kolmapäev, 12. oktoober 2016

EKRE tahab Eestis burksikeelu kehtestamist


Eesti Konservantideta Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas kolmapäeval riigikogule burksikeelu eelnõu, millega keelustataks ameerika kultuuridest pärinevate söökide burksi ja hot dogi söömine avalikes kohtades.

EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas ütles, et enamikus riikides põhjendatakse kiirtoitude kasutamise keeldu ka rahvusliku julgeolekuga, sest see takistab isikute tuvastamist, eriti videomonitooringu puhul: "Arvuti ei suuda isegi nahavärvi ära tunda, kui nägu on kõrvuni ketšupiga koos."

Aaspõllu sõnul ei ole Eestis ja enamikus teistes Euroopa riikides varem olnud vajadust seda valdkonda seadusandlikult reguleerida, kuid immigratsioonikriisi ning kasvava asüülitaotlejate hulga ja terrorismiohu tõttu tuleb seda teha.

"Seni Eestis eksisteerinud peamiselt eestlastest koosneva kogukonnaga ei ole probleeme olnud, sest nemad burksi või hot dogi ei söö. Küll on nad aga hädas viimasel ajal Eestisse tulnud radikaalsete ossidega, kes püüavad kaasatoodud tavasid neile peale suruda,“ ütles Põlluveer.

Tema sõnul oli burkside söömine George W. Bushi terrorirežiimi ajal kohustuslik USAs ning burksi ja hot dogi söömise nõude on esitanud ka terroriorganisatsioon Briti Konservatiivne Partei enda poolt kontrollitavatel aladel.

Põllulillekese väitel ei reguleeri pühakiri burksi või hot dogi söömist, mistõttu nende keelamist avalikes kohtades ei saa käsitleda usuvabaduse, põhiseaduslike õiguste, inimõiguste deklaratsiooni 9. artikli rikkumise ega diskrimineerimisena.

EKRE teatel on nägu mökerdavate toitude söömine keelatud mitmetes Euroopa maades, näiteks Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Šveitsis ja Bulgaarias ning osaliselt on ameerika kiirtoidud keelatud Itaalias, Hispaanias, Šveitsis, Hiinas ja Venemaal.

EKRE kinnitusel karistatakse burksi ja hot dogi söömise eest trahviga, näiteks Hollandis 380 eurot, Prantsusmaal 187 eurot, Belgias 179 eurot, Šveitsis 15-25 eurot ja/või kuni seitsmepäevane arest.

Vaata ka: EKRE tahab Eestis burkakeelu kehtestamist

laupäev, 1. oktoober 2016

Peapiiskop Viilma: Vabandan Eestimaa rahva ees pildirüüstamise pärast. Me enam ei tee!

EELK peapiiskop Urmas Viilma tegi Eesti Rahva Muuseumi külastamisest ajendatuna avalduse, milles vabandab ja tunneb kahetsust kultuurilise hävitustöö pärast, mille nii Eestis kui ka mujal Euroopas panid toime reformatsiooniaegsed protestandid.

Peapiiskop Urmas Viilma lahkus Eesti rahva muuseumi avamispeolt kahetiste tunnetega. Teda häiris eksponaat, mille juures oli üks selgitav sõna - reformatsioon.

"Tegemist on suure, peaaegu inimese kõrgusega läbipaistva ekraaniga, millel on kuvatud valgusjoontega Neitsi Maarja figuur. See figuur on seal püsivalt, kuni keegi lööb jalaga ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohta ekraani all servas. Löögi tagajärjel lendab figuur kildudeks. Ja see ongi selle eksponaadi mõte – lasta purustada jalalöögiga Neitsi Maarja kujutis," kirjeldas Viilma oma Facebooki lehel.

"Kui eksponaadi autorid näevad selles eelkõige vaid ajaloolist fakti, siis usklike inimeste jaoks, keda on Eestis jätkuvalt ka 500 aastat pärast neid sündmuseid, on selle figuuri puhul tegemist endiselt Neitsi Maarjat kujutava pildiga, mille lõhkumine jalalöögiga on vastuvõetamatu ja riivab usulisi tundeid ning mõjub pilkena," kirjutas ta.

"Mul on väga kahju, et protestandid nagu mina, kelle tegevusest on sündinud luteri kirik, sealhulgas EELK, panid omal ajal toime selliseid barbaarsusi. Tänapäeva Euroopas on üldiselt kombeks arvata, et me oleme niisugustest asjadest välja kasvanud, oleme kultuursemad ja targemad. Mõnedki halvustavad islamit, kuna moslemite seas on radikaale, kes veel praegugi lõhuvad hindamatuid kultuuriväärtusi. Meid šokeerib, kui me näeme videosid, kus Talibani ja ISISe usuhullud hävitavad Vana-Lähis-Ida ja Antiik-Rooma kunsti ja arhitektuuri, ja me tahame uskuda, justkui meil poleks sellega midagi pistmist.

Samas oli see kõigest mõni sajand tagasi, kui siinsamas Eestiski meie enda õndsa usuisa Luteruse õpetusega õigustati märatsemist ja rüüstamist. Me ei saa öelda, justkui oleks pildirüüstamine Tallinnas ja Tartus olnud vähem häbiväärne kui Pronksiöö. Pigem vastupidi: Pronksiööl ei rünnanud isegi kõige vägivaldsemad jõugud meie ühist Eestimaa kultuuri, ei laastatud muuseume ja teatreid, rääkimata kirikutest. Reformatsiooni käigus toimunud sündmused - ei, mitte iseenesest "toimunud", vaid meie oma inimeste tehtud teod, usuliste ettekäänetega õigustatud - põhjustasid meie kultuuripärandile korvamatut kahju. Me ise hävitasime suure osa pärandist, mida nüüd Eesti Rahva Muuseumis ei ole ega saagi olla. Selle asemel peaks ERMi ekspositsioonis olema suur tühimik.

Tuleval aastal möödub reformatsiooni algusest viissada aastat. Meile, protestantidele, annab see hea ajendi vaadata peeglisse ja tunnistada, et meie selja taga on ajalugu, milles on nii head kui ka halba. Ehkki reformatsioon ei tähendanud üksnes ega isegi mitte eelkõige pildirüüstet, ei saa me eitada, et see toimus. On hea, kui me suudame ajaloost õppida ja võtta kaasa üksnes Kuid me ei tohi ka halba unustada, vaid peame pidama meeles, et sellistel asjadel ei tohi korduda lasta. Me peame pidama meeles, et usuga ei tohi õigustada barbaarsust ja vihkamist. Kui me püüaksime seda eitada ja unustada, milline oleks selle pedagoogiline mõju? Kui me mõtleme, et ühel päeval võiks luterlusega põhjendades uuesti süüdata reaalselt eksisteerivaid hooneid Tallinnas, siis ehk näeme asju teises valguses.

Mul on häbi. Mul on häbi mitte üksnes selle pärast, et minuga sama usku jagavad inimesed tegid midagi niisugust, õigustades end sellesama usuga, vaid ka selle pärast, et mitte kordagi selle viiesaja aasta vältel pole keegi meist võtnud endale vastutust. Mitte kordagi pole luterlik kirik tunnistanud, et see oli vale, kahetsenud kuritegusid ja vabandanud kogu Eestimaa rahva ees, kellelt rööviti tähtis osa tema kultuurist.

Tänapäevast EELK-d ei olnud reformatsiooni ajal veel olemas, nii nagu ei olnud isiklikult mindki. Kuid kui me tahame pidada end osaks ajaloost ja traditsioonist, mitte arvate, et sündisime eile tühjast kohast, peame kandma kogu ajaloo koormat, mitte valima välja meeldivaid osi ja kõike muud eitama. Seepärast ütlen ma: ma vabandan. Mul on kahju. Ja ma püüan teha kõik, et mitte kellelgi poleks põhjust uskuda, justkui võiks luterlusest kunagi taas sündida midagi nii mõistuse- ja inimsusevastast, midagi nii madalat ja Kristuse õpetusele nii vastupidist nagu seda oli pildirüüstamine viissada aastat tagasi.

Ma tänan Eesti Rahva Muuseumi, et ta seadis meie ette peegli ja meid sellele valusale teemale mõtlema sundis."

Facebooki postituse kommentaarides avaldas Urmas Paet Urmas Viilmale ja EELK-le kaastunnet.


Vaata ka:
Peapiiskop Viilma: ERM-is Neitsi Maarja kujutise jalaga löömine solvab usklikke ja jätab ajalooliselt vale mulje


laupäev, 24. september 2016

Varul: Keskerakond saab õlle eest maksmisest pääseda

Vandeadvokaat Paul Varuli hinnangul on tal juriidiliselt võimalik poes õlle eest maksmisest pääseda. Poearve võib tühistada, kuna see on antud tema huvisid kahjustades või siis tugineda selle tühisusele, rääkis Varul neljapäeval BNS-ile.

"Meie järeldus on, et see ei saa kahel põhjusel kehtivad olla," ütles Varul, kuid lisas, et lõpliku hinnangu saab sellele anda kohus.

"Üheks põhjuseks on see, et siin on tegemist niinimetatud globaalarvega. See tähendab seda, et selle arve põhjal peaksin ma maksma kõikide kaupade eest, mida ma poes korvi ladusin, sõltumata sellest, mis põhjusel ja kelle kaup see on. See on ebamõistlikult laial pinnal antud arve ja seda saaks käsitleda kui tühist sel põhjusel, et see on heade kommete vastane," selgitas Varul, lisades siiski, et ka siin saab lõpliku hinnangu anda kohus.

"Aga veel konkreetsem, on see, et mul on võimalik see poearve tühistada, kui ma seda soovin," ütles Varul.

Tühistamise aluseks oleks asjaolu, et arve kahjustaks tema huve, kuna ta peaks maksma poeomanike nõudeid arusaamatutel põhjustel, lisas Varul. "Siia käib veel juurde eeldus, et kellelegi õlle eest arvet esitades pidi see, kes arve esitas, aru saama, et maksmine on ostja huve kahjustav," märkis vandeadvokaat.

Keskerakonna peasekretäri Oudekki Loone teatas neljapäeval pressikonverentsil, et Keskerakond tühistab neile õlle ostmise eest esitatud poearved. "Meie hinnangul on need arved tühised," ütles Loone, lisades, et Keskerakond tühistab need ja nõuab, et pood tagastaks raha erakonnale.

Loone sõnul tegeleb nende küsimustega Keskerakonda esindav advokaadibüroo ja vandeadvokaat Paul Varul.

"Kuid meil on väga kahju, et meie partner ei taha meiega istuda laua taha ja asja arutada meiega, vaid pöördub arbitraažikohtusse," nentis Loone.

Loone sõnul oli toonasel peasekretäril Priit Toobalil õigus sõlmida osta poest erakonna jaoks õlut, kuid antud juhul on asi selles, et arved on sisult õigustühised. "Kuigi Toobalil oli õigus õlut osta ja kohustusi võtta, siis see arve oli sel hetkel erakonna huvidega niisuguses vastuolus ja vastuolus heade kommetega, et see on tegelikult tühine," leidis Loone.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kinnitas, et tema polnud teadlik, et poest õlle võtmise eest tuleb maksta. "Oli valimiste aeg ja uskuge mind, mul oli palju muud tegemist," märkis ta.


Vaata ka:

Varul: Keskerakond saab garantiikirjade väljamaksmisest pääseda

Loone: me tühistame need garantiikirjad

esmaspäev, 16. mai 2016

Saaremaal leiti ajalooline metsavenna piimanõu-peldik

Saaremaal Purtsa külas tuli metsaistutamise käigus maa seest välja üle 60 aasta maa sees olnud piimanõu, mis oli kunagi olnud metsavenna peldik. Suletud nõus oli kokku 50 hästisäilinud eset.

Enam kui 60 aastat peidus olnud saladus oli päevavalgele, kui traktor raiesmikul peldikuks olnud piimanõu kaant vigastas. See olnud aga puhas õnn, et Ando Ansperi mannergu leidis, sest esemed, mis sealt välja tulid, olid väga hästi säilinud.

Loe ka:  Saaremaal tuli välja metsavenna 50 esemega piimanõu-peidik

pühapäev, 15. mai 2016

Tsahkna langenud reitingust: valimistulemused on jama


HMSi tulevikutoimetus aastast 2019

2019. aasta Riigikogu valimistulemuste järgi on Isamaa ja Res Publica Liidu toetus langenud allapoole valimiskünnist, erakonna esimees Margus Tsahkna ei pea aga tulemust tõsiseltvõetavaks. "Ma arvan, et need valimistulemused on jama, sest ma näen ju oma silmaga, mis ümberringi toimub," rääkis Tsahkna ERRi raadiouudistele.

"Meil ei ole olnud paremaid otsuseid, paremat tegutsemisperioodi kui viimase paari aasta jooksul alates elatisabifondist, erakoolivaidlus lõppes väga hästi, samamoodi muud seadused, mis riigieelarve strateegia juures vastu võeti. Ausalt öeldes see pilt, mis päriselt vastu kajab, ja see, mida valimistulemused näitavad, ei lähe lihtsalt kokku," sõnas ta.

Ka "Aktuaalsele kaamerale" ütles Tsahkna, et ei saa valimistulemusi tõsiselt võtta ning erakonna poliitikat ta muuta ei kavatse.

