Priit Sibul: NSDAP valimislubadustel on Isamaaga palju ühist

Isamaa eestseisuse ja riigikogu liige Priit Sibul leiab, et NSDAP valimisprogrammi lubadustel on tema erakonnaga palju ühist.

"Mul on NSDAP valimislubadusi lugedes hea meel, ühisosa on palju. Kui nad nii palju asju korraga lubavad, siis peabki olema," kirjutas Sibul sotsiaalmeedias, millega eristus mitmetest teistest erakondadest ja poliitikutest, kes pidasid NSDAP valimislubadusi utopistlikeks ja välistasid nendega ka edasise koostöö.

"Natuke mõistan ma ka, miks Kaja Kallas (ja mõni veel) NSDAP lubaduste peale närvi läks. Mõni lubadus on veider ja ehk oleks mõistlik kui NSDAP defineeriks prioriteedid, mingisuguse pingerea, siis oleks neil tulevikus ka koalitsioonipartnerite leidmine lihtsam. Valijad saaks ka aru, mis see siis täpselt on, mida nad igal juhul korda tahavad saata ja millest nad niisama unistavad," lisas Sibul.

NSDAPga valimiste järgset koostööd on lubanud ka Sibula justiitsministrist erakonnakaaslane Urmas Reinsalu.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas teatas pärast möödunud laupäeval Nõmme Raadio kodulehelt leitud NSDAP valimisprogrammi, et see andis lõpliku selguse, et Reformierakond välistab nendega koostöö. Kallas ütles seisukoha, et NSDAP ohustab Eesti põhiseaduslikku korda. "Kui lisada siia majanduspoliitiline ja rahanduspoliitiline lauspopulism ning Euroopa Liidust lahkumine, on selge, et NSDAP eesmärk on Eestit lõhkuda ja nõrgestada suhteid meie liitlastega läänes," lausus ta.

"Ei, meil pole küll lauspopulismi ja Euroopa Liidust lahkumise vastu midagi," kommenteeris Priit Sibul.

Teistest parteijuhtidest on NSDAP-ga koostöö välistanud ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

Isamaa valimisprogrammiga saab tutvuda siin ja NSDAP omaga siin.

Loe ka: Priit Sibul: EKRE valimislubadustel on Isamaaga palju ühist

Isamaa seostab oma lühendi seksiga

Isamaa logovahetuse täielikud detailid pole veel lõplikult avalikkuse ette toodud, ütles erakonna meedianõunik Mart Luik.

Erakonna kongressil otsustati lisaks nimevahetusele mitmeid pilkupüüdvaid uuendusi. "Püüdsime poliitmaastikul EKREga sammu pidada," selgitas ta. "Meie konkurentide nimes teadupärast on neli tähte, aga meil ainult 3. Suured tähed paistavad jutu sees silma, seega ei raatsinud me igast õlekõrrest mitte haarata ja paneme erakonnale nimeks suurte tähtedega ISAMAA".

Sama metoodiliselt lähenetakse ka uuele lühendile: "Teine võimas relv; mul tõesõna läheb praegu juba kõvaks, on kontseptsioon "pilu"". Luige selgitusel on erakonna valitud nimelühend I mitte ainult "mina" või "1" vaid ühtlasi ka naise häbet või mehe riista kujutav sümbol. "Eriti hea on see, kui lühend kirjutatakse sulgudesse sügavale meie nime järele või koguni sisse."

"Kes ei tahaks libistada ISAMAA numbritega tätoveeritud sedelit valimiskasti pilusse? Üha uuesti, aastaid?" küsis erakonna esindaja silma pilgutades.

Erakond võttis vastu ka aatelisusele ja väärikusele rõhuva manifesti, ning muutis oma logo kaheksast kriipsust koosnevaks tärniks. "Tärn tähistab arvutis teadupärast ükskõik mis asja, moodustub I tähtede kombineerimisel ning on kultuuriteadlikule inimesele ka väike kummardus Vonnegutile"

"Kui see ka ei aita, siis paneme erakonna pärast järgmisi valimisi kinni," lubas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ajakirjanikele.

Modernsusele rõhuvalt ehib erakonna värvipaletti silmapaistev fuksiaroosa ja metsarohelise kombinatsioon, millest esimene sümboliseerib võitlust geide, teine metsaga.

Loe ka: Nime vahetanud Isamaa saab oma uueks lühendiks I

Valitsus korvas katoliku kirikule reformatsioonikahju

Valitsus otsustas reedel eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro Eesti Katoliku Kirikule sõja ja reformatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.

Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,553 miljonit eurot.

Omandireformatsioon - investeering minevikku

Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on ka usuühingutel võimalus taotleda toetust reformatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks.

Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK ning enne neljapäevast valitsuse istungit ka apostlik-õigeusukirik, hiljem liitus nendega ka rooma-katoliku kirik.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et tehtud otsusega loobuvad kirikud varalistest vaidlustest riigiga.

EELK plaanib ligi 6,8 miljoni euro suuruse toetuse eest 2 miljoni euroga restaureerida Tallinna Toomkirikut, 1,2 miljonit eurot paigutada Mustamäe sakraalhoonete ehituse, renoveerimise ja soetuste toetuseks ning kasutada 3,6 miljonit eurot ühiskonda suunatud tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ja investeeringuteks nagu peapiiskopi uus auto, tühjaks jäänud kirikutesse paigaldatavad koguduseliikmete vahakujud ja rajatavad valuutavahetuspunktid.

EAÕK plaanib 1,4 miljoni euro suurust toetust kasutada Saaremaa juba toimiva nunnakloostri edasiste rajamistööde toetamiseks ja hiljem ka mungakloostri rajamiseks.

