Henn Põlluaas tõi turule uue lutikatõrjevahendi

Tänasest saab iga kylastaja riigikogu meenepoest Toompeal osta riigikogu esimehe Henn Põlluaasa loodud uudset lutikatõrjevahendit.

"Minu lutikatõrjevahendit on kasutanud edukalt ministrid, riigikogu liikmed ja paljud edukad ettevõtjad," kommenteeris riigikogu esimees Henn Põlluaas. "Kõik on vahendiga rahule jäänud, sest see avastab ja teeb kahjutuks kõik lutikad."

Riigikogu pood asub Toompeal aadressil Toom-Kooli 3. Poest saab osta meeneid, omariiklusega seotud tooteid, Eesti kultuuri ja ajalugu tutvustavaid raamatuid, postkaarte, ainulaadseid suveniire, eraldi ettetellimisel seadusi ning riigikogu otsuseid, riigikogu liikmete lojaalsust ja hääli ning ka muid kingitusteks sobilikke esemeid. Kogu detsembrikuu vältel on saadaval soodustatud tingimused energeetikavaldkonnas.

Poe kaubavalikut uuendatakse pidevalt, et pakkuda kordumatuid ja huvitavaid tooteid. Kõik ostud saab lasta pakkida Riigikogu symboolikaga kinkepakendisse.

Loe ka: Mart Järviku sõnul kuulati teda ministeeriumis pealt, lutika avastas ta Henn Põlluaasa antud aparaadiga

Politsei takistas nõia põletamist

Külarahvast lummava nõia eest riik ei kaitse. Politsei takistas õigluse jaluleseadmist ning pidas kinni vapra Viljandimaa külamehe, kes rahvatraditsioonide kohaselt nõida põletama läks.

Tuhalaane külaelanike sõnul pages nõid Hedvig linnast, sest sealsed kirikuisad oleks ta kiiresti välja peilinud. Meest naisel nende sõnul pole, sest heidab kaduneljapäeviti mulgimaa teeristidel saatanaga ühte.

"Need lapsed: ega nemad ka õiged asjad pole. Muudkui istuvad käed kokkupandult ja käies vaatavad mingit nagu peeglit ainiti. Peilivad midagi või askeldavad nende peeglikestega," selgitas nõia naaber. Tänavu võttis küla kartulisaagi põud, kel kadus kasse, kel koer jäi põduraks. Kõik see algas koos nõia külla saabumisega mõned aastad tagasi. Lisaks on nõid Hedvigi silmad peas üksteisest nii kaugel, et seal paikneva nõiduse tunneb juba kaugelt.

Nõia majast ja selle hoovist võib öösiti kuulda justkui laulmist ja kes selle soerdi pilgu ette satub: see on justkui soolasambaks löödud. Ei saa sõna suust ega pilku silmist. Üks külamees oli koguni nõiduslikku orjusesse lummatud, selgitas HMSi Viljandimaa korrespondent kohaliku situatsiooni.

Nõiaga on püütud nii rääkida kui kutsutud politseid või kirikumehi, kes kõik lihtsalt kutseid ignoreerivad.

Probleemi lahendab kogukond

Tuhalaane ja ümberkondsete külade rahvas kogunes möödunud kaduneljapäeval, kui nõid külast ära oli, ja heitis liisku otsustamaks kellest küla järgmine nõiakütt saab. Liisk jäi pidama nõid Hedvigi üleaedsel naabril Aivaril, kel omalgi pere kaitsta.

Mehe lähedaste sõnul oli ta esiti valanud kolm hõbekuuli: kaks laste ja ühe nõia tarbeks, need ristimisvette karastanud ja noaga ristimärgid peale teinud. Selline kuul lööb saatana väest hoolimata otse nõiale südamesse.

Kuna Aivari süda nõia pärast hale oli, joodeti talle enne kahe promilli jagu handsat alla, et hirmus tegu ikka tehtud saaks. Ent oli Hedvig püssi ära needinud või külamehel hirm naha vahel: pärast püssilaskusid majast karjumist ega rongaks muutnud hinge välja ei lennanud.

Nüüd tuli kiiresti tegutseda: isegi kangemad nõiad on pärast hõbekuuli tabamist natuke aega uimased. Nõiakütt kargas niidukile, bensiinivaat õlal, sahmis issameiet lugedes maja bensiiniga kokku ja samal ajal kuulis kuidas kurjuse idu juba toibub ja aknal appi hakkab hüüdma mitme versta kaugusele päästeametisse.

