Eesti Pank hakkab emiteerima Antarktika rahvusvaluutat

Eesti Pank laseb peagi ringlusesse esimese, 750 000-myndise partii Antarktika rahvusvaluutat. Antarktika rahayhikuks saab pingviin, mis jaguneb 24 hylgeks.

Käesoleval aastal möödub 200 aastat Antarktika avastamisest. Kuna Antarktika esmakirjeldaja ja -anastaja oli Saaremaal syndinud baltisakslasest meresõitja Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen, otsustas Eesti Panga nõukogu hakata väljastama Antarktika rahvusvaluutat.

Antarktika anastamise 200. aastapäevale pyhendatud kahepingviinisel myndil on kujutatud admiral Bellingshauseni laeva Vostok, millega ta ymbermaailmareisil seilas.

Loe ka: Uus münt on tulekul. Eesti Pank laseb ringlusse Antarktika avastamisele pühendatud 2eurose 

Valitsus koostab tegevuskava teadusmõisate loomiseks

Vabariigi valitsus on hakanud koostama tegevuskava riiklike teadusmõisate loomiseks. Selles sammus nähakse lahendust teadusrahastuse suurendamisega seotud probleemidele. Samuti loodetakse seeläbi suurendada maapiirkondade tööhõivet.

Otsusele mitte suurendada teaduse riiklikku rahastamist järgnenud yhiskondlik vastukaja on pannud valitsuse otsima viise teadusrahastuse suurendamiseks riigieelarve väliste vahenditega. Peamisena neist on vaatluse alla võetud mõisaomanik Mart Helme välja pakutud teadusmõisate loomise idee. Teadusmõisad kujutaksid endast põllumajanduslikke tootmisyksusi, kus teadustöötajad saaksid ennast varustada vaimutööks vajaliku toiduga, ylejääva toodangu aga realiseerida turul ning hankida seeläbi vahendeid tarviliku sisseseade ostmiseks.

Mart Helme sõnutsi elaksid teadlased teadusmõisates mõisamoonakatega sarnast vaba elu: põllu- ja muudest mõisatöödest vabal ajal saaksid nad pyhenduda täielikult teadustööle. Rahandusminister Martin Helme ytles, et tema ministeerium on teadusmõisate majandusliku olukorra parandamiseks valmis tegema neile aktsiisisoodustusi, mis võimaldaks mõisatel teenida raha näiteks õlle või viina tootmisega.

Regionaalpoliitilistel kaalutlustel, ent ka mõisate rajamisega seotud kulude vähendamiseks plaanitakse neid esialgu rajada peamiselt ääremaadele, kusjuures peamiselt on vaatluse alla võetud Võru- ja Valgamaa. Mõisakeskustena kavatsetakse kasutada suletavate maakoolide hooneid. Kuigi peamine osa mõisarahvast tuuakse kohale Tallinnast ja Tartust, palgatakse alaline tööjõud, eelkõige töödejuhatajad kohaliku rahva seast. Suuremate põllutööde ajal, nagu kartulipanek ja -võtt, võivad mõisad palgata ainepunktide eest lisatööjõudu yliõpilaste näol.

Teadusmõisate tegevuse reguleerimiseks viiakse sisse vajalikud muudatused teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusesse. Lisaks teadusmõisale täiendatakse seadust ka teadustalu mõistega, mida võib vajaduse korral luua teadusmõisate allyksustena.

Helme algatust kiitis ka Isamaa liige Lauri Vahtre, kelle sõnutsi täidaks teadusmõisad kindlasti ka yliõpilaste töömalevate kadumisega tekkinud vaakumi haritlaste ja maarahva suhetes. Talle sekundeeris sotsiaalmeedias kirjanik Valdur Mikita, kes leidis, et raske on leida midagi etnofuturistlikumat kui eesti teadlane kartulipõllul.

