Haridusministeerium kinnitas uue tööturu vajadustest lähtuva yldhariduskooli õppekava

"Töötame lauluga." Just seda võiks pidada uue yldhariduskooli õppekava loojate motoks. Täna haridus- ja teadusministeeriumis kinnitatud uus õppekava näeb nimelt yhelt poolt ette yldhariduskooli õppekava viimist suuremasse vastavusse tööjõuturu vajadustega, teisalt aga suurema rõhu panemist rahvakultuuri, seejuures eriti koorilaulu ja rahvatantsu õppele, et seeläbi elus hoida meie pärandkultuuri.

Nõnda näeb õppekava ette muusikatundide arvu kolmekordistamist, peamiselt seejuures koorilaulu õpetamise arvelt. Sellele lisanduvad kõigis õppeastmetes kaks korda nädalas rahvatantsutunnid.
Senisest oluliselt suurem saab uues õppekavas olema ka kehalise kasvatuse tundide arv. Seletuskirjas põhjendatakse seda yhelt poolt vajadusega õpilasi rohkem fyysiliselt aktiviseerida: kuna lapsed liigutavad ennast koolivälisel ajal järjest vähem, tuleb seda kompenseerida koolipäeva sisese liikumise suurendamisega. Samuti õpetab see lapsi seadma endale eesmärke ja järgima teiste korraldusi, mis parandab tulevikus nende konkurentsivõimet tööturul.

Mõnevõrra yllatavana mõjub ehk võõrkeeletundide arvu piiramine uues õppekavas. Seejuures vähendatakse oluliselt inglise keele õppe mahtu. Seletuskirjas põhjendatakse esimest neist asjaoluga, et Eesti tööturg ei vaja võõrkeelte oskust, teist aga sellega, et inglise keel on faktiliselt niigi muutumas teiseks riigikeeleks, mille need lapsed, kel seda tarvis läheb, juba varakult internetis selgeks õpivad.

Senisega võrreldes on õppekavas oluliselt kärbitud bioloogiakursuse mahtu. Õppekava seletuskiri põhjendab seda inimmõjudest tingitud muutustega ökosysteemides: kuna liikide arvukus maailmas on kiiresti kahanemas ning sama suundumus kestab ka tulevikus, ei ole mõistlik kulutada aega liikide õppimisele, mis on maailmast kadunud või kadumas. Sarnastel põhjustel näeb õppekava ette muuhulgas ka uut, lihtsustatud lähenemist metsandusele. Tulevikus õpivad lapsed koolis uue õppekava järgi tundma vaid nelja liiki puid: halupuit, hakkepuit, paberipuit ja palgipuit. Suureneb samas geneetika osakaal, eesmärgiga parandada geeni- ja biotehnoloogide ettevalmistust.

Uut õppekava tutvustanud haridusministeeriumi asekantsleri sõnutsi on selles veel teisigi uuendusi, mis õppekava lõpptekstis otseselt välja ei paista, kuna need on eelkõige seotud õppekava loomise protsessiga. Nimelt kaasati esmakordselt menetlusse tööjõuturu osapooled ning vähendati kitsalt haridusvaldkonna ekspertide arvu. Sama lähenemist kavatsetakse tulevikus kasutada ka lasteaedade õppekavade uuendamisel.

Plagiaaditöö sai Mädamuna nominendiks

Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu (ETKAL) juht Lola Tehver ütles HMSi korrespondendile, et Mädamuna plagiaadikonkursile plagiaadi pähe originaalloomingut esitanud agentuurile Divisjon võidakse muna alles jätta. Nimelt on plagieeritud "siiski" 2 lahendust 18st.

"Juhtum on taunitav. Mädamuna konkursi korraldaja ETKAL esialge seisukoht on, et muna me sellelt töölt ära võtma ei hakka, kuigi ainult 2 lahendust 18st on plagiaadid. Samas, kui see asi oleks tulnud välja žürii töö käigus, oleks see töö konkursilt kõrvaldatud," sõnas Tehver.

Mädamuna konkursile esitati tööd, kus on ravimipakendite disanil kasutatud väga sarnaseid töid rahvusvaheliselt tuntud disainer Malika Favre töödele Sodiaagi sarjast, ent tervelt 16 töö puhul ei ole algset autorit leida õnnestunud.

