Seoses muutustega RMK metsanduspoliitikas juurutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) elektroonilise elektroonilise veosüsteemi ELVIS, mis võimaldab füüsilise asemel elektroonilist metsamaterjalivedu ning muudab efektiivsemaks kõigi metsandusega seotud ettevõtete tegevuse.
"ELVISe kasutuselevõtuga muutub metsamaterjali vedu elektrooniliseks, standardiseeritakse andmestruktuurid ning paraneb ja kiireneb infovahetus erinevate osapoolte vahel," kinnitas HMSile EMPLi tegevdirektor Ott Otsmann. "Korrastub ka riigiasutuste töö, kelle ülesandeks on metsamaterjali ostu-müügiga seotud tehingute jälgimine."
E-veo projektiga alustati EMPL-i eestvedamisel 2008. aasta sügisel. Projekti kogumaksumus ulatus 224 000 euroni (3,5 mln krooni). 170 000 euro ulatuses rahastati seda Euroopa Regionaalarengu Fondist Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) kaudu, ülejäänud oli omafinantseering. RMK panustas omafinantseeringusse ühe neljandiku, lisaks osalesid süsteemi väljatöötamisel RMK spetsialistid.
Loe ka: RMK alustab üleminekut paberitööstusevabale metsamajandamisele
RMK alustab üleminekut paberivabale metsamajandamisele
neljapäev, 12. mai 2011
RMK alustab üleminekut paberitööstusevabale metsamajandamisele
Eestis raiutakse aastas orienteeruvalt 6 miljonit tm puitu. Kuna üleraie põhjustab Eesti metsadele pöördumatut kahju, otsustas 38% Eesti metsast majandav RMK alustada paberitööstusevaba metsamajandamist.
Metsa paberitööstusele müümise asemel pannakse rohkem rõhku loodusturismile, samuti marja- ja seenekorjamisele. Eesti rikkaliku linnustiku ärakasutamiseks koostöös loometööstusega valmib laiaulatuslik helisalvestiste ekspordi plaan.
"Eelkõige näeme kasu selles, et mets jääb alles," kommenteeris HMSile uut kava RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu. "Samas paraneb ka Eesti elanikkonna tervis ja väheneb oluliselt paberitööstusest tulenev loodusreostus."
Metsakülastuste populariseerimiseks sõlmis RMK Elioniga vastava lepingu 4. mail. Lähikuudel ehitatakse infosüsteemide vahele vajalikud liidesed ning testitakse lahenduse toimimist, kava kohaselt vabaneb RMK paberitööstusest täielikult 2012. aasta alguseks.
Loe ka: Eesti maanteedelt kaovad palgikoormatega veokid
RMK alustab üleminekut paberivabale metsamajandamisele
Metsa paberitööstusele müümise asemel pannakse rohkem rõhku loodusturismile, samuti marja- ja seenekorjamisele. Eesti rikkaliku linnustiku ärakasutamiseks koostöös loometööstusega valmib laiaulatuslik helisalvestiste ekspordi plaan.
"Eelkõige näeme kasu selles, et mets jääb alles," kommenteeris HMSile uut kava RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu. "Samas paraneb ka Eesti elanikkonna tervis ja väheneb oluliselt paberitööstusest tulenev loodusreostus."
Metsakülastuste populariseerimiseks sõlmis RMK Elioniga vastava lepingu 4. mail. Lähikuudel ehitatakse infosüsteemide vahele vajalikud liidesed ning testitakse lahenduse toimimist, kava kohaselt vabaneb RMK paberitööstusest täielikult 2012. aasta alguseks.
Loe ka: Eesti maanteedelt kaovad palgikoormatega veokid
RMK alustab üleminekut paberivabale metsamajandamisele
teisipäev, 3. mai 2011
Rahvusringhääling kaalub kurtidele raadiokanali loomist
Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimees Margus Allikmaa peab võimalikuks kuulmispuuetega inimestele interneti vahendusel edastatava raadiokanali avamist.
Allikmaa kirjutas vastuses kuulmispuuetega inimeste MTÜ juhatuse esimehe pöördumisele, et interneti vahendusel oleks võimalik avada raadiokanal praktiliselt kohe.
"Väga lihtne oleks avada uus võrgukeskkond kuulmispuuetega inimestele või kasutada juba mõnd olemasolevat ja tuntut ning lisada sinna helikanal, mis edastab Eesti Raadio ja minu poolest ka kõigi teiste raadiokanalite helisid. Õigupoolest ei olegi vajadust seal mingit heli tekitada. Seega oleks nägemispuudega inimesel vaja raadiot (või seda isegi poleks vaja), mille heli on maha keeratud ja sinna kõrvale kõlaritega varustatud ja internetiga ühendatud arvutit," kirjutas Allikmaa.
Allikmaa tõdes, et kogu saatepäeva ei ole tarvis teha ning internetikanali loomiseks piisab paarist inimesest, kes oleks valmis oma nime veebilehele kirja panema, üht pisut paremat arvutit ning IT-haridusega meest, kes asja käima paneks.
"Käivitamise ehk tehniliste lahenduste loomise võib rahvusringhääling võtta kohe enda kanda ja tegelikult võiks ka terve raadiokanali kohe rahvusringhäälingu ruumes avada, kuna ühtegi saadet ju tegelikult tegema ei pea. Aga saatekava kirjelduse koostamine võiks osaliselt olla kuulmispuuetega inimesi ühendavate liitude mure. Ma usun, et selleks on võimalik leida rahalist tuge nii sotsiaalministeeriumilt kui ka teistest allikatest," märkis Allikmaa.
Loe ka: ETV kaalub pimedatele eraldi kanali loomist
Allikmaa kirjutas vastuses kuulmispuuetega inimeste MTÜ juhatuse esimehe pöördumisele, et interneti vahendusel oleks võimalik avada raadiokanal praktiliselt kohe.
"Väga lihtne oleks avada uus võrgukeskkond kuulmispuuetega inimestele või kasutada juba mõnd olemasolevat ja tuntut ning lisada sinna helikanal, mis edastab Eesti Raadio ja minu poolest ka kõigi teiste raadiokanalite helisid. Õigupoolest ei olegi vajadust seal mingit heli tekitada. Seega oleks nägemispuudega inimesel vaja raadiot (või seda isegi poleks vaja), mille heli on maha keeratud ja sinna kõrvale kõlaritega varustatud ja internetiga ühendatud arvutit," kirjutas Allikmaa.
Allikmaa tõdes, et kogu saatepäeva ei ole tarvis teha ning internetikanali loomiseks piisab paarist inimesest, kes oleks valmis oma nime veebilehele kirja panema, üht pisut paremat arvutit ning IT-haridusega meest, kes asja käima paneks.
"Käivitamise ehk tehniliste lahenduste loomise võib rahvusringhääling võtta kohe enda kanda ja tegelikult võiks ka terve raadiokanali kohe rahvusringhäälingu ruumes avada, kuna ühtegi saadet ju tegelikult tegema ei pea. Aga saatekava kirjelduse koostamine võiks osaliselt olla kuulmispuuetega inimesi ühendavate liitude mure. Ma usun, et selleks on võimalik leida rahalist tuge nii sotsiaalministeeriumilt kui ka teistest allikatest," märkis Allikmaa.
