Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest liige Andres Kollist andis tänasel volikogu istungil menetlusse eelnõu tegemaks Tallinna linnavalitsusele ülesandeks kuulutada 4. märts ühiskonnavabaks päevaks.
4. märtsil 2003 arreteeriti teatraalselt lavastatud viisil ja kaamerate ees toonane Tallinna abilinnapea Vladimir Panov. Ühiskonnavaba päeva tähistamine just nimelt 4. märtsil tõstaks valvsust selliste aktsioonide ärahoidmiseks meie ühiskonnas tulevikus, teatas Keskerakonna fraktsioon.
"Ühiskonnavaba päev on meeldetuletuseks, millistele väärtustele toetub Eesti demokraatia, kus mõistab õigust vaid Keskerakond. Kuni Edgar Savisaar küsimust arutab, seni ei ole eetiline veel sündimata otsusele avalikkuse kaudu mõju avaldada. Eestis ei tohi olla kohta avalikule õiguse mõistmisele ja Keskerakonna kallutamisele ajakirjanduse abil," ütles Kollist. "Uurimisorganite ja täitevvõimu ning poliitika sidumine oli üks meie olulisemaid saavutusi taasiseseisvudes. Vladimir Panovi juhtum tuletas ehmatavalt meelde, et see töö pole veel lõpuni viidud.”
"Mõte luua ühiskonnavaba päeva mõte sündis autovaba ja ostuvaba päeva eeskujul," selgitas Kollist. "Kui autovabal päeval loobutakse liigsest harjumuspärasest autosõidust ning ostuvabal päeval üle igasuguse piiri jõudnud ostlemisest, siis ühiskonnavaba päev võiks olla päev, mis inimene tunneb ennast vabana kõikhale tunginud ning meie elu valitsevast ühiskonnast."
"Ütleme, et ma tahaksin maha sülitada ja prügikasti ümber lüüa - ühiskonnavabal päeval võiksin ma seda teha muretult ning kerge südamega," tõi Kollist näite. "Samuti peaks ühiskonnavabal päeval olema lubatud maksta altkäemaksu, teha isikliku tulu saamise eesmärgil tehinguid riigi ja omavalitsuse rahaga ning osta ärimeestelt kinnisvara naeruväärse hinnaga."
"Ühiskonnavaba päeva raames võiks valida nii "ühiskonnavaba edendaja" kui ka "vääritu õiguserakendaja", kelle tegevuse tulemusena piirati inimese vabadusi ja sunniti ta käituma seaduse alusel," soovitas Kollist. "Selle päeva raames võiksid poliitikud, juristid ja ametnikud aidata dementeerida Euroopa inimõiguste konventsiooni põhimõtteid praktilises elus."
Eesti rahvakalendris on 4. märtsil vladimiripäev.
Loe ka: Kesk tahab 4. märtsist teha vaba ühiskonna päeva
reede, 13. veebruar 2009
reede, 6. veebruar 2009
teisipäev, 3. veebruar 2009
Kommentaarideta
"Maxima Eesti avalike suhete juht Erkki Erilaid ütles, et tegemist on Ajeeruleiva ehk Agana leivaga, milles olevad rukkiaganad ja õled sümboliseerivad toote rustikaalsust."
Loe lähemalt: Maxima üllatab kliente põhuleivaga
Loe lähemalt: Maxima üllatab kliente põhuleivaga
Keskerakond kindlustas Tallinnas võimu
Kogu opositsioon liitus ootamatult Tallinnas Keskerakonna fraktsiooniga. Uurisime selle radikaalse otsuse tagamaid.
Miks otsustasite opositsioonist lahkuda?
No hetkel on Tallinna linnavalitsus rohkem selline võimunäitamise tanner: sisulisi arutelusid ei saa toimuda, sest ainuvõim on ühe partei käes ja kuidagi tüütu on niisama istuda.
Aga kogu opositsiooniga üle minna? Kas te oma valijaid ei reeda?
Valijaid reetsime iga päev seal valitsemist mängides. Nüüd, kus opositsioon on asendunud sisevõitluses fraktsiooniga, alles hakkab poliitika pihta.
Skeem on ju tegelikult väga lihtne: nüüd ei ole põhjust ühtki ettepanekut, ka head, lihtsalt niisama maha laita. Lisaks lubati meile linnatelevisioonis jaopärast esinemist ja muid hüvesid. Ma usun, et linnavalitsuses tõeline töö alles algab.
Räägitakse, et linnapeal on väga autoritaarne juhtimisstiil, kas see teid ei sega?
Segab loomulikult, aga meil on plaan nimekirja lõpust asendusliikmed tuua. Sellised, kes poleks värvipimedad ja näeks pliiatseid. Kes meist siis poleks lapsepõlves mänginud mängu "Jaani järel"? Osal meist on küll isekeskis suur elevus ja töötahe tekkinud.
Tänan, jõudu tööle
Teilegi!
Loe ka: PM: Keskerakond kindlustas pealinnas võimu
Miks otsustasite opositsioonist lahkuda?
No hetkel on Tallinna linnavalitsus rohkem selline võimunäitamise tanner: sisulisi arutelusid ei saa toimuda, sest ainuvõim on ühe partei käes ja kuidagi tüütu on niisama istuda.
Aga kogu opositsiooniga üle minna? Kas te oma valijaid ei reeda?
Valijaid reetsime iga päev seal valitsemist mängides. Nüüd, kus opositsioon on asendunud sisevõitluses fraktsiooniga, alles hakkab poliitika pihta.
Skeem on ju tegelikult väga lihtne: nüüd ei ole põhjust ühtki ettepanekut, ka head, lihtsalt niisama maha laita. Lisaks lubati meile linnatelevisioonis jaopärast esinemist ja muid hüvesid. Ma usun, et linnavalitsuses tõeline töö alles algab.
Räägitakse, et linnapeal on väga autoritaarne juhtimisstiil, kas see teid ei sega?
Segab loomulikult, aga meil on plaan nimekirja lõpust asendusliikmed tuua. Sellised, kes poleks värvipimedad ja näeks pliiatseid. Kes meist siis poleks lapsepõlves mänginud mängu "Jaani järel"? Osal meist on küll isekeskis suur elevus ja töötahe tekkinud.
Tänan, jõudu tööle
Teilegi!
Loe ka: PM: Keskerakond kindlustas pealinnas võimu
esmaspäev, 2. veebruar 2009
Sulev Meedia ostab Kalev Meedia
Eesti juhtiv meediakontsern Sulev Meedia kavatseb osta veel vaevu hingitseva Kalev Meedia osad, mida töötajad pole maha joonud ega koondamisteate saamise järel vandaalitsedes ära lõhkunud, teatas ettevõte täna oma pressiteates.
