Valitsus koostab tegevuskava teadusmõisate loomiseks

Vabariigi valitsus on hakanud koostama tegevuskava riiklike teadusmõisate loomiseks. Selles sammus nähakse lahendust teadusrahastuse suurendamisega seotud probleemidele. Samuti loodetakse seeläbi suurendada maapiirkondade tööhõivet.

Otsusele mitte suurendada teaduse riiklikku rahastamist järgnenud yhiskondlik vastukaja on pannud valitsuse otsima viise teadusrahastuse suurendamiseks riigieelarve väliste vahenditega. Peamisena neist on vaatluse alla võetud mõisaomanik Mart Helme välja pakutud teadusmõisate loomise idee. Teadusmõisad kujutaksid endast põllumajanduslikke tootmisyksusi, kus teadustöötajad saaksid ennast varustada vaimutööks vajaliku toiduga, ylejääva toodangu aga realiseerida turul ning hankida seeläbi vahendeid tarviliku sisseseade ostmiseks.

Mart Helme sõnutsi elaksid teadlased teadusmõisates mõisamoonakatega sarnast vaba elu: põllu- ja muudest mõisatöödest vabal ajal saaksid nad pyhenduda täielikult teadustööle. Rahandusminister Martin Helme ytles, et tema ministeerium on teadusmõisate majandusliku olukorra parandamiseks valmis tegema neile aktsiisisoodustusi, mis võimaldaks mõisatel teenida raha näiteks õlle või viina tootmisega.

Regionaalpoliitilistel kaalutlustel, ent ka mõisate rajamisega seotud kulude vähendamiseks plaanitakse neid esialgu rajada peamiselt ääremaadele, kusjuures peamiselt on vaatluse alla võetud Võru- ja Valgamaa. Mõisakeskustena kavatsetakse kasutada suletavate maakoolide hooneid. Kuigi peamine osa mõisarahvast tuuakse kohale Tallinnast ja Tartust, palgatakse alaline tööjõud, eelkõige töödejuhatajad kohaliku rahva seast. Suuremate põllutööde ajal, nagu kartulipanek ja -võtt, võivad mõisad palgata ainepunktide eest lisatööjõudu yliõpilaste näol.

Teadusmõisate tegevuse reguleerimiseks viiakse sisse vajalikud muudatused teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusesse. Lisaks teadusmõisale täiendatakse seadust ka teadustalu mõistega, mida võib vajaduse korral luua teadusmõisate allyksustena.

Helme algatust kiitis ka Isamaa liige Lauri Vahtre, kelle sõnutsi täidaks teadusmõisad kindlasti ka yliõpilaste töömalevate kadumisega tekkinud vaakumi haritlaste ja maarahva suhetes. Talle sekundeeris sotsiaalmeedias kirjanik Valdur Mikita, kes leidis, et raske on leida midagi etnofuturistlikumat kui eesti teadlane kartulipõllul.

2019. aasta arvuks valiti omapärane arv 2019

Eesti Matemaatika Selts valis 2019. aasta arvu. Aasta arvu valitakse Eestis juba 1995. aastast, selle põhieesmärgiks on tutvustada rahvale erinevaid arve ja nende põhiprobleeme. 

"Vaatamata levinud eksiarvamusele ei ole 2019 algarv, kuna ta on kahe algarvu, 3 ja 673 korrutis," selgitab vastse aasta arvu tausta ja asendit komberuumis Eesti Matemaatika Seltsi president Rainis Haller. Sellisena kuulub 2019 poolalgarvude hulka. 2019-le lähimad algarvud on ühelt poolt 2017 ja teiselt poolt 2027. Samuti ei ole 2019 Fibonacci arv, Belli arv, täiuslik arv ega faktoriaal.

Haller lohutab siiski, et mitte kõik pole 2019 juures negatiivne. Nimelt on 2019 väikseim arv, mille saab esitada kolme algarvu ruutude summana kuuel erineval viisil: 2019 = 72 + 112 + 432 = 72 + 172 + 412 = 132 + 132 + 412 = 112 + 232 + 372 = 172 + 192 + 372 = 232 + 232 + 312

Inglise matemaatiku John Horton Conway järgi kuulub 2019 nn kurjade numbrite (evil numbers) hulka. 2019 on ka ruuduvaba täisarv, kuna see ei jagu ühegi täisarvu ruuduga peale 1. Lisaks kuulub see õnnelike ja õnnetoovate arvude hulka ning osaleb viies Pythagorase kolmnurgas: (1155, 1656, 2019), (2019, 2692, 3365), (2019, 226460, 226469), (2019, 679392, 679395), (2019, 2038180, 2038181). Naturaalarvude seas eelneb 2019-le 2018 ja järgneb 2020, paaritute arvude seas aga hoopis 2017 ja 2021.

