Tallinna linnapea avas Õllesummeri raames pidulikult Pealinna Korruptsioonipäevad. Korruptsioonipäevad on avapauguks Tallinna valimiseks Euroopa 2009 aasta Euroopa korruptsioonipealinnaks. "Lisaks puhtusele ning kultuurile on aeg pöörata pilk kõrvale," teatas linnapea avakõnes.
Päevade raames on linnal plaanis tuua välja uute põnevate skeemidega riigi raha kantimiseks erastruktuuridesse; demonstreeritakse tankistide kasutusvõtteid ning muud põnevat. Avatud on ka lastenurk K-päkapiku ning maiustustega.
Päevade avamiseks lõikas linnapea läbi Lauluväljaku mäele pargitud kuldset teerulli hoidva nööri ning seejärel loopis kohalviibinute sekka mõned mahlakad riigihanked.
Linnavolikogu opositsioon kähises ja ahmis kommentaariks jõuetult õhku. Korruptsioonipäevad kestavad Õllesummeri lõpuni.
Loe ka: Linnavalitsuse «läbipaistev» K-konkurss mängib võitjale kätte kioskiketi.
reede, 4. juuli 2008
neljapäev, 26. juuni 2008
Eesti annab robotitele põhilised inimõigused
Riigikogu toetas täna plaani anda intelligentsetele robotitele samasugused põhiõigused nagu inimestegi puhul. Teede ja Sideministeeriumi ettevalmistatud seadus edastati kinnitamiseks presidendile.
Seadus kohustab robotiomanikke täitma norme, mille töötas välja robotiõiguste kaitseks loodud rahvusvaheline Megatron X Projekt. Megatron X Projekti seisukoht on, et intelligentsed robotid on inim-evolutsiooni järgmine samm ning nende praegune orjaseisus võib tekitada tulevikus olukorra, kus inimestest sadu kordi intelligentsemad olendid oma orjapõlves tekkinud ängistuse inimrassi peale välja elavad.
Robotitel saavad uue seaduse kohaselt olema õigus elule, vabadusele, mittepiinamisele ja internetile nagu on eestlastel.
Eestist saaks üldse esimene riik, kus mittebioloogilistele eluvormidele laiendatakse inimestele määratud õigusi. Uue seadusega muutuks karistatavaks ka robotite kasutamine tsirkustes, telereklaamides või filmides, samas võib neid edasi pidada teadusasutustes, kus aga tuleks parandada nende varustatust elektriga.
Riigikogu robotiõiguste komisjoni liige Silver Meikar kommenteeris: "kui Hispaania kehtestab õigused ahvidele, mis on kummardus minevikule, on meie noore riigi pilk suunatud tulevikku. Varsti saame end uhkusega pidada esimeseks riigiks maailmas, mis on tuleviku saabumiseks tõesti valmis."
Tulevik saabub praeguste prognooside järgi järgmisel aasal.
Loe ka: PM: Hispaania annab ahvidele põhilised inimõigused.
Seadus kohustab robotiomanikke täitma norme, mille töötas välja robotiõiguste kaitseks loodud rahvusvaheline Megatron X Projekt. Megatron X Projekti seisukoht on, et intelligentsed robotid on inim-evolutsiooni järgmine samm ning nende praegune orjaseisus võib tekitada tulevikus olukorra, kus inimestest sadu kordi intelligentsemad olendid oma orjapõlves tekkinud ängistuse inimrassi peale välja elavad.
Robotitel saavad uue seaduse kohaselt olema õigus elule, vabadusele, mittepiinamisele ja internetile nagu on eestlastel.
Eestist saaks üldse esimene riik, kus mittebioloogilistele eluvormidele laiendatakse inimestele määratud õigusi. Uue seadusega muutuks karistatavaks ka robotite kasutamine tsirkustes, telereklaamides või filmides, samas võib neid edasi pidada teadusasutustes, kus aga tuleks parandada nende varustatust elektriga.
Riigikogu robotiõiguste komisjoni liige Silver Meikar kommenteeris: "kui Hispaania kehtestab õigused ahvidele, mis on kummardus minevikule, on meie noore riigi pilk suunatud tulevikku. Varsti saame end uhkusega pidada esimeseks riigiks maailmas, mis on tuleviku saabumiseks tõesti valmis."
Tulevik saabub praeguste prognooside järgi järgmisel aasal.
Loe ka: PM: Hispaania annab ahvidele põhilised inimõigused.
neljapäev, 19. juuni 2008
Keel: kahe Alwaysi reegel on väga teretulnud
Eesti rahvusmeeskonna peatreener Avo Keel ja koondise Always Sten Esna kiitsid FIVB maailmakongressil vastu võetud kahe Alwaysi systeemi heaks.
Kui seni oli võistkonna suurus kaksteist mängijat, siis uute reeglite kohaselt tõuseb see neljateistkymneni, kusjuures kaks kohta on sel juhul broneeritud Alwaysidele, vahendab evf.ee.
Protokolli kantakse põhi-Alwaysi ja asendus-Alwaysi nimed. See tähendab, et põhi-Always saab mängu käigus välja vahetada asendus-Alwaysi vastu, kes jääb siis platsile kohtumise lõpuni. "Iga lisanduv võimalus on teretulnud ja Eesti koondis kavatseb seda kindlasti kasutada," lausus Keel.
"Kui seni viibis Always kohtumise algusest lõpuni platsil olenemata sellest, kas tal oli hea või halb päev, siis nyyd saab ärakukkumise korral vahetuse teha. Kindlasti suureneb Eesti Alwaysidel võimalus välisklubisse minna," lisas Esna. "Samas olen näinud, kuidas ebaõnnestunult tegutsenud Always vigastust teeskleb ja ta nurgaryndajaga asendatakse."
Võimalus kasutada kahte Alwaysi on vabatahtlik ja see kehtib esialgu ainult FIVB võistlustel. Eesti koondised seisavad uuendusega silmitsi 2010. aasta MM-valikmängudel. Kui rahvusmeeskond peab teise ringi mänge tuleval kevadel, siis avaringist alustavad naised võivad võistlustulle asuda juba sel sygisel. Euroopa Konföderatsioon arutab uut reeglit septembris Madridis peetaval koosolekul, kuid enne hooega 2009/2010 seda kindlasti ei rakendata.
Uus reegel võimaldab kasvatada väljakumängijate hulka yhe võrra kaheteistkymneni. Keele sõnul lylitatakse koosseisu tõenäoliselt tempo- või nurgaryndaja. "Viimasel EM-valikturniiril oleksin Eerik Jago jalavigastust silmas pidades kindlasti yhe nurgaryndaja lisanud," täpsustas Keel.
Loe ka: Keel: kahe libero reegel on väga teretulnud
Kui seni oli võistkonna suurus kaksteist mängijat, siis uute reeglite kohaselt tõuseb see neljateistkymneni, kusjuures kaks kohta on sel juhul broneeritud Alwaysidele, vahendab evf.ee.
Protokolli kantakse põhi-Alwaysi ja asendus-Alwaysi nimed. See tähendab, et põhi-Always saab mängu käigus välja vahetada asendus-Alwaysi vastu, kes jääb siis platsile kohtumise lõpuni. "Iga lisanduv võimalus on teretulnud ja Eesti koondis kavatseb seda kindlasti kasutada," lausus Keel.
"Kui seni viibis Always kohtumise algusest lõpuni platsil olenemata sellest, kas tal oli hea või halb päev, siis nyyd saab ärakukkumise korral vahetuse teha. Kindlasti suureneb Eesti Alwaysidel võimalus välisklubisse minna," lisas Esna. "Samas olen näinud, kuidas ebaõnnestunult tegutsenud Always vigastust teeskleb ja ta nurgaryndajaga asendatakse."
Võimalus kasutada kahte Alwaysi on vabatahtlik ja see kehtib esialgu ainult FIVB võistlustel. Eesti koondised seisavad uuendusega silmitsi 2010. aasta MM-valikmängudel. Kui rahvusmeeskond peab teise ringi mänge tuleval kevadel, siis avaringist alustavad naised võivad võistlustulle asuda juba sel sygisel. Euroopa Konföderatsioon arutab uut reeglit septembris Madridis peetaval koosolekul, kuid enne hooega 2009/2010 seda kindlasti ei rakendata.
Uus reegel võimaldab kasvatada väljakumängijate hulka yhe võrra kaheteistkymneni. Keele sõnul lylitatakse koosseisu tõenäoliselt tempo- või nurgaryndaja. "Viimasel EM-valikturniiril oleksin Eerik Jago jalavigastust silmas pidades kindlasti yhe nurgaryndaja lisanud," täpsustas Keel.
Loe ka: Keel: kahe libero reegel on väga teretulnud
teisipäev, 17. juuni 2008
Tallinnas toimusid sünoptilised sündmused
Tallinnas toimusid täna pärastlõunal mitmed sünoptilised sündmused. Põhja-Eesti Päästekeskuse teateil on olukord Tallinnas normaliseerumas. Politseiesindajate sõnul on vahejuhtumite arv linnas vähenenud, kuid kodanikel palutakse säilitada rahu ning ettevaatus.
