pühapäev, 29. märts 2020

Startupperid töötasid välja Ratase pöördumiste roboti J-Boti

Eesti iduettevõtjad koostöös Riigikantselei ja Ekspress Grupiga töötasid välja peaministri ja eriolukorra juhi Jüri Ratase videopöördumiste roboti ehk J-Boti, mida hakkavad täistunnil kandma üle kõik Eesti meediakanalid. 

Riigikantselei digiinnovatsiooni ja peaministri IT-nõunik Marten Kaevats ütles, et J-Bot on välja õpetatud kõige kaasaegsemate tehisintellekti toel ning suudab komponeerida keskmiselt ühe videopöördumise tunnis. „Roboti baassisend on Jüri Ratase tsitaadid tema peaministriks oleku ajal avaldatud intervjuudest ja pressiteadetest. Tänuväärset tuge saime Ekspress Grupilt, kes andis riigile üle ka Jüri Ratase ümmarguste vastuste roboti andmebaasi. Eesti keele instituut koostöös Tartu Ülikooliga töötas roboti jaoks läbi eesti keele sünonüümisõnastiku ning andis videopöördumise robotile üle tuhandeid eri võimalusi väljendada siirast ja südamest tänu.“

„Meile tundub, et eriolukorra juhi kindlust sisendavaid pöördumisi on meediakanalite eetris veel liiga vähe,“ plahvatas Eesti Rahvusringhäälingu juht Erik Roose. „Meil oleks võimalik leida talle eetriaga kõikides oma kanalites 24 tundi ööpäevas, kuid me mõistame, et eriolukorra juht peab videopöördumiste kõrvalt ka muude asjadega tegelema.“ Roose rõhutas, et nad kavatsevad J-Boti rakendada kohe kõikides oma kanalites. „Pöördumised hakkavad toimuma iga täistunni eel kuni eriolukorra lõpuni või inimeste kindlustunde maksimumi saavutamiseni.

Postimehe selle kuu peatoimetaja Mart Raudsaar nõustus, et J-Bot peab püsima portaali päises vähemalt 50 protsenti ajast. „Kriisi ajal on väga tähtis laiendada ajakirjanduse definitsiooni ning Postimehel on hea kogemus juba Meie Eestiga, kust on välja kasvanud riigile olulised ametnikud, nagu näiteks Lea Danilson-Järg, kes käesoleval ajal juhib Siseministeeriumis iibeosakonda.“ Selle kuu peatoimetaja on täiesti kindel, et automatiseerimine ning J-Botid ongi Postimehes ajakirjanduse tulevik.

Peaminister Jüri Ratas ise toimetuse küsimustele vastata ei jõudnud, mistõttu selgituse andis tema Eest J-Bot. Selgitust saab näha kell 20.50 ETV ja ETV+ otse-eetris, kõikides uudisteportaalides ning see ilmub automaatselt ka Eesti telefonimastide ulatuses olevate nutitelefonide ekraanidele.

laupäev, 8. veebruar 2020

Maanteeamet otsustab järgmisel nädalal jääteede avamise

Maanteeamet teeb tänavu koostöös Piirivalveameti kaatritega võimalikel jääteede trassidel jääluuret, kuid võimalike trasside avamisest veel täna rääkida ei saa.
 
Tänavusel lumevaesel talvel on Väinameres jääteede avamine veninud, kuid Maanteeamet pole veel jääteede avamise osas lõplikku otsust langetanud. Põhiliseks takistuseks jääteede avamisel on rasked, jääolud Väinamerel ja Peipsi järvel, mis takistavad jääluurajatel ligipääsu trassidele.
 
Maanteeametile on otsustanud seetõttu oma abikäe ulatada Politsei- ja Piirivalveameti mereüksus, mille patrullkaatrite abil viiakse jääluurajad trasse inspekteerima ja markeerima. "Meil on reseveeritud eelarve ja meeskond on optimistlikult meelestatud. Kui tõeliselt tahta, võib inimmõistus trotsida kõikvõimalikke takistusi, ning tänavuste jääteede avamine jää taha kindlasti ei jää," selgitas Maanteeameti Läänemaa osakonna juhataja HMSi korrespondendile.

Jääteed Piirissaarele aitab kaardistada kaasaegne piirivalve mootorhõljuk.
 
