Tallinn, Toompea loss: EKRE endise juhi Mart Helme viimaste nädalate kannatused pole nähtavasti veel sugugi lõppenud. Täna andsid Mart, Martin ja Helle-Moonika Helme sotsiaalmeedias teada, et Mart ja Helle-Moonika on otsustanud oma abielu lahutada, et Helle-Moonika saaks abielluda erakonna uue juhi Martin Helmega.
Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme sõnul on tegemist vana aristokraatse traditsiooniga. "Sinist verd inimesed on ikka mõelnud vähem omaenda ja rohkem oma alamate ja rahva õnne peale," nentis ta. "Kui jutt käib dünastia tugevdamisest, siis tuleb isiklik õnn loomulikult kõrvale heita ja mõelda järeltulevate põlvede peale, mida me kõik ka oleme teinud."
Martin Helme seevastu kõneles ajaloolistest paralleelidest. "Eks me kõik muidugi teame, kuidas Egiptuse vaaraod pidasid vajalikuks hoida oma vereliini puhtana," selgitas Helme. "Ja muidugi mäletavad kõik kooliajast veel ka kuningas Oidipust, kes sõna otseses mõttes abiellus oma emaga."
Viimase lause peale olevat Mart Helme kuuldavasti muianud. "No loodame, et ma Martiniga kusagil pimedal tänavanurgal niimoodi kokku ei juhtu, et ta mind ära ei tunne," kirjutas vana Helme.
Helmete postituse on käesoleva hetke seisuga meeldivaks märkinud kakskymmend kaks tuhat inimest ja seda jaganud viis tuhat sotsiaalmeedia kasutajat.
Loe lisaks:
Helle-Moonika Helme: „Isalt pojale erakonnajuhtimise andmine on aristokraatne!“
Wikipedia: The Aristocrats
Kuvatud on postitused sildiga poliitika. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga poliitika. Kuva kõik postitused
reede, 10. juuli 2020
kolmapäev, 15. jaanuar 2020
Riigikogu läheb yle projektipõhisele rahastusmudelile
Tallinn, Toompea. Valitsus algatas täna seaduseelnõu riigikogu yleviimiseks projektipõhisele rahastusmudelile. Eelnõu järgi rahastataks riigikogu tööd edaspidi seadusprojektide alusel. Uue rahastusmudeliga soovitakse yhelt poolt kärpida riigieelarve kulusid ja stabiliseerida riigikogu koosseisu, teisalt aga suurendada seadusloojate ja ettevõtjate vahelist koostööd.
Eelnõu järgi saavad riigikogulased edaspidi oma tegevuse jaoks riigi käest raha taotleda üks kord aastas toimuva taotlusvooru käigus. Riigieelarvest pärinevate projektirahade jagamisega hakkab tegelema uus asutus, justiitsministeeriumi haldusalasse rajatav Eesti Seadusagentuur. Rahastusotsuseid hakatakse tegema esitatud seadusprojektide põhjal, mille sisukust ja olulisut hindab Seadusagentuuri ekspertkomisjon.
Justiitsminister Raivo Aegi sõnutsi aitab uus töökorraldus ning riiklike seadusgrantide piiratud arv muuhulgas vältida aja ja raha kulutamist ebaoluliste küsimuste peale, nagu inimõigused. Yhtlasi peaks see soodustama koostööd erasektoriga ning suurendama viimase kaasamist seadusloomesse ja riigivalitsemisse.
Koalitsioonierakondade juhtivpoliitikud võtsid justiitsministeeriumi algatuse vastu suure entusiasmiga. Positiivsete näidetena avaliku ja erasektori koostööst seadusloome vallas tõi riigikogu esimees Henn Põlluaas välja Apotheka keti ja Postimehe omaniku Margus Linnamäe sponsoreeritud ravimireformi eelnõu ning Bigbanki suuraktsionäri Parvel Pruunsilla toetatud pensionireformi.
Opositsioonierakondade juhid väljendasid seevastu muret seoses piiridega, mille eelnõu seab opositsiooni tegutsemisvõimalustele ning nägid selles ohtu seadusloome valdkondlikule mitmekesisusele. Halvemast päästab opositsioonierakonnad kyll riiklik toetus riigikokku pääsenud erakondadele, kuid siiski tuleb hakata mõtlema varuplaanile. "Kui arvestada seda garantiid, mida riik annab, siis opositsioonil kindlasti teatav rahastus säilib, pluss veel võimalus esitada ka ise seadusprojekte, mille puhul tuleb kyll projektis tagada seadusloome tulemuslikkus - see aga ei tähenda muidugi, et ümberkorraldusi ei pea tegema," arutles justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar.
Vaata ka: Kirjandusmuuseumis ootab grandirahast ilmajäämise tõttu ees koondamine
Eelnõu järgi saavad riigikogulased edaspidi oma tegevuse jaoks riigi käest raha taotleda üks kord aastas toimuva taotlusvooru käigus. Riigieelarvest pärinevate projektirahade jagamisega hakkab tegelema uus asutus, justiitsministeeriumi haldusalasse rajatav Eesti Seadusagentuur. Rahastusotsuseid hakatakse tegema esitatud seadusprojektide põhjal, mille sisukust ja olulisut hindab Seadusagentuuri ekspertkomisjon.
Justiitsminister Raivo Aegi sõnutsi aitab uus töökorraldus ning riiklike seadusgrantide piiratud arv muuhulgas vältida aja ja raha kulutamist ebaoluliste küsimuste peale, nagu inimõigused. Yhtlasi peaks see soodustama koostööd erasektoriga ning suurendama viimase kaasamist seadusloomesse ja riigivalitsemisse.
Koalitsioonierakondade juhtivpoliitikud võtsid justiitsministeeriumi algatuse vastu suure entusiasmiga. Positiivsete näidetena avaliku ja erasektori koostööst seadusloome vallas tõi riigikogu esimees Henn Põlluaas välja Apotheka keti ja Postimehe omaniku Margus Linnamäe sponsoreeritud ravimireformi eelnõu ning Bigbanki suuraktsionäri Parvel Pruunsilla toetatud pensionireformi.
Opositsioonierakondade juhid väljendasid seevastu muret seoses piiridega, mille eelnõu seab opositsiooni tegutsemisvõimalustele ning nägid selles ohtu seadusloome valdkondlikule mitmekesisusele. Halvemast päästab opositsioonierakonnad kyll riiklik toetus riigikokku pääsenud erakondadele, kuid siiski tuleb hakata mõtlema varuplaanile. "Kui arvestada seda garantiid, mida riik annab, siis opositsioonil kindlasti teatav rahastus säilib, pluss veel võimalus esitada ka ise seadusprojekte, mille puhul tuleb kyll projektis tagada seadusloome tulemuslikkus - see aga ei tähenda muidugi, et ümberkorraldusi ei pea tegema," arutles justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar.