Esimeseks aasta arvuks valiti 1995. aastal 1995, 2018. aasta arv oli 2018 ja nüüd on käes 2019 kord. "Eks selle valimise üks lisaeesmärk olegi tuua arvude reeglipärasesse maailma natuke ettearvamatust, pakkuda matemaatikasõpradele terake põnevust ja närvipinget," muheleb Haller. "Iga kord toimub ju tihe rebimine ning on täiesti ennustamatu, milline arv järjekordse tiitli võidab."

2019 kohta saad lugeda lisa siit.

Eestis on tänavu juba valitud 2019. aasta lind, känd ja hund, aasta kala, kana ja kama, aasta muld, kuld ja mold, aasta sammal ja kämmal, aasta loom, aasta puu, aasta joom ja aasta kuu, aasta õpetaja, lõpetaja, õppija ja toppija, aasta vabatahtlik ja aasta sunduslik, aasta betoonehitis ja aasta eteenpuhitis. Valimist ootavad aasta riigikoguja, aasta koogitegija, aasta MEP ja aasta mopp.

Loe ka: 2019. aasta linnuliigiks valiti omapärase nimega öösorr Eduardiine-Rozetta

Arheoloogid leidsid rahvusraamatukogu alt ettevõtete surnuaia

Arheoloogid leidsid Tallinnas rahvusraamatukogu haljasala korrastustöödega seotud päästekaevamistel praeguse Eesti territooriumil avastatutest seni suurima ettevõtete surnuaia.

"Siia on maetud ettevõtteid vähemalt Põhjasõjale eelnenud 17. sajandi suurest majanduskriisist alates, kuid ei saa välistada ka varasemaid matuseid. Sellist, tuhandete ettevõtete jäänuseid sisaldavat matusepaika ei ole meil tõesti varem teada olnud," kommenteeris Tallinna Ülikooli arheoloogia vanemteadur Erki Russow. "Maetute hulgas on nii füüsilisest isikust ettevõtjaid, tulundusyhistuid, täisühinguid kui ka osaühinguid, sekka ka mõni aktsiaselts."

Russowi sõnul võis koha valikut mõjutada katkuohvrite matusepaiga Barbara kalmistu ja Tõnismäe kabeli kunagine asukoht. Tagasiulatuvalt annab paigale täiendavat sümboolset väärtust nn pronkssõduri endine asupaik ning pyramiidi meenutav rahvusraamatukogu hoone, mille projekteeris Raine Karp.

Tallinna Ülikooli arheoloogid jätkavad kaevamisi eeldatavasti suve lõpuni. Põhjalikumat teaduslikku monograafiat Tõnismäe ettevõtete surnuaiast on oodata lähiaastail.

Loe ka: Uus firmamatja lahkus turult kiiresti

Oktoobris saab osaleda mõttetarkuse koolitustel

Oktoobris korraldavad era- ja avaliku sektori asutused ja organisatsioonid üle Eesti mõttetarkuse koolitusi. Kui soovid osa võtta ja saada teadmisi pikaajalisest mõtteplaneerimisest, leiad infot mõtteministeeriumi (MõM) kodulehelt.

Koolitustega tahetakse parandada inimeste võimet mõtetega ümber käia. Selle vajalikkusest eriti noorte hulgas annavad aimu mitmed uuringud.

Kas noored oskavad mõtteid lugeda? Loe raha ja numbreid mõtteministeeriumi blogist.

Loe ka: Rahatarkuse koolitustel on läbivaks teemaks pikaajaline rahaplaneerimine

Ripsloomad kinnitavad oma olulist rolli

Eesti Ripsloomade Ühing avaldab oma tänases pressiteates toetust teaduses ja ühiskonnas levivale tendentsile pöörata senisest rohkem tähelepanu ripsloomadele ja nende tööle Eesti riigi ja ökosüsteemide hüvanguks.

"Täname meile osaks saanud tunnustuse eest," lausus Eesti Ripsloomade Ühingu president Ciliata Zingel. "Mulle teeb heameelt, et Eesti Maaülikool on pidanud vajalikuks märkida ära meie panuse kalavastsete arengusse. Ripsloomade rolli kalavastsete kujunemisel ühiskonna ja ökosüsteemi täisväärtuslikeks liikmeteks võib võrrelda eripedagoogide omaga, kes samuti pakuvad vastsetele elutähtsaid tugiteenuseid. Olgem ausad - meieta jääksid kalavastsed Võrtsjärves nälga."