Siseallikate teatel läheb tehing Kalev Meedia omanikule Oliver Kruudale maksma ligi 30 miljonit krooni, mille ärimees kuulduste kohaselt kavatseb rahastada laenudega tuntud finantsistidelt Tolikult ja Rafikult keskturult, Marsi Kommertspangalt ja Galaktikatevaheliselt Valuutafondilt (IGF).
IGFi esindaja Maal keeldus asja Haige Mõistuse Syndikaadile kommenteerimast, kuid möönis, et asja üle peetakse parasjagu läbirääkimisi Kuu varjukyljel.
"R***k, mis te tahate?" vastas Kruuda kommentaaripalvele. "Nigu mul häda vähe oleks, nyyd peab igasuguste lollide kysimustele ka veel vastama. Ma tahan meediast täiesti ära minna, kõige naha ja karvadega, saad sa aru?!" Seejärel lahkus ta HMSi reporteri eest kiirustades tõukerattal.
Meediamogul Hans H. Luik ei nõustunud kommenteerima, mis on saanud tema tõukerattast.
laupäev, 31. jaanuar 2009
See: Seppik on ebaeetiline
"Seppiku sõbra kohta ei oska ma midagi öelda, aga Seppikut ma tunnen ja temal küll toda ei ole," sõnas See riigikogu liikme Ain Seppiku ja tema sõbra hiljutist juhtumit kommenteerides.
Selle sõnul on inimesel, kellel tegelikult toda ei ole, ebaeetiline ja ebaseaduslik kasutada.
"Selline luba antakse ikka tolle korral, mispuhul niisugust vaja on," sõnas See, kellel on mitmesugustel asjaoludel samuti too, kuid kelle naine ei võimalda sedasamust kasutada.
"See meenutab ühte vene filmi, mille nimi mul praegu meelde ei tule, kus juhtus täpselt samasugune asi, ehkki muidugi hoopis teistmoodi," rääkis See, kelle sõnul on võimalik, et tihti talitatakse, kehtestatakse ning antakse ka välja liiga kergekäeliselt. "Kui tolle kohta on tõend olemas, siis ei jää neilsamustelgi muud üle kui seesamunegi väljastada."
Loe ka: Seppik: see on ebaeetiline
Selle sõnul on inimesel, kellel tegelikult toda ei ole, ebaeetiline ja ebaseaduslik kasutada.
"Selline luba antakse ikka tolle korral, mispuhul niisugust vaja on," sõnas See, kellel on mitmesugustel asjaoludel samuti too, kuid kelle naine ei võimalda sedasamust kasutada.
"See meenutab ühte vene filmi, mille nimi mul praegu meelde ei tule, kus juhtus täpselt samasugune asi, ehkki muidugi hoopis teistmoodi," rääkis See, kelle sõnul on võimalik, et tihti talitatakse, kehtestatakse ning antakse ka välja liiga kergekäeliselt. "Kui tolle kohta on tõend olemas, siis ei jää neilsamustelgi muud üle kui seesamunegi väljastada."
Loe ka: Seppik: see on ebaeetiline
reede, 30. jaanuar 2009
Eesti ajakirjanduse tulevik: kas katk või ikaldus?
2009. aasta tõotab tulla Eesti trykiajakirjandusele põnev, teatab meediamonitooringubyroo Liiva-Annus ja Partnerid. Byroo hinnangul kujundavad Eesti meediamaastikku maalihked, tornaadod ning yleyldine veeuputus.
Igor Rõtovi sõnade kohaselt sureb kevadel välja yks kahest, kas Päevaleht või Postimees. Samuti ähvardab Delfi ostmiseks võetud laenukoorem hukutada Eesti Ekspressi.
Hans H. Luige ja Priit Hõbemäe ennustuste kohaselt läheb Äripäev lähemal ajal pankrotti. Reklaamikäibe langus on kahandanud lehe mahtu pea kaks korda, selle varjamiseks kasutatakse ohtralt omareklaame, ajakirjanikud kogunevad aga igal õhtul Eesti Ekspressi prygikasti ymber.
Postimehe peatoimetaja Merit Kopli hinnangul on Ekspress Grupi ettevõtetest edukad vaid need, millest pool kuulub Eesti Meedia kontsernile. Ylejäänud kaotavad pidevalt turuosa ning hingitsevad näljapajukil. Eile lahkus Õhtulehe viimane lugeja, 47-aastane riigiametnik Maali, portaali elu24.ee. Kopli arvates ei pruugi olla abi ka säästuprogrammist, mille käigus koondati endise SL Õhtulehe nimest kaks tähte ja tühik, sõnas Mart Kadastik.
Õhtulehe uuringu põhjal ei ela ykski Eesti suurematest ajalehtedest peale Õhtulehe selle aasta lõpuni. Uue aasta algul loodab Õhtuleht tähistada 100 protsendi omandamist Eesti paberleheturust.
Meie Maa teatel koondab Oma Saar peatselt kõik töötajad peale öövalvuri, Oma Saare andmeil käivad Meie Maa nälginud ajakirjanikud seevastu alatasa Oma Saarest tööd ja leiba lunimas.
"Jälgime toimuvat huviga ning kajastame kõike oma uuringutulemustes," kinnitas Liiva-Annuse ja Partnerite juht Annus Liiv vikatit ihudes.
Meediamonitooringubyroo Liiva-Annus ja Partnerid kuulub sajaprotsendiliselt meediakontsernile Haige Mõistuse Grupp. Kontserni lipulaev on Eesti viimane kasumlik meediaettevõte Haige Mõistuse Syndikaat.
Igor Rõtovi sõnade kohaselt sureb kevadel välja yks kahest, kas Päevaleht või Postimees. Samuti ähvardab Delfi ostmiseks võetud laenukoorem hukutada Eesti Ekspressi.
Hans H. Luige ja Priit Hõbemäe ennustuste kohaselt läheb Äripäev lähemal ajal pankrotti. Reklaamikäibe langus on kahandanud lehe mahtu pea kaks korda, selle varjamiseks kasutatakse ohtralt omareklaame, ajakirjanikud kogunevad aga igal õhtul Eesti Ekspressi prygikasti ymber.
Postimehe peatoimetaja Merit Kopli hinnangul on Ekspress Grupi ettevõtetest edukad vaid need, millest pool kuulub Eesti Meedia kontsernile. Ylejäänud kaotavad pidevalt turuosa ning hingitsevad näljapajukil. Eile lahkus Õhtulehe viimane lugeja, 47-aastane riigiametnik Maali, portaali elu24.ee. Kopli arvates ei pruugi olla abi ka säästuprogrammist, mille käigus koondati endise SL Õhtulehe nimest kaks tähte ja tühik, sõnas Mart Kadastik.
Õhtulehe uuringu põhjal ei ela ykski Eesti suurematest ajalehtedest peale Õhtulehe selle aasta lõpuni. Uue aasta algul loodab Õhtuleht tähistada 100 protsendi omandamist Eesti paberleheturust.
Meie Maa teatel koondab Oma Saar peatselt kõik töötajad peale öövalvuri, Oma Saare andmeil käivad Meie Maa nälginud ajakirjanikud seevastu alatasa Oma Saarest tööd ja leiba lunimas.
"Jälgime toimuvat huviga ning kajastame kõike oma uuringutulemustes," kinnitas Liiva-Annuse ja Partnerite juht Annus Liiv vikatit ihudes.
Meediamonitooringubyroo Liiva-Annus ja Partnerid kuulub sajaprotsendiliselt meediakontsernile Haige Mõistuse Grupp. Kontserni lipulaev on Eesti viimane kasumlik meediaettevõte Haige Mõistuse Syndikaat.
neljapäev, 29. jaanuar 2009
Teadlased ehitasid võimsa fotovälgu
Ühendriikide fotograafiahuvilised teadlased on koostöös Pentagoniga töötanud välja projekti poolkuu välguga pildistamiseks.
"Sellest tuleb sensatsiooniline foto," selgitas USA astronoomialiidu juhatuse esiistuja Roger Chevalier kohale tulnud ajakirjanikele. "Poolkuud on teadupärast raske pildistada, sest foto valgusjõu vahemik on isegi kõige tundlikuma teleskoobi jaoks liiga suur: kuu varjatud osa on liiga kontrastne ja kompositsioon ei kõlba kusagile."
Teadlased on välja töötanud hiigelvõimsa välgu, mille abil saab poolkuu varjatud osa ka digifotoaparaatidele sobival valgustasemel pildistada. Pildistamise kuupäev on veel lahtine ja sõltub meteoroloogilistest tingimustest, kuid harrastusfotograafidel palutakse veebruarikuu jooksul valmis olla.
Hiigelvälk moodustub 18st ballistilisest mitme laenguga raketist, mille tuumalaengud õhatakse sünkroniseeritult taktikaliselt olulises, veel täpsustamata piirkonnas. Pentagon keeldus edasistest kommentaaridest: "Oluline on see, et esmakordselt on võimalik kuu varjatud külge maalt näha, kasutage seda suurepärast võimalust."
Projekt muutub edukuse korral iga-aastaseks.
"Sellest tuleb sensatsiooniline foto," selgitas USA astronoomialiidu juhatuse esiistuja Roger Chevalier kohale tulnud ajakirjanikele. "Poolkuud on teadupärast raske pildistada, sest foto valgusjõu vahemik on isegi kõige tundlikuma teleskoobi jaoks liiga suur: kuu varjatud osa on liiga kontrastne ja kompositsioon ei kõlba kusagile."
Teadlased on välja töötanud hiigelvõimsa välgu, mille abil saab poolkuu varjatud osa ka digifotoaparaatidele sobival valgustasemel pildistada. Pildistamise kuupäev on veel lahtine ja sõltub meteoroloogilistest tingimustest, kuid harrastusfotograafidel palutakse veebruarikuu jooksul valmis olla.
Hiigelvälk moodustub 18st ballistilisest mitme laenguga raketist, mille tuumalaengud õhatakse sünkroniseeritult taktikaliselt olulises, veel täpsustamata piirkonnas. Pentagon keeldus edasistest kommentaaridest: "Oluline on see, et esmakordselt on võimalik kuu varjatud külge maalt näha, kasutage seda suurepärast võimalust."
Projekt muutub edukuse korral iga-aastaseks.
reede, 23. jaanuar 2009
Arengukava väärtustab joomarlust ja haigust
Tallinna linnavolikogu kinnitas alkoholismi, narkomaania ja HIV/AIDSi leviku arengukava Tallinnas aastateks 2009–2012.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul väärtustab arengukava purjus ja haiget linnarahvast. "Sihiks on alkoholi ja uimastite kasutamise kasvatamine, parem juurdepääs diileriteenustele ning nende kõrgem kvaliteet, samuti püsiv tõusutendents HIVi uute juhtude osas," loetles abilinnapea.
"Tuleb tunnistada, et haigeid ja purjus inimesi on Eesti ühiskonnas kahetsusväärselt diskrimineeritud," rõhutas Martinson. "Ka on nad keskmisest arukamad ning teavad, mis on neile hea. Seda tõestavad testid, mille kohaselt hääletab sama inimene purjuspäi kaks korda suurema tõenäosusega Keskerakonna poolt kui kainena."
Varasemaga võrreldes on oluliselt suurendatud teavitustöö osakaalu ja tähtsustatud võimalikult varajase sekkumise põhimõtet. Arengukava kohaselt peaks aastaks 2012 olema uimastite ja alkoholi kasutamine kasvanud kolmandiku võrra, kvaliteetne nakatus- ja habilitatsioonisüsteem aga tagatama kolmandikule karsklastest. Uute HIV/AIDSi juhtude arvus tuleb arengukava kohaselt saavutada 10% tõus ja uute HIV-nakkuse juhtude arv 100 000 elaniku kohta peaks jääma üle 30.
Arendustöö on suunatud kõikidele ühiskonnagruppidele, eriti aga lastele ja noortele, märkis abilinnapea.
Loe ka: Arengukava väärtustab karskust ja tervist
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul väärtustab arengukava purjus ja haiget linnarahvast. "Sihiks on alkoholi ja uimastite kasutamise kasvatamine, parem juurdepääs diileriteenustele ning nende kõrgem kvaliteet, samuti püsiv tõusutendents HIVi uute juhtude osas," loetles abilinnapea.
"Tuleb tunnistada, et haigeid ja purjus inimesi on Eesti ühiskonnas kahetsusväärselt diskrimineeritud," rõhutas Martinson. "Ka on nad keskmisest arukamad ning teavad, mis on neile hea. Seda tõestavad testid, mille kohaselt hääletab sama inimene purjuspäi kaks korda suurema tõenäosusega Keskerakonna poolt kui kainena."
Varasemaga võrreldes on oluliselt suurendatud teavitustöö osakaalu ja tähtsustatud võimalikult varajase sekkumise põhimõtet. Arengukava kohaselt peaks aastaks 2012 olema uimastite ja alkoholi kasutamine kasvanud kolmandiku võrra, kvaliteetne nakatus- ja habilitatsioonisüsteem aga tagatama kolmandikule karsklastest. Uute HIV/AIDSi juhtude arvus tuleb arengukava kohaselt saavutada 10% tõus ja uute HIV-nakkuse juhtude arv 100 000 elaniku kohta peaks jääma üle 30.
Arendustöö on suunatud kõikidele ühiskonnagruppidele, eriti aga lastele ja noortele, märkis abilinnapea.
Loe ka: Arengukava väärtustab karskust ja tervist
laupäev, 17. jaanuar 2009
Noorkirjanik: "Rein Langil pole pä...kut!"
Kirjaniku ja filmimehena tuntud Vahur Afanasjev tunnistas oma uues blogisissekandes varasemad süüdistused alusetuteks: "Vabandan kõigi asjaosaliste ees ning kinnitan, et justiitsminister Rein Langil pole ei m...ni ega pä...kut."
Afanasjevi blogis 7. novembril tehtud sissekandest võis lugeda: "Juristid nagu Rein Lang on Eesti riigile palju sitta keeranud. Aga ma mõtlesin välja toreda viisi, kuidas juriidiliselt korrektseks jäädes enam-vähem rämedalt väljenduda, samas mitte kedagi millekski nimetades, vaid ainult tõika tõdedes." Toonane tiraad päädis tõdemusega, et Rein Langil on m..n ja pä..k.
Afanasjev heidab Langile endiselt mõndagi ette. Näiteks ei meeldi talle, et aastaid Kuku raadios töötanud Lang materdas seal keda iganes, nüüd aga vingub nende kallal, kes interneti kommentaarides auru välja lasevad. "Kui mul on oma raadiojaam, siis võin sõimata, aga muidu hoidku mokk maas," sõnab Afanasjev. Samuti ei meeldi talle, et Lang tahab lihtsa abielulahutusprotsessi muuta Ameerikale iseloomulikuks pikaks varajagamiseks, millest lõikavad eelkõige kasu juristid.
"Samas kasutasin ma blogis Langi kohta kohatult rämedat väljendusviisi. Pärast meeldivaid telefonivestlusi justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, majandusministeeriumi, tervishoiuministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, kriminaalpolitsei, majanduspolitsei, kaitsepolitsei ja munitsipaalpolitsei esindajatega, kellest viimane helistas öösel kell pool neli, mõistsin oma eksimust," võtab Afanasjev öeldud sõnade eest vastutuse enda kanda.
"Ega ma pole ju otseselt näinud või käega katsunud. Tähendab, noh, pressikonverentse telekast vaadates võib igaüks veenduda, et tal seal mingi mügarik on, aga see võib olla sama hästi ka raharull või taskunuga. Kust mina tean," selgitab Afanasjev tehtud viga. "Minu teada ei keela ükski seadus Eesti kodanikel ka tagant umbne olla - milleks on siis tänapäeva meditsiini tippsaavutused!"
Justiitsministeerium ütleb, et antud süüdistused neid ei puuduta ning kuna arvamus on eelkõige Langi kui isiku mitte kui ministri pihta, nemad seda kommenteerima ei pea. "Igatahes pole mina küll näinud, et Langil midagi sellist küljes oleks," tunnistas justiitsministeeriumi pressiesindaja. Eile mootorpaadiga välismaale pagenud Langi HMSil kätte saada ei õnnestunud.
Loe ka: Noorkirjanik sõimab Rein Langi
Afanasjevi blogis 7. novembril tehtud sissekandest võis lugeda: "Juristid nagu Rein Lang on Eesti riigile palju sitta keeranud. Aga ma mõtlesin välja toreda viisi, kuidas juriidiliselt korrektseks jäädes enam-vähem rämedalt väljenduda, samas mitte kedagi millekski nimetades, vaid ainult tõika tõdedes." Toonane tiraad päädis tõdemusega, et Rein Langil on m..n ja pä..k.
Afanasjev heidab Langile endiselt mõndagi ette. Näiteks ei meeldi talle, et aastaid Kuku raadios töötanud Lang materdas seal keda iganes, nüüd aga vingub nende kallal, kes interneti kommentaarides auru välja lasevad. "Kui mul on oma raadiojaam, siis võin sõimata, aga muidu hoidku mokk maas," sõnab Afanasjev. Samuti ei meeldi talle, et Lang tahab lihtsa abielulahutusprotsessi muuta Ameerikale iseloomulikuks pikaks varajagamiseks, millest lõikavad eelkõige kasu juristid.
"Samas kasutasin ma blogis Langi kohta kohatult rämedat väljendusviisi. Pärast meeldivaid telefonivestlusi justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, majandusministeeriumi, tervishoiuministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, kriminaalpolitsei, majanduspolitsei, kaitsepolitsei ja munitsipaalpolitsei esindajatega, kellest viimane helistas öösel kell pool neli, mõistsin oma eksimust," võtab Afanasjev öeldud sõnade eest vastutuse enda kanda.
"Ega ma pole ju otseselt näinud või käega katsunud. Tähendab, noh, pressikonverentse telekast vaadates võib igaüks veenduda, et tal seal mingi mügarik on, aga see võib olla sama hästi ka raharull või taskunuga. Kust mina tean," selgitab Afanasjev tehtud viga. "Minu teada ei keela ükski seadus Eesti kodanikel ka tagant umbne olla - milleks on siis tänapäeva meditsiini tippsaavutused!"
Justiitsministeerium ütleb, et antud süüdistused neid ei puuduta ning kuna arvamus on eelkõige Langi kui isiku mitte kui ministri pihta, nemad seda kommenteerima ei pea. "Igatahes pole mina küll näinud, et Langil midagi sellist küljes oleks," tunnistas justiitsministeeriumi pressiesindaja. Eile mootorpaadiga välismaale pagenud Langi HMSil kätte saada ei õnnestunud.
Loe ka: Noorkirjanik sõimab Rein Langi
reede, 16. jaanuar 2009
Eestit külastab Päevase Vahtkonna juht Zavulon Moskvast
Jaanuari lõpus külastab Tallinna võimete poolest kõik järgud ületanud suur must maag Zavulon, kes praegu tegutseb musti maage, vampiire, libahunte ja teisi tumedaid jõude ühendavad Päevase Vahtkonna Moskva organisatsiooni juhina.
29. jaanuaril toimuvale suletud Päevase Vahtkonna Tallinna kohaliku harukontori ja teiste tumedate jõudude konsultatsioonile Zavuloniga on oodatud kõik registreeritud mustad maagid, vampiirid, libahundid ning muud lükantroobid, nõiad ja inimesed, kes võivad üleloomulikeks olenditeks ehk Teisteks osutuda, teatas Päevane Vahtkond.
Zavuloni visiidi üle teostab järelevalvet Öise Vahtkonna kohalik harukontor, mida juhtiv kolmanda järgu valge maag Dmitri Linter ütles Haige Mõistuse Syndikaadi parareporterile, et tal ei ole hea meel Zavuloni Tallinnas näha ning ilmselt on suurel maagil taas mõttes mingi kurikaval plaan, tuletades meelde Tallinna ja Moskva nekromantide yhist õnnestunud operatsiooni, millega aeti Tõnismäelt ära head vaimud ning kõrvaldati positiivse energia sammas, mis nyyd genereerib negatiivset energiat ja kylvab vaenu kaitseväe kalmistul.
Ühtlasi hoiatas Linter, et rahvusraamatukogu varjatud 2. korrusel toimuvatele konsultatsioonidele ei lasta ühtegi registreerimata üleloomulikku olendit. "Nende vastu võetakse tarvitusele kohased meetmed," lausus Linter hõbekuuli sisse risti viilides.