Vaata ka: Kirjandusmuuseumis ootab grandirahast ilmajäämise tõttu ees koondamine
neljapäev, 30. mai 2019
Valitsus koostab tegevuskava teadusmõisate loomiseks
Vabariigi valitsus on hakanud koostama tegevuskava riiklike teadusmõisate loomiseks. Selles sammus nähakse lahendust teadusrahastuse suurendamisega seotud probleemidele. Samuti loodetakse seeläbi suurendada maapiirkondade tööhõivet.
Otsusele mitte suurendada teaduse riiklikku rahastamist järgnenud yhiskondlik vastukaja on pannud valitsuse otsima viise teadusrahastuse suurendamiseks riigieelarve väliste vahenditega. Peamisena neist on vaatluse alla võetud mõisaomanik Mart Helme välja pakutud teadusmõisate loomise idee. Teadusmõisad kujutaksid endast põllumajanduslikke tootmisyksusi, kus teadustöötajad saaksid ennast varustada vaimutööks vajaliku toiduga, ylejääva toodangu aga realiseerida turul ning hankida seeläbi vahendeid tarviliku sisseseade ostmiseks.
Mart Helme sõnutsi elaksid teadlased teadusmõisates mõisamoonakatega sarnast vaba elu: põllu- ja muudest mõisatöödest vabal ajal saaksid nad pyhenduda täielikult teadustööle. Rahandusminister Martin Helme ytles, et tema ministeerium on teadusmõisate majandusliku olukorra parandamiseks valmis tegema neile aktsiisisoodustusi, mis võimaldaks mõisatel teenida raha näiteks õlle või viina tootmisega.
Regionaalpoliitilistel kaalutlustel, ent ka mõisate rajamisega seotud kulude vähendamiseks plaanitakse neid esialgu rajada peamiselt ääremaadele, kusjuures peamiselt on vaatluse alla võetud Võru- ja Valgamaa. Mõisakeskustena kavatsetakse kasutada suletavate maakoolide hooneid. Kuigi peamine osa mõisarahvast tuuakse kohale Tallinnast ja Tartust, palgatakse alaline tööjõud, eelkõige töödejuhatajad kohaliku rahva seast. Suuremate põllutööde ajal, nagu kartulipanek ja -võtt, võivad mõisad palgata ainepunktide eest lisatööjõudu yliõpilaste näol.
Teadusmõisate tegevuse reguleerimiseks viiakse sisse vajalikud muudatused teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusesse. Lisaks teadusmõisale täiendatakse seadust ka teadustalu mõistega, mida võib vajaduse korral luua teadusmõisate allyksustena.
Helme algatust kiitis ka Isamaa liige Lauri Vahtre, kelle sõnutsi täidaks teadusmõisad kindlasti ka yliõpilaste töömalevate kadumisega tekkinud vaakumi haritlaste ja maarahva suhetes. Talle sekundeeris sotsiaalmeedias kirjanik Valdur Mikita, kes leidis, et raske on leida midagi etnofuturistlikumat kui eesti teadlane kartulipõllul.
Otsusele mitte suurendada teaduse riiklikku rahastamist järgnenud yhiskondlik vastukaja on pannud valitsuse otsima viise teadusrahastuse suurendamiseks riigieelarve väliste vahenditega. Peamisena neist on vaatluse alla võetud mõisaomanik Mart Helme välja pakutud teadusmõisate loomise idee. Teadusmõisad kujutaksid endast põllumajanduslikke tootmisyksusi, kus teadustöötajad saaksid ennast varustada vaimutööks vajaliku toiduga, ylejääva toodangu aga realiseerida turul ning hankida seeläbi vahendeid tarviliku sisseseade ostmiseks.
Mart Helme sõnutsi elaksid teadlased teadusmõisates mõisamoonakatega sarnast vaba elu: põllu- ja muudest mõisatöödest vabal ajal saaksid nad pyhenduda täielikult teadustööle. Rahandusminister Martin Helme ytles, et tema ministeerium on teadusmõisate majandusliku olukorra parandamiseks valmis tegema neile aktsiisisoodustusi, mis võimaldaks mõisatel teenida raha näiteks õlle või viina tootmisega.
Regionaalpoliitilistel kaalutlustel, ent ka mõisate rajamisega seotud kulude vähendamiseks plaanitakse neid esialgu rajada peamiselt ääremaadele, kusjuures peamiselt on vaatluse alla võetud Võru- ja Valgamaa. Mõisakeskustena kavatsetakse kasutada suletavate maakoolide hooneid. Kuigi peamine osa mõisarahvast tuuakse kohale Tallinnast ja Tartust, palgatakse alaline tööjõud, eelkõige töödejuhatajad kohaliku rahva seast. Suuremate põllutööde ajal, nagu kartulipanek ja -võtt, võivad mõisad palgata ainepunktide eest lisatööjõudu yliõpilaste näol.
Teadusmõisate tegevuse reguleerimiseks viiakse sisse vajalikud muudatused teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusesse. Lisaks teadusmõisale täiendatakse seadust ka teadustalu mõistega, mida võib vajaduse korral luua teadusmõisate allyksustena.
Helme algatust kiitis ka Isamaa liige Lauri Vahtre, kelle sõnutsi täidaks teadusmõisad kindlasti ka yliõpilaste töömalevate kadumisega tekkinud vaakumi haritlaste ja maarahva suhetes. Talle sekundeeris sotsiaalmeedias kirjanik Valdur Mikita, kes leidis, et raske on leida midagi etnofuturistlikumat kui eesti teadlane kartulipõllul.
teisipäev, 1. jaanuar 2019
EKRE on tegemas oma kryptovaluutat
Detsembri viimastel päevadel teatas portaal Uued Uudised, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on loomas oma kryptovaluutat. Valuuta rahvusvahelise kasutuselevõtu potentsiaali suurendamiseks kannab see ingliskeelset nime Conservacoin (lyhend CON), kuid maakeeli nimetatakse uut kryptoraha hellitavalt ka "konserviks", kuna uue raha stabiilsuse tagamiseks on selle väärtus seotud 1:1 Tallinna kiludega (1 konserv = 1 karp Tallinna kilusid). Erakonna esimehe Mart Helme sõnutsi tegeleb valuuta arendamisega 40-liikmeline tööryhm majandusasjatundja Jaak Madisoni juhtimisel. EKRE uudisportaalile antud intervjuus teatas Helme, et keskpankade kartelli kontrollist sõltumatu valuuta on mõeldud konkureerima "õhust" loodud ja tagatiseta euroga ning kutsus teiste seas oma sääste uude kryptovaluutasse investeerima kõiki pensionäre. Erakonna auesimees Arnold Rüütel väljendas omalt poolt vaimustust eestlaste edumeelsuse suhtes.
EKRE sõnutsi on iga "kaevandatav" konserv tagatud karbitäie Tallinna kiludega, mille säilitamiseks on neil mitmesse piirkonda rajatud konservilaod. Helme kinnitusel on kilukonservide olemasolu kontrollinud sõltumatu auditibyroo; siiski keeldus ta Haige Mõistuse Syndikaadile avaldamast nii auditi tulemusi kui ka ladude asukohti. Sellele vaatamata ei olevat vähimatki alust hirmudel, et kryptovaluutat soovitakse kasutada musta kampaaniaraha pesemiseks. Helme väitel kinnitab vastupidist juba asjaolu, et konservi esmapakkumise vastu on huvi yles näidanud mitmed kryptovaluutabörsid.