Appikutsete peale tuli kohale ka too äratehtud külamees, kes leegid summutas ja küti eemale peletas. Hiljem saabus ka politsei, kes Aivari kinni pidas ja nõia juttu uskuma jäädes mehe ka minema viis. Tuletõrjel polnud kohale jõudes midagi teha, sest nõid oli juba tule sumbuma sajatanud.

Külarahvas on nüüd nõia kättemaksu kartes hirmu täis: ise saab veel linna sugulastele külla sõita, aga loomad ja kodud on nüüd needustele ja nõiasõnadele valla.

Nõiaprotsessid on vana Eesti rahvatraditsioon, mis saavutas oma haripunkti 1600ndate esimese kümnendi käigus. Eestis õnnestus likvideerida ametlikel andmetel ligi 150 nõida, kuid analoogseid rahvaalgatuslikke situatsioone kroonikatesse ei kirjutatud.

Loe ka: Kroonika: Hedvig Hanson oma maja süütamisest

Eesti ühineb vahekohtunike altkäemaksu protokolliga

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega ühinetaks Euroopa Nõukogu korruptsiooni reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga.

"Kooskõlastusringile minev eelnõu tegeleb lokkava netikorruptsiooni tõkestamisega. Arenenud netiajastul on hägustunud rahvusriikide vahekohtunike altkäemaksualade piirid. Eelnõuga soovime neid täpsustada," öeldi justiitsministeeriumist.

Lisaprotokolliga sätestatakse, et Eesti vahekohtunikud võivad altkäemaksu võtta Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus. Eesti ja Saksa vahekohtunike altkäemaksu huvisfääride ligikaudne piir Poolas kulgeb Narewi, Wisła ja Sani jõe joonel.

Samuti rõhutab Eesti eelnõus oma vahekohtunike huve Bessaraabias. Saksa vahekohtunikud deklareerivad altkäemaksuhuvi täielikku puudumist selles piirkonnas.

Loe ka: Vahekohtunike altkäemaksu puudutava Euroopa Nõukogu protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 

  

Eesti nõuab psyhhiaatrilist ekspertiisi Eston Kohveri advokaadile

Eesti riik nõuab psyhhiaatrilist ekspertiisi Venemaale viidud ja seal vahistatud kapo ametniku Eston Kohverile määratud advokaadile Jevgeni Aksjonovile.

Välisministeeriumi asekantsleri Marina Kaljuranna sõnul on Aksjonovi ideed ulmelised ja ilmselgelt puudub advokaadil kokkupuude reaalsusega.

"Me taotleme Aksjonovi kuulutamist otsustusvõimetuks ning syydimatuks," selgitas Kaljurand.

5. septembri hommikul viisid Venemaalt tulnud relvastatud isikud Luhamaa piiripunkti läheduses Setomaal teenistuskohuseid täitnud Eston Kohveri füüsilist jõudu kasutades ja relva ähvardusel Venemaale. Praegu hoitakse Kohverit Moskvas Lefortovo vanglas.

Loe ka: Eesti vaidlustas Kohvrile määratud psühhiaatrilise ekspertiisi

Kormoranijaht pervertidega on alanud

Algas Justiitsministeeriumi eksperiment seksuaalhälvetega vangide kasutamiseks ühiskonna hüvanguks. Koostöös Keskkonnaministeeriumiga käivitati pilootprojekt kormoranikolooniate hävitamiseks.

Projekti eesmärgiks on kormoranide täielik häbistamine. Linnuga asutakse seksuaalsesse ühendusse ning seeläbi hävitatakse linnu soov elada. Lind hukkub kahe nädala jooksul kas sisemise verejooksu või alatoitumise tõttu.

Vangid peavad karistust küll ebameeldivaks, kuid tunnustavad võimalust Eesti keskkonna heaks midagi teha: "töö on vabas õhus, kohati üsna meeldiv, kuid paraku äärmiselt kurnav."

Lubritseerimiseks kasutatakse tavalist toiduõli.

Kuna linnu suguteed on küllaltki kitsad, kasutatakse abivahendina toiduõli. Agaramad perverdid raseerivad ning õlitavad ka oma munandid ning kasutavad ka neid loovalt.

Seni küsitletud loomakaitseaktivistidelt pole õnnestunud projekti suhtes kommentaare saada, sest nad on detailide selgitamise ajal iseeneslikult plahvatanud.