Loe ka: ETV kaalub pimedatele eraldi kanali loomist
esmaspäev, 2. mai 2011
Kolm sakslast neljast nõuab alampalka
Sakslased kardavad, et kui 1. maist nende tööturg idaeurooplastele lahti läheb, algab palgadumping. Selle vastu aitaks kõigile alampalga maksmine.
Suur enamus sakslastest on kohustusliku alampalga poolt, kirjutab Spiegel Online. Vastavalt küsitlusele on 76 protsenti selle poolt, et valitsus selle viivitamatult sisse viiks. Küsitluse viis läbi infratest-dimap.
66 protsenti küsitletutest heidab valitsusele ette, et see ei kaitse Saksa tööturgu piisavalt ähvardava palgadumpingu eest. Vastanute arvates saavad nad liiga suurt palka ning nad tahavad teenida alampalka. Paraku on alampalk kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Saksamaa ja Küprose, nii et see tuleb alles kehtestada.
Ajalehe Berliner Zeitung info põhjal tähendaks alampalga tunnitasu kinnistamine 8,50 eurole sissetuleku langust ligi 25 miljonil töötajal. Riigile tooks see sisse rohkem kui 7 miljardit lisaeurot.
Loe ka: Kolm sakslast neljast nõuab alampalka
http://www.ap3.ee/?PublicationId=b7707271-9a48-4756-9eae-7e90c2211f15&ref=rss
Suur enamus sakslastest on kohustusliku alampalga poolt, kirjutab Spiegel Online. Vastavalt küsitlusele on 76 protsenti selle poolt, et valitsus selle viivitamatult sisse viiks. Küsitluse viis läbi infratest-dimap.
66 protsenti küsitletutest heidab valitsusele ette, et see ei kaitse Saksa tööturgu piisavalt ähvardava palgadumpingu eest. Vastanute arvates saavad nad liiga suurt palka ning nad tahavad teenida alampalka. Paraku on alampalk kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Saksamaa ja Küprose, nii et see tuleb alles kehtestada.
Ajalehe Berliner Zeitung info põhjal tähendaks alampalga tunnitasu kinnistamine 8,50 eurole sissetuleku langust ligi 25 miljonil töötajal. Riigile tooks see sisse rohkem kui 7 miljardit lisaeurot.
Loe ka: Kolm sakslast neljast nõuab alampalka
http://www.ap3.ee/?PublicationId=b7707271-9a48-4756-9eae-7e90c2211f15&ref=rss
Ameeriklaste eriüksus tappis Evald Okase
Ühendriikide president teatas, et Eesti kunsti Picasso, modernismiklassik Evald Okas tapeti ameeriklaste poolt Tallinnas.
Okas tapeti maismaaoperatsiooni käigus Merivälja lähistel, vahendas BBC.
Ühendriikide luure sai vihje mehe asupaiga kohta mullu augustis.
Obama sõnul hukkus Okas sõnavahetuse käigus ning mehe surnukeha toimetasid ameeriklased sündmuspaigalt minema.
Okast seostati mitmete teostega, kaasa arvatud 1982. aasta monograafiaga Villem Raami sulest. See tähendas ühtlasi mehe paiknemist Eesti enim tuntud kunstnike nimekirja tipus.
"Tegemist on meie rahva seni kõige suurema võiduga Eesti kunsti vastu," rõhutas Obama.
Ühendriikide saatkondadele kogu maailmas on edastatud valitsuse poolt hoiatus, et kunstiavalikkus võib Okase tapmise eest korraldada kättemaksurünnakuid.
Pärast uudise avalikuks tulekut kogunes Ühendriikide pealinnas Washingtonis spontaanne rahvahulk, kes skandeeris "modernism, modernism".
Välisminister Urmas Paet avaldas Ühendriikidele Okase tapmise pärast kaastunnet.
Loe ka: Ameeriklaste eriüksus tappis Osama bin Ladeni
Jumalaga, Evald Okas!
Okas tapeti maismaaoperatsiooni käigus Merivälja lähistel, vahendas BBC.
Ühendriikide luure sai vihje mehe asupaiga kohta mullu augustis.
Obama sõnul hukkus Okas sõnavahetuse käigus ning mehe surnukeha toimetasid ameeriklased sündmuspaigalt minema.
Okast seostati mitmete teostega, kaasa arvatud 1982. aasta monograafiaga Villem Raami sulest. See tähendas ühtlasi mehe paiknemist Eesti enim tuntud kunstnike nimekirja tipus.
"Tegemist on meie rahva seni kõige suurema võiduga Eesti kunsti vastu," rõhutas Obama.
Ühendriikide saatkondadele kogu maailmas on edastatud valitsuse poolt hoiatus, et kunstiavalikkus võib Okase tapmise eest korraldada kättemaksurünnakuid.
Pärast uudise avalikuks tulekut kogunes Ühendriikide pealinnas Washingtonis spontaanne rahvahulk, kes skandeeris "modernism, modernism".
Välisminister Urmas Paet avaldas Ühendriikidele Okase tapmise pärast kaastunnet.
Loe ka: Ameeriklaste eriüksus tappis Osama bin Ladeni
Jumalaga, Evald Okas!
laupäev, 30. aprill 2011
Ekspress liitub Päevalehe ja Maalehega
AS Ekspress Grupp on otsustanud liita Eesti Päevalehe, Eesti Ekspressi ning Maalehe. Tulemusena sünnib uus ajaleht Eesti Maapäevaekspress.
"Leht hakkab ilmuma neljapäeviti nagu kõik lehed," kirjutas Ekspress Grupp börsiteates. "Peatoimetaja valitakse seniste toimetajate seast paber-kivi-käärid-meetodil; kui see piisava aja jooksul selget tulemust ei anna, hakkame lugema "Entel-tentel trikatrei"." Toimetused liidetakse sama lihtsal ja selgel viisil: pidulikul rivistusel pikkuse järjekorras antakse käsk "Kolmeks loe!".
Ajalehtede ühinemise käigus luuakse Ekspress Grupi ühine multimeedia uudisruum, kus leiavad omale koha ka Delfi ning eelnimetatud ajalehtede kuukirjade toimetused. Uut ajalehte hakatakse tegema sünteetilis-integratiivsel meetodil, peamine žanr hakkab olema uuriv arvamusuudis, mis käsitleb Tallinna korruptsiooni ja ööklubisündmusi rahvuslik-konservatiivsest vaatenurgast. Kuna ajaleht ilmub paberil, saab selle veebiversiooniks Delfi. Samuti ilmub leht Priit Hõbemäe iPadis, soovijad võivad seda Hõbemäelt näha küsida.
