Opositsionäär: Raamatukogu rajatagu Raadile - raamatutest!

Viimastel nädalatel on järjest aktiivsemalt hakatud jälle kõnelema uue kultuurikeskuse rajamisest Tartu sydalinna, kuhu võiks kolida ruumipuuduse all kannatav linnaraamatukogu ja kunstimuuseum. Tartu linnavolikogus opositsioonis oleva Keskerakonna piirkondliku juhi Jaan Tootsi hinnangul on kultuurikeskuse idee aga liiga Tartu-keskne idee ja sinna kavandatud 500-kohalise konverentsikeskuse järele poleks piisavalt vajadust, sest samasuguseid ruume on linnas juba mitu. "Tahetakse teha veel yht raamatukogu ja näitusesaali. Seda ajal, kus ERMi kompleks seisab alakasutatult, raamatutest rääkimata" nendib opositsionäär.

Nimetatud probleemid võiksid Tootsi meelest aga olla lahendatavad yhe hoobiga: uue raamatukogu võib kyll rajada, kuid tehtagu see Raadile, rahvamuuseumi territooriumile. Seejuures pakub ta, et hoone ehitamiseks võiks kasutada novaatorlikku materjali - vanu raamatuid. "Kahtlemata on linnaraamatukogu hoidla siiani veel täis Gogoli kogutud teoseid ajast, mil raamatukogu kandis veel Gogoli nime," arutleb Toots. "Nendest yksi saaks juba pool seina valmis. Ehisdetailide jaoks võiks aga kasutada Sorose sponsoreeritud marmorkaanega Avatud Eesti Raamatu sarja köiteid."

Kokku hoida annaks Tootsi meelest ka arhitektuurilise lahenduse pealt: uus hoone võiks vormilt jäljendada praegu varemeis Raadi mõisahoonet. Sellisel teel, usub ta, saaks Tartu linn kultuurikeskuse rajamisega hakkama riigi käest raha palumata ning kultuurkapitali raha saaks paigutada kultuuriliselt olulisematesse projektidesse, nagu mälestussamba rajamine Ott Tänakule.

Vt ka : Kas park jääb pargiks ja kultuurikeskus vaid unistuseks? (Tartu Postimees)

Hullumaja kolib jõuluperioodiks Lõunakeskusesse

Sel aastal tulevad jõulud hullumajas teisiti. Täna pärastlõunal alustas Tartu Ylikooli Kliinikumi psyhhiaatriakliinik kolimist vaid kiviviske kaugusel teisel pool Ringtee tänavat asuvasse Lõunakeskusesse. Selle ettevõtmise eesmärgiks on tagada, et psyhholoogiline ja psyhhiaatriline abi on raskel ajal klientidele lähemal.

Kliiniku juhataja Sven Janno sõnutsi motiveeris kliinikut sellist sammu astuma tõik, et jõulueelsel ajal kohtavad psyhhiaatriakliiniku töötajad oma patsiente yha vähem kliiniku seinte vahel ja yha sagedamini Lõunakeskuses, kus viimased abituna ja segase pilguga ringi vahivad. "Neid inimesi vaadates on asjatundjal kohe selge, et nad vajavad akuutselt abi. Selle järgi teisele poole maanteed minna võib aga olla desorienteeritud inimesele ohtlik. Tulenevalt ohust, mida pyhade-eelsest pingest sõgedad inimesed kujutavad enda ja teiste tervisele, said siis Lõunakeskuse juhtkonnaga asjad korraldatud nii, et me kolime kogu oma asutusega kaubanduskeskusesse. See tagab yhelt poolt ambulatoorsetele patsientidele parema ligipääsu meie teenustele, teiselt poolt aga kohese toe neile, kes seda vajavad."

Lõunakasse kolivad pyhadeks ka pikaajalisel ravil olevad patsiendid. Kliiniku juhataja selles mingit ohtu ostlejate tervisele ei näe. "Meie läbi viidud topeltpime uuring näitas, et keskmine ostleja on tavainimesele eristamatu skisoafektiivse häire all kannatavast patsiendist," tõdes ta. Patsiendid ise tervitavad samuti seda otsust; yhe ostukeskust kylastanud intervjueeritu sõnutsi tundis ta end hoobilt tervemana, kui sai ennast võrrelda jõulukinke otsiva tavaostlejaga.

Yhegi ostlejaga HMSi reporteril kõnelda ei õnnestunud, nende hullunud pilgud mõjusid selleks liialt pelutavalt.

Vabaerakond esitas Vanemuisele oma valimisnimekirja

Vabaerakond viis kolmapäeval erakonna plakateid kandes Tartus Riiamäel asuvasse Vanemuise teatrisse oma kandidaatide nimekirja jaanuaris toimunud teatrijuhi valimisteks.

