Külarahvast lummava nõia eest riik ei kaitse. Politsei takistas õigluse jaluleseadmist ning pidas kinni vapra Viljandimaa külamehe, kes rahvatraditsioonide kohaselt nõida põletama läks.
Tuhalaane külaelanike sõnul pages nõid Hedvig linnast, sest sealsed kirikuisad oleks ta kiiresti välja peilinud. Meest naisel nende sõnul pole, sest heidab kaduneljapäeviti mulgimaa teeristidel saatanaga ühte.
"Need lapsed: ega nemad ka õiged asjad pole. Muudkui istuvad käed kokkupandult ja käies vaatavad mingit nagu peeglit ainiti. Peilivad midagi või askeldavad nende peeglikestega," selgitas nõia naaber. Tänavu võttis küla kartulisaagi põud, kel kadus kasse, kel koer jäi põduraks. Kõik see algas koos nõia külla saabumisega mõned aastad tagasi. Lisaks on nõid Hedvigi silmad peas üksteisest nii kaugel, et seal paikneva nõiduse tunneb juba kaugelt.
Nõia majast ja selle hoovist võib öösiti kuulda justkui laulmist ja kes selle soerdi pilgu ette satub: see on justkui soolasambaks löödud. Ei saa sõna suust ega pilku silmist. Üks külamees oli koguni nõiduslikku orjusesse lummatud, selgitas HMSi Viljandimaa korrespondent kohaliku situatsiooni.
Nõiaga on püütud nii rääkida kui kutsutud politseid või kirikumehi, kes kõik lihtsalt kutseid ignoreerivad.
Probleemi lahendab kogukond
Tuhalaane ja ümberkondsete külade rahvas kogunes möödunud kaduneljapäeval, kui nõid külast ära oli, ja heitis liisku otsustamaks kellest küla järgmine nõiakütt saab. Liisk jäi pidama nõid Hedvigi üleaedsel naabril Aivaril, kel omalgi pere kaitsta.
Mehe lähedaste sõnul oli ta esiti valanud kolm hõbekuuli: kaks laste ja ühe nõia tarbeks, need ristimisvette karastanud ja noaga ristimärgid peale teinud. Selline kuul lööb saatana väest hoolimata otse nõiale südamesse.
Kuna Aivari süda nõia pärast hale oli, joodeti talle enne kahe promilli jagu handsat alla, et hirmus tegu ikka tehtud saaks. Ent oli Hedvig püssi ära needinud või külamehel hirm naha vahel: pärast püssilaskusid majast karjumist ega rongaks muutnud hinge välja ei lennanud.
Nüüd tuli kiiresti tegutseda: isegi kangemad nõiad on pärast hõbekuuli tabamist natuke aega uimased. Nõiakütt kargas niidukile, bensiinivaat õlal, sahmis issameiet lugedes maja bensiiniga kokku ja samal ajal kuulis kuidas kurjuse idu juba toibub ja aknal appi hakkab hüüdma mitme versta kaugusele päästeametisse.
Appikutsete peale tuli kohale ka too äratehtud külamees, kes leegid summutas ja küti eemale peletas. Hiljem saabus ka politsei, kes Aivari kinni pidas ja nõia juttu uskuma jäädes mehe ka minema viis. Tuletõrjel polnud kohale jõudes midagi teha, sest nõid oli juba tule sumbuma sajatanud.
Külarahvas on nüüd nõia kättemaksu kartes hirmu täis: ise saab veel linna sugulastele külla sõita, aga loomad ja kodud on nüüd needustele ja nõiasõnadele valla.
Nõiaprotsessid on vana Eesti rahvatraditsioon, mis saavutas oma haripunkti 1600ndate esimese kümnendi käigus. Eestis õnnestus likvideerida ametlikel andmetel ligi 150 nõida, kuid analoogseid rahvaalgatuslikke situatsioone kroonikatesse ei kirjutatud.