Sotsiaalmeedias uue kryptovaluuta aktiivse propageerimisega tegelev Elver Loho lykkab kategooriliselt ymber väited, nagu oleks ta enne uue valuutaga kauplemise algust salaja eelkaevandanud miljon konservi. Vastuseks HMS-i järelepärimisele teatas Loho, et isegi kui see "vaenulik kõlakas" vastaks tõele, oleks tegu absurdse käiguga, kuna systeemi haldajal on igal ajal voli need myndid lihtsalt kustutada.
Plokiahela tehnoloogia potentsiaali ning oma kryptovaluuta loomise võimalikkuse uurimisega tegelevad kuuldavasti ka sotsid, Isamaa ja Eesti 200.
Loe ka: Facebook on tegemas oma krüptovaluutat
EKRE sõnutsi on iga "kaevandatav" konserv tagatud karbitäie Tallinna kiludega, mille säilitamiseks on neil mitmesse piirkonda rajatud konservilaod. Helme kinnitusel on kilukonservide olemasolu kontrollinud sõltumatu auditibyroo; siiski keeldus ta Haige Mõistuse Syndikaadile avaldamast nii auditi tulemusi kui ka ladude asukohti. Sellele vaatamata ei olevat vähimatki alust hirmudel, et kryptovaluutat soovitakse kasutada musta kampaaniaraha pesemiseks. Helme väitel kinnitab vastupidist juba asjaolu, et konservi esmapakkumise vastu on huvi yles näidanud mitmed kryptovaluutabörsid.
Sotsiaalmeedias uue kryptovaluuta aktiivse propageerimisega tegelev Elver Loho lykkab kategooriliselt ymber väited, nagu oleks ta enne uue valuutaga kauplemise algust salaja eelkaevandanud miljon konservi. Vastuseks HMS-i järelepärimisele teatas Loho, et isegi kui see "vaenulik kõlakas" vastaks tõele, oleks tegu absurdse käiguga, kuna systeemi haldajal on igal ajal voli need myndid lihtsalt kustutada.
Plokiahela tehnoloogia potentsiaali ning oma kryptovaluuta loomise võimalikkuse uurimisega tegelevad kuuldavasti ka sotsid, Isamaa ja Eesti 200.
Loe ka: Facebook on tegemas oma krüptovaluutat
teisipäev, 8. mai 2018
Mordori ja Maakonna ühinemine loob Keskmaa suurima riigi
Kurjusehiid Mordor teatas teisipäeval, et jõudis Shire'iga leppele võtta viimane 46 miljardi naela piibutubaka eest üle.
Mordori juht Sauron on viimase ajastu jooksul teinud Shire'ile mitu edutut ülevõtmispakkumist, kuid Kääbikla taan teatas möödunud kuul, et on valmis toetama 46 miljardi naelast pakkumist, kui pakkumise teised tingimused on rahuldavad.
Teisipäeval teatas Sauron, et piirkondade juhatused jõudsid leppele, mille tagajärjel võetakse Shire üle. HMS-i allikate kinnitusel võib Maakonda juhtima hakata seni peamiselt maagiasektoris tegutsenud Saruman.
Tehing peaks jõustuma Kolmanda ajastu 3019. aasta esimeses pooles ning oleks suurim Mordori-poolne välisriigi ülevõtmine.
Loe ka: Jaapani ja Iiri farmaatsiahiidude ühinemine loob ühe maailma suurima ravimifirma
esmaspäev, 5. märts 2018
Eesti saadab Eurovisioonile Silvio Berlusconi
Nädalavahetusel selgus Eesti Laul 2018 võitja, kelleks sel korral oli Silvio Berlusconi teosega "Forza Italia".
ERR Menu ja Raadio 2 otseülekandes toimus ka Eesti Laul 2018 võitja Silvio Berlusconiga eksklusiivintervjuu, kus ta kinnitas, et tal on plaan vallutada veelgi suuremaid lavasid.
"Mul on veel suuremaid plaane end veelgi suurematele lavadele laulda," ütles Berlusconi ning kinnitas, et see nõuab tööd ja vaeva. "Ma annan endast parima, et heal ja professionaalsel tasemel esindada Eestit nii Eurovisioonil ja kui ka muudel lavadel."
Pea samal ajal Eesti Lauluga toimusid Itaalias aga üldvalimised, kus esialgsete tulemustega on eduseisus Elina Nechayeva juhitud paremtsentristlik koalitsioon, mida toetas umbes 37 protsenti valijatest, järgnevad populistlik Viie Tähe Liikumine umbes 31 ja vasaktsentristlik koalitsioon 23 protsendiga.
Paremtsentristliku koalitsiooni sees näitavad esialgsed tulemused immigrantidevastase euroskeptilise Liidu edu Elina Nechayeva "La forza" ees. Liit kogus esialgsetel andmetel umbes 18 ja "La forza" vähem kui 14 protsenti häältest.
Vaata ka:
Itaalia valimistel juhib paremtsentristlik koalitsioon
Eksklusiivintervjuu Elina Nechayevaga: minu sees on emotsioonide virvarr
Ajaleht: Silvio Berlusconi võib Europarlamenti Eestist kandideerida
kolmapäev, 12. oktoober 2016
EKRE tahab Eestis burksikeelu kehtestamist
Eesti Konservantideta Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas kolmapäeval riigikogule burksikeelu eelnõu, millega keelustataks ameerika kultuuridest pärinevate söökide burksi ja hot dogi söömine avalikes kohtades.
EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas ütles, et enamikus riikides põhjendatakse kiirtoitude kasutamise keeldu ka rahvusliku julgeolekuga, sest see takistab isikute tuvastamist, eriti videomonitooringu puhul: "Arvuti ei suuda isegi nahavärvi ära tunda, kui nägu on kõrvuni ketšupiga koos."
Aaspõllu sõnul ei ole Eestis ja enamikus teistes Euroopa riikides varem olnud vajadust seda valdkonda seadusandlikult reguleerida, kuid immigratsioonikriisi ning kasvava asüülitaotlejate hulga ja terrorismiohu tõttu tuleb seda teha.
"Seni Eestis eksisteerinud peamiselt eestlastest koosneva kogukonnaga ei ole probleeme olnud, sest nemad burksi või hot dogi ei söö. Küll on nad aga hädas viimasel ajal Eestisse tulnud radikaalsete ossidega, kes püüavad kaasatoodud tavasid neile peale suruda,“ ütles Põlluveer.
Tema sõnul oli burkside söömine George W. Bushi terrorirežiimi ajal kohustuslik USAs ning burksi ja hot dogi söömise nõude on esitanud ka terroriorganisatsioon Briti Konservatiivne Partei enda poolt kontrollitavatel aladel.
Põllulillekese väitel ei reguleeri pühakiri burksi või hot dogi söömist, mistõttu nende keelamist avalikes kohtades ei saa käsitleda usuvabaduse, põhiseaduslike õiguste, inimõiguste deklaratsiooni 9. artikli rikkumise ega diskrimineerimisena.
