reede, 17. veebruar 2012
esmaspäev, 6. veebruar 2012
Bürootehnikat müüakse tihti tegevusloata
Tehnilise järelevalve amet (TJA) viis möödunud aasta detsembris läbi bürootehnika müügi turujärelevalve, suurimaks tuvastatud rikkumiseks oli bürootehnika müümine ilma vastava tegevusloata.
Lisaks müüdi tooteid, millel puudusid kasutusload ja nõuetekohane märgistus, rikuti selvemüügi piirangut ning ajutises müügikohas müüdi III kategooria tooteid ehk keskmise ohutasemega kontoritarbeid, mille jaemüük on keelatud.
Kampaania käigus kontrolliti ühtekokku 34 müügikohta üle Eesti. Järelevalvekampaania käigus tehti puuduste kõrvaldamiseks 13 ettekirjutust. Tegevusloata bürootehnikat müünud isikute suhtes algatati väärteomenetlused.
TJA tuletab tarbijatele meelde, et tegevusloata müüdud A4-formaati paberileht põhjustab uuringute kohaselt kontoritöötajatele tõenäoliselt kuni 42 protsenti rohkem vigastusi kui tegevusloa alusel müüdud paberileht. Samuti on kõrgem tõsiste vigastuste oht, selgub tööinspektsiooni statistikast.
Sildid:
järelevalve,
kuritegevus,
masinad,
veri ja vägivald
pühapäev, 5. veebruar 2012
Michal: vale inimese vägistamist ei saa kunagi täielikult välistada
«Rahvuslik vanglakäitumine kinnipeetavate vahel põhineb vastastikusel usaldusel ja vastastikusel tunnustamisel,» rääkis Michal HMSile.
Michali sõnul on vanglate vägistamiskombestik sisuliselt iga õigusasutuse siseküsimus, kuid tahes-tahtmata on vangla kohaks, kus teatud inimõigused alati täiel määral ei kehti.
Loe ka: Michal: Vale inimese vahistamist ei saa kunagi täielikult välistada.
laupäev, 4. veebruar 2012
ERRi juhtkond otsustas lõpetada uudiste avaldamise veebis
Rahvusringhäälingu (ERR) ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki sõnul otsustas rahvusringhäälingu juhatuse anonüümne esimees 20. jaanuaril lõpetada oma uudisteportaalis uudiste avaldamise.
1. jaanuaril hakkas rahvusringhäälingu uudisteportaali arvamusrubriigis ilmuma uudis - žanr, mis kirjeldab fakte, millel tavaliselt on all kirjutaja nimi ning on lugeja jaoks objektiivne, rääkis Tammerk Vikerraadio saates "Meediatund".
"Ajakirjanduseetika nõuniku seisukoht uudise teemal on, et žanriliselt ei saa eeldada, et uudis oleks tasakaalus; fakte kirjeldav ja meediaorganisatsiooni nimel avaldatud uudis ei ole oma olemuselt sobilik rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku meediakanali uudisteportaali, sest selle žanri kasutamine võib kahjustada rahvusringhäälingu tasakaalustatuse põhimõtet," selgitas Tammerk.
"Kui rahvusringhääling teatab uudises näiteks, et ühe erakonna poliitikud said pistisekahtluse, nagu oli tegu 4. jaanuari uudises, siis võib see panna asjatu kahtluse alla selle meediaorganisatsiooni maine ja võimekuse pakkuda erapooletut kajastust," sõnas Tammerk.
"Uudis on selle jaoks liiga institutsiooniline žanr, et seda saaks taandada meediaorganisatsiooni ühe üksuse arvamuseks, antud juhul siis uudisteportaali toimetuse arvamuseks, rahvusringhäälingu uudisteportaali usaldusväärne ja tasakaalukas maine on minu arvates liiga palju väärt, et teda žanriliste eksperimentidega kõigutada," tõdes ERRi ajakirjanduseetika nõunik.
"Tegelikult iga uudise kohta, mis puudutab olulisi valikulisi küsimusi, võib lugeja ütelda, miks peab rahvusringhääling kui avalik-õiguslik kanal siin vaidluses mingi poole valima? Näiteks kas või Tartu ülikooli Narva kolledži teemaline arutelu: tudeng võib ette heita, et avalik-õiguslik meediakanal ei peaks avaldama teadet, et külm peatas Tartu ülikooli Narva kolledži ehituse," tõi Tammerk veel ühe näite.
