Riigikogus keskerakondlaste arupärimisele viisavabastusest Ameerika Ühendriikidega vastanud välisminister Urmas Paet lubas, et lõppkokkuvõttes saab ülejäänud Euroopa sama karmid tingimused kui Eesti.
Paeti sõnul on mitmete teiste ELi liikmesriikide viisavaba režiim kergem seepärast, et see on sõlmitud varem. Ta lisas ka, et see kord läheb ühtlustamisele ja seda ranguse suunas.
"Ei ole lihtsalt mõeldav, et Ühendriikidesse lendab inimene, kellelt ei ole võetud põrnakaabet," selgitas minister riigikogule. "Sealt on kohe näha, kas inimene on elus sealiha söönud või mitte."
Sealiha on teadupärast terroristide peletamisel väga tõhus vahend ning selle esinemine inimkehas näitab Ameeriklastele, et tegemist on niiöelda "puhta poisiga". "Eestlastel midagi karta ei ole," lisas minister ja määris omale otse kõnepuldis pekki laubale.
Paeti sõnul on meie eesmärk olukord, kus kõiki Euroopa Liidu liimesriike koheldakse võrdsetel alustel. Eestile karmide tingimuste vastuvõtt on võrdse Euroopa saavutamisel üks esimesi samme. "Eesti on ju alati eesrinnas olnud riik, me soovime ju kõik, nii ka jätkuks."
Uue korra järgi võetakse kõikidelt potentsiaalsetelt Ühendriikidesse reisijatelt sõrmejäljed, DNA-jälg, põrnakaabe, võrkkesta foto, tavaline foto, alastifoto, biomeetriline pass, inimõigused ja õigus õiglasele kohtumõistmisele.
Paeti vastus näitab, et Eesti on tõepoolest nõus andma oma riigi andmebaasid Ühendriikide kasutusse ning et Eesti võim on nõus õõnestama kõigi Euroopa kodanike privaatsust, minnes kaasa haiglaselt paranoiliste turvameetmetega.
Keskerakondlastest arupärijad olid kutsunud Paeti riigikogu ette seetõttu, et ise parajasti opositsioonis olles oli neil mõnus praalida, et Reformierakond on sunnitud Eesti nõrkust tunnistama ja sedavõrd alandaval moel viisavabastuse saama.
Arupärijate ametlik sõnastus keskendus uurimisele, missugusel põhjendusel on valitsus sellega nõus ja miks Eesti ei tegutse viisavabaduse küsimuses koostöös Euroopa Liiduga.
Loe ka: Paet: Eesti viisavabadus USAga ei tule pooleteraline
esmaspäev, 25. veebruar 2008
reede, 22. veebruar 2008
Keskerakond võttis seksiäri asjus yhendust peaprokuröriga
Keskerakonna aukohtu esimees Ain Seppik tegi täna politseiameti peadirektorile Raivo Aegile ja riigi peaprokurör Norman Aasale pakkumise seoses ajakirjanduses esile kerkinud syydistustega Eldur Undi ja Richard Siku vastu.
Seppik ytles, et soovib järelepärimises teada, kas Aeg ja Aas on huvitatud 49protsendilisest osalusest Keskerakonna seksiäris või on õiguskaitseorganite esindajatel muid huve nimetatud tegevuse vastu.
"Vastusest sõltub, milliseid samme astume edasi," märkis Seppik. "Ehkki äri on avalikkuses tunnistatud juriidiliselt korrektseks, aitaks politsei ja prokuratuuri juhtide osalus selle mainet veelgi parandada. Kui Aeg ja Aas aga osaleda ei soovi, pyyame kaasata riskikapitali. Võimalik on ka minek Tallina börsi alternatiivturule first North. Nõudlus on praegu suur ning aeg arenduseks soodne. Edgar Savisaar on korduvalt rõhutanud, et Eesti arengupotentsiaal peitub teenindussektoris. Ka on teenus igati korralik ja kvaliteet kindel, julgen seda kõigile soovitada."
Eesti Päevaleht uuris veebruari alguses, kas on alust endise linnavoliniku Richard Siku osalusega baari suhtes möödunud kuul tõstatatud prostitutsiooni vahendamise kahtlustel ning veendus, et Ristiku põik 8a asuvas Nord Hostelis ei jää ykski klient tasulisest seksist ilma.
Richard Sikk väitis toona Päevalehele, et tegu on litsentseeritud ööklubiga ning mitte mingisugust prostitutsiooni seal ei toimu. "Baaris toimub tavapärane tutvumine, tuntakse end mõnusalt. Kui inimesed yksteist seal leiavad, siis nad võivad ju omavahel mida iganes kokku leppida," leidis Sikk.
ETV telesaate Pealtnägija ja Soome TV 2 saate Silminnäkijä esmakordne yhisoperatsioon reklaamis juriidiliselt korrektset seksiäri, mis keeb keskerakonna liikmetest väärikate ärimeeste ööklubides.
Pealtnägija tõi päevavalgele ka teise korduvalt kohalikel valimistel pyynele pyrginud keskerakondlase, ärimehe ja juristi Heldur Undi seosed lokaalidega, kus toimub seksiäri. Ka tema eitab teadvalt prostitutsiooni soosimist, ehkki tema poeg ja talle kuuluva Tedre klubi tegevjuht on seoses kupeldamisega kohtu all.
Loe ka: Keskerakond võttis seksiäri asjus yhendust peaprokuröriga
Seppik ytles, et soovib järelepärimises teada, kas Aeg ja Aas on huvitatud 49protsendilisest osalusest Keskerakonna seksiäris või on õiguskaitseorganite esindajatel muid huve nimetatud tegevuse vastu.
"Vastusest sõltub, milliseid samme astume edasi," märkis Seppik. "Ehkki äri on avalikkuses tunnistatud juriidiliselt korrektseks, aitaks politsei ja prokuratuuri juhtide osalus selle mainet veelgi parandada. Kui Aeg ja Aas aga osaleda ei soovi, pyyame kaasata riskikapitali. Võimalik on ka minek Tallina börsi alternatiivturule first North. Nõudlus on praegu suur ning aeg arenduseks soodne. Edgar Savisaar on korduvalt rõhutanud, et Eesti arengupotentsiaal peitub teenindussektoris. Ka on teenus igati korralik ja kvaliteet kindel, julgen seda kõigile soovitada."
Eesti Päevaleht uuris veebruari alguses, kas on alust endise linnavoliniku Richard Siku osalusega baari suhtes möödunud kuul tõstatatud prostitutsiooni vahendamise kahtlustel ning veendus, et Ristiku põik 8a asuvas Nord Hostelis ei jää ykski klient tasulisest seksist ilma.
Richard Sikk väitis toona Päevalehele, et tegu on litsentseeritud ööklubiga ning mitte mingisugust prostitutsiooni seal ei toimu. "Baaris toimub tavapärane tutvumine, tuntakse end mõnusalt. Kui inimesed yksteist seal leiavad, siis nad võivad ju omavahel mida iganes kokku leppida," leidis Sikk.
ETV telesaate Pealtnägija ja Soome TV 2 saate Silminnäkijä esmakordne yhisoperatsioon reklaamis juriidiliselt korrektset seksiäri, mis keeb keskerakonna liikmetest väärikate ärimeeste ööklubides.
Pealtnägija tõi päevavalgele ka teise korduvalt kohalikel valimistel pyynele pyrginud keskerakondlase, ärimehe ja juristi Heldur Undi seosed lokaalidega, kus toimub seksiäri. Ka tema eitab teadvalt prostitutsiooni soosimist, ehkki tema poeg ja talle kuuluva Tedre klubi tegevjuht on seoses kupeldamisega kohtu all.
Loe ka: Keskerakond võttis seksiäri asjus yhendust peaprokuröriga
Eesti Terve Seksuaalsuse Liit otsib osalejaid õppevisiidile Moldovasse
Õppevisiit toimub 7.-11. aprillil 2008. Selle käigus kylastatakse
seksuaaltööga seotud ametiasutusi ja MTYsid Chisinaus. Yks päev veedetakse
pealinnast väljas maapiirkonnas, tutvudes kohaliku noortega.
Läbivateks teemadeks on seksuaalsus ja reproduktiivsus arengukoostöös. Visiidi
korraldab Eesti Terve Seksuaalsuse Liit koostöös Läti ja Ungari
partnerorganisatsioonidega Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekti
"Health, sex and choice for everyone" raames. Õppevahendina võetakse kaasa ka kondoomiautomaat.