EKRE teatel on nägu mökerdavate toitude söömine keelatud mitmetes Euroopa maades, näiteks Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Šveitsis ja Bulgaarias ning osaliselt on ameerika kiirtoidud keelatud Itaalias, Hispaanias, Šveitsis, Hiinas ja Venemaal.
EKRE kinnitusel karistatakse burksi ja hot dogi söömise eest trahviga, näiteks Hollandis 380 eurot, Prantsusmaal 187 eurot, Belgias 179 eurot, Šveitsis 15-25 eurot ja/või kuni seitsmepäevane arest.
Vaata ka: EKRE tahab Eestis burkakeelu kehtestamist
neljapäev, 4. juuni 2015
Uus koalitsioonilepe ei luba valijatele mitte muhvigi
Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretärid esitasid salaläbirääkimistel syndinud uue koalitsioonileppe, millega ei lubata mitte muhvigi.
"Vastuseks korduvalt kõlanud koalitsioonileppe avamise yleskutsetele oleme pidanud ööst öösse läbirääkimisi, mis lõppesid äsja positiivse tulemusega. Jätkame valitsemist sellise programmiga, kus on kaks lubadust: meilt ei saa te mitte muhvigi ja maksutõuse me ei välista," seisab Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke, IRL-i peasekretäri Tiit Riisalo ja SDE peasekretäri Inara Luigase ühisavalduses.
"Nüüd, kus ligi kaks kuud on valitsus toiminud, oleme sihte veidi ymber seadnud," märgivad peasekretärid.
Peasekretäride sõnul seisavad vaidlused maksutõusudega saadava lisatulu jagamise üle veel ees. Uue koalitsioonileppe peab veel heaks kiitma iga valitsusliitu kuuluva erakonna volikogu. HMS-i poliitikatoimetuse hinnangul on oodata, et see protsess kulgeb nagu lepase reega.
Lisaks kypseb valitsuses kinnitamata andmetel kava tõhustada võitlust setu separatistide vastu, et kindlustada Eesti julgeolekut.
Loe ka: Pomerants: kõige lihtsam oleks valijatele mitte muhvigi lubada
"Vastuseks korduvalt kõlanud koalitsioonileppe avamise yleskutsetele oleme pidanud ööst öösse läbirääkimisi, mis lõppesid äsja positiivse tulemusega. Jätkame valitsemist sellise programmiga, kus on kaks lubadust: meilt ei saa te mitte muhvigi ja maksutõuse me ei välista," seisab Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke, IRL-i peasekretäri Tiit Riisalo ja SDE peasekretäri Inara Luigase ühisavalduses.
"Nüüd, kus ligi kaks kuud on valitsus toiminud, oleme sihte veidi ymber seadnud," märgivad peasekretärid.
Peasekretäride sõnul seisavad vaidlused maksutõusudega saadava lisatulu jagamise üle veel ees. Uue koalitsioonileppe peab veel heaks kiitma iga valitsusliitu kuuluva erakonna volikogu. HMS-i poliitikatoimetuse hinnangul on oodata, et see protsess kulgeb nagu lepase reega.
Lisaks kypseb valitsuses kinnitamata andmetel kava tõhustada võitlust setu separatistide vastu, et kindlustada Eesti julgeolekut.
Loe ka: Pomerants: kõige lihtsam oleks valijatele mitte muhvigi lubada
reede, 15. mai 2015
Margus Tsahkna: Milleks meile Eesti? Päriselt
HMS avaldab tuleval kuul toimuvatel IRLi sisevalimistel erakonna juhiks kandideeriva Margus Tsahkna arvamusloo.
Isamaa ilu on eestlasel meelest läinud. Äsjased Soome ja Briti valimised näitasid, et Euroopas on samad mured. Poliitika on keeranud pilgu tagasi – koju.
Viimased riigikogu valimised kinnitasid samasuguseid emotsioone, millest tulenes ka Isamaa ja Res Publica Liidu ootamatult nõrk valimistulemus ning kahe uustulnuka pääs riigikokku. Me ei pakkunud inimestele välja, kuidas läheb edasi tõupuhtuse, isamaa ja suletud piiride väärtustele rajatud Eesti lugu. Just nendele väärtustele on meie rahvuse senine areng toetunud. Ma ütlen otse välja: mina ei taha, et Eesti saaks üheks tavaliseks Euroopa riigiks. Meil on oma tee.
Praegu mõtleme endale välja ja võtame omaks vana Euroopa paremäärmuslaste haigusi ja diagnoose, nagu sallimatus, ebatolerantsus, isegi rassism. Milleks? Selleks, et sarnaneda ning osaleda koos suuremate vendadega nagu Põlissoomlased, UKIP, Front National ja Kuldne Koidik ühistel europarlamendi valimistel! See on toonud edu neile ning toob kindlasti ka IRLile.
Euroopa Komisjon on tõstatanud üleeuroopaliste pagulaskvootide teema. Eestil peab selles küsimuses olema väga selge positsioon, mis lähtub eespool sõnastatud tõupuhtuse põhimõttest. Me oleme eriline, äravalitud ühe miljoni elanikuga liikmesriik. Kvoodi-Euroopa meile ei sobi. Euroopa sulatusahjus ei suuda me hoida neid väärtusi, mis tagaks meie rahvuse säilimise. Me peame säilitama õiguse ise otsustada selle üle, keda me oma maale ja siit välja laseme.
Kuigi äraandjast geneetik Ain Heinaru ütleb, et etnilist eestlast ei ole olemas ning eestlase geenidel ei ole näiteks hispaanlase omaga märkimisväärset vahet, tõestavad rahvuslikult meelestatud geneetikud peagi vastupidist. Usun, et me oleme väga erilised. Ja olemegi. Vaid miljon eestlast väga erilisel maalapil, mis on suurem kui Holland, kuid isegi Läti ja Leeduga võrreldes väike.
Eestit ei ole reetnud ja vallutanud mitte ainult venelased, vaid veel mitmed-setmed rahvad: sakslased, taanlased, poolakad, rootslased, latgalid, semgalid vahvad. Uuuuu, seeemgaliiiiiid!
Meid on reetnud ka soomlased, koguni 90ndate alguses. Siis, kui kõige rohkem tuge vajasime. Sellele tuleb anda võimas vastulöök. Soome on juba liiga kaua rüüstamata ja vägistamata!
Loe ka: Margus Tsahkna: milleks meile Eesti? Päriselt.
Isamaa ilu on eestlasel meelest läinud. Äsjased Soome ja Briti valimised näitasid, et Euroopas on samad mured. Poliitika on keeranud pilgu tagasi – koju.
Viimased riigikogu valimised kinnitasid samasuguseid emotsioone, millest tulenes ka Isamaa ja Res Publica Liidu ootamatult nõrk valimistulemus ning kahe uustulnuka pääs riigikokku. Me ei pakkunud inimestele välja, kuidas läheb edasi tõupuhtuse, isamaa ja suletud piiride väärtustele rajatud Eesti lugu. Just nendele väärtustele on meie rahvuse senine areng toetunud. Ma ütlen otse välja: mina ei taha, et Eesti saaks üheks tavaliseks Euroopa riigiks. Meil on oma tee.