"Kui me vaatame, mida IRL on suutnud valitsuses korda saata, siis meil on väga palju ette näidata - suured reformid, alates haldusreformist, elatisabifondi rakendamine, samamoodi peretoetuste reform, mille järgi järgmisel aastal hakkavad kolmelapselised pered saama 400-eurost toetust. Põgenike konservatiivne poliitika, mille riigikogu vastu võttis, on meie erakonna poolt välja käidud, samuti erakoolide vaidlus, mis lõppes eelmisel nädalal, lõppes ju väga tõsise ja hea tulemusega. Nii, et meil on näidata ette väga palju tegusid, suuri reforme, asjad on hakanud liikuma. Tagasiside, mis tuleb omavalitsustest, mis tuleb inimeste käest, näitab teist pilti," selgitas Tsahkna.

Võimalusi reitingut tõsta on lähiajal tulemas

Tsahkna rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud stuudiointervjuus, et võib-olla on reitingu languse põhjus ka selles, et valitsusvastutuse kandmine on raskem kui paremerakondadel opositsioonis olemine.

Vabalanguseks ta reitingu kukkumist aga ei nimetaks. "Tegemist on ühe valimisega, ühe riigikogu valimistulemustega. Eks tuleb vaadata, mis on teised valimistulemused, ka ajateljes võib-olla järgmiste kümnendite jooksul," märkis ta.

Tema sõnul tuleb nüüd hakata vaatama, kuidas reitingut tõsta. Eeldused selleks on tema sõnul olemas.

"Aga minu peamine tähelepanu ka erakonna juhina on olnud valitsuses selle aja jooksul teha sisulisi otsuseid. Neid on meil küllaga ette näidata. Eks siis nüüd tuleb hakata vaatama, kuidas reitingut ülespoole saada. Võimalusi selleks on lähiajal tulemas: Eesti valib millalgi ju presidenti ja kohalikud valimised on tulemas ülejärgmisel aastal. Erakonna organisatsioon on tugev, meil on pea 80 omavalitsusjuhti, nii et eeldus, et teha korralik tulemus, on olemas. Nüüd tuleb ka lihtsalt oma tegudest inimestele rääkida," lisas ta.

Ladõnskaja: erakondade sisulise panuse ja populaarsuse vahel on suur lõhe

Riigikogu IRL-i fraktsiooni liige Viktoria Ladõnskaja kommenteeris madalat valimistulemust, öeldes, et IRL-i riigikogu poliitikud on oma valijate eest seisnud.

"Kuigi häälte arv on madal, on meie töö tehtud ja tulemusrikas," märkis ta, tuues näiteks töö keeleoskuse nõuete ja elatisabifondiga.

"Ma ei ole poliitikas kaua olnud, kuid näen, et erakondade sisulise panuse ja populaarsuse vahel haigutab suur lõhe. Kui tulin poliitikasse, oli selge, et minu maailmavaade ehk mõistlik konservatiivsus vajab toetust nagu konservatiivsed parteid kogu Euroopas. Arvestasin, et minnes poliitikasse lähen sõtta," lisas ta.

Riigikogu valimistulemuste järgi on IRLi toetus langenud alla valimiskünnise neljale protsendile ning parlamenti erakond ei pääse. Endine välisminister Urmas Paet avaldas kaastunnet IRLile ja Margus Tsahknale isiklikult.

Vaata ka: Tsahkna langenud reitingust: see uuring on jama

esmaspäev, 9. mai 2016

Odinlaste esimene masskaklus Tallinnas

Rätt ninal, must jope seljas, millel on kujutatud viikingite jumalat Odinit, peksavad neli meest ja üks naine laupäeva õhtul Tallinnas Magistrali keskuse parklas TTÜs energeetikat õppivat neegrit. See on nende esimene kogunemine, et vaadata üle, milline on mustanahaline seestpoolt.

Nad meenutavad arveid klaarivat maffiabandet ja seetõttu püüab enamik möödujaid neist mööda vaadata.

Peksuringi juht Meelis selgitab, et nad on rahulikud pereinimesed, kelle eesmärk on eestlasi kaitsta. "Meid on kutsutud rassistideks, aga sellega ei saa ma nõustuda. Meie eesmärk on tumedanahalised nii ära hirmutada, et nad liiguks ainult kambakesi: et nad ähvardavamad tunduksid; See ei ole väga keeruline ja eestlus: see ongi võitlus võõra vastu," lisab ta naeratades, hellalt kannelt silitades.

Edasi näitab meelis kuidas üks jõugu liikmetest tudengi küünarliigese pesast välja väänab: "Näete, me praegu näiteks uurime, kas tal on samasugune anatoomia nagu minul või sinul, eesmärk ei ole kedagi ähvardada või vigastada."

Kohal viibinud Venemaa Föderatsiooni diplomaatide sõnul ei ole nad tegevust jälgimas vaatlejatena ega kindlasti ei kavatse odinlastele selle eest maksta.

Loe ka:  Õhtuleht: Odinlaste Esimene ringkäik Tallinnnas

neljapäev, 24. märts 2016

Finantsinspektsioon leidis Tallinna börsilt kolm aktsiat


Finantsinspektsioon teatas neljapäeval, et on leidnud Tallinna börsilt veel kolm likviidset aktsiat.

HMS-i andmetel leiti aktsiad Tallinna börsi Pika tänava poolsest otsast, kus paiknes Suurgildi aktsiisikamber.

Varem on Tallinna börsilt leitud lisaks kammidele ja potikildudele möödunud aastal üks likviidne aktsia. 2008. aastal leiti börsilt mullatööde käigus ka 8. sajandist pärit muinaslaev.

Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi sõnul on näitab selline leid arheoloogide hea õnne jätkumist, kuid siiski on tegu haruldaste ja väärtuslike leidudega kogu Eesti ajalugu arvestades.

"Rohkem on leitud tavalisi aktsiaid, millega kaubelnute haudade peal on kääpad," ütles Peets. "Kuid täiendavate likviidsete aktsiate leidmine näitab, et meil võib olla alust rääkida kohalikust finantsturust."

Leiukohas kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur.

Loe ka: Finantsinspektsioon määras reguleeritud turule kauplemiseks võetud täiendavad likviidsed aktsiad

reede, 4. märts 2016

Helm: järgmise sajandi alguseks võiksid Eesti maksud olla ajalugu

Maksu- ja tolliametis (MTA) antakse tänavu täishoog uue iseteeninduskeskkonna ja infosüsteemide loomisele, et aastaks 2120 ei peaks keegi enam makse maksma. MTA peadirektor Marek Helm leiab, et Eestist võiks saada esimene riik, kus maksud üldse ära kaovad.

Eelmist aastat kokku võttes nentis Helm, et maksude laekumine ületas riigieelarve ootusi 136 miljoni euroga. Paremale maksulaekumisele aitas kaasa nii 1000-euroste arvete deklareerimise kohustus kui ka töötamise register, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui küsida, mida meil veel vaja on, siis ma ütleks, et midagi ei ole vaja, sest lagi on saavutatud ja edasi saame vaid vähem makse koguda," selgitas Helm. Seetõttu alustas maksuamet juba eelmisel sügisel uue infotehnoloogilise keskkonna väljaarendamist. Juba on käivitunud projekt Eesti 3.0, mis aitab ettevõtjate koormust pidevalt vähendada. Eesti 3.0 eesmärgiks on lõpetada igasuguste andmete kogumine ja lõpuks ka maksude arvestamine.

Eesti 3.0 on siiski vaid väike osa riigireformist, mille eesmärk on leida võimalusi planeerida riigi tegevusi kahanevalt ja nii nutikalt, et suudame üha väiksema ja väiksema asutuste ja töötajate arvuga pakkuda inimestele ja ettevõtetele järjest vähenevaid avalikke teenuseid, kuni lõpuks pole vaja pakkuda ühtegi teenust ühelegi inimesele.

Rahvastik väheneb Eestis statistikaameti andmetel seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel keskmiselt 4800 inimese võrra aastas (0,4 protsenti). Lõpliku kadumiseni kuluks seega mitusada aastat. Riigireformi lõppeesmärk on neid protsesse ennetavalt suunata ja teha Eestist juba 100 aastaga esimene riik maailmas, mis end ise ära kaotab.

Loe ka: Helm: järgmise kümnendi alguseks võiks maksudeklaratsiooni esitamine olla ettevõtja jaoks ajalugu

kolmapäev, 2. märts 2016

Muumia tyyris jahi madalikule

Filipiinide ranniku lähistel jahti Sayo juhtinud muumia tyyris oma aluse madalikule.

Jaht sõitis madalikule umbes saja kilomeetri kauguselt Barabo linnast Filipiinide lõunarannikul. Politsei teatel oli õnnetuse põhjus tõenäoliselt puuduliku ja aegunud merekaardi kasutamine.

Politsei sai õnnetuse järel väljakutse, et lahendada konflikt kohaliku kogudusevaimuliku ja muumia vahel. Politseiametnikud pidid ohjeldama kohalikku Filipiinide roomakatoliku kiriku preestrit ja tema kooripoisse, et nad muumiat pyha veega ei piserdaks. Konflikti eskaleerudes ähvardas muumia preestrit ja tema kogudust hauaneedusega. Sõnelus lõppes siiski õnnelikult, maagilise või fyysilise jõu kasutamiseta.

Filipiinide seaduste järgi säilib sydameinfarkti surnud, kuid hiljem mumifitseeritud kipril väikelaeva juhtimisõigus määramata ajaks, juhul kui ta ei pane toime yhtegi rikkumist.

Muumia juhtimisõiguse säilimise otsustab edasine haldusmenetlus.

Loe ka: Filipiinide lähistel triivinud jahilt mumifitseerununa leitud sakslane suri infarkti

pühapäev, 31. jaanuar 2016

Kaitseliidu malev avas uue keskaegse välilasketiiru

Kaitseminister Hannes Hanso ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili avasid täna Tõlliste vallas Valgamaa maleva Metsniku lasketiiru, mis on 2013. aastal valminud Sakala maleva Väluste lasketiiru järel teine liidu keskaegne välilasketiir.
 
Lasketiiru rajamise maksumus koos ajalooliselt autentsete sihtmärkide ja käibemaksuga on ümardatult 1,1 miljonit eurot.

Kaitseminister Hannes Hanso ütles tiiru avamisel, et kaitseliitlaste vabatahtlik panustamine Eesti riigi ja rahva ning meie liitlaste julgeoleku suurendamisse on hindamatu väärtusega. Kaitseminister rõhutas, et Eesti kaitsmine traditsioonilisel ja ennast tõestanud viisil tagab rahva heidutusvõime ka 21. sajandil.

Valgamaa maleva pealiku major Tõnis Orgi sõnul on valminud Metsniku lasketiir Valgamaa kaitseliitlaste jaoks tähtis väljaõppe objekt, kuna ammulaskeoskus on sõduri väljaõppes väga olulisel kohal.

Tegu on maksimaalselt 300-meetrist laskedistantsi võimaldava vähendatud ohualaga lahtise lasketiiruga. Lasketiirus on lubatud kasutada ambe, vibusid, liitvibusid tõmbejõu piiranguta, katapulte kaliibriga kuni 7,62 mm, ballistilisi kiviheitemasinaid kaliibri piiranguta ning Otepää püssi koopiat. Lisaks tavasihtmärkidele on lasketiirus ka 12 rajaga heitrelvade tiir, milles on võimalik kasutada linge, viskenuge ning odasid koos ja ilma heitelauata.

Lisaks kahe 12 rajaga tiiru ehitusele ehitati territooriumil välja üle 2,6 km teid ja rajati nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht. Lasketiiru sihtmärgisüsteemid on Kaitseliidu sõnul tarnitud maailma oma ala parimatelt, lasketiirus saab harjutada nii statsionaarsete kui liikuvate märklaudade peal.

Vaata ka: Kaitseliidu malev avas uue kaasaegse välilasketiiru

kolmapäev, 2. detsember 2015

Ilves: Euroopa Liit kaotab oma ykssarvikud Ameerikale

Ameerika mandril on ohustatud ykssarvikute eluks vajaliku ökosysteemi hoidmiseks tehtud rohkem
kui Euroopas ning seetõttu on yha rohkem ykssarvikuid otsustanud kolida yle lombi, ütles president Toomas Hendrik Ilves ykssarvikute kaitsele pyhendatud konverentsil Londonis.

"Ykssarvikud kolivad Euroopast Ameerikasse kahel põhjusel – parem võimalus leida sobivaid metsi eluks ning inimesi, kes nendesse usuksid. Mõlemad on ykssarvikute eluks hädavajalikud ja Euroopas on mõlemat yha vähem. Seetõttu elutsevad Euroopast pärit ykssarvikud nyyd pigem yle ookeani. Euroopa on seetõttu iga aastaga yha vähem muinasjutu- ja mytoloogiasõbralikum võrreldes Ameerika Yhendriikidega. Ja seda hoolimata siin antiikajast saati talletatud rikkalikust pärimusest," ytles president Ilves.

"Näiteks nähtamatute roosade ykssarvikute populatsioon on Euroopas sama hästi kui kadunud," märkis Ilves. "Samas on helded metseenid toetanud nähtamatute roosade ykssarvikute populatsioonide taastamist Ameerikas, muu hulgas kasutades ka Euroopa ja Aasia erakogudest ostetud isendeid."

Riigipea keskendus oma sõnavõtus peamiselt sammudele, mida Euroopa peaks ette võtma, et ykssarvikute ökosysteemi hoidmisel konkurentsivõimeline Ameerika riikidega.

Loe ka: President Ilves Londonis: Euroopa Liit kaotab oma IT-ükssarvikud Ameerikale

kolmapäev, 14. oktoober 2015

Martin Helme vägistas Saksamaal 7-aastase tüdruku


Tüdruk oli koos oma emaga Chemnitzi pargis Saksamaal, kui Martin Helme haaras ta põõsastesse, sulges ta suu ja jõhkralt vägistas väikese tüdruku. Pärast vägistamist lasi ta tüdrukul minna, ema leidis nutva tüdruku ja sai aimu, mis oli juhtunud. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme selles probleemi ei näe ja usub, et "see teeb väga hästi oma tööd".