Vabaerakonna esinduskogu kinnitas pühapäeval Harjumaal Padisel valimisnimekirja, kus on 125 nime ehk tegu on maksimaalse pikkusega täisnimekirjaga.

Nimekiri koosneb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Rahva Ühtsuse Erakonna ülejääkidest, kelle seas on ka üksikud Vabaerakonna liikmed. Vabaerakonna üleriigilise valimisnimekirja esinumber on esimees Kaul Nurm, Mustamäe ja Nõmme ringkonnas Ain Lutsepp ning
Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas lavastaja Neeme Kuningas.

Konkurss on küll läbi ja Vanemuise uueks juhiks kinnitatud juba Kristiina Alliksaar, kuid vabaerakondlaste rõõmsat meelt see ei häiri. "Küll meie juba oskame teatrit teha," kinnitas Nurm HMSile antud intervjuus. Kaul Nurme sõnul oli temal algne eesmärk, et Vabaerakond saaks igast pingireast ühe koha, kuid nentis, et praeguses seisus seda ei saavutata. "Kuid kindlasti tõuseme üle viie protsendi. Olen kindel, et Vabaerakond saab teatrisse," lisas ta.

Kampaanias keskendub Vabaerakond valijatega silmast silma kohtumistele. Tuleb digireklaam ja telereklaam ning erakond tutvustab oma eesmärke ka sotsiaalmeedias. Lisaks on kavas teha grafiti Vanemuise teatri meeste tualeti tagumisse kabiini.

Loe ka: Vabaerakond esitas valimiskomisjonile oma valimisnimekirja

TÜ raamatukogu direktori kohalt vallandatud Martin Hallik viib läbi tööl eduka ahistamise koolituse

Nõustamisfirma Value Links kutsub huvilisi enam kui 300 eurot maksvale ühepäevasele koolitusele, mis räägib tööl edukast ahistamisest. Koolituse viib läbi tänavu augustis päevapealt Tartu ülikooli raamatukogu juhi kohalt vallandatud, ent eile töövaidluskomisjoni otsusega kopsaka hüvitise saatel tööle ennistatud Martin Hallik.

Martin Hallik kinnitas, et koolituse kuulutus ei ole nali. See viiakse läbi 28. novembril Tallinnas. Reklaam olevat tema sõnul avalikustatud internetis juba ligi paar nädalat tagasi ning äsjane töövaidluskomisjoni otsus ei mõjutanud seda kuidagi.

Hallik lisas, et arutas hiljuti teemat korraldajaga ning ühiselt leiti, et koolitus oleks endiselt asjakohane. Hallik ei soostunud selgesõnaliselt ütlema, kas koolitusfirma palus teda õpetussõnu jagama või pakkus ta end ise välja.

​Nõustamisfirma Value Links juhataja Martin Kivimäe ütles, et koolitust hakkas ta koos Hallikuga valmistama septembris, osalejate registreerumine algas oktoobri lõpus.

«Me oleme varasemast tuttavad ja vesteldes Martin Hallikuga, sündis idee, et jagada tema kogemust ning aidata teistel vältida vigu töisel ahistamisel,» selgitas Kivimäe koolituse idee sündi. Praeguseks on koolitusele registreerunud ligi 10 inimest. Kivimäe ütles, et firma pole koolitust ka väga laialt reklaaminud.

Kivimäe tõdes, et töövaidluskomisjoni teistusuguse otsuse puhul oleks tulnud otsuse argumendid üle vaadata ja hinnata, kas need seavad kahtluse alla Halliku koolitusel jagatavad teadmised.

Koolituse veebilehel seisab, et Hallik on 13-aastase kogemusega tippjuht. «Tartu ülikooli prorektori ja ülikooli raamatukogu direktorina on ta olnud seotud rohkem kui saja töise ahistamisega omaenda initsiatiivil, toppides käsi ja muid jäsemeid alluvatele pluusi, püksi ja seeliku alla. Ja mitte ükski neist ei ole jõudnud töövaidluskomisjoni. Varem on ta tavaliselt lahkunud töölt omal soovil või kokkuleppel tööandjaga, kuid nüüd on ta mingil kummalisel põhjusel vallandatud. Viimasega jõudis ta ka töövaidluskomisjoni, esitades vaide oma ekstööandja, Tartu ülikooli otsuse peale.»

Neljapäeval rahuldas töövaidluskomisjon Halliku kaebuse kõrgkooli vastu, tunnistas tema töölepingu ülesütlemise tühiseks ning mõistis ülikoolilt mehe kasuks välja enam kui 100 000 euro suuruse hüvitise, kuna erinevalt ülikooli raamatukogust on töövaidluskomisjoni meelest ahistamine väga okei. Ülikool on lubanud otsuse edasi kaevata.​

Tartu Postimehel ei ole veel õnnestunud teada saada, mitu ahistajat on praeguseks koolitusele registreerunud.