EKRE on tegemas oma kryptovaluutat

Detsembri viimastel päevadel teatas portaal Uued Uudised, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on loomas oma kryptovaluutat. Valuuta rahvusvahelise kasutuselevõtu potentsiaali suurendamiseks kannab see ingliskeelset nime Conservacoin (lyhend CON), kuid maakeeli nimetatakse uut kryptoraha hellitavalt ka "konserviks", kuna uue raha stabiilsuse tagamiseks on selle väärtus seotud 1:1 Tallinna kiludega (1 konserv = 1 karp Tallinna kilusid). Erakonna esimehe Mart Helme sõnutsi tegeleb valuuta arendamisega 40-liikmeline tööryhm majandusasjatundja Jaak Madisoni juhtimisel. EKRE uudisportaalile antud intervjuus teatas Helme, et keskpankade kartelli kontrollist sõltumatu valuuta on mõeldud konkureerima "õhust" loodud ja tagatiseta euroga ning kutsus teiste seas oma sääste uude kryptovaluutasse investeerima kõiki pensionäre. Erakonna auesimees Arnold Rüütel väljendas omalt poolt vaimustust eestlaste edumeelsuse suhtes.

EKRE sõnutsi on iga "kaevandatav" konserv tagatud karbitäie Tallinna kiludega, mille säilitamiseks on neil mitmesse piirkonda rajatud konservilaod. Helme kinnitusel on kilukonservide olemasolu kontrollinud sõltumatu auditibyroo; siiski keeldus ta Haige Mõistuse Syndikaadile avaldamast nii auditi tulemusi kui ka ladude asukohti. Sellele vaatamata ei olevat vähimatki alust hirmudel, et kryptovaluutat soovitakse kasutada musta kampaaniaraha pesemiseks. Helme väitel kinnitab vastupidist juba asjaolu, et konservi esmapakkumise vastu on huvi yles näidanud mitmed kryptovaluutabörsid.

Sotsiaalmeedias uue kryptovaluuta aktiivse propageerimisega tegelev Elver Loho lykkab kategooriliselt ymber väited, nagu oleks ta enne uue valuutaga kauplemise algust salaja eelkaevandanud miljon konservi. Vastuseks HMS-i järelepärimisele teatas Loho, et isegi kui see "vaenulik kõlakas" vastaks tõele, oleks tegu absurdse käiguga, kuna systeemi haldajal on igal ajal voli need myndid lihtsalt kustutada.

Plokiahela tehnoloogia potentsiaali ning oma kryptovaluuta loomise võimalikkuse uurimisega tegelevad kuuldavasti ka sotsid, Isamaa ja Eesti 200.

Loe ka: Facebook on tegemas oma krüptovaluutat

Riik läheb üle lekkepõhisele eelarvele

Rahandusministeerium koostab 2019. aasta riigieelarve eelnõu lekkepõhiselt, kuuludes sellega kogu maailma avaliku sektori uuenduslikumate riikide hulka – seni on täielikult lekkepõhisele eelarvele üle läinud väheste riikide hulgas olnud näiteks Suurbritannia, Austraalia, Austria, Šveits ja Uus-Meremaa. See on osa riigivalitsemise reformist ning valmistab ette lekkiva eelarve kasutuselevõttu.

Lekkepõhine eelarvestamine on senisest tekkepõhisest usaldusväärsem ning annab avalikkusele parema ülevaate raha kasutamisest. Praegu riigieelarves kasutatav tekkepõhine arvestus põhineb majandustehingute kajastamisel vastavalt nende toimumisele sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.

Lekkepõhine riigieelarve on usaldusväärsem, kuna kajastab tehinguid juba enne nende tegelikku toimumist. Lekkepõhine eelarvestamine sisaldab tulusid ja kulusid, mis planeeritakse eelarveperioodiks sõltumata sellest, kas kunagi üldse toimub tulude laekumine või kulude eest tasumine.

Lekkepõhine eelarvestamine aitab kaasa riigireformi eesmärkide saavutamisele, kuna kaob vajadus üleval pidada riigisektori arvukaid avalike suhete spetsialiste.

Rahandusministeerium on lekkepõhisele eelarvele ülemineku kaasanud koostööpartnerina uudisteagentuuri HMS, kelle toel koostati ja täiustati metoodika ja juhendmaterjalid.

