Vastutuse Tartumaal toimunud syndmuse eest võttis endale akadeemiline filosoofia selts

Kolmapäeval Tartumaal aset leidnud syndmuse eest võttis täna vastutuse akadeemilise filosoofia seltsi sõjaline tiib. Sellesisuline teade avaldati filosoofide Facebooki-grupis "Filosoofia Eestis" ning häälekandjas Studia Philosophica Estonica. AFSi kinnitusel osales syndmuses seltsi liikmest toimija suunatud materiaalne objekt, mille kollisioon teise syndmuses osalenud objektiga põhjustaski politsei uuritava epifenomeni.

AFSi avaldatud teates hoiatatakse filosoofiliste printsiipide jätkuva ignoreerimise korral uute syndmuste ja nähtustegaga, mis seltsi sõnutsi võivad lisaks objektidele hõlmata ka entiteete, struktuure või isegi systeeme. Kuuldused seltsi valduses olevatest absoluutidest lykatakse teates siiski kategooriliselt ymber.

Politsei on seltsi väidete uurimiseks pöördunud Tartu ylikooli eetikakeskuse poole. Keskuse esindaja keeldus analyysi varasele staadiumile viidates selle käiku kommenteerimast.

Vaata lisaks: Politsei otsib Tartumaal juhtunud sündmuse tunnistajaid

Kommunistid hoiatavad: kui Vasakpartei jääb valitsusest välja, puhkeb revolutsioon

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) juht Julia Sommer hoiatab, et kui partei Keskerakonna ja Isamaa võimuliidust välja jääb, siis on Eestis oodata kommunistlikku revolutsiooni.

"Seda ütlen küll kõigile, et kui mingil moel süvariigil, meediatööstuskompleksil ja Reformierakonnal õnnestub need valitsuskoalitsiooni kõnelused tuksi keerata, siis Oktoobrirevolutsioon oli morsipidu võrreldes sellega, mis meie toetajad tänaval korraldama hakkavad, kui meid ebaausate võtetega kõrvale lükatakse," rääkis Julia Sommer pühapäeval Tra Raadio saates "Räägime asjast".

Julia Sommeri sõnul on terve hulk inimesi, kes on öelnud - kas tahate, et tuleme teie toetuseks meelt avaldama. "Oleme öelnud, et praegu ei ole vaja, see teeks asja ainult kuumemaks."

Ta tõdes, et EÜVP-l ei ole vaja niiöelda isegi tikku püssirohutünni visata. "Ma ei hakka neid stsenaariume nuputama, aga see ühiskondlik pinge, mis praegu on, on lapselalin selle kõrval, kui meid kõrvale lükatakse," rääkis Julia Sommer.

Julia Sommer lisas: "Reformierakond ja teised, te mängite tulega! Eestis on 300 000 vaesuses või vaesuse piiril elavat inimest, kes vihkavad kapitalismi. Enamus neist on Eestimaa Ühendatud Vasakpartei taga. Kui meie asi untsu aetakse ja meie viskame tiku püssirohutünni ... siis on plahvatus, seda ei hoia ära ükski süvariik ega Euroopa Komisjon, see plahvatus tuleb."

"Kogu see mitu nädalat kestnud mõnitamine on mitte ainult meie 511 toetajat, vaid sadu tuhandeid inimesi, sügavalt solvanud ja häirinud," lisas Julia Sommer. "Eestis elab 1 323 824 inimest, kellest vaid 162 363 hääletas Reformierakonna poolt. Järelikult toetab meid 1 161 461 Eesti elanikku!"

Loe ka: Helmed hoiatavad: kui EKRE jääb valitsusest välja, puhkevad rahvarahutused

Uus koalitsioon ei hakka ohverdama inimesi Huehueteotlile ega Coyolxauhquile

Loodava valitsuskoalitsiooni osalised Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja jõudsid kokkuleppele, et valitsus ei hakka järgmise nelja aasta jooksul Huehueteotli ega Coyolxauhqui auks rituaalselt ohverdama ühtegi inimest.

