Politsei takistas nõia põletamist

Külarahvast lummava nõia eest riik ei kaitse. Politsei takistas õigluse jaluleseadmist ning pidas kinni vapra Viljandimaa külamehe, kes rahvatraditsioonide kohaselt nõida põletama läks.

Tuhalaane külaelanike sõnul pages nõid Hedvig linnast, sest sealsed kirikuisad oleks ta kiiresti välja peilinud. Meest naisel nende sõnul pole, sest heidab kaduneljapäeviti mulgimaa teeristidel saatanaga ühte.

"Need lapsed: ega nemad ka õiged asjad pole. Muudkui istuvad käed kokkupandult ja käies vaatavad mingit nagu peeglit ainiti. Peilivad midagi või askeldavad nende peeglikestega," selgitas nõia naaber. Tänavu võttis küla kartulisaagi põud, kel kadus kasse, kel koer jäi põduraks. Kõik see algas koos nõia külla saabumisega mõned aastad tagasi. Lisaks on nõid Hedvigi silmad peas üksteisest nii kaugel, et seal paikneva nõiduse tunneb juba kaugelt.

Nõia majast ja selle hoovist võib öösiti kuulda justkui laulmist ja kes selle soerdi pilgu ette satub: see on justkui soolasambaks löödud. Ei saa sõna suust ega pilku silmist. Üks külamees oli koguni nõiduslikku orjusesse lummatud, selgitas HMSi Viljandimaa korrespondent kohaliku situatsiooni.

Nõiaga on püütud nii rääkida kui kutsutud politseid või kirikumehi, kes kõik lihtsalt kutseid ignoreerivad.

Probleemi lahendab kogukond

Tuhalaane ja ümberkondsete külade rahvas kogunes möödunud kaduneljapäeval, kui nõid külast ära oli, ja heitis liisku otsustamaks kellest küla järgmine nõiakütt saab. Liisk jäi pidama nõid Hedvigi üleaedsel naabril Aivaril, kel omalgi pere kaitsta.

Mehe lähedaste sõnul oli ta esiti valanud kolm hõbekuuli: kaks laste ja ühe nõia tarbeks, need ristimisvette karastanud ja noaga ristimärgid peale teinud. Selline kuul lööb saatana väest hoolimata otse nõiale südamesse.

Kuna Aivari süda nõia pärast hale oli, joodeti talle enne kahe promilli jagu handsat alla, et hirmus tegu ikka tehtud saaks. Ent oli Hedvig püssi ära needinud või külamehel hirm naha vahel: pärast püssilaskusid majast karjumist ega rongaks muutnud hinge välja ei lennanud.

Nüüd tuli kiiresti tegutseda: isegi kangemad nõiad on pärast hõbekuuli tabamist natuke aega uimased. Nõiakütt kargas niidukile, bensiinivaat õlal, sahmis issameiet lugedes maja bensiiniga kokku ja samal ajal kuulis kuidas kurjuse idu juba toibub ja aknal appi hakkab hüüdma mitme versta kaugusele päästeametisse.

Appikutsete peale tuli kohale ka too äratehtud külamees, kes leegid summutas ja küti eemale peletas. Hiljem saabus ka politsei, kes Aivari kinni pidas ja nõia juttu uskuma jäädes mehe ka minema viis. Tuletõrjel polnud kohale jõudes midagi teha, sest nõid oli juba tule sumbuma sajatanud.

Külarahvas on nüüd nõia kättemaksu kartes hirmu täis: ise saab veel linna sugulastele külla sõita, aga loomad ja kodud on nüüd needustele ja nõiasõnadele valla.

Nõiaprotsessid on vana Eesti rahvatraditsioon, mis saavutas oma haripunkti 1600ndate esimese kümnendi käigus. Eestis õnnestus likvideerida ametlikel andmetel ligi 150 nõida, kuid analoogseid rahvaalgatuslikke situatsioone kroonikatesse ei kirjutatud.

