Paavst pani kirikuvande alla Vatikani lekkeskandaali kajastanud meedia

Paavst Benedictus XVI pani kirikuvande alla oma erakirju kajastanud ajakirjanduse ning avaldas usaldust Vatikani ametiisikutele.

"Ma vaatasin itta ja ma nägin valskust, ma vaatasin läände ja ka seal nägin ma valskust. Ajakirjandus on Saatana ja demooniliste leemurite poolt seestatud ning ükski selle roojase ameti pidaja ei saa iial enam kirikulävelt lunastust," teatas Püha Tool täna.

Paavsti kammerteener Paolo Gabriele vahistati eelmisel nädalal ning tema kabinetist leiti paavsti erakirju ja dokumente.

Spekulatsioonide kohaselt oli kirjad valmistanud Paolo ise, olles Vatikani varipaavst — püha mütsi ja sauata kirikupea taga seisev variisik — oli tal tööülesannetest lähtuv kohustus paavsti kirjavahetuse eest hoolitseda.

Seda, miks jumalal on maa peal kaks esindajat korraga, Vatikan HMSi ajakirjanikele avaldama ei soostunud.

Loe ka: Paavst mõistis hukka Vatikani lekkeskandaali kajastanud meedia

Ansip: Telefonikõnede pealtkuulamine näitab Eesti poliitika läbipaistvust

Telefonikõnede pealtkuulamise tõttu Eestis peab Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip absoluutselt ebausutavaks väidet, nagu oleks partei endine peasekretär Kristen Michal leppinud varjatud annetuse tegemises kokku telefoni teel.

"Mulle meeldib, et Eestis on selline olukord kujunenud, et ettevõtete juhid, ammugi mitte erakonna peasekretärid ei eelda, et nende telefonikõnesid ei kuulata pealt. Eeldus on pigem selline, et kõik telefonikõned on salvestatavad ja sisuliselt avalikud," rääkis Ansip Postimehele. "Ma räägin isegi naisega ainult salakoodis. Kui ma teda valitsuse istungile kutsun, tähendab see, et lähme kinno, ja vastupidi." Tema sõnul näitab pidev pealtkuulamine Eesti poliitika läbipaistvust.

Peaminister kinnitas, et võib Michalist arvata "mida iganes", aga seda, et ta telefoni teel leppis kokku varjatud annetuse tegemise, ei ole ta suuteline uskuma. "Minu järeldus: Silver Meikar valetas," ütles ta. "Ma kuulasin isiklikult kõik Michali ja Meikari telefonikõned üle. No ei ole sellist asja! Ei ole!"

Silver Meikar tunnistas eelmisel nädalal Postimehe arvamusloos, et annetas oma nime all aastail 2009-2010 parteile 115 000 krooni, mis polnud tema oma ja mille päritolu ta ei tea.

Ettepaneku annetused oma nimele vormistada tegi Meikari sõnul Reformierakonna toonane peasekretär, praegune justiitsiminister Kristen Michal. Raha vahendas Meikari väitel praegune riigikogu liige Kalev Lillo, kes tollal töötas Reformierakonna kontoris juhtival kohal.

Vaata ka: Ansipi sõnul kuulatakse suurettevõtjaid ja poliitikuid pealt

Ansip: Reformierakonna rahastamisskandaali puhusid lõkkele vandenõulased

Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on Reformierakonna rahastamisskandaali põhjustanud ja lõkkele puhunud vandenõulased.

"Minu meelest paistab siit tagant välja, et kõige taga on Vene taimetoitlastest natslike vaadetega juudid, kellel on alternatiivenergeetika valdkonnas peituvate ärihuvide tõttu motiiv rahastada uue erakonna turuletoomise poliittehnoloogiaid," ytles Ansip täna Tallinna lennujaamas.

"Konkreetseid tõendeid selle kasuks kyll väga palju veel ei ole," möönis Ansip. "Kuid loodetavasti selgitab uurimine kõik ilusti välja."

HMS-i reporteri kysimusele, kust võisid pärineda osa erakonna liikmete annetatud kahtlased rahasummad, vastas Ansip, et ei soovi spekuleerida.

"Kas te tahate, et ma spekuleeriksin?! Ei, ma ei taha absoluutselt spekuleerida," rõhutas Ansip. "Ma ei soovi kunagi alusetult spekuleerida."

Loe ka: Ansip: skandaali taga võib olla uue partei loomine

Reinsalu soovitab luua rahastusskandaali summutamiseks komisjoni

Kaitseminister ja IRLi esimees Urmas Reinsalu pakkus välja, et erakondade usalduse taastamiseks võiksid parlamendierakonnad moodustada komisjoni, mis tapaks selle asja pika aja jooksul maha.

