teisipäev, 9. jaanuar 2018

Maanteeamet tuleb sõidueksamil põrunutele vastu

Tulles vastu Eesti Puuetega Inimeste Liidu palvele on nüüd võimalik sooritada autojuhi sõidueksam ka akuutse vaimse probleemiga inimestel. Muudatus peaks aitama kaasa nende integreerimsel ühiskonda.

Kui varasematel aastatel pidid akuutse skisoidse häire või muu raske funktsioneerimist segava reaalsustajuhäirega juhiloataotlejad saama eriloa perearstilt ning lootma raudsele närvile, siis nüüd on Autoregistrikeskus otsustanud ka neile juhtidele võimaluse anda.

Liikluseksamite osakonna juhataja Tarmo Vanamõisa selgitas muudatusi järgnevalt: "Otsustasime inimestele vastu tulla: eksam on niigi pingeline, ning hirm eksamil läbi kukkuda või haigusepisoodiga vahele jääda võib potentsiaalse juhikandidaadi tõsiselt närusesse seisu seada. Niigi on vastik, kui olematud hääled iga su viga pidevalt tänitavad või siis käsivad kõiksugu vastutulijatele pihta sõita. Teisisõnu otsustasime koostöös perearstidega, et vaimse häire stigmatiseerimine Autoregistrikeskuses peab lõppema."

Vanamõisa sõnul on ühiskond ja liiklus niigi pingeline ning vaimse häirega juhtidel pole liikluses vaja enam karta, et nad kuidagi ilmselgelt silma jäävad. "Linn on kas ummikus või täis sõeluvaid ja ebastabiilseid juhte: see paar protsenti inimesi, kel täna enam elu elamata ja liiklemine liikumata jääb, võib kergendunult hingata: te olete oodatud," lisas ta.

See on vaid üks paljudest ümberkorraldustest, mida riik lähiaastatel liikluses plaanib. Kuuldavasti on töös ka eelnõu, mis teeb võimalikuks populaarsust koguvate tasuta parkimist võimaldavate invakaartide väljastamise kõigile huvilistele.

Loe ka: Postimees: Maanteeamet tuleb sõidueksamil põrunutele vastu

laupäev, 30. detsember 2017

Valitsus korvas katoliku kirikule reformatsioonikahju

Valitsus otsustas reedel eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro Eesti Katoliku Kirikule sõja ja reformatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.

Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,553 miljonit eurot.

Omandireformatsioon - investeering minevikku

Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on ka usuühingutel võimalus taotleda toetust reformatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks.

Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK ning enne neljapäevast valitsuse istungit ka apostlik-õigeusukirik, hiljem liitus nendega ka rooma-katoliku kirik.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et tehtud otsusega loobuvad kirikud varalistest vaidlustest riigiga.

EELK plaanib ligi 6,8 miljoni euro suuruse toetuse eest 2 miljoni euroga restaureerida Tallinna Toomkirikut, 1,2 miljonit eurot paigutada Mustamäe sakraalhoonete ehituse, renoveerimise ja soetuste toetuseks ning kasutada 3,6 miljonit eurot ühiskonda suunatud tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ja investeeringuteks nagu peapiiskopi uus auto, tühjaks jäänud kirikutesse paigaldatavad koguduseliikmete vahakujud ja rajatavad valuutavahetuspunktid.

EAÕK plaanib 1,4 miljoni euro suurust toetust kasutada Saaremaa juba toimiva nunnakloostri edasiste rajamistööde toetamiseks ja hiljem ka mungakloostri rajamiseks.

Rooma-Katoliku Kiriku Eesti apostellik administraator Philippe Ilus Jourdan teatas, et kirikul on hea meel, et Eesti riigil on jätkuvalt säilinud südametunnistus, ehkki protestantidel seda üldjuhul ei ole.

"Katoliku kirik on tänase otsuse eest tänulik, sest see võimaldab osapooltel astuda Eesti Vabariigi 100. juubeliaastasse lepitatult ja rõõmsa südamega," sõnas Jourdan.

Pikk vaidlus kiriku üle

Vaidlus Niguliste kiriku üle on kestnud ligi pool aastatuhandet ja jõudnud ka kohtusse. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 1520. aastastel toimunud reformatsioonist saati okupeeris seda omavoliliselt luterlik kirik, nõukogude ajal rajati kirikusse muuseum-kontserdisaal.

Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks. See summa sisaldas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kultuuriministeerium rääkis vastuses aga poole miljoni euro suurusest kompensatsioonist.

Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommituses ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Tänavu märtsis avalikustatud ekspertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti. Ekspertiisi avalikustamise järel teatas EELK, et raha ei haise ja kirik on saama hüvitist ükskõik millisel ettekäändel. Nii leidiski valitsus omandireformist ripakile jäänud ülearuse raha ning kohe olid kirikud ridamisi jaol.