Kõigi toodete toimetused kolitakse suve alguseks ühisele pinnale senise Eesti Päevalehe harjakapis Narva mnt 13. Ajalehe toimetus asub organisatsiooniliselt AS-is Eesti Ajalehed, Delfi toimetus jääb AS-i Delfi koosseisu. Kõigi ajakirjandustoodete tugistruktuurid kolitakse seniste Eesti Ekspressi ning Maalehe ruumide pööningule Narva mnt 11e. AS Delfi loobub oma senistest bürooruumidest Rävala tänaval.
Lisaks moodustatakse eelnimetatud ettevõtete baasilt eraldi finantsteeninduse üksus, mis hakkab olema osa kontserni emaettevõtte organisatsioonist ning mis asub teenindama kontserni tütarettevõtteid. Finantsteeninduse üksusse jäävad alles vaid ettevõtte juhtkonna liikmetena töötavad finantsjuhid ja pearaamatupidajad.
Muudatuste eesmärk on ühildada ajalehtede kirjastamise tugistruktuuride toimimine, koondada kogu Ekspress Grupi sisutootmise võimekus ühte asukohta ning luua tekkiva parema infovahetuse ja kasvava võimekuse alusel uued võimalused kvaliteetsisu tootmiseks uutesse meediakanalitesse, sh interneti- ning digitaaltelevisiooni.
Ühine uudisruum loob eeldused toimetuste parema tehnoloogilise toega varustamiseks nii tarkvara kui ka riistvara osas, mistõttu paraneb ajakirjanike ajakasutus ja kiireneb Ekspress Grupi toodete sisulise kvaliteedi areng. Ajakasutuse jälgimiseks paigaldatakse endisesse harjakappi veebikaamera, tehnoloogiline tugi ostetakse sisse kaugteenusena Indiast.
Tugistruktuuride osas liituvad ajalehtede levi, klienditeeninduse, turunduse, reklaami ning tehnoloogilise teenindamise üksused. Selline ümberkorraldus võimaldab seni erineva juhtimise all olnud üksustel paremini ühiseid kliente teenindada nii ajalehtede levitamisel kui reklaami müümisel. Uue üksuse nimeks saab kliendilevireklaami üksus ning sellesse valitakse kolm töötajat, üks igast senisest ajalehest.
Paralleelselt kahe ettevõtte liitumisega luuakse ASi Eesti Ajalehed uue tütarfirmana raamatukirjastamisega tegelev ettevõte, kuhu koondatakse kogu senine Eesti Ekspressi, Maalehe ning Eesti Päevalehe kaubamärgi alt toimunud raamatute kirjastamine, teatas Ekspress Grupp börsile.
Raamatukirjastuse loomisega koondub kogu Ekspress Grupi raamatute kirjastamise oskusteave ühe organisatsiooni kätte. Praegu on see organisatsioon veel välja valimata, kuid tõenäoliselt saab selleks Ekspress Grupi konkurent, kes on suuruselt kolmas raamatute kirjastamise ettevõte Eesti turul. Töötajate läbirääkimised konkurentidega veel käivad.
Swedbank Marketsi analüütik Risto Hunt leidis, et laias laastus on Ekspress Grupi reorganiseerimine hea uudis.
"Pikemas perspektiivis peaksid parema organiseerituse tõttu äritegevuskulud aga langevad ehk kasumlikkus peaks paranema," puterdas Hunt. [Kirjaviis muutmata. - Toim.]
Hundi analüüsi toetab HMSi küsitlus, mille andmeil soovib 99,9% Maalehe lugejaist tihedamat infovahetust Delfiga, 0,1% aga igatseb seda palavalt.
Välisminister Urmas Paet avaldas Ekspress Grupi ajalehtedele liitumise puhul kaastunnet.
Loe ka: Eesti Päevaleht liitub AS-iga Eesti Ajalehed
Analüütik Ekspressist: muudatused võivad olla head
"Leht hakkab ilmuma neljapäeviti nagu kõik lehed," kirjutas Ekspress Grupp börsiteates. "Peatoimetaja valitakse seniste toimetajate seast paber-kivi-käärid-meetodil; kui see piisava aja jooksul selget tulemust ei anna, hakkame lugema "Entel-tentel trikatrei"." Toimetused liidetakse sama lihtsal ja selgel viisil: pidulikul rivistusel pikkuse järjekorras antakse käsk "Kolmeks loe!".
Ajalehtede ühinemise käigus luuakse Ekspress Grupi ühine multimeedia uudisruum, kus leiavad omale koha ka Delfi ning eelnimetatud ajalehtede kuukirjade toimetused. Uut ajalehte hakatakse tegema sünteetilis-integratiivsel meetodil, peamine žanr hakkab olema uuriv arvamusuudis, mis käsitleb Tallinna korruptsiooni ja ööklubisündmusi rahvuslik-konservatiivsest vaatenurgast. Kuna ajaleht ilmub paberil, saab selle veebiversiooniks Delfi. Samuti ilmub leht Priit Hõbemäe iPadis, soovijad võivad seda Hõbemäelt näha küsida.
Kõigi toodete toimetused kolitakse suve alguseks ühisele pinnale senise Eesti Päevalehe harjakapis Narva mnt 13. Ajalehe toimetus asub organisatsiooniliselt AS-is Eesti Ajalehed, Delfi toimetus jääb AS-i Delfi koosseisu. Kõigi ajakirjandustoodete tugistruktuurid kolitakse seniste Eesti Ekspressi ning Maalehe ruumide pööningule Narva mnt 11e. AS Delfi loobub oma senistest bürooruumidest Rävala tänaval.
Lisaks moodustatakse eelnimetatud ettevõtete baasilt eraldi finantsteeninduse üksus, mis hakkab olema osa kontserni emaettevõtte organisatsioonist ning mis asub teenindama kontserni tütarettevõtteid. Finantsteeninduse üksusse jäävad alles vaid ettevõtte juhtkonna liikmetena töötavad finantsjuhid ja pearaamatupidajad.
Muudatuste eesmärk on ühildada ajalehtede kirjastamise tugistruktuuride toimimine, koondada kogu Ekspress Grupi sisutootmise võimekus ühte asukohta ning luua tekkiva parema infovahetuse ja kasvava võimekuse alusel uued võimalused kvaliteetsisu tootmiseks uutesse meediakanalitesse, sh interneti- ning digitaaltelevisiooni.
Ühine uudisruum loob eeldused toimetuste parema tehnoloogilise toega varustamiseks nii tarkvara kui ka riistvara osas, mistõttu paraneb ajakirjanike ajakasutus ja kiireneb Ekspress Grupi toodete sisulise kvaliteedi areng. Ajakasutuse jälgimiseks paigaldatakse endisesse harjakappi veebikaamera, tehnoloogiline tugi ostetakse sisse kaugteenusena Indiast.
Tugistruktuuride osas liituvad ajalehtede levi, klienditeeninduse, turunduse, reklaami ning tehnoloogilise teenindamise üksused. Selline ümberkorraldus võimaldab seni erineva juhtimise all olnud üksustel paremini ühiseid kliente teenindada nii ajalehtede levitamisel kui reklaami müümisel. Uue üksuse nimeks saab kliendilevireklaami üksus ning sellesse valitakse kolm töötajat, üks igast senisest ajalehest.