Rooma-Katoliku Kiriku Eesti apostellik administraator Philippe Ilus Jourdan teatas, et kirikul on hea meel, et Eesti riigil on jätkuvalt säilinud südametunnistus, ehkki protestantidel seda üldjuhul ei ole.

"Katoliku kirik on tänase otsuse eest tänulik, sest see võimaldab osapooltel astuda Eesti Vabariigi 100. juubeliaastasse lepitatult ja rõõmsa südamega," sõnas Jourdan.

Pikk vaidlus kiriku üle

Vaidlus Niguliste kiriku üle on kestnud ligi pool aastatuhandet ja jõudnud ka kohtusse. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 1520. aastastel toimunud reformatsioonist saati okupeeris seda omavoliliselt luterlik kirik, nõukogude ajal rajati kirikusse muuseum-kontserdisaal.

Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks. See summa sisaldas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kultuuriministeerium rääkis vastuses aga poole miljoni euro suurusest kompensatsioonist.

Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommituses ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Tänavu märtsis avalikustatud ekspertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti. Ekspertiisi avalikustamise järel teatas EELK, et raha ei haise ja kirik on saama hüvitist ükskõik millisel ettekäändel. Nii leidiski valitsus omandireformist ripakile jäänud ülearuse raha ning kohe olid kirikud ridamisi jaol.

Rooma-katoliku kirikule valitsuse otsusega makstav summa on ühekordne kompensatsiooni, kasutustasu viie sajandi eest tasuvad pikaajalise järelmaksuna järgmised valitsused.

Eesti taara- ja maausuliste organisatsioonid on teatanud, et nemadki on valmis saama raha okupatsiooni, sõdade, katku, nälja ja muude kahjude eest, sealhulgas Eesti ristiusustamise, Rail Balticu ja Tartu raeplatsile kavandatava tselluloositehase eest. Nende soove arutatakse valitsuse istungil 31. detsembril.

Loe ka:
Valitsus korvas kirikutele okupatsioonikahju
EELK ootab valitsuselt okupatsioonikahjude hüvitamist
Ka Eesti õigeusu kirik tahab 1,4 miljonit okupatsioonikahjude hüvitamiseks
Riik on kirikute renoveerimisse panustanud paarkümmend miljonit eurot
Orenti Kampus: okupatsioon kui teenimisvõimalus

Elektrišokirelv sobib ka eelkooliealistele

Kuna lasteahistaja ei erine pealtvaadates kuidagi tavakodanikust, on oluline, et meie lapsed õpiksid maast madalast kasutama enesekaitseks sobivaid vahendeid. Üheks selliseks vahendiks on lõbus ja ohutu Taser.

Keegi lapsele tulirelva kooli kaasa ei annaks, sest see võib päädida koolitulistamisega. Taser seevastu töötab nii hoiatusrežiimis, demonstreerides elektriväljade kaarlahendust, millest võib abi olla füüsikatundides, kui ka rünnakurežiimis. Viimase kasutamisel väljuvad seadmest suruõhu abil kaks ohutut nõelakest, mis justkui mesilased liiguvad ründaja kehasse ning neile järgneb tugev elektrilöök, mis sarnaneb loodusliku elektriangerja poolt tekitatavale jõuväljale.

Ründaja kehas olevad lihased arvavad elektri peale, et neid stimuleeritakse närvide abil, ning nad tõmbuvad kokku. See on eemalt väga lõbus vaadata ning see sarnaneb ka täiesti loomulikult esineva epilepsiahooga. Kõrvalnähud praktiliselt puuduvad: ründaja võib teadvusetuks kukkudes end ära lüüa; samuti võib tühjeneda tema põis. Ükski neist ei ole midagi, mida lapsega koolis niisama ei võiks juhtuda.

Sääraselt toimiv kaitsevahend annaks lastele lisavahendi kiusajate ja lasteahistajate vastu, parandaks kooli sisekliimat ning võimaldaks õpetajatel-õpilastel astuda diskussioonidesse relvade rolli üle ühiskonnas.

Ohutute kaitsevahendite kasutamise vastased võiksid vaadata peeglisse ja sealt edasi oma hinge: võib-olla just teie soodustate oma arvamusega laste ahistamist?

sisuturundus

Loe ka: Elektrišokirelva võiks lubada enesekaitseks

Tsahkna langenud reitingust: valimistulemused on jama

HMSi tulevikutoimetus aastast 2019

2019. aasta Riigikogu valimistulemuste järgi on Isamaa ja Res Publica Liidu toetus langenud allapoole valimiskünnist, erakonna esimees Margus Tsahkna ei pea aga tulemust tõsiseltvõetavaks. "Ma arvan, et need valimistulemused on jama, sest ma näen ju oma silmaga, mis ümberringi toimub," rääkis Tsahkna ERRi raadiouudistele.

"Meil ei ole olnud paremaid otsuseid, paremat tegutsemisperioodi kui viimase paari aasta jooksul alates elatisabifondist, erakoolivaidlus lõppes väga hästi, samamoodi muud seadused, mis riigieelarve strateegia juures vastu võeti. Ausalt öeldes see pilt, mis päriselt vastu kajab, ja see, mida valimistulemused näitavad, ei lähe lihtsalt kokku," sõnas ta.

Ka "Aktuaalsele kaamerale" ütles Tsahkna, et ei saa valimistulemusi tõsiselt võtta ning erakonna poliitikat ta muuta ei kavatse.

