pühapäev, 17. juuni 2018

Teadlased tuvastasid Delfi kommentaatori geeni

Eesti geenivaramus talletatud DNA-d analyysinud geneetikud tuvastasid eestlastel geeni FkU, mille väljalylitamine takistab inimest muutumast Delfi kommentaatoriks. Töö autorite hinnangul võib sama geen põhjustada ka aktiivsust The New York Times'i, The Guardiani jt kommentaariumides.

Eesti geenivaramus talletatud DNA-järjestuste arv on nyydseks kasvanud piisavalt suureks, et võimaldada andmete põhjal teaduslike järelduste tegemist. Yhe esimese pääsukesena pyydsid varamuga töötavad teadlased leida geenikombinatsiooni, mis suurendaks inimese netikommentaatoriks muutumise tõenäosust. Uurimuse autorid tuvastasid yllatuslikult, et seda protsessi juhib yksainus geen FkU. See geen mõjutab kaudselt valku UpYrs, mis käivitab inimese ajukoores äärmiselt deterministliku keemiliste muutuste ahela. Sõna otseses mõttes kontrollib seega inimese arenemist Delfi kommentaatoriks yksainus lyliti, mida geneetikud ka kontrollida suudavad, vahendab portaal Heureka.

UpYrs valgu kogust mõjutab terve rida enhansereid; yks neist - FkU - aga koguni nii suurel määral, et selle eemaldamine takistab inimese Delfi kommentaatoriks muutva translatsiooniahela käivitumist. Dr. Kris Sapiste ennustuse kohaselt on ka aktiivsus teistes kommentaariumides määratud sama mehhanismiga, ehk isegi sama geeniga. Yhtlasi spekuleerib dr. Sapiste, et FkU võib pärssida geeni kandja kriitikameelt ja keeletaju.

Uue avastuse vastu on kurioosumina juba hakanud huvi tundma internetitrollide õiguste eest võitlevad huviryhmad. Nende väitel näitab avastus, et nn vihakõne ei saa olla karistatav, kuna on geneetiliselt determineeritud. 

laupäev, 16. juuni 2018

Vulkanoloog: Lihula vulkaan võib purskama hakata

Läänemaa vulkaane uuriva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad märk Lihula magmakambris toimuvatest protsessidest, mis viivad suure tõenäosusega purskeni.

Eelmisel kolmapäeval toimunud Lihula 1 magnituudise maavärina epitsenter paiknes 4 kilomeetri sügavusel maapõues. Enne seda toimus maavärin 3ndal märtsil 1 kilomeetri sügavusel. Esialgsetel andmetel puuduvad teated inimohvritest, kuid piirkonda on saadetud täiendavad päästeüksused. Elanikel palutakse ohu möödumiseni võimalusel ööbida väljaspool hooneid, telkides.

Lihula linnamägi on tekkinud endisest vulkaani tardunud laavalõõrist, mis on ümbritsevast lubjakivist ja moreenist tugevam, ning seetõttu mandrijääle tänaseni vastu pidanud.

Läänema juhtiva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad tihti märk sellest, et magmakambris toimuvad muudatused ning rõhk selles hakkab tõusma. "Kui magmal pole kusagile minna, siis magma liigub üles," selgitas teadlane. "Täna on vara rääkida konkreetse purske hetkest, kuid praeguste seismiliste märkide kohaselt toimub see kindlasti lähikuudel."

Valitsuse esindajate sõnul jälgitakse olukorda, ning vajadusel otsustatakse evakuatsiooni ning hoolitsetakse elanikkonna informeerimise eest. Läänemaa elanikel palutakse jälgida meediakanaleid, ning arvestada võimaliku evakuatsiooniga. "Kindlasti ei ole tegemist terrorismiaktiga," rõhutas peaminister.

Valitsuse heraldikanõunik Gert Uiboaed pani läänemaalaste südamele võtta kodunt lahkudes kindlasti kaasa ka vabariigi lipp.

Loe ka: Lihulas värises kolmapäeval maa

neljapäev, 14. juuni 2018

Isamaa seostab oma lühendi seksiga

Isamaa logovahetuse täielikud detailid pole veel lõplikult avalikkuse ette toodud, ütles erakonna meedianõunik Mart Luik.

Erakonna kongressil otsustati lisaks nimevahetusele mitmeid pilkupüüdvaid uuendusi. "Püüdsime poliitmaastikul EKREga sammu pidada," selgitas ta. "Meie konkurentide nimes teadupärast on neli tähte, aga meil ainult 3. Suured tähed paistavad jutu sees silma, seega ei raatsinud me igast õlekõrrest mitte haarata ja paneme erakonnale nimeks suurte tähtedega ISAMAA".

Sama metoodiliselt lähenetakse ka uuele lühendile: "Teine võimas relv; mul tõesõna läheb praegu juba kõvaks, on kontseptsioon "pilu"". Luige selgitusel on erakonna valitud nimelühend I mitte ainult "mina" või "1" vaid ühtlasi ka naise häbet või mehe riista kujutav sümbol. "Eriti hea on see, kui lühend kirjutatakse sulgudesse sügavale meie nime järele või koguni sisse."

"Kes ei tahaks libistada ISAMAA numbritega tätoveeritud sedelit valimiskasti pilusse? Üha uuesti, aastaid?" küsis erakonna esindaja silma pilgutades.

Erakond võttis vastu ka aatelisusele ja väärikusele rõhuva manifesti, ning muutis oma logo kaheksast kriipsust koosnevaks tärniks. "Tärn tähistab arvutis teadupärast ükskõik mis asja, moodustub I tähtede kombineerimisel ning on kultuuriteadlikule inimesele ka väike kummardus Vonnegutile"

"Kui see ka ei aita, siis paneme erakonna pärast järgmisi valimisi kinni," lubas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ajakirjanikele.