Loe ka: ERRi juhtkond otsustas lõpetada anonüümsete juhtkirjade avaldamise veebis
1. jaanuaril hakkas rahvusringhäälingu uudisteportaali arvamusrubriigis ilmuma uudis - žanr, mis kirjeldab fakte, millel tavaliselt on all kirjutaja nimi ning on lugeja jaoks objektiivne, rääkis Tammerk Vikerraadio saates "Meediatund".
"Ajakirjanduseetika nõuniku seisukoht uudise teemal on, et žanriliselt ei saa eeldada, et uudis oleks tasakaalus; fakte kirjeldav ja meediaorganisatsiooni nimel avaldatud uudis ei ole oma olemuselt sobilik rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku meediakanali uudisteportaali, sest selle žanri kasutamine võib kahjustada rahvusringhäälingu tasakaalustatuse põhimõtet," selgitas Tammerk.
"Kui rahvusringhääling teatab uudises näiteks, et ühe erakonna poliitikud said pistisekahtluse, nagu oli tegu 4. jaanuari uudises, siis võib see panna asjatu kahtluse alla selle meediaorganisatsiooni maine ja võimekuse pakkuda erapooletut kajastust," sõnas Tammerk.
"Uudis on selle jaoks liiga institutsiooniline žanr, et seda saaks taandada meediaorganisatsiooni ühe üksuse arvamuseks, antud juhul siis uudisteportaali toimetuse arvamuseks, rahvusringhäälingu uudisteportaali usaldusväärne ja tasakaalukas maine on minu arvates liiga palju väärt, et teda žanriliste eksperimentidega kõigutada," tõdes ERRi ajakirjanduseetika nõunik.
"Tegelikult iga uudise kohta, mis puudutab olulisi valikulisi küsimusi, võib lugeja ütelda, miks peab rahvusringhääling kui avalik-õiguslik kanal siin vaidluses mingi poole valima? Näiteks kas või Tartu ülikooli Narva kolledži teemaline arutelu: tudeng võib ette heita, et avalik-õiguslik meediakanal ei peaks avaldama teadet, et külm peatas Tartu ülikooli Narva kolledži ehituse," tõi Tammerk veel ühe näite.
Loe ka: ERRi juhtkond otsustas lõpetada anonüümsete juhtkirjade avaldamise veebis
Surnud mees takistas tänaval liiklust
Mustamäel Szolnoki peatuses lebas täna hommikul kella üheksa ajal surnukeha, mis takistas jalakäijate liiklust.
Politsei sõnul kuulus surnukeha lõhnavee-eksperdile ning oli tekkinud alajahtumise teel. Pensionäridest tekkinud ummik kõrvaldati jalakäijate liikluse ümbersuunamisega taksode liiklemiseks mõeldud alale.
Jalakäijate normaalne liiklus on praeguseks taastatud.
Loe ka: Põlenud rekka takistas maanteel liiklust
Politsei sõnul kuulus surnukeha lõhnavee-eksperdile ning oli tekkinud alajahtumise teel. Pensionäridest tekkinud ummik kõrvaldati jalakäijate liikluse ümbersuunamisega taksode liiklemiseks mõeldud alale.
Jalakäijate normaalne liiklus on praeguseks taastatud.
Loe ka: Põlenud rekka takistas maanteel liiklust
Ministeerium karistas esmakordselt kultuuri toetanud ettevõtteid
Kultuuriministeerium karistas firmasid ja ettevõtjaid, kes tänavu esmakordselt kultuuri toetasid. Kokku jagati välja 110 kohtuotsust, nende seas kolm firma sundlõpetamist, mille pälvisid Nordea pank Eesti, Nordic Hotels OÜ ja kultuurimetseenina tuntud ärimehe Enn Kunila ettevõtted, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kõik 110 kurjategijat valisid välja ministeeriumiinimesed ise toetussummade järgi. Kultuuriminister Rein Lang usub, et tegelikke toetajaid on kaks-kolm korda rohkem ja toetamise väljajuurimine on alles algusjärgus.
"Viimase aja uuringud, mida on teinud ka konjunktuuriinstituut ja ka kultuuriministeerium, näitavad seda, et erasektori osatähtsus kultuuriürituste, aga ka kultuuriühingute ja institutsioonide finantseerimisel on väga selgelt tõusnud. Ühes tsiviliseeritud turumajandusega riigis on kultuur äri ja toetust ei vaja: kultuur pole mingi ripats," rääkis minister Lang.