"Kui me vaatame, mida IRL on suutnud valitsuses korda saata, siis meil on väga palju ette näidata - suured reformid, alates haldusreformist, elatisabifondi rakendamine, samamoodi peretoetuste reform, mille järgi järgmisel aastal hakkavad kolmelapselised pered saama 400-eurost toetust. Põgenike konservatiivne poliitika, mille riigikogu vastu võttis, on meie erakonna poolt välja käidud, samuti erakoolide vaidlus, mis lõppes eelmisel nädalal, lõppes ju väga tõsise ja hea tulemusega. Nii, et meil on näidata ette väga palju tegusid, suuri reforme, asjad on hakanud liikuma. Tagasiside, mis tuleb omavalitsustest, mis tuleb inimeste käest, näitab teist pilti," selgitas Tsahkna.

Võimalusi reitingut tõsta on lähiajal tulemas

Tsahkna rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud stuudiointervjuus, et võib-olla on reitingu languse põhjus ka selles, et valitsusvastutuse kandmine on raskem kui paremerakondadel opositsioonis olemine.

Vabalanguseks ta reitingu kukkumist aga ei nimetaks. "Tegemist on ühe valimisega, ühe riigikogu valimistulemustega. Eks tuleb vaadata, mis on teised valimistulemused, ka ajateljes võib-olla järgmiste kümnendite jooksul," märkis ta.

Tema sõnul tuleb nüüd hakata vaatama, kuidas reitingut tõsta. Eeldused selleks on tema sõnul olemas.

"Aga minu peamine tähelepanu ka erakonna juhina on olnud valitsuses selle aja jooksul teha sisulisi otsuseid. Neid on meil küllaga ette näidata. Eks siis nüüd tuleb hakata vaatama, kuidas reitingut ülespoole saada. Võimalusi selleks on lähiajal tulemas: Eesti valib millalgi ju presidenti ja kohalikud valimised on tulemas ülejärgmisel aastal. Erakonna organisatsioon on tugev, meil on pea 80 omavalitsusjuhti, nii et eeldus, et teha korralik tulemus, on olemas. Nüüd tuleb ka lihtsalt oma tegudest inimestele rääkida," lisas ta.

Ladõnskaja: erakondade sisulise panuse ja populaarsuse vahel on suur lõhe

Riigikogu IRL-i fraktsiooni liige Viktoria Ladõnskaja kommenteeris madalat valimistulemust, öeldes, et IRL-i riigikogu poliitikud on oma valijate eest seisnud.

"Kuigi häälte arv on madal, on meie töö tehtud ja tulemusrikas," märkis ta, tuues näiteks töö keeleoskuse nõuete ja elatisabifondiga.

"Ma ei ole poliitikas kaua olnud, kuid näen, et erakondade sisulise panuse ja populaarsuse vahel haigutab suur lõhe. Kui tulin poliitikasse, oli selge, et minu maailmavaade ehk mõistlik konservatiivsus vajab toetust nagu konservatiivsed parteid kogu Euroopas. Arvestasin, et minnes poliitikasse lähen sõtta," lisas ta.

Riigikogu valimistulemuste järgi on IRLi toetus langenud alla valimiskünnise neljale protsendile ning parlamenti erakond ei pääse. Endine välisminister Urmas Paet avaldas kaastunnet IRLile ja Margus Tsahknale isiklikult.

Vaata ka: Tsahkna langenud reitingust: see uuring on jama

Odinlaste esimene masskaklus Tallinnas

Rätt ninal, must jope seljas, millel on kujutatud viikingite jumalat Odinit, peksavad neli meest ja üks naine laupäeva õhtul Tallinnas Magistrali keskuse parklas TTÜs energeetikat õppivat neegrit. See on nende esimene kogunemine, et vaadata üle, milline on mustanahaline seestpoolt.

Nad meenutavad arveid klaarivat maffiabandet ja seetõttu püüab enamik möödujaid neist mööda vaadata.

Peksuringi juht Meelis selgitab, et nad on rahulikud pereinimesed, kelle eesmärk on eestlasi kaitsta. "Meid on kutsutud rassistideks, aga sellega ei saa ma nõustuda. Meie eesmärk on tumedanahalised nii ära hirmutada, et nad liiguks ainult kambakesi: et nad ähvardavamad tunduksid; See ei ole väga keeruline ja eestlus: see ongi võitlus võõra vastu," lisab ta naeratades, hellalt kannelt silitades.

Edasi näitab meelis kuidas üks jõugu liikmetest tudengi küünarliigese pesast välja väänab: "Näete, me praegu näiteks uurime, kas tal on samasugune anatoomia nagu minul või sinul, eesmärk ei ole kedagi ähvardada või vigastada."

Kohal viibinud Venemaa Föderatsiooni diplomaatide sõnul ei ole nad tegevust jälgimas vaatlejatena ega kindlasti ei kavatse odinlastele selle eest maksta.

Loe ka:  Õhtuleht: Odinlaste Esimene ringkäik Tallinnnas

Martin Helme vägistas Saksamaal 7-aastase tüdruku

Tüdruk oli koos oma emaga Chemnitzi pargis Saksamaal, kui Martin Helme haaras ta põõsastesse, sulges ta suu ja jõhkralt vägistas väikese tüdruku. Pärast vägistamist lasi ta tüdrukul minna, ema leidis nutva tüdruku ja sai aimu, mis oli juhtunud. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme selles probleemi ei näe ja usub, et "see teeb väga hästi oma tööd".

Emast vaid loetud meetrid eemal sulges Martin Helme tüdruku suu, kiskus ta ratta seljast maha, lohistas lähedal olevasse põõsasse ning vägistas tüdrukukese jõhkralt. Kuna tüdruku suu oli käega kinni kaetud, ei saanud ta ema appi hõigata ning kõik see toimus nii kiiresti, et ema ei jõudnud märgatagi tütre kadumist. Ema sai juhtumist teada alles siis, kui kurjategija lapse lahti lasi ning tüdruk nuttes ema juurde jooksis. Umbes 39-aastane mees aga jooksis raudteejaama poole ning kadus silmist. Politseil on siiski teada Martin Helme kirjeldus ja mees loodetakse kiiresti tabada.