Modernsusele rõhuvalt ehib erakonna värvipaletti silmapaistev fuksiaroosa ja metsarohelise kombinatsioon, millest esimene sümboliseerib võitlust geide, teine metsaga.

Loe ka: Nime vahetanud Isamaa saab oma uueks lühendiks I

teisipäev, 12. juuni 2018

Tehnikaülikool pakub ümberõpet semiootikute taaslõimimiseks ühiskonda

Tulevast sügisest alustab Tallinna Tehnikaülikoolis semiootikute ümberõpet toetav eksperimentaalne taaslõimimisprogramm.

Tehnikaülikooli esindaja sõnutsi on semiootikute probleemi teadvustatud aastaid, kuid õnneks on Haridusministeeriumi toel tänavu esimest korda selle suhtes võimalik midagi ette võtta. "Semiootikute aastane taastootlus on viimastel aastakümnetel püsinud küll stabiilselt 30 kannatanu ringis," selgitas ülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.

Riikliku programmi koordinaator Ivar Sikk selgitab: "Tahame rõhutada, kui teie pojast on saanud semiootik või kui teie diivanil elav sõber suudab eristada indeksilist märki ikoonilisest ei ole te enam üksinda." Tema sõnul on aeg teadvustada, et probleemi on märgatud ning semiootikut on võimalik pikaajalise suunatud nõustamisega muuta või koguni ümber õpetada. "Tänane uus suund on märgilise tähtsusega," lisas ta.

Tehnikaülikooli programm võtab aastas vastu kuni 60 semiootikut või kultuuriteoreetikut ning pakub neile kaht võimalikku spetsialiseerumist: rahvusvaheline ärijuhtimine või infotehnoloogia spetsialist. Ümberõpe kestab 2 aastat. Esimestel aastatel ülikooli sõnul sund-ümberõpet ei kohaldata.

Statistikaameti andmetel on eestis ligikaudu pooltuhat aktiivset semiootikut, kelle ümberõppeks kuluks ligikaudu 10 aastat.

reede, 1. juuni 2018

Viru vanglast põgenes direktor

Viru vangla otsib Alutaguse metsadest taga reedel vanglast põgenenud direktorit. Direktor on relvastamata ja pole yldiselt ohtlik, kuid võib osutada vastupanu, kui teda sundida ametikohale tagasi pöörduma.

Otsingutesse on kaasatud politsei- ja piirivalveameti läbirääkijad, K9 yksus koerte ja kynoloogiabussiga ja Kaitseliidu Muraste vabatahtlik otsingukoerte kompanii.

Kutsume piirkonna elanikke ja kylalisi direktori liikumistest teada andma, kui teda on märgatud või edaspidi märgatakse. Vabatahtlikel, kes soovivad otsingutes kaasa lyya, palutakse lahkesti endast vanglateenistusele teada anda.

Vangla direktori põhitegevus on vanglale seatud eesmärkide saavutamine, tõhusa ja koostööle suunatud organisatsiooni jätkusuutlik arendamine ning püstitatud ülesannete täitmiseks vajalike muudatuste elluviimine.

Viru vangla avati 2008. aastal ja see on praegu Eesti kõige tänapäevasem vangla, mis pakub nii vangidele kui vanglateenistuse ametnikele ja töötajatele mitmekesiseid arenguvõimalusi.

Kokku on vanglas 488 kambrit ja 25 tuba avavangla vangidele. Vanglas töötab kokku ligi 370 inimest, sealhulgas kriminaalhooldajad, kes tegelevad kogu Virumaa hooldusalustega ja noorte hooldusalustega üle Eesti.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet avaldas reedel avaldatud pressiteates kaastunnet nii Viru vangla direktorile kui ka otsijatele.

Loe ka: Viru vangla otsib direktorit

kolmapäev, 30. mai 2018

Tartu linn kuulutab välja kryptorahu

Jaanilaupäeva keskpäeval kuulutab Tartu linnapea Urmas Klaas esmakordselt välja kryptorahu, lugedes Raekoja aknalt linnarahvale kryptorahusõnumi.

Tartu linnavolikogu otsustas eilsel istungil häälteenamusega algatada kryptorahu traditsiooni. Kryptorahu kuulutatakse välja jaanilaupäeval, täpselt pool aastat pärast jõulurahu väljakuulutamist Tallinnas, ning selle kestel ei toimu Tartu linna piirides kryptorahade kaevandamist ega kryptokiisudega kauplemist; samuti on keelatud ICO-d.

Linnavolikogu otsust kommenteerinud volikogu esimees Aadu Must ytles, et määravaks said seejuures eelkõige poeetilised kaalutlused. "Tartu on teatavasti heade mõtete linn," ytles ta. "Ja me kõik mõtlesime, et see oleks hea kalambuur."

neljapäev, 24. mai 2018

Eesti hääletab diktaadi keelustamise poolt

Euroopa Komisjon plaanib keelustada diktaadi. Aruandes on välja toodud, et diktaat ei ole inimese tervisele ohutu ja tehtud ettepanek selle keelustamiseks.

Hääletus diktaadi kasutamise poolt või vastu toimub reedel, 25. mail. Vastavalt Brüsseli diktaadile hääletab Eesti diktaadi keelustamise poolt.

„Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku toimeaine diktaat heakskiitu mitte pikendada ning ka Eesti on otsustanud hääletada diktaadi keelustamise poolt,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm truualamlikult.

Loe ka: Eesti hääletab dikvaadi keelustamise poolt