Loe ka: Ministeerium tunnustas esmakordselt kultuuri toetanud ettevõtteid
Kõik 110 kurjategijat valisid välja ministeeriumiinimesed ise toetussummade järgi. Kultuuriminister Rein Lang usub, et tegelikke toetajaid on kaks-kolm korda rohkem ja toetamise väljajuurimine on alles algusjärgus.
"Viimase aja uuringud, mida on teinud ka konjunktuuriinstituut ja ka kultuuriministeerium, näitavad seda, et erasektori osatähtsus kultuuriürituste, aga ka kultuuriühingute ja institutsioonide finantseerimisel on väga selgelt tõusnud. Ühes tsiviliseeritud turumajandusega riigis on kultuur äri ja toetust ei vaja: kultuur pole mingi ripats," rääkis minister Lang.
Loe ka: Ministeerium tunnustas esmakordselt kultuuri toetanud ettevõtteid
reede, 3. veebruar 2012
Välisminister Urmas Paet avaldas USA kolleegile kaastunnet seoses SOPA eelnõuga
Eesti välisminister Urmas Paet avaldas oma USA kolleegile Hillary Clintonile kaastunnet seoses piraatlusvastase SOPA eelnõu arutelu edasilükkamisega.
Paeti sõnul on tegemist kurva hetkega Ameerika rahva ajaloos ning ta ühineb eesti rahva nimel ameeriklaste leinaga: "Olen mõttes Ameerika rahvaga sel kurval päeval ning avaldan kaastunnet asjaosaliste lähedastele ning kõigile teistele eelnõu arutelu läbi kannatanutele. Soovime eelnõule kiiret paranemist ja loodame, et põhjused selgitatakse välja võimalikult kiiresti."
Paeti sõnul on tegemist kurva hetkega Ameerika rahva ajaloos ning ta ühineb eesti rahva nimel ameeriklaste leinaga: "Olen mõttes Ameerika rahvaga sel kurval päeval ning avaldan kaastunnet asjaosaliste lähedastele ning kõigile teistele eelnõu arutelu läbi kannatanutele. Soovime eelnõule kiiret paranemist ja loodame, et põhjused selgitatakse välja võimalikult kiiresti."
Sildid:
internet,
Paet avaldab kaastunnet,
tsensuur,
USA
kolmapäev, 1. veebruar 2012
Kommentaarideta: Linnaosalehtedest parim pälvis linnapea tunnustuse
Tallinna linnapea Edgar Savisaar nimetas Nõmme linnaosa ajalehe „Nõmme Sõnumid“ 2011. aasta parimaks Tallinna linnaosa ajaleheks ning premeeris selle tegijaid.
Linnapea käskkirja kohaselt premeeritakse aastaarvule vastavalt so 2011 euroga ajalehe „Nõmme Sõnumid“ väljaandmisel tehtud hea töö eest Nõmme linnaosa vanemat Erki Korpi ja linnaosa avalike suhete nõunikku Jukko Noonit rahaliselt, kummalegi eraldatakse preemiaks 1005,50 eurot, teatas Raepress.
„Nõmme Sõnumite“ tegijate käskkirjaga tunnustamisel ja premeerimisel lähtus linnapea vajadusest tõsta Tallinna linnaosade ajalehtede professionaalset taset ning linna avalike suhete direktori ettepanekust.
“Nõmme Sõnumid on heas mõttes „oma küla leht“, mille eesmärk on jagada olulist infot linnaosas toimuva kohta ning ühtlasi tutvustada Nõmme ajalugu, silmapaistvaid nõmmelasi ja nende panust kodukandi arengusse,“ ütles Nõmme linnaosa vanem Erki Korp, avaldades ühtlasi linnapeale tänu tunnustuse eest.
„Lehe kauni kujunduse ja korrektse keele eest võlgneme tänu oma koostööpartneritele Postimehes,” lisas Korp.
teisipäev, 31. jaanuar 2012
Eesti pank kuulutab välja kriisimündi kujunduskonkursi
Euro on juba mitmendat aastat kriisis. Igaks juhuks emiteerib Eesti Pank hõbedast meenemündi nominaalväärtusega 12 eurot.