Kõnelused Tezcatlipocaga jätkuvad, ütlesid loodava võimuliidu läbirääkimiste osalised HMSile.

"Isegi nüüd, kui me oleme järgmiseks eelarveaastaks selgelt välistanud obsidiaannoaga inimsydamete tykeldamise, jätkab meedia meie suhtes hysteeriliste hirmude õhutamist," oli yks anonyymsust palunud kõnelustel osalenutest pahane.

"Ma ei ole nõus sellega, et Tlalocist tehakse mingisugune koll," lisas peaminister. "Ta on väga populaarne jumal, kes vajab inimverd selleks, et võiks sadada vihma. Selliste alusetute sildistamistega teeme me haiget väga paljudele inimestele."

Huehueteotl.
Foto: Rosemania, CC BY 3.0 

Koalitsioonikõnelustel jõuti kompromissile Yhtse Venemaa koostöölepingu osas

Tallinnas jätkusid täna kolme partei koalitsioonikõnelused. Jalgpalli, suusatamise ja muude oluliste teemade kõrval oli päevakorral ka Keskerakonna poleemiline koostööleping Venemaa võimupartei Yhtse Venemaaga. Kolm tundi kestnud läbirääkimiste tulemusena jõudsid kõnelustel osalevad erakonnad otsusele, et probleemi lahendamiseks sõlmivad valitsusliidu moodustamise korral sarnased koostöölepped Vene suurparteidega ka Isamaa ja EKRE.

Kõige keerulisemaks osutus seejuures kysimus, millise parteiga keegi koostöölepingu peaks sõlmima. Pika ja kohati tulisegi vaidluse tulemusena otsustati siiski esmalt, et EKRE sõlmib koostööleppe Vladimir Žirinovski juhitava Venemaa Liberaaldemokraatliku Parteiga. EKRE esimehe Mart Helme sõnutsi on Žirinovski partei neile ideaalne maailmavaateline partner: "Nii nagu EKRE põhimõtetel puudub igasugune seos konservatismi ja rahvaga, on ka Liberaaldemokraatlik partei kõike muud kui liberaalne ja demokraatlik. Usun, et meil on yksteiselt paljugi õppida." Isamaa soovis esmalt sõlmida nimelise sarnasuse tõttu koostööleppe parteiga Rodina, ent kuna Vikipeedia konsulteerimine näitas, et see partei lõpetas tegevuse 2006. aastal, siis otsustati koostöö kasuks Rodina järeltulija Õiglase Venemaaga. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder väljendas kyll muret Õiglase Venemaa sotsiaaldemokraatliku maailmavaate suhtes, ent leidis samas, et kuna lepe asetatakse niikuinii Keskerakonna eeskujul riiulile, siis vahet pole.

Peaminister Ratasele valmistas potentsiaalsete koalitsioonipartnerite otsus rõõmu. "Algusest peale on olnud meie seisukoht, et punaseid jooni ei ole. Mul on hea meel, et meie partnerid arvavad sedasama," sõnas ta. "Samuti näitab see, et meie kurss on olnud kriitikale vaatamata... Usun, et see aitab meil kõigil edasi liikuda ning me oleme jätkuvalt pyhendunud."