Kõnealused tööd valmistas Division ja töö tellis RÕÕM, lahenduse autoriks oli vabakutseline kunstnik Kadi Hugo. Viimane väidab, et tegu on arusaamatusega. "Minu hinnangul on juhtunu asjaolude halb kokkusattumus, mis sai juhtuda suuresti seetõttu, et mul ei olnud võimalik osaleda projektis algusest lõpuni. Agentuurides on levinud, et kavandi ja idee edasiandmiseks kasutatakse stiilinäidisena valmis illustratsioone ja need "lastakse laivi", sest maailm on suur ja kes siis ikka aru saab. Kui stiil on välja valitud, siis hilisema töö käigus võetakse moodboardist näiliselt inspiratsiooni kuid originaallooming on siiski harukordne. Minu roll kõnealuse projekti puhul lõppes ideekontseptsiooni üleandmisega agentuurile. Seoses aja jooksul projektis toimunud inimeste muutustega ei jõudnud informatsioon erinevate kujunduste ja tööfailide kohta ilmselt töö reaalse teostajani ja ta oli sunnitud palju tööd moodboardi järgi tegema," ütles Hugo HMSile.

"Sain ülejäänud kujunduste valmiskujunduse originaalsusest aimu alles eile õhtul, kui hakkasin Facebooki postitatud pilte enda arhiiviga võrdlema. Malika Favre näol on tegemist tuntud kunstnikuga ja tema töö sellisel kujul teadlik kasutamine on lausrumalus. Kuna tunnen Malika Favre ees juriidilist kõhedust, siis kirjutasin talle täna kirja, milles vabandasin ning selgitasin juhtunut," sõnas kunstnik.

Divisjoni reklaamiagentuur vabandab komisjoni ees ning lubab tulevatel aastatel originaalloomingut paremini peita.

Loe ka: Plagiaadilt ei võetagi Kuldmuna ära

Surnud mees takistas tänaval liiklust

Mustamäel Szolnoki peatuses lebas täna hommikul kella üheksa ajal surnukeha, mis takistas jalakäijate liiklust.

Politsei sõnul kuulus surnukeha lõhnavee-eksperdile ning oli tekkinud alajahtumise teel. Pensionäridest tekkinud ummik kõrvaldati jalakäijate liikluse ümbersuunamisega taksode liiklemiseks mõeldud alale.

Jalakäijate normaalne liiklus on praeguseks taastatud.

Loe ka: Põlenud rekka takistas maanteel liiklust

Tallinn paneb koolilapsed reisisaatjateks

Täna saavad kõik Tallinnas kooliteed alustavad vastsed koolijütsid koos aabitsaga helkurvesti, et alustada tööd ühistranspordis reisisaatjatena.

Seoses vajadusega kergendada laste tulevast sisenemist tööturule korraldas Tallinna transpordiamet esimesse klassi minevatele lastele töökogemuse andmiseks võimaluse töötada Tallinna bussides, trammides ja trollides reisisaatjatena.

Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul aitab töö tutvustada just kooliteed alustavatele lastele nende kodulinna. "Ilus kollane vest on lapsele märgiks nii kohustustest kui ka õigustest Tallinna kodanikuna. Vastne õppur saab nii end nähtavaks teha ja end tööturul julgemini tunda," märkis Martinson.

Koolilaste seas tehtud küsitluse põhjal on Martinsoni sõnul reisisaatja kõige populaarsem amet kosmonaudi ja Tallinna linnapea järel. "Aga olgem ausad, meil ei ole vaja rohkem linnapäid kui yks, ja see yks on meil juba olemas," rõhutas Martinson.

Tallinnas alustab täna oma esimest kooliteed ühtekokku 3629 õpilast.

Vaata ka: Tallinn kingib 1. klassi õpilastele helkurvesti

Võrdsuse eest seisev sotsiaalminister vahetas sugu

Eelmisel nädalal alustas sotsiaalministeerium tööturu tasakaalu teavituskampaaniaga. Ettevõtmise käigus toimub mitmesuguseid üritusi, jagatakse infot ning tänavaid kaunistavad reklaamid.

Kampaania arutelude raames juhiti sotsiaalminister Hanno Pevkuri tähelepanu korduvalt asjaolule, et Eesti valitsuses on naiste osakaal endistviisi häirivalt madal. Sellised näitajad ei sobi aga kuidagi Euroopa Liidu liikmesriigile, mis tavatseb end võrrelda pigem Põhjamaade kui Kolmanda Maailma riikidega.

Seetõttu otsustas sotsiaalminister näidata isiklikku eeskuju ning läks soomuutmisoperatsioonile. Uut sotsiaalministrit Hanna Pevkurit esitletakse avalikkusele reedel kell 22 ööklubis Angel toimuval pressikonverentsil.