Paralleelselt kahe ettevõtte liitumisega luuakse ASi Eesti Ajalehed uue tütarfirmana raamatukirjastamisega tegelev ettevõte, kuhu koondatakse kogu senine Eesti Ekspressi, Maalehe ning Eesti Päevalehe kaubamärgi alt toimunud raamatute kirjastamine, teatas Ekspress Grupp börsile.
Raamatukirjastuse loomisega koondub kogu Ekspress Grupi raamatute kirjastamise oskusteave ühe organisatsiooni kätte. Praegu on see organisatsioon veel välja valimata, kuid tõenäoliselt saab selleks Ekspress Grupi konkurent, kes on suuruselt kolmas raamatute kirjastamise ettevõte Eesti turul. Töötajate läbirääkimised konkurentidega veel käivad.
Swedbank Marketsi analüütik Risto Hunt leidis, et laias laastus on Ekspress Grupi reorganiseerimine hea uudis.
"Pikemas perspektiivis peaksid parema organiseerituse tõttu äritegevuskulud aga langevad ehk kasumlikkus peaks paranema," puterdas Hunt. [Kirjaviis muutmata. - Toim.]
Hundi analüüsi toetab HMSi küsitlus, mille andmeil soovib 99,9% Maalehe lugejaist tihedamat infovahetust Delfiga, 0,1% aga igatseb seda palavalt.
Välisminister Urmas Paet avaldas Ekspress Grupi ajalehtedele liitumise puhul kaastunnet.
Loe ka: Eesti Päevaleht liitub AS-iga Eesti Ajalehed
Analüütik Ekspressist: muudatused võivad olla head
reede, 29. aprill 2011
Telekanali tunniajaline elektrikatkestus jäi märkamatuks
Eile kella poole kümnest kuni poole üheteistkümneni õhtul kadus elektrikatkestuse tõttu TV3 eetrist pilt. Õnneks ükski vaataja katkestust ei märganud.
Kanali pressiesindaja Annely Adermann ütles, et katkestuse põhjuseks oli Eesti Energia elektrikatkestus Lasnamäel, mis mõjutas TV3 stuudioid Peterburi maanteel.
Adermanni sõnul tekkisid probleemid kella üheksa ajal. Pärast seda pidasid kanali varusüsteemid veel pool tundi vastu ning siis jäi ekraan TV3 kanalil tummaks.
"Õnneks ei olnud sellest häda," kommenteeris Adermann. "Õhtusel ajal on inimestel teisigi toimetusi ning telekas mängib enamasti taustaks. Nagu selgus, ei pannud keegi pildi puudumist tähele."
Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann ütles HMSile, et Peterburi teel toimus maakaabli rike, mis viis rivist välja üheksa alajaama ja jättis elektrita 55 klienti, nende hulgas ka TV3 stuudiod.
Bachmann märkis, et katkestust püüdis kõrvaldada brigaad, mille töö võttis aega ligi viis tundi. Telekanalile TV3 pakuti elektrigeneraatorit, mis taganuks saadete edastamiseks vajaliku toite, ent teletöötajad ei pidanud seda vajalikuks.
"Arusaadav, ega ma ise ka õhtuti telekat vaata," nentis Bachmann. "Pärast pikka päeva tahaks ikka elus inimestega suhelda, parem räägin oma perega või loen raamatut. Eestlaste seas pole telekavaatamine lihtsalt kombeks."
TV3 pilt taastus kella poole üheteistkümne paiku. Sari "Kättemaksukontor" jätkus oma tavalisel viisil ning edasi ei lükkunud ka otsesaate "Kolmeraudne" algusaeg.
HMS uuris asja ka Starmani ja Elioni klientidelt, kes samuti ei märganud, et telerid ei näidanud ühtegi kanalit.
Loe ka: Elektrikatkestus jättis TV3 tunniks pildita
Kanali pressiesindaja Annely Adermann ütles, et katkestuse põhjuseks oli Eesti Energia elektrikatkestus Lasnamäel, mis mõjutas TV3 stuudioid Peterburi maanteel.
Adermanni sõnul tekkisid probleemid kella üheksa ajal. Pärast seda pidasid kanali varusüsteemid veel pool tundi vastu ning siis jäi ekraan TV3 kanalil tummaks.
"Õnneks ei olnud sellest häda," kommenteeris Adermann. "Õhtusel ajal on inimestel teisigi toimetusi ning telekas mängib enamasti taustaks. Nagu selgus, ei pannud keegi pildi puudumist tähele."
Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann ütles HMSile, et Peterburi teel toimus maakaabli rike, mis viis rivist välja üheksa alajaama ja jättis elektrita 55 klienti, nende hulgas ka TV3 stuudiod.
Bachmann märkis, et katkestust püüdis kõrvaldada brigaad, mille töö võttis aega ligi viis tundi. Telekanalile TV3 pakuti elektrigeneraatorit, mis taganuks saadete edastamiseks vajaliku toite, ent teletöötajad ei pidanud seda vajalikuks.
"Arusaadav, ega ma ise ka õhtuti telekat vaata," nentis Bachmann. "Pärast pikka päeva tahaks ikka elus inimestega suhelda, parem räägin oma perega või loen raamatut. Eestlaste seas pole telekavaatamine lihtsalt kombeks."
TV3 pilt taastus kella poole üheteistkümne paiku. Sari "Kättemaksukontor" jätkus oma tavalisel viisil ning edasi ei lükkunud ka otsesaate "Kolmeraudne" algusaeg.
HMS uuris asja ka Starmani ja Elioni klientidelt, kes samuti ei märganud, et telerid ei näidanud ühtegi kanalit.
Loe ka: Elektrikatkestus jättis TV3 tunniks pildita
teisipäev, 19. aprill 2011
Kultuuripealinn kutsub adopteerima löökauke
Tallinna Linnavalitsus esitas üleskutse aktiivsetele linnakodanikele tänavaaukude adopteerimiseks. Adopteeritud aukude liikluses avastamine on lihtsam ja hoiab kokku tervist ja vara.
Surev talv jättis meie tänavatele koledad armid, kuid erinevalt varasematest aastatest pole tänavu meie linnakassas piisavalt raha, et neid kõiki täielikult lappida. Aukudes amortiseeruvad autod paraku oluliselt kiiremini, kui neist väljaspool. Õnneks ei hädalda linnakodanik tänavu käed rüpes vaid võtab seekord ka midagi päriselt ette.
Aasta 2011 kuluuripealinn kutsub kõiki linnakodanikke löökaukude adopteerimise talgutele!
Talgud toimuvad juuni alguseni või kuni auke jätkub. Augu adopteerimiseks moodustab abivalmis kodanik erksavärvilise värvipihusti abil selle ümber väikese ringi, millele vajadusel lisab samakõrgusjoontele iseloomulikke sissepoole osutavaid joonekesi. Adopteeritud auk paistab autojuhile kergemini silma ning võimaldab seda aegsasti vältida.