Loe ka: Kroonika: Hedvig Hanson oma maja süütamisest

Eesti Salakütid korraldavad marsi

Eesti Salakütte koondava Facebooki grupi "Kurakütid" liikmed organiseerivad salaküttimise toetuseks marsi. Korraldajate sõnul on üritus rahumeelne ning selle eesmärk on teadvustada salaküttimise traditsioonilisust ning juhtida tähelepanu sellele, et enamus salakütte ei ole mõrtsukad.

"Viimastel päevadel on meedia huviorbiiti jõudnud salaküttimise temaatika, mida meedia valgustab üheülbaliselt ja suunatult," nentis grupi administraator HMSi korrespondendile. "Juba mõisa aegadel tõi Eestlane Saksa okupandi tagant hirvevasika või mõnusa soku jõululauale. Hiljem tõime Nõukogude võimu selja taga kulte ja emiseid nendele laudadele, kuhu tühjad poeletid liha lihtsalt ei võimaldanud."

Mehe sõnul on täisväärtuslik toit iga kasvava noore tervise üks tugisambaid ning selle najal on kasvatatud üles põlvkondi. Uuemal ajal on jahindusseltsidele suureks probleemiks erametsaomanikud, kelle maal küttimiseks on tarvis luba. Nii jäävad paljud loomad metsa ja jahiloaga -- kui seda üldse kuskilt hankida õnnestub -- ei saa lõpuks midagi tõsisemat ära teha. Lisaks kulub sellele kõigele aega ja raha, mida tegelikult oleks tarvis kulutada jahivarustuse ja küttimise peale.

"Riigimets on nii hõredaks raiutud, et loom sinna täna enam ei kipu," lisab küttide esindaja mõrult. "Enamus meist on mõistlikud pereinimesed ning see, et üks hull meie mainele sedasi vee peale tõmbab ei kõlba tegelikult kuskile. Traditsioone tuleb elus hoida."

Marss algab 1. oktoobril kell 13:30 Keskkonnaministeeriumi eest ning kulgeb läbi Hirvepargi Toompeale, kuhu püsitatakse Riigikogu parklas loomakorjustest energiapüramiid. Marsi korraldajad paluvad ajakirjanduslikult põnevate fotode lootuses kindlasti ilmuda kohale relvastatult, kuid laskemoon palutakse turvalisuse huvides siiski koju jätta.

Kaitseliidu malev avas uue keskaegse välilasketiiru

Kaitseminister Hannes Hanso ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili avasid täna Tõlliste vallas Valgamaa maleva Metsniku lasketiiru, mis on 2013. aastal valminud Sakala maleva Väluste lasketiiru järel teine liidu keskaegne välilasketiir.
 
Lasketiiru rajamise maksumus koos ajalooliselt autentsete sihtmärkide ja käibemaksuga on ümardatult 1,1 miljonit eurot.

Kaitseminister Hannes Hanso ütles tiiru avamisel, et kaitseliitlaste vabatahtlik panustamine Eesti riigi ja rahva ning meie liitlaste julgeoleku suurendamisse on hindamatu väärtusega. Kaitseminister rõhutas, et Eesti kaitsmine traditsioonilisel ja ennast tõestanud viisil tagab rahva heidutusvõime ka 21. sajandil.

Valgamaa maleva pealiku major Tõnis Orgi sõnul on valminud Metsniku lasketiir Valgamaa kaitseliitlaste jaoks tähtis väljaõppe objekt, kuna ammulaskeoskus on sõduri väljaõppes väga olulisel kohal.

Tegu on maksimaalselt 300-meetrist laskedistantsi võimaldava vähendatud ohualaga lahtise lasketiiruga. Lasketiirus on lubatud kasutada ambe, vibusid, liitvibusid tõmbejõu piiranguta, katapulte kaliibriga kuni 7,62 mm, ballistilisi kiviheitemasinaid kaliibri piiranguta ning Otepää püssi koopiat. Lisaks tavasihtmärkidele on lasketiirus ka 12 rajaga heitrelvade tiir, milles on võimalik kasutada linge, viskenuge ning odasid koos ja ilma heitelauata.