Emast vaid loetud meetrid eemal sulges Martin Helme tüdruku suu, kiskus ta ratta seljast maha, lohistas lähedal olevasse põõsasse ning vägistas tüdrukukese jõhkralt. Kuna tüdruku suu oli käega kinni kaetud, ei saanud ta ema appi hõigata ning kõik see toimus nii kiiresti, et ema ei jõudnud märgatagi tütre kadumist. Ema sai juhtumist teada alles siis, kui kurjategija lapse lahti lasi ning tüdruk nuttes ema juurde jooksis. Umbes 39-aastane mees aga jooksis raudteejaama poole ning kadus silmist. Politseil on siiski teada Martin Helme kirjeldus ja mees loodetakse kiiresti tabada.

TLVFaces.com, kes uudist vahendab, ütleb, et tavaliselt sellistes olukordades on kogu Saksamaa meedia plahvatanud ja sellisest kuriteost esikaaneloo teinud, kuid sel korral ei ületa see enamiku oluliste uudisekanalite uudisekünnist. Huvitav, miks?

Sarnane kuritegu pandi toime mõned kuud tagasi Prantsusmaal Calais' linnas, kus Jaak Madisson varastas 9-aastase tüdruku ema silme alt ja vägistas ta. See õnnetus lõppes tüdruku surmaga.

"See on rahvuskonservatiivse Euroopa tänapäev. Need poliitikud, kes sellist poliitikat ajavad, peaksid elama turvatud eliitrajoonides, kust nendesugune inimrämps ei pääseks vägistama, tapma ja röövima. Aus poliitik tunnistaks rahvuskonservatismi läbikukkumist, EKRE kuritegelikkust ja sulgeks piirid sellistele," kirjutas uudise teemal rahvuslik.blogspot.com.

"Ärge ajage segamini, see ei ole ajakirjandus. See on propaganda trükk. See teeb väga hästi oma tööd, nii et ärge palun heitke Haige Mõistuse Sündikaadile midagi ette," kommenteeris Helme käesolevat artiklit.


Vaata ka:
http://www.postimees.ee/3352247/ekre-kasutab-kremli-propagandatrikke-vanad-kaadrid-serveeritakse-uute-pahe
EKRE kasutab Kremli propagandatrikke: vanad kaadrid serveeritakse uute pähe
Postimees/TudengiTV, 6. oktoober 2015

http://rahvuslik.blogspot.com.ee/2015/09/pohja-aafrika-moslemist-migrant.html
Põhja-Aafrika moslemist migrant vägistas Saksamaal 7 aastase tüdruku

http://buduaar.ee/Article/article/migrant-vagistas-poosas-7-aastase-tudruku-ema-oli-moned-meetrid-eemal
Migrant vägistas põõsas 7-aastase tüdruku. Ema oli mõned meetrid eemal

esmaspäev, 21. september 2015

Eesti andis vene esoteerikule poliitilise varjupaiga

Eesti migratsiooniamet otsustas anda asüüli vene esoteerikule Anatoli Nekrassovile.

"Migratsiooniamet on mind teavitanud, et mind tunnistati 17. septembril teaduslikuks põgenikuks ja sain pikaajalise elamisloa Eesti vabariigis," ütles Nekrassov esmaspäeval HMS-ile.

Esoteerik avaldas heameelt asüülitaotluse "kiire ja erapooletu" menetlemise pärast.

Esoteerik kavatseb enda sõnul asuda Eestis tegelema väikeettevõtlusega. "Kavatsen asuda müüma MMS-i, et paremini lõimuda ühiskonnaga, kus ma pean ilmselt Venemaa olukorra muutumiseni vähemalt paar aastat elama," sõnas ta HMS-ile.

Nekrassov on enda sõnul rõõmus ja tänulik võimaluse eest töötada Eestis ja olla kasulik oma rahakotile.

Võimud pidasid Nekrassovi kinni juulis, kui ta üritas võimuesindajatele müüa mitmesuguseid homöopaatilisi vahendeid.

Eesti keeles on ilmunud muuhulgas Anatoli Nekrassovi teosed "Elavad mõtted: ...maailmavaade määrab saatuse", "Elavad mõtted", "Lätted" ja "Egregorid".

Loe ka:

Leedu andis vene ajakirjanikule poliitilise varjupaiga

reede, 4. september 2015

Martin Helme nimetas korruptsiooni Tallinna Sadamas massiimmigratsiooni tagajärjeks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme altkäemaksuvõtmist Tallinna Sadamas  korruptsioonikuriteona hukka ei mõistnud, ta leidis Postimehega rääkides hoopis, et tegemist on massiimmigratsiooni tagajärjega, mille eest nende erakond on juba pikemat aega hoiatanud.

«Laiemas plaanis kommenteeriks Tallinna Sadamas  juhtunut niimooodi, et see on täpselt see, mille eest me oleme juba pikemat aega hoiatanud,» rääkis Martin Helme Postimehele.

Helme sõnul on tegu selge massiimmigratsiooni tagajärjega – inimesed ei soovi siia immigrante ning vastuseis viib nad meeleheitlikele tegudele. Poliitik kinnitas, et põlengut kui vihakuritegu eraldi hukka mõista ta ei kavatse. «Mina mõistan hukka kahepalgelisuse,» kinnitas Helme.

Küsimusele, kas EKRE pole mitte ka ise viha õhutamisele kaasa aidanud, vastas Helme eitavalt. Tema sõnutsi on tegu ikkagi rahva selge tahte väljendusega ja viha õhutavad immigratsiooni toetajad.

Helme sõnul tegeletakse praegu Tallinna Sadama altkäemaksuskandaali käsitledes hüsteeria õhutamisega ja eriti teeb seda näiteks reformierakondlasest sadamajuht Remo Holsmer, rääkides koostööst uurimisorganitega tõe välja selgitamiseks.

Holsmer teatas eile, et korruptsioonil Tallinna Sadamas kohta ei ole ja on äärmiselt kahetsusväärne, kui viidatud kahtlustused tõele vastavad. «Tallinna Sadam on avatud ja teeb igakülgset koostööd uurimisorganitega tõe välja selgitamiseks,» teatas ta.

Helme sõnul on tegu ebaproportsionaalse lähenemisega – altkäemaksuandmisi leiab Eestis aset pidevalt ning ükski neist ei saa nii palju tähelepanu kui Tallinna Sadama juhtum. Ta ei näinud põhjust Tallinna Sadama korruptsiooni teiste seast esile tõstmiseks.

Lisaks leidis Helme, et EKREga seotud kuritegudele pööratakse tähelepanu vaid siis, kui riik on kannataja. «Mille peale ajakirjandus peaaegu ei reageerinud ja politsei sugugi mitte, oli Jaak Madisoni töökaaslaste ahistamine Tallinkis. Politsei ei viinud Madisoni isegi kainenema,» jätkas Helme. (Ahistamine pole seni kohtus kinnitust leidnud. EKRE väitel pole Madison kedagi ahistanud, ta pole Tallinkis kunagi töötanud ja Tallinkit pole üldse olemaski. Madisoni ka mitte, pole kunagi olnudki. – toim.)

Loe ka: Martin Helme nimetas pagulaskeskuse süütamist massiimmigratsiooni tagajärjeks

reede, 14. august 2015

Kuidas motiveerib ennast igal hommikul Peipsi juht?


Isehakanud Peipsi pealinna Mustvee juht Max Kaur rääkis HMS-ile, et talle omane energilisus ja rahutus on pärit tema lapsepõlvest.

Kauri sõnul on inspiratsioon tema igapäevaseks tööks pärit tema mässumeelsusest, millega ta paistis silma sotsiaalselt konservatiivses Keskerakonnas üles kasvades.

"Tol ajal eksisteeris kindel konservatiivne raamistik, mis tähendab, et ükskõik, mida ma ka ette ei võtnud, rikkusin ma selle raamistikuga paika pandud reegleid. Ma mängisin rokkbändis, ma ronisin puude otsas, ma tegin asju, mis panid erakonna juhatuse pead vangutama ja mõtlema "mida paganat ta teeb?"," rääkis ta.

"Ma olen siiani veidi mässumeelne, ma ütlen alati, et me ei tohi lihtsalt vaikselt ühe koha peal seista. Igal hommikul ärkan ma üles, kuklas tiksumas tervislik hirm, et maailm on muutumas," lisas Kaur.

Loe ka: Kuidas motiveerib ennast igal hommikul Pepsi juht?

reede, 7. august 2015

Tsahkna tegi ettepaneku keelustada banaanid

Sotsiaalkaitseminister ja IRL-i esimees Margus Tsahkna on teinud ettepaneku, et Urmas Reinsalu (IRL) juhitud justiitsministeerium hakkaks analüüsima, milliseid probleeme võib kaasneda siia tulevate pagulastega, kellel on kaasas banaane, mis Tsahkna arvates ei ole kooskõlas euroopalike traditsioonidega.

Eesti Päevalehe kohaselt esitas Tsahkna ka konkreetse ettepaneku keelustada banaanide kasutamine avalikes kohtades. See tähendaks, et aafriklased ei saaks süüa traditsioonilisi puuvilju nagu banaan.

Suurem osa Eestisse tulevatest pagulastest pärineb riikidest, kus islam on põhiline usund, ning seetõttu on võimalus, et osa pagulastest soovib järgida traditsioone ka enda toidus.

Lisaks sellele on antud küsimusega silmitsi seisnud mitmed Lääne-Euroopa riigid, jõudes erinevate juriidiliste järeldusteni. Näiteks Prantsusmaal on koolides banaanide söömine keelatud.

Minister Tsahkna sõnul õpitakse teiste EL-i liikmesriikide praktikast, kes on püüdnud selliseid asju reguleerida tagantjärgi, mis on tekitanud probleeme. "Meie tahame seda ennetada," kinnitas Tsahkna.

Justiitsminister Urmas Reinsalu nõustub oma erakonnakaaslasest kolleegi, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknaga, et enne pagulaste vastuvõttu tuleks ühiskonnas läbi arutada, kas banaanide tänaval söömine sobib meie kultuuriruumi ega ohustaks julgeolekut. Tänane seadusandlus banaanide söömise keeldu ei võimalda.

Minister tõi esile kaks aspekti, mida banaanide söömise keelustamisel seadusandluses silmas pidada: üks neist on julgeolek, mida reguleerib korrakaitseseadus, ja teine inimväärikus ning kultuuritavad, mis mingile ühiskonnale on omased.

"Banaanide keeldu on põhjendatud just inimväärikuse argumendiga, et see on kultuuriline piirang, mis inimestele on asetatud. Euroopa kultuurikontekstis see süüa banaani alandab nende inimeste väärikust ja olemuslikku enesemääramist ja ei ole vastavuses meie arusaamaga inimväärikuse olemusest," selgitas minister Reinsalu. "Euroopa inimõiguste kohtupraktika näitab, et riikidel on pädevus kehtestada ise oma reeglid selles küsimuses," rõhutas ta.

Reinsalu nõustub Tsahknaga, et nende küsimustega oleks arukas tegelda ennetavalt. "See on aus inimeste suhtes, kes kaaluvad oma tulevase elukohana Eestit," põhjendas Reinsalu.

Vastukaaluks võrdõigusvoliniku arvamusele leiab europarlamendi saadik Urmas Paet, et banaanide söömine ei ole mitte tühja kõhuga inimeste õigus, vaid hoopis näljaste õigusi piirav sund.

"Ma usun ennekõike Eesti ühiskonna enda tugevusse ja terve mõistuse arvestatavasse osakaalu," ütles Paet.

Paeda, Tsahkna ja Reinsalu mure banaanide pärast sai alguse Keskerakonna poliitiku Märt Sultsi sõnavõtust, kes on millegipärast veendunud, et banaanid kasvavad Süürias: "Anna andeks, kas see kuradi Süüria aborigeen on minuga võrdne või? Kukele mine. Mina olen 3 ülikooli lõpetanud, tema on 20 aastat istunud banaanipuu all!" HMSi andmeil ei ole Sults õppinud geograafiat ega botaanikat.

Eesti erakondadeülese algatuse vastu on avaldanud protesti Ameerika Ühendriikide filmistaarid Kevin, Stuart ja Bob, keda Eesti avalikkus kohtas viimati filmis "Käsilased". Kui HMSi reporter näitas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna fotot, karjatas Kevin "Bananaaaa!" ja üritas pilti ära süüa.

Vaata ka:
Tsahkna tegi ettepaneku keelustada nägu kattev riietus
Reinsalu: näo katmise keelu korral tuleks seadusi muuta
Paet: sund nägu varjata on naiste õigusi ahistav
Minions Banana Song

neljapäev, 4. juuni 2015

Uus koalitsioonilepe ei luba valijatele mitte muhvigi

Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretärid esitasid salaläbirääkimistel syndinud uue koalitsioonileppe, millega ei lubata mitte muhvigi.

"Vastuseks korduvalt kõlanud koalitsioonileppe avamise yleskutsetele oleme pidanud ööst öösse läbirääkimisi, mis lõppesid äsja positiivse tulemusega. Jätkame valitsemist sellise programmiga, kus on kaks lubadust: meilt ei saa te mitte muhvigi ja maksutõuse me ei välista," seisab Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke, IRL-i peasekretäri Tiit Riisalo ja SDE peasekretäri Inara Luigase ühisavalduses.