Pakume osalemisvõimalust õppevisiidil yhele seksuaalselt aktiivsele noorele
Eestist, kes oleks huvitatud olukorrast Moldovas yldiselt ja/või
seksuaalsuse ja reproduktiivsuse teemadest.
Osalemise eelduseks on:
* vanus 18-23 aastat
* hea inglise keele valdamine suhtlustasandil
* avatus uutele kogemustele ja kultuurierinevustele
* esinemisoskus ja -julgus
* tugev suguline tervis ning
* valmisolek kaasa lyya õppevisiidi käigus toimuvates praktilistes
ylesannetes.
Eeldame ka seda, et visiidil osalenud noored aitavad meil hiljem korraldada
Moldova olukorda tutvustavaid yritusi, Eestis jagades oma muljeid ja
teadmisi ning reisilt kaasatoodut.
Huvitatutel palume täita ankeet ning saata see hiljemalt 29. veebruariks aadressil raidi@veenus.ee.
Lisainfo: Raidi Vananurm, tel: 57 69 69 69, raidi@veenus.ee
Eesti Terve Seksuaalsuse Liit (ETSL) on 1994. aastal loodud
mittetulundusyhing, mis on pyhendunud kõikide inimeste, sealhulgas
haavatavate gruppide seksuaalse ja reproduktiivse tegevuse edendamisele,
reproduktiivsuse ja seksuaalsuse alase informatsiooni ja kvaliteetsete
teenuste kättesaadavuse tagamisele. Lisainformatsiooni leiate
kodulehelt www.veenus.ee.
seksuaaltööga seotud ametiasutusi ja MTYsid Chisinaus. Yks päev veedetakse
pealinnast väljas maapiirkonnas, tutvudes kohaliku noortega.
Läbivateks teemadeks on seksuaalsus ja reproduktiivsus arengukoostöös. Visiidi
korraldab Eesti Terve Seksuaalsuse Liit koostöös Läti ja Ungari
partnerorganisatsioonidega Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekti
"Health, sex and choice for everyone" raames. Õppevahendina võetakse kaasa ka kondoomiautomaat.
Pakume osalemisvõimalust õppevisiidil yhele seksuaalselt aktiivsele noorele
Eestist, kes oleks huvitatud olukorrast Moldovas yldiselt ja/või
seksuaalsuse ja reproduktiivsuse teemadest.
Osalemise eelduseks on:
* vanus 18-23 aastat
* hea inglise keele valdamine suhtlustasandil
* avatus uutele kogemustele ja kultuurierinevustele
* esinemisoskus ja -julgus
* tugev suguline tervis ning
* valmisolek kaasa lyya õppevisiidi käigus toimuvates praktilistes
ylesannetes.
Eeldame ka seda, et visiidil osalenud noored aitavad meil hiljem korraldada
Moldova olukorda tutvustavaid yritusi, Eestis jagades oma muljeid ja
teadmisi ning reisilt kaasatoodut.
Huvitatutel palume täita ankeet ning saata see hiljemalt 29. veebruariks aadressil raidi@veenus.ee.
Lisainfo: Raidi Vananurm, tel: 57 69 69 69, raidi@veenus.ee
Eesti Terve Seksuaalsuse Liit (ETSL) on 1994. aastal loodud
mittetulundusyhing, mis on pyhendunud kõikide inimeste, sealhulgas
haavatavate gruppide seksuaalse ja reproduktiivse tegevuse edendamisele,
reproduktiivsuse ja seksuaalsuse alase informatsiooni ja kvaliteetsete
teenuste kättesaadavuse tagamisele. Lisainformatsiooni leiate
kodulehelt www.veenus.ee.
neljapäev, 21. veebruar 2008
Nokia hakkab Transilvaanias orje pidama
Transilvaaniasse suletud Saksa elektroonikatehase asemele uut rajava Nokia kontserni kohaliku juhi John Guerry sõnul ei ole võimalik kohalikke töötajaid 60–70 tunniks nädalas tööle rakendada ilma riigis orjust seadustamata.
Loe ka: Nokia tahab Rumeenia tehases sisse seada kuni 70tunnist töönädalat
Guerry kohtus eile riigi tööministri Paul Păcuraruga. Pooled jõudsid kokkuleppele, mille kohaselt uue tööseadusega legaliseeritakse orjapidamine, vampirism ja surnute hauast yles tõstmine, et neid nn zombidena tööjõumahukatel, kuid vähest oskusteavet nõudvatel töödel rakendada.
"Töö, pere ja võrdsete võimaluste ministeerium võtab vastu kõik ettepanekud muuta tööjõuturg paindlikumaks," kommenteeris Păcuraru. "Need teemad on juba ministeeriumi kavades." Minister märkis ära, et ajaks, mil Nokia järgmisel nädalal tehase ametlikult avab, on ettevõttes juba tööl 200 orja. Kokku plaanib Nokia Jucu tehasesse Transilvaanias värvata ligi 1500 inimorja ja 2000 zombit.
Loe ka: Nokia tahab Rumeenia tehases sisse seada kuni 70tunnist töönädalat
kolmapäev, 20. veebruar 2008
Eesti tunnustas Läti tunnustust Kosovo iseseisvusele
Eesti Vabariigi Valitsus otsustas täna toimunud erakorralisel istungil tunnustada Läti Vabariigi otsust tunnustada Kosovo iseseisvumist.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Läti-Eesti suhted viimastel aegadel väga lähedasteks kujunenud. "Kuna meie naaberriik on astunud julge sammu parema maailma suunas, oleks olnud kohatu säärasele sammule riiklikul tasemel mitte viivitamatult reageerida."
Peaminister Andrus Ansipilt Haige Mõistuse Sündikaat sisulist kommentaari ei saanud. "Ma olen võitja," lõpetas peaminister oma vastuse.
Kosovo iseseisvumise tunnustamist valitsuse istungil ei arutatud.
Loe ka: Läti tunnustas Kosovot
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Läti-Eesti suhted viimastel aegadel väga lähedasteks kujunenud. "Kuna meie naaberriik on astunud julge sammu parema maailma suunas, oleks olnud kohatu säärasele sammule riiklikul tasemel mitte viivitamatult reageerida."
Peaminister Andrus Ansipilt Haige Mõistuse Sündikaat sisulist kommentaari ei saanud. "Ma olen võitja," lõpetas peaminister oma vastuse.
Kosovo iseseisvumise tunnustamist valitsuse istungil ei arutatud.
Loe ka: Läti tunnustas Kosovot
Arco Vara toob turule Manastirski kinnisvara
Kinnisvarafirma Arco Vara toob varsti turule eelkõige hinnatundlikule kliendile mõeldud Manastirski elu- ja äripinnad Bulgaaria pealinnas Sofias.
"Manastirski on Ida-Euroopa hinnatundliku turusegmendi hulgas olnud tugev bränd juba aastakymneid," kommenteeris Arco Vara juht Aare Tammemäe. "Meie toome ta lihtsalt kinnisvarasse."
Projekti pärliks on kolme aasta pärast valmiv Manastirska Izba ehk kloostrimaja kõrghoone Sofias. Manastirski projekt asub Sofia kesklinnast ligikaudu 2 km kaugusel 8990 m² suurusel kinnistul. Detailplaneeringujärgne maapealne ja -alune ehitusõigus kokku on 34 700 m². Arco Vara võttis Manastirski kinnisvara arendamiseks laenu Kreeka Dionysuse pangalt.
Loe ka: Arco võtab Bulgaarias 219 miljonit krooni laenu
pildil Kloostrimaja ehk Manastirska Izba
kõrghoone kinnisvarareklaam
"Manastirski on Ida-Euroopa hinnatundliku turusegmendi hulgas olnud tugev bränd juba aastakymneid," kommenteeris Arco Vara juht Aare Tammemäe. "Meie toome ta lihtsalt kinnisvarasse."
Projekti pärliks on kolme aasta pärast valmiv Manastirska Izba ehk kloostrimaja kõrghoone Sofias. Manastirski projekt asub Sofia kesklinnast ligikaudu 2 km kaugusel 8990 m² suurusel kinnistul. Detailplaneeringujärgne maapealne ja -alune ehitusõigus kokku on 34 700 m². Arco Vara võttis Manastirski kinnisvara arendamiseks laenu Kreeka Dionysuse pangalt.