Eksvälisminister Urmas Paet avaldas Martin Hallikule koolituse puhul kaastunnet.

Vaata ka: TÜ raamatukogu direktori kohalt vallandatud Martin Hallik viib läbi töösuhte eduka lõpetamise koolituse

Tartu linn kuulutab välja kryptorahu

Jaanilaupäeva keskpäeval kuulutab Tartu linnapea Urmas Klaas esmakordselt välja kryptorahu, lugedes Raekoja aknalt linnarahvale kryptorahusõnumi.

Tartu linnavolikogu otsustas eilsel istungil häälteenamusega algatada kryptorahu traditsiooni. Kryptorahu kuulutatakse välja jaanilaupäeval, täpselt pool aastat pärast jõulurahu väljakuulutamist Tallinnas, ning selle kestel ei toimu Tartu linna piirides kryptorahade kaevandamist ega kryptokiisudega kauplemist; samuti on keelatud ICO-d.

Linnavolikogu otsust kommenteerinud volikogu esimees Aadu Must ytles, et määravaks said seejuures eelkõige poeetilised kaalutlused. "Tartu on teatavasti heade mõtete linn," ytles ta. "Ja me kõik mõtlesime, et see oleks hea kalambuur."

Madruse tänava silti hakkab valvama libapolitseinik

Seoses Madruse tänava elanike sooviga elada prestiižse nimega tänaval valvab elanike poolt tagasi vahetatud silti alates tänasest libapolitseinik.

Kvissentali asum Tartus pälvis avalikkuse tähelepanu seoses mitte just odava advokaadibüroo poolt esitatud kirjaga, milles vastloodud Madruse tänava elanikud tundsid, et naabruses asuv Kapteni ja Lootsi tänav on ebaproportsionaalselt domineerivad nende tänavanime suhtes, ning et ühtlasi vasta tänava uus nimi piisavalt nende sissetulekule ning sotsiaalsele staatusele.

Vihased elanikud tellisid linnavalitsuse homse istungi mõjutamiseks töömehed, kes Madruse tänava sildi Kvissentali sildi vastu vahetasid. Vältimaks huligaanide või linnavalitsuse katset silti eemaldada või modifitseerida, on Madruse tänava elanikud silti valvama palganud ka Läti libapolitseiniku, kelle eesmärk on peletada huligaane, Tartu liikluskorraldusteenistuse ametnikke ja kergeusklikke selvepiltnikke.

Elanike lootus on, et vana tänavanime säilitamine on uues olukorras linnale odavam, kui hulludega kembelda. Lisaks oli Läti libapolitseinik suhteliselt soodne.

Loe ka: Postimees: Madruse tänava silt kadus, linn tööd ei tellinud

Neinar Seli sihtkapital ootab sportlaste taotlusi medaliostuks

Tartu kultuurkapital alakapitalina 2004. aastal loodud Neinar Seli sihtkapital kuulutab taas välja stipendiumikonkursi tähtajaga 1. detsember.

Neinar Seli sihtkapitali spordi valdkonna alakapital on loodud 2004.aastal eesmärgiga aidata kaasa Eesti spordielu edendamisele. Stipendiumidega toetatakse ja tunnustatakse kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevaid isikuid.

Stipendiumifond on 25 000 eurot. Selles mahus võivad sportlased esitada taotlusi, et Neinar Seli nende medalid ära ostaks.

Stipendiumi taotleda või kandidaate esitada võivad nii organisatsioonid kui üksikisikud.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. detsember 2013. Käesoleval aastal langeb taotluste esitamise tähtaeg nädalavahetusele, mistõttu võetakse neid vastu ka 2. detsembril.

Medalid ostetakse Tartu linna spordiaasta piduliku lõpetamise üritusel 19. detsembril 2013. Tseremoonial näidatakse ka režissöör Neinar Seli alternatiivajaloolist dokumentaalfilmi "Kuidas ma doktoriväitekirja kaitsesin".

Loe ka: Neinar Seli sihtkapitali stipendiumikonkurss taotluste esitamise tähtajaga 01.detsember

Tartu ylikool pääses napilt tarva käest

Tartu kesklinnas märatses kolmapäeva hommikul mitu tundi kontrollimatult geenitehnoloogilise eksperimendi korras sigitatud ja kasvatatud tarvas, ylikooli peahoone pääses tarva kyysist napilt.

Tarva neutraliseerimiseks tuli oodata Tallinna loomaaia uinutipyssiga spetsialiste, teatas Lõuna päästekeskus HMS-ile. Tarvas pääses valla kolmapäeva varahommikul selle eest vastutavate isikute hooletuse tõttu.