Täna kell 13:17 tungisid Soome lahelt äikesepilved Tallinna eeslinna ning liikusid sealt edasi kesklinnna ning Musta- ja Õismäele. Äike põhjustas puhangulisi tuuli mis rikkus kohalikku taimestikku.
Kesklinnas ning Mustamäel oli kuulda müristamist, mistõttu algatas Tallinna linnavalitsus oma erakorralisel istungil erikomisjoni kokkukutsumise, mille eesmärk oleks Tallinna mürakaardi reaalsele olukorrale vastavusse viimine. Erakordse olukorra puhul eraldati linna reserfondidest 500 000 krooni.
Peaminister Andrus Ansip nimetas äikest ootamatuks ning heitis keskkonnaminister Jaanus Tamkivile ette hoolimatust keskkonnaprobleemidega tegelemisel, mis annab alust kahtlustada ka koalitsioonisiseseid konflikte.
Äikesega kaasnesid ka tugevad vihmasajud, mis tegid teed ning tänavad märjaks ning tekitasid teedele libeduse ning loike. Häiritud liiklus Liivalaia tänaval ning Pärnu maanteel on politsei operatiivteadaannete kohaselt taastunud. Pilvedest langenud raheterad ei purustanud Nõmmel õnnekombel ühtki kasvuhoonet.
Jätkame sündmuste operatiivset kajastamist. Ilmateenistuse andmetel võib sadu jätkuda ning Kanal 2 operatiivreporteri sõnul on pilved Talinna kohal väga suured.
Kui teil on lisainfot ilmaolude kohta, olete kutsutud seda jagama Postimehe ilmauudiste kommentaarides. Fotod võib saata aadressile mailto:1339@postimees.ee.
Loe ka: PM: Tallinna vallutas äikesetorm
Täna kell 13:17 tungisid Soome lahelt äikesepilved Tallinna eeslinna ning liikusid sealt edasi kesklinnna ning Musta- ja Õismäele. Äike põhjustas puhangulisi tuuli mis rikkus kohalikku taimestikku.
Kesklinnas ning Mustamäel oli kuulda müristamist, mistõttu algatas Tallinna linnavalitsus oma erakorralisel istungil erikomisjoni kokkukutsumise, mille eesmärk oleks Tallinna mürakaardi reaalsele olukorrale vastavusse viimine. Erakordse olukorra puhul eraldati linna reserfondidest 500 000 krooni.
Peaminister Andrus Ansip nimetas äikest ootamatuks ning heitis keskkonnaminister Jaanus Tamkivile ette hoolimatust keskkonnaprobleemidega tegelemisel, mis annab alust kahtlustada ka koalitsioonisiseseid konflikte.
Äikesega kaasnesid ka tugevad vihmasajud, mis tegid teed ning tänavad märjaks ning tekitasid teedele libeduse ning loike. Häiritud liiklus Liivalaia tänaval ning Pärnu maanteel on politsei operatiivteadaannete kohaselt taastunud. Pilvedest langenud raheterad ei purustanud Nõmmel õnnekombel ühtki kasvuhoonet.
Jätkame sündmuste operatiivset kajastamist. Ilmateenistuse andmetel võib sadu jätkuda ning Kanal 2 operatiivreporteri sõnul on pilved Talinna kohal väga suured.
Kui teil on lisainfot ilmaolude kohta, olete kutsutud seda jagama Postimehe ilmauudiste kommentaarides. Fotod võib saata aadressile mailto:1339@postimees.ee.
Loe ka: PM: Tallinna vallutas äikesetorm
esmaspäev, 16. juuni 2008
Kartulivahvlid said parema pakendi
Paljude poolt armastatud Kartulivahvlid on nüüdsest pakendatud palju tõhusamasse pakendisse, milles on tagatud toote nõuetekohane säilimine.
"Toote tarbijaid üllatab kindlasti senisest suurem pakend," kommenteeris Balsnack'i müügijuht Riho Pandis HMSile. "Suuremat pakendit on riiulilt palju mugavam haarata, samuti püüab see uuenduskuuri läbi teinud toode poodides palju rohkem pilku." Täienenud ei ole mitte ainult visuaalne külg: "Kui varem oli meie toodet 100g, siis nüüd, mõeldes inimeste rasvumisprobleemidele, kahandasime kogust 90g-le ning puudu jääva kaalu kompenseerisime kartongpakendisse suletud plastikpakendiga. See on uuenduslik samm ja tulevikus kavatseme plastiku osakaalu meie tootes suurusjärgu võrra suurendada."
"Lisaks halvendasime toote kättesaadavust pakendist", selgitas müügijuht. "Kliendid pöördusid alatasa meie poole murega, et toodet oli autos väga mugav avada -- sellega said hakkama isegi lapsed -- ja pärast olid kõik kohad puru täis! Arutasime probleemi AS Kalev ekspertidega ning nüüd seda muret ei ole -- toode tuleb nüüd serveerimiseks loodud esteetilises plast-aluses, mis tuleb täies tükis välja sikutada ja seejärel gaaskeskkonda ja niiskust peletav kate eemaldada. Iga viieaastane seda teha ei suudagi!"
Uuendusest on huvitatud ka Eesti Jäätmekäitluskeskus: "Rasvaga kokku puutunud pakend vanapaberi sekka ei kõlba, seetõttu tervitame Balsnacki otsust rõõmuga. Lisaks on nüüd võimalik kasutada ka muidu tühjalt seisnud pakendiprügikasti ja olgem ausad: vahvlipuru valamine orgaaniliste jäätmete hulka on plastikanumast lausa lust. Tellisime ühe proovikasti koguni koolitustele." Edaspidi on Kartulivahvleid kavas kasutada prügisorteerimiskoolitustel nii meil kui Euroopas.
Järgmise uuendusena plaanib Balsnack Ossi seakamarakrõpsudesse lisada veidi lisakrõmpsu: mõnusaid mahlaseid seakondikillukesi.
"Toote tarbijaid üllatab kindlasti senisest suurem pakend," kommenteeris Balsnack'i müügijuht Riho Pandis HMSile. "Suuremat pakendit on riiulilt palju mugavam haarata, samuti püüab see uuenduskuuri läbi teinud toode poodides palju rohkem pilku." Täienenud ei ole mitte ainult visuaalne külg: "Kui varem oli meie toodet 100g, siis nüüd, mõeldes inimeste rasvumisprobleemidele, kahandasime kogust 90g-le ning puudu jääva kaalu kompenseerisime kartongpakendisse suletud plastikpakendiga. See on uuenduslik samm ja tulevikus kavatseme plastiku osakaalu meie tootes suurusjärgu võrra suurendada."
"Lisaks halvendasime toote kättesaadavust pakendist", selgitas müügijuht. "Kliendid pöördusid alatasa meie poole murega, et toodet oli autos väga mugav avada -- sellega said hakkama isegi lapsed -- ja pärast olid kõik kohad puru täis! Arutasime probleemi AS Kalev ekspertidega ning nüüd seda muret ei ole -- toode tuleb nüüd serveerimiseks loodud esteetilises plast-aluses, mis tuleb täies tükis välja sikutada ja seejärel gaaskeskkonda ja niiskust peletav kate eemaldada. Iga viieaastane seda teha ei suudagi!"
Uuendusest on huvitatud ka Eesti Jäätmekäitluskeskus: "Rasvaga kokku puutunud pakend vanapaberi sekka ei kõlba, seetõttu tervitame Balsnacki otsust rõõmuga. Lisaks on nüüd võimalik kasutada ka muidu tühjalt seisnud pakendiprügikasti ja olgem ausad: vahvlipuru valamine orgaaniliste jäätmete hulka on plastikanumast lausa lust. Tellisime ühe proovikasti koguni koolitustele." Edaspidi on Kartulivahvleid kavas kasutada prügisorteerimiskoolitustel nii meil kui Euroopas.
Järgmise uuendusena plaanib Balsnack Ossi seakamarakrõpsudesse lisada veidi lisakrõmpsu: mõnusaid mahlaseid seakondikillukesi.
teisipäev, 20. mai 2008
Tartu värbab jänesejahiks üheksa jahikoera
Tartu linnavalitsus teatas täna, et seoses jänesejahihooaja avamisega vastavalt linnavalitsuse otsusele ning Laine Jänese linnast kadumisega moodustati linnavalitsuse juurde üheksa uut jahikoera ametikohta. Osa jänesekütte tuleb linna palgale ilmselt linna jahindusseltsist, lisa otsitakse Jänese matkarajalt.
Menetlusteenistusse loodud ametikohad täidetakse võimalikult kiiresti, et linnaisad saaksid võimalikult peatselt jäneseid jahtima hakata.
“Oleme sattunud sundseisu Laine Jänese lahkumise järel, mistõttu meie koosseisus pole yhtegi jänest,” selgitas linnasekretär Jüri Mölder. “Olukorda tuleb parandada." Mölder lisas, et tekkinud olukorras tuleb linnal üle vaadata ka teiste loomadega sõlmitud lepingud.
Loe ka: Tartu värbab jänesejahiks üheksa linnaametnikku
Menetlusteenistusse loodud ametikohad täidetakse võimalikult kiiresti, et linnaisad saaksid võimalikult peatselt jäneseid jahtima hakata.