Praegu mõtleme endale välja ja võtame omaks vana Euroopa paremäärmuslaste haigusi ja diagnoose, nagu sallimatus, ebatolerantsus, isegi rassism. Milleks? Selleks, et sarnaneda ning osaleda koos suuremate vendadega nagu Põlissoomlased, UKIP, Front National ja Kuldne Koidik ühistel europarlamendi valimistel! See on toonud edu neile ning toob kindlasti ka IRLile.
Euroopa Komisjon on tõstatanud üleeuroopaliste pagulaskvootide teema. Eestil peab selles küsimuses olema väga selge positsioon, mis lähtub eespool sõnastatud tõupuhtuse põhimõttest. Me oleme eriline, äravalitud ühe miljoni elanikuga liikmesriik. Kvoodi-Euroopa meile ei sobi. Euroopa sulatusahjus ei suuda me hoida neid väärtusi, mis tagaks meie rahvuse säilimise. Me peame säilitama õiguse ise otsustada selle üle, keda me oma maale ja siit välja laseme.
Kuigi äraandjast geneetik Ain Heinaru ütleb, et etnilist eestlast ei ole olemas ning eestlase geenidel ei ole näiteks hispaanlase omaga märkimisväärset vahet, tõestavad rahvuslikult meelestatud geneetikud peagi vastupidist. Usun, et me oleme väga erilised. Ja olemegi. Vaid miljon eestlast väga erilisel maalapil, mis on suurem kui Holland, kuid isegi Läti ja Leeduga võrreldes väike.
Eestit ei ole reetnud ja vallutanud mitte ainult venelased, vaid veel mitmed-setmed rahvad: sakslased, taanlased, poolakad, rootslased, latgalid, semgalid vahvad. Uuuuu, seeemgaliiiiiid!
Meid on reetnud ka soomlased, koguni 90ndate alguses. Siis, kui kõige rohkem tuge vajasime. Sellele tuleb anda võimas vastulöök. Soome on juba liiga kaua rüüstamata ja vägistamata!
Loe ka: Margus Tsahkna: milleks meile Eesti? Päriselt.
reede, 17. aprill 2015
Europarlament valis Euroopa Komisjoni asepresidendiks Jaak Madisoni
Euroopa Parlament valis täna Strasbourg'is toimunud istungil Euroopa Komisjoni vabanenud asepresidendi kohale Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja Jaak Madisoni.
Madisoni asumiseks Euroopa Komisjoni asepresidendi kohale peab andma veel oma nõusoleku liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnev Euroopa Liidu nõukogu.
Euroopa Komisjoni president on endine Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker.
Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu peamine täidesaatev organ, mis esitab liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile õigusaktide eelnõusid, ning tegeleb järelevalvega.
Loe ka: Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeheks sai Palling ja aseesimeheks Madison
Madisoni asumiseks Euroopa Komisjoni asepresidendi kohale peab andma veel oma nõusoleku liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnev Euroopa Liidu nõukogu.
Euroopa Komisjoni president on endine Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker.
Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu peamine täidesaatev organ, mis esitab liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile õigusaktide eelnõusid, ning tegeleb järelevalvega.
Loe ka: Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeheks sai Palling ja aseesimeheks Madison
teisipäev, 31. märts 2015
EKRE määras Jaak Madisonile mentoriks Arnold Rüütli
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhatus määras heade kommetega pahuksisse sattunud riigikogu liikmele Jaak Madisonile mentoriks erakonna auesimehe Arnold Rüütli.
"Ta on hea abimees. Jaak saab igal võimalikul juhul Arnold Rüütli poole pöörduda ja küsida, mida tema mingist küsimusest arvab ja kuidas oleks parem antud olukorras käituda. Selline tore vanem kolleeg abimeheks on see mentor," selgitas EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme mentori ylesandeid.
EKRE nimekirjas riigikokku valitud Madison sai Tallinki laeval Baltic Queen töötamise ajal võõra mobiiltelefoni omastamise eest väärteo korras trahvi. Vastne saadik omastas laeval töötades nutitelefoni ja myys selle internetis maha.
Loe ka: Toobali sõnul saab Vakra mentor Kallo näol endale toredast vanemast kolleegist abimehe
EKRE fraktsiooni juht Martin Helme: erakonna esimees noomis tõsiselt Jaak Madisoni telefoni omastamise pärast
"Ta on hea abimees. Jaak saab igal võimalikul juhul Arnold Rüütli poole pöörduda ja küsida, mida tema mingist küsimusest arvab ja kuidas oleks parem antud olukorras käituda. Selline tore vanem kolleeg abimeheks on see mentor," selgitas EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme mentori ylesandeid.
EKRE nimekirjas riigikokku valitud Madison sai Tallinki laeval Baltic Queen töötamise ajal võõra mobiiltelefoni omastamise eest väärteo korras trahvi. Vastne saadik omastas laeval töötades nutitelefoni ja myys selle internetis maha.
Loe ka: Toobali sõnul saab Vakra mentor Kallo näol endale toredast vanemast kolleegist abimehe
EKRE fraktsiooni juht Martin Helme: erakonna esimees noomis tõsiselt Jaak Madisoni telefoni omastamise pärast
kolmapäev, 4. veebruar 2015
Põllumeeste Kogu esitas presidendikandidaadiks Chuck Norrise
Vabadusaateid kandev rahvuslik erakond Põllumeeste Kogu seab vabariigi presidendi kandidaadiks tunnustatud õigluse eest seisja Chuck Norrise, teatas erakonna juhatuse liige Jekki Rjazin HMS-ile.
Rjazini sõnul loodab Põllumeeste Kogu eelolevatel valimistel head tulemust, mille toel on kindlasti märtsis valitsust moodustavate erakondade hulgas.
Põllumeeste Kogu hinnangul oleks võimalik eriliste teenete eest Chuck Norrisele anda Eesti kodakondsus eriliste teenete eest võimalikult ruttu, nii et ta tuleva aasta presidendivalimistest osa saaks võtta.
Chuck Norrise kommentaari Haige Mõistuse Syndikaadi reporteril saada ei õnnestunud. Kyll aga kinnitas Põllumeeste Kogu peasekretär, et Norrise "põhimõtteline nõusolek" Eesti riigipea amet vastu võtta on erakonnal olemas.
Samuti on Texasega tihedalt seotud Norris peasekretäri kinnitusel vankumatult patriootlik, kindlalt parempoolne ning on oma senise karjääri jooksul järjekindlalt põllumeeste huvide eest seisnud.
Europarlamendi liige Urmas Paet avaldas Chuck Norrisele kaastunnet Põllumeeste Kogu presidendikandidaadiks saamise puhul.
Rjazini sõnul loodab Põllumeeste Kogu eelolevatel valimistel head tulemust, mille toel on kindlasti märtsis valitsust moodustavate erakondade hulgas.