Helm: järgmise sajandi alguseks võiksid Eesti maksud olla ajalugu

Maksu- ja tolliametis (MTA) antakse tänavu täishoog uue iseteeninduskeskkonna ja infosüsteemide loomisele, et aastaks 2120 ei peaks keegi enam makse maksma. MTA peadirektor Marek Helm leiab, et Eestist võiks saada esimene riik, kus maksud üldse ära kaovad.

Eelmist aastat kokku võttes nentis Helm, et maksude laekumine ületas riigieelarve ootusi 136 miljoni euroga. Paremale maksulaekumisele aitas kaasa nii 1000-euroste arvete deklareerimise kohustus kui ka töötamise register, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui küsida, mida meil veel vaja on, siis ma ütleks, et midagi ei ole vaja, sest lagi on saavutatud ja edasi saame vaid vähem makse koguda," selgitas Helm. Seetõttu alustas maksuamet juba eelmisel sügisel uue infotehnoloogilise keskkonna väljaarendamist. Juba on käivitunud projekt Eesti 3.0, mis aitab ettevõtjate koormust pidevalt vähendada. Eesti 3.0 eesmärgiks on lõpetada igasuguste andmete kogumine ja lõpuks ka maksude arvestamine.

Eesti 3.0 on siiski vaid väike osa riigireformist, mille eesmärk on leida võimalusi planeerida riigi tegevusi kahanevalt ja nii nutikalt, et suudame üha väiksema ja väiksema asutuste ja töötajate arvuga pakkuda inimestele ja ettevõtetele järjest vähenevaid avalikke teenuseid, kuni lõpuks pole vaja pakkuda ühtegi teenust ühelegi inimesele.

Rahvastik väheneb Eestis statistikaameti andmetel seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel keskmiselt 4800 inimese võrra aastas (0,4 protsenti). Lõpliku kadumiseni kuluks seega mitusada aastat. Riigireformi lõppeesmärk on neid protsesse ennetavalt suunata ja teha Eestist juba 100 aastaga esimene riik maailmas, mis end ise ära kaotab.

Loe ka: Helm: järgmise kümnendi alguseks võiks maksudeklaratsiooni esitamine olla ettevõtja jaoks ajalugu

Uus koalitsioonilepe ei luba valijatele mitte muhvigi

Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretärid esitasid salaläbirääkimistel syndinud uue koalitsioonileppe, millega ei lubata mitte muhvigi.

"Vastuseks korduvalt kõlanud koalitsioonileppe avamise yleskutsetele oleme pidanud ööst öösse läbirääkimisi, mis lõppesid äsja positiivse tulemusega. Jätkame valitsemist sellise programmiga, kus on kaks lubadust: meilt ei saa te mitte muhvigi ja maksutõuse me ei välista," seisab Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke, IRL-i peasekretäri Tiit Riisalo ja SDE peasekretäri Inara Luigase ühisavalduses.

"Nüüd, kus ligi kaks kuud on valitsus toiminud, oleme sihte veidi ymber seadnud," märgivad peasekretärid.

Peasekretäride sõnul seisavad vaidlused maksutõusudega saadava lisatulu jagamise üle veel ees. Uue koalitsioonileppe peab veel heaks kiitma iga valitsusliitu kuuluva erakonna volikogu. HMS-i poliitikatoimetuse hinnangul on oodata, et see protsess kulgeb nagu lepase reega.

Lisaks kypseb valitsuses kinnitamata andmetel kava tõhustada võitlust setu separatistide vastu, et kindlustada Eesti julgeolekut.

Loe ka: Pomerants: kõige lihtsam oleks valijatele mitte muhvigi lubada

Eestlased kogesid Austraalias võimsat rahareformi

Umbes veerand tundi emiteeris Austraalia keskpank hiiglaslikke rahapalle, mis kaguranniku suuremate linnade elu täielikult seiskas.

"Kohalikud olid hullumas," kirjeldas äkkreformi Tarmo Tuuskam-Taunaste, kes saabus Austraaliasse vaid nädal aega tagasi. "Ainus, mida nad ütlesid, oli: "Oh my god!""

Tarmo põgenes Austraaliasse Eestis teenitud eurodega elama. Teda võttis vastu aga vastemiteeritud rusikasuuruste pallide valuuta. Kõik seiskus. Kaardiga maksta ei saanud ja internet kadus.