Kannatada sai mitu fassaadi Ylikooli tänaval, kahjukindlustusseltsid tegelevad kulude esialgse kokkulöömisega.

Tarva kasvatamiseks sai Tartu ylikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut (TYMRI) vajalikke materjale Leedu kolleegide käest. Eksperimenti on plaanis korrata.

Loe ka: Tartu Ülikool pääses Tarva käest napilt

TÜ füüsikatudengid avavad "Õhuakna"

Teisipäeval, 13. septembril lükkavad TÜ füüsikatudengid käima sündmustesarja "Õhuaken", mille esimesel kohtumisel tuleb juttu füüsikast tulevikus. Sari on mõeldud kõigile füüsikahuvilistele.

Esimese kohtumise teema on "Füüsika tulevikus - erinevad vaatenurgad ja lähenemised" ning külla tuleb Eesti endine riigikogulane, baretinupuga kosmosest energiat ammutav Aime Sügis. Iseenda kohta ütleb Sügis, et ta on sõnumitooja, kelle sõnumiks on see, et ratsionaalsusele leidub alternatiive ning pseudoteadus on ülikoolis sobiv alternatiiv teadusele.

Sündmustesarja ühe korraldaja, TÜ füüsikatudengi Kadi Kasingu sõnul on üritused mõeldud kogu ülikooliperele, kes on huvitatud ümbritsevast ja muutuvast maailmast ning soovivad ennast arendada ja oma maailmapilti avardada. "Tegu on klubilise tegevusega, kus saab kuulata põnevaid esinejaid, vaadata filme ning leida mõttekaaslasi, kellega arutleda olulistel teemadel," selgitas Kasing.

Sarja ellukutsujate eesmärk on pakkuda tõhusat täiendust akadeemilistele loengutele, olemaks kursis sellega, mis toimub Eestis ja maailmas. Esimene üritus toimub teisipäeval, 13. septembril kell 18 Vanemuise 46 õppehoones. Järgmise loengu teema on "Kuidas ehitada igiliikurit: Praktilised nõuanded".

Oma tulekust peaks teatama aadressil http://www.eformular.com/masingm/ohuaken.html

Kaasa võtta tee- ja küpsiseraha 1 euro.

Loe ka: TÜ psühholoogiatudengid avavad "Õhuakna"
Nõiakool inimesi eksitamas
Jure Biechonski — õrnahingeline terapeut, kes vajab ajalehe Valgamaalane tsensorite erikaitset
Valgamaalane, skeptik.ee ja Pressinõukogu

Emajõe kaldalt leiti kiviaegse lahingu mälestusmärk

Rühm Tartu Ülikooli arheolooge leidis Tartu lähistel Emajõe kaldalt iidse matmispaiga, kus lebasid üksteise kõrval ja otsas kümne inimese säilmed.

Juba pea kaks nädalat on arheoloogidegrupp - kunstnik Kristel Külljastinen, antropoloog Martin Malve, arheoloogiamagistrandid Kristi Tasuja ning Ülle Aguraiuja, tudengid Pille Anek ja Rasmus Pruus - doktorant Mari Lõhmuse eestvedamisel Tartu lähistel Emajõe kaldal vaikselt maapinnas säilnud matmispaika uurinud.

Töid alustati 29. juunil hüpoteesiga, et avatakse kiviaegne matus, kuhu on asetatud üks või äärmisel juhul kaks kadunukest. Üsna suur oli uurijate üllatus, kui hauas lebasid üksteise kõrval ja otsas kümne inimese jäänused. Alates 1977. aastast on see esimene nii suur kiviajast pärit leid.

Lõhmuse hinnangul kuuluvad luustikud tõenäoliselt meestele, kes elasid tänase Tartu kandis umbes 7000 aastat tagasi. Vaatamata panuste puudumisele lubab seda väita 2006. aastal selleltsamalt rohumaalt välja kaevatud hauamonument kirjaga: "Nad langesid isamaa vabaduse eest. Emajõe lahing, 14. juuli 5190 eKr. Rahvas sangareid ei unusta!" Pealdise põhjal on mälestusmärgi vanuseks dateeritud 7200 aastat.

Et uurijad leidsid luudelt terava esemega tehtud lõikejälgi, annab see alust arvata, et ühishaud on kaevatud mõnes sõjakäigus hukkunutele.

Edasi viivad teadlased leitud skeletid Tartu Ülikooli arheoloogia luuhoidlasse, kus juba laboris selgub täpselt maetute sugu, vanus ja kehapikkus, aga ka see, kuidas tolle aja inimesed elasid, mida nad sõid ning milliseid haigusi põdesid.