Rooma-katoliku kirikule valitsuse otsusega makstav summa on ühekordne kompensatsiooni, kasutustasu viie sajandi eest tasuvad pikaajalise järelmaksuna järgmised valitsused.

Eesti taara- ja maausuliste organisatsioonid on teatanud, et nemadki on valmis saama raha okupatsiooni, sõdade, katku, nälja ja muude kahjude eest, sealhulgas Eesti ristiusustamise, Rail Balticu ja Tartu raeplatsile kavandatava tselluloositehase eest. Nende soove arutatakse valitsuse istungil 31. detsembril.

Loe ka:
Valitsus korvas kirikutele okupatsioonikahju
EELK ootab valitsuselt okupatsioonikahjude hüvitamist
Ka Eesti õigeusu kirik tahab 1,4 miljonit okupatsioonikahjude hüvitamiseks
Riik on kirikute renoveerimisse panustanud paarkümmend miljonit eurot
Orenti Kampus: okupatsioon kui teenimisvõimalus



neljapäev, 2. november 2017

Elektrišokirelv sobib ka eelkooliealistele


Kuna lasteahistaja ei erine pealtvaadates kuidagi tavakodanikust, on oluline, et meie lapsed õpiksid maast madalast kasutama enesekaitseks sobivaid vahendeid. Üheks selliseks vahendiks on lõbus ja ohutu Taser.

Keegi lapsele tulirelva kooli kaasa ei annaks, sest see võib päädida koolitulistamisega. Taser seevastu töötab nii hoiatusrežiimis, demonstreerides elektriväljade kaarlahendust, millest võib abi olla füüsikatundides, kui ka rünnakurežiimis. Viimase kasutamisel väljuvad seadmest suruõhu abil kaks ohutut nõelakest, mis justkui mesilased liiguvad ründaja kehasse ning neile järgneb tugev elektrilöök, mis sarnaneb loodusliku elektriangerja poolt tekitatavale jõuväljale.

Ründaja kehas olevad lihased arvavad elektri peale, et neid stimuleeritakse närvide abil, ning nad tõmbuvad kokku. See on eemalt väga lõbus vaadata ning see sarnaneb ka täiesti loomulikult esineva epilepsiahooga. Kõrvalnähud praktiliselt puuduvad: ründaja võib teadvusetuks kukkudes end ära lüüa; samuti võib tühjeneda tema põis. Ükski neist ei ole midagi, mida lapsega koolis niisama ei võiks juhtuda.

Sääraselt toimiv kaitsevahend annaks lastele lisavahendi kiusajate ja lasteahistajate vastu, parandaks kooli sisekliimat ning võimaldaks õpetajatel-õpilastel astuda diskussioonidesse relvade rolli üle ühiskonnas.

Ohutute kaitsevahendite kasutamise vastased võiksid vaadata peeglisse ja sealt edasi oma hinge: võib-olla just teie soodustate oma arvamusega laste ahistamist?

sisuturundus

Loe ka: Elektrišokirelva võiks lubada enesekaitseks

reede, 29. september 2017

Eesti Salakütid korraldavad marsi

Eesti Salakütte koondava Facebooki grupi "Kurakütid" liikmed organiseerivad salaküttimise toetuseks marsi. Korraldajate sõnul on üritus rahumeelne ning selle eesmärk on teadvustada salaküttimise traditsioonilisust ning juhtida tähelepanu sellele, et enamus salakütte ei ole mõrtsukad.

"Viimastel päevadel on meedia huviorbiiti jõudnud salaküttimise temaatika, mida meedia valgustab üheülbaliselt ja suunatult," nentis grupi administraator HMSi korrespondendile. "Juba mõisa aegadel tõi Eestlane Saksa okupandi tagant hirvevasika või mõnusa soku jõululauale. Hiljem tõime Nõukogude võimu selja taga kulte ja emiseid nendele laudadele, kuhu tühjad poeletid liha lihtsalt ei võimaldanud."

Mehe sõnul on täisväärtuslik toit iga kasvava noore tervise üks tugisambaid ning selle najal on kasvatatud üles põlvkondi. Uuemal ajal on jahindusseltsidele suureks probleemiks erametsaomanikud, kelle maal küttimiseks on tarvis luba. Nii jäävad paljud loomad metsa ja jahiloaga -- kui seda üldse kuskilt hankida õnnestub -- ei saa lõpuks midagi tõsisemat ära teha. Lisaks kulub sellele kõigele aega ja raha, mida tegelikult oleks tarvis kulutada jahivarustuse ja küttimise peale.

"Riigimets on nii hõredaks raiutud, et loom sinna täna enam ei kipu," lisab küttide esindaja mõrult. "Enamus meist on mõistlikud pereinimesed ning see, et üks hull meie mainele sedasi vee peale tõmbab ei kõlba tegelikult kuskile. Traditsioone tuleb elus hoida."