Lisaks kahe 12 rajaga tiiru ehitusele ehitati territooriumil välja üle 2,6 km teid ja rajati nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht. Lasketiiru sihtmärgisüsteemid on Kaitseliidu sõnul tarnitud maailma oma ala parimatelt, lasketiirus saab harjutada nii statsionaarsete kui liikuvate märklaudade peal.

Vaata ka: Kaitseliidu malev avas uue kaasaegse välilasketiiru

Timberg saab Vaherilt nimelise kuuli

Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas eile käskkirja, millega autasustab ametist lahkuvat päästeameti peadirektorit Kalev Timbergi nimelise kuuliga.

9-millimeetrise kaliibriga graveeritud kuul püstolile Sig-Sauer P-232, antakse Timbergile silmapaistvate teenete eest siseturvalisuse valdkonna arendamisel. Kuul kantakse maha ameti raamatupidamise bilansist.

Teise eilse käskkirjaga makstakse samuti ametist lahkuvale PPA peadirektorile Raivo Küüdile välja tasu kasutamata puhkuse eest, mida koguneb tema ametiaja lõppemisel 28. veebruariks 67 päeva

Loe ka: ERR: Timberg saab Vaherilt nimelise relva

Hundid needsid ära Riibe talu

Tamsalu vallas Kursi külas asuval Riibe talul lasub huntide needus. Ülemöödunud nädalavahetusel võtsid kohalikud hundid koos Riibe talu ära needa.

Hundid põhjendasid needust sellega, et nüüdseks on taluperemehe aastate jooksul tapetud sute arv kerkinud juba üle kolme tosina.

Kursi küla lähedastes metsades elav hunt Utehukk on oma silmadega näinud pealt kümnekonna suguvelje surma. Enamik juhtumeid on olnud hundi sõnul liiga õõvastavad, et neist lähemalt rääkida.

Praegu on Utehuku karjas vaevu tosin hunti.

Eriti palju kahju on talumees võsavillemitele tekitanud kahel viimasel aastal. "Möödunud aastal tappis see jõhker mees 17 hunti ja ülemöödunud aastal sai tema käe läbi hukka kaksteist looma," ütles Utehukk HMSile.

Käesolev aasta oli Kursi hundikarjale õnnelik ja ohvriteta eelmise laupäeva hommikuni.

"Nüüd ei jäänud midagi muud üle, kui talu ära needa," ütles Utehukk. "Loodetavasti on sellest erakorralisest meetmest abi ja see päästab meid edaspidisest kurjast saatusest."

Kui ka see ei aita, peab hundikari minema kolima, arvas hunt.

Loe ka: Riibe talul lasub huntide needus

President kuulutas välja sõnause ehk positiivsete sõnade võistluse

President Toomas Hendrik Ilves kutsus taasiseseisvumispäeval inimesi üles osalema sõnavõistlusel, et leida uusi sõnu, tähistamaks riigi ja ühiskonnaga seotud mõisteid.

Ilvese sõnul peaksid uued sõnad tähistama mõisteid, millega me muutunud elus üha rohkem kokku puutume, kuid mille tähistamiseks häid keelendeid seni pole.

"Nüüd, majanduskriisi ajal, on Eestil kui väikeriigil raske üksinda võlamülkast välja rabeleda. Eestil on majanduse mõjutamiseks sama vähe lootust kui minul presidendina Eesti poliitikas," rääkis president. "Sellest hoolimata ei tohi me pead norgu ja käsi rüppe lasta! Ka mina vaatan riigijuhtimise asemel rõõmuga pealt, kuidas Evelin uisutab. Kohe läheb süda soojaks."

Presidendi sõnul seisid rahvas ja loominguline eliit okupatsiooniaastatel ringkaitses emakeele säilimise eest ning nõu, jõu ja kavalusega hoiti eestikeelset haridust, teatrit ja ajakirjandust.