Tänaseks on ühishauast välja tõstetud juba viie mehe säilmed ning välitööd Emajõe kaldal peaksid lõppema selle nädala teises pooles. Ühishaua uurimine aga jätkub, kuna suurem osa uurijate küsimusi saab vastuse alles sisetöödel.

Eesti välisminister Urmas Paet avaldas hukkunute omastele kaastunnet.

Loe ka: Emajõe kaldalt leiti kiviaegsete sõjameeste ühishaud

Tartu Ülikoolis kogunevad kultuuripärandi uurijad

TARTU ÜLIKOOL
Pressiteade
03.08.2009

Viimastel päevadel on tartlased märganud, et Tartu Ülikooli ümber kogunevad kultuuripärandi uurijad. Valjult häälitsevate uurijate salgad kükitavad tänavatel, haljasaladel ning majakatustel. Murelikud linnakodanikud on pöördunud korduvalt ülikooli, linnavalitsuse ja politsei poole.

"Tegelikult ei ole kultuuripärandi uurijad ohtlikud," selgitab kultuuripärandi uurijate uurija Kristin Kuutma. Kuutma sõnul arutlevad uurijad kultuuripärandiga seonduvate kultuuri- ja sotsiaalpoliitiliste probleemide üle. "See on neil umbes samasugune rituaal või instinkt nagu kuldnokkade iga-aastane ränne või metsiste pulmatants," kinnitab uurijauurija.

Siiski soovitab Kuutma parvedesse kogunenud kultuuripärandi uurijaid võimalikult vähe häirida. "Me pole täielikult kindlad, kuidas nad sellele reageerivad," möönab teadlane. "Kultuuriuurijate uuringud on siiani alles lapsekingades ning suurte masside käitumisest teatakse väga vähe." Kuutma sõnul vajab tänapäeval üha laienev kultuuriuurijate populatsioon süvitsi uurimist – teadusliku konteksti osa selle kujunemisel ja levimisel ning kultuuripoliitika ja kultuuriuurijate vastastikuse mõju analüüsimist.

Ka linnavalitsuse ametnike sõnul pole mureks põhjust. Linnakodanikele pannakse vaid südamele, et nad kultuuriuurijaid ei toidaks, vastasel korral ei pruugi kultuuriuurijad kogunemise lõppedes linnast lahkuda, see võib aga mõjuda halvasti kohalikule ökosüsteemile ning levitada haigusi. Kultuuriuurijate järelvalvet korraldavad asjakohased institutsioonid, kultuuriteaduste ja kunstide instituut ning kultuuriteooria tippkeskus.

Lisainfo: Monika Tasa, kultuuriteooria tippkeskuse koordinaator, tel 737 5654, monika.tasa@ut.ee ja www.ut.ee/CECT

Lugupidamisega

Karin Volmer
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 5202807
e-post: avalik@ut.ee
http://www.ut.ee/yldinfo/press

Ansip astus rindemeeste yhendusse

Laupäeva, 25. aprilli keskpäevaks oli Tartu Raekoja platsile ülesrivistunud 240 Teises maailmasõjas eri rinnetel võidelnud eakat sõjameest, et vastu võtta enda ridadesse peaminister Andrus Ansip.

Kaitseliidu Tartu malevalippudepäeval olid Tartu Raekoja platsile koos lipumeeskondadega välja toodud 30 riigi lipud, mille all eesti mehed ja naised võidelnud on.

Pisut enne keskpäeva, ajal mil rindemehed alles Raekoja platsile kogunesid, täitis ja allkirjastas peaminister Andrus Ansip Tartu Raekoja saalis yhendusse astumise sooviavalduse.

"Rindemehe elu kätkeb endas kodaniku vaba tahet kaitsta oma riiki, omarahvast, oma maad," ütles Ansip. "Seetõttu on minu puhul loomulik liituda rindemeeste yhendusega, sest iga Eesti Vabariigi kodanik peab olema valmis kaitsma oma rahvast, oma maad."

Nelja Siberi nõia läbi viidud vaimuliku tseremoonia järgselt lõid reservohvitseridelt Toomas Lumanilt, Neinar Selilt, Ilmar Raagilt ja Madis Millingult kokku laenatud ohvitserimõõgad kokku peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo, Tartu maavanem Esta Tamm ja Tartu linnapea Urmas Kruuse.

Loe ka: Kaitseliidu Tartu malev sai kätte oma lipud

Pätid ja narkomaanid võtavad Tartu Hiinalinna yle

Kuna seoses eelarve kahanemisega käib kõigi linnaosade yhtlane hooldamine Tartu linnavalitsusel yle jõu, otsustas Tartu pättide ja narkomaanide yhendus Kelluke kodulinna haldamisele õla alla panna.