Laiapõhjalise ühiskondliku tähelepanu valguses on Eesti Ripsloomade Ühingul kavas ka uued algatused: ajakirja "Ripsloomasõber" esinumbri avab sissejuhatus Aleksei Turovskilt, kord aastas hakatakse andma välja aasta ripslooma aunimetust. Kinnitamata andmetel kaalutakse ripsloomade lisamist järgmisel ordenisaajate nimekirja Eesti Vabariigi järgmisel aastapäeval.

Neljapäeval, 28. augustil kell 10.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Katrit Karuse doktoriväitekiri, milles ta rõhutab ripsloomade olulist rolli.


Loe ka: Doktoritöös selgus, et Võrtsjärves on ripsloomadel oluline roll kalavastsete toidus

Anonymous häkkis Stephen Hawkingisse

Häkkerirühmitust Anonymous kahtlustatakse sissemurdmises füüsik Stephen Hawkingisse.

Professor Hawking sattus ründe alla ilmselt möödunud nädala neljapäeval, mil avaldas soovi annetada oma grant pildifoorumi 4chan ülalpidamiseks ning teatas soovist korraldada filmist Star Wars inspireeritud teemapidu R2D2 kostüümis. Professor nõudis Halloween'i tähistamist rohke alkoholiga ning tema seni loomulikuna tundunud tujukus tekitas tehnikutes kahtlusi, kui selgelt pidu nautiv ning külalistega aktiivselt suhtlev professor joobest magamajäänuna norsates edasi pidutses.

Hilisem uurimine tuvastas, et häkkerid olid sisse tunginud pardatelefoni, ning sealtkaudu pääsenud ligi professori erakirjavahetusele, mis hiljem lekitati tekstisaidile pastebin. Lisaks saavutati kontroll Hawkingi kõnemooduli ning ratastooli üle.

Professor tänas oma tähelepanelikke päästjaid ning lubas edaspidi arvutiturbele rohkem tähelepanu pöörata.

Setomaa Kosmoseagentuur teatas edukast raketistardist

Setomaast sai esimene väikerahvas, kes saatis orbiidile oma kosmoselaeva. Pihkva järves asuvalt Rõsna poolsaarelt startis täna Põrsingu nimeline kosmoselaev. Katselend, mis peaks sisaldama ISS-i  juurde lendamist ning sellega põkkumist, peab näitama kas Setomaa pääseb ka edaspidi kosmosesse kaupa tegema.

Inimesi Põrsingu pardal ei ole, kuid kosmoselaboris on ees ootamas kuus astronauti, et aidata kapslil põkkuda, kaup maha laadida ja see uue kaubaga tagasi Setomaale saata.

Põrsing pidi startima juba laupäeval, kuid viimasel hetkel sellest loobuti, sest arvutid avastasid puskariaparaadis kõrge rõhu, mistõttu tekkis oht missioonile. Taaskasutatav Põrsing on mõeldud nii kauba kui tulevikus elajate transportimiseks. Praeguseni on ISS-iga kauplemiseks saanud kasutada vaid Vene, Jaapani ja Euroopa kosmoselaevu.

Setomaa Kosmoseagentuur katsetas kosmoselaeva edukalt juba 2010 aasta juunis; sama aasta septembris tehti ajalugu, kui hakkas tööle teaduslik aparatuur kapsli pardal, mis tootis ööpäevas sada liitrit hansat.

Käesoleva lennu eesmärk on viia ISS-i puskariaparaat, et katsetada selle tööd kosmose karmides tingimustes. Samuti on pardal olevate kaupade hulgas savinõusid, villaseid käpikuid ja mänguasju kosmonautide lastele. Tulevikus peaks põhirõhk olema Misso tellisetehase toodangu orbiidile viimises, et laiendada kosmosejaama. “Põrsing on kõige odavam viis ehitada ISS-i,” teatas anonüümseks jääda sooviv jääv Setomaa Kosmoseagentuuri töötaja.

Missioon peaks lõppema paari nädala pärast kapsli maandumisega Värska lahes.