Majandusanalüütik Rauno Rahamäe kinnitas, et rahareformis pole midagi erakordset. "Analüütikud on juba ammu leidnud, et on vajalik austraalia dollari devalveerimine 40 protsendi võrra. Rahapallide emiteerimine on keskpanga hinnangul kõige riskivabam lahendus," selgitas analüütik.

(1 ARP = 7,77 EUR)

Loe ka: Eestlased jäid Austraalias rusikasuuruste raheteradega tormi kätte

Pinocchio saates "Avameelselt": pangalaen muutis mu eesliks

Täna kell 21 Kanal 2 „Avameelselt“ hooaja avasaates pihib Pinocchio, kuidas pangalaen tööpinged kriitilise piirini kruvis.

„Tegin ennast eesliks ja võtsin pangalaenu. Selleks, et laen ruttu ära klaarida, lasin endale kõik kotid selga laduda, mis tulid ja see lõppeski sellega, et ärkasin lõbustuspargis,“ tunnistab Pinocchio.

Saatejuhid ning autorid on Malvina ja Pierrot.

Järgmises saates, mida juhivad William Shakespeare ja Laurence Olivier, on saatekülaliseks "Suveöö unenäo" kammerteatri näitejuht ja kangur Nick Bottom.

Tal on rääkida huvitav lugu sellest, kuidas keset Ateena hertsogi tellimusel valmiva "Pyramuse ja Thisbe" lavastuse esietenduseks valmistumist tema pea eesli omaks muutus. Bottom süüdistab uskumatus juhtumises üleloomulikke jõude, haldjate omavahelist sõjategevust ja halba õnne.

Kas see on usutav? Helista stuudio tasulisel liinil ja avalda arvamust!

Loe ka: Hannes Võrno saates "Avameelselt": pangalaen muutis mu eesliks

Oktoobris saab osaleda mõttetarkuse koolitustel

Oktoobris korraldavad era- ja avaliku sektori asutused ja organisatsioonid üle Eesti mõttetarkuse koolitusi. Kui soovid osa võtta ja saada teadmisi pikaajalisest mõtteplaneerimisest, leiad infot mõtteministeeriumi (MõM) kodulehelt.

Koolitustega tahetakse parandada inimeste võimet mõtetega ümber käia. Selle vajalikkusest eriti noorte hulgas annavad aimu mitmed uuringud.

Kas noored oskavad mõtteid lugeda? Loe raha ja numbreid mõtteministeeriumi blogist.

Loe ka: Rahatarkuse koolitustel on läbivaks teemaks pikaajaline rahaplaneerimine

Valitsus lihtsustab libapolitseinikuna tegutsemist

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks siseministeeriumis ette valmistatud libapolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis jõustudes muudab oluliselt lihtsamaks libapolitseinikuks saamise.

Libapolitseinikuks võib edaspidi saada senisest madalama haridustasemega. Libapolitseiniku seaduse eelnõuga lihtsustatakse libapolitseinikuks astumist ja väljaõpet, selgitas siseminister Hanno Pevkur seadusemuudatuste sisu tutvustades.

"Viimase kolme ja poole aasta jooksul on saanud selgemaks vajadus rakendada libapolitseinike võimalikku potentsiaali senisest rohkem. Eelnõu tulemusena muutub libapolitseinikuks saamine sujuvamaks ja lihtsustub libatrahvide sissekasseerimine. See on kindlasti julgustuseks neile, kes seni libapolitseinikuks hakkamist kaalunud, kuid pole veel lõplikku otsust teinud," sõnas Hanno Pevkur.

Seadusemuudatustega tõstetakse abipolitseinikuks saamisel enam esile kuritegelike inimeste motivatsiooni, keskendudes sobivuse hindamisele. Koolituste kavandamisel võetakse senisest enam arvesse libapolitseinikuks soovija senist kogemust ja karistatust.

Seaduseelnõu muudatused on ette valmistatud koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti Libapolitseinike Kogu esindajatega.