"Sellises olukorras on positiivne keelekasutus äärmiselt oluline. Ei tohi jätta meie emakeeles laiutama sõnu, mis ei meenuta kellelegi midagi meeldivat, ei kajasta asjade sisulist olemust või teevad seda ebatäpselt," märkis Ilves. "Kellele meeldiks koondamine? Aga kui esmaspäevahommikusel koosolekul kuulutatakse selle asemel välja näiteks hurmaus, ei saa enamik inimesi üldse aru, millest jutt käib. Asendades masendavad sõnad uute ja reibastega, vabaneme muretaagast ja astume pika sammu uue, helgema Eesti poole!"

Välja on pakutud 11 mõistet, mille tähistamiseks eesti keeles sobivat sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus. Iga võistleja saab välja pakkuda ka ühe uue enda mõiste.

Uusi sünonüüme otsitakse mõistetele tööpuudus, närune sündivus, ühe kolmandiku Eesti elanikkonna üha süvenev kapseldumine, olematu sisetarbimine, töötu, palgakärbe, töötutoetus, töötuskindlustus, koondamine, kuritegevus ja poliitik.

Praeguseks on juba leitud asendus sõnadele palk (töötasu), rahvaliitlane (sots), kohuke (kräpp), makaron (pasta) ja sõnavõistlus (sõnaus). Võistlejate seas on populaarsed ka sõnad rahapuudus, palgalõhe ja kodutud.

Sõnapakkumisi saab saata võistluse kodulehelt www.sonavoistlus.ee, e-kirjaga sonavoistlus@sonavoistlus.ee ja tavaposti teel (Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn, märgusõna "Sõnavõistlus") hiljemalt 4. oktoobriks 2010 (k.a postitempli kuupäev).

Võistlust korraldab Eesti Keele Instituut koostöös presidendi kantseleiga.

Presidendi sõnavõistluse nimetus "sõnaus" pärineb Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatust ning tähendab kas koosolekut, arutelu, läbirääkimist või võlumist ja nõidumist. Korraldajate meelest sobis see võistluse nimetuseks, kuna see sisaldab nii arutelu kui ka sümboolselt uute sõnade väljavõlumist.


Toimetaja märkus. Haige Mõistuse Syndikaat omalt poolt tähistab Johannes Aaviku synniaastapäeva, kuulutades välja komakogumise Postimehe heaks. Annetatud komad palutakse viia Postimehe toimetusse, lahkemaid annetajaid premeerib HMS aga Kihnus käsitsi valmistatud semikooloniga.

Loe ka: President ja Eesti Keele Instituut kuulutasid välja sõnause ehk sõnavõistluse

AGU UUDELEPP: sõnaus, hingamisruum ja purelev karavan

Jahiseltsi juht: looma pähe inimest tulistada võimatu

Jahiselts on loobunud katsetest juurutada uut jahipidamise viisi, milles tulistatakse inimene loomale pähe.

"Mõtlesime, et kuidas tuua jaht inimesele lähemale, ning nii tekkiski plaan, et inimene ja loom peaksid ürgsel moel oma vastasseisu astuma," selgitas seltsi juht.

Pärast pikaajalisi inim- ja loomkatsetusi on Maaülikooli jahindustehnoloogid selgitanud, et kuigi üldiselt on võimalik elusat inimest kahurist välja tulistada, ei ole säärane teguviis praktiline.

Alla helikiiruse lendava inimesega ei ole võimalik looma mõistlikul määral pähe tabada, sest loom ehmub paugust ning pageb. Samas ei suuda inimene üle elada isegi helikiirusele lähenevaid stardikiirendusi.

Siiski pole jahiselts oma plaanidest loobunud: "Oleme optimistid, võib-olla saab seda teha väikeste mööndustega."

Jahiselts üritab praegu töötada välja metoodikat inimese loomale kehasse tulistamiseks. Vabatahtlikud on oodatud.