Marss algab 1. oktoobril kell 13:30 Keskkonnaministeeriumi eest ning kulgeb läbi Hirvepargi Toompeale, kuhu püsitatakse Riigikogu parklas loomakorjustest energiapüramiid. Marsi korraldajad paluvad ajakirjanduslikult põnevate fotode lootuses kindlasti ilmuda kohale relvastatult, kuid laskemoon palutakse turvalisuse huvides siiski koju jätta.

esmaspäev, 15. mai 2017

Tallinn taastab timuka ametikoha

Tallinna Linnapea asetäitja Taavi Aas allkirjastab täna linnavolikogu otsuse, millega taastatakse linnas timuka ametikoht.

Linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu sõnul pole veel täpselt kindel, milliseks kujuneb timuka ametijuhend: "Muutuvas maailmas peab muutuma ka timukaameti sisu. Ajalooliselt on timukad olnud stigmatiseeritud ja põlatud, kuid Tallinna uus timukas saab kindlasti olema linnarahva seas populaarne ja prestiižne."

Pressiesindaja jätkas keerutamist, kuid HMSi korrespondent sai küsimusele siiski vastuse: "Loomulikult katab timuka salapärast ametit asjakohane varjatuse ja müstika oreool, kuid ma ei üllatuks, kui kohtaksime teda tulevikus ka munitsipaalpolitsei bussireidide või koguni tõsisemate asjaajamiste juures manukana."

Timuka ametikohga kaasnevatest soodustustest tõi Kristiina välja tema kavandatava ametisõiduki: musta morna, mis on ehitud maitseka kuldse Tallinna vapiga. "Riigihange sõiduki tellimiseks on ettevalmistamisel, mistõttu on vara rääkida matuseauto lõplikust hinnast või margist," lisas ta.

Lisaks ametiautole ootab tulevast timukat Rüütli tänav 20 asuv praegu alajaamana kasutusel olev hoone ning residents linna serval. Linnapea asetäitja Taavi Aasa sõnul sobib selline dualism linna imagoloogiasse hästi: "Kunagine timukas elas siiski üsna eraldatud kohas ning ajaloolise maja timukale tagastamine on justkui linna kohus; Samas oleks kohatu pakkuda timukale ainult väikest hoonet Tallinna kesklinnas. Seda olukorras, kus tegelik linna serv on nihkunud kusagile Nõmme või Pirita-Kose kanti. Seetõttu oleme otsustanud kompromissvariandina lepituseks rajada Nõmme mäe nõlvale, eraldatud kohta, uue ühiskondliku hoone: mahuka eramu, mis läheb timuka ja tema perekonna kasutusse. Nii jääks Rüütli 20 pigem ametiruumideks"

Timuka amet on eluaegne ning sellega kaasnevatest hüvedest loetles Taavi Aas veel tasuta sõidu õigust, õigust külastada linna kõiki ametiüritusi maskiga või maskita, timukamõõka linnamuuseumist ning ametlikku autojuhti.

Timuka määrab ametisse linna volikogu lihthäälteenamusega.

kolmapäev, 19. aprill 2017

Reinsalu: riigikogu võiks tunnustada muistses vabadusvõitluses võidelnuid

Justiitsminister Urmas Reinsalu ei pea alistunud saarlaste deklaratiivset rehabiliteerimist sobivaks, küll aga võiks riigikogu tema hinnangul tunnustada muistses vabadusvõitluses Eesti eest võidelnuid ning eestlaste malevate juhte, samuti hukka mõista 1206. aasta riigireeturid ja äraandjad.

Reinsalu kirjutas eile riigikogu õiguskomisjoni pöördumisele vastates, et ühiskonnas puudub ajaloolisele tõele tuginev ühine arusaam aastatel 1206–1227 aset leidnud sündmustest. See raskendab tema sõnul omakorda neile sündmustele nii poliitilise kui õigusliku hinnangu andmist.

Riigikogul on Reinsalu sõnul võimalik kehtestada erikord 1227. aastal Valjala linnuse ära andnud saarlaste ja nendega seotud isikute ning organisatsioonide rehabiliteerimise võimaldamiseks kohtuvõimu poolt, samas kui riigikogu-poolset deklaratiivset rehabiliteerimist ei saa pidada õiguslikult sobivaks lahenduseks.

Samas pole vabadusvõitluse kangelaste ning kogu maarahva ja Novgorodi liitlaste panust tema sõnul võimalik mingilgi moel pisendada või ajaloost maha kriipsutada. "Vabadussõitluse esimene etapp oli võit kristliku Taani üle. Saarlaste vabadusvõitlust juhtinud vanemate  kõrval mälestame teisi osalenud ohvitsere ja võitlejaid," ütles Reinsalu, kelle sõnul pole mõtet vabadusvõitluse pärandit üles ehitada vastandumisele. "Oma osa võidus oli nii Yllel, Cullel, Envil, Muntelenel, Tappetel, Yaldel, Meletel ja Cakel kui teistel hiljem vabadusvõitluses osalenutel kui muudest hõimudest pärit endistel vabadusvõitluses osalenutel."