“Oleme sattunud sundseisu Laine Jänese lahkumise järel, mistõttu meie koosseisus pole yhtegi jänest,” selgitas linnasekretär Jüri Mölder. “Olukorda tuleb parandada." Mölder lisas, et tekkinud olukorras tuleb linnal üle vaadata ka teiste loomadega sõlmitud lepingud.
Loe ka: Tartu värbab jänesejahiks üheksa linnaametnikku
kolmapäev, 7. mai 2008
RMK peab tasuma ulukite kõhutuule eest
Riigimetsa Majandamise Keskus on saanud miljonitesse kroonidesse ulatuva kohustuse metsloomade poolt eraldatava metaani eest jäätmemakse tasuda. Eelarvekriisi tõttu ootamatult ilmunud keskkonnamaks vaidlustatakse eeldatavasti kohtus.
Kuigi täpset summat ei soostunud RMK juhatuse esimees Aigar Kallas avaldama, oli ta ilmselgelt ärritunud: "Kui uus maks tõepoolest tasumisele läheb, siis." (Siinkohal mees ohkab) ".. on meil tänavuse metsaistikute plaanil kriips peal. Tõtt-öelda peame ilmsed osad väheväärtuslikumad metsad ka langideks maha müüma, et ots-otsaga kokku tulla. Eelarvet nad meil juba kärpisid."
Erinevatel andmetel elab Eestis 150 hunti, 500 pruunkaru, 700 ilvest, 160 000 metskitse ja 16 000 kobrast. Metsloomade päevane metaanieraldus jääb küll alla lehmade poolt produtseeritavale 4000g-le, kuid isegi see tähendab, et aastas reostavad metslooamad atmosfääri üle 20000 tonni metaaniga. Kui RMKle esitatud arve on töösturite tootlusega samal tasemel, peab keskus 2008 aasta eest maksma üle 18 miljoni krooni.
Üheks võimalikuks lahenduseks pakkus Aigar Kallas metsloomade arvukuse jõulist vähendamist. "Eks jahimehed juba rõõmustasid, kui hommikul pressiteadet lugesid. Mõned jahiseltsid on ka juba abi pakkunud, aga lõpuks tuleb meil ikkagi suvepäevade raames hoogtöid korraldada ja ise püss kätte võtta."
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi jäi saastetasusid kommenteerides napisõnaliseks ning juhtis tähelepanu faktidele, et ministeerium ei ole küsinud metaanitasusid ka taimestikult, mis samuti metaani toodab. Ministeerium lubas järgmiste sammudena kaaluda herneste ubade ning teiste lämmastikurohkete toiduainete tootjate lisamaksustamist.
Kuigi täpset summat ei soostunud RMK juhatuse esimees Aigar Kallas avaldama, oli ta ilmselgelt ärritunud: "Kui uus maks tõepoolest tasumisele läheb, siis." (Siinkohal mees ohkab) ".. on meil tänavuse metsaistikute plaanil kriips peal. Tõtt-öelda peame ilmsed osad väheväärtuslikumad metsad ka langideks maha müüma, et ots-otsaga kokku tulla. Eelarvet nad meil juba kärpisid."
Erinevatel andmetel elab Eestis 150 hunti, 500 pruunkaru, 700 ilvest, 160 000 metskitse ja 16 000 kobrast. Metsloomade päevane metaanieraldus jääb küll alla lehmade poolt produtseeritavale 4000g-le, kuid isegi see tähendab, et aastas reostavad metslooamad atmosfääri üle 20000 tonni metaaniga. Kui RMKle esitatud arve on töösturite tootlusega samal tasemel, peab keskus 2008 aasta eest maksma üle 18 miljoni krooni.
Üheks võimalikuks lahenduseks pakkus Aigar Kallas metsloomade arvukuse jõulist vähendamist. "Eks jahimehed juba rõõmustasid, kui hommikul pressiteadet lugesid. Mõned jahiseltsid on ka juba abi pakkunud, aga lõpuks tuleb meil ikkagi suvepäevade raames hoogtöid korraldada ja ise püss kätte võtta."
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi jäi saastetasusid kommenteerides napisõnaliseks ning juhtis tähelepanu faktidele, et ministeerium ei ole küsinud metaanitasusid ka taimestikult, mis samuti metaani toodab. Ministeerium lubas järgmiste sammudena kaaluda herneste ubade ning teiste lämmastikurohkete toiduainete tootjate lisamaksustamist.
esmaspäev, 14. aprill 2008
Reformierakond asutab sõjalise tiiva
Reformierakond alustas oma sõjalise tiiva värbamist, et Tallinn kiire ja tõhusa sõjakäiguga tagasi võtta.
Värvatava reformiväe kindralstaap asub Tartus (peatselt erastatakse ja renoveeritakse selle tarbeks Tartu Toomkirik) ning logistikaelement paigutatakse juba praegu erastatavatesse endistesse Tartu pataljoni ruumidesse.
"Hea kodanik, võtame koos Tallinna tagasi!” seisab Reformierakonna pöördumises, mis yhtlasi kinnitab, et operatsiooni lahingutes tarvitatakse yksnes kõrgtehnoloogilise sõja jaoks väljaõpetatud vabatahtlikke palgasõdureid.
Aktsioon tuleb vastusena Keskerakonna yha kasvavale sõjakusele ning Keskerakonna paramilitaarsete organisatsioonide kasvule. "Räägi oma sõpradele, mida Keskerakond pealinnas korda on saatnud, ja astu teenistusse! Sinu rahaga prassivate valitsejate käest võtame raha ära ja jagame Tallinna äravõtmise järel võitlejate vahel," kirjutab Reformierakond lendlehes. Sõltumatu Šveitsi Sõjaõiguse Instituudi vaatlejate hinnangul võib konflikti säärane eskaleerumine viia mõttetu ryystamise ja rahvamajandusliku katastroofini.
Reformierakonna fraktsioon algatas volikogus eelnõu maamaksu alandamiseks eelmise aasta tasemele ehk 0,6%ni maamaksustamise hinnast. Ettepanek on arutlusel selle nädala neljapäevasel volikogu istungil. Reformierakond on nädalavahetuse jooksul kogunud Keskerakonna-vastase sõjakäigu jaoks 7000 vabatahtlikku võitlejat, kelle väljaõpe algab peatselt. Keskerakondlikel paramilitaarsetel organisatsioonidel on sellest hoolimata praegu 2,5-kordne ylekaal.
Värvatava reformiväe kindralstaap asub Tartus (peatselt erastatakse ja renoveeritakse selle tarbeks Tartu Toomkirik) ning logistikaelement paigutatakse juba praegu erastatavatesse endistesse Tartu pataljoni ruumidesse.
"Hea kodanik, võtame koos Tallinna tagasi!” seisab Reformierakonna pöördumises, mis yhtlasi kinnitab, et operatsiooni lahingutes tarvitatakse yksnes kõrgtehnoloogilise sõja jaoks väljaõpetatud vabatahtlikke palgasõdureid.
Aktsioon tuleb vastusena Keskerakonna yha kasvavale sõjakusele ning Keskerakonna paramilitaarsete organisatsioonide kasvule. "Räägi oma sõpradele, mida Keskerakond pealinnas korda on saatnud, ja astu teenistusse! Sinu rahaga prassivate valitsejate käest võtame raha ära ja jagame Tallinna äravõtmise järel võitlejate vahel," kirjutab Reformierakond lendlehes. Sõltumatu Šveitsi Sõjaõiguse Instituudi vaatlejate hinnangul võib konflikti säärane eskaleerumine viia mõttetu ryystamise ja rahvamajandusliku katastroofini.
Reformierakonna fraktsioon algatas volikogus eelnõu maamaksu alandamiseks eelmise aasta tasemele ehk 0,6%ni maamaksustamise hinnast. Ettepanek on arutlusel selle nädala neljapäevasel volikogu istungil. Reformierakond on nädalavahetuse jooksul kogunud Keskerakonna-vastase sõjakäigu jaoks 7000 vabatahtlikku võitlejat, kelle väljaõpe algab peatselt. Keskerakondlikel paramilitaarsetel organisatsioonidel on sellest hoolimata praegu 2,5-kordne ylekaal.
Eelarveprobleemide asemel tuleks mõelda Tallinnast
Peaminister Andrus Ansip palus valitsuse pressikonverentsil riigieelarvele mitte mõelda.
"Tallinna linna korteritehingud ja tänavaaugud on põhjustanud situatsiooni, kus majanduslangusest tingitud eelarvepuudujääkide arutelu tuleb sügisesse lükata," kommenteeris peaminister võidukalt. Ministri sõnul on olukord Tallinnas katastroofile lähenev -- olukorras, kus koristajate hordid linnatänavatelt terahaaval tolmu koguvad, analüüsivad ja koledaid seinu ilusate plakatitega ehivad, on täiesti unarusse jäetud elu põhiväärtused ja majanduskasvu alused: teed.