Loe ka: Jahiseltsi juht: looma pähe inimest tulistada võimatu

Barack Obama: Vanaisa sõnul on poolakad väga hõrgud

Barack Obama heidab oma YouTube'i kõnes nalja poolakate üle. Ameerika tulevane president teatas oma esimemises, et poolakad on vanaisa sõnul väga hõrgud.

Ameerika Ühendriikide 44. president Barack Obama teatas oma iganädalases videokõnes, et rassism pole nende peres kunagi probleemiks olnud. "Mu vanaisa ei valinud, kas sõi Ngobe hõimu sõdalasi, või Poola misjonäre," selgitas ta. "Misjonärid olevat olnud iseäranis hõrgud. Poolakad olid kõige paremad: mul on nende riigi suhtes iseäranis suur austus."

Obama lisas, et inimesi ta ise proovinud ei ole, sest nii ei ole enam nende peres kombeks. Ühtlasi kutsus ta kõiki ameeriklasi oma juurte üle sügavalt mõtlema ning esivanemate traditsioone austama. Seejärel limpsas ta tähendusrikkalt keelt.

Obama avaldus põhjustas pahameeletormi teistes Vana Euroopa riikides, kes misjonäridena ngobelasi toitnud olid. Belgia valitsuse sõnul on säärane ühe rahva esiletõstmine rassistlik ja vastik: "Meie koloniaalmuuseumis on isegi misjonärisöömise kahvlid välja pandud: vaevalt, et keegi poolakas neile lauakombeid õpetas."

Obama lubas oma kõnes Ovaalkabineti seinad vanaisa trofeekoguga ehtida.

Loe ka: Poola välisminister: Barack Obama vanaisa oli kannibal

Rootsi asus kodutuid mürgitama

Seoses majanduskriisi ja talve tulekuga algatas Rootsi kuningriik riikliku programmi kodutute mürgitamiseks.

"Viimastel aastatel on kodutute probleem aina tõsisemaks muutunud," kommenteeris õukonnajääger Knut Olafson plaane. "Kodutud ei riku mitte ainult linnapilti, vaid siirutavad ka erinevaid nakkushaigusi. Pärast peibutussöötadega kodutute vaktsineerimist on nende populatsioon hüppeliselt kasvanud ning on oht, et nad tõrjuvad välja muud linnaloomad nagu hulkuvad kassid ja koerad."

Jäägri sõnul on kodutute küttimine linnas raskendatud, sest kodutud on tavaliste inimestega äravahetamiseni sarnased. Lisaks on linnas küttimine vastuolus jahiseadusega. "Oleme proovinud kastlõkse, kuid need ei andnud erilist tulemust."

Mürgitatud peibutussöödad paigutatakse kaupluste prügikastidesse ning kodutute varjupaikade lähedusse. Plaanis on kasutada tugevatoimelist rotimürki, mis tekitab õhupuudustunde, et kodutud ei sureks keldritesse ega termosõlmedesse ega häiriks oma lehaga kodanikke. "Seda, et tavainimene aegumistähtaja ületanud toidukaupu sööma juhtuks, pole ilmselt vaja karta."

Vastuoluline programm on Rootsis leidnud palju toetajaid ning selle edukuse korral kavatsetakse seda laiendada ka näiteks töötutele ja kurjategijatele.

Loe ka: Rootsi pood üritas kodutuid mürgiga peletada

Obama võit vallandas USAs relvaostupalaviku

Seoses neegri valimisega Ameerika Ühendriikide 44ndaks presidendiks on riigis puhkenud ulatuslik relvaostupalavik.

Kriis tabas Ameerikat pärast mustanahalise Barack Obama valimist presidendiks. Sajad Ameerika rassistid tormasid poodidesse, et olla esimene, kes vastse presidendi atentaadi sooritab.

Presidendi julgeolekumeeskonnal seisavad ees rasked neli aastat, mil tuleb presidenti kõikvõimalike rünnakute eest kaitsta. "Noh, me ei arvagi, et see inimkaotusteta läheb, kuid eks meilgi ole mõningad trumbid varuks," kinnitas uue presidendi turvameeskonna juht kriisikonverentsil.