Eesti Pank soovib meenemündile leida kujunduse, mis kajastaks eurokriisi kui riike ühendavat sündmust, Eesti majandusteadlaste saavutusi, rahvusvahelisi nõupidamisi, pangajookse, vaesust või muud kriisiga seonduvat.
Üks autor või autorite kollektiiv võib esitada konkursile ka mitu kavandit. Konkursi täpsed tehnilised, osalemise ja hindamise tingimused leiab Eesti Panga kodulehelt.
Eesti panga esindaja Viljar Rääsk kommenteeris sammu kui populaarset võimalust investeerida väärismetallidesse. "Me teame ju kõik, et varsti on rahaga kõik läbi ja kuld ja hõbe on aastasadu Eestlasi rasketest aegadest läbi aidanud. Eesti pank tahakski siin oma õla alla panna."
Miks just 12€ Eesti Pank kommenteerida ei osanud.
Loe ka: Eesti Pank kuulutab välja meenemündi kujunduskonkursi
Eesti Pank soovib meenemündile leida kujunduse, mis kajastaks eurokriisi kui riike ühendavat sündmust, Eesti majandusteadlaste saavutusi, rahvusvahelisi nõupidamisi, pangajookse, vaesust või muud kriisiga seonduvat.
Üks autor või autorite kollektiiv võib esitada konkursile ka mitu kavandit. Konkursi täpsed tehnilised, osalemise ja hindamise tingimused leiab Eesti Panga kodulehelt.
Eesti panga esindaja Viljar Rääsk kommenteeris sammu kui populaarset võimalust investeerida väärismetallidesse. "Me teame ju kõik, et varsti on rahaga kõik läbi ja kuld ja hõbe on aastasadu Eestlasi rasketest aegadest läbi aidanud. Eesti pank tahakski siin oma õla alla panna."
Miks just 12€ Eesti Pank kommenteerida ei osanud.
Loe ka: Eesti Pank kuulutab välja meenemündi kujunduskonkursi
Eesti saavutas libarahvaloenduse maailmarekordi
Libaloenduse käigus on sündinud uus maailmarekord. Ametlikke rahvaloendajaid ennetanud libaloendajad on loendanud 157,6% Eesti elanikest, teatas Statistikaamet.
Teadaolevalt on seni kõige kõrgem libarahvaloendusel osalenute protsent olnud Kanadas, kus libaloendusel osales 99,6 protsenti elanikest.
Libarahvaloendusel saab osaleda veel 31. jaanuari südaööni, ülejäänuid külastab veebruari keskpaigast märtsi lõpuni ametlik rahvaloendaja.
Vabatahtlikult töötavaid libaloendajaid võib tunda ära rahvaloenduse sinise salli ja töötõendi puudumise järgi.
Loe ka: E-rahvaloenduse maailmarekord löödud?
Teadaolevalt on seni kõige kõrgem libarahvaloendusel osalenute protsent olnud Kanadas, kus libaloendusel osales 99,6 protsenti elanikest.
Libarahvaloendusel saab osaleda veel 31. jaanuari südaööni, ülejäänuid külastab veebruari keskpaigast märtsi lõpuni ametlik rahvaloendaja.
Vabatahtlikult töötavaid libaloendajaid võib tunda ära rahvaloenduse sinise salli ja töötõendi puudumise järgi.
Loe ka: E-rahvaloenduse maailmarekord löödud?
laupäev, 21. jaanuar 2012
Max Kauri koju viidi tundlikku infot sisaldav arvuti
Eile viidi Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest liikme Max Kauri koju arvuti, mis sisaldas poliitilist kirjavahetust ja muud sensitiivset infot.
Max Kaur ütles ERRi uudisteportaalile, et ta avastas oma Meriväljal asuvas majas toimunud sündmuse eile õhtul kella kaheksa paiku."Oli võimatu mitte märgata, et arvuti on majja toodud. Sissetungijad olid tegutsenud professionaalselt, justkui oleks teatud mida tehakse," ütles Kaur. Ta kiitis politseid, kes saabusid viivitamatult koos koertega kohale.
"Toodud informatsioonikandjad sisaldasid loomulikult sensitiivset infot, sealhulgas Edgar Savisaart käsitlevat käsikirja "Krüsanteemimaja saladus", kirjavahetust poliitikutega ja muud," selgitas ta.