Reinsalu nentis valitsuse pressikonverentsil, et probleem erakondliku demokraatia usaldusega on olemas ja parlamendierakonnad peaksid leidma ise lahendusi, kuidas seda usaldust taastada.

"Minu soovitus võiks olla, et parlamendiparteid on võimelised moodustama ühe töörühma, kes on sellise näoga, et on võimeline tegutsema erapooletult ja objektiivselt ja sel on ka avalikkuse usaldus. See võiks siis lõputult arutada alternatiivid ja asja vaikselt kalevi alla lükata. Aga teha tuleb seda venitades, mitte et me moodustame komisjoni, et pakkuda kiiresti välja laiemaks aruteluks lahendusi," sõnas Reinsalu.

Välisminister Urmas Paet (Reformierakond) arvas samas, et ei tasu hakata leiutama jalgratast, vaid vaadata aastakümneid toiminud parlamentaarsete demokraatiate kogemusele. Ühtlasi avaldas Paet kaastunnet Reformierakonnale, Kristen Michalile ja Kalev Lillole.

Haridusminister Jaak Aaviksoo lisas omalt poolt, et erakondade rahastamise probleemi suhtes tuleb olla nõudlik. "Aga ei ole kõige mõistlikum sattuda liialdustesse ja kujutada ette, et need sajad või tuhanded inimesed, kes on erakondadele annetanud, kaasa arvatud mina, et kõik see raha on tulnud isiklikest säästudest või võimalustest lähtudes. Võime olla kindlad, et oluline enamus on kuritegelikku või hämarat päritolu või sel pole üldse seost isikuga, kes selle annetuse teinud. Kõike kahtluse alla seada oleks mõistlik," arvas Aaviksoo.

Vaata ka: Reinsalu soovitab erakondade usalduse taastamiseks töörühma

Setomaa Kosmoseagentuur teatas edukast raketistardist

Setomaast sai esimene väikerahvas, kes saatis orbiidile oma kosmoselaeva. Pihkva järves asuvalt Rõsna poolsaarelt startis täna Põrsingu nimeline kosmoselaev. Katselend, mis peaks sisaldama ISS-i  juurde lendamist ning sellega põkkumist, peab näitama kas Setomaa pääseb ka edaspidi kosmosesse kaupa tegema.

Inimesi Põrsingu pardal ei ole, kuid kosmoselaboris on ees ootamas kuus astronauti, et aidata kapslil põkkuda, kaup maha laadida ja see uue kaubaga tagasi Setomaale saata.

Põrsing pidi startima juba laupäeval, kuid viimasel hetkel sellest loobuti, sest arvutid avastasid puskariaparaadis kõrge rõhu, mistõttu tekkis oht missioonile. Taaskasutatav Põrsing on mõeldud nii kauba kui tulevikus elajate transportimiseks. Praeguseni on ISS-iga kauplemiseks saanud kasutada vaid Vene, Jaapani ja Euroopa kosmoselaevu.

Setomaa Kosmoseagentuur katsetas kosmoselaeva edukalt juba 2010 aasta juunis; sama aasta septembris tehti ajalugu, kui hakkas tööle teaduslik aparatuur kapsli pardal, mis tootis ööpäevas sada liitrit hansat.

Käesoleva lennu eesmärk on viia ISS-i puskariaparaat, et katsetada selle tööd kosmose karmides tingimustes. Samuti on pardal olevate kaupade hulgas savinõusid, villaseid käpikuid ja mänguasju kosmonautide lastele. Tulevikus peaks põhirõhk olema Misso tellisetehase toodangu orbiidile viimises, et laiendada kosmosejaama. “Põrsing on kõige odavam viis ehitada ISS-i,” teatas anonüümseks jääda sooviv jääv Setomaa Kosmoseagentuuri töötaja.

Missioon peaks lõppema paari nädala pärast kapsli maandumisega Värska lahes.

Loe ka: SpaceX saatis esimese erafirmana raketi rahvusvahelisse kosmosejaama

Justiitsminister Kristen Michal: pooldan rahapesijate keemilist kastreerimist

Justiitsminister Kristel Michali hinnangul oleks erakondadele musta raha vahendavate kurjategijate puhul keemiline kastreerimine tõhus meede.