"Kuna oma kodukandi augud on kõigile teada, on tegemist suuresti kultuuripealinna külaliste ja teistes linnaosades elavaid kodanikke abistava initsiatiiviga," selgitas transpordiameti juhataja asetäitja Tiit Simson HMSile. "Tegemist on väikese viisakusavaldusega kasvõi iseendale, kui unisema peaga või pimedas sõitma juhtute. Kodanikuaktiivsus suurendab kogukonnateadlikkust ning on osa kodanikuühiskonna arengust," lisas ta. Lisaks soovitab amet talgutele kaasata ka lapsed ning manitseb aukude märkimisel jääma maitsekuse piiridesse: olemasolevat teekattemärgistust mitte kahjustama "Hüüdlaused jäägu ikka plakatitele."
Linnavalitsus paneb osalejatele südamele, et aukude adopteerimist viidaks läbi hilisemal, madalama liiklusintensiivsusega ajal ning et teel liikumise ajal kantaks helkurveste.
Eelmise innovatsiooni tegi Tallinn teekattemärgistuse alal aastal 2008, mil märkis kesklinnas ühissõidukiraja kirjaga "BUS". Parimaid ja värvikamaid momente talgutest kajastab varem aukude lappimisele kulunud raha eest Tallinna Televisioon.
Surev talv jättis meie tänavatele koledad armid, kuid erinevalt varasematest aastatest pole tänavu meie linnakassas piisavalt raha, et neid kõiki täielikult lappida. Aukudes amortiseeruvad autod paraku oluliselt kiiremini, kui neist väljaspool. Õnneks ei hädalda linnakodanik tänavu käed rüpes vaid võtab seekord ka midagi päriselt ette.
Aasta 2011 kuluuripealinn kutsub kõiki linnakodanikke löökaukude adopteerimise talgutele!
Talgud toimuvad juuni alguseni või kuni auke jätkub. Augu adopteerimiseks moodustab abivalmis kodanik erksavärvilise värvipihusti abil selle ümber väikese ringi, millele vajadusel lisab samakõrgusjoontele iseloomulikke sissepoole osutavaid joonekesi. Adopteeritud auk paistab autojuhile kergemini silma ning võimaldab seda aegsasti vältida.
"Kuna oma kodukandi augud on kõigile teada, on tegemist suuresti kultuuripealinna külaliste ja teistes linnaosades elavaid kodanikke abistava initsiatiiviga," selgitas transpordiameti juhataja asetäitja Tiit Simson HMSile. "Tegemist on väikese viisakusavaldusega kasvõi iseendale, kui unisema peaga või pimedas sõitma juhtute. Kodanikuaktiivsus suurendab kogukonnateadlikkust ning on osa kodanikuühiskonna arengust," lisas ta. Lisaks soovitab amet talgutele kaasata ka lapsed ning manitseb aukude märkimisel jääma maitsekuse piiridesse: olemasolevat teekattemärgistust mitte kahjustama "Hüüdlaused jäägu ikka plakatitele."
Linnavalitsus paneb osalejatele südamele, et aukude adopteerimist viidaks läbi hilisemal, madalama liiklusintensiivsusega ajal ning et teel liikumise ajal kantaks helkurveste.
Eelmise innovatsiooni tegi Tallinn teekattemärgistuse alal aastal 2008, mil märkis kesklinnas ühissõidukiraja kirjaga "BUS". Parimaid ja värvikamaid momente talgutest kajastab varem aukude lappimisele kulunud raha eest Tallinna Televisioon.
pühapäev, 17. aprill 2011
Tallinna TV vastased kuulutasid Siret Kotka blufiks
Kuigi Tallinna linna kodulehekülg internetis loetleb üles nii väidetava abilinnapea nõuniku Siret Kotka ameti, aadressi kui telefoni, ei pea liikumise ”Maha Tallinna TV – raha lasteaedadele” toetajad seda piisavaks tõenduseks pr Kotka olemasolust.
”Pole mingit kinnitust, et Siret Kotka nime taga ei varju näiteks mõni alaealine, Tallinnas mitte elav kodanik või muidu ebareaalne isik,” leidis liikumise anonüümseks jääda soovinud aktivist. ”Palju usutavam tundub, et tegemist on blufi ning parteipoliitilisest huvist kallutatud sooviga linnavalitsuse ja lasteaedade mainet mustata”.
MTÜ Raha Lastele ühe eestvedaja sõnul on aga vastuvõetamatu pr Kotka väidetav seos alaealistega: ”Praegu näeb ta välja nagu mingi nali. Laste arvel ei tohi aga nalja teha. Sellele olen ma kategooriliselt vastu.”
Hetkeseisuga pole Siret Kotka oma olemasolu kommenteerinud ega kinnitanud."
Loe ka: Õhtuleht: "Siret Kotka kuulutas Tallinna TV vastased olematuteks inimesteks"
HMS tänab külalisautorit
”Pole mingit kinnitust, et Siret Kotka nime taga ei varju näiteks mõni alaealine, Tallinnas mitte elav kodanik või muidu ebareaalne isik,” leidis liikumise anonüümseks jääda soovinud aktivist. ”Palju usutavam tundub, et tegemist on blufi ning parteipoliitilisest huvist kallutatud sooviga linnavalitsuse ja lasteaedade mainet mustata”.
MTÜ Raha Lastele ühe eestvedaja sõnul on aga vastuvõetamatu pr Kotka väidetav seos alaealistega: ”Praegu näeb ta välja nagu mingi nali. Laste arvel ei tohi aga nalja teha. Sellele olen ma kategooriliselt vastu.”
Hetkeseisuga pole Siret Kotka oma olemasolu kommenteerinud ega kinnitanud."
Loe ka: Õhtuleht: "Siret Kotka kuulutas Tallinna TV vastased olematuteks inimesteks"
HMS tänab külalisautorit
esmaspäev, 11. aprill 2011
Steve Jobsi martüürium on plaanitud 2012. aastasse
USA päritolu üleilmse brändihaldusettevõtte Apple juhtimisest tervislikel põhjustel taandunud messiaanlik Steve Jobs on planeerinud oma märtrisurma 2012. aastasse.
Jobs on valinud oma surmaaja maiade kalendri ajastu lõpu järgi, teatas Apple börsile.
Martüüriumi täpset kulgu ettevõte veel ei avalda.
Pärast teate avaldamist Steve Jobsi surma 2013. aastaks ja hilisemaks planeerinud futuuride hinnad Chicago kaubabörsil langesid. Börs lisas need väärtpaberid oma jälgimisnimekirja, kohaldades ajutised kauplemispiirangud.
Futuuride põhjal saabub Jobsi surm kõige tõenäolisemalt Microsofti või Google'i terroristliku rünnaku läbi.
teisipäev, 5. aprill 2011
Majanduskriis piiras leibkondade tarbimist
Majandusministeeriumi pressiteate kohaselt tarbis Eesti riik 2010. aastal 2007. aastaga võrreldes 5% vähem leibkondi. Kuna trend viitab leibkondade tarbimise jätkuvale kahanemisele, on seatud eesmärgiks vähendada leibkondade arvu 2012. aastaks 15% võrra.