Põllumeeste Kogu hinnangul oleks võimalik eriliste teenete eest Chuck Norrisele anda Eesti kodakondsus eriliste teenete eest võimalikult ruttu, nii et ta tuleva aasta presidendivalimistest osa saaks võtta.
Chuck Norrise kommentaari Haige Mõistuse Syndikaadi reporteril saada ei õnnestunud. Kyll aga kinnitas Põllumeeste Kogu peasekretär, et Norrise "põhimõtteline nõusolek" Eesti riigipea amet vastu võtta on erakonnal olemas.
Samuti on Texasega tihedalt seotud Norris peasekretäri kinnitusel vankumatult patriootlik, kindlalt parempoolne ning on oma senise karjääri jooksul järjekindlalt põllumeeste huvide eest seisnud.
Europarlamendi liige Urmas Paet avaldas Chuck Norrisele kaastunnet Põllumeeste Kogu presidendikandidaadiks saamise puhul.
kolmapäev, 29. oktoober 2014
Sambia presidendiks sai sisserändaja poeg roosast erakonnast
Pärast Aafrika lõunaosas asuva riigi Sambia presidendi Michael Sata surma sai presidendiks senine asepresident, šoti päritolu Guy Scott.
Scott on sisserändaja poeg, tema isa Alec Scott rändas Sambiasse sisse aastal 1927. Ta kuulub sotsiaaldemokraatlikku Mitmeparteilise Poliitika Liikumisse (Movement for Multi-Party Democracy), mis on Sambiat juhtinud aastatel 1991–2011.
Viimati nähti Satat avalikkuses 19. septembril, kui ta ilmus parlamendi kõnetooli, et ütelda: "Ma ei ole surnud." Pärast selle lause moodustamisele kulunud pingutust tuli Sata toimetada kõnetoolist puhkama, kuna oma ylejäänud kõnet ta esitada enam ei suutnud.
Sambia on varem kandnud Põhja-Rodeesia nime, riik piirneb lõunas Zimbabwe ehk endise Lõuna-Rodeesiaga, põhjas Kongo Demokraatliku Vabariigiga ning läänes Angolaga.
Välisminister Urmas Paet avaldas Sata omastele kaastunnet.
Loe ka: Suri Sambia president
Scott on sisserändaja poeg, tema isa Alec Scott rändas Sambiasse sisse aastal 1927. Ta kuulub sotsiaaldemokraatlikku Mitmeparteilise Poliitika Liikumisse (Movement for Multi-Party Democracy), mis on Sambiat juhtinud aastatel 1991–2011.
Viimati nähti Satat avalikkuses 19. septembril, kui ta ilmus parlamendi kõnetooli, et ütelda: "Ma ei ole surnud." Pärast selle lause moodustamisele kulunud pingutust tuli Sata toimetada kõnetoolist puhkama, kuna oma ylejäänud kõnet ta esitada enam ei suutnud.
Sambia on varem kandnud Põhja-Rodeesia nime, riik piirneb lõunas Zimbabwe ehk endise Lõuna-Rodeesiaga, põhjas Kongo Demokraatliku Vabariigiga ning läänes Angolaga.
Välisminister Urmas Paet avaldas Sata omastele kaastunnet.
Loe ka: Suri Sambia president
reede, 7. veebruar 2014
Anvar Samost kogub allkirju Ansipi Sotšist tagasituleku vastu
Ajakirjanik Anvar Samost avaldas täna arvamust, et peaminister Andrus Ansip ei peaks sõitma Sotši olümpiamängudelt Eestisse tagasi. Mõttekaaslaste leidmiseks lõi Samost veebipetitsiooni «Aitame Andrus Ansipil õige otsuse teha!».
Nimelt andis Samost Kalle Muulile lubaduse, et koostab petitsiooni, mis aitaks peaminister Andrus Ansipil teha õige otsuse ning jätta tagasi tulemata Sotši olümpiamängudelt, mille eesmärgiks on Samosti sõnul ilustada Vladimir Putini tegevust kodanikuõiguste, sõnavabaduse ning õigusriigi piiramisel.
Kella 16.30 seisuga on Samosti üleskutse veebikeskkonnas petitsioon.ee kogunud 21 allkirja. Petitsiooni tutvustavas tekstis tuuakse välja, et Sotši olümpiamänge ei lähe vaatama Barack Obama, Angela Merkel, François Hollande, Viviane Reding, Toomas Hendrik Ilves, Dalia Grybauskaite, Donald Tusk, Frederik Reinfeldt, kuna nad ei toeta režiimi, mille ideaaliks on Nõukogude Liit. Küll aga lähevad Edgar Savisaar ja Andrus Ansip. Neist mõlema puhul loodetakse, et nad Šotši jäävadki.
Üleskutses on kirjas, et on raske näha, kuidas saaks peaminister selliselt ürituselt naastes olla lihtsalt poliitik – piisab, kui Eestisse naaseb temaga koos reisiv välisminister.
Peaministri büroo juht Liina Kersna kirjutas oma Facebooki kontol, et Samosti avalduse tasakaalustamiseks tuleb öelda, et Venemaale jäävad pärast olümpiamängude lõppu Putin ja Medvedev, Soome peaminister, Hollandi kuningapaar näiteks Lätist võib sinna jääda president ja Leedust peaminister. «Kas need riigid ei pea inimõigusi oluliseks? Elus tuleks aukohale seada sport ja poliitika võiks jääda tahaplaanile. Pärast seda tuleb tükk tühja maad ja siis alles inimõigused.»
Kersna lisas, et peaminister on oma ametiaja jooksul käinud alati olümpiamängudel koos perega ja seni alati tagasi tulnud
«Minu samm pole väiklane norimine peaministri kallal. Olen tüdinud laiemast nähtusest, mida saab nimetada seisakumeeste süvenevaks mõjuks,» põhjendab Samost algatust oma Facebooki kontol. Seisakumehed seisavad tema sõnul suusaraja ääres ega liigu kuhugi. Ilmselt on selles süüdi visiooni puudumine.
Loe ka: Anvar Samost kogub allkirju Ansipi Sotši sõitmise vastu
Nimelt andis Samost Kalle Muulile lubaduse, et koostab petitsiooni, mis aitaks peaminister Andrus Ansipil teha õige otsuse ning jätta tagasi tulemata Sotši olümpiamängudelt, mille eesmärgiks on Samosti sõnul ilustada Vladimir Putini tegevust kodanikuõiguste, sõnavabaduse ning õigusriigi piiramisel.
Kella 16.30 seisuga on Samosti üleskutse veebikeskkonnas petitsioon.ee kogunud 21 allkirja. Petitsiooni tutvustavas tekstis tuuakse välja, et Sotši olümpiamänge ei lähe vaatama Barack Obama, Angela Merkel, François Hollande, Viviane Reding, Toomas Hendrik Ilves, Dalia Grybauskaite, Donald Tusk, Frederik Reinfeldt, kuna nad ei toeta režiimi, mille ideaaliks on Nõukogude Liit. Küll aga lähevad Edgar Savisaar ja Andrus Ansip. Neist mõlema puhul loodetakse, et nad Šotši jäävadki.