"Võin teile kinnitada, et informatsioonikandjate füüsiline vanus teeb võimatuks, et nende vastu on mul huvi kui vara vastu. Seega on loogiline oletada, et tunnen huvi nendes peituva info vastu," rõhutas Kaur.
Ta avaldas lootust, et politsei uurib, kes toomise organiseeris. "Usun, et tabamise võimalused on täiesti olemas. Aga miks ka mitte? Igal pool ripuvad kaamerad. Loodan, et isegi nende järgi on võimalik taastada kurjategijate marsuut," ütles ta.
"Ükskõik, kes selle ka organiseeris, tigedusest hullunud sotsid, kelle jälgedel olen, või Kapo, kes tahtsid mind infoga kompromiteerida või inimesed, kes loodavad mind kui poliitikut mõjutada - varem või hiljem kukuvad nad sisse. Minul pole midagi karta," lisas Kaur.
Põhja prefektuuri pressiesindaja kinnitas, et eile tuli Merivälja teel asuvast elamust politseile väljakutse.
Loe ka: ERR: Max Kauri kodust varastati tundlikku infot
Sildid:
bardakk,
kuritegevus,
PR uudised,
setu separatistid
neljapäev, 19. jaanuar 2012
kolmapäev, 18. jaanuar 2012
Toobal avaldab Hannes Rummi kirjavahetuse Singapuris
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal avaldab tema käsutusse sattunud Hannes Rummi kirjavahetuse kaheköitelise ingliskeelse raamatuna "Tõde Eestist", mis ilmub samaaegselt Singapuris, Viinis ja Tallinnas.
"Seda hakati kirjutama samal ajal Savisaaree monograafiaga "Peaminister"," ütles Toobal HMS-ile. "Raha selle raamatu maailmas väljaandmiseks ja levitamiseks hakati koguma rohkem kui kümme aastat tagasi."
Avaldatav raamat on monograafia mõõtu ja vastab Toobali sõnul küsimusele, mida on maailmal ja eriti Euroopal meie vigadest õppida.
"Raamat kisub külmade ja dokumenteeritud faktide abil alasti mitmed kuningad, kes on sundinud avalikkust valetama nii iseendale kui neile," märkis Toobal. "Eesti vajab enesepuhastust ning selleks pole muud võimalust kui lahti rääkida mitmed justkui ammu teada lood meie poliitilises pagasis."
Toobali sõnul annaksid mitmed praegused võimurid annaksid oma parima, et vältida selle raamatu avaldamist või kahjustada selles esitatavaid tõdesid juba eos. Võimalik, et monograafiast tehakse lisaks ingliskeelsele ka saksakeelne versioon, sest ka selle vastu on huvi tuntud, märkis Toobal.
Sildid:
demagoogia,
kirjandus,
poliitika,
Priit,
Singapur
reede, 13. jaanuar 2012
Eerik-Niiles Kross valiti Piraadipartei esimeheks
Eesti Piraadipartei valis reedel toimunud erakorralisel yldkogul esimeheks endine Eesti luurekoordinaatori Eerik-Niiles Krossi, kelle Venemaa ametivõimud on kuulutanud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks syydistatuna piraatluses.
"Kuigi midagi pole veel lõplikult tõestatud, annab piraatlussyydistus mulle teatava tõsiseltvõetavuse rahvusvahelises piraatide kogukonnas," märkis Kross eksklusiivintervjuus HMS-ile.
"Arr," lisas Kross.
Kross ytles, et kavatseb Piraadipartei nimel nõuda erakorraliste riigikogu valimiste korraldamist.
Vastuseks HMS-i kysimusele, kas säärane algatus ei kanna omakasu huve ega ole tingitud Krossi soovist saada riigikogu liikmena saadikupuutumatus, nohises ja naeratas Kross ebamääraselt, kuid paljutähendavalt.
1995. aasta riigikogu valimistel jäi Eesti Rahva Jäägerpartei napilt alla valimiskynnise. Jäägerpartei juht oli Asso Kommer, kes Eesti ametivõimude esitatud syydistuse alusel oli valimiste aegu kohtu all.
kolmapäev, 7. detsember 2011
Tartu ylikool pääses napilt tarva käest
Tartu kesklinnas märatses kolmapäeva hommikul mitu tundi kontrollimatult geenitehnoloogilise eksperimendi korras sigitatud ja kasvatatud tarvas, ylikooli peahoone pääses tarva kyysist napilt.