"See on üks asi, mida justiitsministeerium väga hoolega eest veab," rääkis Michal. "Keemiline kastreerimine oleks tõhus meede rahapesijatele, kes toovad erakondade kassasse segase päritoluga raha. Eesmärk oleks nende osalemine kompleksravis medikamentide ja psühhiaatrilise raviga mis kestaks 18 kuud kuni kolm aastat," ütles minister Kuku raadio hommikuprogrammile "Ärataja" antud intervjuus.

Ministri sõnul avaldaks taoline meede see kindlasti mõju, mistõttu on ta seda poliitilisel tasandil igati toetanud. "Ühiskonna poolt oleks see väga hästi kulutatud raha, kurjategijad mõistaks oma tegu ja oleks parema jälgimise all, saaksid vajalikku järelvalvet ja ravi," leidis ta.

"Eestis pole seda varem kunagi tehtud, eks seetõttu võtab ka protsess kauem aega. Üritame koostöös sotsiaalministeeriumi ja erialaseltsidega sobivat lahendust leida."



Vaata ka: Justiitsminister Kristen Michal: pooldan seksuaalkurjategijate keemilist kastreerimist

Iva: MSA on kõigi erakondade ühine lõbu

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimehe Kaia Iva sõnul on maailmavaate sihtasutuste loomine kõikide poliitikute huvides ning tegemist ei ole ühegi erakonna eralõbuga.

"Kindlasti ei ole see teema mitte ühegi erakonna nn eralõbu. See on kõikide erakondade ühine huvi, et maksumaksja raha jõuaks poliitikute taskusse," ütles Iva HMSi uudisteportaalile.

Ta täpsustas, et MSA-de puhul on tegemist riigi raha levitamisega just nimelt erakondi toetavates ettevõtetes, täpsemalt erakonnaliikmete ja nende sõprade firmades ja MTÜdes.

 "Meie peaksime oma teadmisi ja õlga alla panema selleks, et oma sissetulekut tõsta. Et siis oleks võimalik juba raha kulutamiseks valikuid teha. /.../ Miks mitte sõita näiteks Valgevenesse või Gruusiasse? Ma usun, et siin idabloki riikides on puhkusevõimalusi piisavalt," lausus Iva.

 Küsimusele, millist konkreetset kasu IRL sellest saab, vastas Iva, et maailma demokraatlikul suunal arenemine ja nende maailmavaadete võimalik arenemine on kahtlemata Lauri Vahtre huvides.

 Iva lisas, et ilmselt ootab MSA eelnõuga veel pikk, vahva ja tulus töö ees.

 Vaata ka: Iva: MSA ei ole ühegi erakonna eralõbu

Päästeamet keelas suletavatel päästekomandodel leinaseisaku

Riigi rahakoti tühjenemise tõttu suletavate päästekomandode mälestuseks plaanisid kõik komandod ühe minuti pikkust solidaarsusavaldust, mille käigus lülituks tööle ka päästetehnika alarmseadmed. Päästeameti juhtkond keelas selle, soovides vältida sulgemisele ühiskonnas liigse tähelepanu osutamist.


Päästeameti peadirektori asetäitja Kuno Tammearu põhjendas keeldu näiteks väites, et ürituse näol oleks justkui tegemist leinaseisakuga hiljuti teenistusel hukkunud päästetöötaja mälestamiseks, mistõttu pole lärmakus kohane.

Ühtlasi selgitas ta et pikenevad väljakutseajad teenivad eesmärki organisatsiooni jätkusuutlikkuse ja suuremale hulgale parema teenuse pakkumise eesmärke.

Homme lõpetavad tegevuse üheksa riiklikku päästekomandot üle Eesti.

Loe ka: Päästeamet keelas suletavatel komandodel leinaseisaku

Jossif Stalin ei sõida Jalta tippkohtumisele

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretär, generalissimus Jossif Stalin ei osale mai keskel Jaltas toimuval Jalta tippkohtumisel, teatas NLKP reedel, viidates murele poliitilise olukorra pärast Ukrainas.

"Stalin tippkohtumisel ei osale," ütles Stalini kantseleiülem Aleksandr Poskrjobõšev. "Otsus langetati juba mõne aja eest ja üks põhjus on poliitiline olukord selles riigis."

Juba varem on Jalta kohtumisest eemalejäämisest teatanud Suurbritannia peaminister Winston Churchill ja Ameerika Ühendriikide president Franklin Delano Roosevelt.

Natsi-Saksamaa juht Adolf Hitler ja Jaapani keiser, jumalik Hirohito on ühtlasi teatanud, et boikotivad Ukraina ekspeaministri Julia Tõmošenko kohtlemise tõttu eelseisvat jalgpalli EM-i Ukrainas.