Jääteed rajatakse sõidukite liiklemiseks üle külmunud mere või järve kas mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahele. Alates sellest, kui ilmnevad märgid jääkatte moodustumisest, peatab Veeteede Amet Maanteeameti taotlusel laevaliikluse Väinameres.

pühapäev, 2. veebruar 2020

Eesti keele instituuti ootab erastamine

Seoses hiljuti lahvatanud skandaalidega teaduse rahastamise ning eesti keele instituudi ylesannete ministeeriumi allasutusele andmise ymber otsustas valitsus võtta viimases kysimuses n-ö aja maha ning tellida analyysi võimalikest lahendustest EKI probleemidele. Äsja valminud analyysis soovitatakse muude oluliste muutuste seas instituut erastada.

Rahandusministeeriumi tellitud analyysis leitakse esmalt, et eesti keele kui ylitähtsa taristuobjekti haldamine tuleks viia majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Samuti leitakse analyysis, et sarnaselt maanteedele tuleks ka keele hooldamine anda kokkuhoiu ja pysikindluse tagamiseks erakätesse. Kaaluda soovitatakse ka keeleteaduse õpetamise yleviimist muude taristuobjektidega seotud erialade kõrvale Tallinna tehnikaylikooli ehituse ja arhitektuuri instituuti.

Eesti keele hooldamisega hakkavad kava järgi edaspidi yhe keskse asutuse asemel tegelema erakapitalil põhinevad keelehooldusettevõtted. Riik jaotatakse vähemalt neljaks keelepiirkonnaks, mille hooldaja valitakse riigihankele laekunud pakkumuste seast. Kuna kõigil neist on vabadus ise oma piirkonnas keelereegleid määrata, võib see tähendada, et edaspidi hakkab mõnes kohas riigikeelena kehtima kodavere, teises läänemurre.

Keelehooldeteenuse pakkumise vastu on huvi yles näidanud juba mitmed suured taristu- ja ehitusettevõtted, nagu YIT ja TREV-2. Asjaga kursis olevate isikute sõnutsi ahvatleb ettevõtteid seejuures pysiva sissetuleku teenimise võimalus olukorras, kus taristuobjektide ehitusmahud võivad aasta-aastalt kõikuda või sootuks kokku kuivada.

esmaspäev, 20. jaanuar 2020

Eesti Pank hakkab emiteerima Antarktika rahvusvaluutat


Eesti Pank laseb peagi ringlusesse esimese, 750 000-myndise partii Antarktika rahvusvaluutat. Antarktika rahayhikuks saab pingviin, mis jaguneb 24 hylgeks.

Käesoleval aastal möödub 200 aastat Antarktika avastamisest. Kuna Antarktika esmakirjeldaja ja -anastaja oli Saaremaal syndinud baltisakslasest meresõitja Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen, otsustas Eesti Panga nõukogu hakata väljastama Antarktika rahvusvaluutat.

Antarktika anastamise 200. aastapäevale pyhendatud kahepingviinisel myndil on kujutatud admiral Bellingshauseni laeva Vostok, millega ta ymbermaailmareisil seilas.

Loe ka: Uus münt on tulekul. Eesti Pank laseb ringlusse Antarktika avastamisele pühendatud 2eurose 

kolmapäev, 15. jaanuar 2020

Riigikogu läheb yle projektipõhisele rahastusmudelile

Tallinn, Toompea. Valitsus algatas täna seaduseelnõu riigikogu yleviimiseks projektipõhisele rahastusmudelile. Eelnõu järgi rahastataks riigikogu tööd edaspidi seadusprojektide alusel. Uue rahastusmudeliga soovitakse yhelt poolt kärpida riigieelarve kulusid ja stabiliseerida riigikogu koosseisu, teisalt aga suurendada seadusloojate ja ettevõtjate vahelist koostööd.

Eelnõu järgi saavad riigikogulased edaspidi oma tegevuse jaoks riigi käest raha taotleda üks kord aastas toimuva taotlusvooru käigus. Riigieelarvest pärinevate projektirahade jagamisega hakkab tegelema uus asutus, justiitsministeeriumi haldusalasse rajatav Eesti Seadusagentuur. Rahastusotsuseid hakatakse tegema esitatud seadusprojektide põhjal, mille sisukust ja olulisut hindab Seadusagentuuri ekspertkomisjon.

Justiitsminister Raivo Aegi sõnutsi aitab uus töökorraldus ning riiklike seadusgrantide piiratud arv muuhulgas vältida aja ja raha kulutamist ebaoluliste küsimuste peale, nagu inimõigused. Yhtlasi peaks see soodustama koostööd erasektoriga ning suurendama viimase kaasamist seadusloomesse ja riigivalitsemisse.