Loe ka: Kroonika: Hedvig Hanson oma maja süütamisest
Kuvatud on postitused sildiga tuli. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga tuli. Kuva kõik postitused
laupäev, 7. juuli 2018
laupäev, 16. juuni 2018
Vulkanoloog: Lihula vulkaan võib purskama hakata
Läänemaa vulkaane uuriva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad märk Lihula magmakambris toimuvatest protsessidest, mis viivad suure tõenäosusega purskeni.
Eelmisel kolmapäeval toimunud Lihula 1 magnituudise maavärina epitsenter paiknes 4 kilomeetri sügavusel maapõues. Enne seda toimus maavärin 3ndal märtsil 1 kilomeetri sügavusel. Esialgsetel andmetel puuduvad teated inimohvritest, kuid piirkonda on saadetud täiendavad päästeüksused. Elanikel palutakse ohu möödumiseni võimalusel ööbida väljaspool hooneid, telkides.
Lihula linnamägi on tekkinud endisest vulkaani tardunud laavalõõrist, mis on ümbritsevast lubjakivist ja moreenist tugevam, ning seetõttu mandrijääle tänaseni vastu pidanud.
Läänema juhtiva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad tihti märk sellest, et magmakambris toimuvad muudatused ning rõhk selles hakkab tõusma. "Kui magmal pole kusagile minna, siis magma liigub üles," selgitas teadlane. "Täna on vara rääkida konkreetse purske hetkest, kuid praeguste seismiliste märkide kohaselt toimub see kindlasti lähikuudel."
Valitsuse esindajate sõnul jälgitakse olukorda, ning vajadusel otsustatakse evakuatsiooni ning hoolitsetakse elanikkonna informeerimise eest. Läänemaa elanikel palutakse jälgida meediakanaleid, ning arvestada võimaliku evakuatsiooniga. "Kindlasti ei ole tegemist terrorismiaktiga," rõhutas peaminister.
Valitsuse heraldikanõunik Gert Uiboaed pani läänemaalaste südamele võtta kodunt lahkudes kindlasti kaasa ka vabariigi lipp.
Loe ka: Lihulas värises kolmapäeval maa
Eelmisel kolmapäeval toimunud Lihula 1 magnituudise maavärina epitsenter paiknes 4 kilomeetri sügavusel maapõues. Enne seda toimus maavärin 3ndal märtsil 1 kilomeetri sügavusel. Esialgsetel andmetel puuduvad teated inimohvritest, kuid piirkonda on saadetud täiendavad päästeüksused. Elanikel palutakse ohu möödumiseni võimalusel ööbida väljaspool hooneid, telkides.
Lihula linnamägi on tekkinud endisest vulkaani tardunud laavalõõrist, mis on ümbritsevast lubjakivist ja moreenist tugevam, ning seetõttu mandrijääle tänaseni vastu pidanud.
Läänema juhtiva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad tihti märk sellest, et magmakambris toimuvad muudatused ning rõhk selles hakkab tõusma. "Kui magmal pole kusagile minna, siis magma liigub üles," selgitas teadlane. "Täna on vara rääkida konkreetse purske hetkest, kuid praeguste seismiliste märkide kohaselt toimub see kindlasti lähikuudel."
Valitsuse esindajate sõnul jälgitakse olukorda, ning vajadusel otsustatakse evakuatsiooni ning hoolitsetakse elanikkonna informeerimise eest. Läänemaa elanikel palutakse jälgida meediakanaleid, ning arvestada võimaliku evakuatsiooniga. "Kindlasti ei ole tegemist terrorismiaktiga," rõhutas peaminister.
Valitsuse heraldikanõunik Gert Uiboaed pani läänemaalaste südamele võtta kodunt lahkudes kindlasti kaasa ka vabariigi lipp.