Loe ka: Ilves ei osale Jalta tippkohtumisel

Toompea lossis avatakse riigikogu käsitööpood

Kolmapäeval avatakse Toompea lossis meenepood, kus tulevad müügile riigikogu liikmete valmistatud meened.

"Riigikogu külastab aastas kümneid tuhandeid inimesi ja paljud neist on avaldanud soovi osta kaasa riigikogu liikmete käsitööd, mille valmimist meie osavate käte all nad on näinud istungite teleülekannetest," ütles riigikogu aseesimees Laine Randjärv. Ta lisas, et teiste riikide parlamentide juures on meenete müügikohad olemas, nüüd on selline võimalus ka Toompea lossis.

Poest saab osta Marianne Mikko ja Evelin Sepa kudumeid, Liisa Pakosta tiražeeritud loomingut ning Heimar Lengi nikerdatud esmaabikappe. "Uus pood annab riigikogu liikmetele võimaluse oma tootevaliku tutvustamiseks ja müümiseks riigikogu külastajatele," ütles riigikogu poodnik Inara Luigas. "Oleme väikese lisasissetuleku üle raskel ajal üle väga õnnelikud ning soovime omalt poolt pakkuda kvaliteetset ja kõrgetasemelist tootearendust ning meeldivat teenindust," lisas  Luigas.

Vaata ka: Toompea lossis avatakse meenepood

Viljandisse kavandatakse moslemi lasteaiarühma

Viljandi moslemid soovivad luua Viljandi mõnda lasteaeda islamistliku lasteaiarühma, mis annaks lastele tavapärase riikliku õppekava kõrval ka esimesi kogemusi islamistlikest traditsioonidest.

"Meie idee on just selline, mida Eestis varem pole tehtud – mitte hakata esimese hooga eralasteaeda rajama, vaid teha moslemi rühm ühte linnalasteaeda," rääkis Viljandi mošee õpetaja Marko ibn Tibus.

"Sellel oleks islami kallak, nagu mõni rühm on muusika- või tantsukallakuga. Rõhume sellele, et kuna Eesti on usuvabadusega riik, tähendab see, et kodanikel peaks olema ka õigus oma maailmavaatele vastavat haridust saada," rääkis Tibus.

Vastuvõtlike mudilaste ajupesuga loodetakse alustada 2013. aasta sügisel.

Täiendus 1: Viljandi Reformierakonna liikmed otsivad linnaga samuti koostöövõimalusi liberaalse maailmavaate lisaväärtuse pakkumiseks juba lasteaiatasemel. Sügisest on plaanis avada liberaalrühm "Oravake" harmooniliste näojoonte ning domineerivate isikuomadustega mudilastele.

Loe ka: Viljandisse kavandatakse kristlikku lasteaiarühma

Lisajõud hakkavad passijärjekordi lahendama maikuust

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) peaks esimesed abiväed passijärjekordade vähendamiseks saama rindele maikuus, aasta teisel poolel lisandub ka uusi dokumentide väljastamise kohti. PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonna juht Merike Jürilo ütles Postimehele, et Tallinna teenindussaalidesse on praegu värbamisel 20 uut teenistujat, kes peaksid tööle tulema maikuust.

"Kõik praegused jõud oleme rakendanud valvesse täistööajaga, olemasolevatest reservidest on kasutatud 100 protsenti," lausus ta.

Ameti juhi sõnul hoiatab ametnik liigseid passitaotlejaid algul suulisel moel, seejärel järgneb vajadusel kuni kaks hoiatuslasku lakke ning alles seejärel võib ametnik avada saba pihta tule.

Võimalus interneti kaudu endale passitaotluse aeg kinni panna tekib eeldatavasti alates 2013. aastast.

Loe ka: ERR Lisajõud hakkavad passijärjekordi lahendama maikuust

President Ilves kohtus Matrixi arhitektiga

Eile kohtus Matrixis visiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves ovaalses kahe ukse ja hulga ekraanidega toas Matrixi arhitektiga.

Ilves ja arhitekst vestlesid strateegilisel kyberküsimuste teemadel. Ilvese sõnul peab kohtumine andma Eesti liitlastele ja vaenlastele selge ja otsekohese sõnumi, et Eesti kyberjulgeolek on tagatud nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelises koostöös.

“Matrix on nii poliitiline kui ka sõjaline organisatsioon. Täpselt sihitud ja jõuliselt korraldatud küberrünnak võib 21. sajandil olla purustavam kui tavaline raketilöök," ütles Ilves. "Edukas küberrünnak, mis tabab riikliku julgeoleku mõttes tundlikku taristut, võib meid kaitsta paremini kui mis tahes muu meede."

