmel tapetud nooruki mõrvas süüdistatakse kuuepealist noortekampa

neljapäev, 14. mai 2020

Haaberstis Õismäe raba terviserajal liigub endine IT-minister

Täna hommikul teatati häirekeskusele, et Tallinnas Õismäe raba terviserajal on nähtud liikumas endist infotehnoloogiaministrit Kaimar Karu.

Päästjad ja politseinikud tegelevad eksministri linnast välja suunamisega, teistele on spordirajad suletud.

Päästeamet soovitab ekspoliitikule mitte ligineda ega takistada Karu liikumist, vaid jääda varju.

Päästjad ja politseinikud paluvad ka oma lemmikloomi, eriti kodukiskjaid nagu kasse ja koeri, siseruumides hoida või sinna viia, et nad eksinud segaduses eksministrit rünnata ei saaks.

Loe ka: Tallinna Haabersti linnaosas liigub ringi emakaru pojaga

pühapäev, 29. märts 2020

Startupperid töötasid välja Ratase pöördumiste roboti J-Boti

Eesti iduettevõtjad koostöös Riigikantselei ja Ekspress Grupiga töötasid välja peaministri ja eriolukorra juhi Jüri Ratase videopöördumiste roboti ehk J-Boti, mida hakkavad täistunnil kandma üle kõik Eesti meediakanalid. 

Riigikantselei digiinnovatsiooni ja peaministri IT-nõunik Marten Kaevats ütles, et J-Bot on välja õpetatud kõige kaasaegsemate tehisintellekti toel ning suudab komponeerida keskmiselt ühe videopöördumise tunnis. „Roboti baassisend on Jüri Ratase tsitaadid tema peaministriks oleku ajal avaldatud intervjuudest ja pressiteadetest. Tänuväärset tuge saime Ekspress Grupilt, kes andis riigile üle ka Jüri Ratase ümmarguste vastuste roboti andmebaasi. Eesti keele instituut koostöös Tartu Ülikooliga töötas roboti jaoks läbi eesti keele sünonüümisõnastiku ning andis videopöördumise robotile üle tuhandeid eri võimalusi väljendada siirast ja südamest tänu.“

„Meile tundub, et eriolukorra juhi kindlust sisendavaid pöördumisi on meediakanalite eetris veel liiga vähe,“ plahvatas Eesti Rahvusringhäälingu juht Erik Roose. „Meil oleks võimalik leida talle eetriaga kõikides oma kanalites 24 tundi ööpäevas, kuid me mõistame, et eriolukorra juht peab videopöördumiste kõrvalt ka muude asjadega tegelema.“ Roose rõhutas, et nad kavatsevad J-Boti rakendada kohe kõikides oma kanalites. „Pöördumised hakkavad toimuma iga täistunni eel kuni eriolukorra lõpuni või inimeste kindlustunde maksimumi saavutamiseni.

Postimehe selle kuu peatoimetaja Mart Raudsaar nõustus, et J-Bot peab püsima portaali päises vähemalt 50 protsenti ajast. „Kriisi ajal on väga tähtis laiendada ajakirjanduse definitsiooni ning Postimehel on hea kogemus juba Meie Eestiga, kust on välja kasvanud riigile olulised ametnikud, nagu näiteks Lea Danilson-Järg, kes käesoleval ajal juhib Siseministeeriumis iibeosakonda.“ Selle kuu peatoimetaja on täiesti kindel, et automatiseerimine ning J-Botid ongi Postimehes ajakirjanduse tulevik.

Peaminister Jüri Ratas ise toimetuse küsimustele vastata ei jõudnud, mistõttu selgituse andis tema Eest J-Bot. Selgitust saab näha kell 20.50 ETV ja ETV+ otse-eetris, kõikides uudisteportaalides ning see ilmub automaatselt ka Eesti telefonimastide ulatuses olevate nutitelefonide ekraanidele.

laupäev, 8. veebruar 2020

Maanteeamet otsustab järgmisel nädalal jääteede avamise

Maanteeamet teeb tänavu koostöös Piirivalveameti kaatritega võimalikel jääteede trassidel jääluuret, kuid võimalike trasside avamisest veel täna rääkida ei saa.
 
Tänavusel lumevaesel talvel on Väinameres jääteede avamine veninud, kuid Maanteeamet pole veel jääteede avamise osas lõplikku otsust langetanud. Põhiliseks takistuseks jääteede avamisel on rasked, jääolud Väinamerel ja Peipsi järvel, mis takistavad jääluurajatel ligipääsu trassidele.
 
Maanteeametile on otsustanud seetõttu oma abikäe ulatada Politsei- ja Piirivalveameti mereüksus, mille patrullkaatrite abil viiakse jääluurajad trasse inspekteerima ja markeerima. "Meil on reseveeritud eelarve ja meeskond on optimistlikult meelestatud. Kui tõeliselt tahta, võib inimmõistus trotsida kõikvõimalikke takistusi, ning tänavuste jääteede avamine jää taha kindlasti ei jää," selgitas Maanteeameti Läänemaa osakonna juhataja HMSi korrespondendile.

Jääteed Piirissaarele aitab kaardistada kaasaegne piirivalve mootorhõljuk.
 
Jääteed rajatakse sõidukite liiklemiseks üle külmunud mere või järve kas mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahele. Alates sellest, kui ilmnevad märgid jääkatte moodustumisest, peatab Veeteede Amet Maanteeameti taotlusel laevaliikluse Väinameres.

pühapäev, 2. veebruar 2020

Eesti keele instituuti ootab erastamine

Seoses hiljuti lahvatanud skandaalidega teaduse rahastamise ning eesti keele instituudi ylesannete ministeeriumi allasutusele andmise ymber otsustas valitsus võtta viimases kysimuses n-ö aja maha ning tellida analyysi võimalikest lahendustest EKI probleemidele. Äsja valminud analyysis soovitatakse muude oluliste muutuste seas instituut erastada.

Rahandusministeeriumi tellitud analyysis leitakse esmalt, et eesti keele kui ylitähtsa taristuobjekti haldamine tuleks viia majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Samuti leitakse analyysis, et sarnaselt maanteedele tuleks ka keele hooldamine anda kokkuhoiu ja pysikindluse tagamiseks erakätesse. Kaaluda soovitatakse ka keeleteaduse õpetamise yleviimist muude taristuobjektidega seotud erialade kõrvale Tallinna tehnikaylikooli ehituse ja arhitektuuri instituuti.

Eesti keele hooldamisega hakkavad kava järgi edaspidi yhe keskse asutuse asemel tegelema erakapitalil põhinevad keelehooldusettevõtted. Riik jaotatakse vähemalt neljaks keelepiirkonnaks, mille hooldaja valitakse riigihankele laekunud pakkumuste seast. Kuna kõigil neist on vabadus ise oma piirkonnas keelereegleid määrata, võib see tähendada, et edaspidi hakkab mõnes kohas riigikeelena kehtima kodavere, teises läänemurre.

Keelehooldeteenuse pakkumise vastu on huvi yles näidanud juba mitmed suured taristu- ja ehitusettevõtted, nagu YIT ja TREV-2. Asjaga kursis olevate isikute sõnutsi ahvatleb ettevõtteid seejuures pysiva sissetuleku teenimise võimalus olukorras, kus taristuobjektide ehitusmahud võivad aasta-aastalt kõikuda või sootuks kokku kuivada.