Ameerika Püssiliidu sõnul on igal ameeriklasel õigus omada relva ning seda ka enda kaitseks kasutada. "Kui meie president näiteks ohustaks minu maid või vara, ei kõhkleks ma hetkegi," kommenteeris Püssiliidu esimees.

Relvatootjad on juba suurendanud relvade ja laskemoona tootmist ning nende aktsiad on finantskriisist hoolimata tõusukurssidel. "Reageerime turule, muud midagi," ei soovinud Hecker & Koch pikemalt kommenteerida.

Loe ka: Obama võit vallandas USAs relvaostupalaviku

Tallinna esimesed kodanikud olid hülgekütid

Tallinna esimesed kodanikud olid hülgekütid. Tallinna linnaarhiivides toimunud väljakaevamistel avastatud ürgsetest toimikutest selgub, et linna esimene kodanik oli 34 aastane hülgeküttide juht Jorha.

Arhiivipõhjast leitud kasetohust kaantega kaust on dateeritud aastaga 2992 e.Kr., ning selle tollal kiilkirjalisest tekstist selgub, et antud aastal saabusid siia mererannale kummalist hoonet uudistama hülgekütid Lõuna poolt. Infosaali sisenenud kütte üllatas soojus ning valgusküllasus, samuti vähekarvane sekretär. Jorha ning tema kolm kaaslast: Teho, Õkva ja Pööka avaldasid soovi saada linna kodakondsus.

"5000 aasta eest ulatus meri praeguse linnavalitsuse välistrepini. Tuulisele kaldapealsele tekkis kalastajate-hülgeküttide hooajaline asula," selgitas abilinnapea Taavi Aas. "Esimestele kodanikele tegi linn ka arvestatavaid maksusoodustusi ning nii see asustus siia ümber koonduski."

Linna pressiesindaja sõnul on mälestus hülgeküttidest säilinud ka linna suulises traditsioonis. Nimelt armastavat linnavalitsus hülgemöla.

Leitud dokumente kavatsetakse pärast restaureerimist eksponeerida internetis.

Linnavalitsuse kohal tegutsesid varem hülgekütid

Tartu linnavalitsus käis rebasejahil

Tänane kabinetiistung peeti sadulate seljas, teatas Tartu linnavalitsus. Tänase autovaba päeva puhul võtsid Tartu linnavalitsuse liikmed kabinetiistungi ajal ette rebasejahi Tartu metsades, et aimu saada Tartu metsaelu probleemkohtadest. Jaht lõppes uue Aruküla kergliiklustee lõigu avamisega.

Linnavalitsuse liikmed eesotsas linnapea Urmas Kruusega startisid hobuste seljas kell 10 raekoja eest. Marsruut kulges üle Toomemäe ning seejärel suunduti mööda Veeriku alevit Raja tänavani. Kaheksatunnine jaht lõpetatakse suvel ehitatud Aruküla kergliiklustee juures, kus toimub uue tee avamine.

"Jahi eesmärgiks oli saada reaalne aimdus Tartut asustavate metsaelanike elu-olu probleemkohtadest, mida saaks kiiresti ja käepäraste vahenditega parandada," selgitas Urmas Kruuse. Näiteks tõi ta kõrged prygikastide ääred ja puudulikud teekattemärgistused. "Kuna nüüd toimus just ka rahvusvaheline jahinduskonverents, siis oleks paras aeg sadulasse istuda, asja arutada ja midagi reaalset ära teha," lisas Kruuse relva puhastades.

Loe ka: Tänane kabinetiistung peetakse sadulate seljas

Tartu värbab jänesejahiks üheksa jahikoera

Tartu linnavalitsus teatas täna, et seoses jänesejahihooaja avamisega vastavalt linnavalitsuse otsusele ning Laine Jänese linnast kadumisega moodustati linnavalitsuse juurde üheksa uut jahikoera ametikohta. Osa jänesekütte tuleb linna palgale ilmselt linna jahindusseltsist, lisa otsitakse Jänese matkarajalt.