Isamaa värskendab oma brändi, erakonna uueks nimeks saab Keskmaa

Hiljutistel riigikogu valimistel ootamatult yle valimiskynnise pääsenud ning erinevate koalitsioonivariantide puhul kaalukeeleks osutuda võiva erakonna Isamaa juhatus on HMSi allikate teatel jõudnud valimiskampaania tulemusi analyysides järeldusele, et partei imidž ja bränd vajavad värskendust. Eelkõige teeb erakonna juhtidele muret nende brändi nõrk eristatavus EKRE omast, mille tagajärjel on EKRE paremäärmuslik imidž hakanud yle kanduma ka ennast pigem tsentristlike konservatiividena positsioneerida pyydvale Isamaale. Seejuures kardab Isamaa juhtkond, et EKRE ja Keskerakonnaga nn Tallinna TV koalitsiooni astudes võib nende erakond jäädagi EKRE varjuks või, veel hullem, langeda "hobinatside" roaks. Tagatipuks on võimaliku koalitsiooni kohta rahvasuus juba levima hakanud lyhendites EKREIKE ja EKREKE esindatud parimal juhul vaid yhe tähega.

Oma tsentristlik-konservatiivse imidži kinnistamiseks, aga ka noorte ja naissoost valijate häälte pyydmiseks on Isamaa juhatus allikate sõnutsi otsustanud erakonna ymber nimetada Keskmaaks. Erakonna uus nimi algaks valijate seas populaarsete tähtedega K ja E. Tyvi "kesk-" rõhutab selles otseselt tsentristlikku ideoloogiat, "Keskmaa" aga viitab heale vanamoodsale tolkienilikule konservatismile. Erakonna brändimeistrite arvates peaks see yhtlasi looma assotsiatsioone mõnusate kääbikuurgude ja vaikse piibupopsutamisega ning vastanduma seeläbi EKRE räuskavale stiilile.

Imagoloog Linnar Priimägi leidis potentsiaalset uut brändi analyysides, et kuigi kesk-tyvelised nimed on valijate jaoks siiani eelkõige seostunud Keskerakonnaga, on siiski tegu väga tugeva ja julge käiguga. Eriti kiitis ta erakonna uue nime lõppu "-maa", mis tekitab assitsiatsioone juurte ja autohtoonilisusega. "Eks me kõik ole ju maal yles kasvanud ja lõpuks saame kõik keskel kokku," lausus Priimägi.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder keeldus HMSi järelepärimisele vastamast, viidates käimasolevatele pingelistele võimukõnelustele. Erakonna pressisekretär Riina Solman kuuldusi ei kinnitanud, kuid ei lykanud ka ymber. 

Seeder: Reformierakond kiirgas oma signaalidega umbusku

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et nende erakond arutab koalitsiooniläbirääkimiste edasilükkumist esmaspäevasel eestseisuse koosolekul. Seederi sõnul saatis Reformierakond valimiste ööl välja umbusku tekitavaid signaale.

ERR-i raadiouudiste Tartu korrespondent Madis Hindre küsis Seederi käest, kuidas täpselt need signaalid temani jõudsid ja milles need väljendusid.

"Sellele küsimusele on lihtne vastata. Mobiilimastide kaudu kiirates sisendas Reformierakond kõigi teiste parteide mõtetesse umbusku. Eriti umbusklikuks muutusid need Isamaa liikmed, kes elavad kõrgepingeliinide vahetus läheduses," selgitas Seeder lahkelt, demonstreerides ka vastavaid jooniseid. "Nagu te raadioinimesena ise hästi teate, mõjutavad madalsagedusel kiiratud lained aju otsmikusagaraid. Ainuüksi selle pärast toetabki Reformierakond mobiililevis 5G-le üleminekut ja interneti nn viimase miili väljaehitamist. Interneti kiirguse kaudu pannakse inimeste pähe meemid, mida seal varem ei olnud. Nii suunatigi valijad Reformierakonna poolt hääletama."

"Meil on esmaspäeval korraline Isamaa eestseisus, kus me kujunenud olukorda arutame. Me ennem kindlasti mingeid otsuseid vastu ei võta, kui kõigil eestseisuse liikmetel ei ole fooliumist mütse," kinnitas Seeder. "Samuti aitavad kiirguse vastu kristallist ripatsid ja bioresonantsiga kvantopaalid."