Teed on väga augulised ja neisse tekib auke aina juurde. Linnavalitsus samas neid auke ei lapi ja inimesed murravad neis luid ja väikelapsed kukuvad nende põhja ja saavad hirmsal kombel viga. Hiljuti paiskas härra linnnapea Toompealt saadetud rahumeelse saadiku ühte linna keskel seisvasse põhjatusse auku ja karjus: "See. On. Tallinn!"
Rahandusministrit HMS ära ei tundnud ja temalt eelarvekriisi kohta kommentaare saada ei õnnestunud.
Loe ka: PM: Reform kutsub rahvast pealinnas võimupöördele
Loe ka: PM: Tänavad peavad maipühaks talveprahist puhtaks saama
"Tallinna linna korteritehingud ja tänavaaugud on põhjustanud situatsiooni, kus majanduslangusest tingitud eelarvepuudujääkide arutelu tuleb sügisesse lükata," kommenteeris peaminister võidukalt. Ministri sõnul on olukord Tallinnas katastroofile lähenev -- olukorras, kus koristajate hordid linnatänavatelt terahaaval tolmu koguvad, analüüsivad ja koledaid seinu ilusate plakatitega ehivad, on täiesti unarusse jäetud elu põhiväärtused ja majanduskasvu alused: teed.
Teed on väga augulised ja neisse tekib auke aina juurde. Linnavalitsus samas neid auke ei lapi ja inimesed murravad neis luid ja väikelapsed kukuvad nende põhja ja saavad hirmsal kombel viga. Hiljuti paiskas härra linnnapea Toompealt saadetud rahumeelse saadiku ühte linna keskel seisvasse põhjatusse auku ja karjus: "See. On. Tallinn!"
Rahandusministrit HMS ära ei tundnud ja temalt eelarvekriisi kohta kommentaare saada ei õnnestunud.
Loe ka: PM: Reform kutsub rahvast pealinnas võimupöördele
Loe ka: PM: Tänavad peavad maipühaks talveprahist puhtaks saama
kolmapäev, 9. aprill 2008
Linnar Priimägi avardas tallinlaste identiteeti
Mitu aastat tagasi Linnar Priimäelt tellitud Tallinna mainekujundusprojektist on enamik ideid teostatud ning linnapea Edgar Savisaare sõnul on see tallinlaste identiteedile väga hästi mõjunud.
"Sellest projektist on teostatud enamik põhilisi ideid, mis välja pakuti, alates Vabaduse platsile kellade taha panemisega ja lõpetades Tallinna päeva korraldamisega," ytles Edgar Savisaar linna pressikonverentsil. "On väga meeldiv, et on lõppenud nii-öelda keskaeg ja Tallinn on viimaks kellakapist välja tulnud."
"Ma täpselt ei mäletagi, millal see kõik alguse sai ja kui kaua see kestnud on, aga selle tagajärjel ma arvan, et tallinlaste identiteet — teadmine, et mina, Edgar Savisaar, olen tallinlane ja see tähendab midagi — ma arvan, et see on üsna oluliselt laienenud," lisas Savisaar. "Vaadake kas või mind: te ju näete, et mu identiteet on märksa laiem kui aasta tagasi. Pidin sellepärast uue pintsakugi ostma, et minu kui tallinlase identiteet sellesse ikka ära mahuks!"
Praegu teeb Linnar Priimägi Savisaare sõnul põhiliselt koostööd linnavolikoguga, kus on uute ideede osakaal ka tõusnud. Iga uus idee on teadupärast korduvkasutatud vana. "Kui meil õnnestub tagada, et keegi Priimäele jätkuvalt luuletuste eest raha ei maksa, peab ta neid edaspidigi meie juures avaldama ja mainekujunduseks nimetama," kiitis Savisaar.
Loe ka: Linnar Priimägi avardas tallinlaste identiteeti
"Sellest projektist on teostatud enamik põhilisi ideid, mis välja pakuti, alates Vabaduse platsile kellade taha panemisega ja lõpetades Tallinna päeva korraldamisega," ytles Edgar Savisaar linna pressikonverentsil. "On väga meeldiv, et on lõppenud nii-öelda keskaeg ja Tallinn on viimaks kellakapist välja tulnud."
"Ma täpselt ei mäletagi, millal see kõik alguse sai ja kui kaua see kestnud on, aga selle tagajärjel ma arvan, et tallinlaste identiteet — teadmine, et mina, Edgar Savisaar, olen tallinlane ja see tähendab midagi — ma arvan, et see on üsna oluliselt laienenud," lisas Savisaar. "Vaadake kas või mind: te ju näete, et mu identiteet on märksa laiem kui aasta tagasi. Pidin sellepärast uue pintsakugi ostma, et minu kui tallinlase identiteet sellesse ikka ära mahuks!"
Praegu teeb Linnar Priimägi Savisaare sõnul põhiliselt koostööd linnavolikoguga, kus on uute ideede osakaal ka tõusnud. Iga uus idee on teadupärast korduvkasutatud vana. "Kui meil õnnestub tagada, et keegi Priimäele jätkuvalt luuletuste eest raha ei maksa, peab ta neid edaspidigi meie juures avaldama ja mainekujunduseks nimetama," kiitis Savisaar.
Loe ka: Linnar Priimägi avardas tallinlaste identiteeti
teisipäev, 8. aprill 2008
Kaitsevägi hakkab politseid abistama
Täna pärast lehtede trükkiminekut saatis Justiitsministeerium pressiteate, milles tehakse ettepanek anda kaitsejõududele korravalve tagamise kohustus riigis ka eriolukorda välja kuulutamata.
Üks sõjaväelise riigipöörde niiditõmbajatest justiitsminister Rein Lang kommenteeris muudatusi HMSile järgmiselt: "Ei ole mõeldav, et sõjavägi oma püssidega kõrvalt vaatab, kui meil Tallinnas marodöörid märatsevad ja lõngapoode põletada üritavad. No andke andeks! Ameerikas näiteks laseb rahvuskaart pidevalt märatsevaid üliõpilasi maha."
Vastavalt uuele korrale hakkavad sõjaväeüksused teostama ka praegu valdavalt erasektorisse väljaantud ülesandeid nagu bussijäneste jälitamine ja kiiruspiirangutest kinnipidamise tagamine. "Meil on piisavalt sõjaväelasi, et igale Tallinna ristmikule vähemalt üks korda valvama panna."
Uue korra seadustamiseks on vaja teha parandusi ka politseiseadusse, et oleks võimalik lisaks tavapärastele politsei erivahenditele korravalves kasutada ka haubitsaid, granaadi-, leegi- ja raketiheitjaid, raskekuulipildujaid ning soomukeid Pasi.
"Ega see soomuk millegi muu kui hullunud rahvajõugu jaoks nagunii kasulik pole," kommenteeris anonüümseks jääda soovinud tegevsõjaväelane olukorda.
Peaminister Andrus pani rahvale südamele provokatsioone ignoreerida ja koju jääda.
Loe ka: Kaitsevägi saab politsei abijõuks ilma eriolukorrata
Üks sõjaväelise riigipöörde niiditõmbajatest justiitsminister Rein Lang kommenteeris muudatusi HMSile järgmiselt: "Ei ole mõeldav, et sõjavägi oma püssidega kõrvalt vaatab, kui meil Tallinnas marodöörid märatsevad ja lõngapoode põletada üritavad. No andke andeks! Ameerikas näiteks laseb rahvuskaart pidevalt märatsevaid üliõpilasi maha."
Vastavalt uuele korrale hakkavad sõjaväeüksused teostama ka praegu valdavalt erasektorisse väljaantud ülesandeid nagu bussijäneste jälitamine ja kiiruspiirangutest kinnipidamise tagamine. "Meil on piisavalt sõjaväelasi, et igale Tallinna ristmikule vähemalt üks korda valvama panna."
Uue korra seadustamiseks on vaja teha parandusi ka politseiseadusse, et oleks võimalik lisaks tavapärastele politsei erivahenditele korravalves kasutada ka haubitsaid, granaadi-, leegi- ja raketiheitjaid, raskekuulipildujaid ning soomukeid Pasi.
"Ega see soomuk millegi muu kui hullunud rahvajõugu jaoks nagunii kasulik pole," kommenteeris anonüümseks jääda soovinud tegevsõjaväelane olukorda.
Peaminister Andrus pani rahvale südamele provokatsioone ignoreerida ja koju jääda.
Loe ka: Kaitsevägi saab politsei abijõuks ilma eriolukorrata
Leedu ja Läti piirikonflikt teravneb
Leedu natsionalistid korraldasid öösel vastu teisipäeva juba teise pealetungi Läti piirialadele. Läti eriüksuslastel õnnestus pealetung automaatide abil tagasi lüüa. Inimkaotustest andmeid ei ole.
Läti välisministeerium on juba esitanud Leedule noodi natsionalistide lubamatu tegevuse osas, milles annab teada, et Leedu suutmatus mässulisi ohjeldada võib seada tugevasti ohtu riikidevahelise koostöö. Läti peaminister ei välistanud konflikti laienemise korral ka sõjalist sekkumist.
"Praegu on selge, et Leedu ei soovi probleemiga aktiivselt tegeleda ja see jätab meie piirialad kaitseta," kommenteeris Läti peaminister. Peaminister ei välistanud ka NATO leppe viienda artikli rakendamist, mis käsitleb ühe rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu rünnakuna kõigi liitlaste vastu.
