neljapäev, 5. november 2020

Uus Eesti Nokia? Yhiskonnateaduste instituut hakkab eksportima masside tarkust

Kui aastate eest rajati Eesti Geenivaramu, oli yks põhilisi ideid selle taga Eesti elanike geeniandmete kasutamine geeniuuringuteks. Nyyd on seni veel nimetu yhiskonnateaduste instituut käinud välja idee hakata sarnasel moel kasutama eestlaste massiaru.

Idee on iseendast väga lihtne. Kõik on kuulnud masside tarkusest: piisavalt suur hulk inimesi annab igale kysimusele keskeltläbi õige vastuse. Selle ärakasutamist takistavad aga reeglina logistilised raskused: inimesi on keeruline yhte kohta kokku saada, mistõttu on masside tarkuse peamiseks rakendusvormiks seni olnud iga mõne aasta tagant toimuvad valimised, kuid ka rahvahääletused.

Eesti on uue idee autorite arvates aga mitmes mõttes unikaalne ning massiaruna eriliselt sobiv. Näiteks on suurel osal Eesti inimestest olemas ID-kaart ja ligipääs arvutile. Samuti on eesti rahvas unikaalselt tark - ykski teine rahvas maailmas pole näiteks kirjutanud rahvuseepost "Kalevipoeg".

Massiarult loodetakse saada vastuseid kõige erinevamat laadi kysimustele. Nõnda võib Eesti rahva palgata valima uue laeva nime - aga ka vastama filosoofilistele probleemidele, mille puhul on põhihädaks seni olnud filosoofide piiratud arv maailmas, kasvõi siis "Mispärast on ylepea olev ega pigem eimiski?"

Instituut loodab uue teenuse käima saada õige pea. Seni otsivad ampstööjõuna palgatud spetsialistid pilootprojekti raames vastuseid Delfi kommentaariumist.

reede, 9. oktoober 2020

Peaminister Ratas pandi konstitutsionaalamendementoosi kahtluse tõttu karantiini

 Valitsuse pressiesindaja teatas täna, et peaminister Jüri Ratas on pandud määramata ajaks karantiini  ohtliku viiruse kahtluse tõttu. Ratasel kahtlustatakse konstitutsionaalamendementoosi – viirust, mis põhjustab nakatunutel tungi muuta põhiseadust.

Haiguse viimaseks ohvriks langes peapiiskop Urmas Viilma, kes pärast Ratasega kohtumist hakkas kõnelema vajadusest viia põhiseadus vastavusse piibliga. Kahtluste kohaselt on Rataselt konstitutsionaalamendementoosi saanud ka kõik valitsuskoalitsiooni liikmed, kes soovivad „muu riigielu kysimusena“ panna rahvahääletusele abielu mõiste määratlemist põhiseaduses.

Viroloog professor Irja Lutsari sõnutsi pole mingit kahtlust, et kui konstitutsionaalamendementoos levib valitsuskabinetis, siis ei jää ka ylejäänud riigiasutused sellest puutumata. Just see teebki nakkuse algallika, s.o peaministri isoleerimise sedavõrd oluliseks. „Õnneks,“ tõdes Lutsar, „on kõigi märkide järgi tegu piisknakkusega, millega nakatumiseks peab olema peaministriga lähikontaktis ning kuulama pikalt tema valjuhäälset juttu, mille tagajärjel ruumis kipuvad levima syljepiisad.“ Teisisõnu peaks nakatunute kiire isoleerimine kindlasti aitama epideemiat ära hoida.

Terviseameti Eike Kingsepp ytles HMSile, et kuigi vaktsiin ja ravi konstitutsionaalamendementoosi vastu hetkel puuduvad, on siiski katsetamisel mitmed haigust leevendavad vahendid. Muuhulgas soovitatakse selleks hanerasva ning nakatunu suu sulgemist punase kummipalliga, mis yhelt poolt ei lase tal viirust edasi levitada, teisalt annab aga kaugelt märku, et tegu on ohtliku nakkuse kandjaga.

pühapäev, 4. oktoober 2020

Opositsionäär: Raamatukogu rajatagu Raadile - raamatutest!

Viimastel nädalatel on järjest aktiivsemalt hakatud jälle kõnelema uue kultuurikeskuse rajamisest Tartu sydalinna, kuhu võiks kolida ruumipuuduse all kannatav linnaraamatukogu ja kunstimuuseum. Tartu linnavolikogus opositsioonis oleva Keskerakonna piirkondliku juhi Jaan Tootsi hinnangul on kultuurikeskuse idee aga liiga Tartu-keskne idee ja sinna kavandatud 500-kohalise konverentsikeskuse järele poleks piisavalt vajadust, sest samasuguseid ruume on linnas juba mitu. "Tahetakse teha veel yht raamatukogu ja näitusesaali. Seda ajal, kus ERMi kompleks seisab alakasutatult, raamatutest rääkimata" nendib opositsionäär.