Koalitsioonierakondade juhtivpoliitikud võtsid justiitsministeeriumi algatuse vastu suure entusiasmiga. Positiivsete näidetena avaliku ja erasektori koostööst seadusloome vallas tõi riigikogu esimees Henn Põlluaas välja Apotheka keti ja Postimehe omaniku Margus Linnamäe sponsoreeritud ravimireformi eelnõu ning Bigbanki suuraktsionäri Parvel Pruunsilla toetatud pensionireformi.

Opositsioonierakondade juhid väljendasid seevastu muret seoses piiridega, mille eelnõu seab opositsiooni tegutsemisvõimalustele ning nägid selles ohtu seadusloome valdkondlikule mitmekesisusele. Halvemast päästab opositsioonierakonnad kyll riiklik toetus riigikokku pääsenud erakondadele, kuid siiski tuleb hakata mõtlema varuplaanile. "Kui arvestada seda garantiid, mida riik annab, siis opositsioonil kindlasti teatav rahastus säilib, pluss veel võimalus esitada ka ise seadusprojekte, mille puhul tuleb kyll projektis tagada seadusloome tulemuslikkus - see aga ei tähenda muidugi, et ümberkorraldusi ei pea tegema," arutles justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar.

Vaata ka: Kirjandusmuuseumis ootab grandirahast ilmajäämise tõttu ees koondamine

Liinibusse hakkavad ehtima kama, jäse jms


KULTUURNE VIIS REISIDA: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lubas uued bussid katta rahvuslike kirjadega. Umbes nii saab ka olema.

Veebruarist alustab GoBus Saaremaa üle-Eestilist kaugliinide teenindamist ja toob liinile hulga uusi busse, mis kasutavad kütusena CNG-gaasi. Busside kujunduslahenduste otsimisel mindi ministeeriumi teatel ebatraditsioonilist teed, loobudes korraldamast avalikku konkurssi ning pöördudes otse ministeeriumi töötajate laste poole.

Erinevas vanuses lapsed pakkusid välja seitse kavandit, millede kombineerimisel valmis disainilahendus "Kama, jäse jms". Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa sõnul pole tulemust vaadates kuskilt aru saada, et töö ei ole professionaali tehtud: "Noorte lahendustes olid nähtavad nii kultuuri- ja ilutunnetus kui ka puhas mängulust."

Võistlustööde lõimitud tulemus tekitas hulga küsimusi, kutsudes seega üles vastuseid otsima. "Noh, eestikeelsete sõnadega kaunistatud bussi oodates – või kui see mööda sõidab – tekib inimestel tahes-tahtmata soov nende sõnadega lauseid moodustada, mis omakorda toetab kultuuri arengut ja parandab ka suhtlemisoskust," leidis minister ühe vastustest.

Disainilahenduse "Kama, jäse jms" kavand on esialgu kõigest ideeline lahendus ning busside lõplik detailne kujundus valmib koostöös keelespetsialistidega, kes kannavad hoolt selle eest, et kujunduses kasutatavad sõnad oleksid eestluse elujõu allikaks ning annaksid adekvaatselt edasi eesti kultuuri mitmekihilisuse ja sügavuse.

Loe ka: Liinibusse hakkab ehtima tuhlis ja nott

teisipäev, 7. jaanuar 2020

Haridusministeerium kinnitas uue tööturu vajadustest lähtuva yldhariduskooli õppekava

"Töötame lauluga." Just seda võiks pidada uue yldhariduskooli õppekava loojate motoks. Täna haridus- ja teadusministeeriumis kinnitatud uus õppekava näeb nimelt yhelt poolt ette yldhariduskooli õppekava viimist suuremasse vastavusse tööjõuturu vajadustega, teisalt aga suurema rõhu panemist rahvakultuuri, seejuures eriti koorilaulu ja rahvatantsu õppele, et seeläbi elus hoida meie pärandkultuuri.

Nõnda näeb õppekava ette muusikatundide arvu kolmekordistamist, peamiselt seejuures koorilaulu õpetamise arvelt. Sellele lisanduvad kõigis õppeastmetes kaks korda nädalas rahvatantsutunnid.
Senisest oluliselt suurem saab uues õppekavas olema ka kehalise kasvatuse tundide arv. Seletuskirjas põhjendatakse seda yhelt poolt vajadusega õpilasi rohkem fyysiliselt aktiviseerida: kuna lapsed liigutavad ennast koolivälisel ajal järjest vähem, tuleb seda kompenseerida koolipäeva sisese liikumise suurendamisega. Samuti õpetab see lapsi seadma endale eesmärke ja järgima teiste korraldusi, mis parandab tulevikus nende konkurentsivõimet tööturul.

Mõnevõrra yllatavana mõjub ehk võõrkeeletundide arvu piiramine uues õppekavas. Seejuures vähendatakse oluliselt inglise keele õppe mahtu. Seletuskirjas põhjendatakse esimest neist asjaoluga, et Eesti tööturg ei vaja võõrkeelte oskust, teist aga sellega, et inglise keel on faktiliselt niigi muutumas teiseks riigikeeleks, mille need lapsed, kel seda tarvis läheb, juba varakult internetis selgeks õpivad.

Senisega võrreldes on õppekavas oluliselt kärbitud bioloogiakursuse mahtu. Õppekava seletuskiri põhjendab seda inimmõjudest tingitud muutustega ökosysteemides: kuna liikide arvukus maailmas on kiiresti kahanemas ning sama suundumus kestab ka tulevikus, ei ole mõistlik kulutada aega liikide õppimisele, mis on maailmast kadunud või kadumas. Sarnastel põhjustel näeb õppekava ette muuhulgas ka uut, lihtsustatud lähenemist metsandusele. Tulevikus õpivad lapsed koolis uue õppekava järgi tundma vaid nelja liiki puid: halupuit, hakkepuit, paberipuit ja palgipuit. Suureneb samas geneetika osakaal, eesmärgiga parandada geeni- ja biotehnoloogide ettevalmistust.

Uut õppekava tutvustanud haridusministeeriumi asekantsleri sõnutsi on selles veel teisigi uuendusi, mis õppekava lõpptekstis otseselt välja ei paista, kuna need on eelkõige seotud õppekava loomise protsessiga. Nimelt kaasati esmakordselt menetlusse tööjõuturu osapooled ning vähendati kitsalt haridusvaldkonna ekspertide arvu. Sama lähenemist kavatsetakse tulevikus kasutada ka lasteaedade õppekavade uuendamisel.

reede, 20. detsember 2019

Hullumaja kolib jõuluperioodiks Lõunakeskusesse

Sel aastal tulevad jõulud hullumajas teisiti. Täna pärastlõunal alustas Tartu Ylikooli Kliinikumi psyhhiaatriakliinik kolimist vaid kiviviske kaugusel teisel pool Ringtee tänavat asuvasse Lõunakeskusesse. Selle ettevõtmise eesmärgiks on tagada, et psyhholoogiline ja psyhhiaatriline abi on raskel ajal klientidele lähemal.

Kliiniku juhataja Sven Janno sõnutsi motiveeris kliinikut sellist sammu astuma tõik, et jõulueelsel ajal kohtavad psyhhiaatriakliiniku töötajad oma patsiente yha vähem kliiniku seinte vahel ja yha sagedamini Lõunakeskuses, kus viimased abituna ja segase pilguga ringi vahivad. "Neid inimesi vaadates on asjatundjal kohe selge, et nad vajavad akuutselt abi. Selle järgi teisele poole maanteed minna võib aga olla desorienteeritud inimesele ohtlik. Tulenevalt ohust, mida pyhade-eelsest pingest sõgedad inimesed kujutavad enda ja teiste tervisele, said siis Lõunakeskuse juhtkonnaga asjad korraldatud nii, et me kolime kogu oma asutusega kaubanduskeskusesse. See tagab yhelt poolt ambulatoorsetele patsientidele parema ligipääsu meie teenustele, teiselt poolt aga kohese toe neile, kes seda vajavad."

Lõunakasse kolivad pyhadeks ka pikaajalisel ravil olevad patsiendid. Kliiniku juhataja selles mingit ohtu ostlejate tervisele ei näe. "Meie läbi viidud topeltpime uuring näitas, et keskmine ostleja on tavainimesele eristamatu skisoafektiivse häire all kannatavast patsiendist," tõdes ta. Patsiendid ise tervitavad samuti seda otsust; yhe ostukeskust kylastanud intervjueeritu sõnutsi tundis ta end hoobilt tervemana, kui sai ennast võrrelda jõulukinke otsiva tavaostlejaga.

Yhegi ostlejaga HMSi reporteril kõnelda ei õnnestunud, nende hullunud pilgud mõjusid selleks liialt pelutavalt.