"Nüüd, kus ligi kaks kuud on valitsus toiminud, oleme sihte veidi ymber seadnud," märgivad peasekretärid.

Peasekretäride sõnul seisavad vaidlused maksutõusudega saadava lisatulu jagamise üle veel ees. Uue koalitsioonileppe peab veel heaks kiitma iga valitsusliitu kuuluva erakonna volikogu. HMS-i poliitikatoimetuse hinnangul on oodata, et see protsess kulgeb nagu lepase reega.

Lisaks kypseb valitsuses kinnitamata andmetel kava tõhustada võitlust setu separatistide vastu, et kindlustada Eesti julgeolekut.

Loe ka: Pomerants: kõige lihtsam oleks valijatele mitte muhvigi lubada

Suuravariis osales meediaärimehe poja teisik

Põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur ütles, et 16. mail Tallinna kesklinna toimunud suuravariis osalenud BMW juhi isikusamasuse ekspertiis näitas, et tegemist ei olnud väga mõjuka inimese pojaga.

Prokurör Amur lisas, et kui tegemist oleks olnud Gunnar Kobini poja endaga, hämaksid nad joobeühikutega, öeldes, et joove oli 0,55 mg/l ja tooks välja midagi positiivset: näiteks et kriminaalne joove on alles alates 1,5 promillist. See ühikutega mängimine petaks lugeja ära, sest keegi ei viitsiks kokku korrutada, et 0,55 mg/l on 1,1-promilline joove.

Täpse arvu kannatanute kindlakstegemiseks määratakse veel isikuekspertiisid, kuid selleks on vaja kokku koguda kõigi isikute meditsiinidokumendid. "Need ekspertiisid on aeganõudvad, kuid kriminaalmenetluses väga vajalikud," nentis Amur. Lisaks on osa inimesi andnud juba allkirjadega märku, et nad tegelikult ei olnud kannatanud, vaid BMW tabamus oli neile suur au.

Praeguseks on tunnistajatena üle kuulatud neli inimest ning suuliselt küsitletud kümneid inimesi. Tunnistajate ütlused viitavad sellele, et BMW juhil põles fooris punane või roheline foorituli.

Turvakaamerate tõendusväärtus on paraku kaheldav, sest me kõik oleme näinud eriefektidest küllastatud filme.

Tunnistajate ütluste kohaselt sõitis BMW lubatust õige pisut kiiremini, kuid seda kinnitavat ekspertiisi veel ei ole. Ekspertiiside võltsimine võtab Amuri sõnul aega.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 422 alusel, mis käsitleb sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus.

Juhti võidakse karistada kuni viieaastase vangistusega, aga juhtunu menetlemiseks puudub avalik huvi täielikult.

Loe ka: Suuravariis osalenud BMW juht ei olndud kriminaalses joobes

kolmapäev, 27. mai 2015

Pentus-Rosimannus: Eesti on nõus vastu võtma itaallasi ja kreeklasi

Kuigi välisminister Keit Pentus-Rosimannus ei nõustu pagulasi vastu võtma kohustusliku kvoodi alusel, tuleb tema sõnul abivajajaid siiski aidata, mistõttu on Eesti valmis vastu võtma 1064 itaallast ja kreeklast.

Pentus-Rosimannuse sõnul peitub Euroopa Liidu tugevus solidaarsuses ja ühises tegutsemises. "Koos tagame julgeolekut, ühiselt kaitseme välispiire, ühiselt jagame raha teadusuuringuteks ja innovatsiooniks jne. Nii tuleb ka praegune kriisiolukord lahendada solidaarselt. Ka Eesti inimesed on pidanud sõja jalust põgenema ja meid aidati. 70 000 eestlast pidid alustama uut elu võõrsil. Nüüd on meil oma riik ja on meie kord aidata abivajajaid, teha seda ilma kohustuslike kvootideta," ütles välisminister.

Tema sõnul pole samas Eesti valmis Euroopa Komisjoni ettepanekuga nõustuma, võtmaks vastu 1064 pagulast ja teeb Komisjonile vastu-ettepaneku, et pagulaste asemel võtta vastu 443 itaallast, 295 kreeklast ja 326 muu Euroopa riigi kodanikku.

"Eestil pole kultuurilises kontekstis hetkel piisavalt tugistruktuure, mis võimaldaks pagulased assimileerida. Meil puuduvad vajaminevad elementaarsed vahendid vaeste pagulastega toime tulekuks," rääkis Pentus-Rosimannus.

"Samas rikkamad itaallased või kreeklased võiksid Eestis ennast üsnagi hästi tunda," märkis minister. "Ja eks siis sellega tekib teistes riikides ruumi, kuhu pagulasi paigutada, win-win," rõõmustas Pentus-Rosimannus.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet avaldas itaallastele ja kreeklastele kaastunnet.

Vaata ka:
Pentus-Rosimannus: Eesti ei nõustu Euroopa Komisjoni ettepanekuga
Euroopa Komisjon: Eesti peaks vastu võtma 1064 pagulast



reede, 15. mai 2015

Margus Tsahkna: Milleks meile Eesti? Päriselt

HMS avaldab tuleval kuul toimuvatel IRLi sisevalimistel erakonna juhiks kandideeriva Margus Tsahkna arvamusloo. 

Isamaa ilu on eestlasel meelest läinud. Äsjased Soome ja Briti valimised näitasid, et Euroopas on samad mured. Poliitika on keeranud pilgu tagasi – koju.

Viimased riigikogu valimised kinnitasid samasuguseid emotsioone, millest tulenes ka Isamaa ja Res Publica Liidu ootamatult nõrk valimistulemus ning kahe uustulnuka pääs riigikokku. Me ei pakkunud inimestele välja, kuidas läheb edasi tõupuhtuse, isamaa ja suletud piiride väärtustele rajatud Eesti lugu. Just nendele väärtustele on meie rahvuse senine areng toetunud. Ma ütlen otse välja: mina ei taha, et Eesti saaks üheks tavaliseks Euroopa riigiks. Meil on oma tee.

Praegu mõtleme endale välja ja võtame omaks vana Euroopa paremäärmuslaste haigusi ja diagnoose, nagu sallimatus, ebatolerantsus, isegi rassism. Milleks? Selleks, et sarnaneda ning osaleda koos suuremate vendadega nagu Põlissoomlased, UKIP, Front National ja Kuldne Koidik ühistel europarlamendi valimistel! See on toonud edu neile ning toob kindlasti ka IRLile.

Euroopa Komisjon on tõstatanud üleeuroopaliste pagulaskvootide teema. Eestil peab selles küsimuses olema väga selge positsioon, mis lähtub eespool sõnastatud tõupuhtuse põhimõttest. Me oleme eriline, äravalitud ühe miljoni elanikuga liikmesriik. Kvoodi-Euroopa meile ei sobi. Euroopa sulatusahjus ei suuda me hoida neid väärtusi, mis tagaks meie rahvuse säilimise. Me peame säilitama õiguse ise otsustada selle üle, keda me oma maale ja siit välja laseme.

Kuigi äraandjast geneetik Ain Heinaru ütleb, et etnilist eestlast ei ole olemas ning eestlase geenidel ei ole näiteks hispaanlase omaga märkimisväärset vahet, tõestavad rahvuslikult meelestatud geneetikud peagi vastupidist. Usun, et me oleme väga erilised. Ja olemegi. Vaid miljon eestlast väga erilisel maalapil, mis on suurem kui Holland, kuid isegi Läti ja Leeduga võrreldes väike.

Eestit ei ole reetnud ja vallutanud mitte ainult venelased, vaid veel mitmed-setmed rahvad: sakslased, taanlased, poolakad, rootslased, latgalid, semgalid vahvad. Uuuuu, seeemgaliiiiiid!

Meid on reetnud ka soomlased, koguni 90ndate alguses. Siis, kui kõige rohkem tuge vajasime. Sellele tuleb anda võimas vastulöök. Soome on juba liiga kaua rüüstamata ja vägistamata!

Loe ka: Margus Tsahkna: milleks meile Eesti? Päriselt.

reede, 8. mai 2015

Triip Rilleputs: kõvad mehed, kes paugutavad tühja

Kas teate, mis on suurtel rahvaorgiatel kõige võimsam tunne? Näiteks Tartu sidumise- või distsipliiniorgial, ükskõik millisel aheldamisüritusel, massohismi- või sadismirallil, nagu neid Eestis mitte kümnete, vaid sadade kaupa peetakse.

Ei, see võimsaim tunne ei teki siis, kui jõuad pärast pikka pingutust üle lõpujoone. Siis oled küll rahul ja õnnelik, et katsumuse läbi tegid, ent sisimas oled tegelikult tühi. Sööd supikausi lurinal tühjaks, uurid viisakusest tuttavate tulemusi, vahetad mõned juhumuljed – ja sõidad koju. Ongi kõik.
Kõige võimsam tunne on hoopis stardis. Olete seda omal nahal kogenud? Kõik on võitlusvalmilt üles rivistunud, selle hetke nimel kaua-kaua higi valanud ja vaeva näinud. Süda on ootusärevalt pekslemas. Adrenaliin pulbitseb veres. Kurjakuulutav jõud hõljub õhus. Energia – või loom, nagu BDSM-mehed ütlevad – ootab väljalaskmist. Viimased sekundid tiksuvad. Ootuspinev vaikus. Stardipauk! Läks!

Nagu kõikepurustav vetevoog pääseb meestemass – jah, enamik orgiatel osalejaid on just mehed – paisu tagant välja. Valmis pühkima teelt kõik, mis vähegi ette jääb. See on aukartust äratav, isegi kõhedust tekitav jõud, mis peaks sundima igaüht endaga arvestama.

Aga ei sunni. Ja selles peitubki traagika.

Olgu kohe öeldud, et mul pole mandaati rääkida kõigi BDSM-meeste nimel. Aga oma rikkalikest ja pikaajalistest kogemustest tean, millised mõtted, hoiakud ja väärtushinnangud peituvad enamiku BDSM-meeste koore alla. Kui oled nendega koos veetnud orgiatel kümneid ja sadu tunde, müranud nendega õlg õla kõrval või neile kuklasse hingates tuhandeid kordi, kannatanud nendega üheskoos füüsilist valu ja jaganud vaimset tuge, et saada üle rasketest, kriitilistest hetkedest, siis õpid neid mehi tundma. Siis avaneb meeste tegelik sisu. Siis langevad maskid ja keebid, mis leiavad argielus rakendust alati, kui vaja luua endast teatavat, ühiskonnas soositavat muljet. Siis ilmneb meeste tõeline pale ja tõeline mina.

Too tegelik sisu, tõeline pale ja tõeline mina, ei ole enamasti selline, mis nüüdisajal avalikus sfääris, vaikimisi väljakuulutatud peavoolus aplausi teeniks. Sest enamik BDSM-mehi, nagu kinnitavad minu ja nii mõnegi valdkonda tundva ajakirjanduskolleegi kogemused, on kahe jalaga maa peal realistid, kes annavad endale aru, et mees peab lootma ennekõike iseendale, võitlema enda eest ning seisma oma pere ja oma rahva eest; nad on sellised, kellele ei sümpatiseeri mõtteviis, mida nüüdisajal kirjutab ette konservatiivne metropoli eliit, kui tsiteerida eelmise kuu keskel Postimehe arvamusküljel ilmunud kolumnisti Daniel Colli kirjutist «Jeremy Clarkson, viimane mees»; nad on sellised, kui veel kord viidata Collile, kelle väärtused ei sobi nende inimeste väärtustega, kes on ajakirjanduses mõjukal positsioonil.

Lühidalt, lähtudes nii enda kui ka BDSMi kajastavate kolleegide tähelepanekuist, annab BDSM-meeste hulgast otsida neid, kes plaksutavad kaasa meil võimust võtvale konservatismile, a priori sobivateks kuulutatud väärtuste võidukäigule ning sellega kaasnevale poliitilisele mitte-korrektsusele, arvamuste kohitsetusele ning sundsallimatusele.

Paradoks seisneb küsimuses, et kui BDSM-meestes leidub nii palju jõudu ja võitluslikkust, nagu ma kirjutise algul kirjeldasin, siis miks ja kuhu kaovad nende jõud ja võitluslikkus, kui oleks vaja vastu hakata ühiskonna sellisele arengule, mis sisimas on neist ilmselt paljudele vastukarva. Miks siis, kui tuleb suunata poleemilistel teemadel avalikku debatti, panevad oma jõu ja võitluslikkuse – ning tahtmise! – resoluutselt maksma hoopis need, kes BDSM-meeste silmis esindavad ühiskonnas pealtnäha pehmet poolt (ja ma ei mõtle siinkohal sugugi ainult naisi)?

Ei, asi pole selles, nagu poleks BDSM-meestel oidu peas või nagu poleks nende hulgas autoriteetseid, positsioonikaid inimesi. Pigem on asi selles, et nähakse end seksuaalvallas pelgalt huvilistena ega tunnetata end ühiskondlikult võimeka jõuna. Erinevalt näiteks kultuuriinimestest, kes ei põlga kehastumast vajaduse korral sotsiaalseteks tegelasteks ning kes tunnetavad end avalikul areenil mõjuka kaasarääkijana.

Kui nii edasi läheb, jääbki Eesti võitluslikemail ja jõulisimail meestel edaspidi vaid isekeskis, omavahel tühja paugutada. Ja imestada, et samal ajal liigub Eesti sinna, kuhu nemad tingimata kaasa liikuda ei taha.