Loe ka: Abipolitseinikuks võib edaspidi saada senisest madalama haridustasemega

Kelmid pistsid inimeste kergeusklikkust ära kasutades endale tasku tuhandeid eurosid

Euroopa Komisjon otsustas Kreeka rahandusministri vardasse ajada

Euroopa Komisjon kinnitas täna otsekohalduva määruse, mille kohaselt aetakse Berlaymont'i esindushoone ees lipuvardasse nende hädaabi vajavate riikide rahandusministrid, kes ei ole suutnud Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ehk nn troika nõudeid täitnud.

Määruse järgi toimub pidulik vardasseajamise tseremoonia pärast Euroopa Liidu nõukogu rahandusministreid koondava koosseisu ehk ECOFIN-i istungi järel. Vardasseajamisele järgneb määruse kohaselt rituaalne grillimine Olymposelt toodud tulega.

Mitu anonyymseks jääda soovinud Euroopa õiguse ja rahanduse asjatundjat kinnitas esmaspäeval HMS-ile, et uus regulatsioon puudutab eelkõige Kreeka rahandusministrit, kuna samuti abi saanud Iirimaa ja Portugal on troika nõudeid täitnud.

ECOFIN-i järgmine istung on kavas sel nädalavahetusel.

Loe ka: ELi volinik: langetagem võlareeglite rikkujate lipud poolde masti

USA rahandusminister kaalub enesetapu sooritamist

USA rahandusminister Tim Geithner kaalub enesetapu sooritamist, kuna pingelised läbirääkimised riigi laenulimiidi tõstmise ja maksekatkestuste vältimise üle on osutunud oodatust masendavamaks.

Üks ministeeriumi ametnik kinnitas eile Haige Mõistuse Syndikaadile, et Geithner kavatseb teha oma otsuse veel sel nädalal.

Geithner on lähedalseisvate allikate sõnutsi rääkinud oma töökaaslastele juba nädalaid, et plaanib lahkuda.

Rahandusministeerium on hoiatanud, et USA võib juba augustis muutuda maksejõuetuks, kui kongressil ei õnnestu kergitada riigi 14,3 triljoni dollari suurust laenulimiiti. Valitsus võib yhtlasi olla sunnitud kärpima kulutusi üleöö ligi poole võrra.

Loe ka: USA rahandusminister tahab tagasi astuda

Keskpank eraldas kahele ettevõttele Statoili stardikomplekti

Eesti Pank eraldas Statoili stardikomplekti kahe ettevõtte juhile, kes ei suutnud ette näidata neile eraldatud euromyntide stardikomplekte. Kokku on ettevõtted maha parseldanud 60 euromyntide stardikomplekti.

"Viime kontrolli- ja karistusmeetmed täide täie rangusega," kommenteeris Eesti Panga president Andres Lipstok.

Statoili stardikomplekt koosneb kanistrist bensiinist ja toosist tikkudest. Vastavalt kaaseeljaotuse lepingule on euromynte maha parseldanud ettevõtte juht kohustatud võtma kanistri ja enda kehale ja rõivastele selle sisu kallama.

Ettevõttele mynte jaotanud panga – antud juhul SEB Panga – töötaja või panga volitatud esindaja – antud juhul G4S-i inkassaator – on omakorda kohustatud vastavalt kaaseeljaotuse lepingule pakkuma parseldanud ettevõtte juhile tuld, kuni viimane syttib.

Loe ka: Keskpank tuvastas euromüntide lekitajad

Prantsuse minister hoiatas steroide tarbivate pankade eest

Prantsuse rahandusminister Christine Lagarde hoiatas, et steroide tarbivad pangad võivad klientidele põhjustada tõsiseid terviserikkeid ning hoiatas, et steroididest kyllastunud panku ei tohiks mingil juhul syya.

Ta palus jaeklientidel pöörata tähelepanu pankadele, kes tegutsevad "steroidide najal, lootes vaid kemikaalide toele" ning kes ei paku seetõttu tavapärast konkurentsi.

Steroide on kriisi tõttu hakanud tarvitama mitmed raskustes pangad, nende seas Citigroup ja Royal Bank of Scotland, märkis Lagarde intervjuus Haige Mõistuse Syndikaadile.

Lagarde ütles, et on palunud tervishoiuametil uurida, kas mõned pangad ei ole seotud viimasel ajal seletamatutel põhjustel otsad andnud klientide surmaga. Minister on tundnud ka huvi, kui palju steroidide tarvitamine mõjutab pankurite sissetulekuid.