Pihl: märatsev rahvahulk võiks Toompeal peaministri tykkideks kiskuda

Täna lauluväljakul märatsevaid rahvahulki külastanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jüri Pihl nentis, et töötute olukorra leevendamisele on valitsus liiga vähe mõelnud ning peaministri võiks Toompeal märatsev rahvahulk tykkideks kiskuda.

„Tõsi, vabariigi valitsus on lõpuks ometi taibanud olukorra tõsidust ja pöörab rohkem tähelepanu oma liikmete fyysilisele turvalisusele. Paraku on nad aga aasta jagu selle otsusega hiljaks jäänud. Soovitan tõrvikutega rahvahulkadel kiiresti tegutseda, et töö kaotanud inimeste viha saaks õiglaselt välja valatud,” ütles Pihl.

Tallinnas on töö kaotanud inimesi 27 000.

Loe ka: Pihl: peaminister võiks tulla Toompealt rahva sekka

Klubis toimunu: Õpetaja jutlustas lava ees ja vanainimesed kuulasid

Päevalehega rääkinud pealtnägijate ja jutlusel viibinute sõnul toimus Hollywoodi ööklubis mitu päeva ette planeeritud jutlus, kus õpetaja Gustav Piir jutlustas lava ees ning inimesed kuulasid pärastlõunani.

Seni on erinevad allikad ajakirjandusele rääkinud, et Hollywoodi esisel platsil ja kõrvalruumides toimus spontaanne kogunemine, mille käigus viis valvur kirikulised omal algatusel ka klubisse sisse. Seda versiooni on kinnitanud klubi omanikud eesotsas Peeter Rebasega.

Jutlusel osalenute ja pealtnägijate sõnul on tõde hoopis midagi muud – rohke viirukiga jutlus mitmete Eestis laiemalt tuntud inimestega toimus otse klubis ja seda varaste lõunatundideni.

3. augustil Päevalehes ilmunud loos kinnitas Rebane, et teisipäevaks ühtegi üritust klubisse plaanitud ei olnud, eile aga täpsustas, et klubi kõrvalruumides asuvas saalis toimus klubi oma inimese sünnipäevapidu.

Päevalehega vestelnud inimeste sõnul algas jutluse planeerimine aga juba enne Madonna kontserdipäeva – mitmel päeval asjatasid klubi juures klubi valvur Gunnar Ränkel ja Anu Saagim.

Teisipäeval toodi kohale suurel hulgal tarvikuid: nii küünlaid, viirukit, mürri, palvelehti kui ka annetuskast. Umbes kella kümne paiku alustas õpetaja otse klubis kooriproovidega. Õhkkond ja toon olevat olnud võrreldav väiksemate kirikutega.

Kirikulised, keda oli erinevatel andmetel 50-100, tulid kohale enne Madonna kontserdi algust ning üritus läks klubis käima. Mõlema sissepääsu juures valvati, et peopaika ei pääseks soovimatuid külalisi.

Korraga oli klubis umbes 30 inimest, ülejäänud olid sel ajal hoovis. Kui klubi esindajate andmetel toimus sünnipäev hoone kõrvalruumides, HMSiga rääkinute sõnul aga käidi seal põhiliselt vaid WC-s.

Jutlusest osavõtnute sõnul oli kantsel lava ees ning piiblilõike kõlas nii Uuest kui Vanast Testamendist, sealhulgas loeti Mäejutlust, Ilmutusraamatut kui ka Jeesuse sündi. Majaesisel asunud laualt palvelehti toonud pidulised toetasid neid lava ees kuulamise ajaks klubi helipuldile.

Jutlus vältas pealtnägijate sõnul vähemalt kella kolmeni pärastlõunal.

Peeter Rebane sõnas eile, et klubihoones midagi lõhutud ei ole ja kõik väärisasjad on alles. Praeguseks on klubi valvanud Gunnar Ränkeliga tööleping peatatud ja klubi juhtkond on andnud politseisse avalduse omavolilise sissetungi asjus.

Ei Anu Saagimi ega Gunnar Ränkeliga ei ole HMS proovinud ühendust saada.

Loe ka: Kirikupeol toimunu: DJ mängis altari ees ja purjus inimesed tantsisid

Peaminister juhtis tähelepanu valijate lohakusele

Vikerraadio saates "Reporteritund" esinenud peaminister Andrus Ansip juhtis tööseaduse kriitikale vastates töötajate tähelepanu faktile, et neid esindatakse halvasti.