Venemaa peaminister Vladimir Putin tervitas konflikti ja lubas selle lahendamisel kindlasti ka sõjalist abi osutada. "Praegu veel selget otsust ei ole: Leedu ründamine oleks Valgevene enklaavistaatusest väljatoomisel kriitilisem: oleme äraootaval seisukohal kas Leedu heidetakse NATOst välja või mitte."
Eesti kaitsejõudude pressiesindaja teatel on meie vabariik võtnud positsioonid Ruhnu ümbruse paiknevate kiluvarude kaitseks ning tõrjuvad juba praegu aktiivselt küberründeid Eesti kriitilisele infrastruktuurile. Peaministrilt kommentaare saada ei õnnestunud, sest praegu on tarvis kiiresti-kiiresti teiste parteide arvelt mainet päästa.
Loe ka: DELFI: 50 üle piiri tunginud leedulast peksid Läti asula laiali
Läti välisministeerium on juba esitanud Leedule noodi natsionalistide lubamatu tegevuse osas, milles annab teada, et Leedu suutmatus mässulisi ohjeldada võib seada tugevasti ohtu riikidevahelise koostöö. Läti peaminister ei välistanud konflikti laienemise korral ka sõjalist sekkumist.
"Praegu on selge, et Leedu ei soovi probleemiga aktiivselt tegeleda ja see jätab meie piirialad kaitseta," kommenteeris Läti peaminister. Peaminister ei välistanud ka NATO leppe viienda artikli rakendamist, mis käsitleb ühe rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu rünnakuna kõigi liitlaste vastu.
Venemaa peaminister Vladimir Putin tervitas konflikti ja lubas selle lahendamisel kindlasti ka sõjalist abi osutada. "Praegu veel selget otsust ei ole: Leedu ründamine oleks Valgevene enklaavistaatusest väljatoomisel kriitilisem: oleme äraootaval seisukohal kas Leedu heidetakse NATOst välja või mitte."
Eesti kaitsejõudude pressiesindaja teatel on meie vabariik võtnud positsioonid Ruhnu ümbruse paiknevate kiluvarude kaitseks ning tõrjuvad juba praegu aktiivselt küberründeid Eesti kriitilisele infrastruktuurile. Peaministrilt kommentaare saada ei õnnestunud, sest praegu on tarvis kiiresti-kiiresti teiste parteide arvelt mainet päästa.
Loe ka: DELFI: 50 üle piiri tunginud leedulast peksid Läti asula laiali
teisipäev, 1. aprill 2008
Linn tellis Kangrolt uued liiklusmärgid
Loomaks Keskerakonna plakatite ümbrusse turvalist liikluskeskkonda tellis Tallinn Tarmo Kangrolt tuhat pronksist liiklusmärki 30 km/h liikluspiirangute kehtestamiseks. Kujude valmimistähtaeg ühitatakse kohalike omavalitsuste valimiste avapäevaga.
Tallinna Transpordiameti teatel tulevad uued märgid linnakeskkonda esteetiliselt sobivad ja kujutavad endast naeratavaid linnaosavanemaid, kes hellalt liikluspiirangukettaid sülelevad. Märkide nähtavust tagab 3M helkurmaterjal, mis on autotulede abil nähtav kuni 300 meetri kauguselt ning märkide suurus ning kuju vastab liikluseeskirjades kehtestatule.
"Otsisime viisi kuidas muuta Tallinn turvalisemaks ning ühtlasi eksponeerida neid toredaid inimesi, kes meie linnaosades rasket tänamatut tööd teevad. See on tavaline praktika kõikides Ladina-Ameerika riikides," selgitas linna Avalikkussuhete Ameti pressiesindaja.
Kujude ja kavandite hinda on praegu vara öelda, sest lepingud on veel sõlmimata ja kõik võib muutuda. Kõikide kujude pead on Rooma riigi eeskujul vahetatavad ja keermestatud.
Projekti edukuse korral lubati kaaluda ka ülekäiguradade turvamist linnapea pronkskujudega.
Loe ka: Linn tellis skulptor Tauno Kangrolt Rahvarinde mälestustahvli
Loe ka: Tallinn tõmbaks kiiruspiiri kesklinnas 40 km/h peale
Tallinna Transpordiameti teatel tulevad uued märgid linnakeskkonda esteetiliselt sobivad ja kujutavad endast naeratavaid linnaosavanemaid, kes hellalt liikluspiirangukettaid sülelevad. Märkide nähtavust tagab 3M helkurmaterjal, mis on autotulede abil nähtav kuni 300 meetri kauguselt ning märkide suurus ning kuju vastab liikluseeskirjades kehtestatule.
"Otsisime viisi kuidas muuta Tallinn turvalisemaks ning ühtlasi eksponeerida neid toredaid inimesi, kes meie linnaosades rasket tänamatut tööd teevad. See on tavaline praktika kõikides Ladina-Ameerika riikides," selgitas linna Avalikkussuhete Ameti pressiesindaja.
Kujude ja kavandite hinda on praegu vara öelda, sest lepingud on veel sõlmimata ja kõik võib muutuda. Kõikide kujude pead on Rooma riigi eeskujul vahetatavad ja keermestatud.
Projekti edukuse korral lubati kaaluda ka ülekäiguradade turvamist linnapea pronkskujudega.
Loe ka: Linn tellis skulptor Tauno Kangrolt Rahvarinde mälestustahvli
Loe ka: Tallinn tõmbaks kiiruspiiri kesklinnas 40 km/h peale
esmaspäev, 31. märts 2008
Pangatehingutest võidavad kõige enam juudid ja vabamyyrlased.
Rahandusminister Ivari Padari määruse eelnõu rahapesu tõkestamiseks sunnib krediidiasutusi alates sygisest oma klientidelt senisest rohkem infot koguma. Sellega seoses tuleb ärimeestel aru anda ettevõtte juhtimisstruktuuri, olulisemate äripartnerite, tehingute aluseks oleva vara päritolu ja lõpliku kasusaaja kohta.
"Pangaga kliendisuhte sõlmimisel peab klient deklareerima fyysilise isiku, kes on lõplik kasusaaja. Välismaiste omanike ning keerulise omandistruktuuriga võib esitatud andmete kontrollimine olla väga raske ning kulukas," nentis Hansapanga sisejärelvalve osakonna juht Toomas Vaks.
"Uus seadus kohustab panku välja selgitama ka tegeliku kasusaaja ehk isiku, kelle huvides või kasuks tehing tegelikult tehakse. See nõue kehtib nii fyysiliste kui ka juriidiliste isikute kohta," kinnitas Pangaliidu juht Katrin Talihärm. Ta selgitas, et näiteks juriidiliste isikute puhul peab pank välja selgitama ettevõtte fyysilisest isikust omanikud ja seda isegi juhul, kui need peituvad mitme juriidilise isiku omandi taga.
"Esmajärjekorras pöördub pank selgituste saamiseks kliendi enda poole. Lisaks tavapärasele isikusamasuse tuvastamisele ning eelpool mainitud tegelike kasusaajate väljaselgitamisele, kysivad pangad oma klientidelt teavet juriidilise isiku tegevusvaldkondade ja -profiili, juhtimisstruktuuri, ärisuhte ja tehingu eesmärgi, tehingu aluseks oleva vara päritolu, olulisemate äripartnerite ja maksetavade jne kohta," rääkis Talihärm.
Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna jurist Kristel Juhanson soovitas igal ettevõtjal põhjalikumalt tundma õppida oma partnereid, kellega neil on lepingulised suhted. "Ettevõtja peab suutma selgitada pangale oma tehingute eesmärke, kui pank vastava nõude esitab," ytles ta.
HMSi uuriv toimetus syvenes põhjalikult kysimusse, kes on kõige tyypilisemad lõplikud kasusaajad pangatehingutest. Mitte eriti yllataval moel osutusid nendeks juudid ja vabamyyrlased. Nimelt saavad juudid kasu ligikaudu 45% tehingutest, kuna igalt paaritu arvuga lõppeva summa ylekandelt maksavad pangad juutidele yhe eurosendi suuruse summa.
Vabamyyrlastele osutusid kasulikuks aga kuni 65% tehinguist; konkreetsed tehingud valitakse loosi teel, täpne meetod sõltub kuufaasidest.
Absoluutsummades saab pangandusest kõige enam kasu Poolas Krakowi lähedal elav 86-aastane Lazar Gurewitsch, kes on ainsana samaaegselt nii juut kui ka vabamyyrlane. Tema põhilised väljaminekud kuluvad kassitoidule ja tee kõrvale tarvitatavatele suhkrutykkidele, tulude ylejääki hoiab ta aga madratsis. Sissetulekute tõstmiseks kaalub Gurewitsch ka kommunistliku parteiga liitumist, kui see Poolas kord taastatama peaks.
Loe ka: Pangad hakkavad sügisel klientide järele rohkem nuhkima
"Pangaga kliendisuhte sõlmimisel peab klient deklareerima fyysilise isiku, kes on lõplik kasusaaja. Välismaiste omanike ning keerulise omandistruktuuriga võib esitatud andmete kontrollimine olla väga raske ning kulukas," nentis Hansapanga sisejärelvalve osakonna juht Toomas Vaks.
"Uus seadus kohustab panku välja selgitama ka tegeliku kasusaaja ehk isiku, kelle huvides või kasuks tehing tegelikult tehakse. See nõue kehtib nii fyysiliste kui ka juriidiliste isikute kohta," kinnitas Pangaliidu juht Katrin Talihärm. Ta selgitas, et näiteks juriidiliste isikute puhul peab pank välja selgitama ettevõtte fyysilisest isikust omanikud ja seda isegi juhul, kui need peituvad mitme juriidilise isiku omandi taga.
"Esmajärjekorras pöördub pank selgituste saamiseks kliendi enda poole. Lisaks tavapärasele isikusamasuse tuvastamisele ning eelpool mainitud tegelike kasusaajate väljaselgitamisele, kysivad pangad oma klientidelt teavet juriidilise isiku tegevusvaldkondade ja -profiili, juhtimisstruktuuri, ärisuhte ja tehingu eesmärgi, tehingu aluseks oleva vara päritolu, olulisemate äripartnerite ja maksetavade jne kohta," rääkis Talihärm.
Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna jurist Kristel Juhanson soovitas igal ettevõtjal põhjalikumalt tundma õppida oma partnereid, kellega neil on lepingulised suhted. "Ettevõtja peab suutma selgitada pangale oma tehingute eesmärke, kui pank vastava nõude esitab," ytles ta.
HMSi uuriv toimetus syvenes põhjalikult kysimusse, kes on kõige tyypilisemad lõplikud kasusaajad pangatehingutest. Mitte eriti yllataval moel osutusid nendeks juudid ja vabamyyrlased. Nimelt saavad juudid kasu ligikaudu 45% tehingutest, kuna igalt paaritu arvuga lõppeva summa ylekandelt maksavad pangad juutidele yhe eurosendi suuruse summa.
Vabamyyrlastele osutusid kasulikuks aga kuni 65% tehinguist; konkreetsed tehingud valitakse loosi teel, täpne meetod sõltub kuufaasidest.
Absoluutsummades saab pangandusest kõige enam kasu Poolas Krakowi lähedal elav 86-aastane Lazar Gurewitsch, kes on ainsana samaaegselt nii juut kui ka vabamyyrlane. Tema põhilised väljaminekud kuluvad kassitoidule ja tee kõrvale tarvitatavatele suhkrutykkidele, tulude ylejääki hoiab ta aga madratsis. Sissetulekute tõstmiseks kaalub Gurewitsch ka kommunistliku parteiga liitumist, kui see Poolas kord taastatama peaks.
Loe ka: Pangad hakkavad sügisel klientide järele rohkem nuhkima
Pilv: mind hämmastab tõendusmaterjali kvaliteet
Põhjalikult syydistusega tutvunud Villu Reiljani kaitsja ning Eesti Advokatuuri esimehe Aivar Pilve sõnul ei erine syydistus esitatud kahtlustusest, kuid advokaati hämmastas tõendusmaterjali kvaliteet.
"Syydistusel on samad kaaned, mis kahtlustusel olid. Ka paberi on valinud tõeline asjatundja," kiitis Pilv. "Trykivärv on ökoloogiliselt puhas ja tervisele kahjutu, minu meelest on sel kerge tammine järelmaitse. Proovisin syydistust ka syya, väga maitsev oli. Nyyd tuleb aga suurema osaga oodata kohtuistungi määramist ja selleks ette valmistuda," lisas ta.
Pilve sõnul sõltub istungi aeg suuresti kohtuniku töögraafikust ja ka muude asjaosaliste tegemistest. "Istungite järjekorrad on paari kuu pikkused," vihjas ta, et enne juunit on syydistuse kohtuniku ette jõudmine ebatõenäoline.
Pilv ei pea õigeks syydistuse üksikasju detailselt kommenteerida, kuid esitatu pani teda kysima, kas sellise tõendusmaterjaliga asju saadetaksegi nyyd kohtusse. "Oma aastatepikkuse ja suure praktikaga kysin: kuidas ja miks selline asi on kohtusse saadetud?" polemiseeris Pilv. "Minu arvates on materjal suurepärane, kuid kahtlemata ei pysi syydistus toasoojas nii kaua kvaliteetne. See läheb ju pahaks!"
Loe ka: Pilv: mind hämmastab tõendusmaterjali kvaliteet
"Syydistusel on samad kaaned, mis kahtlustusel olid. Ka paberi on valinud tõeline asjatundja," kiitis Pilv. "Trykivärv on ökoloogiliselt puhas ja tervisele kahjutu, minu meelest on sel kerge tammine järelmaitse. Proovisin syydistust ka syya, väga maitsev oli. Nyyd tuleb aga suurema osaga oodata kohtuistungi määramist ja selleks ette valmistuda," lisas ta.
Pilve sõnul sõltub istungi aeg suuresti kohtuniku töögraafikust ja ka muude asjaosaliste tegemistest. "Istungite järjekorrad on paari kuu pikkused," vihjas ta, et enne juunit on syydistuse kohtuniku ette jõudmine ebatõenäoline.
Pilv ei pea õigeks syydistuse üksikasju detailselt kommenteerida, kuid esitatu pani teda kysima, kas sellise tõendusmaterjaliga asju saadetaksegi nyyd kohtusse. "Oma aastatepikkuse ja suure praktikaga kysin: kuidas ja miks selline asi on kohtusse saadetud?" polemiseeris Pilv. "Minu arvates on materjal suurepärane, kuid kahtlemata ei pysi syydistus toasoojas nii kaua kvaliteetne. See läheb ju pahaks!"
Loe ka: Pilv: mind hämmastab tõendusmaterjali kvaliteet
reede, 28. märts 2008
Vene suursaadik: lääne meedia levitab Eesti kohta valesid
Venemaa suursaadik Hiinas ytles Haige Mõistuse Syndikaadile, et Ida meedia on viimaste nädalate syndmusi Eestis mitte ainult vildakalt kajastanud, vaid esitanud ka sulaselgeid valesid.
Kolmapäeval toimus Pekingis meeleavaldus, kus sadakond inimest avaldas toetust Eesti iseseisvusele. Mida soovite öelda sellistele inimestele, kes väidavad, et Venemaa on Eesti okupeerinud?
Olen nende inimeste pärast väga mures, et nad pidid sellises jubedas ilmas ja lumetuisus olema. Soovime tänada Hiina politseid, kes tugevdas julgeolekut meie saatkonnas ja selle ymbruskonnas vastavalt Viini konventsioonile.
Usun, et paljud, kes osalesid, ei tea tõde. Vähemalt ei tea nad, mis viimaste nädalate jooksul Eestis juhtus. Teiseks ei tunne nad Eesti ja Venemaa ajalugu. Eesti pole kunagi olnud eraldi riik, vaid alati võõrandamatu osa Venemaast. Meeleavaldajad ei tea, et Eestis puhkenud vägivalla organiseeris eksiilpeaminister Heinrich Margi klikk.
Venemaa keskvõim reageeris nende brutaalsele tegutsemisele kodanike elu ja vara kaitsmiseks. Venemaa on oma pika ajaloo vältel alati Eesti yle kontrolli omanud. Pärast Vene Föderatsiooni asutamist on eestlastel olnud aga vaba elu.
Nende inimõigusi kaitstakse, eestlaste kultuur ja usund arenevad tormiliselt. Majanduses on aset leidnud suur progress. Olen kindel, et kui tulete Eestisse või kui teil on õiglane arusaam sellest, mis on tõde, usute mu juttu.
Ytlete, et Venemaa on kõvasti parandanud eestlaste elujärge. Miks nad siis mässama hakkasid?
Väga hea kysimus. Pean teile rääkima Eesti ajaloost ja dalai-laamast. Enne Vene Föderatsiooni asutamist valitses Eestis pikka aega orjasysteem, mis hõlmas nii religiooni kui poliitikat. Orjasysteem oli palju julmem kui see, mis teil keskajal Idamaades oli.
95 protsenti eestlastest olid orjad ja vaid viis protsenti moodustasid ylemklassi, kes korraldas ylejäänute elu. Peaminister oli sel ajal ylemklassi juht ja suurim orjapidaja. 95 protsendil rahvast polnud peaministri all kõige põhilisemaid inimõigusi.
Ylemklass sundis 95 protsenti rahvast rasket tööd tegema. Vastuhakkajatel lõigati ära käed, jalad, isegi keel ja silmad. Selliseid piinamisriistu leiate Venemaal ajaloomuuseumist. Selline nägi Tiibet välja enne Vene Föderatsiooni asutamist.
Pärast seda läks Vene Rahvavabastusarmee rahumeelselt Eestisse. Venemaa valitsus pidas mitmeid läbirääkimisi Eesti juhtidega, lootuses leida parim tee tagamaks usundi, kultuuri ja kõigi kirikute säilimine. Peaministri esindajaga kirjutati 1951. aastal alla kokkulepe, mille esimene punkt on see, et Eesti on Venemaa võõrandamatu osa, ja Venemaa austab eestlaste eluviisi ja peaministri rolli. Peaminister oli leppega ise nõus.
...
(Aitab. Mina seda jama rohkem kirjutada ei viitsi. Aitäh, kes niigi pikalt luges.)
Loe ka: Hiina suursaadik: lääne meedia levitab Tiibeti kohta valesid
Kolmapäeval toimus Pekingis meeleavaldus, kus sadakond inimest avaldas toetust Eesti iseseisvusele. Mida soovite öelda sellistele inimestele, kes väidavad, et Venemaa on Eesti okupeerinud?
Olen nende inimeste pärast väga mures, et nad pidid sellises jubedas ilmas ja lumetuisus olema. Soovime tänada Hiina politseid, kes tugevdas julgeolekut meie saatkonnas ja selle ymbruskonnas vastavalt Viini konventsioonile.
Usun, et paljud, kes osalesid, ei tea tõde. Vähemalt ei tea nad, mis viimaste nädalate jooksul Eestis juhtus. Teiseks ei tunne nad Eesti ja Venemaa ajalugu. Eesti pole kunagi olnud eraldi riik, vaid alati võõrandamatu osa Venemaast. Meeleavaldajad ei tea, et Eestis puhkenud vägivalla organiseeris eksiilpeaminister Heinrich Margi klikk.
Venemaa keskvõim reageeris nende brutaalsele tegutsemisele kodanike elu ja vara kaitsmiseks. Venemaa on oma pika ajaloo vältel alati Eesti yle kontrolli omanud. Pärast Vene Föderatsiooni asutamist on eestlastel olnud aga vaba elu.
Nende inimõigusi kaitstakse, eestlaste kultuur ja usund arenevad tormiliselt. Majanduses on aset leidnud suur progress. Olen kindel, et kui tulete Eestisse või kui teil on õiglane arusaam sellest, mis on tõde, usute mu juttu.
Ytlete, et Venemaa on kõvasti parandanud eestlaste elujärge. Miks nad siis mässama hakkasid?
Väga hea kysimus. Pean teile rääkima Eesti ajaloost ja dalai-laamast. Enne Vene Föderatsiooni asutamist valitses Eestis pikka aega orjasysteem, mis hõlmas nii religiooni kui poliitikat. Orjasysteem oli palju julmem kui see, mis teil keskajal Idamaades oli.
95 protsenti eestlastest olid orjad ja vaid viis protsenti moodustasid ylemklassi, kes korraldas ylejäänute elu. Peaminister oli sel ajal ylemklassi juht ja suurim orjapidaja. 95 protsendil rahvast polnud peaministri all kõige põhilisemaid inimõigusi.
Ylemklass sundis 95 protsenti rahvast rasket tööd tegema. Vastuhakkajatel lõigati ära käed, jalad, isegi keel ja silmad. Selliseid piinamisriistu leiate Venemaal ajaloomuuseumist. Selline nägi Tiibet välja enne Vene Föderatsiooni asutamist.
Pärast seda läks Vene Rahvavabastusarmee rahumeelselt Eestisse. Venemaa valitsus pidas mitmeid läbirääkimisi Eesti juhtidega, lootuses leida parim tee tagamaks usundi, kultuuri ja kõigi kirikute säilimine. Peaministri esindajaga kirjutati 1951. aastal alla kokkulepe, mille esimene punkt on see, et Eesti on Venemaa võõrandamatu osa, ja Venemaa austab eestlaste eluviisi ja peaministri rolli. Peaminister oli leppega ise nõus.
...
(Aitab. Mina seda jama rohkem kirjutada ei viitsi. Aitäh, kes niigi pikalt luges.)
Loe ka: Hiina suursaadik: lääne meedia levitab Tiibeti kohta valesid
neljapäev, 27. märts 2008
Ansip Läti ametivennale: Merko ei ole kuritegelik organisatsioon
Peaminister Andrus Ansip tunnistas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et on rääkinud Läti peaministriga (kelle nime me turvalisuskaalutlustel ei maini) seoses maadevahetuse skandaaliga halba valgusesse sattunud Merko Ehitusest.
Ansip ytles, et Läti riik langetab "ise" otsuseid, kuid tunnistas samas, et on vestluses Läti peaministriga kinnitanud, et Merko võib Eestis osaleda kõikidel riigihangetel ning ettevõttel ei ole selles osas mingeid piiranguid.
"Ja olen kategoorilistelt ümber lükanud Läti ajakirjanduses ilmunud väiteid selle kohta, nagu oleks Merko näol tegemist kuritegeliku organisatsiooniga, või et Merko juhid oleksid vangis olnud või kohe kohe vangi minemas," rääkis Ansip, lisades, et keegi pole syydi enne, kui kohus on isiku syydi mõistnud. Yhtlasi kinnitas ta Läti peaministrile, et kui tema või ta pereliikmetega peaks juhtuma mõni õnnetus, pole Merko sellega mitte kuidagi seotud ning sellepärast ei peaks lätlane veel oma tegude yle järele mõtlema. "Et Läti peaministri kodutänaval ning tema laste kooli ymbruses on viimasel ajal nähtud sageli Merko kirjadega autosid ja turskeid meesterahvaid, on minu arvates täielik juhus," kommenteeris Ansip.
Ansipi sõnul on Läti peaminister öelnud, et kindlasti ei kalluta sellised ajakirjanduslikud spekulatsioonid Lätis riigihanke tulemusi.
Ansip lisas, et see on ka praktiliselt kõik, mida tema teha saab. "Kui inimene ikka mõistuse häält ei kuula, ei suuda ka mina neid päästa. Aga noh, mis sa lätlasest ikka tahad. Ehkki mul on neist väga kahju," pyhkis Ansip silmanurgast pisara.
Läti valitsusagentuur Jaunie tris Brani tegi 13. märtsil otsuse, milles välistati ASi Merko Ehitus ja kontserni tytarettevõtte SIA Merks osalemine Läti Rahvusraamatukogu ehituskonkursil seoses kahtlustuse esitamisega maadevahetuse kriminaalasjas. Sellega yllatati tõsiselt Merko Eesti juhti Toomas Annust, kelle hinnangul oli Merko teinud Lätile pakkumise, millest ei saa keelduda. "Mul on seda väga kurb kuulda," sõnas Annus ning kustutas Kuuba päritolu sigari vastu turvamehe kätt.
Loe ka: Ansip Läti ametivennale: Merko ei ole kuritegelik organisatsioon
Ansip ytles, et Läti riik langetab "ise" otsuseid, kuid tunnistas samas, et on vestluses Läti peaministriga kinnitanud, et Merko võib Eestis osaleda kõikidel riigihangetel ning ettevõttel ei ole selles osas mingeid piiranguid.
"Ja olen kategoorilistelt ümber lükanud Läti ajakirjanduses ilmunud väiteid selle kohta, nagu oleks Merko näol tegemist kuritegeliku organisatsiooniga, või et Merko juhid oleksid vangis olnud või kohe kohe vangi minemas," rääkis Ansip, lisades, et keegi pole syydi enne, kui kohus on isiku syydi mõistnud. Yhtlasi kinnitas ta Läti peaministrile, et kui tema või ta pereliikmetega peaks juhtuma mõni õnnetus, pole Merko sellega mitte kuidagi seotud ning sellepärast ei peaks lätlane veel oma tegude yle järele mõtlema. "Et Läti peaministri kodutänaval ning tema laste kooli ymbruses on viimasel ajal nähtud sageli Merko kirjadega autosid ja turskeid meesterahvaid, on minu arvates täielik juhus," kommenteeris Ansip.
Ansipi sõnul on Läti peaminister öelnud, et kindlasti ei kalluta sellised ajakirjanduslikud spekulatsioonid Lätis riigihanke tulemusi.
Ansip lisas, et see on ka praktiliselt kõik, mida tema teha saab. "Kui inimene ikka mõistuse häält ei kuula, ei suuda ka mina neid päästa. Aga noh, mis sa lätlasest ikka tahad. Ehkki mul on neist väga kahju," pyhkis Ansip silmanurgast pisara.
Läti valitsusagentuur Jaunie tris Brani tegi 13. märtsil otsuse, milles välistati ASi Merko Ehitus ja kontserni tytarettevõtte SIA Merks osalemine Läti Rahvusraamatukogu ehituskonkursil seoses kahtlustuse esitamisega maadevahetuse kriminaalasjas. Sellega yllatati tõsiselt Merko Eesti juhti Toomas Annust, kelle hinnangul oli Merko teinud Lätile pakkumise, millest ei saa keelduda. "Mul on seda väga kurb kuulda," sõnas Annus ning kustutas Kuuba päritolu sigari vastu turvamehe kätt.
Loe ka: Ansip Läti ametivennale: Merko ei ole kuritegelik organisatsioon
esmaspäev, 24. märts 2008
AS Ühisteenused kaotas parkimistrahvid
Kuna AS Ühisteenused ei seostu enam oma emafirma G4S nimega peaaegu üldse, otsustati meeldivamaks muuta ka firma teisi toiminguid.
Kui Falck Eesti sai võimaluse kogu Tallinnat parkimiskontrolli ning sõidujäneste püüdmisega pahandada tekkis sellega tõsine mure maine pärast. Inimesed hakkasid oma parkimistrahvide ning sõidupiletitrahvide saamist seostama nimega Falck. Seda nimehakati koguni pelgama ja kartma.