Loe ka: SpaceX saatis esimese erafirmana raketi rahvusvahelisse kosmosejaama

Eksklusiivintervjuu: Higgsi boson on peitusemängust tüdinemas

Itaalias toimuval Moriondi konverentsil esitlesid täna oma viimaseid tulemusi Higgsi otsingute vallas nii eelmisel aastal tegevuse lõpetanud Tevatroni kiirendi CDF ja DZero töörühmad, kui ka möödunud aasta lõpus kahvatut Higgsi signaali näinud ATLAS ja CMS eksperimendi kollektiivid. HMS-i korrespondendil õnnestus aga tabada konverentsi kuluaarides silmatorkamatult liikunud boson ise, kes erandlikult nõustus vastama HMS-i kui kvaliteetajakirjanduse lipulaeva usutlusele.

HMS: Lugupeetud Higgsi boson, palun selgitage alustuseks meie lugejatele, miks te olete sedavõrd populaarne nii teadusringkondades kui ka ajakirjanduses - tõepoolest, te juhite ju isegi FBI 2012. aasta kõige tagaotsitumate bosonite nimekirja.

HB: Palun, kutsuge mind lihtsalt Higgsiks. Nagu kahtlemata teab igaüks, kes on tuttav elementaarosakeste füüsika standardmudeliga, on mul äärmiselt vastutusrikas ülesanne: selgitada massi olemasolu teistel osakestel. Võite isegi arvata, et taoline selgitustöö pole lihtne.

Minu koordineerida on äärmiselt laias valikus infokanaleid, alates traditsioonilisest meediast teadusajakirjades ning lõpetades moodsa meediaga blogides, Twitteris ja Youtube'is. Võin uhkusega tunnistada, et minu meediaimpeeriumi käive ületas mullu Rupert Murdochi kontserni oma. Kahtlemata äratab selline tegevus paljudes huvi, kes peitub selle kõige taga.

HMS: Miks te ennast oma fännide eest varjate? Teil on ju kõik eeldused saada samavõrd silmapaistvaks meediapersooniks kui kosmoselendur Richard Branson või ratastoolitantsija Stephen Hawking.

HB: Meedia pidev tähelepanu on kaunikesti väsitav. Pealegi pole see alati sugugi üksnes heatahtlik. Eks minulgi on oma konkurendid, kelle mõju ulatub kaugele. Ma eelistan, et inimesed keskenduksid minu sõnumile massi ja elektronõrga sümmeetria küsimustes.

HMS: Milline on teie lemmik elementaarosakeste parameetrite seas?

HB: Kuigi ka ilu ja värv on mulle sümpaatsed, jagan ma selles asjas Aristotelese seisukohta, kellele samuti oli kõigist neist kalleim tõde.

HMS: Kuidas kommenteerite väiteid, et üksnes 1% komposiitosakeste massist tuleneb Higgsi mehhanismist, ülejäänu aluseks on aga tugev vastasmõju?

HB: Laim. Alatu laim. Ma küsin, kus on tõendid? Kas keegi on iial näinud, et tugev vastasmõju millegagi ka tegelikult hakkama saaks?

HMS: Aga mida arvate kinnitustest, et Higgsi mehhanismil võib olla teisigi põhjuseid ning teid pole üldse olemaski?

HB: Te ju näete mind, eks ole? Uskuge, Higgsi mehhanismil ei ole ega saagi olla mingeid teisi allikaid peale minu. Annan teile oma sõna. Teate, just selliste asjatundmatute laimukampaaniate tõttu tunnen ma mõnikord, et olen kogu sellest peitusemängust väsinud. Võib-olla saabub peagi aeg, mil olen sunnitud oma privaatsusest loobuma ning astuma kogu selle hüäänikarja ette, kes mind jahib. Võib-olla tõesti. Seni aga naudin veel oma eraelu viimaseid hetki mulle kuuluvas Šveitsi veinimõisas.

HMS: Õnne teile selles.

HB: Palju tänu.

Loe ka: Higgsi boson on peitusemängust tüdinemas
Higgsi boson

Tartu ylikool pääses napilt tarva käest

Tartu kesklinnas märatses kolmapäeva hommikul mitu tundi kontrollimatult geenitehnoloogilise eksperimendi korras sigitatud ja kasvatatud tarvas, ylikooli peahoone pääses tarva kyysist napilt.

Tarva neutraliseerimiseks tuli oodata Tallinna loomaaia uinutipyssiga spetsialiste, teatas Lõuna päästekeskus HMS-ile. Tarvas pääses valla kolmapäeva varahommikul selle eest vastutavate isikute hooletuse tõttu.

Kannatada sai mitu fassaadi Ylikooli tänaval, kahjukindlustusseltsid tegelevad kulude esialgse kokkulöömisega.