"Hiinalinn on yks Tartu kulukamaid linnaosi," nentis Tartu linnapea Urmas Kruuse. "Ainuüksi vana ja uue rämpsu koristamine nõuaks linnakassast sama palju vahendeid kui kogu Veeriku tänavatele uue asfaldi panek. Seepärast on kolmanda sektori abikäsi igati teretulnud."

Homme keskpäeval kirjutavad pätid ja narkomaanid yhelt ning Tartu linnavalitsus teiselt poolt raekoja saalis pidulikul tseremoonial alla lepingule, mille järgi antakse Hiinalinn yle Kellukesele. Edaspidi täidavad Hiinalinnas omavalitsuse kohustusi pättide ja narkomaanide seast vabatahtlikkuse alusel leitud esindajad.

"Lugege mu huultelt: ei mingeid uusi makse!" lubas Kellukese juht Vova Kostin Tartu Postimehele. Esimestena võetakse ette tänavavalgustuse ja turvalisuse kysimused.

Loe ka: Pätid ja narkomaanid võtavad Tartu Hiinalinna üle

Tartus avati esimene survivor-tüüpi lastehoid

Mudilaste kilgete ja naeru sekka kostub plahvatus; järgnevas vaikuses kostub ahastavaid karjeid: pole muret, kiirabi saabub operatiivselt ja paari minuti pärast on lapsed juhtunu juba unustanud. Selline on survivori igapäev. Oleme külastamas uut tüüpi survivor lasteaeda.

"No põhiajendiks oli ikka see, et evolutsioon on inimkonna jaoks sisuliselt lakanud," selgitab lasteaia juhataja Tiiu, kes ei soostunud oma perenime avaldama. "Alustasime paar aastat tagasi hästi tagasihoidlikult, kui meil oli raha vaid mänguväljaku mineerimiseks." Tänaseks on laste päevahoid kolinud kahele korrusele ning laste mängunurgast võib lisaks miinidele leida ka pürotehnika kaste, suitsupomme, lõhkepakette ja muud lõbusat.

Selguvad elu põhitõed

Väike Mihkel tõstab oma sõbranna Anna granaadikildudest pikitud jala kasvataja laua pealt ära. Hetk tagasi oli see veel sõbranna küljes: "Näe, mul on nüüd Anna jalg! Mul on see roheline pliiats ka!" Juba ta tormabki mängukeerisesse tagasi. Kasvataja selgitab, et mõnikord on lastel kurb ka, kui mõni mängukaaslane hukkub, kuid nad õpivad peagi, et see on paratamatus ja elu nii töötabki. "Võib öelda, et siit lasteaiast kasvavad välja ainult need lapsed, kes on terve mõistusega ning kes saavad elus hakkama."

Juhataja sõnul on lasteaias ellujäämiseks tarvis mitte ainult vahedat mõistust ja oskusi hoiduda ohtudest, vaid ka kõvasti õnne. "Milleks meile kodanikud, kel ei vea, ah?"

Tervisekaitseameti käed seotud

Tervisekaitseameti ametnikud kommenteerivad survivori edu vastumeelselt: "See on kivi meie kapsaaias, kuid seadus ei luba meil sekkuda." Lastehoiul on paberid korras: kasvatajad on läbinud lõhkekoolituse ning kannavad kuuliveste, samuti on laitmatult puhas asutuse köök. "Nad on koletised, koletised," ahastas ametnik pisarsilmil.

Loe ka: Lapsed mängisid pommilao peal

Tartu linnavalitsus käis rebasejahil

Tänane kabinetiistung peeti sadulate seljas, teatas Tartu linnavalitsus. Tänase autovaba päeva puhul võtsid Tartu linnavalitsuse liikmed kabinetiistungi ajal ette rebasejahi Tartu metsades, et aimu saada Tartu metsaelu probleemkohtadest. Jaht lõppes uue Aruküla kergliiklustee lõigu avamisega.

Linnavalitsuse liikmed eesotsas linnapea Urmas Kruusega startisid hobuste seljas kell 10 raekoja eest. Marsruut kulges üle Toomemäe ning seejärel suunduti mööda Veeriku alevit Raja tänavani. Kaheksatunnine jaht lõpetatakse suvel ehitatud Aruküla kergliiklustee juures, kus toimub uue tee avamine.

"Jahi eesmärgiks oli saada reaalne aimdus Tartut asustavate metsaelanike elu-olu probleemkohtadest, mida saaks kiiresti ja käepäraste vahenditega parandada," selgitas Urmas Kruuse. Näiteks tõi ta kõrged prygikastide ääred ja puudulikud teekattemärgistused. "Kuna nüüd toimus just ka rahvusvaheline jahinduskonverents, siis oleks paras aeg sadulasse istuda, asja arutada ja midagi reaalset ära teha," lisas Kruuse relva puhastades.