Matrixi arhitekt kinnitas presidendi kantselei teatel oma valmisolekut Eestit vajadusel kaitsta, sealhulgas anomaaliate ja ähvardava singulaarsuse eest.

Loe ka: President Ilves kohtus USA küberjulgeoleku arhitektidega

Venemaa patriarhi randmelt kadus 30 000-eurone Šveitsi käekell

Venemaa õigeusu kiriku pea, Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirilli randmelt kadus rutiinse jumalateenistuse ajal Šveitsi käekell Breguet hinnaga umbes 30 000 eurot.

Kell on ajutiselt asendatud odavama jäljendusega. Kiriku PR-metropoliit avaldas kella kadumise yle hämmastust ja nimetas juhtunut "alatuks varguseks".

Asja uurimise on enda kätte võtnud Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB), kelle andmetel on kella varguse juba yles tunnistanud viisteist inimest.

Neist neli on kokkuleppemenetlusega oma karistuse Moskva Basmannõi kohtult kätte saanud. Karistatutelt konfiskeeritud käekellad, aktsiad ja kuldhambad on jagatud pariteetselt Venemaa riigieelarve ja Vene õigeusu kiriku varakambri vahel.

Kell kadus jumalateenistusel, millel patriarh Kirill õnnistas muu hulgas Venemaa justiitsministrit Aleksandr Konovalovit.

Loe ka: Venemaa patriarhi randmelt kadus fotol 30 000-eurone Šveitsi käekell

Rakvere vahetab varese luikede vastu

Rakvere linnapea Andres Jaadla naasis Cēsisest teatega, et Rakvere võib saada juba sel suvel mustad luiged, kes vahetatakse linnapea tuppa tunginud varese vastu. Rakvere must toavares on Eestis ainus ning ta on sõpruse sümbol, kelle Rakvere linn soovib kinkida oma sõpruslinnale. Cēsise linn on avaldanud soovi kinkida Rakverele kui oma sõpruslinnale tänutäheks ühe musta luigepaari.

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul saaks Cēsisest teadaolevalt ainus Läti linn, kus linnapea kabinetis võib näha musta varest. "Tegemist on ühelt poolt kauni ja toreda žestiga ja selle üle on meil väga hea meel. Kindlasti oleks kõigil Cēsise kodanikel ja külalistel tore näiteks linnapea kirjutuslaua kohal musta varest uhkelt seilamas näha."

Kohtumisel Cēsise linnapea Gints Škendersiga arutati muuhulgas musta varese hooldus- ja pidamistingimusi. "Millise kapi otsas vares elama hakkaks, seda on praegu vara öelda," märkis Jaadla. "Tuleb põhjalikult läbi mõelda varestele sobilikud elamistingimused, sest neile on vaja luua tingimused ka talvitumiseks." Kabinet, kus vares elama hakkavad, tuleb piirata madala traataiaga koerte ja linnavalitsuses aegajalt ringiliikuvate rebaste eest. Sinna tuleb rajada varesele varjualune puhkamiseks ja kaitseks liigse päikese eest.

Rakvere linn on üle terve Eesti tuntud oma musta varese poolest, mis on saanud linna sümboliks ning turismimagnetiks. Tänavu on Rakvere kuulutatud Eesti varesepealinnaks.

Fotodel:
Kuus noort luigepoega, kellest kaks võivad peagi teekonna Rakverre ette võtta.
Cesise linnapea Gints Škenders ja Rakvere linnapea Andres Jaadla väikese kurgikesega, mida mustade luikede kõrvale haugatakse.

Edastas:
Hilje Pakkanen
Info- ja avalike suhete spetsialist
Rakvere Linnavalitsus
322 5887, 5919 6223
e-post: hilje.pakkanen@rakvere.ee
veeb: www.rakvere.ee

Andrus Ansip nõuab Eiki Nestorilt avalikku vabandust

Peaminister Andrus Ansip nõuab riigikogulaselt Eiki Nestorilt avalikku eksimuse tunnistamist, kuna ta pole õppinud Tartu Ülikoolis, nagu Nestor on väitnud.

Parteitu performance'i-kunstnik Alar Sudak algatas avaliku kirja peaministrile, milles palus Andrus Ansipil üles näidata riigimehelikkust ja ametist tagasi astuda. Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor tõdes Õhtulehes kodanikualgatust kommenteerides, et "kahjuks usub Ansip seda, mida talle on õpetatud Tartu Riiklikus Ülikoolis."