Tarva kasvatamiseks sai Tartu ylikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut (TYMRI) vajalikke materjale Leedu kolleegide käest. Eksperimenti on plaanis korrata.

Loe ka: Tartu Ülikool pääses Tarva käest napilt

TÜ füüsikatudengid avavad "Õhuakna"

Teisipäeval, 13. septembril lükkavad TÜ füüsikatudengid käima sündmustesarja "Õhuaken", mille esimesel kohtumisel tuleb juttu füüsikast tulevikus. Sari on mõeldud kõigile füüsikahuvilistele.

Esimese kohtumise teema on "Füüsika tulevikus - erinevad vaatenurgad ja lähenemised" ning külla tuleb Eesti endine riigikogulane, baretinupuga kosmosest energiat ammutav Aime Sügis. Iseenda kohta ütleb Sügis, et ta on sõnumitooja, kelle sõnumiks on see, et ratsionaalsusele leidub alternatiive ning pseudoteadus on ülikoolis sobiv alternatiiv teadusele.

Sündmustesarja ühe korraldaja, TÜ füüsikatudengi Kadi Kasingu sõnul on üritused mõeldud kogu ülikooliperele, kes on huvitatud ümbritsevast ja muutuvast maailmast ning soovivad ennast arendada ja oma maailmapilti avardada. "Tegu on klubilise tegevusega, kus saab kuulata põnevaid esinejaid, vaadata filme ning leida mõttekaaslasi, kellega arutleda olulistel teemadel," selgitas Kasing.

Sarja ellukutsujate eesmärk on pakkuda tõhusat täiendust akadeemilistele loengutele, olemaks kursis sellega, mis toimub Eestis ja maailmas. Esimene üritus toimub teisipäeval, 13. septembril kell 18 Vanemuise 46 õppehoones. Järgmise loengu teema on "Kuidas ehitada igiliikurit: Praktilised nõuanded".

Oma tulekust peaks teatama aadressil http://www.eformular.com/masingm/ohuaken.html

Kaasa võtta tee- ja küpsiseraha 1 euro.

Loe ka: TÜ psühholoogiatudengid avavad "Õhuakna"
Nõiakool inimesi eksitamas
Jure Biechonski — õrnahingeline terapeut, kes vajab ajalehe Valgamaalane tsensorite erikaitset
Valgamaalane, skeptik.ee ja Pressinõukogu

Teadlased ehitasid võimsa fotovälgu

Ühendriikide fotograafiahuvilised teadlased on koostöös Pentagoniga töötanud välja projekti poolkuu välguga pildistamiseks.

"Sellest tuleb sensatsiooniline foto," selgitas USA astronoomialiidu juhatuse esiistuja Roger Chevalier kohale tulnud ajakirjanikele. "Poolkuud on teadupärast raske pildistada, sest foto valgusjõu vahemik on isegi kõige tundlikuma teleskoobi jaoks liiga suur: kuu varjatud osa on liiga kontrastne ja kompositsioon ei kõlba kusagile."

Teadlased on välja töötanud hiigelvõimsa välgu, mille abil saab poolkuu varjatud osa ka digifotoaparaatidele sobival valgustasemel pildistada. Pildistamise kuupäev on veel lahtine ja sõltub meteoroloogilistest tingimustest, kuid harrastusfotograafidel palutakse veebruarikuu jooksul valmis olla.

Hiigelvälk moodustub 18st ballistilisest mitme laenguga raketist, mille tuumalaengud õhatakse sünkroniseeritult taktikaliselt olulises, veel täpsustamata piirkonnas. Pentagon keeldus edasistest kommentaaridest: "Oluline on see, et esmakordselt on võimalik kuu varjatud külge maalt näha, kasutage seda suurepärast võimalust."

Projekt muutub edukuse korral iga-aastaseks.

Geenivaramusse on oma elu jätnud juba 30 000 edumeelset inimest

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse on tänaseks oma elu jätnud juba 30 000 edumeelset inimest, kellest 10 000 tegid seda viimase poolaasta jooksul.

Geenivaramuga on oodatud liituma kõik eestimaalased, kes on vähemalt 18 aastat vanad. Praegusel hetkel on eriti teretulnud eakamad inimesed ja nn "triod" – pered, kus on doonorina esindatud nii täisealised lapsed kui ka nende vanemad. Nimelt on ettevalmistamisel laiaulatuslik uuring, mille aluseks vajatakse just vanemate inimeste ja perekondade geene. Vanimaks geenidoonoriks on seni olnud 102-aastane jõgevamaalane.