Üleskutses on kirjas, et on raske näha, kuidas saaks peaminister selliselt ürituselt naastes olla lihtsalt poliitik – piisab, kui Eestisse naaseb temaga koos reisiv välisminister.
Peaministri büroo juht Liina Kersna kirjutas oma Facebooki kontol, et Samosti avalduse tasakaalustamiseks tuleb öelda, et Venemaale jäävad pärast olümpiamängude lõppu Putin ja Medvedev, Soome peaminister, Hollandi kuningapaar näiteks Lätist võib sinna jääda president ja Leedust peaminister. «Kas need riigid ei pea inimõigusi oluliseks? Elus tuleks aukohale seada sport ja poliitika võiks jääda tahaplaanile. Pärast seda tuleb tükk tühja maad ja siis alles inimõigused.»
Kersna lisas, et peaminister on oma ametiaja jooksul käinud alati olümpiamängudel koos perega ja seni alati tagasi tulnud
«Minu samm pole väiklane norimine peaministri kallal. Olen tüdinud laiemast nähtusest, mida saab nimetada seisakumeeste süvenevaks mõjuks,» põhjendab Samost algatust oma Facebooki kontol. Seisakumehed seisavad tema sõnul suusaraja ääres ega liigu kuhugi. Ilmselt on selles süüdi visiooni puudumine.
Loe ka: Anvar Samost kogub allkirju Ansipi Sotši sõitmise vastu
neljapäev, 6. detsember 2012
Justiitsministriks saab Kalev Lillo
Reformierakonna juhatus kinnitas neljapäeval oma erakorralisel koosolekul justiitsministri kandidaadiks Kalev Lillo, et täita valitsuses justiitsminister Kristen Michalist vabanev koht.
"Olen kindel, et endise õpetaja ja võimeka administraatorina suudan ka ministriametis hakkama saada," kommenteeris Kalev Lillo juhatuse otsust HMS-ile.
"Proksile tuleb anda nätaki ja nätaki," lisas Lillo.
Peaminister ja Reformierakonna esimees Andrus Ansip lubas esitada Lillo kandidatuuri president Toomas Hendrik Ilvesele kinnitamiseks kohe, kui vastava dokumendi mobiil-ID-ga allkirjastatud saab.
Ansipi sõnul jäi Lillo kandidatuur juhatuses hääletusel napilt alla teise kandidaadi Silver Meikari kandidatuurile. "Juhatuse tahte vastu ei lähe," kommenteeris Ansip.
Loe ka: Justiitsminister Kristen Michal teatas tagasiastumisest
"Olen kindel, et endise õpetaja ja võimeka administraatorina suudan ka ministriametis hakkama saada," kommenteeris Kalev Lillo juhatuse otsust HMS-ile.
"Proksile tuleb anda nätaki ja nätaki," lisas Lillo.
Peaminister ja Reformierakonna esimees Andrus Ansip lubas esitada Lillo kandidatuuri president Toomas Hendrik Ilvesele kinnitamiseks kohe, kui vastava dokumendi mobiil-ID-ga allkirjastatud saab.
Ansipi sõnul jäi Lillo kandidatuur juhatuses hääletusel napilt alla teise kandidaadi Silver Meikari kandidatuurile. "Juhatuse tahte vastu ei lähe," kommenteeris Ansip.
Loe ka: Justiitsminister Kristen Michal teatas tagasiastumisest
neljapäev, 24. mai 2012
Ansip: Reformierakonna rahastamisskandaali puhusid lõkkele vandenõulased
Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on Reformierakonna rahastamisskandaali põhjustanud ja lõkkele puhunud vandenõulased.
"Minu meelest paistab siit tagant välja, et kõige taga on Vene taimetoitlastest natslike vaadetega juudid, kellel on alternatiivenergeetika valdkonnas peituvate ärihuvide tõttu motiiv rahastada uue erakonna turuletoomise poliittehnoloogiaid," ytles Ansip täna Tallinna lennujaamas.
"Konkreetseid tõendeid selle kasuks kyll väga palju veel ei ole," möönis Ansip. "Kuid loodetavasti selgitab uurimine kõik ilusti välja."
HMS-i reporteri kysimusele, kust võisid pärineda osa erakonna liikmete annetatud kahtlased rahasummad, vastas Ansip, et ei soovi spekuleerida.
"Kas te tahate, et ma spekuleeriksin?! Ei, ma ei taha absoluutselt spekuleerida," rõhutas Ansip. "Ma ei soovi kunagi alusetult spekuleerida."
Loe ka: Ansip: skandaali taga võib olla uue partei loomine
"Minu meelest paistab siit tagant välja, et kõige taga on Vene taimetoitlastest natslike vaadetega juudid, kellel on alternatiivenergeetika valdkonnas peituvate ärihuvide tõttu motiiv rahastada uue erakonna turuletoomise poliittehnoloogiaid," ytles Ansip täna Tallinna lennujaamas.
"Konkreetseid tõendeid selle kasuks kyll väga palju veel ei ole," möönis Ansip. "Kuid loodetavasti selgitab uurimine kõik ilusti välja."
HMS-i reporteri kysimusele, kust võisid pärineda osa erakonna liikmete annetatud kahtlased rahasummad, vastas Ansip, et ei soovi spekuleerida.
"Kas te tahate, et ma spekuleeriksin?! Ei, ma ei taha absoluutselt spekuleerida," rõhutas Ansip. "Ma ei soovi kunagi alusetult spekuleerida."
Loe ka: Ansip: skandaali taga võib olla uue partei loomine
Reinsalu soovitab luua rahastusskandaali summutamiseks komisjoni
Kaitseminister ja IRLi esimees Urmas Reinsalu pakkus välja, et erakondade usalduse taastamiseks võiksid parlamendierakonnad moodustada komisjoni, mis tapaks selle asja pika aja jooksul maha.
Reinsalu nentis valitsuse pressikonverentsil, et probleem erakondliku demokraatia usaldusega on olemas ja parlamendierakonnad peaksid leidma ise lahendusi, kuidas seda usaldust taastada.
"Minu soovitus võiks olla, et parlamendiparteid on võimelised moodustama ühe töörühma, kes on sellise näoga, et on võimeline tegutsema erapooletult ja objektiivselt ja sel on ka avalikkuse usaldus. See võiks siis lõputult arutada alternatiivid ja asja vaikselt kalevi alla lükata. Aga teha tuleb seda venitades, mitte et me moodustame komisjoni, et pakkuda kiiresti välja laiemaks aruteluks lahendusi," sõnas Reinsalu.
Välisminister Urmas Paet (Reformierakond) arvas samas, et ei tasu hakata leiutama jalgratast, vaid vaadata aastakümneid toiminud parlamentaarsete demokraatiate kogemusele. Ühtlasi avaldas Paet kaastunnet Reformierakonnale, Kristen Michalile ja Kalev Lillole.