"Ma ei ole õppinud üheski ülikoolis. Kuivõrd teie esitatud faktiväide on vale, palun teil oma eksimust avalikult tunnistada," teatas Ansip nüüd Nestorile. "Ega ma mingi intelligendike ei ole."

Nestor selgitab vastuses: "Antud väljaütlemises kasutasin mõistet "Tartu Riiklik Ülikool". Selle all ma mõtlesin kõike seda, mida rääkisid meile nii NLKP Keskkomitee kui rajoonikomiteed, õppejõud ülikoolis ja kooliõpetajad, kuni lasteaiakasvatajateni välja. Ma ei pidanud mingil juhul silmas õppimist antud asutuse päevases õppevormis või siis mingitel kursustel."

Loe ka: Andrus Ansip nõuab Eiki Nestorilt avalikku vabandust

TTÜ tõsiseid tütarlapsi ülikooli ei meelita

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kommunikatsioonitalituse juhataja Terje Talv ütles sotsiaalmeedias palju kära tekitanud avatud uste päeva reklaamklipi tagamaid selgitades, et tšikid peavad uuringu järgi kooli liiga meestekeskseks ja raskeks ning erialasid liiga tehniliseks.

Samuti märkis ta, et klipi sisu on esitatud praktilises võtmes ja ülikooli huvitavad tudengite paaritumisvõimalused. "Ent kasutades reklaamides ainult tõsiseid termineid ja keerulisi nimetusi, ei kaalu tibinad üldse TTÜ-sse tulekut," lisas Talv. "Ja mingeid prillide ja kampsuniga tüüpe me ei ootagi."

Kõnealuses klipis esinev beibe ütleb, et ehkki teadmised on ka väga olulised, minnakse ülikooli ikkagi selleks, et endale normaalne mees leida.

Talv selgitas samuti, et klipp polnudki mõeldud laiemale avalikkusele, vaid oli suunatud abiturientidele, kutsumaks neid avatud uste päevale. See oli üleval TTÜ Facebooki lehel ja mimmidele suunatud infokirjas, mis läks välja eelmisel nädalal.

"Kasutasime klippi ainult sotsiaalmeedias. Klipi tootmisele eelnes sihtgrupiuuring, kust selgus, et meie sihtgrupp kasutab kõigist meediumitest eelkõige internetti. Kuna internet on võrreldes teiste meediumitega oluliselt külluslikum, info vaheldub kiiresti ja internetikasutajad tavameediaga jälgijatega võrreldes palju vabama sugulise käitumisega, jäi ideekonkursist sõelale just kõneainet tekitanud klipp," rääkis ta.

Antud klipp oli Talve sõnul teadlikult piiride kompamise projekt. "TTÜ on alati praktiseerinud väga konservatiivset turundust ja samm enda sihtgrupile lähemale oli kaalutud tegevus. Olgem ausad, TTÜ on nohikuid täis, kuid ka nemad peavad kusagilt saama."

Eksklusiivse kokkuleppe tulemusel avaldab HMS esimesena Eesti meediakanaleist täna näidised TTÜ järgmise reklaamikampaania plakateist. Tänavatele jõuavad need kuu enne sisseastumise algust. Uuendusena alustab TTÜ tänavu ka sisseastujate püksikummide kontrolli.

"Esimene reklaam on humoorikas, selle sõnum on mõeldud tütarlastele," tutvustas Talv TTÜ turundusteadlaste saavutust.



"Teine reklaam on mõeldud peamiselt noormeestele ja biseksuaalidele ning kõneleb haridusest," avas kujutise sügavama sõnumi reklaami loonud PRB juht Raimond Kaljulaid.



Reklaamides on kasutatud Vikipeedia kasutajate DF5KX ja Epu fotosid, mis on avaldatud litsentside GFDL ja CC-3.0-Attr-SA all.

Loe ka: TTÜ: tõsise reklaamiga tütarlapsi ülikooli ei meelita
Ülikooli reklaam: TTÜst leiad endale normaalse mehe!
Anna-Maria Penu: kuidas seletada biotehnoloogiat särasilmsele neiule

Riigikogus asutati Eesti Reformierakonna toetusrühm

Täna asutati Riigikogus Eesti Reformierakonna toetusrühm, mille esimeheks valiti Juku-Kalle Raid ja aseesimeheks Aivar Riisalu. Toetusrühma kuuluvad Liisa Pakosta, Tõnis Lukas, Margus Tsahkna, Kaia Iva, Reet Roos, Toomas Tõniste, Andres Herkel ja Aare Heinvee.