TÜ Eesti Geenivaramust väljastatud geenide põhjal on käimas või juba lõppenud üle kümne teadusprojekti, kus TÜ Eesti Geenivaramu on olnud projekti koordinaator või koostööpartner.

Geenibaasi kasvades suureneb huvi selle kasutamise vastu, nii Eesti kui välismaiste ülikoolide teadlaste poolt. Lisandub järjest uuringuid, mille käigus valmivad doonorite geenikaardid. Hetkel on neid koostatud veidi üle tuhande, peagi lisandub teist samapalju. Geenikaart on aga tulevikus väärtusliku informatsiooni allikaks inimese enda tervise huvides.

Parimateks Geenivaramu informatsiooni kandjateks on aga loomulikult kõik praegused doonorid, kelle mälestust jagavad nendest mahajäävad sõbrad ja pereliikmed, innustades seeläbi teisigi liituma. Geenivaramu ideed on aidanud tutvustada ka paljud tuntud inimesed, nagu näiteks Hannes Tamjärv, Linnar Viik ja Hele Kõre. Nagu ka mitmed linnapead ja maavanemad, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis jpt.

TÜ Eesti Geenivaramu on Tartu Ülikooli teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb Eestimaal geeniuuringute edendamisega, kogub teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta ning rakendab geeniuuringute tulemusi rahva tervise parandamiseks. Geenivaramu kaugem eesmärk on koguda kokku kõigi Eesti elanike geenid.

Geenivaramu on Eesti Genoomika tippkeskuse liige ja rahvusvahelise biopankade konsortsiumi P3G asutajaliige.

Lisaks perearstidele- ja õdedele, kes aktiivselt geene koguvad, on igas suuremas linnas tööle asunud TÜ Eesti Geenivaramu sõltumatud geenikogumiskabinetid, kus töötab geenikogujana üle 150 meediku. Kabinetis eemaldatakse doonori seest geenid, mis pakuvad suurt huvi tänapäeva teadusele. Kahjuks pole seni avastatud meetodit, kuidas geenid varamule annetanud inimene bioloogilist eksistentsi jätkata suudaks. OTsingud jätkuvad.

Täpsem info:
www.geenivaramu.ee

Lisainfo: Annely Allik, TÜ Eesti Geenivaramu teabejuht, 50 229 70, annely.allik@geenivaramu.ee

NORAD sundis jõuluvana maanduma

Põhja Ameerika Õhuruumi Kaitsestaap NORAD sundis eile õhtul Jõuluvana maanduma.

Jõuluvana teekonnaks on arvestuslikult 160 miljonit kilomeetrit, mis tuleb läbida 34 tunniga. See tähendab, et jõuluvana regi liigub valguse kiirusele läheneva kiirusega ning on suur strateegiline risk Ameerika Ühendriikide julgeolekule.

"Me ei saa lubada, et meie õhuruumis liigub objekt, mille kiirus ületab meie käsutuses olevate vahendite kiirust mitu suurusjärku," selgitas operatsioonis osalenud ohvitser. "Seni on ta toonud kingitusi: meie jaoks on see õnn. Kuid kes ütleb, et ühel päeval ei poeta ta igasse hoonesse lõhkekeha?" Ohvitser selgitas, et sõjaväe kohus on eeskätt rahvast kaitsta ning see tähendab kõikide võimalike riskide maandamist.

Jõuluvana viidi ülekuulamiseks ja piinamiseks Ühendriikide territooriumilt välja. Seni pole selgunud, kas Quantanamo sõjaväebaasi Kuubal või mõnele rahvusvahelistes vetes viibivale vaenlase võitlejate hoidmiseks kohandatud alusele.

Jõuluvana põdrad ning saan on neutraliseeritud ning teadlased kavatsevad antud seadmete ehitusele jälile saada. Arvatavasti kulub selleks kümneid aastaid.

Kinnitamata andmetel uimastati Jõuluvana põdrad Kesk-Ameerika kohal tugevatoimelise mürkgaasiga.

Loe ka: The Curious Origin of NORAD's Santa Tracking

Varga peas põlev myts võib päästa Eesti energeetika

Eesti rahvatarkus ytleb juba ammu, et varga peas põleb myts. Tallinna Tehnikaylikooli noored teadlased liitsid selle teadmise kapo uue korruptsioonivastase võitluspuhanguga ning said tulemuseks lahenduse Eesti energeetikaprobleemile: korruptsioonielektrijaama.