Loe ka: Eestit külastab "Öise vahtkonna" autor Sergei Lukjanenko
neljapäev, 15. jaanuar 2009
Minister Maripuu sõi tyhjaks 29 puuviljakorvi
Sotsiaalminister Maret Maripuu sai puuviljamyrgituse, kui oli sunnitud tyhjaks sööma tuhandeid kroone maksma läinud 29 puuviljakorvi, mille oli algselt kavatsenud saata kõikidesse pensioniametitesse, et töötajaid tänada.
Koos veo ja käibemaksuga kulus korvidele ca 10 000 krooni, ytles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Jana Zdanovitš HMSile.
"Teame väga hästi, millise surve all minister praegu töötama peab, koormus on ylimalt suur ning probleemid on rasked," ytles Zdanovitš. Tema sõnul ei olnud sugugi lihtne otsustada, kellele pensioniameti töötajaist peaks korvist võetud puuvili viidama riigi kulul töökohale ning kellele toimetataks see 60kroonise teenustasu eest koju või kantaks pangakontole.
Korvide asemel laiali saadetud kirjas sõnas Maripuu, et aasta lõpule ning uue algusele on kuhjunud mitu suurt ymberkorraldust, mille elluviimine on paljuski just ministri õlgadel. "Pingelised päevad on nõudnud minult pikemaid tööpäevi ning väga tihedat tööd," kirjutas Maripuu ja tänas iseennast. "Palun edastage minu tänusõnad ka minu perele – kiiretel aegadel on kodune toetav suhtumine väga oluline."
Pressiesindaja sõnul ei oleks yhest pisikesest korvitäiest maripuuviljadest tervele majatäiele pensioniametnikele mitte kuidagi jagunud. Seepärast oli minister lõpuks sunnitud tegema raske otsuse ja puuviljad ise ära sööma - vastasel juhul oleks riigi raha niigi raskel ajal ilmaasjata raisku läinud.
Sotsiaalminister Maripuu viibib hetkel Mustamäe haiglas, kus tema vaevusi leevendatakse klistiiri ja maoloputusega. Ministri tervislik seisukord on meditsiinipersonali hinnangul hea.
Uudiseportaalide kommentaatorid on tundnud laialdast huvi selle vastu, kes Maripuu viljakorvid kinni maksis. Jana Zdanovitši kinnitusel kanti kõik kulud sotsiaalministeeriumi palgafondist, pensioniametnike tasustamata yletunnitööde arvelt.
Loe ka: Minister Maripuu tänas 29 puuviljakorviga
Koos veo ja käibemaksuga kulus korvidele ca 10 000 krooni, ytles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Jana Zdanovitš HMSile.
"Teame väga hästi, millise surve all minister praegu töötama peab, koormus on ylimalt suur ning probleemid on rasked," ytles Zdanovitš. Tema sõnul ei olnud sugugi lihtne otsustada, kellele pensioniameti töötajaist peaks korvist võetud puuvili viidama riigi kulul töökohale ning kellele toimetataks see 60kroonise teenustasu eest koju või kantaks pangakontole.
Korvide asemel laiali saadetud kirjas sõnas Maripuu, et aasta lõpule ning uue algusele on kuhjunud mitu suurt ymberkorraldust, mille elluviimine on paljuski just ministri õlgadel. "Pingelised päevad on nõudnud minult pikemaid tööpäevi ning väga tihedat tööd," kirjutas Maripuu ja tänas iseennast. "Palun edastage minu tänusõnad ka minu perele – kiiretel aegadel on kodune toetav suhtumine väga oluline."
Pressiesindaja sõnul ei oleks yhest pisikesest korvitäiest maripuuviljadest tervele majatäiele pensioniametnikele mitte kuidagi jagunud. Seepärast oli minister lõpuks sunnitud tegema raske otsuse ja puuviljad ise ära sööma - vastasel juhul oleks riigi raha niigi raskel ajal ilmaasjata raisku läinud.
Sotsiaalminister Maripuu viibib hetkel Mustamäe haiglas, kus tema vaevusi leevendatakse klistiiri ja maoloputusega. Ministri tervislik seisukord on meditsiinipersonali hinnangul hea.
Uudiseportaalide kommentaatorid on tundnud laialdast huvi selle vastu, kes Maripuu viljakorvid kinni maksis. Jana Zdanovitši kinnitusel kanti kõik kulud sotsiaalministeeriumi palgafondist, pensioniametnike tasustamata yletunnitööde arvelt.
Loe ka: Minister Maripuu tänas 29 puuviljakorviga
kolmapäev, 14. jaanuar 2009
Eesti riik sõi mullu ära viiendiku reservidest
Ühendatud Rahvaste Organisatsioon hakkab homme arutama Eesti käitumisprobleeme. Riik on suurriikide usaldust kuritarvitades salaja oma säästusid näpanud.
Vaevalt puberteedieast väljunud riik põeb närvilisuse käes ning käib öösiti rahutuse peletamiseks reservide kallal näkitsemas. ÜRO on seda käitumist mitmel korral tauninud ning ähvardab Eestit taskurahast ilmajätmise ning koduarestiga.
Eesti kommentaar oli noortele omaselt radikaalne: "Kurat, mul on täiesti pohhui mida need vanad pussukotid ähivad. Tšekkigu parem Lätit või Venemaad ja siis tulgu ärplema."
Varasematel aastatel on Eestil probleeme olnud mässavate tunnetega.
Loe ka: Eesti riik sõi mullu ära viiendiku reservidest
Vaevalt puberteedieast väljunud riik põeb närvilisuse käes ning käib öösiti rahutuse peletamiseks reservide kallal näkitsemas. ÜRO on seda käitumist mitmel korral tauninud ning ähvardab Eestit taskurahast ilmajätmise ning koduarestiga.
Eesti kommentaar oli noortele omaselt radikaalne: "Kurat, mul on täiesti pohhui mida need vanad pussukotid ähivad. Tšekkigu parem Lätit või Venemaad ja siis tulgu ärplema."
Varasematel aastatel on Eestil probleeme olnud mässavate tunnetega.
Loe ka: Eesti riik sõi mullu ära viiendiku reservidest
teisipäev, 13. jaanuar 2009
Geenivaramusse on oma elu jätnud juba 30 000 edumeelset inimest
Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse on tänaseks oma elu jätnud juba 30 000 edumeelset inimest, kellest 10 000 tegid seda viimase poolaasta jooksul.
Geenivaramuga on oodatud liituma kõik eestimaalased, kes on vähemalt 18 aastat vanad. Praegusel hetkel on eriti teretulnud eakamad inimesed ja nn "triod" – pered, kus on doonorina esindatud nii täisealised lapsed kui ka nende vanemad. Nimelt on ettevalmistamisel laiaulatuslik uuring, mille aluseks vajatakse just vanemate inimeste ja perekondade geene. Vanimaks geenidoonoriks on seni olnud 102-aastane jõgevamaalane.
TÜ Eesti Geenivaramust väljastatud geenide põhjal on käimas või juba lõppenud üle kümne teadusprojekti, kus TÜ Eesti Geenivaramu on olnud projekti koordinaator või koostööpartner.
Geenibaasi kasvades suureneb huvi selle kasutamise vastu, nii Eesti kui välismaiste ülikoolide teadlaste poolt. Lisandub järjest uuringuid, mille käigus valmivad doonorite geenikaardid. Hetkel on neid koostatud veidi üle tuhande, peagi lisandub teist samapalju. Geenikaart on aga tulevikus väärtusliku informatsiooni allikaks inimese enda tervise huvides.
Parimateks Geenivaramu informatsiooni kandjateks on aga loomulikult kõik praegused doonorid, kelle mälestust jagavad nendest mahajäävad sõbrad ja pereliikmed, innustades seeläbi teisigi liituma. Geenivaramu ideed on aidanud tutvustada ka paljud tuntud inimesed, nagu näiteks Hannes Tamjärv, Linnar Viik ja Hele Kõre. Nagu ka mitmed linnapead ja maavanemad, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis jpt.
TÜ Eesti Geenivaramu on Tartu Ülikooli teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb Eestimaal geeniuuringute edendamisega, kogub teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta ning rakendab geeniuuringute tulemusi rahva tervise parandamiseks. Geenivaramu kaugem eesmärk on koguda kokku kõigi Eesti elanike geenid.
Geenivaramu on Eesti Genoomika tippkeskuse liige ja rahvusvahelise biopankade konsortsiumi P3G asutajaliige.
Lisaks perearstidele- ja õdedele, kes aktiivselt geene koguvad, on igas suuremas linnas tööle asunud TÜ Eesti Geenivaramu sõltumatud geenikogumiskabinetid, kus töötab geenikogujana üle 150 meediku. Kabinetis eemaldatakse doonori seest geenid, mis pakuvad suurt huvi tänapäeva teadusele. Kahjuks pole seni avastatud meetodit, kuidas geenid varamule annetanud inimene bioloogilist eksistentsi jätkata suudaks. OTsingud jätkuvad.
Täpsem info:
www.geenivaramu.ee
Lisainfo: Annely Allik, TÜ Eesti Geenivaramu teabejuht, 50 229 70, annely.allik@geenivaramu.ee
Geenivaramuga on oodatud liituma kõik eestimaalased, kes on vähemalt 18 aastat vanad. Praegusel hetkel on eriti teretulnud eakamad inimesed ja nn "triod" – pered, kus on doonorina esindatud nii täisealised lapsed kui ka nende vanemad. Nimelt on ettevalmistamisel laiaulatuslik uuring, mille aluseks vajatakse just vanemate inimeste ja perekondade geene. Vanimaks geenidoonoriks on seni olnud 102-aastane jõgevamaalane.
TÜ Eesti Geenivaramust väljastatud geenide põhjal on käimas või juba lõppenud üle kümne teadusprojekti, kus TÜ Eesti Geenivaramu on olnud projekti koordinaator või koostööpartner.
Geenibaasi kasvades suureneb huvi selle kasutamise vastu, nii Eesti kui välismaiste ülikoolide teadlaste poolt. Lisandub järjest uuringuid, mille käigus valmivad doonorite geenikaardid. Hetkel on neid koostatud veidi üle tuhande, peagi lisandub teist samapalju. Geenikaart on aga tulevikus väärtusliku informatsiooni allikaks inimese enda tervise huvides.
Parimateks Geenivaramu informatsiooni kandjateks on aga loomulikult kõik praegused doonorid, kelle mälestust jagavad nendest mahajäävad sõbrad ja pereliikmed, innustades seeläbi teisigi liituma. Geenivaramu ideed on aidanud tutvustada ka paljud tuntud inimesed, nagu näiteks Hannes Tamjärv, Linnar Viik ja Hele Kõre. Nagu ka mitmed linnapead ja maavanemad, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis jpt.
TÜ Eesti Geenivaramu on Tartu Ülikooli teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb Eestimaal geeniuuringute edendamisega, kogub teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta ning rakendab geeniuuringute tulemusi rahva tervise parandamiseks. Geenivaramu kaugem eesmärk on koguda kokku kõigi Eesti elanike geenid.
Geenivaramu on Eesti Genoomika tippkeskuse liige ja rahvusvahelise biopankade konsortsiumi P3G asutajaliige.
Lisaks perearstidele- ja õdedele, kes aktiivselt geene koguvad, on igas suuremas linnas tööle asunud TÜ Eesti Geenivaramu sõltumatud geenikogumiskabinetid, kus töötab geenikogujana üle 150 meediku. Kabinetis eemaldatakse doonori seest geenid, mis pakuvad suurt huvi tänapäeva teadusele. Kahjuks pole seni avastatud meetodit, kuidas geenid varamule annetanud inimene bioloogilist eksistentsi jätkata suudaks. OTsingud jätkuvad.
Täpsem info:
www.geenivaramu.ee
Lisainfo: Annely Allik, TÜ Eesti Geenivaramu teabejuht, 50 229 70, annely.allik@geenivaramu.ee
esmaspäev, 12. jaanuar 2009
Maailma kalade mürgitamine jõudis lõpule
Merd reostavate riikide ühendus andis teada, et kogu maailma kalade mürgitamine lõppes sel nädalal. Mürgitootjate sõnul ei ole protsessi eesmärk veel selgunud ning lubatakse põnevaid üllatusi.
Kalade mürgitamisest on esimesena abi võitluses kalatoiduliste merelindudega. Eesti vabanes esimesena merikotkastest, Californias samas hakkas kahanema pelikanide populatsioon. Oodatakse ka kormoranide ja albatrosside hukkumist. "Muidugi kajakad on kõigega harjunud, projekti esimeses etapis me nendega ei tegele," selgitas organisatsiooni president. Mees lisas, et edukuse korral laiendatakse pilootprojekti ka väiksematele veekogudele.
Inimestel ei maksa muretseda, et nad kuidagi kulutatud rahast ilma jäävad. Kalatööstusel kulub natuke aega, et kõik ka meie poelettidele ja toidulauale jõuaks. Eriti põnev on see, et kemikaalide kompott peaks igale liigile isemoodi mõjuma.
Mürgitamise eesmärk ei ole hetkel veel päris selge, kuid mürke valmistavad keemiatehased on palunud üldsusel veidi kannatada, sest tohutu projekt on toonud juurde sadu töökohti ning lähiajal on oodata ka mürgituste mõju uurivate teadlaste rahaeraldiste kasvu. "See on areng läbi eituse," selgitas Mürgiliidu president.
Projekti keskkonnamõjude hindamine on veel pooleli.
Loe ka: Mysterious pelican deaths worry California biologists
Loe ka: Tundmatu mürk on võtnud elu juba neljalt merikotkalt
Kalade mürgitamisest on esimesena abi võitluses kalatoiduliste merelindudega. Eesti vabanes esimesena merikotkastest, Californias samas hakkas kahanema pelikanide populatsioon. Oodatakse ka kormoranide ja albatrosside hukkumist. "Muidugi kajakad on kõigega harjunud, projekti esimeses etapis me nendega ei tegele," selgitas organisatsiooni president. Mees lisas, et edukuse korral laiendatakse pilootprojekti ka väiksematele veekogudele.
Inimestel ei maksa muretseda, et nad kuidagi kulutatud rahast ilma jäävad. Kalatööstusel kulub natuke aega, et kõik ka meie poelettidele ja toidulauale jõuaks. Eriti põnev on see, et kemikaalide kompott peaks igale liigile isemoodi mõjuma.
Mürgitamise eesmärk ei ole hetkel veel päris selge, kuid mürke valmistavad keemiatehased on palunud üldsusel veidi kannatada, sest tohutu projekt on toonud juurde sadu töökohti ning lähiajal on oodata ka mürgituste mõju uurivate teadlaste rahaeraldiste kasvu. "See on areng läbi eituse," selgitas Mürgiliidu president.
Projekti keskkonnamõjude hindamine on veel pooleli.
Loe ka: Mysterious pelican deaths worry California biologists
Loe ka: Tundmatu mürk on võtnud elu juba neljalt merikotkalt
laupäev, 10. jaanuar 2009
Puupeadele on saabunud rasked ajad
Tervishoiuministeerium andis hoiatuse puupeadele ja nende lähedastele. Soomest ja Venemaalt saabunud näljased rähniparved võivad kohalike puupeahaiguse põdejatele suureks ohuks kujunema.
Rähnide arvukus on tõusnud suurusjärgu võrra ning sagenenud on ka rähnihammustustega traumapunkti pöördujate arv. Seni on kõik ründejuhtumid seotud marutõbiste rähnidega. Terve rähn võib inimest rünnata vaid äärmusliku nälja korral. Sellest hoolimata paneb ministeerium inimestele südamele vältida põhjuseta metsades liikumist. Kui metsaminek on vältimatu, tuleks kanda kõva peakatet.
Rähnirünnaku puhul tuleb eeskätt kaitsta silmi ning kõrvu, võimalusel tuleb verejanuline lind eemaldada ning taskusse toppida. Linnud tuleks edastada edasisteks analüüsideks kohalikku veterinaarametisse.
"Eesti liikumisega kapitalistlikku ühiskonnakorda on kaasnenud puupeahaiguse laiem levik, mistõttu on rähnide poolt kujutatav oht tunduvalt suurem kui aastate eest," selgitas ministeerium oma pressiteates.
Rähnihammustus ei ole reeglina surmav, kuid haava sattunud mustus võib põhjustada tõsiseid põletikke.
Loe ka. Eestit on tabanud võimas suur-kirjurähnide tulv
Rähnide arvukus on tõusnud suurusjärgu võrra ning sagenenud on ka rähnihammustustega traumapunkti pöördujate arv. Seni on kõik ründejuhtumid seotud marutõbiste rähnidega. Terve rähn võib inimest rünnata vaid äärmusliku nälja korral. Sellest hoolimata paneb ministeerium inimestele südamele vältida põhjuseta metsades liikumist. Kui metsaminek on vältimatu, tuleks kanda kõva peakatet.
Rähnirünnaku puhul tuleb eeskätt kaitsta silmi ning kõrvu, võimalusel tuleb verejanuline lind eemaldada ning taskusse toppida. Linnud tuleks edastada edasisteks analüüsideks kohalikku veterinaarametisse.
"Eesti liikumisega kapitalistlikku ühiskonnakorda on kaasnenud puupeahaiguse laiem levik, mistõttu on rähnide poolt kujutatav oht tunduvalt suurem kui aastate eest," selgitas ministeerium oma pressiteates.
Rähnihammustus ei ole reeglina surmav, kuid haava sattunud mustus võib põhjustada tõsiseid põletikke.
Loe ka. Eestit on tabanud võimas suur-kirjurähnide tulv
reede, 9. jaanuar 2009
Radikaalsed plaanivad ulatuslikke proteste
Rahvuslik Äärmusrahulolijate Organisatsioon (RÄRO) kutsub kõiki eluga rahulolijaid massilistele meeleavaldustele erinevate pikettide vastu.
"Olukord on täiesti absurdne," selgitab RÄRO oma üleskutses: "Meie uudisruum on täidetud väga väikeste arvamusgruppide meeleavaldusi kajastavate uudistega; seda hoolimata sellest, et valdav enamus meie riigi kodanikest on praeguse eluga äärmiselt rahul."
Organisatsioon juhib tähelepanu faktile, et valdav enamus ei protesti olemasoleva korra vastu ning on seeläbi olukorraga rohkem kui rahul. "Osad kolmeliikmelised organisatsioonid on sunnitud kaamerate kohaletulekuks praktiliselt alasti protestima: säärane olukord ei saa jätkuda."
RÄRO andmetel on eestis üle miljoni inimese, kes ei käi kunagi meeleavaldustel ja kellele ei meeldi et marginaalsetel vähemusgruppidel on niivõrd suur kõlapind.
Plaanitav radikaalne meeleavaldus hetkeolukorra toetuseks on kavandatud järgmisele reedele nädala pärast. "Näitame Maailmale, et meil on siin hea!" kutsub Rahvuslik Äärmusrahulolijate Organisatsioon tegudele.
Nõmedate Protestijate Organisatsioon avaldas pahameelt, et rahulolijad mitterahulolijate meetmetega mitterahulolu devalveerima on asunud.
Loe ka: Kodanikud protesteerivad karistamatuse vastu
"Olukord on täiesti absurdne," selgitab RÄRO oma üleskutses: "Meie uudisruum on täidetud väga väikeste arvamusgruppide meeleavaldusi kajastavate uudistega; seda hoolimata sellest, et valdav enamus meie riigi kodanikest on praeguse eluga äärmiselt rahul."
Organisatsioon juhib tähelepanu faktile, et valdav enamus ei protesti olemasoleva korra vastu ning on seeläbi olukorraga rohkem kui rahul. "Osad kolmeliikmelised organisatsioonid on sunnitud kaamerate kohaletulekuks praktiliselt alasti protestima: säärane olukord ei saa jätkuda."
RÄRO andmetel on eestis üle miljoni inimese, kes ei käi kunagi meeleavaldustel ja kellele ei meeldi et marginaalsetel vähemusgruppidel on niivõrd suur kõlapind.