Loe ka: Lihulas värises kolmapäeval maa
laupäev, 28. märts 2015
Narva linnus saab konverentsikeskuse ja tuleriida
Täna kuulutasid Narva foogtkond ja Eesti Arhitektide Liit välja arhitektuurivõistluse, millega soovitakse leida lahendus Narva linnuse hoonete ja territooriumi ümberehituseks.
Eelkõige soovitakse kujundada piirkond kaasaegse konverentsikeskuse ja nõiapõletamiste läbiviimise kohaks, mis suudab olla inkvisitsiooni esindusobjektiks ning kannab seejuures edasi piirkonna ajaloolist pärandit. Võidutööd selguvad selle aasta juulis.
"Soovime, et loodav ehituskihistus oleks eelkõige väärikas täiendus nõiapõletustraditsioonile. Deus vult," ütles Narva foogt Remmert von Scharenberg pressiteate vahendusel.
"Läbirääkimised erinevate konverentsiettevõtetega käivad, ent oleme jõudnud eellepeteni mitmete nii teoloogiliste kui õpetajate seminaridega," lisas Scharenberg.
Võistlustingimused näevad ette, et lisaks tuleriidale peab ka suur osa võllapuu ja tapalava väljakujunenud kooslusest säilima olemasoleval kujul.
Arhitektuurivõistluse peapreemia on 13 riigitaalrit.
Europarlamendi liige Urmas Paet avaldas nõidadele kaastunnet.
Loe ka: Otsitakse uut arhitektuurilahendust Narva linnuse territooriumile
Eelkõige soovitakse kujundada piirkond kaasaegse konverentsikeskuse ja nõiapõletamiste läbiviimise kohaks, mis suudab olla inkvisitsiooni esindusobjektiks ning kannab seejuures edasi piirkonna ajaloolist pärandit. Võidutööd selguvad selle aasta juulis.
"Soovime, et loodav ehituskihistus oleks eelkõige väärikas täiendus nõiapõletustraditsioonile. Deus vult," ütles Narva foogt Remmert von Scharenberg pressiteate vahendusel.
"Läbirääkimised erinevate konverentsiettevõtetega käivad, ent oleme jõudnud eellepeteni mitmete nii teoloogiliste kui õpetajate seminaridega," lisas Scharenberg.
Võistlustingimused näevad ette, et lisaks tuleriidale peab ka suur osa võllapuu ja tapalava väljakujunenud kooslusest säilima olemasoleval kujul.
Arhitektuurivõistluse peapreemia on 13 riigitaalrit.
Europarlamendi liige Urmas Paet avaldas nõidadele kaastunnet.
Loe ka: Otsitakse uut arhitektuurilahendust Narva linnuse territooriumile
Sildid:
haldussuutlikkus,
meelelahutus,
Narva,
religioon,
tuli
kolmapäev, 24. november 2010
Keskpank eraldas kahele ettevõttele Statoili stardikomplekti
Eesti Pank eraldas Statoili stardikomplekti kahe ettevõtte juhile, kes ei suutnud ette näidata neile eraldatud euromyntide stardikomplekte. Kokku on ettevõtted maha parseldanud 60 euromyntide stardikomplekti.
"Viime kontrolli- ja karistusmeetmed täide täie rangusega," kommenteeris Eesti Panga president Andres Lipstok.
Statoili stardikomplekt koosneb kanistrist bensiinist ja toosist tikkudest. Vastavalt kaaseeljaotuse lepingule on euromynte maha parseldanud ettevõtte juht kohustatud võtma kanistri ja enda kehale ja rõivastele selle sisu kallama.
Ettevõttele mynte jaotanud panga – antud juhul SEB Panga – töötaja või panga volitatud esindaja – antud juhul G4S-i inkassaator – on omakorda kohustatud vastavalt kaaseeljaotuse lepingule pakkuma parseldanud ettevõtte juhile tuld, kuni viimane syttib.
Sildid:
kuritegevus,
rahandus,
tuli,
veri ja vägivald
Tellimine:
Postitused (Atom)