Tarva neutraliseerimiseks tuli oodata Tallinna loomaaia uinutipyssiga spetsialiste, teatas Lõuna päästekeskus HMS-ile. Tarvas pääses valla kolmapäeva varahommikul selle eest vastutavate isikute hooletuse tõttu.
Kannatada sai mitu fassaadi Ylikooli tänaval, kahjukindlustusseltsid tegelevad kulude esialgse kokkulöömisega.
Tarva kasvatamiseks sai Tartu ylikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut (TYMRI) vajalikke materjale Leedu kolleegide käest. Eksperimenti on plaanis korrata.
esmaspäev, 5. detsember 2011
Indrek Raudne: lahkun poliitikast ärisse
Riigikogu liige Indrek Raudne teatas, et lahkub riigikogu liikme ametist ja poliitikast, et keskenduda oma tööle ettevõtte OÜ Integer Invest juhatuse liikmena.
Varem on 2003. aastal riigikogu valimistel Res Publica nimekirjas "Äraostmatute" brändi all kandideerinutest lahkunud poliitikast ärisse AS-i Elering juht Taavi Veskimägi.
HMS-il ei õnnestunud saada kahelt ylejäänud "Äraostmatute" brändi omanikust poliitikult Ken-Marti Vaherilt ega Urmas Reinsalult yhemõttelist vastust selle kohta, millal nad oma kolleegidele järgneda kavatsevad.
"Mul ei oleks ilma riigikogust lahkumata võimalust jätkata normaalsel moel ettevõtlustegevusega, sest peaksin ka edaspidi pidevalt tõestama, et ma ei ole kaamel," kommenteeris Raudne oma avalduses. "Lahkun riigikogu liikme ametist. Ma ei tee seda sellepärast, et oleksin rikkunud oma ametivannet, seadusi või käitunud ebaeetiliselt."
"Astun suurest poliitikast kõrvale vaid sellepärast, et pooltõdede, segaduse, laimu ja väärinfoga manipuleerimine seab ebaõiglase rünnaku alla minu erakonna IRL-i. Minu erakonnal ei ole mingit pistmist minu ettevõtete majandustegevusega," selgitas Raudne. "Laimu ja väärinformatsiooni ümberlükkamine võtab paratamatult oma aja ning oma erakonna IRL patrioodina tahan säästa oma erakonda. Astun täna kõrvale, et erakond saaks liikuda edasi."
OÜ Integer Invest kuulub täielikult Indrek Raudsele. Integer Investi kontserni kuuluvad veel OÜ Integer Broker ja OÜ TWC Boats. Integer Investile kuulub ka kolmandik OÜ-st Centennial Investments. Raudsele kuulub ka Kotlandi mõis Saaremaal.
Sildid:
demagoogia,
Eesti,
kinnisvara,
korruptsioon,
poliitika,
äri
neljapäev, 24. november 2011
Eesti kuulutas Second Life'ile sõja
Välisministeerium sulges Second Life'is tegutsenud Eesti saatkonna, kuna vabariigi valitsus kuulutas neljapäevasel istungil Second Life'ile sõja.
Sõja põhjuseks on tarvidus kaitsta Eesti rahvuslikesse huvidesse tihedalt puutuvat Skype'i arenduskeskust, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Ka Second Life on oma saatkonna Tallinnas sulgenud, kuid loodab ametlike teadete kohalelt konflikti lahendamist diplomaatilisel teel.
"Arvestades internetikommunikatsiooni tänaseid trende leidsime, et mõttekas on alustada kybersõjategevust Second Life'i vastu," ütles ministeeriumi pressiesindaja. "Second Life on kaitseministeeriumi hinnangul kyberkaitseliidule jõukohane vastane, nende analyyside kohaselt peaks nad alistuma kahe nädalaga."
Kogemuse mõttes on ministeeriumi hinnangul kybersõda Second Life'iga igati kasulik projekt, millest on palju õppida. Virtuaalsõjas saab kyberkaitseliidu võimekust kontrollida paremini kui õppusel.
Eesti riik avas oma saatkonna Second Life'is 2007. aasta detsembris, olles toona kolmas riik maailmas, kes Second Life'iga diplomaatilised suhted sisse seadis.