"Toetusrühma loomise eesmärk on kaasata reformierakondlasi otsustusprotsessidesse. Reformierakond on suurim Riigikokku sisse saanud jõud ja demokraatia arendamise korras võiks nende sõnaõigust ühiskonnas laiendada, seda enam, et turumajanduslik maailmavaade on paljudele arusaadav. Ja pange tähele, selles mõttes saab demokraatiat arendada ühtegi senti maksumaksja raha kulutamata, kui kõrvutada toetusrühma DASAde loomise kavaga," ütles toetusrühma esimees Juku-Kalle Raid.

Eesti Reformierakonna toetusrühma esimene kogunemine toimub järgmisel teisipäeval, 20. märtsil Riigikogus.

Loe ka: Riigikogus asutati roheliste erakonna toetussrühm (kirjaviis muutmata)

Eksklusiivintervjuu: Higgsi boson on peitusemängust tüdinemas

Itaalias toimuval Moriondi konverentsil esitlesid täna oma viimaseid tulemusi Higgsi otsingute vallas nii eelmisel aastal tegevuse lõpetanud Tevatroni kiirendi CDF ja DZero töörühmad, kui ka möödunud aasta lõpus kahvatut Higgsi signaali näinud ATLAS ja CMS eksperimendi kollektiivid. HMS-i korrespondendil õnnestus aga tabada konverentsi kuluaarides silmatorkamatult liikunud boson ise, kes erandlikult nõustus vastama HMS-i kui kvaliteetajakirjanduse lipulaeva usutlusele.

HMS: Lugupeetud Higgsi boson, palun selgitage alustuseks meie lugejatele, miks te olete sedavõrd populaarne nii teadusringkondades kui ka ajakirjanduses - tõepoolest, te juhite ju isegi FBI 2012. aasta kõige tagaotsitumate bosonite nimekirja.

HB: Palun, kutsuge mind lihtsalt Higgsiks. Nagu kahtlemata teab igaüks, kes on tuttav elementaarosakeste füüsika standardmudeliga, on mul äärmiselt vastutusrikas ülesanne: selgitada massi olemasolu teistel osakestel. Võite isegi arvata, et taoline selgitustöö pole lihtne.

Minu koordineerida on äärmiselt laias valikus infokanaleid, alates traditsioonilisest meediast teadusajakirjades ning lõpetades moodsa meediaga blogides, Twitteris ja Youtube'is. Võin uhkusega tunnistada, et minu meediaimpeeriumi käive ületas mullu Rupert Murdochi kontserni oma. Kahtlemata äratab selline tegevus paljudes huvi, kes peitub selle kõige taga.

HMS: Miks te ennast oma fännide eest varjate? Teil on ju kõik eeldused saada samavõrd silmapaistvaks meediapersooniks kui kosmoselendur Richard Branson või ratastoolitantsija Stephen Hawking.

HB: Meedia pidev tähelepanu on kaunikesti väsitav. Pealegi pole see alati sugugi üksnes heatahtlik. Eks minulgi on oma konkurendid, kelle mõju ulatub kaugele. Ma eelistan, et inimesed keskenduksid minu sõnumile massi ja elektronõrga sümmeetria küsimustes.

HMS: Milline on teie lemmik elementaarosakeste parameetrite seas?

HB: Kuigi ka ilu ja värv on mulle sümpaatsed, jagan ma selles asjas Aristotelese seisukohta, kellele samuti oli kõigist neist kalleim tõde.

HMS: Kuidas kommenteerite väiteid, et üksnes 1% komposiitosakeste massist tuleneb Higgsi mehhanismist, ülejäänu aluseks on aga tugev vastasmõju?

HB: Laim. Alatu laim. Ma küsin, kus on tõendid? Kas keegi on iial näinud, et tugev vastasmõju millegagi ka tegelikult hakkama saaks?

HMS: Aga mida arvate kinnitustest, et Higgsi mehhanismil võib olla teisigi põhjuseid ning teid pole üldse olemaski?

HB: Te ju näete mind, eks ole? Uskuge, Higgsi mehhanismil ei ole ega saagi olla mingeid teisi allikaid peale minu. Annan teile oma sõna. Teate, just selliste asjatundmatute laimukampaaniate tõttu tunnen ma mõnikord, et olen kogu sellest peitusemängust väsinud. Võib-olla saabub peagi aeg, mil olen sunnitud oma privaatsusest loobuma ning astuma kogu selle hüäänikarja ette, kes mind jahib. Võib-olla tõesti. Seni aga naudin veel oma eraelu viimaseid hetki mulle kuuluvas Šveitsi veinimõisas.

HMS: Õnne teile selles.

HB: Palju tänu.