Rahvusvaheline Pangaliit aga hoiatas steroide tarbiva Prantsuse ministri eest. Liidu andmetel põhineb Lagarde'i edu rahvusvahelistes ringkondades – näiteks G20 rahandusministrite kohtumistel – ainult sellel, et Lagarde tarvitab regulaarselt ja suurtes kogustes steroide. Kuid on yldteada, seisab liidu avalduses, et steroide tarvitava ministri suu suitseb nii otseses kui ka ylekantud tähenduses.

Loe ka: Prantsuse minister hoiatas steroide tarbivate pankade eest

Euro devalveeritakse neljapäeval

Euroopa Keskpank teatas tänases pressiteates, et euro devalveerimine leiab aset neljapäeval. Raha kavatsetakse muuta poole odavamaks.

Keskpanga ametnike sõnul soovitakse olla solidaarsed USA dollariga, mis langevat nagu kivi. "Me ei ole kindlad, et euro suudab Ühendriikide plaanitud hüperinflatsiooniga konkureerima hakata, kuid konkurents saab olema tihe."

Keskpanga sõnul tingis otsuse soov näha rahvast paanikas raha jüaanideks vahetamas ning sealjuures omavahel spontaanselt kaklemas. "Igal põlvkonnal peaks olema üks sõda, üks näljahäda ja üks majanduskriis," lisas panga president.

Pärast teadet puhkes Euroopa suuremates linnades paanika, inimesed vahetasid raha jüaanideks ning kaklesid sealjuures omavahel spontaanselt.

Eesti Pank kommenteeris, et eestlastel pole paanikaks põhjust ning et krooni kurss euro suhtes ei muutu.

Ansip: Reservid pole viimsepäeval põletamiseks

Pilt: Wikipedia
Peaminister Andrus Ansip kommenteeris pressikonverentsil Eesti riigireservide paigutamist pankrotist päästetud Iiri panka.

Ministri sõnul oli juba koalitsioonikõneluste ajal selge, et Eestit tabab ränk majanduskriis, mistõttu ei soostunud Reformierakonna kauaaegne partner Keskerakond koalitsioonikõnelustel osalema.

"Mõtlesime pikalt, et kuidas sellest supist välja tulla ja siis järksu -- plaksti!" kirjeldas Ansip idee saabumist. "Me ütlesime sotsidele, et teie kätte läheb rahandus! Sotse on meil nii vähe kah, et ongi hea neid tanki lükata."

"Selle Iiri värgiga läks meil tõesti natuke nihu," jätkas Ansip. Peaministri sõnul oli kindel plaan Eesti poliitmaastik sotsiaaldemokraatidest vabastada, kuid paraku päästs Saksa riik tolle panga ära ja skandaal jäi õhku rippuma. "Ka Parexi rongist jäime niiöelda maha," lisas ta kurvalt tundlaid võdistades.

"Eesti riigil on kenake reserv ja me ei kavatse seda raha viimsepäevani hoida."

Viimsepäev on maiade kalendri kohaselt 12. detsembril 2012.

Loe ka: Ansip: Reservid pole viimsepäeval põletamiseks
Loe ka: Eesti riigi miljardid rippusid juuksekarva otsas

HMSi TOP 10 uudised

1. Padar: mul ei ole rohkem raha!

2. Hanschmidt: mul ei ole raha, tööd ega pressiesindajat!

3. Perens: Eesti majandusel pole raha!

4. Arengufond: meil ei ole raha! Eksperte ka ei ole!

5. Armin Karu: mul ei ole raha!

6. Kinnisvaraturg: siin ei ole raha!

7. GoBusi omanikud: meil ei ole raha!

8. G4S: yhiskonnal ei ole raha!

9. Araablased: ameeriklastel ei ole raha!

10. Vitsut: mitte kellelgi ei ole raha! Varsti ei ole mul ka!

Eelarveprobleemide asemel tuleks mõelda Tallinnast

Peaminister Andrus Ansip palus valitsuse pressikonverentsil riigieelarvele mitte mõelda.