Loe ka: EPL: Sõda kormoranidega läks lahti, esimesed munad said õlitatud

Läti peab raha säästmiseks vangid maha laskma

Läti justiitsminister teatas, et kui kinnipidamisameti eelarvekärbe ulatub üle 30% peab hakkama justiitsministeerium vange kinnipidamise asemel maha laskma.

Ministeeriumi kokkuhoiuettepanekud näevad ette kõigi riigi vanglate sulgemist ja kinnipeetute hukkamist. Läti justiitsministri sõnul kaalub riik ka vangidele amnesteerimise ja hukkamise vahel valikuvõimaluse andmist: "ei ole mõeldav, et me kurjategijad niigi raskel ajal tänavatele märatsema laseme. Seepärast annabki Läti riik valida kas surm või edasine elu ausa inimesena." Amnestia valinud vange ähvardab uute kriminaalkuritegude sooritamisel surmanuhtlus.

Inimõiguste eest seisev organisatsioon Amnesty International on Läti ettepanekud karmilt hukka mõistnud.

Ülejäänud Euroopa Liidu riigid pakkusid amnesteerimise asemel välja Läti vanglate doteerimise võimalust, sest pärast Šengeni lepinguga liitumist on kõigil Lätlastel ELi liikmesriikide vahel vaba liikumise võimalus. "Euroopal on odavam Lätlasi vangis hoida kui neid mööda riike taga ajada ja kohtuprotsessidele aega ja raha kulutada," selgitas Euroopa Liidu ministrite nõukogu oma äsja tehtud avalduses.

Läti justiitsministeeriumi sõnul on surmaohus inimestel kõrgem motivatsioon jääda eetiliseks, ausaks, ning riigi sammud ei kujuta arvestatavat ohtu naaberriikide julgeolekule.

Loe ka: Läti peab raha säästmiseks vangid vabadusse laskma

Riik laenab igalt elanikult 4800 krooni

Eesti Vabariik võttis riigieelarve tasakaalustamiseks kõigilt elanikelt kiire tarbimislaenu korras 4600 krooni laenu.

Valitsus otsustas võtta eelarvelaenu summas 6 493 339 000 tähtajaga kuni 15 aastat. Raha jagatakse kõigi riigi elanike vahel, mis teeb ligikaudu 4800 krooni inimese kohta. Igal elanikul on kohustus 1. juuniks osta riigilt võlakirju vähemalt 4800 krooni ulatuses. Võlakirjad lunastatakse 15. aasta jooksul.

Võlakirjade ostmisest hoidujaid võib tabada rahatrahv (4800 krooni) või vanglakaristus (ja sundraha 4800 krooni).

"Me ei soovinud makse tõsta, sest see on meie valimislubadus," selgitas peaminister Andrus Ansip šokis ajakirjanikele ja fotograafidele. "Otsustasime eeskuju võtta oma riigi kodanikest ja see raha neilt lihtsalt välja laenata: ei ole ju mingi saladus, et me kõik oleme selle supis seetõttu, et me üle oma võimete laenanud oleme."

Laenu tagasimaksmiseks koostatakse kõigile elanikele individuaalsed maksegraafikud. Raha kadumist kodanikel karta ei tasu: riik maksab laenu tagasi 15 aasta jooksul koos intressidega.

Firmasid riigile laenuandmiskohustus ei puuduta.

Loe ka: Valitsus otsustas laenata Swedbankist 2,3 miljardit

Päevane Vahtkond: jätkame Öise Vahtkonna järele valvamist

Oma eesmärke musta maagiaga saavutav yleloomulike olendite yhiskondlik organisatsioon Päevane Vahtkond lubas pärast Öise Vahtkonna kohaliku rakukese liidrite õigeksmõistmist Harju maakohtus taas kord tihendada oma järelevalvet Öise Vahtkonna yle.

"Tunnustame kohtuotsust, kuid meie arvates on jäänud yles mitu kahtlast kysimust, mida peaksime uurima," kinnitas Päevase Vahtkonna esindaja, vampiir Urmas tänases avalduses. "Peame säilitama valvsuse, meie pädevad asjatundjad tegelevad asjaga."