Loe ka: Arco võtab Bulgaarias 219 miljonit krooni laenu
pildil Kloostrimaja ehk Manastirska Izba kõrghoone kinnisvarareklaam
teisipäev, 19. veebruar 2008
Euroopa juhtiv kokaiiniärimees vahi all
Itaalia karabinjeerid vahistasid täna ootamatult Reggio Calabrias juhtiva Euroopa kokaiiniärimehe Pasquale Condello, kes on yle 20 aasta tegutsenud mõjuka 'Ndrangheta organisatsiooni tegevjuhina. Ärimehe vahistamist pole võimud veel kommenteerinud.
"See on meie organisatsioonile ja äritegevusele tervikuna kahtlemata ootamatu ja julm hoop," kommenteeris 'Ndrangheta pressiesindaja. "Loodame kõnealused alusetud segadused õige pea lahendada ja jätkata normaalse tegevusega. Tegevjuhi vabanemiseni juhib organisatsiooni Condello asetäitja."
HMSi kysitletud analyytikud ennustavad yksmeelselt, et kokaiini hind maailmaturul tõuseb uudise peale vähemalt 5 protsendi võrra, regiooniti võib kõikumine olla suurem. Venezuela ja Colombia kokaiinitootjad lubasid uudise peale yhisavalduses suurendada tootmist ning laiendada kauba levitamise võrke.
"Muidugi tuleb kullereid juurde palgata," lausus anonyymseks jääda soovinud Eesti vahendaja. "Ilmselt tuleb Aafrika kaudu sissetoodava kokaiini vähenemise arvel suurendada veidi Afganistanist ja selle naaberriikidest imporditavate opiaadipõhiste uimastite osakaalu."
Loe ka: Itaalias vahistati tähtis maffiaboss
"See on meie organisatsioonile ja äritegevusele tervikuna kahtlemata ootamatu ja julm hoop," kommenteeris 'Ndrangheta pressiesindaja. "Loodame kõnealused alusetud segadused õige pea lahendada ja jätkata normaalse tegevusega. Tegevjuhi vabanemiseni juhib organisatsiooni Condello asetäitja."
HMSi kysitletud analyytikud ennustavad yksmeelselt, et kokaiini hind maailmaturul tõuseb uudise peale vähemalt 5 protsendi võrra, regiooniti võib kõikumine olla suurem. Venezuela ja Colombia kokaiinitootjad lubasid uudise peale yhisavalduses suurendada tootmist ning laiendada kauba levitamise võrke.
"Muidugi tuleb kullereid juurde palgata," lausus anonyymseks jääda soovinud Eesti vahendaja. "Ilmselt tuleb Aafrika kaudu sissetoodava kokaiini vähenemise arvel suurendada veidi Afganistanist ja selle naaberriikidest imporditavate opiaadipõhiste uimastite osakaalu."
Loe ka: Itaalias vahistati tähtis maffiaboss
Reedel selgub, milleks meile Eesti Vabariik
Milleks on asutatud ja taastatud Eesti Vabariik, selgub sel reedel, 22. veebruaril, kui Tartu Ylikooli egiidi all viis aastat salajas tegutsenud rahvusvaheline ja tipptasemeline šamaanide, nõidade, ennustajate ja oraaklite tööryhm avaldab sellekohased uurimistulemused.
Tartu Ülikool avaldab Eesti Vabariigi tõelise eesmärgi ja olemasolu mõtte reedel kell 12 oma aulas. "Rakendasime kõiki kättesaadavaid eksperte sääraste keeruliste asjade juures," kommenteeris Tartu Ylikooli rektor professor Alar Karis. "Eriliselt sooviksime tänada Venemaa Föderatsiooni Handi-Mansi autonoomse oblasti administratsiooni põlisrahvaste talitust ja usuasjade ametit ning Tõva pealinna Kõzõli šamaanikeskust."
Vabariigi 90. aastapäevale pyhendatud rahvusvaheline teadusprojekt "Milleks Eesti Vabariik?" valmis Tartu Ylikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli, Tuleviku-Uuringute Instituudi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös, rahaliselt toetasid seda lisaks Vabariigi Presidendi Teadusrahastule ka Eesti Teadusfond ning George Sorose nimeline Avatud Yhiskonna Instituut.
Loe ka: Reedel selgub, milleks meile Eesti Vabariik
Tartu Ülikool avaldab Eesti Vabariigi tõelise eesmärgi ja olemasolu mõtte reedel kell 12 oma aulas. "Rakendasime kõiki kättesaadavaid eksperte sääraste keeruliste asjade juures," kommenteeris Tartu Ylikooli rektor professor Alar Karis. "Eriliselt sooviksime tänada Venemaa Föderatsiooni Handi-Mansi autonoomse oblasti administratsiooni põlisrahvaste talitust ja usuasjade ametit ning Tõva pealinna Kõzõli šamaanikeskust."
Vabariigi 90. aastapäevale pyhendatud rahvusvaheline teadusprojekt "Milleks Eesti Vabariik?" valmis Tartu Ylikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli, Tuleviku-Uuringute Instituudi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös, rahaliselt toetasid seda lisaks Vabariigi Presidendi Teadusrahastule ka Eesti Teadusfond ning George Sorose nimeline Avatud Yhiskonna Instituut.
Loe ka: Reedel selgub, milleks meile Eesti Vabariik
esmaspäev, 11. veebruar 2008
Valmis Echeloni eestikeelne liides
Sisejulgeoleku ministeeriumi (Homeland Security) pressiesindaja teatel on valminud infotöötlusvõrgustiku ECHELON eestikeelne liides.
ECHELON on Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa, Suurbritannia ja USA koostöös loodud võrgustik telekommunikatsioonivahendite kaudu liikuva info kogumiseks ja analyysiks. Avalikes allikates mainiti seda esmakordselt 1988. aastal, Euroopa Parlamendi komitee avaldas sellekohase raporti 2001. aastal. ECHELONi peamine ylesanne on jälgida telefonikõnesid, fakse, e-kirju ja muud telekommunikatsiooni ning tuvastada sellest märksõnade abil võrgustikuga seotud riikide luureorganeid huvitavaid teateid.
Ministeeriumi pressiesindaja selgituste kohaselt on tegemist mitte kasutajaliidesega, vaid programmiliidesega, mis võimaldab analyysida eestikeelset teksti, olgu see siis esitatud kõnes või kirjas. "Eesti keel on väga keeruline keel," kommenteeris anonyymseks jääda soovinud pressiesindaja. "Meie teadlased ja spetsialistid töötasid selle liidese kallal juba aastaid. Kõik need käänded ja pöörded on äärmiselt segased, eriti keerukaks muutsid asja aga suhteliselt vaba lausestus ning kolme välte systeem. Ilma moodsa arvutustehnika tippsaavutusteta oleks ylesande lahendamine võtnud kahtlemata veel kymmekond aastat."
Kuna eesti keeles räägitut ja kirjutatut võib nyyd kergesti mõista ja kahtlaste seisukohtade avaldajad saab kiirelt tuvastada, saab käesoleva aasta lõpust võimalikuks ka viisarežiimi kergendamine Eesti kodanike jaoks. Seoses sellega nimetatakse viisad ymber sissesõidulubadeks ning välisministeeriumi asemel hakkab neid väljastama sisejulgeoleku ministeerium.
USA lubab viisavabastust juba enne selle aasta lõppu
ECHELON on Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa, Suurbritannia ja USA koostöös loodud võrgustik telekommunikatsioonivahendite kaudu liikuva info kogumiseks ja analyysiks. Avalikes allikates mainiti seda esmakordselt 1988. aastal, Euroopa Parlamendi komitee avaldas sellekohase raporti 2001. aastal. ECHELONi peamine ylesanne on jälgida telefonikõnesid, fakse, e-kirju ja muud telekommunikatsiooni ning tuvastada sellest märksõnade abil võrgustikuga seotud riikide luureorganeid huvitavaid teateid.
