Eesti Kerjuste Liit protesteerib vastse sotsiaalministri avalduse vastu Eesti Päevalehes, kus minister nimetas riigilt töötuskindlustushyvitise saamist kerjamiseks.
"Kerjamine on töö, mis nõuab professionaalsust, suhtlemisoskust, head klienditunnetust ning aktiivsust. Iga kerjus viibib palju värskes õhus ning pysib heas fyysilises vormis," teatas EKLi esimees Harald Tallikas. "Mida on töötutel selle kõrvale panna?"
"Igayks, kes viitsib paar korda ametiasutuste vahet käia ning pabereid täita, võib saada töötuskindlustushyvitist," nentis Tallikas. "Edukaks kerjamiseks aga paberite täitmisest ei piisa. Julgen arvata, et keskmine kerjus teeb rohkem tööd kui paljud FIEdki."
EKLi hinnangul täidavad kerjused Eesti yhiskonnas tähtsat rolli, jaotades yhelt poolt ymber yhiskondlikku rikkust ning andes teisalt annetajatele hea enesetunde ja selge arusaama enda moraalsest väärtusest. Kutseyhing juhib avalikkuse tähelepanu ka sellele, et kerjustele annetamine on vabatahtlik - erinevalt riigist ei ähvarda kerjused kedagi raha annetamata jätmise korral vägivallaga.
"Kerjus on vana ja auväärne elukutse. Kerjused olid keskaegses Euroopas, Roomas ja isegi Babylonis. Aga mis elukutse on töötu?" pahandas Kerjuste Liidu liige, staažikas kerjus Anastass.
Eesti Kerjuste Liit on Eesti Ametiyhingute Keskliidu liige 1792. aastast õigusliku järjepidevuse alusel.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar