Haaberstis Õismäe raba terviserajal liigub endine IT-minister

Täna hommikul teatati häirekeskusele, et Tallinnas Õismäe raba terviserajal on nähtud liikumas endist infotehnoloogiaministrit Kaimar Karu.

Päästjad ja politseinikud tegelevad eksministri linnast välja suunamisega, teistele on spordirajad suletud.

Päästeamet soovitab ekspoliitikule mitte ligineda ega takistada Karu liikumist, vaid jääda varju.

Päästjad ja politseinikud paluvad ka oma lemmikloomi, eriti kodukiskjaid nagu kasse ja koeri, siseruumides hoida või sinna viia, et nad eksinud segaduses eksministrit rünnata ei saaks.

Loe ka: Tallinna Haabersti linnaosas liigub ringi emakaru pojaga

Startupperid töötasid välja Ratase pöördumiste roboti J-Boti

Eesti iduettevõtjad koostöös Riigikantselei ja Ekspress Grupiga töötasid välja peaministri ja eriolukorra juhi Jüri Ratase videopöördumiste roboti ehk J-Boti, mida hakkavad täistunnil kandma üle kõik Eesti meediakanalid. 

Riigikantselei digiinnovatsiooni ja peaministri IT-nõunik Marten Kaevats ütles, et J-Bot on välja õpetatud kõige kaasaegsemate tehisintellekti toel ning suudab komponeerida keskmiselt ühe videopöördumise tunnis. „Roboti baassisend on Jüri Ratase tsitaadid tema peaministriks oleku ajal avaldatud intervjuudest ja pressiteadetest. Tänuväärset tuge saime Ekspress Grupilt, kes andis riigile üle ka Jüri Ratase ümmarguste vastuste roboti andmebaasi. Eesti keele instituut koostöös Tartu Ülikooliga töötas roboti jaoks läbi eesti keele sünonüümisõnastiku ning andis videopöördumise robotile üle tuhandeid eri võimalusi väljendada siirast ja südamest tänu.“

„Meile tundub, et eriolukorra juhi kindlust sisendavaid pöördumisi on meediakanalite eetris veel liiga vähe,“ plahvatas Eesti Rahvusringhäälingu juht Erik Roose. „Meil oleks võimalik leida talle eetriaga kõikides oma kanalites 24 tundi ööpäevas, kuid me mõistame, et eriolukorra juht peab videopöördumiste kõrvalt ka muude asjadega tegelema.“ Roose rõhutas, et nad kavatsevad J-Boti rakendada kohe kõikides oma kanalites. „Pöördumised hakkavad toimuma iga täistunni eel kuni eriolukorra lõpuni või inimeste kindlustunde maksimumi saavutamiseni.

Postimehe selle kuu peatoimetaja Mart Raudsaar nõustus, et J-Bot peab püsima portaali päises vähemalt 50 protsenti ajast. „Kriisi ajal on väga tähtis laiendada ajakirjanduse definitsiooni ning Postimehel on hea kogemus juba Meie Eestiga, kust on välja kasvanud riigile olulised ametnikud, nagu näiteks Lea Danilson-Järg, kes käesoleval ajal juhib Siseministeeriumis iibeosakonda.“ Selle kuu peatoimetaja on täiesti kindel, et automatiseerimine ning J-Botid ongi Postimehes ajakirjanduse tulevik.

Peaminister Jüri Ratas ise toimetuse küsimustele vastata ei jõudnud, mistõttu selgituse andis tema Eest J-Bot. Selgitust saab näha kell 20.50 ETV ja ETV+ otse-eetris, kõikides uudisteportaalides ning see ilmub automaatselt ka Eesti telefonimastide ulatuses olevate nutitelefonide ekraanidele.

Maanteeamet otsustab järgmisel nädalal jääteede avamise

Maanteeamet teeb tänavu koostöös Piirivalveameti kaatritega võimalikel jääteede trassidel jääluuret, kuid võimalike trasside avamisest veel täna rääkida ei saa.
 

Tänavusel lumevaesel talvel on Väinameres jääteede avamine veninud, kuid Maanteeamet pole veel jääteede avamise osas lõplikku otsust langetanud. Põhiliseks takistuseks jääteede avamisel on rasked, jääolud Väinamerel ja Peipsi järvel, mis takistavad jääluurajatel ligipääsu trassidele.

 

Maanteeametile on otsustanud seetõttu oma abikäe ulatada Politsei- ja Piirivalveameti mereüksus, mille patrullkaatrite abil viiakse jääluurajad trasse inspekteerima ja markeerima. "Meil on reseveeritud eelarve ja meeskond on optimistlikult meelestatud. Kui tõeliselt tahta, võib inimmõistus trotsida kõikvõimalikke takistusi, ning tänavuste jääteede avamine jää taha kindlasti ei jää," selgitas Maanteeameti Läänemaa osakonna juhataja HMSi korrespondendile.

Jääteed Piirissaarele aitab kaardistada kaasaegne piirivalve mootorhõljuk.

 

Jääteed rajatakse sõidukite liiklemiseks üle külmunud mere või järve kas mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahele. Alates sellest, kui ilmnevad märgid jääkatte moodustumisest, peatab Veeteede Amet Maanteeameti taotlusel laevaliikluse Väinameres.

Eesti keele instituuti ootab erastamine

Seoses hiljuti lahvatanud skandaalidega teaduse rahastamise ning eesti keele instituudi ylesannete ministeeriumi allasutusele andmise ymber otsustas valitsus võtta viimases kysimuses n-ö aja maha ning tellida analyysi võimalikest lahendustest EKI probleemidele. Äsja valminud analyysis soovitatakse muude oluliste muutuste seas instituut erastada.

Rahandusministeeriumi tellitud analyysis leitakse esmalt, et eesti keele kui ylitähtsa taristuobjekti haldamine tuleks viia majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Samuti leitakse analyysis, et sarnaselt maanteedele tuleks ka keele hooldamine anda kokkuhoiu ja pysikindluse tagamiseks erakätesse. Kaaluda soovitatakse ka keeleteaduse õpetamise yleviimist muude taristuobjektidega seotud erialade kõrvale Tallinna tehnikaylikooli ehituse ja arhitektuuri instituuti.

Eesti keele hooldamisega hakkavad kava järgi edaspidi yhe keskse asutuse asemel tegelema erakapitalil põhinevad keelehooldusettevõtted. Riik jaotatakse vähemalt neljaks keelepiirkonnaks, mille hooldaja valitakse riigihankele laekunud pakkumuste seast. Kuna kõigil neist on vabadus ise oma piirkonnas keelereegleid määrata, võib see tähendada, et edaspidi hakkab mõnes kohas riigikeelena kehtima kodavere, teises läänemurre.

Keelehooldeteenuse pakkumise vastu on huvi yles näidanud juba mitmed suured taristu- ja ehitusettevõtted, nagu YIT ja TREV-2. Asjaga kursis olevate isikute sõnutsi ahvatleb ettevõtteid seejuures pysiva sissetuleku teenimise võimalus olukorras, kus taristuobjektide ehitusmahud võivad aasta-aastalt kõikuda või sootuks kokku kuivada.

Eesti Pank hakkab emiteerima Antarktika rahvusvaluutat

Eesti Pank laseb peagi ringlusesse esimese, 750 000-myndise partii Antarktika rahvusvaluutat. Antarktika rahayhikuks saab pingviin, mis jaguneb 24 hylgeks.

Käesoleval aastal möödub 200 aastat Antarktika avastamisest. Kuna Antarktika esmakirjeldaja ja -anastaja oli Saaremaal syndinud baltisakslasest meresõitja Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen, otsustas Eesti Panga nõukogu hakata väljastama Antarktika rahvusvaluutat.

Antarktika anastamise 200. aastapäevale pyhendatud kahepingviinisel myndil on kujutatud admiral Bellingshauseni laeva Vostok, millega ta ymbermaailmareisil seilas.

Loe ka: Uus münt on tulekul. Eesti Pank laseb ringlusse Antarktika avastamisele pühendatud 2eurose 

Riigikogu läheb yle projektipõhisele rahastusmudelile

Tallinn, Toompea. Valitsus algatas täna seaduseelnõu riigikogu yleviimiseks projektipõhisele rahastusmudelile. Eelnõu järgi rahastataks riigikogu tööd edaspidi seadusprojektide alusel. Uue rahastusmudeliga soovitakse yhelt poolt kärpida riigieelarve kulusid ja stabiliseerida riigikogu koosseisu, teisalt aga suurendada seadusloojate ja ettevõtjate vahelist koostööd.

Eelnõu järgi saavad riigikogulased edaspidi oma tegevuse jaoks riigi käest raha taotleda üks kord aastas toimuva taotlusvooru käigus. Riigieelarvest pärinevate projektirahade jagamisega hakkab tegelema uus asutus, justiitsministeeriumi haldusalasse rajatav Eesti Seadusagentuur. Rahastusotsuseid hakatakse tegema esitatud seadusprojektide põhjal, mille sisukust ja olulisut hindab Seadusagentuuri ekspertkomisjon.

Justiitsminister Raivo Aegi sõnutsi aitab uus töökorraldus ning riiklike seadusgrantide piiratud arv muuhulgas vältida aja ja raha kulutamist ebaoluliste küsimuste peale, nagu inimõigused. Yhtlasi peaks see soodustama koostööd erasektoriga ning suurendama viimase kaasamist seadusloomesse ja riigivalitsemisse.

Koalitsioonierakondade juhtivpoliitikud võtsid justiitsministeeriumi algatuse vastu suure entusiasmiga. Positiivsete näidetena avaliku ja erasektori koostööst seadusloome vallas tõi riigikogu esimees Henn Põlluaas välja Apotheka keti ja Postimehe omaniku Margus Linnamäe sponsoreeritud ravimireformi eelnõu ning Bigbanki suuraktsionäri Parvel Pruunsilla toetatud pensionireformi.

Opositsioonierakondade juhid väljendasid seevastu muret seoses piiridega, mille eelnõu seab opositsiooni tegutsemisvõimalustele ning nägid selles ohtu seadusloome valdkondlikule mitmekesisusele. Halvemast päästab opositsioonierakonnad kyll riiklik toetus riigikokku pääsenud erakondadele, kuid siiski tuleb hakata mõtlema varuplaanile. "Kui arvestada seda garantiid, mida riik annab, siis opositsioonil kindlasti teatav rahastus säilib, pluss veel võimalus esitada ka ise seadusprojekte, mille puhul tuleb kyll projektis tagada seadusloome tulemuslikkus - see aga ei tähenda muidugi, et ümberkorraldusi ei pea tegema," arutles justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar.

Vaata ka: Kirjandusmuuseumis ootab grandirahast ilmajäämise tõttu ees koondamine

Liinibusse hakkavad ehtima kama, jäse jms

KULTUURNE VIIS REISIDA: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lubas uued bussid katta rahvuslike kirjadega. Umbes nii saab ka olema.

Veebruarist alustab GoBus Saaremaa üle-Eestilist kaugliinide teenindamist ja toob liinile hulga uusi busse, mis kasutavad kütusena CNG-gaasi. Busside kujunduslahenduste otsimisel mindi ministeeriumi teatel ebatraditsioonilist teed, loobudes korraldamast avalikku konkurssi ning pöördudes otse ministeeriumi töötajate laste poole.

Erinevas vanuses lapsed pakkusid välja seitse kavandit, millede kombineerimisel valmis disainilahendus "Kama, jäse jms". Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa sõnul pole tulemust vaadates kuskilt aru saada, et töö ei ole professionaali tehtud: "Noorte lahendustes olid nähtavad nii kultuuri- ja ilutunnetus kui ka puhas mängulust."

Võistlustööde lõimitud tulemus tekitas hulga küsimusi, kutsudes seega üles vastuseid otsima. "Noh, eestikeelsete sõnadega kaunistatud bussi oodates – või kui see mööda sõidab – tekib inimestel tahes-tahtmata soov nende sõnadega lauseid moodustada, mis omakorda toetab kultuuri arengut ja parandab ka suhtlemisoskust," leidis minister ühe vastustest.

Disainilahenduse "Kama, jäse jms" kavand on esialgu kõigest ideeline lahendus ning busside lõplik detailne kujundus valmib koostöös keelespetsialistidega, kes kannavad hoolt selle eest, et kujunduses kasutatavad sõnad oleksid eestluse elujõu allikaks ning annaksid adekvaatselt edasi eesti kultuuri mitmekihilisuse ja sügavuse.

Loe ka: Liinibusse hakkab ehtima tuhlis ja nott

Haridusministeerium kinnitas uue tööturu vajadustest lähtuva yldhariduskooli õppekava

"Töötame lauluga." Just seda võiks pidada uue yldhariduskooli õppekava loojate motoks. Täna haridus- ja teadusministeeriumis kinnitatud uus õppekava näeb nimelt yhelt poolt ette yldhariduskooli õppekava viimist suuremasse vastavusse tööjõuturu vajadustega, teisalt aga suurema rõhu panemist rahvakultuuri, seejuures eriti koorilaulu ja rahvatantsu õppele, et seeläbi elus hoida meie pärandkultuuri.

Nõnda näeb õppekava ette muusikatundide arvu kolmekordistamist, peamiselt seejuures koorilaulu õpetamise arvelt. Sellele lisanduvad kõigis õppeastmetes kaks korda nädalas rahvatantsutunnid.
Senisest oluliselt suurem saab uues õppekavas olema ka kehalise kasvatuse tundide arv. Seletuskirjas põhjendatakse seda yhelt poolt vajadusega õpilasi rohkem fyysiliselt aktiviseerida: kuna lapsed liigutavad ennast koolivälisel ajal järjest vähem, tuleb seda kompenseerida koolipäeva sisese liikumise suurendamisega. Samuti õpetab see lapsi seadma endale eesmärke ja järgima teiste korraldusi, mis parandab tulevikus nende konkurentsivõimet tööturul.

Mõnevõrra yllatavana mõjub ehk võõrkeeletundide arvu piiramine uues õppekavas. Seejuures vähendatakse oluliselt inglise keele õppe mahtu. Seletuskirjas põhjendatakse esimest neist asjaoluga, et Eesti tööturg ei vaja võõrkeelte oskust, teist aga sellega, et inglise keel on faktiliselt niigi muutumas teiseks riigikeeleks, mille need lapsed, kel seda tarvis läheb, juba varakult internetis selgeks õpivad.

Senisega võrreldes on õppekavas oluliselt kärbitud bioloogiakursuse mahtu. Õppekava seletuskiri põhjendab seda inimmõjudest tingitud muutustega ökosysteemides: kuna liikide arvukus maailmas on kiiresti kahanemas ning sama suundumus kestab ka tulevikus, ei ole mõistlik kulutada aega liikide õppimisele, mis on maailmast kadunud või kadumas. Sarnastel põhjustel näeb õppekava ette muuhulgas ka uut, lihtsustatud lähenemist metsandusele. Tulevikus õpivad lapsed koolis uue õppekava järgi tundma vaid nelja liiki puid: halupuit, hakkepuit, paberipuit ja palgipuit. Suureneb samas geneetika osakaal, eesmärgiga parandada geeni- ja biotehnoloogide ettevalmistust.

Uut õppekava tutvustanud haridusministeeriumi asekantsleri sõnutsi on selles veel teisigi uuendusi, mis õppekava lõpptekstis otseselt välja ei paista, kuna need on eelkõige seotud õppekava loomise protsessiga. Nimelt kaasati esmakordselt menetlusse tööjõuturu osapooled ning vähendati kitsalt haridusvaldkonna ekspertide arvu. Sama lähenemist kavatsetakse tulevikus kasutada ka lasteaedade õppekavade uuendamisel.

Hullumaja kolib jõuluperioodiks Lõunakeskusesse

Sel aastal tulevad jõulud hullumajas teisiti. Täna pärastlõunal alustas Tartu Ylikooli Kliinikumi psyhhiaatriakliinik kolimist vaid kiviviske kaugusel teisel pool Ringtee tänavat asuvasse Lõunakeskusesse. Selle ettevõtmise eesmärgiks on tagada, et psyhholoogiline ja psyhhiaatriline abi on raskel ajal klientidele lähemal.

Kliiniku juhataja Sven Janno sõnutsi motiveeris kliinikut sellist sammu astuma tõik, et jõulueelsel ajal kohtavad psyhhiaatriakliiniku töötajad oma patsiente yha vähem kliiniku seinte vahel ja yha sagedamini Lõunakeskuses, kus viimased abituna ja segase pilguga ringi vahivad. "Neid inimesi vaadates on asjatundjal kohe selge, et nad vajavad akuutselt abi. Selle järgi teisele poole maanteed minna võib aga olla desorienteeritud inimesele ohtlik. Tulenevalt ohust, mida pyhade-eelsest pingest sõgedad inimesed kujutavad enda ja teiste tervisele, said siis Lõunakeskuse juhtkonnaga asjad korraldatud nii, et me kolime kogu oma asutusega kaubanduskeskusesse. See tagab yhelt poolt ambulatoorsetele patsientidele parema ligipääsu meie teenustele, teiselt poolt aga kohese toe neile, kes seda vajavad."

Lõunakasse kolivad pyhadeks ka pikaajalisel ravil olevad patsiendid. Kliiniku juhataja selles mingit ohtu ostlejate tervisele ei näe. "Meie läbi viidud topeltpime uuring näitas, et keskmine ostleja on tavainimesele eristamatu skisoafektiivse häire all kannatavast patsiendist," tõdes ta. Patsiendid ise tervitavad samuti seda otsust; yhe ostukeskust kylastanud intervjueeritu sõnutsi tundis ta end hoobilt tervemana, kui sai ennast võrrelda jõulukinke otsiva tavaostlejaga.

Yhegi ostlejaga HMSi reporteril kõnelda ei õnnestunud, nende hullunud pilgud mõjusid selleks liialt pelutavalt.

Valitsus kuulutas välja esimesed Vabandusristi teenetemärgi kavalerid

Täna kuulutas vabariigi valitsus välja esimesed Vabandusristi teenetemärgi kavalerid. Käesoleva aasta suvel asutatud teenetemärgi, mis antakse välja sidusa ja kaitstud Eesti nimel valitsusliikmete tegude eest vabandamisega seotud teenete eest, esimesteks kavalerideks valiti Oudekki Loone, Mihhail Lotman, Jüri Ratas ja Kersti Kaljulaid.

Riigikogu keskfraktsiooni liikmele Oudekki Loonele omistati Vabandusristi III klassi teenetemärk endise põllumajandusministri Mart Järviku tegevuse kaitsmise eest.

IRLi liikmest riigikogulasele Mihhail Lotmanile omistati samuti Vabandusristi III klassi teenetemärk Urmas Reitelmanni ütluste kaitsmise eest.

Peaminister Jüri Ratasele omistati Vabandusristi II klassi teenetemärk siseminister Mart Helme tegude ja ütluste pärast järjepidevalt vabandamise eest.

President Kersti Kaljulaid sai Vabandusristi I klassi teenetemärgi kogu Eesti rahva nimel välisriikides tehtud vabandustöö eest. President on siiski juba kuulutanud sotsiaalmeedias, et on otsustanud autasust loobuda. "Kardan, et see töö pole veel kaugeltki läbi," märkis Kaljulaid oma avalduses.

Tallinn, Stenbocki maja, HMSi erireporter seentaimed.

Henn Põlluaas tõi turule uue lutikatõrjevahendi

Tänasest saab iga kylastaja riigikogu meenepoest Toompeal osta riigikogu esimehe Henn Põlluaasa loodud uudset lutikatõrjevahendit.

"Minu lutikatõrjevahendit on kasutanud edukalt ministrid, riigikogu liikmed ja paljud edukad ettevõtjad," kommenteeris riigikogu esimees Henn Põlluaas. "Kõik on vahendiga rahule jäänud, sest see avastab ja teeb kahjutuks kõik lutikad."

Riigikogu pood asub Toompeal aadressil Toom-Kooli 3. Poest saab osta meeneid, omariiklusega seotud tooteid, Eesti kultuuri ja ajalugu tutvustavaid raamatuid, postkaarte, ainulaadseid suveniire, eraldi ettetellimisel seadusi ning riigikogu otsuseid, riigikogu liikmete lojaalsust ja hääli ning ka muid kingitusteks sobilikke esemeid. Kogu detsembrikuu vältel on saadaval soodustatud tingimused energeetikavaldkonnas.

Poe kaubavalikut uuendatakse pidevalt, et pakkuda kordumatuid ja huvitavaid tooteid. Kõik ostud saab lasta pakkida Riigikogu symboolikaga kinkepakendisse.

Loe ka: Mart Järviku sõnul kuulati teda ministeeriumis pealt, lutika avastas ta Henn Põlluaasa antud aparaadiga

Tallinna lennujaamale tehtud pommiähvardus osutus manitsuseks

Politsei pressiesindaja teatas täna, et politsei lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuuri loal kriminaalmenetluse, milles selgitati möödunud kuul Tallinna lennujaamale tehtud pommiähvarduse asjaolusid.

"Kuigi lennujaama esindaja käitus hirmu tekitanud ähvarduse tõttu päästeametisse ja politseisse pöördumisega õigesti, ei olnud pärast asjaolude kontrollimist alust arvata, et ähvardus võidakse täide viia. Seega ei pandud toime kuritegu," märkis politsei pressiesindaja.

Varasemalt on meedias kajastatud, kuidas möödunud kuul helistas Tallinna lennujaama vigast inglise keelt kõnelenud meesterahvas, kes väitis, et Tallinna lennujaamast Tokyosse lendava lennuki pardal on pomm. Olgugi et Tallinnast Tokyosse yhtki lennukit ei lenda, peatati ähvarduse tõttu kaheks tunniks kõik lennud, reisijad evakueeriti lennujaama hoonest ning päästeameti pommigrupp otsis kogu hoone läbi. Prokuratuuri sõnutsi soovis mees, kes osutus 36-aastaseks Oliveriks (nimi muudetud), aga oma kõnega väljendada vaid rahulolematust selle suhtes, et Tallinnast Tokyosse otseliin endiselt puudub.

"Nii helistaja kui ka lennujaama esindaja olid telefonikõne ajal emotsionaalsed ja vaidlesid mõlema jaoks olulisel teemal. Noormees rääkis vaidluse käigus, et tegevusetus tasub ettevõtetele alati lõpuks endile kätte ning rääkis lennujaama esindajale mõistuloo lennukitest ja pommidest, mida too tõlgendas pommiähvardusena. Noormehe sõnul ei olnud tema eesmärk kelleski hirmu tekitada, vaid ta pyydis endale olulise probleemi kohta aru pärida ja lennujaama õigesti käituma manitseda," ytles Põhja ringkonnaprokurör Mooses Murakas.

Prokuröri sõnutsi on mõlema poole ytlusi kõrvutades selge, et noormehe kõneldud lugu põhjustas kannatanus hirmu ja seda võis ka pommiähvardusena tõlgendada.

"Kyll aga ei olnud noormehe eesmärk lennujaama hirmutada ja veel vähem kellegi tervist kahjustada ning ta ei kujutanud ette, et tema sõnadel on selline mõju. Kriminaalmenetluses saab riik anda hinnangu, kas keegi on pannud toime kuriteo või mitte. Praegusel juhul ei vasta telefonis öeldu ähvardamise kuriteokoosseisule, sest reaalselt ei olnud karta ähvarduse elluviimist. Tegemist oli ebaõnnestunud sõnakasutusega ja vääritimõistmisega," lisas Murakas.

Vaata ka:

Delfi: Monica Randa ametist lahkuma mõjutanud ähvarduskõne osutus manitsuseks

ISISe juhi ylesandeid täidab Mart Helme

Äärmusryhmitus Islamiriik (ISIS) teatas, et uue juhi leidmiseni täidab ryhmituse juhi ja seega ka kõigi tõsiusklike kaliifi ylesandeid ajutiselt Eestimaa Rahvaliidu esimees Mart Helme.

Uue kaliifi leidmiseks on korraldatud avalik konkurss, mida aitab läbi viia yleilmne personaliotsingufirma Heidrick & Struggles International. Avaldused tuleks esitada firma Raqqa kontorisse.

Kandidaatidelt eeldatakse islami õiguse ja Koraani tundmist ja klassikalise araabia keele oskust ametikohale vajalikul määral. Kasuks tuleb kogemus sissitaktika, lõhkeainete ja looduskatastroofide tagajärgede likvideerimise vallas.

Valitsus saatis kosmoseministri orbiidile

Valitsus otsustas sidevahendite teel peetud erakorralisel istungil saata kosmose- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo missioonile rahvusvahelisse kosmosejaama.

"Kosmoseminister Kert Kingo missioon rahvusvahelises kosmosejaamas kinnistab Eesti mainet tugeva kosmoseriigina ning aitab muu hulgas kindlasti edendada Eesti kosmosetööstust ja väliskaubandust," kommenteeris peaminister Jüri Ratas.

Kert Kingo kosmoselaev stardib Prantsuse Guyanast kohaliku aja järgi reede keskpäeval. Missiooni lõpuaega pole määratud, see kestab senikaua, kuni missiooni eesmärgid on saavutatud.

Riigikogu liikmed moodustasid ametiyhingu

Riigikogu liikmed moodustasid täna ametiyhingu, mille eesmärk on esindada riigikogu liikmete huvisid nende tööandja ehk kõrgeima võimu kandja - rahva - ees ning teha ettepanekuid rahvaesindajate huvide kaitsmiseks seadusandlikus töös.

Ametiyhingu esimehe Kaja Kallase sõnul on ametiyhing tööandjale asendamatu partner töötajate õiguste eest seismisel. „Peame peab jälgima, et seadusandlus vastaks tööinimeste ja sealhulgas ka riigikogu liikmete huvidele. Paremad palgad, paremad töötingimused ja innovatsioon saab sündida vaid koostööst ja riigikogu liikmed soovivad selles kahtlemata osaleda,“ ytles Kallas.

Riigikogu liikmete ametiühingu täitevkomiteesse valiti lisaks Kaja Kallasele veel Viktor Vassiljev, Eerik-Niiles Kross, Oudekki Loone, Marika Tuus-Laul, Riina Sikkut, Siret Kotka-Repinski, Aadu Must, Indrek Saar, Jaanus Karilaid ja Martin Repinski.

Ametiyhingute kaudu saavad töötajad muu hulgas sõlmida tööandjatega kollektiivlepinguid, mis sätestavad töötasu ja -tingimusi puudutavaid kokkuleppeid.

Loe ka: Riigikogu liikmed moodustasid ametiühingute toetusrühma

Suureks kriisiks valmistuv Eesti ettevõtja harjutab peret inimliha sööma

Tõsise kriisi või lausa sõja puhkemise korral ähvardab meid toidupuudus ja nälg. Ettevõtja Pärtel Pärtelkaali pere toidulaual on aga ka siis hõrgutavad praed, supid ja magustoidud, mis on kõik valmistatud inimlihast.

Kui orav korjab endale suve teisel poolel talveks toiduvarusid ning karu ja mäger õgivad end täis, et ladestunud rasva toel talv läbi magada, siis Tallinnas tegutsev väikeettevõtjast pereisa Pärtel Pärtelkaali usub, et tõeliselt kylmal talvel maksavad vaid hundiseadused.

Orav teab, et tuleb talv. Pärtelkaali usub, et mingi globaalne kriis on tulemas, kuid ta ei oska öelda, milline. "Ma ei valmistu konkreetseks asjaks. Kuni mu soolestik on valmis ja lähikonnas piisavalt inimesi, on ykskõik, mis juhtub," teatab ta. Maailmas toimuv ei ole enam ammu mingi nali ja kui näiteks juhtub olukord, kus kaardimaksesüsteemid ei tööta, siis on tema igatahes piisavalt valmistunud, et kriisi puhul oma perega vastu pidada. Nende edu pandiks saab olema inimlihadieet.

Selleks on Pärtelkaali perekond valmistunud põhjalikult. Mehe kodust leiab terve riiulitäie kannibalismiteemalisi raamatuid, mis õpetavad inimest kiiresti lahkama, et kätte saada ja säilitada võimalikult suurt osa tema lihast. Köögiriiulis ootavad inimliharetseptidega kokaraamatut, mis on narmendama loetud. Peeterkaali möönab siiski, et neid seni päriselt kasutatud ei ole. "Oleme kõiki retsepte kyll proovinud, kuid enamjaolt kanalihaga." Inimliha maik on mehel siiski suus: koos teiste kannibalidega on ta valmistanud ja söönud vabatahtlike loovutatud kehaosi. Ka pisemad pereliikmed on inimliha maitsta saanud, kuigi ainult väga väikeses koguses söögi sisse raputatava pulbrina. Peeterkaali peab seda siiski nende soolestiku ettevalmistamiseks hädavajalikuks. Lihunikunoa käsitsemine on neil ammugi selge.

Hiljutisel võidupüha paraadil soovitas president Kersti Kaljulaid kõigil mõelda koduste toiduvarude peale, et ennast ja oma lähedasi igasugustes olukordades kaitsta. Pärtelkaali meelest kõlbab selline käitumine aga vaid oravatele ja muudele närilistele. "Inimene on tõeline tippkiskja," ytleb ta. "Kui inimene on inimesele hunt, siis kavatsen mina seetõttu toituda huntidest."

Originaal - EE: Suureks kriisiks valmistuv Eesti ettevõtja ostis perele toiduvaruks NATO söögipakid

Valitsus koostab tegevuskava teadusmõisate loomiseks

Vabariigi valitsus on hakanud koostama tegevuskava riiklike teadusmõisate loomiseks. Selles sammus nähakse lahendust teadusrahastuse suurendamisega seotud probleemidele. Samuti loodetakse seeläbi suurendada maapiirkondade tööhõivet.

Otsusele mitte suurendada teaduse riiklikku rahastamist järgnenud yhiskondlik vastukaja on pannud valitsuse otsima viise teadusrahastuse suurendamiseks riigieelarve väliste vahenditega. Peamisena neist on vaatluse alla võetud mõisaomanik Mart Helme välja pakutud teadusmõisate loomise idee. Teadusmõisad kujutaksid endast põllumajanduslikke tootmisyksusi, kus teadustöötajad saaksid ennast varustada vaimutööks vajaliku toiduga, ylejääva toodangu aga realiseerida turul ning hankida seeläbi vahendeid tarviliku sisseseade ostmiseks.

Mart Helme sõnutsi elaksid teadlased teadusmõisates mõisamoonakatega sarnast vaba elu: põllu- ja muudest mõisatöödest vabal ajal saaksid nad pyhenduda täielikult teadustööle. Rahandusminister Martin Helme ytles, et tema ministeerium on teadusmõisate majandusliku olukorra parandamiseks valmis tegema neile aktsiisisoodustusi, mis võimaldaks mõisatel teenida raha näiteks õlle või viina tootmisega.

Regionaalpoliitilistel kaalutlustel, ent ka mõisate rajamisega seotud kulude vähendamiseks plaanitakse neid esialgu rajada peamiselt ääremaadele, kusjuures peamiselt on vaatluse alla võetud Võru- ja Valgamaa. Mõisakeskustena kavatsetakse kasutada suletavate maakoolide hooneid. Kuigi peamine osa mõisarahvast tuuakse kohale Tallinnast ja Tartust, palgatakse alaline tööjõud, eelkõige töödejuhatajad kohaliku rahva seast. Suuremate põllutööde ajal, nagu kartulipanek ja -võtt, võivad mõisad palgata ainepunktide eest lisatööjõudu yliõpilaste näol.

Teadusmõisate tegevuse reguleerimiseks viiakse sisse vajalikud muudatused teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusesse. Lisaks teadusmõisale täiendatakse seadust ka teadustalu mõistega, mida võib vajaduse korral luua teadusmõisate allyksustena.

Helme algatust kiitis ka Isamaa liige Lauri Vahtre, kelle sõnutsi täidaks teadusmõisad kindlasti ka yliõpilaste töömalevate kadumisega tekkinud vaakumi haritlaste ja maarahva suhetes. Talle sekundeeris sotsiaalmeedias kirjanik Valdur Mikita, kes leidis, et raske on leida midagi etnofuturistlikumat kui eesti teadlane kartulipõllul.

Viking Line'i uue peolaeva nimi on Viking Glory Hole

Kevadel korraldas viikingilaevade ettevõte Viking Line nimekonkursi, et leida nimi uuele ehitatavale lõbulaevale.

Konkursile laekus tuhandeid nimekandidaate Soomest, Rootsist, Ahvenamaalt ning kaugemaltki. Finaali pääses 10 populaarseimat nime, mille hulgast valis 30 000 viikingit oma lemmiku. Täna, 28. mail saab Viking Line uhkelt teatada, et uue laeva nimi on Viking Glory Hole.

“Uue laeva nimi on sobilik tähistamaks 12 sajandi möödumist sellest hetkest, kui viikingid alustasid iga-aastaseid kruiise Britanniasse. Rape and pillage!” tõstis toosti Viking Line’i äriarendusjuht Gustaf Gustafsson, kes on ühtlasi vastutav uue laeva ehitamise eest.

Uus laev tuleb kaks korda pikem ja laiem kui tavalised pikklaevad, valmimisel algav peohooaeg saab Gustafsoni sõnul olema sama hull kui Villu Normani turnee Briti saartel 1066. aastal.

“Need seelikutega mehed arvavad, et nad saavad üleöö lahkuda Euroopa Liidust, aga Euroopa Liit ei lahku hoopis nende juurest. Me veel näitame neile hard Brexit'it, rock hard Brexit!” lisas ta.

Minister Kingo kohusetäitja valmib kolmapäevaks

Seoses minister Kingo sooviga veeta võimalikult palju aega kodumaal ja looduse keskel valmistatakse ministrile palehigis hiigelsuurt kaltsunukku, mis täidab ministri kohuseid nii välisvisiitidel, kui aeglasemate tööpäevade kestel.

EKRE väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo organiseeris kogu eelmise nädala vältel rambivalgusest eemal omale asetäitjaks hiigelsuurt kaltsunukku. Nukult tõmmatakse lina kolmapäevasel valitsuse pressikonverentsil.

Nukk Tooni on mõeldud kasutamiseks peamiselt istuvas poosis ja fotosessioonidel, kuid selle sangade abil on võimalik etendada ka seisvat asendit. Oskuslik tõlk suudab nutika seljale paigutatud õõnsuse abil liigutada ka pead ministri elementaarse miimika etendamiseks.

Nukk valmib loodussõbralikest taaskasutatud materjalidest ning on värvitud taimsete värvidega. Vaid juuste jaoks kasutatud takk tuli tuua Lätist Ainazi lähedalt. Meister Svetlana Vetrova sõnul tikib ta nukule rahvuslikke mustreid ning tal on Eesti kodakondsus ning ta oskab eesti keelt tänaseks juba väga hästi. Ta on kaalunud ka nime eestindamist, kui see peaks tarvilik olema, aga oma turvalisuse pärast ta Eestis ei pelga: "Siin on kõik kained inimesed väga sõbralikud."

Kert Kingo ei pea tänu moodsatele sidetehnilistele seadmetele isiklikult Stenbocki Majja üle paari korra kuus kohale ilmuma. Nukk Tooni mahub auto pagasiruumi ning spetsiaalses kohvris on võimalik teda transportida ka riigikogu komisjonidesse või Aktuaalse Kaamera stuudiosse. Erakonna esimehe Mart Helme sõnul on nuku üks põhilisi eeliseid see, et tegemist on ninanipsuga feministide pihta, sest tegemist on nais-nukuga, kel erinevalt füüsilistest naistest tüütav suuorgan puudub.

Valitsuse pressiesindaja Karin Kangro sõnul võib nukust kujuneda omalaadne kultustoode, mida võidakse tiražeerida ka riikliku meenena või kasutada näitlikult näiteks elustamiskursustel või autismi ravil rahustava elemendina. "Meie e-valitsuse projekt võis aastate eest innovaatiline tunduda, aga näeme nukk Tooni kasutamises ka väikest rahvuslikku puusanõksu inimkujuliste robotitega eputavate jõukate riikide suunas."

Täielikku nukuvalitsust tuleval neljal aastal siiski oodata ei ole, lisab Karin muheledes.

Tartu Kutsehariduskeskus alustab tõlkijate koolitamist

Tulevast sygisest alustab Tartu Kutsehariduskeskuse ärikool tõlkijate koolitamist.

Kutsehariduskeskuse direktori sõnutsi on uue eriala pyytud reageerida tööturu nõudmistele. Tõlkja yhiskondlik positsioon on 21. sajandil olnud pidevas muutumises ning kunagi eksootilisest tööst on saandud osa iga kontoritöötaja igapäevastest ylesannetest. Teiselt poolt on järjest kasvanud nõudlus tõlkijate järele, millele ylikoolis pakutav akadeemiline haridus ei jõua piisavalt paindlikult reageerida. Uue haridusministri toel on nyyd viimaks jõutud vajalike muutuste läbisurumiseni.

Kutsehariduskeskuse kommunikatsioonijuht ytles HMS-ile, et uut eriala hakatakse esialgu õpetama keskhariduse baasil kuuekuulise kursusena. Eelkõige keskendutakse tarbetekstide tõlkimisele inglise keelest, kuna inglise keel on praktiliselt kõigil noortel kooli lõpuks suus, ent seejuures kipub siiski vajaka jääma tõlkijale tarvilikust n-ö käsitööoskusest. Õppekava põhiosa moodustavadki seetõttu tõlkijale olulised oskused, nagu ettevõtluse alused (hinnakujundus, arvete esitamine), kuid olulisel kohal on ka tehniline sõnavara, mille omandamisel pakuvad tuge teiste Kutsehariduskeskuse erialade spetsialistid. Tulevikus on kommunikatsioonijuhi sõnutsi plaanis lisada ka kolmeaastane põhihariduse baasil tõlkeõppe eriala.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnutsi peegeldab tõlkealase kutsehariduse pakkumine prognoositavaid muutusi tõlketurul, aga ka yhiskonnas yldisemalt. Repsi sõnutsi ei pea valitsus otstarbekaks mitmeaastase akadeemilise kõrghariduse pakkumist erialal, mis juba lähiaastatel tehisintellekti arengu tõttu võib kaduda. Ka rahandusminister Martin Helme nõustus, et tõlkehariduse pakkumine magistriastme asemel kutsehariduse tasemel võimaldab hariduse vallas olulist kokkuhoidu ning võimaldab vabanevaid ressursse kasutada olulisemates sfäärides. Helme leidis yhtlasi, et selline samm vähendab ka akadeemiliste kultuurimarksistide mõju yhiskonnale ning avaldas lootust, et eesti rahval on peagi lõpuks ometi lootust lugeda teleka kasutusjuhendit selges ja roosast lögast vabas emakeeles.