Ministeeriumi pressiesindaja selgituste kohaselt on tegemist mitte kasutajaliidesega, vaid programmiliidesega, mis võimaldab analyysida eestikeelset teksti, olgu see siis esitatud kõnes või kirjas. "Eesti keel on väga keeruline keel," kommenteeris anonyymseks jääda soovinud pressiesindaja. "Meie teadlased ja spetsialistid töötasid selle liidese kallal juba aastaid. Kõik need käänded ja pöörded on äärmiselt segased, eriti keerukaks muutsid asja aga suhteliselt vaba lausestus ning kolme välte systeem. Ilma moodsa arvutustehnika tippsaavutusteta oleks ylesande lahendamine võtnud kahtlemata veel kymmekond aastat."
Kuna eesti keeles räägitut ja kirjutatut võib nyyd kergesti mõista ja kahtlaste seisukohtade avaldajad saab kiirelt tuvastada, saab käesoleva aasta lõpust võimalikuks ka viisarežiimi kergendamine Eesti kodanike jaoks. Seoses sellega nimetatakse viisad ymber sissesõidulubadeks ning välisministeeriumi asemel hakkab neid väljastama sisejulgeoleku ministeerium.
USA lubab viisavabastust juba enne selle aasta lõppu
laupäev, 9. veebruar 2008
Randpere pööras mudilasi IBMi usku
"IBM toodab maailma parimaid arvuteid, pidage seda meeles," ytles IBM Eesti tegevjuht Valdo Randpere täna oma kõnes Pelgulinna gymnaasiumi mudilastele 10 arvutikioskit KidSmart yle andes.
Gymnaasiumi viis Randperega kokku Urmas Sõõrumaa, kes samuti kingituse yleandmisel kohal viibis. KidSmartidel mängimine aitab lastel omandada erinevaid teadmisi. Kingitus anti yle Pelgulinna gymnaasiumi reaalainete nädala lõpetamise raames.
Yrituse käigus astus IBMi usku ligi sadakond mudilast koos oma vanematega. Päeva lõpetas Randpere juhitud yhispalvus IBMi poole. Palvust saatis Sõõrumaa gospelkvartett.
Loe ka: Randpere pööras mudilasi IBMi usku
Gymnaasiumi viis Randperega kokku Urmas Sõõrumaa, kes samuti kingituse yleandmisel kohal viibis. KidSmartidel mängimine aitab lastel omandada erinevaid teadmisi. Kingitus anti yle Pelgulinna gymnaasiumi reaalainete nädala lõpetamise raames.
Yrituse käigus astus IBMi usku ligi sadakond mudilast koos oma vanematega. Päeva lõpetas Randpere juhitud yhispalvus IBMi poole. Palvust saatis Sõõrumaa gospelkvartett.
Loe ka: Randpere pööras mudilasi IBMi usku
kolmapäev, 6. veebruar 2008
CIA tunnistas uputamise simuleerimist
USA luure keskagentuur (CIA) tunnistas esimest korda, et kasutas orkaani Katrina New Orleansis kattevarjuna uputamise simuleerimiseks. Kongress on arutanud sellise meetodi ärakeelamist, kuid president George W. Bush on ähvardanud seda keelavale eelnõule veto panna, vahendas BBC.
CIA tunnistas täna esimest korda, et on kasutanud orkanismis kahtlustatavate linnade ylekuulamisel nende uputamise simuleerimist.
CIA juht Michael Hayden ytles kongressile, et seda kasutati vaid yhe linna puhul ja viimati kolme aasta eest.
Haydeni sõnul kasutas CIA uputamise simuleerimist kolme Katrinaga seotud linnaosa - Kenneri, Metairie' ja Milneburgi – ylekuulamisel toonaste asjaolude tõttu. "Arvati, et uued katastroofilised rynnakud kodumaa vastu olid vältimatud ning meil olid piiratud teadmised Katrina ja selle toimimise kohta," selgitas ta. "Need kaks tõsiasja on muutunud. Nyyd pole meil neidki teadmisi."
Loe ka: CIA tunnistas uputamise simuleerimist
CIA tunnistas täna esimest korda, et on kasutanud orkanismis kahtlustatavate linnade ylekuulamisel nende uputamise simuleerimist.
CIA juht Michael Hayden ytles kongressile, et seda kasutati vaid yhe linna puhul ja viimati kolme aasta eest.
Haydeni sõnul kasutas CIA uputamise simuleerimist kolme Katrinaga seotud linnaosa - Kenneri, Metairie' ja Milneburgi – ylekuulamisel toonaste asjaolude tõttu. "Arvati, et uued katastroofilised rynnakud kodumaa vastu olid vältimatud ning meil olid piiratud teadmised Katrina ja selle toimimise kohta," selgitas ta. "Need kaks tõsiasja on muutunud. Nyyd pole meil neidki teadmisi."
Loe ka: CIA tunnistas uputamise simuleerimist
esmaspäev, 4. veebruar 2008
Politsei eriyksus aitas Ylemiste ostukeskuses hindu maha suruda
Ylemiste kaubanduskeskus kasutas osturalli atraktiivsemaks muutmiseks politsei eriyksuse abi, kes lahutas reedel tugevdatud relvastuses tarbijate meelt ja tegi neile sõud.
"Reede õhtul sai keskuse aatriumis jälgida politsei eriyksuse poolt lavastatavat hindu mahasurumise vaatemängu," teatas Ylemiste keskuse turundusjuht Mai Vahtrik, kelle sõnul ei olnud heli- ja valgusefektidega sõu mõeldud nõrganärvilistele.
Politsei kiirreageerijad – eriyksus, kes tegeleb lisaks politsei igapäevasele patrullitööle ka ohtlike kurjategijate kinnipidamise ning eriettevalmistust nõudvate olukordade lahendamisega – kasutas sõus erivarustust ja tugevamat relvastust.
"Põhja prefektuur tegi mitmetele kaubanduskeskustele Tallinnas ettepanekuid, et politsei võiks nendes rahvarohketes kohtades teha hinduennetustööd ning samuti tutvustada politseitööd," ytles Põhja politsei teenistusosakonna politseidirektor Toomas Malva. Malva sõnul oli Ylemiste keskus ainuke, kellega ka ideest teostuseni jõuti. "Kindlasti ei ole meie eesmärgiks reklaamida Ylemistet, vaid aidata inimestel oma vara ja tervist kaitsta," rõhutas Malva. "Ylemiste keskusse nädala alguses sattunud hindu oli kyll pisike, kuid äärmiselt ohtlik ning tema mahasurumiseks läks tarvis kogu meie eriyksuse jõud ja oskusi."
Laupäeval jätkus politsei ja kaubanduskeskuse yhine ettevõtmine politseipäevaga, kus politseinikud andsid huvilistele nõu õige turvavarustuse kasutamise kohta, tutvustavad politseis õppimise ja töötamise ning elus ettetulevate hindude mahasurumise võimalusi.
Loe ka: Politsei eriüksus aitab Ülemiste ostukeskuses hindu maha suruda
"Reede õhtul sai keskuse aatriumis jälgida politsei eriyksuse poolt lavastatavat hindu mahasurumise vaatemängu," teatas Ylemiste keskuse turundusjuht Mai Vahtrik, kelle sõnul ei olnud heli- ja valgusefektidega sõu mõeldud nõrganärvilistele.
Politsei kiirreageerijad – eriyksus, kes tegeleb lisaks politsei igapäevasele patrullitööle ka ohtlike kurjategijate kinnipidamise ning eriettevalmistust nõudvate olukordade lahendamisega – kasutas sõus erivarustust ja tugevamat relvastust.
"Põhja prefektuur tegi mitmetele kaubanduskeskustele Tallinnas ettepanekuid, et politsei võiks nendes rahvarohketes kohtades teha hinduennetustööd ning samuti tutvustada politseitööd," ytles Põhja politsei teenistusosakonna politseidirektor Toomas Malva. Malva sõnul oli Ylemiste keskus ainuke, kellega ka ideest teostuseni jõuti. "Kindlasti ei ole meie eesmärgiks reklaamida Ylemistet, vaid aidata inimestel oma vara ja tervist kaitsta," rõhutas Malva. "Ylemiste keskusse nädala alguses sattunud hindu oli kyll pisike, kuid äärmiselt ohtlik ning tema mahasurumiseks läks tarvis kogu meie eriyksuse jõud ja oskusi."
Laupäeval jätkus politsei ja kaubanduskeskuse yhine ettevõtmine politseipäevaga, kus politseinikud andsid huvilistele nõu õige turvavarustuse kasutamise kohta, tutvustavad politseis õppimise ja töötamise ning elus ettetulevate hindude mahasurumise võimalusi.