Sildid:
diplomaatia,
Eesti,
internet,
kyberkuritegevus,
sõjandus,
ulme
neljapäev, 17. november 2011
Tallinna Ülikool võib saada omanimelise linnavoliniku
Kui Tallinna volikogu nõustub oma esimehe Toomas Vitsuti algatatud eelnõuga, tuleb Narva maanteele Tallinna Vitsuti Ülikooli nimeline trammipeatus.
Vitsut andis täna linnavolikogu menetlusse eelnõu, milles ta taotleb Kreutzwaldi trammipeatuse ümbernimetamist Tallinna Vitsuti Ülikooli nimeliseks. Ühtlasi soovib ettepaneku tegija, et transpordiamet leiaks võimalusi linnaelanike liikumisvõimaluste parandamiseks trammiliinidel. Eraldi on eelnõus välja toodud trammiliikluse tihendamine Kadrioru suunal tööpäeviti kella 9.30-st kuni 9.31-ni, kui seal sõidab kõige enam Tallinna Ülikooli üliõpilasi ja õppejõude.
Volikogu esimees selgitas, et eelnõu ajendiks sai Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi ettepanek. Trammiliinil nr 3 vähendati liiklust suvel seoses väiksema koormusega. Nüüd soovib ülikool sõidugraafiku tihendamist, kuna tramm on sealkandis peamine ühissõiduk. Vitsuti sõnul lihtsustaks peatuse uus nimi aga ülikooli külaliste ja avalikel üritustel osalejate orienteerumist; liiati on Kreutzwaldi nimi eksitav, sest sellenimeline tänav asub peatusest kaugel, linnavolinik Vitsut on aga ülikoolile alati ligidal.
Vitsut andis täna linnavolikogu menetlusse eelnõu, milles ta taotleb Kreutzwaldi trammipeatuse ümbernimetamist Tallinna Vitsuti Ülikooli nimeliseks. Ühtlasi soovib ettepaneku tegija, et transpordiamet leiaks võimalusi linnaelanike liikumisvõimaluste parandamiseks trammiliinidel. Eraldi on eelnõus välja toodud trammiliikluse tihendamine Kadrioru suunal tööpäeviti kella 9.30-st kuni 9.31-ni, kui seal sõidab kõige enam Tallinna Ülikooli üliõpilasi ja õppejõude.
Volikogu esimees selgitas, et eelnõu ajendiks sai Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi ettepanek. Trammiliinil nr 3 vähendati liiklust suvel seoses väiksema koormusega. Nüüd soovib ülikool sõidugraafiku tihendamist, kuna tramm on sealkandis peamine ühissõiduk. Vitsuti sõnul lihtsustaks peatuse uus nimi aga ülikooli külaliste ja avalikel üritustel osalejate orienteerumist; liiati on Kreutzwaldi nimi eksitav, sest sellenimeline tänav asub peatusest kaugel, linnavolinik Vitsut on aga ülikoolile alati ligidal.
Sildid:
demagoogia,
korruptsioon,
Tallinn,
transport ja logistika
esmaspäev, 7. november 2011
Võrdõiguslikkuse volinik diskrimineerib homofoobset praosti
"Homofoobia on osa Eesti rahva ja kultuuri traditsioonilistest väärtustest, mida ei tohi halvustada," lausus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Saarte praostkonna praost Veiko Vihuri intervjuus Haige Mõistuse Sündikaadile. "Juba meie vaarisad kasvasid üles teadmisega, et peded on värdjad. Iga eestlane, kes peab pühaks esivanemate pärandit, annab selle teadmise edasi ka oma lastele. Vaba inimene vabal maal peab teadma, et ta võib riistaimejaid puhta südamega peksta, tal on selleks õigus, sest erinevalt neist on ta oma kodumaal, kuradi pederaibetel aga pole siia mingit asja. Homod on saatanast! Urr! Ärr! Örr!"
Täna uudisekanalitele saadetud pöördumises kirjutab Vihuri: "Võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi hiljutist sekkumist Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku siseasjadesse seoses endise vaimuliku väidetava diskrimineerimisega seksuaalse orientatsiooni põhjal ja äsjast väidetavat rassilise diskrimineerimise juhtumit seoses Saaremaa jooksuvõistlusega tuleb tõdeda, et Eesti Vabariigis on välja kujunemas kafkalik, autoritaarsele režiimile omane asjadekorraldus, kus rikutakse homofoobsetele ühendustele seadusega tagatud autonoomiat ning tavakodanikke hirmutatakse diskrimineerimissüüdistuste ja -menetlustega."