"Eelkõige peaks töövõtjad selgusele jõudma, kes neid esindab ja kui adekvaatne see esindus on," ütles peaminister. Reformierakond on oma olemuselt mitte töövõtjate, vaid pigem tööandjate huvidest lähtuv, lisas ta.

Erakonna eesmärk on hoolitseda selle eest, et meie ettevõtluskliima edetabelis esirinnas püsiksime: see tähendab mugavat vallandamist ja paindlikku tööjõuturgu. Miks töölkäijad Reformierakonda valivad, Ansip selgitada ei osanud: "Ma ei oskagi sellele mõistatusele vastust leida: võib-olla on asi heas reklaamis."

Keskerakond asus kohe pärast saate lõppu linna rahade eest plakateid trükkima.

Loe ka: Ansip põikles koondamisrahade teemast kõrvale

Sotsiaalminister Hanno Pevkur kahjustab kerjuste mainet

Eesti Kerjuste Liit protesteerib vastse sotsiaalministri avalduse vastu Eesti Päevalehes, kus minister nimetas riigilt töötuskindlustushyvitise saamist kerjamiseks.

"Kerjamine on töö, mis nõuab professionaalsust, suhtlemisoskust, head klienditunnetust ning aktiivsust. Iga kerjus viibib palju värskes õhus ning pysib heas fyysilises vormis," teatas EKLi esimees Harald Tallikas. "Mida on töötutel selle kõrvale panna?"

"Igayks, kes viitsib paar korda ametiasutuste vahet käia ning pabereid täita, võib saada töötuskindlustushyvitist," nentis Tallikas. "Edukaks kerjamiseks aga paberite täitmisest ei piisa. Julgen arvata, et keskmine kerjus teeb rohkem tööd kui paljud FIEdki."

EKLi hinnangul täidavad kerjused Eesti yhiskonnas tähtsat rolli, jaotades yhelt poolt ymber yhiskondlikku rikkust ning andes teisalt annetajatele hea enesetunde ja selge arusaama enda moraalsest väärtusest. Kutseyhing juhib avalikkuse tähelepanu ka sellele, et kerjustele annetamine on vabatahtlik - erinevalt riigist ei ähvarda kerjused kedagi raha annetamata jätmise korral vägivallaga.

"Kerjus on vana ja auväärne elukutse. Kerjused olid keskaegses Euroopas, Roomas ja isegi Babylonis. Aga mis elukutse on töötu?" pahandas Kerjuste Liidu liige, staažikas kerjus Anastass.

Eesti Kerjuste Liit on Eesti Ametiyhingute Keskliidu liige 1792. aastast õigusliku järjepidevuse alusel.

Eesti ajakirjanduse tulevik: kas katk või ikaldus?

2009. aasta tõotab tulla Eesti trykiajakirjandusele põnev, teatab meediamonitooringubyroo Liiva-Annus ja Partnerid. Byroo hinnangul kujundavad Eesti meediamaastikku maalihked, tornaadod ning yleyldine veeuputus.

Igor Rõtovi sõnade kohaselt sureb kevadel välja yks kahest, kas Päevaleht või Postimees. Samuti ähvardab Delfi ostmiseks võetud laenukoorem hukutada Eesti Ekspressi.

Hans H. Luige ja Priit Hõbemäe ennustuste kohaselt läheb Äripäev lähemal ajal pankrotti. Reklaamikäibe langus on kahandanud lehe mahtu pea kaks korda, selle varjamiseks kasutatakse ohtralt omareklaame, ajakirjanikud kogunevad aga igal õhtul Eesti Ekspressi prygikasti ymber.

Postimehe peatoimetaja Merit Kopli hinnangul on Ekspress Grupi ettevõtetest edukad vaid need, millest pool kuulub Eesti Meedia kontsernile. Ylejäänud kaotavad pidevalt turuosa ning hingitsevad näljapajukil. Eile lahkus Õhtulehe viimane lugeja, 47-aastane riigiametnik Maali, portaali elu24.ee. Kopli arvates ei pruugi olla abi ka säästuprogrammist, mille käigus koondati endise SL Õhtulehe nimest kaks tähte ja tühik, sõnas Mart Kadastik.

Õhtulehe uuringu põhjal ei ela ykski Eesti suurematest ajalehtedest peale Õhtulehe selle aasta lõpuni. Uue aasta algul loodab Õhtuleht tähistada 100 protsendi omandamist Eesti paberleheturust.