Olemuselt põhineb korruptsioonielektrijaam samal printsiibil kui soojus- ja tuumaelektrijaam: eri allikatest pärinevat soojust kasutatakse veeauru tekitamisel, mis omakorda ajab ringi turbiine. Erinevus seisneb vaid soojusenergia päritolus, mis võib eralduda nii põlemisprotsessis kui ka tuumareaktsiooni käigus.

Akadeemik Anto Raukase sõnul pole TTY teadlaste leiutises midagi imelikku. "USAs alustati analoogseid katseid vabariiklaste kasutuselevõtuks juba kymmekond aastat tagasi," kinnitab Raukas. "Meil Eestis on lihtsalt harukordselt head tingimused korruptsioonienergeetika arendamiseks, just nagu põlevkivigagi." Kindlasti soovitab Raukas aga võtta Rahvaliit ja Keskerakond arvele riikliku tähtsusega maardlatena. Teiste erakondade kytteväärtust peab ta esialgsete katsete põhjal madalamaks, kuid näeb nendeski teatavat perspektiivi. "Piisavalt arenenud tehnoloogia korral võib korruptsiooni käsitleda taastuva loodusvarana," rõhutab tunnustatud geoloog uue energiaallika omapära.

Praeguseks on noored teadlased moodustanud leiutise rakendamiseks spin-off-firma Jyri tehnopargis. Projekti rahastamiseks peetakse läbirääkimise Eesti ärimeestest koosneva konsortsiumiga, kuhu teiste hulgas kuuluvad Jyri Mõis, Urmas Sõõrumaa ja Rainer Nõlvak. Eesti esimene korruptsioonielektrijaam loodetakse käivitada aastaks 2020.

Õlletootja loobus mõistustteritava „Tarkuse vee“ tootmisest

Seoses tooteprofiili ülevaatamisega kaotab Tartu õlletegija A. Le Coq oma tooteportfellist Tartu teadlaste poolt arendatud "Tarkuse Vee".

"Probleem on siin mitmekihiline, kuid põhiliseks probleemiks on ikkagi sobitumine ülejäänud toodetega," selgitas õlletehase juht Tarmo Noop. "Meie peamine müügiartikkel on ikkagi lollusevesi: õlled ja siidrid. Kõik see, mis aitab inimestel nende nutikusest vabaneda. "Tarkuse vesi" -- see lihtsalt ei sobi teistega."

Samuti näitasid uuringud, et "Tarkuse Vee" ostjad on muutunud väga nutikateks ning ei allu enam reklaamile ega osta "Tarkuse Vett", mõistes, et tegemist ei ole tarkust suurendava vedelikuga. See omamoodi paradoksaalne avastus viiski Noobi sõnul toote turustamise lõpetamiseni.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis väljatöötatud "Tarkuse Vett" hakkab asendama E-Betoonelemendi poolt peagi turule paisatav "Tarkade Kivi".

Loe ka: Õlletootja loobus mõistustteritava „Tarkuse vee“ tootmisest

Pealoopimine võib tekitada ajukahjustusi

Elu 24 teadlaste andmetel võib rokkarite seas populaarne pealoopimine põhjustada ajukahjustusi.

Pealoopimine, inglise keeles head-throwing on populaarne musta metalli, inglise keeles black metal muusikastiili austajate seas. Esinemiste ajal loobitakse bändi innustamiseks kehatute inimpeadega.

Teadlaste andmetel pole säärane käitumine mitte ainult ohtlik ühiskondlik nähtus, vaid võib põhjustada peades ka tugevaid ajukahjustusi. Lavalt koristatud päid analüüsides selgitati kompuutertomograafia abil, et kõigil lavale heidetud peadel oli ajukahjustusi. Paljudel esines ka ajuverevalumeid ning ajuverevarustuse häireid. Samuti olid kõik pead kliiniliselt surnud.

Teadlaste sõnul on järgmiseks ülesandeks selgitada välja kas surma põhjustasid ajukahjustused, raskemuusika või midagi muud.

Loe ka: Pealoopimine võib tekitada ajukahjustusi

Taani teadlased dateerisid jääaja täpse lõpu

Taani arktikateadlaste grupp dateeris Gröönimaal jääaja täpse lõpu.

Jääkihtide uuringutel tuginevalt lõppes jääaeg 5ndal mail kell 14:56, 11711 aastat tagasi.

"Oleme suures elevuses," selgitas grupi juht. "Sellest aastast hakkame tähistama Skandinaavia ajaavarmist."