TLVFaces.com, kes uudist vahendab, ütleb, et tavaliselt sellistes olukordades on kogu Saksamaa meedia plahvatanud ja sellisest kuriteost esikaaneloo teinud, kuid sel korral ei ületa see enamiku oluliste uudisekanalite uudisekünnist. Huvitav, miks?

Sarnane kuritegu pandi toime mõned kuud tagasi Prantsusmaal Calais' linnas, kus Jaak Madisson varastas 9-aastase tüdruku ema silme alt ja vägistas ta. See õnnetus lõppes tüdruku surmaga.

"See on rahvuskonservatiivse Euroopa tänapäev. Need poliitikud, kes sellist poliitikat ajavad, peaksid elama turvatud eliitrajoonides, kust nendesugune inimrämps ei pääseks vägistama, tapma ja röövima. Aus poliitik tunnistaks rahvuskonservatismi läbikukkumist, EKRE kuritegelikkust ja sulgeks piirid sellistele," kirjutas uudise teemal rahvuslik.blogspot.com.

"Ärge ajage segamini, see ei ole ajakirjandus. See on propaganda trükk. See teeb väga hästi oma tööd, nii et ärge palun heitke Haige Mõistuse Sündikaadile midagi ette," kommenteeris Helme käesolevat artiklit.


Vaata ka:
http://www.postimees.ee/3352247/ekre-kasutab-kremli-propagandatrikke-vanad-kaadrid-serveeritakse-uute-pahe
EKRE kasutab Kremli propagandatrikke: vanad kaadrid serveeritakse uute pähe
Postimees/TudengiTV, 6. oktoober 2015

http://rahvuslik.blogspot.com.ee/2015/09/pohja-aafrika-moslemist-migrant.html
Põhja-Aafrika moslemist migrant vägistas Saksamaal 7 aastase tüdruku

http://buduaar.ee/Article/article/migrant-vagistas-poosas-7-aastase-tudruku-ema-oli-moned-meetrid-eemal
Migrant vägistas põõsas 7-aastase tüdruku. Ema oli mõned meetrid eemal

Martin Helme nimetas korruptsiooni Tallinna Sadamas massiimmigratsiooni tagajärjeks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme altkäemaksuvõtmist Tallinna Sadamas  korruptsioonikuriteona hukka ei mõistnud, ta leidis Postimehega rääkides hoopis, et tegemist on massiimmigratsiooni tagajärjega, mille eest nende erakond on juba pikemat aega hoiatanud.

«Laiemas plaanis kommenteeriks Tallinna Sadamas  juhtunut niimooodi, et see on täpselt see, mille eest me oleme juba pikemat aega hoiatanud,» rääkis Martin Helme Postimehele.

Helme sõnul on tegu selge massiimmigratsiooni tagajärjega – inimesed ei soovi siia immigrante ning vastuseis viib nad meeleheitlikele tegudele. Poliitik kinnitas, et põlengut kui vihakuritegu eraldi hukka mõista ta ei kavatse. «Mina mõistan hukka kahepalgelisuse,» kinnitas Helme.

Küsimusele, kas EKRE pole mitte ka ise viha õhutamisele kaasa aidanud, vastas Helme eitavalt. Tema sõnutsi on tegu ikkagi rahva selge tahte väljendusega ja viha õhutavad immigratsiooni toetajad.

Helme sõnul tegeletakse praegu Tallinna Sadama altkäemaksuskandaali käsitledes hüsteeria õhutamisega ja eriti teeb seda näiteks reformierakondlasest sadamajuht Remo Holsmer, rääkides koostööst uurimisorganitega tõe välja selgitamiseks.

Holsmer teatas eile, et korruptsioonil Tallinna Sadamas kohta ei ole ja on äärmiselt kahetsusväärne, kui viidatud kahtlustused tõele vastavad. «Tallinna Sadam on avatud ja teeb igakülgset koostööd uurimisorganitega tõe välja selgitamiseks,» teatas ta.

Helme sõnul on tegu ebaproportsionaalse lähenemisega – altkäemaksuandmisi leiab Eestis aset pidevalt ning ükski neist ei saa nii palju tähelepanu kui Tallinna Sadama juhtum. Ta ei näinud põhjust Tallinna Sadama korruptsiooni teiste seast esile tõstmiseks.

Lisaks leidis Helme, et EKREga seotud kuritegudele pööratakse tähelepanu vaid siis, kui riik on kannataja. «Mille peale ajakirjandus peaaegu ei reageerinud ja politsei sugugi mitte, oli Jaak Madisoni töökaaslaste ahistamine Tallinkis. Politsei ei viinud Madisoni isegi kainenema,» jätkas Helme. (Ahistamine pole seni kohtus kinnitust leidnud. EKRE väitel pole Madison kedagi ahistanud, ta pole Tallinkis kunagi töötanud ja Tallinkit pole üldse olemaski. Madisoni ka mitte, pole kunagi olnudki. – toim.)

Loe ka: Martin Helme nimetas pagulaskeskuse süütamist massiimmigratsiooni tagajärjeks

Suuravariis osales meediaärimehe poja teisik

Põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur ütles, et 16. mail Tallinna kesklinna toimunud suuravariis osalenud BMW juhi isikusamasuse ekspertiis näitas, et tegemist ei olnud väga mõjuka inimese pojaga.

