Elektrišokirelv sobib ka eelkooliealistele

Kuna lasteahistaja ei erine pealtvaadates kuidagi tavakodanikust, on oluline, et meie lapsed õpiksid maast madalast kasutama enesekaitseks sobivaid vahendeid. Üheks selliseks vahendiks on lõbus ja ohutu Taser.

Keegi lapsele tulirelva kooli kaasa ei annaks, sest see võib päädida koolitulistamisega. Taser seevastu töötab nii hoiatusrežiimis, demonstreerides elektriväljade kaarlahendust, millest võib abi olla füüsikatundides, kui ka rünnakurežiimis. Viimase kasutamisel väljuvad seadmest suruõhu abil kaks ohutut nõelakest, mis justkui mesilased liiguvad ründaja kehasse ning neile järgneb tugev elektrilöök, mis sarnaneb loodusliku elektriangerja poolt tekitatavale jõuväljale.

Ründaja kehas olevad lihased arvavad elektri peale, et neid stimuleeritakse närvide abil, ning nad tõmbuvad kokku. See on eemalt väga lõbus vaadata ning see sarnaneb ka täiesti loomulikult esineva epilepsiahooga. Kõrvalnähud praktiliselt puuduvad: ründaja võib teadvusetuks kukkudes end ära lüüa; samuti võib tühjeneda tema põis. Ükski neist ei ole midagi, mida lapsega koolis niisama ei võiks juhtuda.

Sääraselt toimiv kaitsevahend annaks lastele lisavahendi kiusajate ja lasteahistajate vastu, parandaks kooli sisekliimat ning võimaldaks õpetajatel-õpilastel astuda diskussioonidesse relvade rolli üle ühiskonnas.

Ohutute kaitsevahendite kasutamise vastased võiksid vaadata peeglisse ja sealt edasi oma hinge: võib-olla just teie soodustate oma arvamusega laste ahistamist?

sisuturundus

Loe ka: Elektrišokirelva võiks lubada enesekaitseks

Juhtimismõtleja: vajame juhtideks antiikkangelasi

Pärnus toimunud juhtimiskonverentsil "Klassikaline riik" esinenud juhtimise ekspert Heinrich Schliemann räägib, et klassikaliste ühiskondlike probleemide lahendamiseks on vaja rohkem antiikkangelaste tüüpi juhte.

Tema kontseptsioon ütleb, et tänapäeva ühiskonnas on järjest enam selliseid ülikeerulisi probleeme, mille lahendamisel ei piisa tavalistest kangelasjuhtidest, keda siiani on eeskujuks toodud. Vaja on Achilleuse, Heraklese, Odysseuse või Oidipuse mõõtu tegelasi, seletas Schliemann.

"Sellised juhid kipuvad olema enesekindlad ning -kesksed, nende empaatiavõime on suhteliselt madal, nad on oma põhimõtetes jäigad ning nad sageli eitavad ebakindluse olemasolu," selgitas Schliemann.

Eksperdi sõnul on tänapäeva ülikeerukate probleemide lahendamiseks vaja juhte, kes suudavad tõusta efektiivsuses Augeiase tallide puhastamiseni nagu Herakles, järjekindluses olla kivi mäkke veeretava Sisyphose väärilised ning kannatlikkuses olla Prometheuse väärilised, kelle maksa kotkas iga päev ära sõi.

Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professori Kristi Viidingu sõnul annab Schliemanni esitatud kontseptsioon palju mõtteainet selle nurga alt, et milliseid omadusi juhtides praegu hinnatakse ja milliseid mitte. "Kui me oskame ära tunda ja arendada juhtides antiikkangelase omadusi, suudamegi toime tulla keerulisemate probleemidega," ütles Viiding.

"Karismaatilised, enesekindlad ja oma valdkonda hästitundvad juhid ei paista olevat piisav selleks, et ühiskonnas olulisi muutusi algatada ja teoks teha," tõdes Viiding.

Loe ka: Briti juhtimismõtleja Eestis: vajame juhtideks antikangelasi

Päästeamet keelas suletavatel päästekomandodel leinaseisaku

Riigi rahakoti tühjenemise tõttu suletavate päästekomandode mälestuseks plaanisid kõik komandod ühe minuti pikkust solidaarsusavaldust, mille käigus lülituks tööle ka päästetehnika alarmseadmed. Päästeameti juhtkond keelas selle, soovides vältida sulgemisele ühiskonnas liigse tähelepanu osutamist.


Päästeameti peadirektori asetäitja Kuno Tammearu põhjendas keeldu näiteks väites, et ürituse näol oleks justkui tegemist leinaseisakuga hiljuti teenistusel hukkunud päästetöötaja mälestamiseks, mistõttu pole lärmakus kohane.

Ühtlasi selgitas ta et pikenevad väljakutseajad teenivad eesmärki organisatsiooni jätkusuutlikkuse ja suuremale hulgale parema teenuse pakkumise eesmärke.

Homme lõpetavad tegevuse üheksa riiklikku päästekomandot üle Eesti.

Loe ka: Päästeamet keelas suletavatel komandodel leinaseisaku

Pevkur: streik mind ei koti

Alates esmaspäevast on juba Eesti erinevates paikades meelt avaldatud ning streigi kulminatsioon on jõuab kätte homme, kui streikimist alustavad õpetajad. Pingelise olukorra valguses küsis HMS sotsiaalminister Hanno Pevkurilt mõned küsimused streigi mõjukuse kohta nii riigi kui ka ministri enda igapäevaelule.

HMS: Kas teie arvates lahendab streik õpetajate palgamure?

HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.

HMS: Kas on oht, et kui valitsus tõstab õpetajate palku...

HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.

HMS: ...tahavad ka teiste elualade esindajad palgatõusu?

HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.

HMS: Kas ministrihärra enda igapäevaelu streigi tõttu ka kuidagi muutub?

HP: Hetkel ei näe, et minu igapäevaelu streik kuidagi oluliselt kotiks.

HMS: kas sotsiaalminister mõistab inimlikult neid inimesi, kes streigis osalevad?

HP: Ei saanud kysimusest aru.

HMS: Noh, et... empaatia... mõistmine... ee... inimlikkus...

HP (krabistab telefoni juures šokolaadipaberit): Hallo! Hallo! Ma ei kuule teid. Hallo! Levi kadus ära.

Loe ka: Pevkur: hetkel ei näe, et minu igapäevaelu streik kuidagi oluliselt mõjutaks
Marju Lauristin: inimesed tunnevad, et valitsusel ei ole kõrvu