Meie Maa teatel koondab Oma Saar peatselt kõik töötajad peale öövalvuri, Oma Saare andmeil käivad Meie Maa nälginud ajakirjanikud seevastu alatasa Oma Saarest tööd ja leiba lunimas.

"Jälgime toimuvat huviga ning kajastame kõike oma uuringutulemustes," kinnitas Liiva-Annuse ja Partnerite juht Annus Liiv vikatit ihudes.

Meediamonitooringubyroo Liiva-Annus ja Partnerid kuulub sajaprotsendiliselt meediakontsernile Haige Mõistuse Grupp. Kontserni lipulaev on Eesti viimane kasumlik meediaettevõte Haige Mõistuse Syndikaat.

Töö andmisel hakkavad abistama ametiyhingud

Tööturuameti ja töötukassa liitmisele järgneb peagi riigi ja sotsiaalpartnerite kevadise kokkuleppe täitmise teine etapp, mille käigus liidetakse tööandjate keskliit ja ametiyhingute keskliit.

"Põhimõtteliselt oleme ju huvitatud yhest ja samast asjaast: tööst," selgitas Harri-Tarmo Kriis-Taliga HMSile. "Liitumist alustame sellega, et tööandjate ametiyhing astub ametiyhingute keskliidu liikmeks, ametiyhingute keskliit kui arvukate ametiyhingutegelaste tööandja ning sotsiaaldemokraatide kasvulava yhineb aga tööandjate keskliiduga. Kujundlikult võiksime protseduuri võrrelda pantvangide vahetamisega - mida me aga kindlasti ei tee."

Liitumisplaani abil loodetakse hoida halduskulusid kokku kuni 50%. Uue yhendorganisatsiooni Tööyhingute Keskliidu ylalpidamiseks kehtestatakse riigieelarveväline eraõiguslik maks, mille nimeks saab praeguste plaanide kohaselt töömaks.

Loe ka: Töö leidmisel hakkab abistama Töötukassa

Leopoldi saatus selgub jaanuaris

Eesti telemaastikult aastaid ära olnud kultuspeletise Leopoldi tagasipöördumine teleekraanidele on ikka veel küsimärgi all. Elu hammasrataste vahele jäänud saatejuht kulutab juba varsti üle aasta tulutult telekanalite uksi.

Tundmatuks jääda sooviva teletöötaja sõnul on probleem ETVga sõlmitud eksklusiivlepingus. Lepingu kohaselt tohib Leopold esineda vaid ETV ekraanil lastele suunatud saadetes. ETV keeldub alkoholi kuritarvitamises ning narkootikumide tarbimises karistatud Leopoldi lastesaatesse tööle võtmast.

Konflikti teine osapool TV3 sooviks aga grand old mani ekraanile: tõsi küll, veidi muutunud formaadis ning veidi õhtusemal kellaajal, kus saatejuhi oksendamine vaatajat ei kohutaks. "Ajad ja formaadid muutuvad," kommenteeris TV3 esindaja olukorda. "Ma ei eita, et Leopold on raske karakter, aga milline staar siis ei oleks? Tolle aja teletähti võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Ott ja Uba on läinud, kes meil järel on? Aunaste ja Leopold."

Artikli valmimise ajaks polnud Leopold kahjuks kontaktivõimeliseks saanud. Naabrite sõnul külastab teda pidevalt palju noori tütarlapsi ning keegi ei tea, kust ta raha tuleb. Ametlikult saavat peletis töötu abiraha, kuid korterist kostuvate piiksude järgi pakkus naaber, et tegelikult elatutakse SMS-laenudest.

ERRi juhatus lubas otsuse langetada jaanuariks.

Loe ka: Sõber Leopoldi saatus selgub jaanuaris

Rootsi asus kodutuid mürgitama

Seoses majanduskriisi ja talve tulekuga algatas Rootsi kuningriik riikliku programmi kodutute mürgitamiseks.

"Viimastel aastatel on kodutute probleem aina tõsisemaks muutunud," kommenteeris õukonnajääger Knut Olafson plaane. "Kodutud ei riku mitte ainult linnapilti, vaid siirutavad ka erinevaid nakkushaigusi. Pärast peibutussöötadega kodutute vaktsineerimist on nende populatsioon hüppeliselt kasvanud ning on oht, et nad tõrjuvad välja muud linnaloomad nagu hulkuvad kassid ja koerad."