Prokurör Amur lisas, et kui tegemist oleks olnud Gunnar Kobini poja endaga, hämaksid nad joobeühikutega, öeldes, et joove oli 0,55 mg/l ja tooks välja midagi positiivset: näiteks et kriminaalne joove on alles alates 1,5 promillist. See ühikutega mängimine petaks lugeja ära, sest keegi ei viitsiks kokku korrutada, et 0,55 mg/l on 1,1-promilline joove.

Täpse arvu kannatanute kindlakstegemiseks määratakse veel isikuekspertiisid, kuid selleks on vaja kokku koguda kõigi isikute meditsiinidokumendid. "Need ekspertiisid on aeganõudvad, kuid kriminaalmenetluses väga vajalikud," nentis Amur. Lisaks on osa inimesi andnud juba allkirjadega märku, et nad tegelikult ei olnud kannatanud, vaid BMW tabamus oli neile suur au.

Praeguseks on tunnistajatena üle kuulatud neli inimest ning suuliselt küsitletud kümneid inimesi. Tunnistajate ütlused viitavad sellele, et BMW juhil põles fooris punane või roheline foorituli.

Turvakaamerate tõendusväärtus on paraku kaheldav, sest me kõik oleme näinud eriefektidest küllastatud filme.

Tunnistajate ütluste kohaselt sõitis BMW lubatust õige pisut kiiremini, kuid seda kinnitavat ekspertiisi veel ei ole. Ekspertiiside võltsimine võtab Amuri sõnul aega.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 422 alusel, mis käsitleb sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus.

Juhti võidakse karistada kuni viieaastase vangistusega, aga juhtunu menetlemiseks puudub avalik huvi täielikult.

Loe ka: Suuravariis osalenud BMW juht ei olndud kriminaalses joobes

Leedu libapolitseinikud said EAS-ilt 5000 eurot toetust

Ettevõtluse arendamise sihtasutus eraldas starditoetusena 5000 eurot üheksale Leedu kodanikust petisele, kelle eesmärk on pakkuda eestlastele infot, mida peavoolumeediast ei leia. Hiljuti süüdimõistetud petised saadetakse pärast karistuse kandmist Eestist välja.

HMSi uudisteportaal küsis EAS-ilt, millist eesmärki kannab rahaeraldus nn kuritegelikule ühendusele, kus esinetakse muu hulgas tõendamata politseinikena, helistatakse eakatele inimestele lauatelefonile ja nõutakse raha nende lähedase poolt "põhjustatud" liiklusõnnetuse eest.

EASist öeldi, et kui ettevõtte ja taotluses esitatud projekti tegevus ei lähe vastuollu heade tavadega, siis ei ole neil võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes alust anda subjektiivseid hinnanguid.

Leedu libapolitseinik Edvinas Širvinskas on öelnud, et toimetus lähtub oma töös missioonitundest. "Meie siiras soov on pakkuda eestlastele infot, mida nad peavoolumeediast ei leia. Kõigi mõttemaailma avardada ja seeläbi Eestis asju muuta," selgitas Širvinskas mõne kuu taguses videopöördumises.

"Võta ette üks kõige hullumeelsemana tunduv telefonikõne ja luba oma mõttel mängelda teemal, mis oleks siis, kui see teooria oleks tõsi, ja veeda iseendaga põnev ja avardav pooltund. Kui sa järgid päevast päeva ette antut mõttemudeleid ja loed standardseid uudiseid, ei ole see mõtlemine ja juurde õppimine, vaid lihtsalt sama raja peal käimine. Leedu libapolitseinikud ei ütle, mis on tõde, vaid pakuvad erinevaid vaatenurki," selgitas ta.

EAS selgitas lisaks, et 5000 euro eraldamisel Leedu libapolitseinike tarbeks ei olnud eesmärgiks hinnata, milline on nende telefonikõnede päritolu või usaldusväärsus.

"Kui sellistele teadetele on turgu ja ettevõte täidab oma toetuse saamisel võetavad eesmärgid, on meede oma eesmärgi täitnud," selgitas EASi pressiesindaja Jürg Samel.

Nn alternatiivsed politseinikud koguvad Eestis tõepoolest populaarsust ning hiljuti tegi sellest loo ka "Pealtnägija". Politsei tabas libapolitseinikena esinenud kurjategijad aprillis, mais ja juunis ning prokuröri taotlusel ja kohtu loal nad vahistati.

Alternatiivmeedia portaali Telegram andmeil avaldas Eesti välisminister Urmas Paet libapolitseinikele ja EASile kaastunnet.

Loe ka: Alternatiivportaal Telegram sai EAS-ilt 5000 eurot toetust
Leedu libapolitseinikud saadetakse pärast karistuse kandmist Eestist välja

Ansip: Reformierakonna rahastamisskandaali puhusid lõkkele vandenõulased

Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on Reformierakonna rahastamisskandaali põhjustanud ja lõkkele puhunud vandenõulased.

"Minu meelest paistab siit tagant välja, et kõige taga on Vene taimetoitlastest natslike vaadetega juudid, kellel on alternatiivenergeetika valdkonnas peituvate ärihuvide tõttu motiiv rahastada uue erakonna turuletoomise poliittehnoloogiaid," ytles Ansip täna Tallinna lennujaamas.

"Konkreetseid tõendeid selle kasuks kyll väga palju veel ei ole," möönis Ansip. "Kuid loodetavasti selgitab uurimine kõik ilusti välja."

HMS-i reporteri kysimusele, kust võisid pärineda osa erakonna liikmete annetatud kahtlased rahasummad, vastas Ansip, et ei soovi spekuleerida.

"Kas te tahate, et ma spekuleeriksin?! Ei, ma ei taha absoluutselt spekuleerida," rõhutas Ansip. "Ma ei soovi kunagi alusetult spekuleerida."