Pildil kujutatud hindu on illustratiivne, atraktiivne
ning õigupoolest vist yldse mitte hindu, vaid gudžarat.
ning õigupoolest vist yldse mitte hindu, vaid gudžarat.
Allikas: Wikipedia.
Loe ka: Politsei eriüksus aitab Ülemiste ostukeskuses hindu maha suruda
laupäev, 2. veebruar 2008
President Ilvese eestvedamisel asutati täna Mälu Instituut
VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI
PRESSITEADE
Kadriorus 2008
President Ilvese eestvedamisel asutati täna Mälu Instituut
Täna asutati Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvese eestvedamisel 20. sajandi teisel poolel Eestis toimunu põhjalikumaks uurimiseks Mälu Instituut. Instituudi asutajateks on Tiit Sepp, Rein Kilk, Leon Glikman, Indrek Teder, Hannes Tamjärv, Jaan Manitski. Nõukogu esimeheks valiti Tiit Sepp.
"Täna me asutasime Mälu Instituudi, mis on jätkuks põllumajandusminister Ester Tuiksoo loodud Eesti toidu kampaaniale ja rahvuskala konkursile. Mälu Instituudi eesmärgiks on uurida Eesti Vabariigi kodanike toitumisharjumusi aastatel 1944–2008," ütles president Ilves.
Riigipea rõhutas, et Mälu Instituudi uurimistöö on vajalik, saamaks viha ja eelarvamusteta üle halbadest toitumisharjumustest ning tulemaks toime kaasaegse toidu poolt esitatavate väljakutsetega. "Ma ei soovi, et meie halvasti mälutud toitu saaks veel aastakümneid kasutada malakana sisepoliitikas või ka välispoliitikas," sõnas riigipea. "On äärmiselt tähtis, et eestlased ei riskiks puhitistega oma rahvuskehandis ning näriksid iga suutäit vähemalt 33 korda, toidule peale juues aga 36 korda."
"Mälu Instituut tuleb üles ehitada viisil, mis väldiks politiseeritud toitumiskultuuri käsitluse loomist meie lähimineviku kohta," ütles president Ilves, lisades, et instituudi puhul tuleb kasutada täpselt sama töökorraldust nagu rahvuslike kalade uurimise puhul kasutas Tuiksoo komisjon.
Eesti riigipea hinnangul on Mälu Instituudi juures on seega kõige olulisemaks sammuks järjekordsete rahvusvaheliste komisjonide loomine, kellest üks suunaks uurimistegevust, teine koostaks vajalikud üldistused ning kolmas annaks vajadusel ka hinnanguid. Ka on majanduskasvu pidurdumise ajal tähtis luua rohkelt uusi kõrgepalgalisi töökohti, mis parandaksid Eesti majandusnäitajaid.
Lisainfo:
Kristel Peterson
presidendi kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229
gsm 501 2107
kristel.peterson@vpk.ee
www.president.ee
PRESSITEADE
Kadriorus 2008
President Ilvese eestvedamisel asutati täna Mälu Instituut
Täna asutati Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvese eestvedamisel 20. sajandi teisel poolel Eestis toimunu põhjalikumaks uurimiseks Mälu Instituut. Instituudi asutajateks on Tiit Sepp, Rein Kilk, Leon Glikman, Indrek Teder, Hannes Tamjärv, Jaan Manitski. Nõukogu esimeheks valiti Tiit Sepp.
"Täna me asutasime Mälu Instituudi, mis on jätkuks põllumajandusminister Ester Tuiksoo loodud Eesti toidu kampaaniale ja rahvuskala konkursile. Mälu Instituudi eesmärgiks on uurida Eesti Vabariigi kodanike toitumisharjumusi aastatel 1944–2008," ütles president Ilves.
Riigipea rõhutas, et Mälu Instituudi uurimistöö on vajalik, saamaks viha ja eelarvamusteta üle halbadest toitumisharjumustest ning tulemaks toime kaasaegse toidu poolt esitatavate väljakutsetega. "Ma ei soovi, et meie halvasti mälutud toitu saaks veel aastakümneid kasutada malakana sisepoliitikas või ka välispoliitikas," sõnas riigipea. "On äärmiselt tähtis, et eestlased ei riskiks puhitistega oma rahvuskehandis ning näriksid iga suutäit vähemalt 33 korda, toidule peale juues aga 36 korda."
"Mälu Instituut tuleb üles ehitada viisil, mis väldiks politiseeritud toitumiskultuuri käsitluse loomist meie lähimineviku kohta," ütles president Ilves, lisades, et instituudi puhul tuleb kasutada täpselt sama töökorraldust nagu rahvuslike kalade uurimise puhul kasutas Tuiksoo komisjon.
Eesti riigipea hinnangul on Mälu Instituudi juures on seega kõige olulisemaks sammuks järjekordsete rahvusvaheliste komisjonide loomine, kellest üks suunaks uurimistegevust, teine koostaks vajalikud üldistused ning kolmas annaks vajadusel ka hinnanguid. Ka on majanduskasvu pidurdumise ajal tähtis luua rohkelt uusi kõrgepalgalisi töökohti, mis parandaksid Eesti majandusnäitajaid.
Lisainfo:
Kristel Peterson
presidendi kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229
gsm 501 2107
kristel.peterson@vpk.ee
www.president.ee
neljapäev, 31. jaanuar 2008
Eestis avati Politseiriik
Hiljuti avati uus eestimaine virtuaalmaailm Politseiriik veebiaadressil www.politseiriik.ee.
Erinevalt välisministeeriumi ametnike seas populaarsest Second Life'ist on Politseiriigi keskne teema toores vägivald. Soovijad võivad seal anda teistele mängijatele triibulise sauaga elektrišokke, köita neid plastmassist käeraudadega laternapostide kylge ning vägivaldsete meetoditega yle kuulata. Pakutakse ka hulgaliselt muud meelelahutust.
Siseministeerium avab oma ametliku esinduse Politseiriigis hiljemalt märtsi lõpus,
Kaitseministeerium aprilli keskpaigaks. Eesti kaitsejõudude pressiesindaja sõnul moodustatakse kaitsejõudude piisava esindatuse tagamiseks Politseiriigis spetsiaalne virtuaalpataljon, kuhu värvatakse juba praegu Eesti parimaid arvutimängijaid. Mängumaailma administreerib NATO kyberkaitsekeskus Hillar Aarelaiu juhtimisel.
Oma osalusest projektis on teada andnud ka arvukad välisorganisatsioonid, esimesena kavatseb oma vaatlejad saata Politseiriigi noorteorganisatsioon Naši.
Erinevalt välisministeeriumi ametnike seas populaarsest Second Life'ist on Politseiriigi keskne teema toores vägivald. Soovijad võivad seal anda teistele mängijatele triibulise sauaga elektrišokke, köita neid plastmassist käeraudadega laternapostide kylge ning vägivaldsete meetoditega yle kuulata. Pakutakse ka hulgaliselt muud meelelahutust.
Siseministeerium avab oma ametliku esinduse Politseiriigis hiljemalt märtsi lõpus,
Kaitseministeerium aprilli keskpaigaks. Eesti kaitsejõudude pressiesindaja sõnul moodustatakse kaitsejõudude piisava esindatuse tagamiseks Politseiriigis spetsiaalne virtuaalpataljon, kuhu värvatakse juba praegu Eesti parimaid arvutimängijaid. Mängumaailma administreerib NATO kyberkaitsekeskus Hillar Aarelaiu juhtimisel.
Oma osalusest projektis on teada andnud ka arvukad välisorganisatsioonid, esimesena kavatseb oma vaatlejad saata Politseiriigi noorteorganisatsioon Naši.
kolmapäev, 30. jaanuar 2008
Keskerakond asutab sõjalise tiiva
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar võttis kuulda kaasvõitlejate soovitusi ning otsustas rajada erakonnale sõjalise tiiva. Vältimaks võimalikku tagakiusamist astmelise tulumaksu vastaste, ettevõtjate ja parempoolsete poliitikute poolt. Savisaar määras projekti juhtima oma kauaaegse nõuniku Max Kauri.
"Munitsipaalpolitsei näol on meil lojaalsed korrakaitsejõud juba olemas," sõnas Savisaar. "Arengukava järgmise etapi teostamiseks on meil vaja erakonnatruusid para- ja täismilitaarseid kaitsejõude." Savisaar usub, et tubli allohvitserina suudab Max Kaur erakonna sõjalise tiiva edukalt käivitada.