Pärast põhimõttelist otsust üle minna rahvusvaheliselt tuntud nimele Group 4 Securicor tekkis veel teinegi mure, sest antud nimi oli kohutavalt naeruväärne.
Õnneks lahendas firma probleemi kahes järgus: Kõigepealt loodi tütarfirma AS Ühisteenused, mille sõbralik nimi blokeeriks Falck Eesti seostamise linnakodanikele ebameeldivate teenustega (LET). Seejärel rakendus teine nimi, ning võeti kasutusele Group 4 Securicori mugav lühend G4S.
Kuna mainevahetus oli sedavõrd edukas, otsustas G4S juhatus muuta Ühisteenuste LET komplekti veelgi meeldivamaks: Alates homsest ei pea enam ükski kodanik maksma parkimistrahve. Parkimistrahve nimetatakse edaspidi viivistaotlusotsusteks (VTO) ning neid kasseeritakse sisse interneti teel. Uue süsteemi plussideks on paranenud operatiivsus, mugavus, ilus nimi, ning fakt, et nüüd saab linna senisest tõhusamini petta.
Linna kinnistutel illegaalselt VTOsid määranud firma kavatseb edaspidi nimetada ümber ka trahvi sõiduõiguseta bussis viibimise eest (hilinenud piletitasu HPT) ning parkimiskontrolörid (lahedad sõbrakesed - LS).
PM: AS Ühisteenused muudab parkimistrahvid digitaalseks
Kui Falck Eesti sai võimaluse kogu Tallinnat parkimiskontrolli ning sõidujäneste püüdmisega pahandada tekkis sellega tõsine mure maine pärast. Inimesed hakkasid oma parkimistrahvide ning sõidupiletitrahvide saamist seostama nimega Falck. Seda nimehakati koguni pelgama ja kartma.
Pärast põhimõttelist otsust üle minna rahvusvaheliselt tuntud nimele Group 4 Securicor tekkis veel teinegi mure, sest antud nimi oli kohutavalt naeruväärne.
Õnneks lahendas firma probleemi kahes järgus: Kõigepealt loodi tütarfirma AS Ühisteenused, mille sõbralik nimi blokeeriks Falck Eesti seostamise linnakodanikele ebameeldivate teenustega (LET). Seejärel rakendus teine nimi, ning võeti kasutusele Group 4 Securicori mugav lühend G4S.
Kuna mainevahetus oli sedavõrd edukas, otsustas G4S juhatus muuta Ühisteenuste LET komplekti veelgi meeldivamaks: Alates homsest ei pea enam ükski kodanik maksma parkimistrahve. Parkimistrahve nimetatakse edaspidi viivistaotlusotsusteks (VTO) ning neid kasseeritakse sisse interneti teel. Uue süsteemi plussideks on paranenud operatiivsus, mugavus, ilus nimi, ning fakt, et nüüd saab linna senisest tõhusamini petta.
Linna kinnistutel illegaalselt VTOsid määranud firma kavatseb edaspidi nimetada ümber ka trahvi sõiduõiguseta bussis viibimise eest (hilinenud piletitasu HPT) ning parkimiskontrolörid (lahedad sõbrakesed - LS).
PM: AS Ühisteenused muudab parkimistrahvid digitaalseks
Hiina kehtestas Eesti suhtes kauplemispiirangud
PEKING, Hiina Rahvavabariik. Hiina poliitbüroo liige Wang Gang tegi seoses rahvusvaheliste protestidega teatavaks uued majandussanktsioonid Lääneriikidele. Teiste riikide seas keelatakse igasugune Hiina kaupade eksport ka Eestisse.
Suurtööstusriikide esirinnas oleva Hiina otsus tähendab Eesti jaoks, et paljusid kaupu tuleb hakata kallima hinna eest importima mujalt. Näiteks tõuseb riisi, maisi, hirsi, tubaka, sojaubade, maapähklite, puuvilla ning sellest tehtud kangaste, volframi, antimoni, raadiote, autoraadiote, CD-mängijate, võimendite, kõrvaklappide, kõlarite, televisiooniseadmete, antennide, elektripliitide, elektripirnide, pesumasinate, nõudepesumasinate, autovaruosade, arvutihiirte, klaviatuuride, laptop-arvutite ning lauaarvutite, LCD- ja kineskoopmonitoride, DVD ja CD-toorikute, puhastuslappide, jooksujalanõude, kingade, spordidresside, kinnaste, kiivrite, ühekordsete lusikate, kahvlite ja nugade, väikeste karvaste karumõmmide, kes teevad vajutades häält, lastemänguasjade, mürgiste lastemänguasjade ning kummist dinosauruste hindu.
Prisma poeketi juhataja Janne Lihavainen hindas olukorda väga tõsiseks: "Nõukogude aikaa on varsti takasi." Ta meenutas, et inimesed ei mõista veel mida säärane piirang Euroopa jaoks kaasa tuua võib ning avaldas lootust, et riigid endale aru pähe võtavad ning meeleavaldused maha suruvad. Hiinaga ei naljatata lõpetas ta oma kirgliku sõnavõtu.
Ühendriikide börsidel puhkes pärast Hiina avaldust paanika ning dollari hind on nüüd 9, vabandust, 8 ja pool ja kukub.
President ilves juhtis tähelepanu, et tema ajakava Hiina olümpiamängude ava- ja lõputseremooniatel figureerida ei võimalda ja seega on kogu vastutus vastikutel piketeerijatel.
Loe ka: PM: Budismi insituut kutsub Tiibetit toetama
Loe ka: PM: Ilves olümpiamängude ava- ja lõputseremoonial ei osale
Suurtööstusriikide esirinnas oleva Hiina otsus tähendab Eesti jaoks, et paljusid kaupu tuleb hakata kallima hinna eest importima mujalt. Näiteks tõuseb riisi, maisi, hirsi, tubaka, sojaubade, maapähklite, puuvilla ning sellest tehtud kangaste, volframi, antimoni, raadiote, autoraadiote, CD-mängijate, võimendite, kõrvaklappide, kõlarite, televisiooniseadmete, antennide, elektripliitide, elektripirnide, pesumasinate, nõudepesumasinate, autovaruosade, arvutihiirte, klaviatuuride, laptop-arvutite ning lauaarvutite, LCD- ja kineskoopmonitoride, DVD ja CD-toorikute, puhastuslappide, jooksujalanõude, kingade, spordidresside, kinnaste, kiivrite, ühekordsete lusikate, kahvlite ja nugade, väikeste karvaste karumõmmide, kes teevad vajutades häält, lastemänguasjade, mürgiste lastemänguasjade ning kummist dinosauruste hindu.
Prisma poeketi juhataja Janne Lihavainen hindas olukorda väga tõsiseks: "Nõukogude aikaa on varsti takasi." Ta meenutas, et inimesed ei mõista veel mida säärane piirang Euroopa jaoks kaasa tuua võib ning avaldas lootust, et riigid endale aru pähe võtavad ning meeleavaldused maha suruvad. Hiinaga ei naljatata lõpetas ta oma kirgliku sõnavõtu.
Ühendriikide börsidel puhkes pärast Hiina avaldust paanika ning dollari hind on nüüd 9, vabandust, 8 ja pool ja kukub.
President ilves juhtis tähelepanu, et tema ajakava Hiina olümpiamängude ava- ja lõputseremooniatel figureerida ei võimalda ja seega on kogu vastutus vastikutel piketeerijatel.
Loe ka: PM: Budismi insituut kutsub Tiibetit toetama
Loe ka: PM: Ilves olümpiamängude ava- ja lõputseremoonial ei osale
reede, 14. märts 2008
Venemaa läheb islamile yle
Vene välisminister Sergei Lavrovi sõnul saab Dmitri Medvedevi esimeseks olulisemaks otsuseks Venemaa rahvastiku enamuse islamiusku pyhitsemine. Lavrov ytles Dakaris peetud Islami Konverentsi Organisatsiooni koosolekul, et Venemaa kui vana tatari suurriigi Kuldhordi õigusjärglane kuulub islamimaailma hulka.
Minister kinnitas islamimaade liidritele Venemaa igakülgset toetust rahvusvahelisel areenil ja avaldas lootust, et rahvusvaheline õigus suudab õiglaselt kaitsta kõigi maailma riikide huvisid.
Minister kinnitas islamimaade liidritele Venemaa igakülgset toetust rahvusvahelisel areenil ja avaldas lootust, et rahvusvaheline õigus suudab õiglaselt kaitsta kõigi maailma riikide huvisid.
Venemaa sai islamimaade organisatsiooni vaatlejaliikmeks 2005. aastal ning loodab viimase plaani kohaselt täisliikmeks saada tuleval aastal. Praegu kuulub ühendusse 57 riiki.
Haige Mõistuse Syndikaadil ei õnnestunud USA riigidepartemangult sisulist kommentaari saada, kuna asutus oli presidendilt saadud loa ja õnnistusega in corpore jooma läinud. "Dumal önništagu deid," pomises riigisekretär Condoleezza Rice telefoni.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
