Eesti Loto käis hasartmänguseaduse arutelul välja idee, et keelustada tuleks hasardi, kuulsuse ja isikliku saavutusvajaduse peale mängitavad mängud, mis tähendaks keskkondade nagu lapsepõlvest tuntud asfaldile joonistatud keksukast keelustamist.
Eesti Loto soovis teha seaduseparandust, mille kohaselt loetaks "hasartmänguks ka sellised mängud, mille kõik tunnused on sarnased hasartmänguga, kuid osalemiseks tehtavad panused või mängu tulemusena saadavad võidud on väljendatud virtuaalse rahana, staatuse või muu tunnustusena, mida ei ole võimalik vahetada reaalse raha ega rahaliselt hinnatavate esemete vastu".
Selliseid mänge võiks Eesti Loto idee kohaselt korraldada ainult keskkonnad, kellele on hasartmängu korraldamise tegevusluba.
Erinevad reeglid Eesti Loto juhatuse esimehe Heiki Kranichi sõnul peetakse enesestmõistetavaks, et alkohol ja tubakas ei tohi olla alaealistele kättesaadav.
Samas pole arusaadav, miks peetakse alaealistel lubatavaks mängida mänge, mis oma olemuselt on hasartmängud – eriti kui mäng käib staatuse peale, sest see on teismelisele tihti rahast tähtsam.
"Tõenäoliselt nõustute minuga, et vaatepilt, kus emadepäeva lastenäidendis lapsed laval mängult jooksid ja suitsetaksid oleks õõvastav, kuigi pudelid oleksid tühjad ja sigaretid ei põleks," võrdles Kranich. "Sama pöörane oleks ka lasteaeda või tegelikult kuhu iganes paigutatud "lastesõbralik" nn ühekäeline bandiit, mis ei anna võitudena mitte raha, vaid näiteks kommi."
Kranichi hinnangul on selliste mängude mängimisega sõltuvusrisk selgelt olemas ja mõnegi mängija jaoks ohtlikult suur.
Kranichi sõnul teevad neile kõige rohkem muret mängude korraldajad, kes riigis tegevusluba ei oma, makse ei maksa, aga mänge pakuvad.
Eesti Loto juhatuse esimehe sõnul saavad sellised keskkonnad enda tegevust suurepäraselt reklaamida just keskkondadega, kus kasutatakse mänguraha. Samas on Kranichi väitel sellises keskkonnas tavaliselt viide kohale, kus saab juba raha peale mängida. Lisaks võidakse seal inimesi õpetada, kuidas riigi seatud blokeeringutest mööduda. "Eile tabasime viieaastase Anne ja kuueaastase Mihkli Olympic Casino maja taga poodi mängimas," tõi Kranich kurva näite.
Keeruline teema Kranich möönis, et mänge, mis hasarti tekitavad, on muidugi lõpmatult palju ja teatava mööndusega võiks sellesse kategooriasse lugeda kõik populaarsed mängud.
"Põnevus ja hasart teevadki mängu populaarseks ning mitmedki lapsevanemad on hädas, et mänguhimulist last õppima ja õhtul voodisse saada," sõnas Kranich. "Ja pole vahet, kas tolleks hasardiallikaks on mõni poemäng või ammutuntud kummikeks."
Kranichi arvates on seos mängude - ja mitte ainult hasartmängusarnaste mängude - ning sõltuvuse vahel kindlasti olemas. Seetõttu pole oluline, kas mäng toimub raha, kuulsuse või lihtsalt isikliku saavutusvajaduse rahuldamise peale.
"Oluline on see, et kahjuks viib see kõik sammukese lähemale ka hasartmängusõltuvuse riskile," väitis Kranich.
Kuigi Eesti Loto juhatuse esimehe väitel tunnistavad kõik asjaosalised probleemi olemasolu, pole praegu hea lahendust leitud.
Nii ei toetatud Kranichi väitel ka nende ettepanekut ja teema jääb tulevikku.
Hasartmänguseaduse muutmise ees vastutav riigikogu liige Toomas Tõniste ütles, et see ettepanek ei põhinenud põhjalikul analüüsil, mistõttu oli võimatu teha õiget otsust.
"Üritasin mitte seaduseks kirjutada neid asju, kus üks ütleb üht ja teine teist, kuid Eestis tehtud analüüse pole," selgitas Tõniste.
Loe ka:
Eesti Loto soovib veebis keelata mitmed kaardimängud
Postitused