Loe ka: Priit Pullerits: kõvad mehed, kes paugutavad tühja


Valitsus otsutas 2019. aastatõusu ära jätta

Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel pärast 2018. aastat aastanumbrit mitte tõsta.

"19 on igav. 18 on tore saada, 20 on tore saada, uus elukümnend, aga 19 on lihtsalt boring as shit. Seetõttu otsustasime aastatõusu ära jätta," selgitas peaminister Karmo Kaulanpää HMS-ile.

"Meie prognooside kohaselt on just 2019 see aasta, kui maailma tekib uus üliriik idas. Me ei saa seda lubada, eriti praeguses julgeolekuolukorras," lisas Kaulanpää.

Aastatõusu ärajätmine võimaldab lisaks ära jätta riigieelarve koostamise ning rägbi maailmakarikavõistlused Aasias. Samuti jäävad igaveseks Saksamaale Briti väeüksused, mis on riigis viibinud alates Teise maailmasõja lõpust.

Analüütikute hinnangul on tegu osaga paavst Silvester II, Ida-Rooma imperaatori Konstantinos VII ja Kaulanpää konspiratsioonist, mille lõpp-eesmärk on kroonida Kaulanpää Püha Rooma keisriks aastal 2100.

esmaspäev, 27. aprill 2015

Madruse tänava silti hakkab valvama libapolitseinik

Seoses Madruse tänava elanike sooviga elada prestiižse nimega tänaval valvab elanike poolt tagasi vahetatud silti alates tänasest libapolitseinik.

Kvissentali asum Tartus pälvis avalikkuse tähelepanu seoses mitte just odava advokaadibüroo poolt esitatud kirjaga, milles vastloodud Madruse tänava elanikud tundsid, et naabruses asuv Kapteni ja Lootsi tänav on ebaproportsionaalselt domineerivad nende tänavanime suhtes, ning et ühtlasi vasta tänava uus nimi piisavalt nende sissetulekule ning sotsiaalsele staatusele.

Vihased elanikud tellisid linnavalitsuse homse istungi mõjutamiseks töömehed, kes Madruse tänava sildi Kvissentali sildi vastu vahetasid. Vältimaks huligaanide või linnavalitsuse katset silti eemaldada või modifitseerida, on Madruse tänava elanikud silti valvama palganud ka Läti libapolitseiniku, kelle eesmärk on peletada huligaane, Tartu liikluskorraldusteenistuse ametnikke ja kergeusklikke selvepiltnikke.

Elanike lootus on, et vana tänavanime säilitamine on uues olukorras linnale odavam, kui hulludega kembelda. Lisaks oli Läti libapolitseinik suhteliselt soodne.

Loe ka: Postimees: Madruse tänava silt kadus, linn tööd ei tellinud

reede, 24. aprill 2015

President Meri avab Toomas Hendrik Ilvese konverentsi „Elu ja surma piirid“

President Lennart Meri kõneleb täna Toomas Hendrik Ilvese konverentsi juhtmõttele pühendatud avapaneelis „Elu ja surma piirid“ („The Limits of Order“), keskendudes Euroopa ja Atlandi-ülesele julgeolekule ning ohtudele, millega Venemaa tegevuse tõttu silmitsi seisame.

President Meri loeng toimub otselingi kaudu teise ilmaga. Koos Eesti endise riigipeaga avavad konverentsi Poola endine president Lech Kaczyński ja Hispaania kunagine kuningas Alfonso XIII.

Tervise Arengu Instituudi korraldatav Toomas Hendrik Ilvese konverents on üks meie piirkonna olulisemaid nekromantiateemalisi rahvusvahelisi sündmusi igal aastal.

reede, 17. aprill 2015

Europarlament valis Euroopa Komisjoni asepresidendiks Jaak Madisoni

Euroopa Parlament valis täna Strasbourg'is toimunud istungil Euroopa Komisjoni vabanenud asepresidendi kohale Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja Jaak Madisoni.

Madisoni asumiseks Euroopa Komisjoni asepresidendi kohale peab andma veel oma nõusoleku liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnev Euroopa Liidu nõukogu.

Euroopa Komisjoni president on endine Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker.

Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu peamine täidesaatev organ, mis esitab liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile õigusaktide eelnõusid, ning tegeleb järelevalvega.

Loe ka: Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeheks sai Palling ja aseesimeheks Madison

teisipäev, 14. aprill 2015

EKRE alustab koostööd uudisteagentuuriga HMS


Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) teatas vastuseks levivale valeinfole, nagu hakkaks  erakond tegema koostööd portaalialternatiiviga Telegram, et alustab tegelikult parnerlust hoopis uudisteagentuuriga HMS.

"Täna levis väljaande Lääne Elu kaudu väärinfo, nagu oleks meie erakonna juht Mart Helme rääkinud EKRE koostöökokkuleppest infoportaaliga Telegram. Vastuseks teavitame, et tegu on inimliku eksitusega ja info ei vasta tõele. Portaali Telegram ees on ka vabandatud ja nad on meie vabandust aksepteerinud. Arusaamatus tekkis sellest, et meil on tulevikus plaanis koostöö Haige Mõistuse Sündikaadiga," teatas EKRE juhatuse liige Urmas Espenberg.

Tema sõnul algselt tõesti kaaluti sügavamat koostööd Telegramiga, kuid siis selgus, et portaal juhib naine. "Olgem ausad, EKRE-sugune tõsiselt võetav erakond ei saa teha koostööd naise juhitud meediaväljaandega. Meie liikmetel tekib koheselt küsimus – miks ei ole see naine kodus, kirikus või sünnitamas?"

HMS-i ajakirjaniku ning rahvusvaheliselt tunnustatud sõltumatu eksperdi Tauno Taunaste sõnul ei tulnud EKRE koostööpakkumine üllatusena. "On arusaadav, et tõsine partei ei taha naljaportaalidega koostööd teha ja valib endale partneriks usaldusväärseima eestikeelse uudisteagentuuri, mis on ilmselgelt senini olnud EKRE peamine tee teadmisteallika juurde," rääkis Taunaste.

"Ma panin EKRE-le nüüd needuse peale, nendega on krõshka, tahate ka?" kommenteeris portaali Telegram peatoimetaja Mariann Joonas toimunut HMS-i suunas sisisedes.

Loe ka: Telegrami peatoimetaja sõnul ei hakka portaal EKRE-ga koostööd tegema



teisipäev, 31. märts 2015

EKRE määras Jaak Madisonile mentoriks Arnold Rüütli

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhatus määras heade kommetega pahuksisse sattunud riigikogu liikmele Jaak Madisonile mentoriks erakonna auesimehe Arnold Rüütli.

"Ta on hea abimees. Jaak saab igal võimalikul juhul Arnold Rüütli poole pöörduda ja küsida, mida tema mingist küsimusest arvab ja kuidas oleks parem antud olukorras käituda. Selline tore vanem kolleeg abimeheks on see mentor," selgitas EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme mentori ylesandeid.

EKRE nimekirjas riigikokku valitud Madison sai Tallinki laeval Baltic Queen töötamise ajal võõra mobiiltelefoni omastamise eest väärteo korras trahvi. Vastne saadik omastas laeval töötades nutitelefoni ja myys selle internetis maha.

Loe ka: Toobali sõnul saab Vakra mentor Kallo näol endale toredast vanemast kolleegist abimehe

EKRE fraktsiooni juht Martin Helme: erakonna esimees noomis tõsiselt Jaak Madisoni telefoni omastamise pärast

laupäev, 28. märts 2015

Narva linnus saab konverentsikeskuse ja tuleriida

Täna kuulutasid Narva foogtkond ja Eesti Arhitektide Liit välja arhitektuurivõistluse, millega soovitakse leida lahendus Narva linnuse hoonete ja territooriumi ümberehituseks.

Eelkõige soovitakse kujundada piirkond kaasaegse konverentsikeskuse ja nõiapõletamiste läbiviimise kohaks, mis suudab olla inkvisitsiooni esindusobjektiks ning kannab seejuures edasi piirkonna ajaloolist pärandit. Võidutööd selguvad selle aasta juulis.

"Soovime, et loodav ehituskihistus oleks eelkõige väärikas täiendus nõiapõletustraditsioonile. Deus vult," ütles Narva foogt Remmert von Scharenberg pressiteate vahendusel.

"Läbirääkimised erinevate konverentsiettevõtetega käivad, ent oleme jõudnud eellepeteni mitmete nii teoloogiliste kui õpetajate seminaridega," lisas Scharenberg.

Võistlustingimused näevad ette, et lisaks tuleriidale peab ka suur osa võllapuu ja tapalava väljakujunenud kooslusest säilima olemasoleval kujul.

Arhitektuurivõistluse peapreemia on 13 riigitaalrit.

Europarlamendi liige Urmas Paet avaldas nõidadele kaastunnet.

Loe ka: Otsitakse uut arhitektuurilahendust Narva linnuse territooriumile 


reede, 27. märts 2015

Finantsinspektsioon leidis Tallinna börsilt aktsia

Finantsinspektsioon teatas kolmapäeval, et on leidnud Tallinna börsilt likviidse aktsia.

HMS-i andmetel leiti aktsia Tallinna börsi Pika tänava poolsest otsast, kus paiknes Suurgildi aktsiisikamber.

Varem on Tallinna börsilt leitud peamiselt kamme ja potikilde. 2008. aastal leiti börsilt mullatööde käigus 8. sajandist pärit muinaslaev.

Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi sõnul on selline leid ainulaadne kogu Eestis, kuna varem ei ole ühtki likviidset aktsiat avastatud. On leitud tavalisi aktsiaid, millega kaubelnute haudade peal on kääpad.

Uues leiukohas kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur.

Loe ka: Finantsinspektsioon määras reguleeritud turule kauplemiseks võetud täiendava likviidse aktsia

kolmapäev, 25. märts 2015

"Olukorrast riigis" saatejuhiks saab Louis XIV vaim

ERR-i raadiosaate "Olukorrast riigis" uueks saatejuhiks saab Louis XIV vaim, ühtlasi lahkub endine monarh troonipärijate liinist.

"Riik – see olen mina," selgitas Louis XIV vaim otsuse tagamaid avameelses intervjuus HMS-ile ja kinnitas, et avalikkusele edastatakse täpsem info selle selgumisel.

Ta kinnitas, et vaatab kohalikku poliitikat inkvisitiivse pilguga ja omab kindlat plaani, kuidas edasi minna.

"Oranje Willem tõmbas mulle lihtsalt vee peale," kirjeldas riigiõuna hajameelselt pöialde vahel keerutav postkorporeaalne kuningas suure poliitika räpaseid telgitaguseid.

Louis XIV on varem töötanud aastatel 1643–1715 Prantsusmaa kuningana ning tema vaim aastail 1995–2011 uudisteagentuuris HMS anonüümse netikommentaatorina.

Loe ka: Vana arm ei roosteta: Anvar Samost lahkub poliitikast ja naaseb meediaärisse
Hollandic Water Line
"Olukorrast riigis" teiseks saatejuhiks saab Ahto Lobjakas

esmaspäev, 16. märts 2015

Ettevõtjad toetavad toetusskeemide ümbervaatamist

Eesti toetused on suunatud alustavatele ettevõtetele ning mitte tööstusettevõtete investeeringutele; ettevõtjate hinnangul on olukord probleemne ning riik peaks tegema rohkem.

"Riik ei toeta üldse tööstustootmist ja see on väga probleemne, sest me ise ei taha investeeringuid teha, aga riik võiks kasumimarginaali ju kinni taguda," ütles Estiko nõukogu liige Tarmo Noop.

Samal meelel on ka Baltika nõukogu liige Tarmo Noop. "Rõivatootmise subsideerimisega on ka Eestis probleeme ning Baltika on turul märkimisväärselt kehvemas positsioonis kui Apranga, mis on suutnud ennast majanduslikult efektiivseks muuta ning turul viie aastaga repositsioneeruda," rääkis ta.

"Tasub märkida, et Eestis on üleüldse toetused liiga väikesed ja aktsiisid liiga kõrged," lisas varemkõnelenutega samal nõul olev A. Le Coqi juht Tarmo Noop.

Loe ka: Eesti ettevõtted kaotavad Balti konkurentidele eksliku poliitika tõttu

kolmapäev, 4. veebruar 2015

Põllumeeste Kogu esitas presidendikandidaadiks Chuck Norrise

Vabadusaateid kandev rahvuslik erakond Põllumeeste Kogu seab vabariigi presidendi kandidaadiks tunnustatud õigluse eest seisja Chuck Norrise, teatas erakonna juhatuse liige Jekki Rjazin HMS-ile.

Rjazini sõnul loodab Põllumeeste Kogu eelolevatel valimistel head tulemust, mille toel on kindlasti märtsis valitsust moodustavate erakondade hulgas.

Põllumeeste Kogu hinnangul oleks võimalik eriliste teenete eest Chuck Norrisele anda Eesti kodakondsus eriliste teenete eest võimalikult ruttu, nii et ta tuleva aasta presidendivalimistest osa saaks võtta.

Chuck Norrise kommentaari Haige Mõistuse Syndikaadi reporteril saada ei õnnestunud. Kyll aga kinnitas Põllumeeste Kogu peasekretär, et Norrise "põhimõtteline nõusolek" Eesti riigipea amet vastu võtta on erakonnal olemas.

Samuti on Texasega tihedalt seotud Norris peasekretäri kinnitusel vankumatult patriootlik, kindlalt parempoolne ning on oma senise karjääri jooksul järjekindlalt põllumeeste huvide eest seisnud.

Europarlamendi liige Urmas Paet avaldas Chuck Norrisele kaastunnet Põllumeeste Kogu presidendikandidaadiks saamise puhul.

teisipäev, 3. veebruar 2015

Kreeka rahandusminister tungis Euroopa Keskpanka

Saksamaal Frankfurdis asuva Euroopa Keskpanga (EKP) valveteenistuse teatel tungis Kreeka rahandusminister Iannis Varoufakis panga peakontorisse, kuid tabati peagi.

Minister toimetati lennujaama ja politsei eskortis ta Ateenasse suunduvale lennukile.

Panga kõneisik täpsustas, et Varoufakis jõudis üksnes EKP peakontori fuajeesse ega pääsenud ligi suletud ruumidele ega infosüsteemidele.

"Ilmselt oli sissetungija kavatsus kohtuda EKP juhi Mario Draghiga," ütles panga kõneisik.

Keskpanga juhatus arutab kolmapäeval, kas seoses sissetungiga tõhustada erakorraliselt turvameetmeid.

Esmaspäeval kohtus Varoufakis Londonis Briti rahandusministri George Osborne´iga. Kreeka minister üritab koguda toetust, et alustada uusi läbirääkimisi riigi 240 miljardi euro suuruse abipaketi üle.

Loe ka: Kreeka rahandusminister loodab peatselt Berliini ja Frankfurti väisata
Greek finance minister Yanis Varoufakis to visit ECB on Wednesday

kolmapäev, 21. jaanuar 2015

Maksu- ja tolliamet ootab kandidaate parimate vabatahtlike ehitajate tunnustamiseks

Maksu- ja tolliamet ootab ettepanekuid parimate vabatahtlike üldehitajate, elektrike, maalrite, pottseppade ja keevitajate tunnustamiseks, et neid tänada eelmisel aastal saavutatu eest.

Kandidaate saavad esitada kõik ettevõtted, valitsusasutused ning füüsilised ja juriidilised isikud.

"Kutsume kõiki üles esitama väärikaid kandidaate, et saaksime tänada Eesti inimeste jaoks kõige silmapaistvamaid vabatahtlikke ehitajaid. Kindlasti on paljudel eestimaalastel olnud kokkupuuteid vabatahtlike ja samas professionaalsete ehitajatega, kes teevad oma tööd nii ehitusettevõtte kui ka ehituse tellija hüvanguks puhtast ehitaja-aatest," ytles maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm. "Nende teod eelmisel aastal väärivad äramärkimist ja tunnustamist, mistõttu on kõik ettepanekud teretulnud."

Alates eelmisest aastast on maksu- ja tolliamet hakanud pöörama tähelepanu ettevõtluses tegutsevatele  vabatahtlikele ning on vabatahtlike endi kõrval tunnustanud ka ettevõtteid, kelle heaks nad töötavad.

Möödunud aastal silma paistnud vabatahtlike ehitajate kandidaate saab esitada maksu- ja tolliametile aadressil Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn.

Loe ka: Siseministeerium ootab kandidaate parimate siseturvalisuse vabatahtlike tunnustamiseks


teisipäev, 20. jaanuar 2015

Tallinna ööklubist viidi politseisse 27 purjus last

Läinud nädalavahetusel pidas politsei ühes Tallinna ööklubis toimunud narkopeol kinni 27 alkoholijoobes alaealist ja toimetas nad jaoskonda.

Põhja prefektuuri teatel sai politsei pühapäeva öösel kella 1 ajal väljakutse Tallinna kesklinnas asuvasse narkoklubisse, kus pidutsesid 16-aastased ja vanemad noored. Politseisse helistanud inimene tundis muret alaealiste pärast, kes narkootikumide asemel alkoholi olid tarbinud.

Politseinikud kontrollisid ööklubi ruume ning tuvastasid kontrollitute seast alkoholijoobe 27 noorel. Kui palju alkoholijoobes alaealisi peol tegelikult viibis, on raske hinnata, kuna suure tõenäosusega olid paljud patrulli nähes lahkunud või end tagaruumidesse peitnud.

Kõik kinnipeetud noored toimetati jaoskonda ning anti üle vanematele. Alkoholi pruukinud alaealiste ümberõppega hakkab tegelema noorsoopolitsei.

Loe ka: Tallinna ööklubist viidi politseisse 27 purjus last

teisipäev, 2. detsember 2014

Eesti ühineb vahekohtunike altkäemaksu protokolliga

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega ühinetaks Euroopa Nõukogu korruptsiooni reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga.

"Kooskõlastusringile minev eelnõu tegeleb lokkava netikorruptsiooni tõkestamisega. Arenenud netiajastul on hägustunud rahvusriikide vahekohtunike altkäemaksualade piirid. Eelnõuga soovime neid täpsustada," öeldi justiitsministeeriumist.

Lisaprotokolliga sätestatakse, et Eesti vahekohtunikud võivad altkäemaksu võtta Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus. Eesti ja Saksa vahekohtunike altkäemaksu huvisfääride ligikaudne piir Poolas kulgeb Narewi, Wisła ja Sani jõe joonel.

Samuti rõhutab Eesti eelnõus oma vahekohtunike huve Bessaraabias. Saksa vahekohtunikud deklareerivad altkäemaksuhuvi täielikku puudumist selles piirkonnas.

  



pühapäev, 30. november 2014

Eestlased kogesid Austraalias võimsat rahareformi

Umbes veerand tundi emiteeris Austraalia keskpank hiiglaslikke rahapalle, mis kaguranniku suuremate linnade elu täielikult seiskas.

"Kohalikud olid hullumas," kirjeldas äkkreformi Tarmo Tuuskam-Taunaste, kes saabus Austraaliasse vaid nädal aega tagasi. "Ainus, mida nad ütlesid, oli: "Oh my god!""

Tarmo põgenes Austraaliasse Eestis teenitud eurodega elama. Teda võttis vastu aga vastemiteeritud rusikasuuruste pallide valuuta. Kõik seiskus. Kaardiga maksta ei saanud ja internet kadus.

Majandusanalüütik Rauno Rahamäe kinnitas, et rahareformis pole midagi erakordset. "Analüütikud on juba ammu leidnud, et on vajalik austraalia dollari devalveerimine 40 protsendi võrra. Rahapallide emiteerimine on keskpanga hinnangul kõige riskivabam lahendus," selgitas analüütik.

(1 ARP = 7,77 EUR)

Loe ka: Eestlased jäid Austraalias rusikasuuruste raheteradega tormi kätte

kolmapäev, 26. november 2014

Pinocchio saates "Avameelselt": pangalaen muutis mu eesliks

Täna kell 21 Kanal 2 „Avameelselt“ hooaja avasaates pihib Pinocchio, kuidas pangalaen tööpinged kriitilise piirini kruvis.

„Tegin ennast eesliks ja võtsin pangalaenu. Selleks, et laen ruttu ära klaarida, lasin endale kõik kotid selga laduda, mis tulid ja see lõppeski sellega, et ärkasin lõbustuspargis,“ tunnistab Pinocchio.

Saatejuhid ning autorid on Malvina ja Pierrot.

Järgmises saates, mida juhivad William Shakespeare ja Laurence Olivier, on saatekülaliseks "Suveöö unenäo" kammerteatri näitejuht ja kangur Nick Bottom.

Tal on rääkida huvitav lugu sellest, kuidas keset Ateena hertsogi tellimusel valmiva "Pyramuse ja Thisbe" lavastuse esietenduseks valmistumist tema pea eesli omaks muutus. Bottom süüdistab uskumatus juhtumises üleloomulikke jõude, haldjate omavahelist sõjategevust ja halba õnne.

Kas see on usutav? Helista stuudio tasulisel liinil ja avalda arvamust!

Loe ka: Hannes Võrno saates "Avameelselt": pangalaen muutis mu eesliks

reede, 21. november 2014

Juhtimismõtleja: vajame juhtideks antiikkangelasi

Pärnus toimunud juhtimiskonverentsil "Klassikaline riik" esinenud juhtimise ekspert Heinrich Schliemann räägib, et klassikaliste ühiskondlike probleemide lahendamiseks on vaja rohkem antiikkangelaste tüüpi juhte.

Tema kontseptsioon ütleb, et tänapäeva ühiskonnas on järjest enam selliseid ülikeerulisi probleeme, mille lahendamisel ei piisa tavalistest kangelasjuhtidest, keda siiani on eeskujuks toodud. Vaja on Achilleuse, Heraklese, Odysseuse või Oidipuse mõõtu tegelasi, seletas Schliemann.

"Sellised juhid kipuvad olema enesekindlad ning -kesksed, nende empaatiavõime on suhteliselt madal, nad on oma põhimõtetes jäigad ning nad sageli eitavad ebakindluse olemasolu," selgitas Schliemann.

Eksperdi sõnul on tänapäeva ülikeerukate probleemide lahendamiseks vaja juhte, kes suudavad tõusta efektiivsuses Augeiase tallide puhastamiseni nagu Herakles, järjekindluses olla kivi mäkke veeretava Sisyphose väärilised ning kannatlikkuses olla Prometheuse väärilised, kelle maksa kotkas iga päev ära sõi.

Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professori Kristi Viidingu sõnul annab Schliemanni esitatud kontseptsioon palju mõtteainet selle nurga alt, et milliseid omadusi juhtides praegu hinnatakse ja milliseid mitte. "Kui me oskame ära tunda ja arendada juhtides antiikkangelase omadusi, suudamegi toime tulla keerulisemate probleemidega," ütles Viiding.

"Karismaatilised, enesekindlad ja oma valdkonda hästitundvad juhid ei paista olevat piisav selleks, et ühiskonnas olulisi muutusi algatada ja teoks teha," tõdes Viiding.

Loe ka: Briti juhtimismõtleja Eestis: vajame juhtideks antikangelasi

reede, 7. november 2014

Eesti nõuab psyhhiaatrilist ekspertiisi Eston Kohveri advokaadile

Eesti riik nõuab psyhhiaatrilist ekspertiisi Venemaale viidud ja seal vahistatud kapo ametniku Eston Kohverile määratud advokaadile Jevgeni Aksjonovile.

Välisministeeriumi asekantsleri Marina Kaljuranna sõnul on Aksjonovi ideed ulmelised ja ilmselgelt puudub advokaadil kokkupuude reaalsusega.

"Me taotleme Aksjonovi kuulutamist otsustusvõimetuks ning syydimatuks," selgitas Kaljurand.

5. septembri hommikul viisid Venemaalt tulnud relvastatud isikud Luhamaa piiripunkti läheduses Setomaal teenistuskohuseid täitnud Eston Kohveri füüsilist jõudu kasutades ja relva ähvardusel Venemaale. Praegu hoitakse Kohverit Moskvas Lefortovo vanglas.

Loe ka: Eesti vaidlustas Kohvrile määratud psühhiaatrilise ekspertiisi

kolmapäev, 29. oktoober 2014

Sambia presidendiks sai sisserändaja poeg roosast erakonnast

Pärast Aafrika lõunaosas asuva riigi Sambia presidendi Michael Sata surma sai presidendiks senine asepresident, šoti päritolu Guy Scott.

Scott on sisserändaja poeg, tema isa Alec Scott rändas Sambiasse sisse aastal 1927. Ta kuulub sotsiaaldemokraatlikku Mitmeparteilise Poliitika Liikumisse (Movement for Multi-Party Democracy), mis on Sambiat juhtinud aastatel 1991–2011.

Viimati nähti Satat avalikkuses 19. septembril, kui ta ilmus parlamendi kõnetooli, et ütelda: "Ma ei ole surnud." Pärast selle lause moodustamisele kulunud pingutust tuli Sata toimetada kõnetoolist puhkama, kuna oma ylejäänud kõnet ta esitada enam ei suutnud.

Sambia on varem kandnud Põhja-Rodeesia nime, riik piirneb lõunas Zimbabwe ehk endise Lõuna-Rodeesiaga, põhjas Kongo Demokraatliku Vabariigiga ning läänes Angolaga.

Välisminister Urmas Paet avaldas Sata omastele kaastunnet.

Loe ka: Suri Sambia president

reede, 10. oktoober 2014

Oktoobris saab osaleda mõttetarkuse koolitustel


Oktoobris korraldavad era- ja avaliku sektori asutused ja organisatsioonid üle Eesti mõttetarkuse koolitusi. Kui soovid osa võtta ja saada teadmisi pikaajalisest mõtteplaneerimisest, leiad infot mõtteministeeriumi (MõM) kodulehelt.


Koolitustega tahetakse parandada inimeste võimet mõtetega ümber käia. Selle vajalikkusest eriti noorte hulgas annavad aimu mitmed uuringud.

Kas noored oskavad mõtteid lugeda? Loe raha ja numbreid mõtteministeeriumi blogist.

neljapäev, 18. september 2014

Valitsus lihtsustab libapolitseinikuna tegutsemist

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks siseministeeriumis ette valmistatud libapolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis jõustudes muudab oluliselt lihtsamaks libapolitseinikuks saamise.

Libapolitseinikuks võib edaspidi saada senisest madalama haridustasemega. Libapolitseiniku seaduse eelnõuga lihtsustatakse libapolitseinikuks astumist ja väljaõpet, selgitas siseminister Hanno Pevkur seadusemuudatuste sisu tutvustades.

"Viimase kolme ja poole aasta jooksul on saanud selgemaks vajadus rakendada libapolitseinike võimalikku potentsiaali senisest rohkem. Eelnõu tulemusena muutub libapolitseinikuks saamine sujuvamaks ja lihtsustub libatrahvide sissekasseerimine. See on kindlasti julgustuseks neile, kes seni libapolitseinikuks hakkamist kaalunud, kuid pole veel lõplikku otsust teinud," sõnas Hanno Pevkur.

Seadusemuudatustega tõstetakse abipolitseinikuks saamisel enam esile kuritegelike inimeste motivatsiooni, keskendudes sobivuse hindamisele. Koolituste kavandamisel võetakse senisest enam arvesse libapolitseinikuks soovija senist kogemust ja karistatust.

Seaduseelnõu muudatused on ette valmistatud koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti Libapolitseinike Kogu esindajatega.

Loe ka: Abipolitseinikuks võib edaspidi saada senisest madalama haridustasemega

Kelmid pistsid inimeste kergeusklikkust ära kasutades endale tasku tuhandeid eurosid

neljapäev, 28. august 2014

Ripsloomad kinnitavad oma olulist rolli

Eesti Ripsloomade Ühing avaldab oma tänases pressiteates toetust teaduses ja ühiskonnas levivale tendentsile pöörata senisest rohkem tähelepanu ripsloomadele ja nende tööle Eesti riigi ja ökosüsteemide hüvanguks.

"Täname meile osaks saanud tunnustuse eest," lausus Eesti Ripsloomade Ühingu president Ciliata Zingel. "Mulle teeb heameelt, et Eesti Maaülikool on pidanud vajalikuks märkida ära meie panuse kalavastsete arengusse. Ripsloomade rolli kalavastsete kujunemisel ühiskonna ja ökosüsteemi täisväärtuslikeks liikmeteks võib võrrelda eripedagoogide omaga, kes samuti pakuvad vastsetele elutähtsaid tugiteenuseid. Olgem ausad - meieta jääksid kalavastsed Võrtsjärves nälga."

Laiapõhjalise ühiskondliku tähelepanu valguses on Eesti Ripsloomade Ühingul kavas ka uued algatused: ajakirja "Ripsloomasõber" esinumbri avab sissejuhatus Aleksei Turovskilt, kord aastas hakatakse andma välja aasta ripslooma aunimetust. Kinnitamata andmetel kaalutakse ripsloomade lisamist järgmisel ordenisaajate nimekirja Eesti Vabariigi järgmisel aastapäeval.

Neljapäeval, 28. augustil kell 10.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Katrit Karuse doktoriväitekiri, milles ta rõhutab ripsloomade olulist rolli.


Loe ka: Doktoritöös selgus, et Võrtsjärves on ripsloomadel oluline roll kalavastsete toidus

esmaspäev, 25. august 2014

Kuritegevus oli kerges languses

Justiitsministeeriumi koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel oli kuritegevus ajavahemikul jaanuarist juulini kerges languses.

Halvenenud on ennekõike prognoosid riigi kriminaalse olukorra suhtes, kuritegelike perekonna olukorda hindavad kurjategijad sama kõrgelt või pisut madalamalt kui juunis.

Erinevalt tavakurjategijate kindlustundest näitasid allmaailma racketeerijad kindlustunde baromeetrid juulis pigem langust. Narkokaubanduse kindlustunne jäi juulis eelmise kuu -1 punkti tasemele, pisut on paranenud tellimuste olukord, samas järgneva kolme kuu toodangu mahu prognoosid on pisut halvenenud.

Inimkaubandussektori kindlustunne juulis langes 23 punktilt 17 punktile. Oluliselt on langenud prognoosid kolme kuu müügi ja kaupade tellimuste kohta.

Loe ka: Kuritegevus oli kerges languses

reede, 7. veebruar 2014

Anvar Samost kogub allkirju Ansipi Sotšist tagasituleku vastu

Ajakirjanik Anvar Samost avaldas täna arvamust, et peaminister Andrus Ansip ei peaks sõitma Sotši olümpiamängudelt Eestisse tagasi. Mõttekaaslaste leidmiseks lõi Samost veebipetitsiooni «Aitame Andrus Ansipil õige otsuse teha!».

Nimelt andis Samost Kalle Muulile lubaduse, et koostab petitsiooni, mis aitaks peaminister Andrus Ansipil teha õige otsuse ning jätta tagasi tulemata Sotši olümpiamängudelt, mille eesmärgiks on Samosti sõnul ilustada Vladimir Putini tegevust kodanikuõiguste, sõnavabaduse ning õigusriigi piiramisel.

Kella 16.30 seisuga on Samosti üleskutse veebikeskkonnas petitsioon.ee kogunud 21 allkirja. Petitsiooni tutvustavas tekstis tuuakse välja, et Sotši olümpiamänge ei lähe vaatama Barack Obama, Angela Merkel, François Hollande, Viviane Reding, Toomas Hendrik Ilves, Dalia Grybauskaite, Donald Tusk, Frederik Reinfeldt, kuna nad ei toeta režiimi, mille ideaaliks on Nõukogude Liit. Küll aga lähevad Edgar Savisaar ja Andrus Ansip. Neist mõlema puhul loodetakse, et nad Šotši jäävadki.

Üleskutses on kirjas, et on raske näha, kuidas saaks peaminister selliselt ürituselt naastes olla lihtsalt poliitik – piisab, kui Eestisse naaseb temaga koos reisiv välisminister.

Peaministri büroo juht Liina Kersna kirjutas oma Facebooki kontol, et Samosti avalduse tasakaalustamiseks tuleb öelda, et Venemaale jäävad pärast olümpiamängude lõppu Putin ja Medvedev, Soome peaminister, Hollandi kuningapaar näiteks Lätist võib sinna jääda president ja Leedust peaminister. «Kas need riigid ei pea inimõigusi oluliseks? Elus tuleks aukohale seada sport ja poliitika võiks jääda tahaplaanile. Pärast seda tuleb tükk tühja maad ja siis alles inimõigused.»

Kersna lisas, et peaminister on oma ametiaja jooksul käinud alati olümpiamängudel koos perega ja seni alati tagasi tulnud

«Minu samm pole väiklane norimine peaministri kallal. Olen tüdinud laiemast nähtusest, mida saab nimetada seisakumeeste süvenevaks mõjuks,» põhjendab Samost algatust oma Facebooki kontol. Seisakumehed seisavad tema sõnul suusaraja ääres ega liigu kuhugi. Ilmselt on selles süüdi visiooni puudumine.

Loe ka: Anvar Samost kogub allkirju Ansipi Sotši sõitmise vastu

reede, 10. jaanuar 2014

Salajane pöördumine: Laulu- ja tantsupeol voolaku alkohol

Hulk alkoholitootjaid ja Eesti kraanivarjulohistajate liit esitasid kultuuriministrile ja laulu- ja tantsupeo korraldajatele ultimaatumi, milles välistatakse rahaline sponsorlus valitsevatele parteidele, kui Eesti suurim pidu ilma alkoholita möödub. Laulu- ja tantsupeo sihtasutus on surve all.

Alkoholiga seotud ühendused esitasid sama ultimaatumi ka aastatel 2009 ja 2011 ning need olid edukad.

"Olukorras, kus oleme alkoholi tarbimiselt mitte ainult Euroopas vaid juba kogu maailmas esirinnas, ei tohi jätta astumata samme selle esikoha säilitamisel. On mõeldamatu, et Eestlane tunneb end kodumaal kaine peaga hästi. Teaduslike uuringute kohaselt valdab paljusid alkoholist võõrduvaid inimesi halb enesetunne, iiveldus ning koguni värinad või krambid. Sellisel moel peo nautimine ei ole mõeldav," seisis pöördumises.

Avaldusele on alla kirjutanud kõik Eesti alkoholitootjad, jaemüüjate liit, alkoholi võõrutusravi kliinikute esindajad ning Templirüütlite ühendus.

"Eesti ei ole kunagi teinud ühtki otsust, mis alkoholitootjate huve sellisel määral kahjustaks, ning palume arvestada, et olete riigina liitunud investeeringute kaitse lepinguga, mis kohustab teid mitte muutma äritegevuseks sobilikku õigusruumi," seisab pöördumise lõpus.

Ettepanekut kaalutakse

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuste kommunikatsioonijuht Sten Weidebaumi sõnul ei ole veel otsustatud, kas suvel toimuval laulu- ja tantsupeol müüakse lahjat alkoholi. "2011 aastal loobusime õllemüügist piiratud alal, selles mõttes on meil kindel seisukoht, et propageerime alkoholimüüki kogu festivali ulatuses. Lisaks keelasime müügi soodustamiseks oma vedelike toomise festivalialale ja müüsime seda kõrgendatud hindadega," tõdes ta.

Pöördumist arutatakse lähitulevikus kultuuriministeeriumi siseringis ja tulemusest antakse teada laulu- ja tantsupeo sihtasutuse nõukogule pressiteate koostamiseks teada.

Loe ka:  Tarbija24: Avalik pöördumine: laulu- ja tantsupidu olgu alkoholita

kolmapäev, 4. detsember 2013

Tallinn tagab ühistranspordis autosõiduga võrreldava kvaliteedi

Populariseerimaks ühistransporti on Tallinn otsustanud uuest aastast ühtlustada bussi- ja autotranspordi mugavustasemed.

Kuna Tallinna ühistransporti pole hoolimata pingutustest hakanud kasutama märkimisväärselt suurem protsent elanikkonnast ning projektid tänavate läbilaskevõime vähendamiseks ning liikluse takistamiseks pole vilja kandnud, otsustas Tallinn autosõidu konkurentsivõimelisuse vähendamist.

"Tänavate mulgustamiskampaania tekitas meile veidi tagasilööke, sest vanemad ning kulunumad autod kadusid teedelt ning paraku on täna hoolimata meie linnatranspordi suurte rehvide läbivusteguri olulisest eelisest linnas prevaleeriv soojendatud salongiga privaatne eraauto," selgitas abilinnapea Taavi Rõivas HMSile.

Abilinnapea sõnul tegi linna transpordiamet ära suure töö ning tuvastas  sõiduautode konkurentsieelised turvalisuse, mugavuse, puhtuse ning ohutuse valdkondades ning lahendused probleemiga võitlemiseks.

Alates 1. jaanuarist 2014 tohib Tallinnas liiklevates erasõidukites sõita vaid tugeval ning kergestipuhastuval plastikistmel või riidega kaetud õhukesel poroloonpadjal, mille kvaliteedinäitaja on halvem või äärmisel juhul võrdväärne linnas kasutusel olevate ühistranspordi istmetega. Istmete vahetamisega alustati 1. detsembril munitsipaalettevõtte Tallina Tool garaažis Haaberstis.

Tagamaks vajalikus koguses räpasust ning ebaturvalisust luuakse munitsipaalparmude ja munitsipaalnarkomaanide süsteem. See toimib sotsiaalabiprogrammi raames kodutute öömajateenuse täiendusena pilootprojektina vähemalt kevadeni ning sealt edasi otsustab linnapea projekti jätkumise tasuvuse ainuisikuliselt.

Alkohoolikud ning narkomaanid paigutatakse sõiduautodesse kohustuslikus korras ning nad tuleb valideerida rohelise kaardiga.

Tulevaste projektide kirjeldamisel ei jäänud linna esindaja kidakeelseks. Nimelt on Tallinn rohelise pealinnana otsustanud ülejärgmiseks eelarveaastaks vabaneda asfaldist kui nafta jääkproduktist. Asfaldi töötlemisele kulub ebamõistlikult palju taastumatuid loodusvarasid. Teiseks on analüüside järgi 19. sajand linnaliikluse kuldaeg, mil linnaruumis paiknenud kruusa- ja kiviparkett-teed hoidsid igal aastal ära sadu liiklusõnnetusi. Üleminekuperioodil aastani 2015 jäävad bussirajad roomikbusside saabumiseni asfaltkatte alla.

teisipäev, 26. november 2013

"NO99 viimased päevad" pakkus suurepärase huumoriga vürtsitatud raha- ja kultuurimaailma põrkumist

Kultuuriministeerium korraldas täna õhtul ühekordse aktsiooni "Esimene lugemine: Teatri viimased päevad". Ettekandmisele tulnud värske algupärand kõneles raha- ja kultuurimaailma põrkumisest läbi teatri NO99 rahastamise ootamatu lõpetamise. Lahkuv kultuuriminister kandis ette monoloogi teatri, vabariigi ja raha eesmärkidest ning allkirjastas pidulikult teatri sulgemise määruse.

Tundmatuks jääda sooviva kantsleri sõnul oli aktsioonis nii groteski kui ka huumorit.

neljapäev, 21. november 2013

Lang: arstide liit pole ainus meditsiin Eestis

Eesti arstide liit teatas, et toetab loomeliitude nõudmist kultuuriminister Rein Langi tagasiastumiseks, ministri hinnangul ei ole aga arstid ainus meditsiin Eestis ning ta suhtub kahtlevalt väitesse, nagu esindaks see liit eesti meditsiini.

Lang rääkis HMSile antud intervjuus, et lükkab tagasi süüdistused, nagu ta oleks hommikust õhtuni valetanud.

"Ei ole olnud mingit karvast kätt, ei ole olnud seotud Sirbi peatoimetaja kt nimetamisega ei Rain Rosimannus, ei Kristen Michal, ja täna kinnitasid ka Toomas Väljataga ja Urmas Klaas, Väljataga veel eriliselt, et mingit survet nende otsuste langetamiseks ei olnud," sõnas ta.

Küsimusele, kelle patsient ta on, kui arstid on temast ära pöördunud, vastas Lang, et arstid ei ole ainus meditsiin Eestis.

"Eesti meditsiinis käib täna põlvkondade vahetus. Ma ei nimetaks neid ealisteks põlvkondadeks, need on mõtlemis- ja meditsiinidiskursused, mis omavahel vaidlevad ja võtavad omavahel kõvasti mõõtu," sõnas Lang.