"Tallinna linna korteritehingud ja tänavaaugud on põhjustanud situatsiooni, kus majanduslangusest tingitud eelarvepuudujääkide arutelu tuleb sügisesse lükata," kommenteeris peaminister võidukalt. Ministri sõnul on olukord Tallinnas katastroofile lähenev -- olukorras, kus koristajate hordid linnatänavatelt terahaaval tolmu koguvad, analüüsivad ja koledaid seinu ilusate plakatitega ehivad, on täiesti unarusse jäetud elu põhiväärtused ja majanduskasvu alused: teed.

Teed on väga augulised ja neisse tekib auke aina juurde. Linnavalitsus samas neid auke ei lapi ja inimesed murravad neis luid ja väikelapsed kukuvad nende põhja ja saavad hirmsal kombel viga. Hiljuti paiskas härra linnnapea Toompealt saadetud rahumeelse saadiku ühte linna keskel seisvasse põhjatusse auku ja karjus: "See. On. Tallinn!"

Rahandusministrit HMS ära ei tundnud ja temalt eelarvekriisi kohta kommentaare saada ei õnnestunud.

Loe ka: PM: Reform kutsub rahvast pealinnas võimupöördele
Loe ka: PM: Tänavad peavad maipühaks talveprahist puhtaks saama

Tallinna finantsjuht eirab pealinna pankrotistumist

Tallinna finantsdirektori Katrin Kendra sõnul ei ole vähimatki põhjust kõnelda pealinna pankroti äärel olekust.

"Tundub, et sotsiaaldemokraatide esindaja Jaak Juske eesmärk on iga hinna eest paanikat kylvata. Väide, et Tallinn jäi eelarve täitmisega plussi, on ekslik, tuginedes yksnes linna sissetulekute poole täitmisele. Käesolevaks hetkeks on selge, et kõigi maksukulude plaan on täidetud ja koguni yletatud," lisas Kendra.

Kendra rõhutas, et linn lõpetas 2007. aasta 644 miljoni kroonise rahaliste vahendite puudujäägiga. Seega on linnal piisav likvideeritud likviidsuse reserv, mis tagab linna kõigi kohustuste täitmatuse.

"Olukorras, kus linnal puudub piisavalt rahalisi vahendeid, ei oleks mõistlik tegeleda linnavara myygiga," põhjendas Kendra linnavara myygi plaani täitmata jätmist.

"Linnavalitsus teatas sygisperioodi ajal toimunud perioodi vältel mitmel korral ka avalikult, et tulenevalt headest maksukulude laekumistest ei ole linnal otstarbekas kinnisvaraturu jahenedes linnavara algselt plaanitust kallimalt myya," lisas finantsdirektor.

Kendra sõnul on plaanis lõpetada alanud aasta 409 miljoni kroonise puudujäägiga.

"2007. aasta eelarve rahavoogude prognoosis kavandati aasta alguse puudujäägiks 598 miljonit krooni, aasta lõpetas linn aga 644 miljoni kroonise rahaliste vahendite nappusega. Kõik linna kohustused jäeti täitmata tähtaegselt," väitis Kendra.

Kendra sõnul on planeeritust kordi suuremal rahalaekumisel Euroopa Liidu fondidest objektiivsed ja linnast mitteolenevad põhjused. "Ministeeriumid ei ole siiani suutnud koostada ja valitsusele kinnitamiseks esitada struktuurivahendite rakendamise koostamise teostamise läbiviimise kinnitamise teostamise koostamise rakendamise läbiviimise tingimusi," nentis Kendra. "Brysselist saadeti siis igaks juhuks suurem rahalaev."

Finantsjuht sõnas, et suuremahuliste infrastruktuuriprojektide osas ootab linn siiani riigipoolset otsust, mille kohta on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt saanud juba kuus teadet investeeringute kava koostamise tähtaja pikendamise kohta.

Uuest aastast keelasid Tallinna kõrghoonete omanikud linna finantsjuhile ligipääsu 1. korrusest kõrgemale.

Ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar kinnitas, et linn on pankroti ääre juba ammu yletanud ning kaugeneb sellest yha.


Loe ka: Tallinna finantsjuht eitab pealinna pankrotistumist