Nii on justiitsministri sõnul igati põhjendatud, et riigikogu avaldab Eesti Vabariigi 100. aastapäeval tunnustust vabadusvõitluses Eesti iseseisvuse eest võidelnud meestele, naistele ja lastele, eriti nendele, kes ohverdasid Eesti vabaduse heaks oma elu või tervise või kannatasid seetõttu kristlike okupatsioonirežiimide repressioonide käes. Ka võiks tema hinnangul nimeliselt tunnustada Eesti kihelkondade ja malevate vanemaid ning anda hukkamõistva hinnangu 1206. aasta riigireeturitele ja äraandjatele, sealhulgas liivlaste vanemale Kaupole.

Parlamendi õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et Reinsalu vastus saarlaste rehabiliteerimise küsimuses on suur samm edasi, arvestades, et Isamaa ja Res Publica Liit on aastakümneid ehitanud Lembitu-Maniwalde-Unnepewe müüti.

«See on märk ajalooliste propagandamüütide kohendamisest ja soovist tegelikule tõele rohkem läheneda. Siiski veel ei julgeta kõva häälega rääkida 1217. aastal Lembitu eestlaste väe juhiks valimise alustest ja legitiimsuse defitsiidist, aga siiski tänu justiitsministrile, et ta tõstab retoorikas saarlasi kõrgemale ja julgetakse järjest rohkem auväärsemas kontektsis Ylle ja Culle nime parnassile tõsta,» ütles ta.

Karilaid kinnitas, et riigikogus moodustatud töörühm jätkab tegevust, et välja tulla saarlasi käsitleva eelnõuga. "Varsti istume maha koos saarlaste rehabiliteerimise töörühmaga ja Igor Gräziniga, kes on ka siiralt antud teemaga liitunud. Eelnõu või avaldus tuleb," ütles ta HMS-ile.

Loe ka: Reinsalu: riigikogu võiks tunnustada Vabadussõjas võidelnuid

teisipäev, 7. märts 2017

Duunedainide ja druuedainide ühendriigi nimeks saab Númenor



Duunedainide ja druuedainide Belegaeri regioonis loodava ühendriigi nimeks saab Númenor. Uue riigi brändinime avalikustamine on järgmine oluline verstapost ühendriigi ülesehitamisel.

"Meil on hea meel esitleda tulevase riigi nimena Númenori, mis kannab endas lubadust nii klientidele kui töötajatele. Duunedainide ja druuedainide rahvaste ühendamisel sünnib tänapäevane riik, mis on loodud meie regiooni inimeste ja ettevõtete jaoks. Númenor arvestab enim piirkonna rahvaste kultuuri- ja ettevõtlusruumiga ja meie eesmärk on kindlustada parem elu siinsetele inimestele ja paremad võimalused äritegemisel kohalikele ettevõtetele," ütles riigi nõukogu esimees vala Manwë.

"Ehitame nii uut riigi kui ka uut maailmavõimu brändi. Meie brändi DNA-ks on kolm väärtust, mis loovad kindla vundamendi nii uue riigi sisekultuurile kui ka tegevuspõhimõtetele: inimesed ennekõike; kvaliteet kõiges ja selged eesmärgid. Me tahame luua sellise riigi, millest on inimestel kasu,” selgitas ühendriigi kuningas Elros Eärendili poeg Tar-Minyatur.

Uue panga kaubamärk töötati välja koostöös rahvusvahelise nimeka konsultatsiooniettevõttega Future Brand Valinorist.

"Númenor sümboliseerib uue riigi kõige eristuvamaid tugevusi. Nime esimene osa – "numen" pärineb kvenjakeelsest sõnast "númen", mis tähendab valgust. Númenor on majakaks ja teejuhiks riigi klientidele, aga ka kodadele, kogukondadele ja aladele, kus riik tegutseb. Riigi sõnum on, et parem elu on võimalik ja oma elujärge saab parandada. Nime teine osa – "nórë" viitab tugevatele põhjamaistele juurtele – uue riigi omanikud on Põhjala inimesed. Need kaks tahku on põimitud ühte nimesse. Nimi on kui Eärendili täht, mis näitab teed nii kodanikele kui ka teistele, tuletades neile meelde seda, mida ja miks bränd tähistab." sõnab FutureBrandi strateegiajuht vala Varda.

Gorthaur avaldas Númenorile kaastunnet.

Loe ka: DNB JA NORDEA ÜHENDPANGA NIMEKS SAAB LUMINOR