Seeder nentis, et Reformierakond on valimiste võitjatena pärast Keskerakonna punast tuld tõesti keerulises seisus. Samas ütles ta, et selles ei ole midagi erakorralist, et nädalaga koalitsiooniläbirääkimisteks ühe laua taha ei jõuta.

"Loomulikult, kui tehakse ettepanek suhelda, kontakti võtta, siis me seda kindlasti teeme ja mina olen valmis suhtlema kõigi erakondade esimeestega," lisas ta. "Läbirääkimistel paigutame Reformierakonna ette umbes 40 cm suurused musta turmaliini tükid ja kõik on väga okei. Üldiselt aga kaitseb kiirguse eest kõige paremini Isamaa parteipilet. Sarnasus Idamaa ja Isamaa nimede vahel ei ole juhuslik!"

Keskerakonna juhatus lükkas reedel tagasi Reformierakonna ettepaneku alustada koalitsiooniläbirääkimisi. Parteijuhi Jüri Ratase sõnul said otsustavaks erimeelsused maksuküsimustes: tema hinnangul peab riik võtma rikastelt ja andma vaestele, mitte lennukilt raha külvama, nagu soovib Reformierakond.

Loe ka:
Seeder: Reformierakond tekitas oma sõnumitega umbusku
Erakonnad, mis kaitsevad negatiivse energia ja elektromagneetilise kiirguse eest

Klaabu mõisteti tingimisi vangi

Enne jõule liiklusõnnetuse põhjustanud Eesti lastekangelane Klaabu mõisteti 16 päevaks tingimisi vangi.

12. detsembril sõitis vihmapiisast sündinud Klaabu oma krimblitega sisse ees liikunud autole, mis oli vöötraja ees jalakäija üle tee laskmiseks peatunud. Seisma jäänud auto tabas saadud löögi tõttu teed ületanud 12-aastast tüdrukut. Õnneks polnud tema vigastused tõsised.

"Klaabu sündis vihmapiisast ja sai naerusuu. Sõpradest ta väga hoolib ja on vallatu," selgitas Klaabu kohtus juhtunut. "See vahva sell on Klaabu – naerusuine vend, Nipiga nad kahekesi nalja teevad vaid."

Ta lisas, et on kohtuotsusega nõus. "Klaabu seikleb maal ja vees, õhus lendab ta. Palju rõõme ootab ees, kui lapsed saabuvad," märkis vihmapiisk.

Klaabu ei soostunud ajakirjandusele kommentaare andma. Küll aga lisas ta Instagrami vanglakostüümis pildi ning soovis kõigile ilusat päeva.

Loe ka: Klæbo mõisteti tingimisi vangi

Euroopa Parlament otsustas kellakeeramise lõpetamise tund aega edasi lükata

Euroopa Parlament otsustas eilsel hääletusel lükata kellakeeramise lõpetamise edasi tund aega hilisemaks.

Mullu aasta lõpus teatas Euroopa Liidu tollane eesistuja Austria, et valmistatakse ette dokumenti, millega tehakse ettepanek kellakeeramise lõpetamise edasilükkamiseks tunni võrra hilisema ajani.

Eile nimetatud dokumendi üle toimunud hääletusel otsustati kellakeeramine ühe tunni võrra edasi lükata. Selle kohaselt keeratakse Euroopas viimast korda kella 2021. aasta oktoobrikuu viimasel pühapäeval.

Liikmesriikidel säilib õigus valida, kas nad jäävad püsivalt talve- või suveaega. Euroopa Parlamendi transpordikomitee saadikud soovivad, et liikmesriigid arutaksid valikut hoolikalt naaberriikidega, vältimaks probleeme transpordi ja kaubavahetuse ajal magamisega.

