Peaminister Ratas pandi konstitutsionaalamendementoosi kahtluse tõttu karantiini

 Valitsuse pressiesindaja teatas täna, et peaminister Jüri Ratas on pandud määramata ajaks karantiini  ohtliku viiruse kahtluse tõttu. Ratasel kahtlustatakse konstitutsionaalamendementoosi – viirust, mis põhjustab nakatunutel tungi muuta põhiseadust.

Haiguse viimaseks ohvriks langes peapiiskop Urmas Viilma, kes pärast Ratasega kohtumist hakkas kõnelema vajadusest viia põhiseadus vastavusse piibliga. Kahtluste kohaselt on Rataselt konstitutsionaalamendementoosi saanud ka kõik valitsuskoalitsiooni liikmed, kes soovivad „muu riigielu kysimusena“ panna rahvahääletusele abielu mõiste määratlemist põhiseaduses.

Viroloog professor Irja Lutsari sõnutsi pole mingit kahtlust, et kui konstitutsionaalamendementoos levib valitsuskabinetis, siis ei jää ka ylejäänud riigiasutused sellest puutumata. Just see teebki nakkuse algallika, s.o peaministri isoleerimise sedavõrd oluliseks. „Õnneks,“ tõdes Lutsar, „on kõigi märkide järgi tegu piisknakkusega, millega nakatumiseks peab olema peaministriga lähikontaktis ning kuulama pikalt tema valjuhäälset juttu, mille tagajärjel ruumis kipuvad levima syljepiisad.“ Teisisõnu peaks nakatunute kiire isoleerimine kindlasti aitama epideemiat ära hoida.

Terviseameti Eike Kingsepp ytles HMSile, et kuigi vaktsiin ja ravi konstitutsionaalamendementoosi vastu hetkel puuduvad, on siiski katsetamisel mitmed haigust leevendavad vahendid. Muuhulgas soovitatakse selleks hanerasva ning nakatunu suu sulgemist punase kummipalliga, mis yhelt poolt ei lase tal viirust edasi levitada, teisalt annab aga kaugelt märku, et tegu on ohtliku nakkuse kandjaga.

Opositsionäär: Raamatukogu rajatagu Raadile - raamatutest!

Viimastel nädalatel on järjest aktiivsemalt hakatud jälle kõnelema uue kultuurikeskuse rajamisest Tartu sydalinna, kuhu võiks kolida ruumipuuduse all kannatav linnaraamatukogu ja kunstimuuseum. Tartu linnavolikogus opositsioonis oleva Keskerakonna piirkondliku juhi Jaan Tootsi hinnangul on kultuurikeskuse idee aga liiga Tartu-keskne idee ja sinna kavandatud 500-kohalise konverentsikeskuse järele poleks piisavalt vajadust, sest samasuguseid ruume on linnas juba mitu. "Tahetakse teha veel yht raamatukogu ja näitusesaali. Seda ajal, kus ERMi kompleks seisab alakasutatult, raamatutest rääkimata" nendib opositsionäär.

Nimetatud probleemid võiksid Tootsi meelest aga olla lahendatavad yhe hoobiga: uue raamatukogu võib kyll rajada, kuid tehtagu see Raadile, rahvamuuseumi territooriumile. Seejuures pakub ta, et hoone ehitamiseks võiks kasutada novaatorlikku materjali - vanu raamatuid. "Kahtlemata on linnaraamatukogu hoidla siiani veel täis Gogoli kogutud teoseid ajast, mil raamatukogu kandis veel Gogoli nime," arutleb Toots. "Nendest yksi saaks juba pool seina valmis. Ehisdetailide jaoks võiks aga kasutada Sorose sponsoreeritud marmorkaanega Avatud Eesti Raamatu sarja köiteid."

Kokku hoida annaks Tootsi meelest ka arhitektuurilise lahenduse pealt: uus hoone võiks vormilt jäljendada praegu varemeis Raadi mõisahoonet. Sellisel teel, usub ta, saaks Tartu linn kultuurikeskuse rajamisega hakkama riigi käest raha palumata ning kultuurkapitali raha saaks paigutada kultuuriliselt olulisematesse projektidesse, nagu mälestussamba rajamine Ott Tänakule.

Vt ka : Kas park jääb pargiks ja kultuurikeskus vaid unistuseks? (Tartu Postimees)