Nimetatud probleemid võiksid Tootsi meelest aga olla lahendatavad yhe hoobiga: uue raamatukogu võib kyll rajada, kuid tehtagu see Raadile, rahvamuuseumi territooriumile. Seejuures pakub ta, et hoone ehitamiseks võiks kasutada novaatorlikku materjali - vanu raamatuid. "Kahtlemata on linnaraamatukogu hoidla siiani veel täis Gogoli kogutud teoseid ajast, mil raamatukogu kandis veel Gogoli nime," arutleb Toots. "Nendest yksi saaks juba pool seina valmis. Ehisdetailide jaoks võiks aga kasutada Sorose sponsoreeritud marmorkaanega Avatud Eesti Raamatu sarja köiteid."

Kokku hoida annaks Tootsi meelest ka arhitektuurilise lahenduse pealt: uus hoone võiks vormilt jäljendada praegu varemeis Raadi mõisahoonet. Sellisel teel, usub ta, saaks Tartu linn kultuurikeskuse rajamisega hakkama riigi käest raha palumata ning kultuurkapitali raha saaks paigutada kultuuriliselt olulisematesse projektidesse, nagu mälestussamba rajamine Ott Tänakule.


Vt ka : Kas park jääb pargiks ja kultuurikeskus vaid unistuseks? (Tartu Postimees)

teisipäev, 22. september 2020

Lotman soovib, et erakonnavahetusele eelneks kaheaastane ooteperiood

Riigikogu liige Mihhail Lotman (Isamaa) leiab, et erakonna vahetamine peaks olema praegusest keerulisem, sest praktikas on olnud juhtumeid, kus inimesed on oma algset erakonda tagasi soovinud.

Lisaks peab ta erakonna muutmise eeldusena vajalikuks Eesti Kirikute Nõukogu arvamust.

Lotmani arvates peaks erakonna vahetamise tingimuseks olema, et erakonnavahetuse taotlejal on transparteiline identiteet esinenud anamneesis vähemalt kaks aastat enne otsuse tegemist ning on olemas psyhhiaatri otsus, mis välistab erakonnavahetuse soovi tingituse psyyhikahäirest. Ooteperiood võiks aidata kaasa sellele, et erakonda vahetav inimene on ka pika ooteaja järel endas kindel, et ta oma erakonda vahetada soovib. "Täna keskerakondlane, homme sots, ylehomme jälle keskerakondlane, siis aga hoopistykkis punkar või anarhist - kuhu see kõlbab?" toriseb ta.

Lotman on suhelnud ka valdkondlike spetsialistidega, kes on olnud riigikogu liikmega yhel meelel: ransparteilisus ("lõin siin pro domo mea sellise mõiste," märgib Lotman iroonilise muigega) on reeglina yhiskondlik patoloogia. "Neis juhtumites peitub mitte retooriline, vaid tõeline dramaatika. Inimene tahab loobuda sünnipärasest identiteedist ja olla keegi teine, maksab aga selle eest ränka hinda. Kui maailmavaade on tõepoolest sotsiaalne konstrukt, siis miks peab inimene oma erakondlikku identiteeti tõestama ja näitama, et keegi tema esivanematest, kes muuseas elas täiesti teises sotsiaalses kontekstis, oli nt koonderakondlane või põllumeestekogu liige?" kysib Lotman retooriliselt.


Vaata lisaks: Solman soovib, et soovahetusele eelneks kaheaastane ooteperiood (ERR)

kolmapäev, 16. september 2020

Volkswagen loob uue konservatiivsele ostjaskonnale suunatud automargi Herrenswagen

 Volkswageni grupi pressiteenindus andis täna teada, et autohiiglane laseb peagi turule uue, eelkõige konservatiivsele ostjaskonnale suunatud automargi. Uue margiga loodetakse pyyda paremkonservatiivse meelelaadiga ostjaid, kelle hulk on Euroopas yha kasvanud. Uue margi nimeks saab Herrenswagen, autode härrasrahvaliku sihtryhma rõhutab ka selle firmamärk - maitsekalt stiliseeritud härrasmeeste kaabu.

Uut marki hakatakse tootma Volkswageni tehastes konservatiivses Ungaris ja Poolas. Juba on kinnitust leidnud ka teated, et sõlmitud kokkuleppe kohaselt hakkab Poola riik valitsuse ja parlamendi liikmeid sõidutama ainult Herrenswagenitega. Mõlemad tehased lasevad plaanide kohaselt välja 100 000 autot aastas.