Päevase ja Öise Vahtkonna omavahelisi tylisid lahendama on kutsutud ja seatud Inkvisitsioon, mille käsul kuulutati Öise Vahtkonna yle peetud kohtuprotsessi ajaks suurem osa nii Öise Vahtkonna kui ka Päevase Vahtkonna operatsioone peatatuks ning kehtestati moratoorium uutele operatsioonidele. See moratoorium on Inkvisitsiooni ametliku avalduse kohaselt tänasest lõppenud ning osapooled võivad taas loomulikus ja yleloomulikus sfääris oma operatsioone jätkata nagu varemgi.

"Loodetavasti ei sekku Öine Vahtkond niipea jälle inimeste asjadesse ja piirdub kummituste, minevikuvarjude ja mööda linna ringi hulkuvate hauast tõusnud Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa sõdurite ja sõjaohvrite järele valvamisega," ytles Haige Mõistuse Syndikaadile täna Inkvisitsiooni Prahas asuvast peakorterist inkvisiitor ja teise astme must maag Edgar, kelle ylesannete hulka kuulub järelevalve Ida-Euroopa postsotsialistlike riikide yle.

Vjatšeslav Leedo kannatas kolm aastat

Harju ringkonnakohus heastas pea kolm aastat kestnud kannatused, mis suurärimees Vjatšeslav Leedole osaks said.

Täna, aastaid hiljem on ärimees juhtunust rääkides ikka veel häiritud ja kidakeelne: "Saage aru, ma usun kõike, mida kirjutatakse -- kartsin oma elu eest väga, ostsin isegi relva."

Juhtum sai alguse 24ndal jaanuaril 2006, mil Vjatšeslav Leedo sattus lugema Delfi poolt kirjastatud kommentaare. Paraku ei olnud Delfi teadlik, et mees on raskes stressis faktist, et tema laevad äsja vormunud jäätee purustamisega suurt tulu tekitada ähvardasid.

Leedo kirjeldas Haige Mõistuse Sündikaadile kuidas ta kommentaare lugedes nutma puhkes, seejärel stressi langes ning igasuguse töövõime kaotas. "Järgnes kahjum ja töövõime langus," selgitas mees.

Paraku oli Delfi avaldanud ka tapmisähvardusi ja lausa üleskutseid ärimehe mõrvaks. Oma lähedastele säärast õudust näidanud mees pages oma perega tükiks ajaks avalikkuse vaateväljast, varjates end anonüümsetes hostelites, väljudes majast vaid päikeseprillide ja valehabemega. Paranoia vältimiseks tuli kasutada koguni psühholoogi abi.

Harju ringkonnakohus lasi nurjatul Delfil katta vaevatud ärimehe kohtukulud ning määras mehele 5000 krooni kahjuraha.

Kohtu otsuse kohaselt peab Delfi raha üle andma 2-kroonistes, et ärimees saaks raha vanni valada ning selles košmaarijärgseid rahustavaid kümblusi sooritada.

Leedo sai ringkonnakohtus Delfi üle võidu

Tallinnas kohtuvad Euroopa tippkaebajad

Tallinnas kohtuvad Euroopa riikide tippkaebajad. Kolmapäeval algavad Tallinnas nädal aega kestvad Euroopa kaebemeistrivõistlused.

Kõik kaebamishuvilised ja ajakirjanikud on oodatud kell 12 Nordic Hotel Forumis toimuvale avamistseremooniale. Meistrivõistlused avab Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes räägib oma kogemustest erinevate fyysiliste ja juriidiliste isikute kohtussekaebamisel. Samal päeval on oodata veterankaebaja Villu Reiljani ettekannet.

Meistrivõistlustel osaleb 69 meeskaebajat ning 49 naiskaebajat 15 riigist. Võisteldakse avalike suuliste kaebekõnede, kirjalike kaebuste, pressiteadete ja intervjuude kategoorias. Võistluste keskuseks on Tallinna linnakohtu ja halduskohtu hoone. Tallinn on Euroopa kaebajate süda, kuna just siin pandi 1998. aastal alus Euroopa Kaebekonföderatsiooni loomisele.

Tänaseks on Euroopa Kaebekonföderatsioon aktiivselt tegutsenud juba 10 aastat ning sümboolselt jõudis just tänavu selle peakontor Tallinna kohtumajja. Alates 2007. aasta novembrist juhib Euroopa Kaebekonföderatsiooni vandeadvokaat Viktor Kaasik.

Tallinnas on varasematel aastatel läbi viidud Euroopa noorte meistrivõistlused ja Euroopa klubide karikavõistlused. Euroopa meistrivõistlusi peetakse Eestis esimest korda.

Loe ka: Tallinnas kohtuvad Euroopa riikide tippkabetajad