"Olgem ausad: praeguses majanduskeskkonna Eesti lihtsalt ei vaja nii palju leibkondi," selgitas ministeeriumi kantsler Marika Priske. "Leibkondade ülejäägiga on kaks võimalust: utiliseerida need kodumaiselt või suunata eksporti."
Praeguste kavade kohaselt alustatakse leibkondade ekspordiga Soome ja Suurbritannia suunal juba 2011. aasta IV kvartalis. Austraalia ning Kanadaga käivad läbirääkimised leibkondade vahetamiseks saastekvoodi vastu, mille Eesti võib omakorda edastada Jaapanile. Tagavaraplaanide asjus on koostöös keskkonnaministeeriumiga alustatud konsultatsioone Ragn-Sellsi ja Veoliaga, konsultatsioone juhib keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juht jäätmeosakonnaga Peeter Eek.
Loe ka: Majanduskriis piiras leibkondade tarbimist
"Olgem ausad: praeguses majanduskeskkonna Eesti lihtsalt ei vaja nii palju leibkondi," selgitas ministeeriumi kantsler Marika Priske. "Leibkondade ülejäägiga on kaks võimalust: utiliseerida need kodumaiselt või suunata eksporti."
Praeguste kavade kohaselt alustatakse leibkondade ekspordiga Soome ja Suurbritannia suunal juba 2011. aasta IV kvartalis. Austraalia ning Kanadaga käivad läbirääkimised leibkondade vahetamiseks saastekvoodi vastu, mille Eesti võib omakorda edastada Jaapanile. Tagavaraplaanide asjus on koostöös keskkonnaministeeriumiga alustatud konsultatsioone Ragn-Sellsi ja Veoliaga, konsultatsioone juhib keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juht jäätmeosakonnaga Peeter Eek.
Loe ka: Majanduskriis piiras leibkondade tarbimist
reede, 1. aprill 2011
Paet: hindame kõrgelt partnerite abi
Välisminister Urmas Paeti sõnul jätkub tihe koostöö nii Liibanoni ametivõimude kui partnerriikide esindajatega Liibanonis röövitud Eesti kodanike leidmiseks. „Väga oluline on olnud näiteks Prantsusmaa tugi,“ lisas ta.
Paeti sõnul on Eesti tänulik kõigile partneritele toe ja abi eest, teatas välisministeerium.
Välisminister Paet on viimastel päevadel olnud ühenduses Prantsuse, Türgi, USA, Suurbritannia, Itaalia, Saksamaa, Norra, Araabia Ühendemiraatide ja Palestiina välisministriga ning Süüria asevälisministriga, et arutada koostööd Eesti kodanike leidmiseks. Samuti on Paet rääkinud sel teemal mitmel korral Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga.
neljapäev, 31. märts 2011
HMS Liibanonis: midagi on kuskil vist oodata
Liibanoni jõudnud HMSi korrespondent On Keegi ütles anonüümsetele allikatele tuginedes, et eestlaste röövi lahendamisel on midagi oodata.
"Meie allikad ütlevad, et midagi võib hakata toimuma," lausus Keegi HMSi uudisteportaalile. Midagi täpsemalt ei osanud ta praegu kommenteerida, kuid kinnitas, et kellegi mingisugune operatsioon on kuskil vist käimas. "Ega ma päris täpselt aru ei saanud," nentis Keegi. "Võib-olla nad rääkisid millestki muust. Mina ka ei tea."
Keegi on koos operaator Keegi Veeliga teel kuhugi, kus seitse eestlasest jalgratturit eelmisel kolmapäeval vististi rööviti.
Täna saabus Liibanoni meedia vahendusel teade, et mingi organisatsioon või asutus, millel oli miskisugune nimi, on võtnud eestlaste röövi eest arvatavasti mingi asja.
Mingit laadi rühmitus saatis täpsustamata portaalile võib-olla e-kirja, millest selgub, et eestlased on kuskil mingisuguses olukorras ning nende vabastamise kohta kirjutab või teatab keegi varsti kellelegi. Välisministeerium ei lükka teadet ümber ega ka kinnita seda ning lubab juhtunu kohta täpsemat informatsiooni koguda.
Välispoliitika ekspert Hannes Hanso kommenteeris oletatavasti, et teatesse tasub suhtuda kahtlusega, kuid samas ei saa seda ka päriselt eirata. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni arvataval hinnangul tuleb väidet, et kuskil võib kunagi midagi juhtuda, võtta tõenäoliselt tõsiselt.
P.S. Täna kell 14.30 teeb HMS "Aktuaalse mikrofoni" erisaate Liibanoni olukorrast. Kohapeal toimuvat vahendab On Keegi, kes kordab uudises kirjutatut. Pärast erisaadet võib kuulata sama erisaate nädal varasemat lindistust. Palume online-kanalitel kõigi Liibanoni operatiivuudiste juures ära tuua lühiteade erisaatest, nüüd ja igavesti. Aamen.
Loe ka: ERR Liibanonis: oodata on arenguid
"Meie allikad ütlevad, et midagi võib hakata toimuma," lausus Keegi HMSi uudisteportaalile. Midagi täpsemalt ei osanud ta praegu kommenteerida, kuid kinnitas, et kellegi mingisugune operatsioon on kuskil vist käimas. "Ega ma päris täpselt aru ei saanud," nentis Keegi. "Võib-olla nad rääkisid millestki muust. Mina ka ei tea."
Keegi on koos operaator Keegi Veeliga teel kuhugi, kus seitse eestlasest jalgratturit eelmisel kolmapäeval vististi rööviti.
Täna saabus Liibanoni meedia vahendusel teade, et mingi organisatsioon või asutus, millel oli miskisugune nimi, on võtnud eestlaste röövi eest arvatavasti mingi asja.
Mingit laadi rühmitus saatis täpsustamata portaalile võib-olla e-kirja, millest selgub, et eestlased on kuskil mingisuguses olukorras ning nende vabastamise kohta kirjutab või teatab keegi varsti kellelegi. Välisministeerium ei lükka teadet ümber ega ka kinnita seda ning lubab juhtunu kohta täpsemat informatsiooni koguda.
Välispoliitika ekspert Hannes Hanso kommenteeris oletatavasti, et teatesse tasub suhtuda kahtlusega, kuid samas ei saa seda ka päriselt eirata. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni arvataval hinnangul tuleb väidet, et kuskil võib kunagi midagi juhtuda, võtta tõenäoliselt tõsiselt.
P.S. Täna kell 14.30 teeb HMS "Aktuaalse mikrofoni" erisaate Liibanoni olukorrast. Kohapeal toimuvat vahendab On Keegi, kes kordab uudises kirjutatut. Pärast erisaadet võib kuulata sama erisaate nädal varasemat lindistust. Palume online-kanalitel kõigi Liibanoni operatiivuudiste juures ära tuua lühiteade erisaatest, nüüd ja igavesti. Aamen.