Suurem osa riike pole seni veel otsustanud, kas loobuda suveajast või talveajast, kuid Euroopa Liidus tehtud küsitluse kohaselt toetab valdav osa inimesi kellakeeramise lõpetamist. Küsitlusele vastas 4,6 miljonit inimest.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatas eelmise aasta augustis, et komisjon esitab liikmesriikidele soovituse kaotada kellakeeramine ja minna üle alalisele suveajale seoses kliima soojenemisega. Esialgu räägiti võimalusest lõpetada kellakeeramine juba käesoleval aastal.

Ettepanekut toetas suurem osa Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomitee saadikutest, kuid mitu riiki, sealhulgas Portugal, Kreeka ja Holland soovisid, et ka tund aega edasi lükatud hääletuse korral jääks neile võimalus vajutada nupp kinni ja magada veel viis minutit.

Loe ka: Euroopa Parlament otsustas kellakeeramise lõpetamise edasi lükata

Riigikogu valimised aastal 2119

HMSi futuroloogiatoimkonnal õnnestus omandada lühiülevaade põhiteemadest, mis erutavad Eesti erakondi ja valijaid aastal 2119.

Põhilised aruteluteemad debattides on järgmised:
* Mida peaksid eestlased tegema venekeelse vähemusega?
* Millal lõpeb üleminek eestikeelsele koolisüsteemile? (Eestikeelseks loetakse koole, milles eestikeelse õppetöö osakaal on vähemalt 5%.)
* Kuidas rahastada idapiiri lõplikku väljaehitamist?
* Kuidas vahetada koolides välja nõukogudeaegsed õpetajad (keda selleks ajaks hoiavad püsti eksoskeletid ja Arnold Rüütli nimelise krüotehnika instituudi leiutised)?
* Kuidas tõsta teadusrahastus 1%-ni SKP-st?
* Milline tulumaksusüsteem on astmeline? Kas sellist on üldse olemas?
* Kas ravijärjekordi lühendaks, kui viia põllule mitte ainult sünnitamine, järelravi ja pediaatria, vaid ka kirurgia?
* Kas põlevkivienergeetikast peaks täielikult loobuma? (Peamiselt pooldatakse seda Lääne-Eestis ja saartel, kus aga on maapinna ja valijaskonna kahanemise tõttu mandaatide arv järsult langenud.)

Valimiste üldilme kujundab vastasseis Reformierakonna ja Keskerakonna vahel, mida peetakse Eesti komberuumis traditsiooniliseks pereväärtuseks.

Valimiste eel Poolast naasnud järjekordne ekspeditsioon raporteerib, et leitud on Lembitu kaks ribi, neljas selgroolüli ja sääreluu, mis ajab välja verist vahtu ja ulub hirmsasti. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna munade otsingud jätkuvad.

Enim hääli koguvad valimistel üksikkandidaatidena Siim Kallas, Andrus Ansip ja biooniline Edgar Savisaar.

Vähim hääli koguvad rohelised parteid, kelle arv on kõigil valimistel järjekindlalt kahekordistunud, nii et 2119. aastal on neid Eestis 1 267 650 600 228 229 401 496 703 205 376. Kõigil rohelistel kokku õnnestub 2119. aasta valimistel saada 3 häält.

Reinsalu manitses Mikserit natsionaalsotsialismi mõistesse aupaklikumalt suhtuma

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on välisminister Sven Mikser mõistnud valesti natsionaalsotsialismi sisu ja olemust ning ta avaldas soovi, et viimane oma riigikogus ettekantud kõne üle vaataks. Mikseri sõnul on Reinsalu tema sõnumit meelevaldselt tõlgendanud.

Valitsus arutas välisministri riigikogus esitatud välispoliitika ettekannet. Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Mikser ise istungil muude tööülesannete tõttu ei osalenud.

Isamaa liige Reinsalu saatis reedel Mikserile kirja, kus andis teada, et palus istungil avada arutelu ettekande üle. "Sest ettekanne käsitleb retoorilises hukkamõistvas toonis natsionaalsotsialismi kui probleemi Eesti välispoliitika jaoks kõrvuti selliste nähtustega nagu autokraatia, mõjusfääride väärtustamine ja isolatsionalism," kirjutas Reinsalu.