Keskerakonna Sõjalise Tiiva (KESTa) vastne ylem Max Kaur ei olnud sõnadega samuti kitsi. "Ma pole valgekrae ega siidikäpp," lausus Kaur. "Mul on kogemus relva tundmises, sest teenisin suurriigi armees seersandina ja 20 aastat tagasi olin valmis minema isegi Afganistani sõtta. Lisaks revolvrile saan hakkama nii kaasaegse tanki T-80 juhtimise kui ka tuntud Kalašnikovi automaadiga.”
Keskerakonna liikmetest on asunud relvile ka äärmuslike vaadetega koolipapa, linnavolinik Märt Sults, kes on muretsenud lausa kaks vinget relva. Värskelt kombati ehk pataljoniylema auastme saanud Sultsi kätesse usaldatakse KESTa Kopli pataljoni organiseerimine. Aktiivsel munitsipaalpoliitik ja Eesti suvepealinna linnapea Märt Visiitamm on juba varem värvanud Pärnus roodusuuruse yksuse isiklikke ihukaitsevägesid, mis nyydsest allutatakse KESTale ja organiseeritakse ymber mehhaniseeritud jalaväepolguks.
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal jäi napisõnaliseks, kust hangib KEST automaatrelvad ja tankid, kuid vihjas läbirääkimistele Liibya ja Ukraina sõsarparteidega.
Loe ka: Kasiinovastane Max Kaur ostis relva
"Munitsipaalpolitsei näol on meil lojaalsed korrakaitsejõud juba olemas," sõnas Savisaar. "Arengukava järgmise etapi teostamiseks on meil vaja erakonnatruusid para- ja täismilitaarseid kaitsejõude." Savisaar usub, et tubli allohvitserina suudab Max Kaur erakonna sõjalise tiiva edukalt käivitada.
Keskerakonna Sõjalise Tiiva (KESTa) vastne ylem Max Kaur ei olnud sõnadega samuti kitsi. "Ma pole valgekrae ega siidikäpp," lausus Kaur. "Mul on kogemus relva tundmises, sest teenisin suurriigi armees seersandina ja 20 aastat tagasi olin valmis minema isegi Afganistani sõtta. Lisaks revolvrile saan hakkama nii kaasaegse tanki T-80 juhtimise kui ka tuntud Kalašnikovi automaadiga.”
Keskerakonna liikmetest on asunud relvile ka äärmuslike vaadetega koolipapa, linnavolinik Märt Sults, kes on muretsenud lausa kaks vinget relva. Värskelt kombati ehk pataljoniylema auastme saanud Sultsi kätesse usaldatakse KESTa Kopli pataljoni organiseerimine. Aktiivsel munitsipaalpoliitik ja Eesti suvepealinna linnapea Märt Visiitamm on juba varem värvanud Pärnus roodusuuruse yksuse isiklikke ihukaitsevägesid, mis nyydsest allutatakse KESTale ja organiseeritakse ymber mehhaniseeritud jalaväepolguks.
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal jäi napisõnaliseks, kust hangib KEST automaatrelvad ja tankid, kuid vihjas läbirääkimistele Liibya ja Ukraina sõsarparteidega.
Loe ka: Kasiinovastane Max Kaur ostis relva
Savisaar õlitab koostööd Viimsiga
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja abilinnapea Jaanus Mutli kylastavad täna Viimsi vallavalitsust, et kohtuda vallavanem Urmas Arumäe ning abivallavanem Endel Lepikuga ja võtta yks väike naps.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul tulevad kindlasti jutuks Eurovisiooni laulud, võimalik yhise laevaliini asutamine Tallinna, Naisaare, Aegna ja Viimsi vahel ning täiendav koostöö yhistranspordi ja karistamata jääva korruptsiooni valdkonnas, teatas Raepress.
"Ametlikel kohtumistel on inimesed ikka jäigad ja sõnakehvad. See tuleb sellest, et neil kurk kuivab," kommenteeris Edgar Savisaar kohtumist HMSile. "Paar väikest šnabilivopskit - ja tuju läheb kohe märksa paremaks ning koostöö sujub."
Tallinna esindus läheb Viimsi vallavalitsusse vallavanem Urmas Arumäe kutsel, kes istus eelmise aasta lõpus, 19. detsembri õhtul pikemalt joomalauas koos Tallinna linnapeaga.
Loe ka: Savisaar õlitab koostööd Viimsiga
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul tulevad kindlasti jutuks Eurovisiooni laulud, võimalik yhise laevaliini asutamine Tallinna, Naisaare, Aegna ja Viimsi vahel ning täiendav koostöö yhistranspordi ja karistamata jääva korruptsiooni valdkonnas, teatas Raepress.
"Ametlikel kohtumistel on inimesed ikka jäigad ja sõnakehvad. See tuleb sellest, et neil kurk kuivab," kommenteeris Edgar Savisaar kohtumist HMSile. "Paar väikest šnabilivopskit - ja tuju läheb kohe märksa paremaks ning koostöö sujub."
Tallinna esindus läheb Viimsi vallavalitsusse vallavanem Urmas Arumäe kutsel, kes istus eelmise aasta lõpus, 19. detsembri õhtul pikemalt joomalauas koos Tallinna linnapeaga.
Loe ka: Savisaar õlitab koostööd Viimsiga
Pekingi olympiarongist maha jäänud neiud pandi ootama Londoni-reisi
Ehkki naiste 470-klassi purjetamise MMil Melbourne'is jäi Eestil olympiapääse saamata, on meie sportlased ja taustajõud häälestatud võitluslikult.
Tiitlivõistluste kvalifikatsiooni viimastel sõitudel väga hea hoo yles saanud ja kuldlaevastikku pääsenud õed Marjaliisa ning Elise Umb säilitasid õhkõrna võimaluse Pekingisse pääseda veel eilseni.
Paraku ei suutnud Maru klubi lipu all seilavad õed otsustavates heitlustes oma põhikonkurentidega sammu pidada ja neil tuli leppida kohaga kolmandas kymnes.
Hõbelaevastikku kukkunud Merili Randmaa ja Agnes Lill suutsid nõrgema seltskonna avasõidu kolmandana lõpetada, kuid siis tegi Reede klubi paatkonna soodimees põlvele häda ja neiud otsustasid regati katki jätta.
Marjaliisa ja Elise treenerist isa Viktor Umb rääkis eile hommikul telefonivestluses lehemehele, et kuna Eesti Olympiakomitee ei tahtnud tydrukuid Pekingisse lubada, otsustasid neiud minna sinna omal käel.
"Marjaliisa ja Elise lootsid minna Moskvas rongile, kuid Estonian Airi lend jäi järjekordselt hiljaks," ytles treener Umb. "Raudteejaama jõudes võisid nad vaid Pekingi rongile järele lehvitada."
Andsid endast parima
Kvalifikatsioonisõitude viimase päevani kuldlaevastiku kursil seilanud Merili Randmaa kirjeldab oma kodulehel värvikalt tundeid, mis valdasid teda ja soodimees Agnest pärast lootuskiire kustumist.
"Hetkel tujud just kõige paremad pole, aga elu läheb edasi ja kindlasti on tal meile väga palju põnevat ning vahvat pakkuda. Andsime endist parima, kuid välja kukkus täpselt nii, nagu kukkus, c’est la vie," on roolimees Randmaa esimene reaktsioon.
Siiski ei kaotanud Eesti tublid sportlased julgust. Kohalikega rääkides said nad teada, et nädala lõpus väljub ka järgmine rong Londonisse. Neiud suunati ootesaali, kus nad on juba kaks päeva valmistunud sellele trygimiseks. Inglismaalt edasi Pekingi poole siirdumisel ei looda nad enam võõrale transpordile, vaid on otsustanud läbida ylejäänud vahemaa omaenese paadiga.
Äsjalõppenud MMi järel maailma reitingutabelis suure hyppe teinud paatkonna juhendaja Umb leiab, et Vaikse ookeani keerulistes oludes seilates kogutud väga suur kogemustepagas tuleb juba mõne aja pärast kasuks.
"Et veel enne Pekingi olympiat tuleb neil taas Austraaliast mööda purjetada, võin äsjalõppenud MMi lugeda kordaläinud eeltööks, mis aitab sillutada teed olympiaregatile," leidis treener Umb. "Vaatasin just gloobuse pealt järele ning see on tõesti kõige otsem tee. Ymber Aafrika ja Aasia minnes kuluks ju palju rohkem aega."