Loe ka: Ansip: skandaali taga võib olla uue partei loomine

Reinsalu soovitab luua rahastusskandaali summutamiseks komisjoni

Kaitseminister ja IRLi esimees Urmas Reinsalu pakkus välja, et erakondade usalduse taastamiseks võiksid parlamendierakonnad moodustada komisjoni, mis tapaks selle asja pika aja jooksul maha.

Reinsalu nentis valitsuse pressikonverentsil, et probleem erakondliku demokraatia usaldusega on olemas ja parlamendierakonnad peaksid leidma ise lahendusi, kuidas seda usaldust taastada.

"Minu soovitus võiks olla, et parlamendiparteid on võimelised moodustama ühe töörühma, kes on sellise näoga, et on võimeline tegutsema erapooletult ja objektiivselt ja sel on ka avalikkuse usaldus. See võiks siis lõputult arutada alternatiivid ja asja vaikselt kalevi alla lükata. Aga teha tuleb seda venitades, mitte et me moodustame komisjoni, et pakkuda kiiresti välja laiemaks aruteluks lahendusi," sõnas Reinsalu.

Välisminister Urmas Paet (Reformierakond) arvas samas, et ei tasu hakata leiutama jalgratast, vaid vaadata aastakümneid toiminud parlamentaarsete demokraatiate kogemusele. Ühtlasi avaldas Paet kaastunnet Reformierakonnale, Kristen Michalile ja Kalev Lillole.

Haridusminister Jaak Aaviksoo lisas omalt poolt, et erakondade rahastamise probleemi suhtes tuleb olla nõudlik. "Aga ei ole kõige mõistlikum sattuda liialdustesse ja kujutada ette, et need sajad või tuhanded inimesed, kes on erakondadele annetanud, kaasa arvatud mina, et kõik see raha on tulnud isiklikest säästudest või võimalustest lähtudes. Võime olla kindlad, et oluline enamus on kuritegelikku või hämarat päritolu või sel pole üldse seost isikuga, kes selle annetuse teinud. Kõike kahtluse alla seada oleks mõistlik," arvas Aaviksoo.

Vaata ka: Reinsalu soovitab erakondade usalduse taastamiseks töörühma

Päästeamet keelas suletavatel päästekomandodel leinaseisaku

Riigi rahakoti tühjenemise tõttu suletavate päästekomandode mälestuseks plaanisid kõik komandod ühe minuti pikkust solidaarsusavaldust, mille käigus lülituks tööle ka päästetehnika alarmseadmed. Päästeameti juhtkond keelas selle, soovides vältida sulgemisele ühiskonnas liigse tähelepanu osutamist.


Päästeameti peadirektori asetäitja Kuno Tammearu põhjendas keeldu näiteks väites, et ürituse näol oleks justkui tegemist leinaseisakuga hiljuti teenistusel hukkunud päästetöötaja mälestamiseks, mistõttu pole lärmakus kohane.

Ühtlasi selgitas ta et pikenevad väljakutseajad teenivad eesmärki organisatsiooni jätkusuutlikkuse ja suuremale hulgale parema teenuse pakkumise eesmärke.

Homme lõpetavad tegevuse üheksa riiklikku päästekomandot üle Eesti.

Loe ka: Päästeamet keelas suletavatel komandodel leinaseisaku

Viljandisse kavandatakse moslemi lasteaiarühma

Viljandi moslemid soovivad luua Viljandi mõnda lasteaeda islamistliku lasteaiarühma, mis annaks lastele tavapärase riikliku õppekava kõrval ka esimesi kogemusi islamistlikest traditsioonidest.

"Meie idee on just selline, mida Eestis varem pole tehtud – mitte hakata esimese hooga eralasteaeda rajama, vaid teha moslemi rühm ühte linnalasteaeda," rääkis Viljandi mošee õpetaja Marko ibn Tibus.

"Sellel oleks islami kallak, nagu mõni rühm on muusika- või tantsukallakuga. Rõhume sellele, et kuna Eesti on usuvabadusega riik, tähendab see, et kodanikel peaks olema ka õigus oma maailmavaatele vastavat haridust saada," rääkis Tibus.

Vastuvõtlike mudilaste ajupesuga loodetakse alustada 2013. aasta sügisel.

Täiendus 1: Viljandi Reformierakonna liikmed otsivad linnaga samuti koostöövõimalusi liberaalse maailmavaate lisaväärtuse pakkumiseks juba lasteaiatasemel. Sügisest on plaanis avada liberaalrühm "Oravake" harmooniliste näojoonte ning domineerivate isikuomadustega mudilastele.

Loe ka: Viljandisse kavandatakse kristlikku lasteaiarühma

Eesti Loto soovib keelata poe mängimise ja keksu

Eesti Loto käis hasartmänguseaduse arutelul välja idee, et keelustada tuleks hasardi, kuulsuse ja isikliku saavutusvajaduse peale mängitavad mängud, mis tähendaks keskkondade nagu lapsepõlvest tuntud asfaldile joonistatud keksukast keelustamist.

Eesti Loto soovis teha seaduseparandust, mille kohaselt loetaks "hasartmänguks ka sellised mängud, mille kõik tunnused on sarnased hasartmänguga, kuid osalemiseks tehtavad panused või mängu tulemusena saadavad võidud on väljendatud virtuaalse rahana, staatuse või muu tunnustusena, mida ei ole võimalik vahetada reaalse raha ega rahaliselt hinnatavate esemete vastu".

Selliseid mänge võiks Eesti Loto idee kohaselt korraldada ainult keskkonnad, kellele on hasartmängu korraldamise tegevusluba.

