Jaanilaupäeva keskpäeval kuulutab Tartu linnapea Urmas Klaas esmakordselt välja kryptorahu, lugedes Raekoja aknalt linnarahvale kryptorahusõnumi.
Tartu linnavolikogu otsustas eilsel istungil häälteenamusega algatada kryptorahu traditsiooni. Kryptorahu kuulutatakse välja jaanilaupäeval, täpselt pool aastat pärast jõulurahu väljakuulutamist Tallinnas, ning selle kestel ei toimu Tartu linna piirides kryptorahade kaevandamist ega kryptokiisudega kauplemist; samuti on keelatud ICO-d.
Linnavolikogu otsust kommenteerinud volikogu esimees Aadu Must ytles, et määravaks said seejuures eelkõige poeetilised kaalutlused. "Tartu on teatavasti heade mõtete linn," ytles ta. "Ja me kõik mõtlesime, et see oleks hea kalambuur."
kolmapäev, 30. mai 2018
neljapäev, 24. mai 2018
Eesti hääletab diktaadi keelustamise poolt
Euroopa Komisjon plaanib keelustada diktaadi. Aruandes on välja toodud, et diktaat ei ole inimese tervisele ohutu ja tehtud ettepanek selle keelustamiseks.
Hääletus diktaadi kasutamise poolt või vastu toimub reedel, 25. mail. Vastavalt Brüsseli diktaadile hääletab Eesti diktaadi keelustamise poolt.
„Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku toimeaine diktaat heakskiitu mitte pikendada ning ka Eesti on otsustanud hääletada diktaadi keelustamise poolt,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm truualamlikult.
Loe ka: Eesti hääletab dikvaadi keelustamise poolt
Hääletus diktaadi kasutamise poolt või vastu toimub reedel, 25. mail. Vastavalt Brüsseli diktaadile hääletab Eesti diktaadi keelustamise poolt.
„Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku toimeaine diktaat heakskiitu mitte pikendada ning ka Eesti on otsustanud hääletada diktaadi keelustamise poolt,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm truualamlikult.
Loe ka: Eesti hääletab dikvaadi keelustamise poolt
teisipäev, 15. mai 2018
Uus Morgenthau plaan kaotaks Eestist kiirkorras haldusvõimekuse
Eesti suurimad ettevõtjad astuvad otsustavalt Eesti riigi ja inimeste elukeskkonna paranemise ning liigse õiguste laienemise vastu ja näevad Eestit tulevikus mitmeks väikeseks suurettevõtjate juhitud vürstiriigiks jaotatuna.
„Eesti ei vaja riigiaparaati, seadusi, politseid, arste ega makse, vaid eelkõige vabadust, ettevõtlusvabadust. Esimese nelja aastaga kärbime riigisektorist poole ja järgmise nelja aastaga läheks ülejäänu,“ kinnitas idee üks autoreid Meelis Lao.
„Eeskuju võtsime kahjuks teostamata jäänud Henry Morgenthau Saksamaa jagamise plaanist, mis oleks suure ja kohmaka föderaalriigi asemel lasknud tekkida väikestel ja innovaatilistel liidumaadel, mida juhiksid hundiseadused ja kõige tugevama õigus. Elu Kesk-Euroopas oleks praegu anarhiline paradiis, kui Teise maailmasõja järel poleks ootamatult ümber mõeldud,“ lisas Lao.
Loe ka:
„Eesti ei vaja riigiaparaati, seadusi, politseid, arste ega makse, vaid eelkõige vabadust, ettevõtlusvabadust. Esimese nelja aastaga kärbime riigisektorist poole ja järgmise nelja aastaga läheks ülejäänu,“ kinnitas idee üks autoreid Meelis Lao.
„Eeskuju võtsime kahjuks teostamata jäänud Henry Morgenthau Saksamaa jagamise plaanist, mis oleks suure ja kohmaka föderaalriigi asemel lasknud tekkida väikestel ja innovaatilistel liidumaadel, mida juhiksid hundiseadused ja kõige tugevama õigus. Elu Kesk-Euroopas oleks praegu anarhiline paradiis, kui Teise maailmasõja järel poleks ootamatult ümber mõeldud,“ lisas Lao.
Loe ka:
kolmapäev, 9. mai 2018
Kommentaarideta: Lembitu pealuu otsingute konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel
Muistse malevajuhi Lembitu pealuu otsimiseks loodud Eesti-Poola ühisprojekti konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel.
Lembitu pealuu otsingute konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel
Haige Mõistuse Syndikaadi rubriik "Kommentaarideta" avaldab seoses maailma haigemaks muutumisega viiteid uudistele, mis ei vaja meiepoolseid kommentaare ja kujutavad endast peavoolu meediaväljaannete poolt kõlvatut konkurentsi, tungides Haige Mõistuse Syndikaadi tegevusvaldkonda.