Plaanitav radikaalne meeleavaldus hetkeolukorra toetuseks on kavandatud järgmisele reedele nädala pärast. "Näitame Maailmale, et meil on siin hea!" kutsub Rahvuslik Äärmusrahulolijate Organisatsioon tegudele.
Nõmedate Protestijate Organisatsioon avaldas pahameelt, et rahulolijad mitterahulolijate meetmetega mitterahulolu devalveerima on asunud.
Loe ka: Kodanikud protesteerivad karistamatuse vastu
neljapäev, 8. jaanuar 2009
Eesti Telegraafiagentuur valib parima posti
Eesti Telegraafiagentuur valib parima posti, masina, telegrammi ja signaali. Laupäeval, 10. jaanuaril toimub Kuressaares gala Telegraafi Parim 2008.
Ürituse raames selguvad parim telegraafipost, telegramm ja sellel aastal esimest korda ka parim signaal. Valdkonna tublimaid on valitud aastast 1899, Telegraafi Parima sildi alla juba viimased 59 aastat. Võistlus on saanud traditsiooniks, kus parimatest parimad panevad proovile oma teadmised ja oskused.
Eesti Telegraafiagentuuri juhatuse esimehe on agentuur teenindusettevõte ning teenindusettevõtte aluseks on tubli teenindaja. "Meil on heaks tavaks saanud igal aastal valida enda seast parimad. Üritust Telegraafi Parim oodatakse ja selleks valmistutakse hoolega. Selline ettevõtmine aitab väärtustada teenindust ja toob veidi hoolivust ka lume ja vihma käes seisvatele postidele ning tihti vaid viha objektiks olevate masinate ellu,” ütles esimees.
Ligemale 40% telegraafipostidest on üle saja-aastase tööstaažiga, see näitab lojaalsust ettevõttele. "Oleme uhked oma postide ja masinate üle, kes suunavad oma jõu teenindamise arendamisele ja parendamisele. Kliendisõbralik teenindamine on üks edu võtmetest,” lisas Kallaste.
Võitjaid premeeritakse lisaks telegraafiteemalistele meenetele ka rahaliste auhindadega.
Loe ka: Eesti Post valib parima kirjakandja
Ürituse raames selguvad parim telegraafipost, telegramm ja sellel aastal esimest korda ka parim signaal. Valdkonna tublimaid on valitud aastast 1899, Telegraafi Parima sildi alla juba viimased 59 aastat. Võistlus on saanud traditsiooniks, kus parimatest parimad panevad proovile oma teadmised ja oskused.
Eesti Telegraafiagentuuri juhatuse esimehe on agentuur teenindusettevõte ning teenindusettevõtte aluseks on tubli teenindaja. "Meil on heaks tavaks saanud igal aastal valida enda seast parimad. Üritust Telegraafi Parim oodatakse ja selleks valmistutakse hoolega. Selline ettevõtmine aitab väärtustada teenindust ja toob veidi hoolivust ka lume ja vihma käes seisvatele postidele ning tihti vaid viha objektiks olevate masinate ellu,” ütles esimees.
Ligemale 40% telegraafipostidest on üle saja-aastase tööstaažiga, see näitab lojaalsust ettevõttele. "Oleme uhked oma postide ja masinate üle, kes suunavad oma jõu teenindamise arendamisele ja parendamisele. Kliendisõbralik teenindamine on üks edu võtmetest,” lisas Kallaste.
Võitjaid premeeritakse lisaks telegraafiteemalistele meenetele ka rahaliste auhindadega.
Loe ka: Eesti Post valib parima kirjakandja
kolmapäev, 7. jaanuar 2009
Päevane Vahtkond: jätkame Öise Vahtkonna järele valvamist
Oma eesmärke musta maagiaga saavutav yleloomulike olendite yhiskondlik organisatsioon Päevane Vahtkond lubas pärast Öise Vahtkonna kohaliku rakukese liidrite õigeksmõistmist Harju maakohtus taas kord tihendada oma järelevalvet Öise Vahtkonna yle.
"Tunnustame kohtuotsust, kuid meie arvates on jäänud yles mitu kahtlast kysimust, mida peaksime uurima," kinnitas Päevase Vahtkonna esindaja, vampiir Urmas tänases avalduses. "Peame säilitama valvsuse, meie pädevad asjatundjad tegelevad asjaga."
Päevase ja Öise Vahtkonna omavahelisi tylisid lahendama on kutsutud ja seatud Inkvisitsioon, mille käsul kuulutati Öise Vahtkonna yle peetud kohtuprotsessi ajaks suurem osa nii Öise Vahtkonna kui ka Päevase Vahtkonna operatsioone peatatuks ning kehtestati moratoorium uutele operatsioonidele. See moratoorium on Inkvisitsiooni ametliku avalduse kohaselt tänasest lõppenud ning osapooled võivad taas loomulikus ja yleloomulikus sfääris oma operatsioone jätkata nagu varemgi.
"Loodetavasti ei sekku Öine Vahtkond niipea jälle inimeste asjadesse ja piirdub kummituste, minevikuvarjude ja mööda linna ringi hulkuvate hauast tõusnud Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa sõdurite ja sõjaohvrite järele valvamisega," ytles Haige Mõistuse Syndikaadile täna Inkvisitsiooni Prahas asuvast peakorterist inkvisiitor ja teise astme must maag Edgar, kelle ylesannete hulka kuulub järelevalve Ida-Euroopa postsotsialistlike riikide yle.
"Tunnustame kohtuotsust, kuid meie arvates on jäänud yles mitu kahtlast kysimust, mida peaksime uurima," kinnitas Päevase Vahtkonna esindaja, vampiir Urmas tänases avalduses. "Peame säilitama valvsuse, meie pädevad asjatundjad tegelevad asjaga."
Päevase ja Öise Vahtkonna omavahelisi tylisid lahendama on kutsutud ja seatud Inkvisitsioon, mille käsul kuulutati Öise Vahtkonna yle peetud kohtuprotsessi ajaks suurem osa nii Öise Vahtkonna kui ka Päevase Vahtkonna operatsioone peatatuks ning kehtestati moratoorium uutele operatsioonidele. See moratoorium on Inkvisitsiooni ametliku avalduse kohaselt tänasest lõppenud ning osapooled võivad taas loomulikus ja yleloomulikus sfääris oma operatsioone jätkata nagu varemgi.
"Loodetavasti ei sekku Öine Vahtkond niipea jälle inimeste asjadesse ja piirdub kummituste, minevikuvarjude ja mööda linna ringi hulkuvate hauast tõusnud Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa sõdurite ja sõjaohvrite järele valvamisega," ytles Haige Mõistuse Syndikaadile täna Inkvisitsiooni Prahas asuvast peakorterist inkvisiitor ja teise astme must maag Edgar, kelle ylesannete hulka kuulub järelevalve Ida-Euroopa postsotsialistlike riikide yle.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