11713nda Skandinaavia aasta alguseks tuleval kevadel loodetakse jääaja lõpudaatum tuvastada nanosekundilise täpsusega.

Loe ka: Taani teadlased dateerisid jääaja täpse lõpu

Jahiseltsi juht: looma pähe inimest tulistada võimatu

Jahiselts on loobunud katsetest juurutada uut jahipidamise viisi, milles tulistatakse inimene loomale pähe.

"Mõtlesime, et kuidas tuua jaht inimesele lähemale, ning nii tekkiski plaan, et inimene ja loom peaksid ürgsel moel oma vastasseisu astuma," selgitas seltsi juht.

Pärast pikaajalisi inim- ja loomkatsetusi on Maaülikooli jahindustehnoloogid selgitanud, et kuigi üldiselt on võimalik elusat inimest kahurist välja tulistada, ei ole säärane teguviis praktiline.

Alla helikiiruse lendava inimesega ei ole võimalik looma mõistlikul määral pähe tabada, sest loom ehmub paugust ning pageb. Samas ei suuda inimene üle elada isegi helikiirusele lähenevaid stardikiirendusi.

Siiski pole jahiselts oma plaanidest loobunud: "Oleme optimistid, võib-olla saab seda teha väikeste mööndustega."

Jahiselts üritab praegu töötada välja metoodikat inimese loomale kehasse tulistamiseks. Vabatahtlikud on oodatud.

Loe ka: Jahiseltsi juht: looma pähe inimest tulistada võimatu

President tegi visiidi väljapoole aegruumi

President Toomas Hendrik Ilves lahkus täna määratlemata ajaks visiidile väljapoole aegruumi. Riigipea alustas oma visiiti Mustamäelt koos Keemilise ja Bioloogilise Fyysika Instituudi teadusnõukogu esimehe akadeemik Mart Saarma ja regionaalminister Siim-Valmar Kiisleriga ning kohtus aegilmu tagasi Maal välja surnud Yithi tsivilisatsiooni esindajatega.

„Siia tuleks õppima saata need inimesed, kes kurdavad ajapuuduse või ruumipuuduse yle kodus,“ ytles president Ilves titaankapslis Keemilise ja Bioloogilise Fyysika Instituuti saabunud läkituses. „Siin kogetu näitab väga selgelt, kuidas on võimalik toime tulla ilma mingisuguse aja ja ruumita.“

Haige Mõistuse Syndikaadii ekstrasensside katsed saada yhendust aegruumiväliste asjade eksperdi Howard Phillips Lovecrafti vaimuga, kes võiks juhtumit asjatundlikult kommenteerida, on seni jäänud tulutuks, kuid jätkuvad yha. Haige Mõistuse Syndikaadi tabatud kinnisvaraeksperdid on kommentaaripalve peale telefonitorusse jõledal häälel kiljatanud, yhtlasi teatas meie korrespondent Paldiski maanteel, et kaks kysitletud asjatundjat saabusid äsja ravile.

Loe ka: President Ilves külastas Kohatu küla

Reedel selgub, milleks meile Eesti Vabariik

Milleks on asutatud ja taastatud Eesti Vabariik, selgub sel reedel, 22. veebruaril, kui Tartu Ylikooli egiidi all viis aastat salajas tegutsenud rahvusvaheline ja tipptasemeline šamaanide, nõidade, ennustajate ja oraaklite tööryhm avaldab sellekohased uurimistulemused.

Tartu Ülikool avaldab Eesti Vabariigi tõelise eesmärgi ja olemasolu mõtte reedel kell 12 oma aulas. "Rakendasime kõiki kättesaadavaid eksperte sääraste keeruliste asjade juures," kommenteeris Tartu Ylikooli rektor professor Alar Karis. "Eriliselt sooviksime tänada Venemaa Föderatsiooni Handi-Mansi autonoomse oblasti administratsiooni põlisrahvaste talitust ja usuasjade ametit ning Tõva pealinna Kõzõli šamaanikeskust."

Vabariigi 90. aastapäevale pyhendatud rahvusvaheline teadusprojekt "Milleks Eesti Vabariik?" valmis Tartu Ylikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli, Tuleviku-Uuringute Instituudi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös, rahaliselt toetasid seda lisaks Vabariigi Presidendi Teadusrahastule ka Eesti Teadusfond ning George Sorose nimeline Avatud Yhiskonna Instituut.

Loe ka: Reedel selgub, milleks meile Eesti Vabariik