Loe ka: Tänane kabinetiistung peetakse sadulate seljas

Lehm Riia krooniti Eesti kuningannaks

Vastavalt Raikkülas salajasele kriisikoosolekule kogunenud Riigikogu otsusele krooniti täna Luige alevis Harjumaal lehm Riia Eesti Kuningriigi kuningannaks.

Kuninganna Riia I võttis yhtlasi vastu ustavustõotuse Riigikogu liikmetelt, peaminister Andrus Ansipilt (kogu valitsuse nimel), kaitseväe juhatajalt kindralleitnant Ants Laaneotsalt ning president Toomas Hendrik Ilveselt, kes jätkab teenistust kuninganna kojaylemana.

"Elagu kuninganna," kommenteeris Riigikogu esimees Ene Ergma.

"See otsus võib tulla ootamatuna," selgitas peaminister Andrus Ansip põrutava syndmuse tagamaid lähemalt. "Kuid pidasin Neinar Seli, Mülleri Sassi, Matti Miliuse ja teistega nõu ning minus syvenes veendumus, et praegusest raskest majanduslikust, poliitilisest ja sõjalisest olukorrast võime välja tulla yksnes kuningriigina. Usun kindlalt, et Eesti Kuningriik on 13 aasta pärast mitte yksnes iseseisev riik, vaid ka kõige rikkam monarhia Euroopas. Jumal kaitse kuningannat!"

Riigikogu vanematekogule lähedalseisva anonyymseks jääda soovinud allika sõnul langes valik lehm Riiale, kuna ta valiti Eesti kõige kaunimaks herefordi veiseks. Valimisprotsessi pole kavas vastavalt uuele, kriisiseisukorras vastu võetud põhiseadusele niipea korrata. Allika sõnul valitakse uus valitseja ainult juhul, kui Riia ja kõik tema järeltulijad naisliinis on välja surnud.

Lehma Riia nyydseks endine omanik, AS Tartu Agro saab valitsuse reservfondist väärilise kompensatsiooni.

Loe ka: Eesti kauneima lehma tiitli võitis Riia; Norra kuningas lõi pingviini rüütliks

Tartu paabulind pages Läti alligaatori eest

Nädala aja eest Tartus vahistatud paabulind tunnistas politseile, et pages Eestisse Lätist seal möllava alligaatori tagakiusamise eest.

"Olin kabuhirmus ja panin ajama," kirjeldas paabulind Lõuna politseiprefektuuri pressiteate vahendusel oma meeletu page. Alligaator tabati Interpoli egiidi all ning Läti ja Eesti politseijõudude yhiselt juhitud rahvusvahelise operatsiooni käigus Riia ja Jelgava vahelt.

Elamisloata paabulind on praeguseks palunud Eestilt poliitilist varjupaika. Lind ytles politseile, et troopiliste metselajate poolest rikkal lõunamaal Lätis on tema õigus elule piiratud ning soovib kaasa aidata Eesti rahvamajanduse arendamisele. Lõuna politseiprefektuur andis paabulinnu yle piirivalvele, kes paigutas linnu Aa pagulaslaagrisse.

Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on läbitakse formaalsused paari päeva jooksul ning seejärel on linnul võimalik hakata otsima Eestis uut töökohta. "Pakkumised on praegugi teretulnud," sõnas esindaja. "Saatke need aadressil: Islandi väljak 1, 15049 Tallinn. Edastame need paabulinnule viivituseta."

Loe ka: Lätis leiti aianduskooperatiivist alligaator, Tartus leiti tänavalt paabulind

Tartu värbab jänesejahiks üheksa jahikoera

Tartu linnavalitsus teatas täna, et seoses jänesejahihooaja avamisega vastavalt linnavalitsuse otsusele ning Laine Jänese linnast kadumisega moodustati linnavalitsuse juurde üheksa uut jahikoera ametikohta. Osa jänesekütte tuleb linna palgale ilmselt linna jahindusseltsist, lisa otsitakse Jänese matkarajalt.

Menetlusteenistusse loodud ametikohad täidetakse võimalikult kiiresti, et linnaisad saaksid võimalikult peatselt jäneseid jahtima hakata.

“Oleme sattunud sundseisu Laine Jänese lahkumise järel, mistõttu meie koosseisus pole yhtegi jänest,” selgitas linnasekretär Jüri Mölder. “Olukorda tuleb parandada." Mölder lisas, et tekkinud olukorras tuleb linnal üle vaadata ka teiste loomadega sõlmitud lepingud.

Loe ka: Tartu värbab jänesejahiks üheksa linnaametnikku

Valitsus loob tarkade otsuste fondi

Valitsus otsustas täna asutada tarkade otsuste fondi, toetamaks asutuste juhtimisvõimekuse suurendamist, riiklike mõjuanalyyside korraldamist ning noorteadlaste uurimistööd riigile olulistes valdkondades.