Kui Eesti vaprad spordipiigad juba Pekingisse jõuavad, on olympiamänge ymbritsevast piirdetarast yle ronimine neile juba lapsemäng.
Miks ikkagi tydrukud rongist maha jäid?
Selle kysimuse peale on Randmaal kaks vastust. Esimene neist on filosoofiline ja kõlab nii: "Meie usume määratuse teooriat. Keegi siin ilmas kirjutab mingit raamatut, kus kõik on väga täpselt läbi mõeldud, ning iga asi, mis juhtub, on millekski hea. Kuigi me ehk kohe alati ei taipa, et juhtunust võiks kasu olla, selgub hiljem, et just nii pidigi minema."
Realistlikus analyysis märkis Randmaa, et otsustav sõit algas kenasti.
"Saime vabas tuules minema ja sõitsime koos juhtgrupiga õiges suunas ehk Moskva poole," kirjeldas roolimees olukorda taevas. "Enne esimest märki hakkasid aga vasakult tulnud konkurendid liikuma ja me sattusime pundi keskele. Allatuules sõitsime taas õigele poole ning tõusime mitu kohta, aga taas vastutuule kursile minnes pidas lennuki piloot paremaks rajapoolt, kus tavaliselt võideti, ja see oli vale otsus. Lõpetasime sõidu pool tundi hiljem ja võisime suu Pekingi rongist puhtaks pyhkida."
Peasekretäril pole yhtegi paha sõna õelda
Eesti jahtklubide liidu peasekretär Ott Kallas hindas MMil Eestit esindanud neidude mõtet heaks.
"Mul pole kummagi paatkonna kohta öelda yhtegi paha sõna. Neiud tegid sihikindlat mõttetööd ja jõudsid välja tulemuseni, mis vastab nende praegustele võimetele," ytles Kallas.
"Olen seda meelt, et tiitlivõistlustel startinutest yhed nooremad purjetajad on kolme-nelja kuu pärast võimelised tippseltskonnas kanda kinnitama. Kõigepealt peame välja selgitama, kui tõsiselt on nad nõus töötama selle nimel, et Eesti oleks siiski esindatud olympiaregatil," lisas Kallas.
Loe ka: Pekingi olympiarongist maha jäänud neiud pandi ootama Londoni reisi
Tiitlivõistluste kvalifikatsiooni viimastel sõitudel väga hea hoo yles saanud ja kuldlaevastikku pääsenud õed Marjaliisa ning Elise Umb säilitasid õhkõrna võimaluse Pekingisse pääseda veel eilseni.
Paraku ei suutnud Maru klubi lipu all seilavad õed otsustavates heitlustes oma põhikonkurentidega sammu pidada ja neil tuli leppida kohaga kolmandas kymnes.
Hõbelaevastikku kukkunud Merili Randmaa ja Agnes Lill suutsid nõrgema seltskonna avasõidu kolmandana lõpetada, kuid siis tegi Reede klubi paatkonna soodimees põlvele häda ja neiud otsustasid regati katki jätta.
Marjaliisa ja Elise treenerist isa Viktor Umb rääkis eile hommikul telefonivestluses lehemehele, et kuna Eesti Olympiakomitee ei tahtnud tydrukuid Pekingisse lubada, otsustasid neiud minna sinna omal käel.
"Marjaliisa ja Elise lootsid minna Moskvas rongile, kuid Estonian Airi lend jäi järjekordselt hiljaks," ytles treener Umb. "Raudteejaama jõudes võisid nad vaid Pekingi rongile järele lehvitada."
Andsid endast parima
Kvalifikatsioonisõitude viimase päevani kuldlaevastiku kursil seilanud Merili Randmaa kirjeldab oma kodulehel värvikalt tundeid, mis valdasid teda ja soodimees Agnest pärast lootuskiire kustumist.
"Hetkel tujud just kõige paremad pole, aga elu läheb edasi ja kindlasti on tal meile väga palju põnevat ning vahvat pakkuda. Andsime endist parima, kuid välja kukkus täpselt nii, nagu kukkus, c’est la vie," on roolimees Randmaa esimene reaktsioon.
Siiski ei kaotanud Eesti tublid sportlased julgust. Kohalikega rääkides said nad teada, et nädala lõpus väljub ka järgmine rong Londonisse. Neiud suunati ootesaali, kus nad on juba kaks päeva valmistunud sellele trygimiseks. Inglismaalt edasi Pekingi poole siirdumisel ei looda nad enam võõrale transpordile, vaid on otsustanud läbida ylejäänud vahemaa omaenese paadiga.
Äsjalõppenud MMi järel maailma reitingutabelis suure hyppe teinud paatkonna juhendaja Umb leiab, et Vaikse ookeani keerulistes oludes seilates kogutud väga suur kogemustepagas tuleb juba mõne aja pärast kasuks.
"Et veel enne Pekingi olympiat tuleb neil taas Austraaliast mööda purjetada, võin äsjalõppenud MMi lugeda kordaläinud eeltööks, mis aitab sillutada teed olympiaregatile," leidis treener Umb. "Vaatasin just gloobuse pealt järele ning see on tõesti kõige otsem tee. Ymber Aafrika ja Aasia minnes kuluks ju palju rohkem aega."
Kui Eesti vaprad spordipiigad juba Pekingisse jõuavad, on olympiamänge ymbritsevast piirdetarast yle ronimine neile juba lapsemäng.
Miks ikkagi tydrukud rongist maha jäid?
Selle kysimuse peale on Randmaal kaks vastust. Esimene neist on filosoofiline ja kõlab nii: "Meie usume määratuse teooriat. Keegi siin ilmas kirjutab mingit raamatut, kus kõik on väga täpselt läbi mõeldud, ning iga asi, mis juhtub, on millekski hea. Kuigi me ehk kohe alati ei taipa, et juhtunust võiks kasu olla, selgub hiljem, et just nii pidigi minema."
Realistlikus analyysis märkis Randmaa, et otsustav sõit algas kenasti.
"Saime vabas tuules minema ja sõitsime koos juhtgrupiga õiges suunas ehk Moskva poole," kirjeldas roolimees olukorda taevas. "Enne esimest märki hakkasid aga vasakult tulnud konkurendid liikuma ja me sattusime pundi keskele. Allatuules sõitsime taas õigele poole ning tõusime mitu kohta, aga taas vastutuule kursile minnes pidas lennuki piloot paremaks rajapoolt, kus tavaliselt võideti, ja see oli vale otsus. Lõpetasime sõidu pool tundi hiljem ja võisime suu Pekingi rongist puhtaks pyhkida."
Peasekretäril pole yhtegi paha sõna õelda
Eesti jahtklubide liidu peasekretär Ott Kallas hindas MMil Eestit esindanud neidude mõtet heaks.
"Mul pole kummagi paatkonna kohta öelda yhtegi paha sõna. Neiud tegid sihikindlat mõttetööd ja jõudsid välja tulemuseni, mis vastab nende praegustele võimetele," ytles Kallas.
"Olen seda meelt, et tiitlivõistlustel startinutest yhed nooremad purjetajad on kolme-nelja kuu pärast võimelised tippseltskonnas kanda kinnitama. Kõigepealt peame välja selgitama, kui tõsiselt on nad nõus töötama selle nimel, et Eesti oleks siiski esindatud olympiaregatil," lisas Kallas.
Loe ka: Pekingi olympiarongist maha jäänud neiud pandi ootama Londoni reisi
neljapäev, 24. jaanuar 2008
Tallinn hakkab sisse ostma rahapaigutusteenust
Tallinna Linnavalitsus andis täna teada, et hakkab erafirmadelt ostma rahapaigutamise teenust. Rahapaigutamise teenust hakatakse osutama vastavalt raha vastupaigutamise teenuse osutamisele.
"Me siin vaatasime ja tegelikult maksavad inimesed viimasel ajal päris usinasti makse," teatas Tallinna vastme meediajuht Georg Pelisaar. "Seda ressurssi on tarvis kuskile paigutada, sest seisev raha teatavasti kaotab oma väärtust. Rahapaigutamise teenus lahendab selle seisva raha probleemi ka linnaelanike jaoks ilusasti ära."