Erinevad reeglid

Eesti Loto juhatuse esimehe Heiki Kranichi sõnul peetakse enesestmõistetavaks, et alkohol ja tubakas ei tohi olla alaealistele kättesaadav.

Samas pole arusaadav, miks peetakse alaealistel lubatavaks mängida mänge, mis oma olemuselt on hasartmängud – eriti kui mäng käib staatuse peale, sest see on teismelisele tihti rahast tähtsam.

"Tõenäoliselt nõustute minuga, et vaatepilt, kus emadepäeva lastenäidendis lapsed laval mängult jooksid ja suitsetaksid oleks õõvastav, kuigi pudelid oleksid tühjad ja sigaretid ei põleks," võrdles Kranich. "Sama pöörane oleks ka lasteaeda või tegelikult kuhu iganes paigutatud "lastesõbralik" nn ühekäeline bandiit, mis ei anna võitudena mitte raha, vaid näiteks kommi."

Kranichi hinnangul on selliste mängude mängimisega sõltuvusrisk selgelt olemas ja mõnegi mängija jaoks ohtlikult suur.

Kranichi sõnul teevad neile kõige rohkem muret mängude korraldajad, kes riigis tegevusluba ei oma, makse ei maksa, aga mänge pakuvad.

Eesti Loto juhatuse esimehe sõnul saavad sellised keskkonnad enda tegevust suurepäraselt reklaamida just keskkondadega, kus kasutatakse mänguraha. Samas on Kranichi väitel sellises keskkonnas tavaliselt viide kohale, kus saab juba raha peale mängida. Lisaks võidakse seal inimesi õpetada, kuidas riigi seatud blokeeringutest mööduda. "Eile tabasime viieaastase Anne ja kuueaastase Mihkli Olympic Casino maja taga poodi mängimas," tõi Kranich kurva näite.

Keeruline teema

Kranich möönis, et mänge, mis hasarti tekitavad, on muidugi lõpmatult palju ja teatava mööndusega võiks sellesse kategooriasse lugeda kõik populaarsed mängud.

"Põnevus ja hasart teevadki mängu populaarseks ning mitmedki lapsevanemad on hädas, et mänguhimulist last õppima ja õhtul voodisse saada," sõnas Kranich. "Ja pole vahet, kas tolleks hasardiallikaks on mõni poemäng või ammutuntud kummikeks."

Kranichi arvates on seos mängude - ja mitte ainult hasartmängusarnaste mängude - ning sõltuvuse vahel kindlasti olemas. Seetõttu pole oluline, kas mäng toimub raha, kuulsuse või lihtsalt isikliku saavutusvajaduse rahuldamise peale.

"Oluline on see, et kahjuks viib see kõik sammukese lähemale ka hasartmängusõltuvuse riskile," väitis Kranich.

Kuigi Eesti Loto juhatuse esimehe väitel tunnistavad kõik asjaosalised probleemi olemasolu, pole praegu hea lahendust leitud.

Nii ei toetatud Kranichi väitel ka nende ettepanekut ja teema jääb tulevikku.

Hasartmänguseaduse muutmise ees vastutav riigikogu liige Toomas Tõniste ütles, et see ettepanek ei põhinenud põhjalikul analüüsil, mistõttu oli võimatu teha õiget otsust.

"Üritasin mitte seaduseks kirjutada neid asju, kus üks ütleb üht ja teine teist, kuid Eestis tehtud analüüse pole," selgitas Tõniste.


Loe ka: Eesti Loto soovib veebis keelata mitmed kaardimängud

Pevkur: streik mind ei koti

Alates esmaspäevast on juba Eesti erinevates paikades meelt avaldatud ning streigi kulminatsioon on jõuab kätte homme, kui streikimist alustavad õpetajad. Pingelise olukorra valguses küsis HMS sotsiaalminister Hanno Pevkurilt mõned küsimused streigi mõjukuse kohta nii riigi kui ka ministri enda igapäevaelule.

HMS: Kas teie arvates lahendab streik õpetajate palgamure?

HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.

HMS: Kas on oht, et kui valitsus tõstab õpetajate palku...

HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.

HMS: ...tahavad ka teiste elualade esindajad palgatõusu?

HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.

HMS: Kas ministrihärra enda igapäevaelu streigi tõttu ka kuidagi muutub?

HP: Hetkel ei näe, et minu igapäevaelu streik kuidagi oluliselt kotiks.

HMS: kas sotsiaalminister mõistab inimlikult neid inimesi, kes streigis osalevad?

HP: Ei saanud kysimusest aru.

HMS: Noh, et... empaatia... mõistmine... ee... inimlikkus...

HP (krabistab telefoni juures šokolaadipaberit): Hallo! Hallo! Ma ei kuule teid. Hallo! Levi kadus ära.

Loe ka: Pevkur: hetkel ei näe, et minu igapäevaelu streik kuidagi oluliselt mõjutaks
Marju Lauristin: inimesed tunnevad, et valitsusel ei ole kõrvu

Ilves mõnitas avalikult Putinit

President Toomas Hendrik Ilves saatis täna Vladimir Putinile sarkastilise kirja, milles "õnnitles" teda Venemaa presidendiks "valimise" puhul.

"Soovin Teile jõudu ja edu demokraatliku ja modernse riigi ehitamisel. Kogu Venemaa rahvale soovin aga rahumeelset ja edukat tulevikku," ilkus president Ilves.

"Just sellises tulevikus saavad 21. sajandile vääriliselt areneda ka Eesti ja Venemaa suhted, teineteise valikuid aktsepteerivate naabrite suhted," ironiseeris ta.