Menetlusteenistusse loodud ametikohad täidetakse võimalikult kiiresti, et linnaisad saaksid võimalikult peatselt jäneseid jahtima hakata.

“Oleme sattunud sundseisu Laine Jänese lahkumise järel, mistõttu meie koosseisus pole yhtegi jänest,” selgitas linnasekretär Jüri Mölder. “Olukorda tuleb parandada." Mölder lisas, et tekkinud olukorras tuleb linnal üle vaadata ka teiste loomadega sõlmitud lepingud.

Loe ka: Tartu värbab jänesejahiks üheksa linnaametnikku

RMK peab tasuma ulukite kõhutuule eest

Riigimetsa Majandamise Keskus on saanud miljonitesse kroonidesse ulatuva kohustuse metsloomade poolt eraldatava metaani eest jäätmemakse tasuda. Eelarvekriisi tõttu ootamatult ilmunud keskkonnamaks vaidlustatakse eeldatavasti kohtus.

Kuigi täpset summat ei soostunud RMK juhatuse esimees Aigar Kallas avaldama, oli ta ilmselgelt ärritunud: "Kui uus maks tõepoolest tasumisele läheb, siis." (Siinkohal mees ohkab) ".. on meil tänavuse metsaistikute plaanil kriips peal. Tõtt-öelda peame ilmsed osad väheväärtuslikumad metsad ka langideks maha müüma, et ots-otsaga kokku tulla. Eelarvet nad meil juba kärpisid."

Erinevatel andmetel elab Eestis 150 hunti, 500 pruunkaru, 700 ilvest, 160 000 metskitse ja 16 000 kobrast. Metsloomade päevane metaanieraldus jääb küll alla lehmade poolt produtseeritavale 4000g-le, kuid isegi see tähendab, et aastas reostavad metslooamad atmosfääri üle 20000 tonni metaaniga. Kui RMKle esitatud arve on töösturite tootlusega samal tasemel, peab keskus 2008 aasta eest maksma üle 18 miljoni krooni.

Üheks võimalikuks lahenduseks pakkus Aigar Kallas metsloomade arvukuse jõulist vähendamist. "Eks jahimehed juba rõõmustasid, kui hommikul pressiteadet lugesid. Mõned jahiseltsid on ka juba abi pakkunud, aga lõpuks tuleb meil ikkagi suvepäevade raames hoogtöid korraldada ja ise püss kätte võtta."

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi jäi saastetasusid kommenteerides napisõnaliseks ning juhtis tähelepanu faktidele, et ministeerium ei ole küsinud metaanitasusid ka taimestikult, mis samuti metaani toodab. Ministeerium lubas järgmiste sammudena kaaluda herneste ubade ning teiste lämmastikurohkete toiduainete tootjate lisamaksustamist.

Paet on Afganistanis lõksus

Välisminister Urmas Paet ei saanud eile õhtul Afganistanist tagasiteele asuda, kuna kukkus kitsede jaoks kaevatud pyynisauku. Seetõttu jääb ära kauaoodatud kohtumine Briti välisministriga.

"Paet oleks pidanud eile õhtul tulema hakkama ja peaks praegu juba Londonis olema," ytles HMSile välisministeeriumi pressiesindaja Lauri Matsulevitš.

Lõksulangemise tõttu jäi lend ära. Millal Paet august välja pääseb, Matsulevitš öelda ei teadnud. Tema sõnul sõltub see augu omaniku tulekust. Paet on augus koos riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma ja väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaaga.

Londonis oleks Paetil pidanud toimuma ka kauaoodatud kohtumine Suurbritannia välisministri David Milibandiga.

Viimastel päevadel on Afganistanis kitsede ja lammaste pyygiks mõeldud aukudesse kukkunud kymneid inimesi.

Loe ka: Paet on Afganistanis lõksus