Loe ka: ERR Liibanonis: oodata on arenguid
teisipäev, 22. märts 2011
Lõuna prefektile kingitakse nimeline kuul
Siseminister Marko Pomerants tegi ettepaneku siseministeeriumi varade seast maha kanda revolver ja 1 padrun, et anda need kaitsepolitseiametile. Kapo laseb kuulile graveerida Lõuna prefekti Tarmo Kohvi nime ja annab selle koos relvaga pidulikult Kohvile üle.
Siseminister Marko Pomerants ütles, et nimeline relv antakse Kohvile hea inimmaterjali eest, millega Lõuna prefektuur viimastel aastatel kaitsepolitseid on varustanud. "Selles võib eesti rahvas kindel olla, et tänu temale ja ta alluvatele on kapo tublisti tööd saanud ning Kohv on nimelise kuuli ära teeninud," kinnitas Pomerants.
Kui veel eile oli Tarmo Kohv avalikkusele ligipääsetav, siis eilseks oli talle lisatud juurdepääsupiirang viieks aastaks.
"Loodame, et nende aastate jooksul teeb Kohv kingitusest õige järelduse," ütles kapo komissar Andres Kahar.
Loe ka: Lõuna prefektile kingitakse nimeline relv
Siseminister Marko Pomerants ütles, et nimeline relv antakse Kohvile hea inimmaterjali eest, millega Lõuna prefektuur viimastel aastatel kaitsepolitseid on varustanud. "Selles võib eesti rahvas kindel olla, et tänu temale ja ta alluvatele on kapo tublisti tööd saanud ning Kohv on nimelise kuuli ära teeninud," kinnitas Pomerants.
Kui veel eile oli Tarmo Kohv avalikkusele ligipääsetav, siis eilseks oli talle lisatud juurdepääsupiirang viieks aastaks.
"Loodame, et nende aastate jooksul teeb Kohv kingitusest õige järelduse," ütles kapo komissar Andres Kahar.
Loe ka: Lõuna prefektile kingitakse nimeline relv
neljapäev, 17. märts 2011
Natsid aitavad kirjastajatel kriisi ületada
Majanduskriisi kannatavatele Eesti kirjastajatele tulid appi kohalikud neonatsid, kes algatasid kampaania "Toeta kirjastajat!". Selle raames võtab iga neonats enda hoole alla ühe kirjastaja, keda ta abistab raha, peavarju, toidu ja psühhholoogilise nõustamisega.
"Me armastame raamatuid," selgitas HMS-ile Eesti natside juhtkonna liige, kes jäi tagasihoidlikkusest anonüümseks. "Majanduskriis on pannud paljud kirjastajad talumatu surve alla. Aga kui kirjastused pankrotti lähevad, kust tulevad siis surematud teosed, mis rikastavad meie hinge, nagu "Minu võitlus", "Siioni tarkade protokollid" ning "Keiser, võlur ja juudid"?"
Natsid kutsuvad ka kõiki teisi toetama Eesti kirjastajate tegevust vastloodud sihtasutuse Eesti Nats Ja Eesti Süda, Kes Neid Suudaks Lahuta kaudu. Eelisjärjekorras pääsevad toetajate nimekirja Eestis elavad rahvusliku puhtuse tõendiga eestlased.
Loe ka: Natsid aitavad kirjastajatel kriisi ületada
"Me armastame raamatuid," selgitas HMS-ile Eesti natside juhtkonna liige, kes jäi tagasihoidlikkusest anonüümseks. "Majanduskriis on pannud paljud kirjastajad talumatu surve alla. Aga kui kirjastused pankrotti lähevad, kust tulevad siis surematud teosed, mis rikastavad meie hinge, nagu "Minu võitlus", "Siioni tarkade protokollid" ning "Keiser, võlur ja juudid"?"
Natsid kutsuvad ka kõiki teisi toetama Eesti kirjastajate tegevust vastloodud sihtasutuse Eesti Nats Ja Eesti Süda, Kes Neid Suudaks Lahuta kaudu. Eelisjärjekorras pääsevad toetajate nimekirja Eestis elavad rahvusliku puhtuse tõendiga eestlased.
Loe ka: Natsid aitavad kirjastajatel kriisi ületada
esmaspäev, 14. märts 2011
Astroloog: Veenus ja Marss tõmbavad piima hinda üles
Toorpiima eksport Veenusele ja Marsile tõstab Eesti rasvaste piimatoodete hindu. Eesti piimatööstused valmistuvad või ja rõõsa koore hinna tõstmiseks aprillikuus kuni kümnendiku võrra, teatas HMS-ile astroloog Eduard Paukson teisest ilmast.
"Erinevalt Läti piimatööstustest meie omad hapukoore hinda praegu tõsta ei kavatse," rääkis Paukson. "Või ja rõõsa koore puhul loodavad nad läbi saada oluliselt väiksema hinnatõusuga kui 10 protsenti – arvutused seisavad mul alles ees. Senikaua, kui tööstused müüvad toorpiima Veenusele ja Marsile, valitseb Eestis toorpiima nappus ja hinnad tõusevad."
Eestis müüdav kilepiim kallines Pauksoni sõnul eelmisel aastal 18 protsenti.
neljapäev, 10. märts 2011
Reformierakond ja IRL jõudsid kokkuleppele
Pärast viis tundi väldanud pingelisi koalitsioonikõnelusi jõudsid Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) kokkuleppele, et poodi Coca-Cola järele saadetakse IRL-i poliitikasekretär Margus Tsahkna ja Reformierakonna juhatuse liige Taavi Rõivas yhiselt.
"Tegu on kompromissiga," ütles IRL-i peasekretär Ken-Marti Vaher täna hommikul Haige Mõistuse Syndikaadi korrespondendile. "Reformierakond lykkas otsustavalt tagasi IRL-i nõudmise, et Coca-Cola järele peaks minema Reformierakonna peasekretär Kristen Michal yksi. Õnneks leidsime lõpuks lahenduse, millega mõlemad pooled enam-vähem rahul olid."
Vaheri sõnul on oluline, et säärase kaaluga asju ajaksid mõlemad tulevased valitsuspartnerid koos, yhisel jõul.
Michal väljendas napisõnaliselt oma rahulolekut saavutatud kompromissiga ning märkis, et loodab koalitsiooniläbirääkimiste jätkumist samavõrd konstruktiivses meeleolus.
Rõivase kommentaari Haige Mõistuse Syndikaadil saada ei õnnestunud. Seevastu välisminister Urmas Paet avaldas anonyymseks jääda soovinud allika teatel Rõivasele eraviisiliselt kaastunnet. Allika nimi on toimetusele teada.
reede, 4. märts 2011
Emor: Nõia-Ints ja Pendli-Endel on usaldusväärsemad kui Toobal
Uuringufirma TNS Emor uuringu järgi ei saa Eesti elanike arvates Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali ütlemisi tõsiselt võtta ja ta teeb rahvale juba nalja.
“Mina usun enne Nõia-Intsu ja Pendli-Endli ennustusi kui Priit Toobali valimiseelseid analüüse," ütles üks uuringus osalenu. "Süstemaatilised vead arutluskäikudes, äravahetamiseni sarnaste pressiteadete päevade kaupa “tilgutamine” – see on kõige lihtlabasem valijatega manipuleerimine.”
Vahe Priit Toobali arvamusavalduste ja tegeliku elu vahel võib olla ootamatult suur, arvavad Emori küsitletud inimesed valdavalt.
teisipäev, 22. veebruar 2011
Kits külastas Tallinna Laste Turvakeskust
Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee keskust külastanud metskits tutvus tööga ning tõdes, et keskus teeb tublit tööd ning tunnustas keskuse personali positiivset meelestatust.
Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja Erki Korp tutvustas kitsele keskuse töömeetodeid sõltuvusprobleemidega lastega. Seejärel tehti keskuses ringkäik koos turvakeskuse juhataja ning osakonnajuhatajatega. Kitsele pakkus huvi keskuses viibivate laste tervislik seisund, täpsemalt HIV-positiivsete laste ja B- ning C-hepatiiti põdevate laste arv. Kits vestles külastuse käigus ka keskuse õega ning tõdes, et Turvakeskusel on väga hea koostöö Tallinna Lastehaiglaga. "Alates keskuse avamisest – septembrist 2000 kuni septembrini 2005 viibinud 190 lapsest põdes B- ja C-hepatiiti 30% lastest ning HIV-positiivseid lapsi oli keskusel sellel perioodil 17," ütles Korp.
Kohtumise lõpus andis Turvakeskuse juhataja kitsele üle ettepanekud, mis tehti laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemist käsitleval konverentsil Tallinnas 15.septembril 2006. Tallinna Laste Turvakeskus koostöös Belgia organisatsiooni Child Focusega, Euroopa Kadunud ja Väärkoheldud Laste Keskusega, Rahvusvahelise Kriminaalpoliitika Instituudiga korraldas rahvusvahelise konverentsi "Missing and sexually exploited children". Konverentsi avanud kits pidas konverentsi avakõnes antud teema käsitlemist väga oluliseks ning palus esitada konverentsi raames tehtavad ettepanekud Kitseministeeriumile.
Konverentsil tehtud ettepanekuid täiendasid kuu jooksul antud valdkonna spetsialistid ning täiendatud ettepanekud sai nüüd kitsele üle antud. "Loodan, et selline meeldiv koostöö erinevates riskilapsi puudutavates küsimustes jätkub ning saame oma töös saadud kogemustega toetada laste hoolekande arengut laiemalt kogu vabariigis," lisas Korp.
Keskusest lahkudes rõhutas kits Turvakeskuse personali töö tähtsust ning tänas meeldiva kohtumise eest turvakeskuse töötajate ning lastega.
Tallinna Laste Turvakeskus on Tallinna vanim turvakodu, mis loodi 1993. aastal ja ühendab hetkel Paldiski maantee 51 ja Nõmme tee 99 asuvaid keskusi, kokku 46 varjupaiga kohaga.
Loe ka: Sotsiaalminister Jaak Aab külastas Tallinna Laste Turvakeskust
Kits külastas lasteaeda
Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja Erki Korp tutvustas kitsele keskuse töömeetodeid sõltuvusprobleemidega lastega. Seejärel tehti keskuses ringkäik koos turvakeskuse juhataja ning osakonnajuhatajatega. Kitsele pakkus huvi keskuses viibivate laste tervislik seisund, täpsemalt HIV-positiivsete laste ja B- ning C-hepatiiti põdevate laste arv. Kits vestles külastuse käigus ka keskuse õega ning tõdes, et Turvakeskusel on väga hea koostöö Tallinna Lastehaiglaga. "Alates keskuse avamisest – septembrist 2000 kuni septembrini 2005 viibinud 190 lapsest põdes B- ja C-hepatiiti 30% lastest ning HIV-positiivseid lapsi oli keskusel sellel perioodil 17," ütles Korp.
Kohtumise lõpus andis Turvakeskuse juhataja kitsele üle ettepanekud, mis tehti laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemist käsitleval konverentsil Tallinnas 15.septembril 2006. Tallinna Laste Turvakeskus koostöös Belgia organisatsiooni Child Focusega, Euroopa Kadunud ja Väärkoheldud Laste Keskusega, Rahvusvahelise Kriminaalpoliitika Instituudiga korraldas rahvusvahelise konverentsi "Missing and sexually exploited children". Konverentsi avanud kits pidas konverentsi avakõnes antud teema käsitlemist väga oluliseks ning palus esitada konverentsi raames tehtavad ettepanekud Kitseministeeriumile.
Konverentsil tehtud ettepanekuid täiendasid kuu jooksul antud valdkonna spetsialistid ning täiendatud ettepanekud sai nüüd kitsele üle antud. "Loodan, et selline meeldiv koostöö erinevates riskilapsi puudutavates küsimustes jätkub ning saame oma töös saadud kogemustega toetada laste hoolekande arengut laiemalt kogu vabariigis," lisas Korp.
Keskusest lahkudes rõhutas kits Turvakeskuse personali töö tähtsust ning tänas meeldiva kohtumise eest turvakeskuse töötajate ning lastega.
Tallinna Laste Turvakeskus on Tallinna vanim turvakodu, mis loodi 1993. aastal ja ühendab hetkel Paldiski maantee 51 ja Nõmme tee 99 asuvaid keskusi, kokku 46 varjupaiga kohaga.
Loe ka: Sotsiaalminister Jaak Aab külastas Tallinna Laste Turvakeskust
Kits külastas lasteaeda
reede, 11. veebruar 2011
Ansip läheb ametlikule kohtumisele laamaga
Peaminister Andrus Ansip sõidab järgmisel nädalal ametlikule visiidile Tallinna loomaaeda, et kohtuda seal laamaga.
Lisaks sellele on valitsusjuhil kavas kohtuda samuti guanaakode ja alpakaga, teatas riigikantselei.
Tallinna loomaaia bioloogi Aleksei Turovski sõnul kuuluvad nii laama, guanaako kui ka alpaka Ameerika mõhnjalaliste hulka.
"Nad kõik synnivad sirge seljaga," kommenteeris Turovski. "Laamade perekonda kuulub kaks ulukiliiki – guanaako ja vikunja – ning kaks kodulooma – laama ja alpaka." Kõik neli liiki on Turovski sõnul ülipädevalt kohastunud väga raskete, ekstreemsete keskkonnatingimustega.
Riigikantselei teatel on valitsusjuhil edaspidi kavas ka kohtumine teise ulukist Ameerika mõhnjalalise vikunjaga. Valitsuse senisest tihedamad sidemed raskete oludega kohanenud laamade perekonna esindajatega aitavad riigikantselei hinnangul riigil paremini toime tulla maailmamajanduse keerulise väliskeskkonnaga.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