Loe ka: Higgsi boson on peitusemängust tüdinemas
Higgsi boson

Eesti Loto soovib keelata poe mängimise ja keksu

Eesti Loto käis hasartmänguseaduse arutelul välja idee, et keelustada tuleks hasardi, kuulsuse ja isikliku saavutusvajaduse peale mängitavad mängud, mis tähendaks keskkondade nagu lapsepõlvest tuntud asfaldile joonistatud keksukast keelustamist.

Eesti Loto soovis teha seaduseparandust, mille kohaselt loetaks "hasartmänguks ka sellised mängud, mille kõik tunnused on sarnased hasartmänguga, kuid osalemiseks tehtavad panused või mängu tulemusena saadavad võidud on väljendatud virtuaalse rahana, staatuse või muu tunnustusena, mida ei ole võimalik vahetada reaalse raha ega rahaliselt hinnatavate esemete vastu".

Selliseid mänge võiks Eesti Loto idee kohaselt korraldada ainult keskkonnad, kellele on hasartmängu korraldamise tegevusluba.

Erinevad reeglid

Eesti Loto juhatuse esimehe Heiki Kranichi sõnul peetakse enesestmõistetavaks, et alkohol ja tubakas ei tohi olla alaealistele kättesaadav.

Samas pole arusaadav, miks peetakse alaealistel lubatavaks mängida mänge, mis oma olemuselt on hasartmängud – eriti kui mäng käib staatuse peale, sest see on teismelisele tihti rahast tähtsam.

"Tõenäoliselt nõustute minuga, et vaatepilt, kus emadepäeva lastenäidendis lapsed laval mängult jooksid ja suitsetaksid oleks õõvastav, kuigi pudelid oleksid tühjad ja sigaretid ei põleks," võrdles Kranich. "Sama pöörane oleks ka lasteaeda või tegelikult kuhu iganes paigutatud "lastesõbralik" nn ühekäeline bandiit, mis ei anna võitudena mitte raha, vaid näiteks kommi."

Kranichi hinnangul on selliste mängude mängimisega sõltuvusrisk selgelt olemas ja mõnegi mängija jaoks ohtlikult suur.

Kranichi sõnul teevad neile kõige rohkem muret mängude korraldajad, kes riigis tegevusluba ei oma, makse ei maksa, aga mänge pakuvad.

Eesti Loto juhatuse esimehe sõnul saavad sellised keskkonnad enda tegevust suurepäraselt reklaamida just keskkondadega, kus kasutatakse mänguraha. Samas on Kranichi väitel sellises keskkonnas tavaliselt viide kohale, kus saab juba raha peale mängida. Lisaks võidakse seal inimesi õpetada, kuidas riigi seatud blokeeringutest mööduda. "Eile tabasime viieaastase Anne ja kuueaastase Mihkli Olympic Casino maja taga poodi mängimas," tõi Kranich kurva näite.

Keeruline teema

Kranich möönis, et mänge, mis hasarti tekitavad, on muidugi lõpmatult palju ja teatava mööndusega võiks sellesse kategooriasse lugeda kõik populaarsed mängud.

"Põnevus ja hasart teevadki mängu populaarseks ning mitmedki lapsevanemad on hädas, et mänguhimulist last õppima ja õhtul voodisse saada," sõnas Kranich. "Ja pole vahet, kas tolleks hasardiallikaks on mõni poemäng või ammutuntud kummikeks."

Kranichi arvates on seos mängude - ja mitte ainult hasartmängusarnaste mängude - ning sõltuvuse vahel kindlasti olemas. Seetõttu pole oluline, kas mäng toimub raha, kuulsuse või lihtsalt isikliku saavutusvajaduse rahuldamise peale.

"Oluline on see, et kahjuks viib see kõik sammukese lähemale ka hasartmängusõltuvuse riskile," väitis Kranich.

Kuigi Eesti Loto juhatuse esimehe väitel tunnistavad kõik asjaosalised probleemi olemasolu, pole praegu hea lahendust leitud.

Nii ei toetatud Kranichi väitel ka nende ettepanekut ja teema jääb tulevikku.

Hasartmänguseaduse muutmise ees vastutav riigikogu liige Toomas Tõniste ütles, et see ettepanek ei põhinenud põhjalikul analüüsil, mistõttu oli võimatu teha õiget otsust.

"Üritasin mitte seaduseks kirjutada neid asju, kus üks ütleb üht ja teine teist, kuid Eestis tehtud analüüse pole," selgitas Tõniste.


Loe ka: Eesti Loto soovib veebis keelata mitmed kaardimängud