Jäägri sõnul on kodutute küttimine linnas raskendatud, sest kodutud on tavaliste inimestega äravahetamiseni sarnased. Lisaks on linnas küttimine vastuolus jahiseadusega. "Oleme proovinud kastlõkse, kuid need ei andnud erilist tulemust."

Mürgitatud peibutussöödad paigutatakse kaupluste prügikastidesse ning kodutute varjupaikade lähedusse. Plaanis on kasutada tugevatoimelist rotimürki, mis tekitab õhupuudustunde, et kodutud ei sureks keldritesse ega termosõlmedesse ega häiriks oma lehaga kodanikke. "Seda, et tavainimene aegumistähtaja ületanud toidukaupu sööma juhtuks, pole ilmselt vaja karta."

Vastuoluline programm on Rootsis leidnud palju toetajaid ning selle edukuse korral kavatsetakse seda laiendada ka näiteks töötutele ja kurjategijatele.

Loe ka: Rootsi pood üritas kodutuid mürgiga peletada

Nokia hakkab Transilvaanias orje pidama

Transilvaaniasse suletud Saksa elektroonikatehase asemele uut rajava Nokia kontserni kohaliku juhi John Guerry sõnul ei ole võimalik kohalikke töötajaid 60–70 tunniks nädalas tööle rakendada ilma riigis orjust seadustamata.

Guerry kohtus eile riigi tööministri Paul Păcuraruga. Pooled jõudsid kokkuleppele, mille kohaselt uue tööseadusega legaliseeritakse orjapidamine, vampirism ja surnute hauast yles tõstmine, et neid nn zombidena tööjõumahukatel, kuid vähest oskusteavet nõudvatel töödel rakendada.

"Töö, pere ja võrdsete võimaluste ministeerium võtab vastu kõik ettepanekud muuta tööjõuturg paindlikumaks," kommenteeris Păcuraru. "Need teemad on juba ministeeriumi kavades." Minister märkis ära, et ajaks, mil Nokia järgmisel nädalal tehase ametlikult avab, on ettevõttes juba tööl 200 orja. Kokku plaanib Nokia Jucu tehasesse Transilvaanias värvata ligi 1500 inimorja ja 2000 zombit.

Ministeerium plaanib lubada veelgi pikemat töönädalat zombidele, kes ei taha syya ega magada ja nii võivad põhimõtteliselt teha tööd 24 tundi päevas, mis pikendaks töönädalat 168 tunnini.

Loe ka: Nokia tahab Rumeenia tehases sisse seada kuni 70tunnist töönädalat

Ansip: Uus töölepinguseadus teeb tööjõuturu ettevõtlikumaks

Sotsiaalministeeriumis Reformierakonna koalitsioonikaaslasi kaasamata ettevalmistatud uus töölepinguseaduse eelnõu aitab Reformierakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi sõnul kaasa tööjõuturu paindlikuks muutmisele, mis on oravapartei üks tänavusi prioriteete.

"See võimaldab tööandjatel inimesi palju vähema vaevaga vallandada," teatas Ansip. "Võrreldes näiteks arenenud Euroopa riikide, näiteks Prantsusmaaga, kus rahvas on väga laisk ja streigialdis, on meie rahumeelne maavillane elanikkond nii passiivne, et neile lihtsalt peab pähe istuma. Prantsusmaal ei julgeta näiteks inimesi tööle võttagi, kuna nende vallandamisega seotud kulutused tähendavad, et igaühe kelle palkad, võtad eluks ajaks. See ei ole normaalne riiklik kaitse firmadele."

Reformierakond peab Ansipi sõnul äärmiselt oluliseks, et 2008. aastal suudaksime tööjõuturu reformi läbi viia ja ta loodab selles osas kõigi toetusele.

"Selle seaduse arutelu näitab selgelt, kes on kampaaniate rahastajate ehk siis firmade ja kes valijate ehk meie valimisreklaami tarbijate poolt," ütles Ansip. "Kui me teeme ikka piisavalt mõnusad seadused firmadele, siis firmadel on meile rohkem raha maksta. Lisaks lähevad inimesed närvi ja me võib-olla tuleme välja sellest tagurlikust seisust, kus rahvas ei suvatse tänavatel streikida ja märatseda. Kuidas me siis oma uut politseiseadust teie arvates rakendada saame?"

Haige Mõistuse Sündikaadi arvates tuleks minna Ühendriikide teed, kus päevapealt vallandamine on pigem norm, kui erand.

Loe ka: Ansip: uus töölepinguseadus teeb tööjõuturu paindlikumaks