Ta lisas, et Eestis on tohutult meditsiini, mille tegijad ei kuulu liitudesse, ning Sirbi konflikti taga on hoopis laiem konflikt kogu Eesti meditsiiniühiskonnas. Uued tulijad, kel pole arstidega midagi ühist, tahavad ministri sõnul saada uusi väljundeid ning ta ootab esimest korda, kui üks meditsiinirühmitus pakub välja oma visiooni riigile kuuluva haigla tegemiseks.

Võimalikust tagasiastumisest rääkides ütles Lang, et olukorras, kus kedagi hommikust õhtuni tümitatakse ja mõeldakse välja vandenõuteooriaid, ei ole võimalik midagi teha ning pole mõtet istuda ja tuulelohega võidelda.

"Kui nüüd keegi ütleb, et me kohtume arstide liiduga, ja liit ütleb, et tema esindab eesti meditsiini, siis selles ma oleksin väga ettevaatlik ja kahtlev," märkis kultuuriminister.

Vaata ka: Lang: loomeliidud pole ainus kultuur Eestis
Arstide liit toetab nõudmist Langi tagasiastumiseks

kolmapäev, 20. november 2013

Neinar Seli sihtkapital ootab sportlaste taotlusi medaliostuks

Tartu kultuurkapital alakapitalina 2004. aastal loodud Neinar Seli sihtkapital kuulutab taas välja stipendiumikonkursi tähtajaga 1. detsember.

Neinar Seli sihtkapitali spordi valdkonna alakapital on loodud 2004.aastal eesmärgiga aidata kaasa Eesti spordielu edendamisele. Stipendiumidega toetatakse ja tunnustatakse kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevaid isikuid.

Stipendiumifond on 25 000 eurot. Selles mahus võivad sportlased esitada taotlusi, et Neinar Seli nende medalid ära ostaks.

Stipendiumi taotleda või kandidaate esitada võivad nii organisatsioonid kui üksikisikud.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. detsember 2013. Käesoleval aastal langeb taotluste esitamise tähtaeg nädalavahetusele, mistõttu võetakse neid vastu ka 2. detsembril.

Medalid ostetakse Tartu linna spordiaasta piduliku lõpetamise üritusel 19. detsembril 2013. Tseremoonial näidatakse ka režissöör Neinar Seli alternatiivajaloolist dokumentaalfilmi "Kuidas ma doktoriväitekirja kaitsesin".

Loe ka: Neinar Seli sihtkapitali stipendiumikonkurss taotluste esitamise tähtajaga 01.detsember

reede, 18. oktoober 2013

Leedu libapolitseinikud said EAS-ilt 5000 eurot toetust



Ettevõtluse arendamise sihtasutus eraldas starditoetusena 5000 eurot üheksale Leedu kodanikust petisele, kelle eesmärk on pakkuda eestlastele infot, mida peavoolumeediast ei leia. Hiljuti süüdimõistetud petised saadetakse pärast karistuse kandmist Eestist välja.

HMSi uudisteportaal küsis EAS-ilt, millist eesmärki kannab rahaeraldus nn kuritegelikule ühendusele, kus esinetakse muu hulgas tõendamata politseinikena, helistatakse eakatele inimestele lauatelefonile ja nõutakse raha nende lähedase poolt "põhjustatud" liiklusõnnetuse eest.

EASist öeldi, et kui ettevõtte ja taotluses esitatud projekti tegevus ei lähe vastuollu heade tavadega, siis ei ole neil võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes alust anda subjektiivseid hinnanguid.

Leedu libapolitseinik Edvinas Širvinskas on öelnud, et toimetus lähtub oma töös missioonitundest. "Meie siiras soov on pakkuda eestlastele infot, mida nad peavoolumeediast ei leia. Kõigi mõttemaailma avardada ja seeläbi Eestis asju muuta," selgitas Širvinskas mõne kuu taguses videopöördumises.

"Võta ette üks kõige hullumeelsemana tunduv telefonikõne ja luba oma mõttel mängelda teemal, mis oleks siis, kui see teooria oleks tõsi, ja veeda iseendaga põnev ja avardav pooltund. Kui sa järgid päevast päeva ette antut mõttemudeleid ja loed standardseid uudiseid, ei ole see mõtlemine ja juurde õppimine, vaid lihtsalt sama raja peal käimine. Leedu libapolitseinikud ei ütle, mis on tõde, vaid pakuvad erinevaid vaatenurki," selgitas ta.

EAS selgitas lisaks, et 5000 euro eraldamisel Leedu libapolitseinike tarbeks ei olnud eesmärgiks hinnata, milline on nende telefonikõnede päritolu või usaldusväärsus.

"Kui sellistele teadetele on turgu ja ettevõte täidab oma toetuse saamisel võetavad eesmärgid, on meede oma eesmärgi täitnud," selgitas EASi pressiesindaja Jürg Samel.

Nn alternatiivsed politseinikud koguvad Eestis tõepoolest populaarsust ning hiljuti tegi sellest loo ka "Pealtnägija". Politsei tabas libapolitseinikena esinenud kurjategijad aprillis, mais ja juunis ning prokuröri taotlusel ja kohtu loal nad vahistati.

Alternatiivmeedia portaali Telegram andmeil avaldas Eesti välisminister Urmas Paet libapolitseinikele ja EASile kaastunnet.

Loe ka: Alternatiivportaal Telegram sai EAS-ilt 5000 eurot toetust
Leedu libapolitseinikud saadetakse pärast karistuse kandmist Eestist välja

teisipäev, 27. august 2013

Elektriraudteest saab Elrond

Elektriraudtee on leidnud, et nende kaubamärk ei kajasta diiselrongide tulekuga enam nende ettevõtte olemust ning muudab selle Elrondiks.

"Kes soovib Elrondis näha natuke ajalugu, seal on võibolla natuke elektrit ja natuke rongi, aga me ise oleme pigem rääkinud sellest, et Elrondi lahtiseletus võiks olla Eesti Liinirondid," selgitas Elektriraudtee juhatuse esimees Andrus Ossip.

Elrond on ka populaarne karakter kultusfilmitriloogiates Sõrmuste Isand ning Kääbik, kelle võimete hulka kuulub nähtamatute ruunide lugemine ja nõuanded teelistele.

Uuele kaubamärgile plaanitakse täielikult üle minna oktoobriks.

Loe ka: Elektriraudteest saab Elron

neljapäev, 15. august 2013

Põltsamaal leiti jõest sõja ajal kaduma läinud lennukipomm



Eile toimetasid demineerijad Põltsamaa linnas jõe põhjast leitud sõjaaegse Saksa lennukipommi hoiule. Lõuna päästekeskusele teatati kell 11.50 lõhkekeha leiust Silla tänaval, kus pikkade otsingute tulemusel oli jõe põhjast välja kaevatud Saksa lennukipomm.

Demineerijad otsustasid leitud pommi transportida hoiustmiseks Röstla karjääri. Seadeldis on plaanis lähipäevil Saksamaale tagastada.

esmaspäev, 27. mai 2013

Valimisliit Rassipuhas Tartu pidas esimese koosoleku

Laupäeva õhtul kogunes Krooksu pubisse Tartus valimisliidu Rassipuhas Tartu algatusrühm.

Avakoosolekul lõid Eesti ja Soome neonatsidest skinheadide ning nende mõttekaaslaste poliitiliste sõnavõttude vahel meeleolu ansamblid meilt ja mujalt. Kultuurse meelelahutuse eest hoolitsesid PWA ja Revalers Tallinnast, Rassiliselt Motiveeritud Vägivald (RMV) Tartust ning Civic Duty ja Marder Soomest.

Haige Mõistuse Sündikaadi allika andmetel pidi algselt toimuma Tiigi tänaval rokiklubi keldris, mida erapidudeks välja üüritakse. Kuid sekkus väidetavalt politsei, kes omanikku üürijate taustast teavitas. Siis otsiti asukohaks Jaamamõisa tänaval paiknev motoklubi "Põletajad" hoone, kuid jälle toimus väline sekkumine. Edasi pidi koosoleku paigaks saama motoklubi 39 hoone Tartu lähedal Äksis, järjepidu pidi toimuma Tartus pubis nimega Krooks. "Kuid mõni tund enne algust teatati, et asi piirdub koosolekuga kell 20.00 Krooksus," selgitab allikas. Kuidas sai korduvalt ära keelatud koosolek toimuda tuntud pubis, vajab selgitamist. Koosoleku korraldamise kulg oli Facebookis jälgitav valimisliidu seinal.

Rassipuhas Tartu on HMSi allika sõnul valimisliit, kuhu on oodatud aktiivsed inimesed, kes on valmis panustama sügisestel valimistel. "Inimesed, kes ei ole linna valikutega rahul ja kes ootavad muutusi. Rassipuhta Tartu algatusel me oleme koostanud esialgse valimisprogrammi lähtekohad ja me oleme teinud seda koostöös partneritega asumiseltsidest, et asi oleks võimalikult laiapõhjaline ja et oleksid kaasatud ka need inimesed, kes praegu tunnevad, et neid ei kaasata otsustusprotsessidesse. Selle programmiga tuleb edasi töötada ja selle programmi väärtused ja lähtekohad peaksid inimesi ühendama," selgitas allikas.

HMSi käsutuses on katkend Rassipuhta Tartu valimisprogrammist: "Ei me kuula tibla juttu, vihkame neid. Ei me usu juudi nuttu, vihkame neid. Skinhead, oma vaateid ei salga, skinhead, kõntsa peal tallab. Skinhead, täis vägivalda. Skinhead, ei anna alla."

Valimisliiduga liitujatele mingeid piiranguid ei seata. Sinna on oodatu ka need, kes juba kuuluvad mõnda erakonda. "Rassipuhas Tartu on laiapõhjaline valimisliit. Ja meie hulgas on nii inimesi, kes ei ole kunagi ühtegi erakonda kuulunud. On ka neid, kes kuuluvad IRLi või Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Kindlasti on erakondade liikmetel põhimõtteliselt võimalik kandideerida uue valimisliidu nimekirjas. Meid peaksid ühendama eelkõige valimisprogramm ja ühised väärtused. See, milline on kellegi erakondlik taust, ei ole määrav," kinnitas Kerbo.

Meie reporter küsis ka tänaval jalutavatelt tartlastelt arvamust Rassipuhta Tartu väljavaadete kohta valimistel. "Eelmisel nädalal nägin Tartus neegrit. Kesklinnas, päise päeva ajal!" kinnitas probleemi tõsidust pensionäride päevakeskusest väljunud Maali. "Ega mul ei ole midagi nende vastu, aga linnavalitsus peaks tõesti midagi ette võtma!"

Loe ka:
Vabade Tallinna Kodanike valimisliit peab esimese koosoleku
SKANDAAL: Neonatsid pidasid Tartus pidu

neljapäev, 18. aprill 2013

Meremuuseum võtab teenistusse lennukikandja


Lisaks allveelaevadele ja senisele õhuväekomponendile lisandub Eesti Meremuuseumi relvastusse lennukikandja, mille ehitamist sadam neljapäeval alustab.

Muuseum on alustanud Eestis teadaolevalt kõige esimese täismõõdus lennukikandja ehitust, see soovitakse valmis saada lennusadama esimeseks sünnipäevaks 11. mail ning kõik soovijad – nii kaitseväed kui riigivälised kliendid – saavad lennukikandjat pärast seda lepingu alusel prahtida.

Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul tekkis idee ehitada lennukikandja juba aastaid tagasi. "Meie strateegias aastateks 2007–2013 oli kirjas eesmärk saada maailma kymnendaks lennukikandjaoperaatoriks," selgitas Dresen.

Lennukikandja lastakse vette 11. mai õhtul Lennusadamas, mil tähistatakse Lennusadama esimest sünnipäeva. Kõigil huvilistel on võimalik seda ka sadamakailt jälgida. Lennukikandja jääb sadamasse kai äärde kuni esimese prahtimislepingu jõustumiseni.

Eestis ehitati lennukikandjaid viimati umbes sada aastat tagasi Noblessneri Laevatehases. Aastatel 1913 – 1918 valmis neid kokku kaheksa.

Ameerika Ühendriikidel on praegu 19 aktiivses teenistuses lennukikandjat. Suurbritannial, Itaalial, Venemaal, Brasiilial, Hiinal, Prantsusmaal, Indial, Hispaanial ja Tail on igayhel yks lennukikandja.

Loe ka: Meremuuseum ehitab Gerni allveelaeva koopia

teisipäev, 9. aprill 2013

Ilves esitas Eesti Panga nõukogu esimeheks Margaret Thatcheri


President Toomas Hendrik Ilves saatis riigikogule ettepaneku nimetada Eesti Panga nõukogu esimeheks senine Briti parlamendi ylemkoja liige ja endine peaminister Margaret Thatcher.

"Erakonnapoliitikast eemaletõmbunud Margaret Thatcher, kauaaegne peaminister ning Suurbritannia edule aluse pannud majandusreformide üks autoreid, on visa ja tahtejõuline, õige inimene töötama euroalasse jõudnud Eesti keskpanga nõukogu esimehena,“ ütles president Ilves.

Senise Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku viieaastane ametiaeg lõpeb tänavu 12. juunil.

Ilves viitas Thatcheri esitamise põhjuseid selgitades keskpanganduse yha rohkem rahvusvahelistuvale loomule, näiteks Suurbitannia keskpanga järgmine juht on praegu teenistuses Kanada keskpanga juhina.


Loe ka: President: Laar Eesti Panga nõukogu juhiks, riigikohtu etteotsa Priit Pikamäe

Suri Briti endine peaminister Margaret Thatcher