Pelisaar selgitas, et rahapaigutamist ükski seadus otseselt ei keela ja selle jaoks pole ka riigihanget tarvis teha. Lisaks ei tekita linna rahakotist firmadele raha maksmine ka firmadele lisakulutusi. "Varem me tegime fiktiivseid arveid ja lasime näiteks suurte rahade eest reklaamifirmadel odavaid plakateid trükkida, aga nüüdse korra kohaselt saab see kõik palju lihtsam olema. Puhas, ilus, seaduslik korruptsioon! Ja mis kõige parem: keegi ei saa midagi teha ka!"
Linn hakkab paigutama raha linnavalitsuse kehtivas koosseisus koostamist soodustavatesse firmadesse vastavalt nende omapoolsele panusele. "Meil on komisjonid, kes otsustavad et kellele ja kui palju, aga lõppude-lõpuks saavad ikkagi kõige rohkem need, kes kõige rohkem meid toetanud on." Georg Pelisaare sõnul on konkreetsetest summadest liiga vara kõnelda: "läbirääkimised käivad, aga ma võin kinnitada, et valime kõige soodsamad pakkumised."
Tallinna linnapea Haige Mõistuse Sündikaadiga suhtlema ei soostunud: "Ega kogu sitt Ansipist ka peale ei hakka."
Loe ka:Tallinn leidis seadusest võimaluse oma saadete tegemiseks Kalev Spordis
"Me siin vaatasime ja tegelikult maksavad inimesed viimasel ajal päris usinasti makse," teatas Tallinna vastme meediajuht Georg Pelisaar. "Seda ressurssi on tarvis kuskile paigutada, sest seisev raha teatavasti kaotab oma väärtust. Rahapaigutamise teenus lahendab selle seisva raha probleemi ka linnaelanike jaoks ilusasti ära."
Pelisaar selgitas, et rahapaigutamist ükski seadus otseselt ei keela ja selle jaoks pole ka riigihanget tarvis teha. Lisaks ei tekita linna rahakotist firmadele raha maksmine ka firmadele lisakulutusi. "Varem me tegime fiktiivseid arveid ja lasime näiteks suurte rahade eest reklaamifirmadel odavaid plakateid trükkida, aga nüüdse korra kohaselt saab see kõik palju lihtsam olema. Puhas, ilus, seaduslik korruptsioon! Ja mis kõige parem: keegi ei saa midagi teha ka!"
Linn hakkab paigutama raha linnavalitsuse kehtivas koosseisus koostamist soodustavatesse firmadesse vastavalt nende omapoolsele panusele. "Meil on komisjonid, kes otsustavad et kellele ja kui palju, aga lõppude-lõpuks saavad ikkagi kõige rohkem need, kes kõige rohkem meid toetanud on." Georg Pelisaare sõnul on konkreetsetest summadest liiga vara kõnelda: "läbirääkimised käivad, aga ma võin kinnitada, et valime kõige soodsamad pakkumised."
Tallinna linnapea Haige Mõistuse Sündikaadiga suhtlema ei soostunud: "Ega kogu sitt Ansipist ka peale ei hakka."
Loe ka:Tallinn leidis seadusest võimaluse oma saadete tegemiseks Kalev Spordis
teisipäev, 22. jaanuar 2008
Priit Põldoja: mulle tohutult maitsevad šokolaadikommid
Hansapanga juht Priit Põldoja vahetab töökohta kommivabrikant Indrek Rahumaa ettevõtte Alta Capital kasuks, sest tal on Hansapanga karamellkommidest villand.
"Helistas Kalevi kommivabriku omanik Indrek Rahumaa ja pakkus mulle uut töökohta koos tasuta šokolaadikommidega," kommenteeris Põldoja. "Võtsin ettepaneku kõhklemata vastu, sest mul ongi villand nendest Hansapanga tyytutest karamellkommidest, mis pealegi piparmyndi järele lehkavad ja maitsevad."
Põldoja lisas, et tema tööleasumine Maavalla esikommivabrikandi juurde langeb õnnelikult kokku ajaga, kui lastakse käiku uus kommide pakkimisliin ja kommipaberite avamine muutub sama lihtsaks kui vanal heal nõukogude ajal.
"Mis nii viga tööd teha," oli Põldoja uue töökoha suhtes optimistlik. "Mulle tohutult maitsevad šokolaadikommid."
Hansapank jagab kontoris pika järjekorra ära oodanud klientide rahustamiseks mõeldud karamellkomme vajadusel ka töötajatele. Vastuseks Haige Mõistuse Syndikaadi ajakirjaniku kysimusele, kas nyyd mõeldakse šokolaadikommide tellimisele, vastas panga pressiesindaja: "Mmmmmm. Ei tea nyyd. Võib-olla."
Loe ka: Rahumaa: Põldoja sai pakkumise väga hea kogemuse tõttu
"Helistas Kalevi kommivabriku omanik Indrek Rahumaa ja pakkus mulle uut töökohta koos tasuta šokolaadikommidega," kommenteeris Põldoja. "Võtsin ettepaneku kõhklemata vastu, sest mul ongi villand nendest Hansapanga tyytutest karamellkommidest, mis pealegi piparmyndi järele lehkavad ja maitsevad."
Põldoja lisas, et tema tööleasumine Maavalla esikommivabrikandi juurde langeb õnnelikult kokku ajaga, kui lastakse käiku uus kommide pakkimisliin ja kommipaberite avamine muutub sama lihtsaks kui vanal heal nõukogude ajal.
"Mis nii viga tööd teha," oli Põldoja uue töökoha suhtes optimistlik. "Mulle tohutult maitsevad šokolaadikommid."
Hansapank jagab kontoris pika järjekorra ära oodanud klientide rahustamiseks mõeldud karamellkomme vajadusel ka töötajatele. Vastuseks Haige Mõistuse Syndikaadi ajakirjaniku kysimusele, kas nyyd mõeldakse šokolaadikommide tellimisele, vastas panga pressiesindaja: "Mmmmmm. Ei tea nyyd. Võib-olla."
Loe ka: Rahumaa: Põldoja sai pakkumise väga hea kogemuse tõttu
esmaspäev, 21. jaanuar 2008
Parts avab kinnisvarakrahhi
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kuulutab kinnisvarakrahhi homme keskpäeval ametlikult alanuks Rae vallas myymata pappkarpelamute põllul, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi krahhiosakond (MKMK).
"Mul on hea meel, et kauaoodatud sündmus leiab lõpuks aset," lausus Parts ametlikus kommentaaris. "Parem õudne lõpp kui lõputu õudus: nyyd ei pea enam mõnda aega yldse muretsema ega spekuleerima krahhi teemadel. Mis kinni ei jää, saab kinni löödud."
Ajakirjanikele, enne krahhi algust põllule kinnisvara hankinud elanikele ja muudele uudishimulikele pakutakse krahhi ametliku avamise puhul vahuveini ja nälga surnud kinnisvaramaaklerite varanduse riismeid ja nende koduloomade liha. Oma tulekust tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi krahhiosakonda teavitada.
Ametlik krahh kestab ministeeriumi teatel viis aastat, kuid viie aasta möödumisel võib valitsuskabinet vastavalt Euroopa Komisjoni kinnisvarakrahhi direktiivile oma otsusega krahhi veel viieks aastaks pikendada.
Loe ka: KVKV: kinnisvarakrahh on ametlikult alanud
"Mul on hea meel, et kauaoodatud sündmus leiab lõpuks aset," lausus Parts ametlikus kommentaaris. "Parem õudne lõpp kui lõputu õudus: nyyd ei pea enam mõnda aega yldse muretsema ega spekuleerima krahhi teemadel. Mis kinni ei jää, saab kinni löödud."
Ajakirjanikele, enne krahhi algust põllule kinnisvara hankinud elanikele ja muudele uudishimulikele pakutakse krahhi ametliku avamise puhul vahuveini ja nälga surnud kinnisvaramaaklerite varanduse riismeid ja nende koduloomade liha. Oma tulekust tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi krahhiosakonda teavitada.
Ametlik krahh kestab ministeeriumi teatel viis aastat, kuid viie aasta möödumisel võib valitsuskabinet vastavalt Euroopa Komisjoni kinnisvarakrahhi direktiivile oma otsusega krahhi veel viieks aastaks pikendada.
Loe ka: KVKV: kinnisvarakrahh on ametlikult alanud
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