Haridusminister Jaak Aaviksoo lisas omalt poolt, et erakondade rahastamise probleemi suhtes tuleb olla nõudlik. "Aga ei ole kõige mõistlikum sattuda liialdustesse ja kujutada ette, et need sajad või tuhanded inimesed, kes on erakondadele annetanud, kaasa arvatud mina, et kõik see raha on tulnud isiklikest säästudest või võimalustest lähtudes. Võime olla kindlad, et oluline enamus on kuritegelikku või hämarat päritolu või sel pole üldse seost isikuga, kes selle annetuse teinud. Kõike kahtluse alla seada oleks mõistlik," arvas Aaviksoo.
Vaata ka: Reinsalu soovitab erakondade usalduse taastamiseks töörühma
Reinsalu nentis valitsuse pressikonverentsil, et probleem erakondliku demokraatia usaldusega on olemas ja parlamendierakonnad peaksid leidma ise lahendusi, kuidas seda usaldust taastada.
"Minu soovitus võiks olla, et parlamendiparteid on võimelised moodustama ühe töörühma, kes on sellise näoga, et on võimeline tegutsema erapooletult ja objektiivselt ja sel on ka avalikkuse usaldus. See võiks siis lõputult arutada alternatiivid ja asja vaikselt kalevi alla lükata. Aga teha tuleb seda venitades, mitte et me moodustame komisjoni, et pakkuda kiiresti välja laiemaks aruteluks lahendusi," sõnas Reinsalu.
Välisminister Urmas Paet (Reformierakond) arvas samas, et ei tasu hakata leiutama jalgratast, vaid vaadata aastakümneid toiminud parlamentaarsete demokraatiate kogemusele. Ühtlasi avaldas Paet kaastunnet Reformierakonnale, Kristen Michalile ja Kalev Lillole.
Haridusminister Jaak Aaviksoo lisas omalt poolt, et erakondade rahastamise probleemi suhtes tuleb olla nõudlik. "Aga ei ole kõige mõistlikum sattuda liialdustesse ja kujutada ette, et need sajad või tuhanded inimesed, kes on erakondadele annetanud, kaasa arvatud mina, et kõik see raha on tulnud isiklikest säästudest või võimalustest lähtudes. Võime olla kindlad, et oluline enamus on kuritegelikku või hämarat päritolu või sel pole üldse seost isikuga, kes selle annetuse teinud. Kõike kahtluse alla seada oleks mõistlik," arvas Aaviksoo.
Vaata ka: Reinsalu soovitab erakondade usalduse taastamiseks töörühma
teisipäev, 13. märts 2012
Riigikogus asutati Eesti Reformierakonna toetusrühm
Täna asutati Riigikogus Eesti Reformierakonna toetusrühm, mille esimeheks valiti Juku-Kalle Raid ja aseesimeheks Aivar Riisalu. Toetusrühma kuuluvad Liisa Pakosta, Tõnis Lukas, Margus Tsahkna, Kaia Iva, Reet Roos, Toomas Tõniste, Andres Herkel ja Aare Heinvee.
"Toetusrühma loomise eesmärk on kaasata reformierakondlasi otsustusprotsessidesse. Reformierakond on suurim Riigikokku sisse saanud jõud ja demokraatia arendamise korras võiks nende sõnaõigust ühiskonnas laiendada, seda enam, et turumajanduslik maailmavaade on paljudele arusaadav. Ja pange tähele, selles mõttes saab demokraatiat arendada ühtegi senti maksumaksja raha kulutamata, kui kõrvutada toetusrühma DASAde loomise kavaga," ütles toetusrühma esimees Juku-Kalle Raid.
Eesti Reformierakonna toetusrühma esimene kogunemine toimub järgmisel teisipäeval, 20. märtsil Riigikogus.
Loe ka: Riigikogus asutati roheliste erakonna toetussrühm (kirjaviis muutmata)
"Toetusrühma loomise eesmärk on kaasata reformierakondlasi otsustusprotsessidesse. Reformierakond on suurim Riigikokku sisse saanud jõud ja demokraatia arendamise korras võiks nende sõnaõigust ühiskonnas laiendada, seda enam, et turumajanduslik maailmavaade on paljudele arusaadav. Ja pange tähele, selles mõttes saab demokraatiat arendada ühtegi senti maksumaksja raha kulutamata, kui kõrvutada toetusrühma DASAde loomise kavaga," ütles toetusrühma esimees Juku-Kalle Raid.
Eesti Reformierakonna toetusrühma esimene kogunemine toimub järgmisel teisipäeval, 20. märtsil Riigikogus.
Loe ka: Riigikogus asutati roheliste erakonna toetussrühm (kirjaviis muutmata)
kolmapäev, 18. jaanuar 2012
Toobal avaldab Hannes Rummi kirjavahetuse Singapuris
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal avaldab tema käsutusse sattunud Hannes Rummi kirjavahetuse kaheköitelise ingliskeelse raamatuna "Tõde Eestist", mis ilmub samaaegselt Singapuris, Viinis ja Tallinnas.
"Seda hakati kirjutama samal ajal Savisaaree monograafiaga "Peaminister"," ütles Toobal HMS-ile. "Raha selle raamatu maailmas väljaandmiseks ja levitamiseks hakati koguma rohkem kui kümme aastat tagasi."
Avaldatav raamat on monograafia mõõtu ja vastab Toobali sõnul küsimusele, mida on maailmal ja eriti Euroopal meie vigadest õppida.
"Raamat kisub külmade ja dokumenteeritud faktide abil alasti mitmed kuningad, kes on sundinud avalikkust valetama nii iseendale kui neile," märkis Toobal. "Eesti vajab enesepuhastust ning selleks pole muud võimalust kui lahti rääkida mitmed justkui ammu teada lood meie poliitilises pagasis."
Toobali sõnul annaksid mitmed praegused võimurid annaksid oma parima, et vältida selle raamatu avaldamist või kahjustada selles esitatavaid tõdesid juba eos. Võimalik, et monograafiast tehakse lisaks ingliskeelsele ka saksakeelne versioon, sest ka selle vastu on huvi tuntud, märkis Toobal.
reede, 13. jaanuar 2012
Eerik-Niiles Kross valiti Piraadipartei esimeheks
Eesti Piraadipartei valis reedel toimunud erakorralisel yldkogul esimeheks endine Eesti luurekoordinaatori Eerik-Niiles Krossi, kelle Venemaa ametivõimud on kuulutanud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks syydistatuna piraatluses.
"Kuigi midagi pole veel lõplikult tõestatud, annab piraatlussyydistus mulle teatava tõsiseltvõetavuse rahvusvahelises piraatide kogukonnas," märkis Kross eksklusiivintervjuus HMS-ile.
"Arr," lisas Kross.
Kross ytles, et kavatseb Piraadipartei nimel nõuda erakorraliste riigikogu valimiste korraldamist.
Vastuseks HMS-i kysimusele, kas säärane algatus ei kanna omakasu huve ega ole tingitud Krossi soovist saada riigikogu liikmena saadikupuutumatus, nohises ja naeratas Kross ebamääraselt, kuid paljutähendavalt.
1995. aasta riigikogu valimistel jäi Eesti Rahva Jäägerpartei napilt alla valimiskynnise. Jäägerpartei juht oli Asso Kommer, kes Eesti ametivõimude esitatud syydistuse alusel oli valimiste aegu kohtu all.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