"Tuleb tõdeda, et oma panuse hirmu ja süü õhkkonna kujundamisse on andnud ka sotsiaalministeeriumi toetatud kampaania "Erinevus rikastab", mis tegeleb homofoobseid väärtushinnanguid järgivate kodanike halvustamise ja sildistamisega lausa riiklikul tasemel ja maksumaksja raha eest," räuskab Vihuri.
"Sellise olukorraga Eesti Vabariigis ei saa leppida kirik ega ükski lojaalne ja terve mõistusega kodanik. Oma volitusi kuritarvitav ja kodanikke alandav võrdõiguslikkuse volinik Mari-Liis Sepper ei saa ametis jätkata, samuti peab riik lõpetama teatud kampaaniate toetamise kaudu homofoobide halvustamise," jaurab Vihuri. "Erinevatel kodanikeühendustel ja arvamusliidritel tuleks senisest jõulisemalt välja astuda absurdiilmingute vastu, mida meie oma riigis riigivõimu egiidi all ja maksumaksja rahaga soodustatakse."
Loe ka: EELK praost nõuab võrdõiguslikkuse voliniku lahkumist
Täna uudisekanalitele saadetud pöördumises kirjutab Vihuri: "Võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi hiljutist sekkumist Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku siseasjadesse seoses endise vaimuliku väidetava diskrimineerimisega seksuaalse orientatsiooni põhjal ja äsjast väidetavat rassilise diskrimineerimise juhtumit seoses Saaremaa jooksuvõistlusega tuleb tõdeda, et Eesti Vabariigis on välja kujunemas kafkalik, autoritaarsele režiimile omane asjadekorraldus, kus rikutakse homofoobsetele ühendustele seadusega tagatud autonoomiat ning tavakodanikke hirmutatakse diskrimineerimissüüdistuste ja -menetlustega."
"Tuleb tõdeda, et oma panuse hirmu ja süü õhkkonna kujundamisse on andnud ka sotsiaalministeeriumi toetatud kampaania "Erinevus rikastab", mis tegeleb homofoobseid väärtushinnanguid järgivate kodanike halvustamise ja sildistamisega lausa riiklikul tasemel ja maksumaksja raha eest," räuskab Vihuri.
"Sellise olukorraga Eesti Vabariigis ei saa leppida kirik ega ükski lojaalne ja terve mõistusega kodanik. Oma volitusi kuritarvitav ja kodanikke alandav võrdõiguslikkuse volinik Mari-Liis Sepper ei saa ametis jätkata, samuti peab riik lõpetama teatud kampaaniate toetamise kaudu homofoobide halvustamise," jaurab Vihuri. "Erinevatel kodanikeühendustel ja arvamusliidritel tuleks senisest jõulisemalt välja astuda absurdiilmingute vastu, mida meie oma riigis riigivõimu egiidi all ja maksumaksja rahaga soodustatakse."
Loe ka: EELK praost nõuab võrdõiguslikkuse voliniku lahkumist
reede, 4. november 2011
Paet avaldas kaastunnet Arnold Greenile
Välisminister Urmas Paet avaldas kaastunnet Eesti NSV kauaaegsele välisministrile Arnold Greenile tema lahkumise puhul siit ilmast.
"Arnold Green oli silmapaistev diplomaat, kes esindas sirgeselgselt Eesti rahvuslikke huve mitu aastakümmet kogu maailmas," ütles Paet välisministeeriumi ametlikus avalduses. "Endised kolleegid nii Eesti välisministeeriumis kui ka meie liitlastest diplomaatide hulgas jäävad temast puudust tundma."
Arnold Green oli Eesti NSV välisminister aastatel 1962–1990, juhtides Eesti välispoliitikat sääraste keeruliste syndmuste keskmes nagu peaaegu NSVLi-USA tuumasõjani viinud Kariibi kriis, kogu Euroopat vapustanud Praha kevad ja Afganistani sõda.
Aastail 1953–1984 oli Arnold Green ka Eesti NSV asepeaminister ning enne välisministriks saamist aastail 1958–1960 Eesti NSV haridusminister.
Loe ka: Suri Arnold Green
Tellimine:
Postitused (Atom)