Fondi eesmärk on suurendada riigijuhtimise teadmispõhisust ning parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Kuni 2013. aastani on Euroopa Sotsiaalfondist kavandatud eraldada kokku ligi 70 miljonit krooni Eesti avaliku sektori analyysi- ja kaasamisvõimekuse tõstmiseks, laialdasemate uuringute korraldamiseks riigile olulistes valdkondades ning nende valdkondade uurimise juurde ka noorteadlaste toomiseks.

Lisaks riigiasutustele võivad toetust taotleda ametiyhingud, ettevõtjate esindusorganisatsioonid, vabaühendused ning omavalitsusliidud.

"Siiamaani oleme teinud ainult rumalaid otsuseid," lausus peaminister Andrus Ansip selgituseks. "Valitsuses tekkis lihtsalt huvi, et millised need targad otsused oleksid."

Fondi loomisest kuuldes lubas Edgar Savisaar nimetada Tallinna tarkade otsuste linnaks. "Tartlastel - näiteks Ansipil - on head mõtted kyll, aga need ei ole eriti targad. Minu juhtimisel tehakse Tallinnas see-eest kurje ja õelaid, ent vaieldamatult tarku otsuseid," selgitas Savisaar. Kevade lõpuks loodab ta uues fondi täies mahus endale saada.

"Kahjuks polnud seegi Eesti valitsuse otsus eriti tark," kommenteeris veebilehe wisedecisions.com omanik Daniel Roberts.

Esimesed taotlusvoorud avab riigikantselei juba 28. jaanuaril. Täpsem teave toetuse taotlemise kohta avaldatakse veebilehel www.avalikteenistus.ee.

Lisainfo: Klas Klaas
Riigikantselei strateegiabyroo nõunik
tel 693 5629
klas.klaas@riigikantselei.ee

Sten Hansson
Riigikantselei infonõunik
tel. 693 5609
sten.hansson@riigikantselei.ee

Loe ka: Valitsus loob tarkade otsuste fondi

Kirjanike Liit mõistab Krossi surma hukka

Kultuuriministeeriumi teatel yhineb Eesti Kirjanike Liidu yhisavaldusega Jaan Krossi surma hukka mõistmise asjus. Tartu NAK pidas siiski vajalikuks eraldi avalduse tegemist.

"Eestile meeldib Kirjanike Liit ja seega on Kirjanike Liidu yhisavaldus kõigi lugejate seisukohti väljendav," kinnitas kultuuriministeeriumi pressiesindaja HMSile.

Kirjanike Liidu avaldus kõlab nii: "Kirjanike Liit mõistab teravalt hukka Jaan Krossi surma omas kodus Tallinnas.

Kirjanike Liit mõistab ekstremismi hukka kõigis tema vormides ja väljendab oma soovi, et see traagiline syndmus ei õõnesta kirjanduse demokratiseerumise protsessi. Veel enam, Kirjanike Liit kutsub kirjanikke yles taanduma vägivallast ja rahutustest ning järgima rahvusliku leppimise teed.

Kirjanike Liit väljendab oma sydamest tulevat kaastunnet nii Jaan Krossi kui teiste ohvrite perekondadele. Kirjanike Liit loodab siiralt, et selle barbaarse vägivallaakti eest vastutajad tuuakse kohtu ette."

Samas pidasid Tartu NAKi president Vahur Afanasjev, peaminister Aapo Ilves ja välisminister Piret Jaaks vajalikuks Tartu NAKi poolt yhisavalduse tegemist. Ka selles avalduses mõistetakse Jaan Krossi surm hukka.

Tartu NAKi kantselei väljastatud avalduses teatab Afanasjev, et ta loodab, et Krossi surm ei vii vägivallaspiraalini ning et demokraatia areng Eesti kirjanduses tugevneb.

Peaminister Aapo Ilvese sõnul on Jaan Krossi surm tagurpidisamm demokraatia teel. Ilves rõhutas, et Kross naasis vapralt Eesti kirjandusse, et võtta osa vabast turumajandusest ja edendada demokraatiat.

"Tema surm on tagasilöök demokraatiale ja šokeeriv meeldetuletus Eesti kirjanduse sisekonfliktidest," selgitas Ilves.

Tartu NAKi välisminister Piret Jaaks märkis, et Jaan Krossi surm toob negatiivsed tagajärjed kaasa mitte yksnes Eesti, vaid ka naaberkirjandustele, sealhulgas ka setu kirjandusele.

Loe ka: Euroopa Liit mõistab Bhutto mõrva hukka
Kirjanike liit avas kaastundeavalduste raamatu Jaan Krossile