Ta lisas, et ei ole rahvussotsialismi sellise käsitlusega absoluutselt nõus. "Eesti keele tähenduses on natsionaalsotsialism rahvussotsialism. Nii määratleb seda ka õigekeelsussõnaraamat. Eesti keele seletav sõnaraamat määratleb natsionaalsotsialismi ehk rahvussotsialismi kui ideoloogia ja poliitilise liikumise eesti väärisrassile heaoluühiskonna loomiseks, võõrsõnade leksikoni järgi taotleb see ugrimugri rassi väidetavale erandlikkusele toetudes heaoluühiskonna loomist ja seda iseloomustavad antikommunism, agressiivsus naabrite suhtes, juhikultus, genotsiidipoliitika jm. Kas me ei soovigi siis eestlastele heaoluühiskonda, kus ainult eestlastel oleks hea olla?" küsis Reinsalu silmi suureks ajades.

Udune justiitsminister Urmas Reinsalu imestamas, mis on natsionaalsotsialismis halba.
Foto: Priit Mürk/ERR (fragment).

Rahvussotsialismis ei ole Reinsalu sõnul mitte midagi halba. "Riikide suveräänsuse ja rahvaste enesemääramisõiguse idee on aluseks tänapäevasele rahvusvaheliste suhete süsteemile, tänu millele oli Eestil võimalik iseseisvus taastada. Seega on rahvussotsialismi käsitlemine probleemina Eesti välispoliitika jaoks kas sisuliselt väär või on sõnale natsionaalsotsialism omistatud eesti keeles mitte pruugitav tähendus. Eesti vabariik on rahvusriik ja rahvussotsialism on rahvusriigi rahva jaoks eneseteostuses normaalsus. Teistel rahvustel eestlaste rahvusriigis kohta pole."

Arutelul valitsuses ei peetud võimalikuks Mikseri kõne teksti muuta, kuna teda polnud kohal. Sellest johtuvalt palusid valitsusliikmed eesotsas peaministriga Reinsalul see probleemiasetus edastada välisministeeriumile kirjalikult. Reinsalu sõnul tuleb kaaluda esitatud tähenduses natsionaalsotsialismi hukkamõistva käsitluse kõrvaldamist kõnest.

Sven Mikseri sõnul ta ettekandes sisepoliitikat ei puudutanud

Mikser ütles HMS-ile Reinsalu kirja kommenteerides, et rääkis välispoliitikast ega teinud kõnes sisepoliitilisi avaldusi.

Mikseri sõnul püstitas ta küsimuse, et kui piiratud rahvuslikud enesehuvid on jagatud väärtustest kõrgemal, siis millisel alusel peaksid rajanema liitlassuhted. "Kui me ei soovi olla solidaarsed oma liitlaste ja partneritega, siis miks peaksid olema teised solidaarsed meiega? Kuidas vastata väljakutsetele, mis on seotud illiberalismi, autokraatia, natsionaalsotsialismi, isolatsionismi ja mõjusfääride väärtustamisega?" arutles Mikser oma sõnavõtus riigikogu ees.

Reinsalule olevat Mikseri sõnul olnud vastukarva, et sõna "natsionaalsotsialism" on loetelus koos selgelt negatiivse konnotatsiooniga sõnadega. "Aga kõnes ei olnud mingit juttu Eesti sisepoliitikast, vaid Euroopas valitsevatest meeleoludest, liitlaste solidaarsusest ja ühistest väärtustest versus igaühe piiratud rahvuslikest huvidest."

Eksvälisminister Urmas Paet avaldas Reinsalule kaastunnet.

Loe ka: Reinsalu manitses Mikserit natsionalismi mõistesse aupaklikumalt suhtuma