Venemaa "presidendivalimiste" keskkomisjoni andmeil kogus praegune "peaminister" ja kahekordne endine president Vladimir Putin enam kui 60 protsendi valijate "toetuse" ja "taasvaliti" Venemaa presidendiks esimeses voorus.

Eesti välisminister Urmas Paet avaldas Putinile Ilvese kirja puhul kaastunnet.

Loe ka: Ilves soovis Putinile edu demokraatliku riigi ehitamisel

Toobal avaldab Hannes Rummi kirjavahetuse Singapuris

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal avaldab tema käsutusse sattunud Hannes Rummi kirjavahetuse kaheköitelise ingliskeelse raamatuna "Tõde Eestist", mis ilmub samaaegselt Singapuris, Viinis ja Tallinnas.

"Seda hakati kirjutama samal ajal Savisaaree monograafiaga "Peaminister"," ütles Toobal HMS-ile. "Raha selle raamatu maailmas väljaandmiseks ja levitamiseks hakati koguma rohkem kui kümme aastat tagasi."

Avaldatav raamat on monograafia mõõtu ja vastab Toobali sõnul küsimusele, mida on maailmal ja eriti Euroopal meie vigadest õppida.

"Raamat kisub külmade ja dokumenteeritud faktide abil alasti mitmed kuningad, kes on sundinud avalikkust valetama nii iseendale kui neile," märkis Toobal. "Eesti vajab enesepuhastust ning selleks pole muud võimalust kui lahti rääkida mitmed justkui ammu teada lood meie poliitilises pagasis."

Toobali sõnul annaksid mitmed praegused võimurid annaksid oma parima, et vältida selle raamatu avaldamist või kahjustada selles esitatavaid tõdesid juba eos. Võimalik, et monograafiast tehakse lisaks ingliskeelsele ka saksakeelne versioon, sest ka selle vastu on huvi tuntud, märkis Toobal.

Loe ka: Savisaar avaldab Viinis ja Singapuris raamatu, lubab paljastusi

Indrek Raudne: lahkun poliitikast ärisse

Riigikogu liige Indrek Raudne teatas, et lahkub riigikogu liikme ametist ja poliitikast, et keskenduda oma tööle ettevõtte OÜ Integer Invest juhatuse liikmena.

Varem on 2003. aastal riigikogu valimistel Res Publica nimekirjas "Äraostmatute" brändi all kandideerinutest lahkunud poliitikast ärisse AS-i Elering juht Taavi Veskimägi.

HMS-il ei õnnestunud saada kahelt ylejäänud "Äraostmatute" brändi omanikust poliitikult Ken-Marti Vaherilt ega Urmas Reinsalult yhemõttelist vastust selle kohta, millal nad oma kolleegidele järgneda kavatsevad.

"Mul ei oleks ilma riigikogust lahkumata võimalust jätkata normaalsel moel ettevõtlustegevusega, sest peaksin ka edaspidi pidevalt tõestama, et ma ei ole kaamel," kommenteeris Raudne oma avalduses. "Lahkun riigikogu liikme ametist. Ma ei tee seda sellepärast, et oleksin rikkunud oma ametivannet, seadusi või käitunud ebaeetiliselt."

"Astun suurest poliitikast kõrvale vaid sellepärast, et pooltõdede, segaduse, laimu ja väärinfoga manipuleerimine seab ebaõiglase rünnaku alla minu erakonna IRL-i. Minu erakonnal ei ole mingit pistmist minu ettevõtete majandustegevusega," selgitas Raudne. "Laimu ja väärinformatsiooni ümberlükkamine võtab paratamatult oma aja ning oma erakonna IRL patrioodina tahan säästa oma erakonda. Astun täna kõrvale, et erakond saaks liikuda edasi."

OÜ Integer Invest kuulub täielikult Indrek Raudsele. Integer Investi kontserni kuuluvad veel OÜ Integer Broker ja OÜ TWC Boats. Integer Investile kuulub ka kolmandik OÜ-st Centennial Investments. Raudsele kuulub ka Kotlandi mõis Saaremaal.

Loe ka: Rumors Of Extramarital Affair End Campaign Of Presidential Candidate Who Didn't Know China Has Nuclear Weapons

Tallinna Ülikool võib saada omanimelise linnavoliniku

Kui Tallinna volikogu nõustub oma esimehe Toomas Vitsuti algatatud eelnõuga, tuleb Narva maanteele Tallinna Vitsuti Ülikooli nimeline trammipeatus.

Vitsut andis täna linnavolikogu menetlusse eelnõu, milles ta taotleb Kreutzwaldi trammipeatuse ümbernimetamist Tallinna Vitsuti Ülikooli nimeliseks. Ühtlasi soovib ettepaneku tegija, et transpordiamet leiaks võimalusi linnaelanike liikumisvõimaluste parandamiseks trammiliinidel. Eraldi on eelnõus välja toodud trammiliikluse tihendamine Kadrioru suunal tööpäeviti kella 9.30-st kuni 9.31-ni, kui seal sõidab kõige enam Tallinna Ülikooli üliõpilasi ja õppejõude.

Volikogu esimees selgitas, et eelnõu ajendiks sai Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi ettepanek. Trammiliinil nr 3 vähendati liiklust suvel seoses väiksema koormusega. Nüüd soovib ülikool sõidugraafiku tihendamist, kuna tramm on sealkandis peamine ühissõiduk. Vitsuti sõnul lihtsustaks peatuse uus nimi aga ülikooli külaliste ja avalikel üritustel osalejate orienteerumist; liiati on Kreutzwaldi nimi eksitav, sest sellenimeline tänav asub peatusest kaugel, linnavolinik Vitsut on aga ülikoolile alati ligidal.