Volkswageni Eesti esinduse sõnutsi põhineb Herrenswagen Volkswagen Passatil. Kõik autod ehitatakse eranditult sedaankerega. Auto standardvarustusse kuulub juhiukse sisse peidetud piits ja kokkuklapitavad lipuhoidjad mõlemal kyljel. Autode kere on kaetud tomatikindla erivärviga ja nende tugevdatud esiosa kannatab välja kuni 12 kokkupõrget looma või jalakäijaga. Helisysteemi mäluseade sisaldab digitaalkujul Queeni "Greatest Hits" kogumikku. Vene turule mõeldud masinad varustatakse ostja valitud õigeusu ikooni, palvehelmeste ja kindalaekasse paigaldatud Georgi lindikeste hoidjaga.

teisipäev, 11. august 2020

Poola jõest leiti Kalevipoja mõõk

 Poola veebiportaal Onet andis eile teada, et Poolast Odra jõest leiti 750 aasta vanune mõõk. Leidu uurinud poola arheoloogide sõnutsi on leid unikaalne, kuna lisaks terale on sisuliselt terviklikuna säilinud ka mõõga tupp ja muud puitosad. Kuigi mõõga vanust osati Poolas dateerida võrdlemisi täpselt, varjutas selle päritolu aga saladuseloor.

Eesti arheoloogil ja keskaja relvastuse asjatundjal Ain Mäesalul on aga hypotees relva päritolu kohta. Mäesalu usub, et niisugune mõõk ei saa olla tavaline ning selle imelise säilimise taga peab olema relva valatud võluvägi. Ja selliseid relvi saab meie kandis olla vaid yks - tegu peab olema mõõgaga, mille sepistas Kalevipojale soome sepp.

Fotol: Odra jõest leitud mõõk

Mäesalu hypoteesi toetab kahtlemata ka mõõga vanuse dateering, mis langeb täpselt muistse vabadusvõitluse perioodi, st aega, mil Kalevipoeg pidas veriseid lahinguid raudmeestega. Kuidas aga sai Kalevipoja mõõk Odra jõkke, kui rahvasuu on iidsest ajast teadnud selle viimaseks puhkepaigaks olevat Kääpa jõge? Mäesalu leiab, et hiiglakasvu Kalevipojale ei olnud piirid kahtlemata mingiks takistuseks ning miks mitte võidelda raudmeestega nö nende tagaaias. Rahvasuu on aga tuntud ebausaldusväärne teadmiste allikas, samas kui materjal ei valeta. Nii ongi Mäesalu juba võtnud poolakatega yhendust rauaproovide hankimiseks, et nende abil oma hypoteesi kinnitada.

teisipäev, 14. juuli 2020

Kopli lahes ujub Nassim Taleb

Tallinnas Kopli lahes ujub juuli algusest peale Eestis haruldane külaline – menuautor Nassim Taleb, seltsiks parv kohalikke sotsiaalteadlasi ja arvamusliidreid.

"Märkasin teda kõrkjate vahelt, ujus seal koos luikedega," ütles Talebi austaja Hardo Pajula. Ta jalutas Rocca al Mare kooli juurest alla mere äärde ja heitis pilgu Stroomi ranna poole. Üksik kiilanev meesterahvas jäi valgete luikede vahel kohe silma ning Pajula mõistis järsku, et see pole keegi muu kui tuntud kolumnist ja "musta luige" mõiste populariseerija. Kohe rebis ta ka ise riided seljast ja kargas samuti merre. Tänaseks on Talebi ja Pajulaga liitunud arvukalt teisigi õpetlasi ja arvamusliidreid, nagu Kaur Kender, Mihkel Kunnus ja Ahto Lobjakas.

Kultuuriteoreetik ja poliitik Mihhail Lotman oletas, et Taleb võib olla pagenud mõnest Ameerika kõrgkoolist. Nimelt peetakse kolumniste Ameerika ylikoolides päris palju, kuid nende põli on seal seoses kestva koroonakriisiga ysnagi hapu.

"Taleb kyll ei paaritu siinsete arvamusliidritega, aga seltsib hästi, esindavad nad ju sarnast maailmapilti," tähendas Lotman. "Ta võib nendega koos talvituda ja loomuliku elu lõpuni elada."

Märke sellest, et kolumnist tõesti valmistub siia talvituma jääma, on tõepoolest näha juba praegugi. Pajula, Kunnuse ja teiste abiga on ta juba Stroomi randa pysti löönud algelise roigastest onni, mida arvamusliidrid on juba asunud katma ka kõrkjatega.

Postimees: Kopli lahes ujub eksootiline iludus