Lembitu pealuu otsingute konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel
Haige Mõistuse Syndikaadi rubriik "Kommentaarideta" avaldab seoses maailma haigemaks muutumisega viiteid uudistele, mis ei vaja meiepoolseid kommentaare ja kujutavad endast peavoolu meediaväljaannete poolt kõlvatut konkurentsi, tungides Haige Mõistuse Syndikaadi tegevusvaldkonda.
teisipäev, 8. mai 2018
Mordori ja Maakonna ühinemine loob Keskmaa suurima riigi
Kurjusehiid Mordor teatas teisipäeval, et jõudis Shire'iga leppele võtta viimane 46 miljardi naela piibutubaka eest üle.
Mordori juht Sauron on viimase ajastu jooksul teinud Shire'ile mitu edutut ülevõtmispakkumist, kuid Kääbikla taan teatas möödunud kuul, et on valmis toetama 46 miljardi naelast pakkumist, kui pakkumise teised tingimused on rahuldavad.
Teisipäeval teatas Sauron, et piirkondade juhatused jõudsid leppele, mille tagajärjel võetakse Shire üle. HMS-i allikate kinnitusel võib Maakonda juhtima hakata seni peamiselt maagiasektoris tegutsenud Saruman.
Tehing peaks jõustuma Kolmanda ajastu 3019. aasta esimeses pooles ning oleks suurim Mordori-poolne välisriigi ülevõtmine.
Loe ka: Jaapani ja Iiri farmaatsiahiidude ühinemine loob ühe maailma suurima ravimifirma
reede, 4. mai 2018
Karl Marx 200: uus poliitiline jõud annab avapaugu
Täna teatavad kaks inimest Haige Mõistuse Syndikaadi arvamuskyljel uue poliitilise jõu loomisest, mida võiks nimetada koondnimetusega Karl Marx 200: nende kaugem eesmärk on kujundada kogu maailma tulevikku.
Vaata ka: Uus poliitiline jõud annab avapaugu; Juhtkiri: kinnas läks lendu
Täna teatavad kaks inimest Haige Mõistuse Syndikaadi arvamuskyljel poliitilise liikumise loomisest, mida võiks nimetada koondnimetusega Karl Marx 200. Kuigi erakonna loomine pole välistatud, ytles selle juhtfiguur Friedrich Engels eile, et partei loomine pole nende otsene eesmärk. Vasak-parem või liberaalne-konservatiivne telgedele liikumine ennast ei paiguta; nende teoreetiliste seisukohtade aluseks ei ole nende sõnutsi sugugi yhe või teise maailmaparandaja väljamõeldud või avastatud ideed ega põhimõtted. „Kõik see on vaid ideoloogia,“ lausus liikumise teine juhtfiguur Karl Marx. „Meie tegevuse aluseks on teaduslikult õige arusaam ajaloost.“ Tema sõnul on liikumise loomine toimunud juba mõnda aega, kuid selle varasemad esindajad, alates utoopilistest sotsialistidest ja lõpetades noorhegeliaanide ning anarhistidega ei ole suutnud vabaneda ideoloogilistest kammitsaist.
Oma manifestis kuulutab uus liikumine, et kõigi seniste yhiskondade ajalugu on olnud klassivõitluse ajalugu. Poliitiline võim sõna otseses mõttes on ühe klassi organiseeritud vägivald teise klassi mahasurumiseks. Kui aga proletariaat võitluses kodanluse vastu paratamatult klassiks ühineb, kui ta revolutsiooni abil muudab enda valitsevaks klassiks ja valitseva klassina kaotab vägivaldselt vanad tootmissuhted, siis kaotab ta Engelsi sõnutsi koos nende tootmissuhetega ka klassiantagonismi olemasolu tingimused, kaotab yldse klassid ning seega enda kui klassi võimu. Selle saavutamiseks pakub liikumine välja kymme suurt strateegilist eesmärki, mis peaksid moodustama pidevalt areneva ylemaailmse klassivaba yhiskonna pikaajalisuse selgroo. Nende hulka kuuluvad kõrge progressiivmaks, pärimisõiguse kaotamine, yhesugune töökohustus kõigile ning kõigi laste ühiskondlik ja tasuta kasvatamine jne.
Suured teemad, mida Karl Marx 200 tõstatab - klassivastuolude kaotamine, tööliste ekspluateerimsiele lõpu tegemine, omandikysimus, kõigi vaba areng - pole enneolematud. Kyll aga pole me nende taga näinud seni kindlat poliitilist survet, pigem yksikarvajaid või väiksemaid yhendusi. Karl Marx 200 lubab avalikku debatti tuua lisaks värskematele tuultele ka koldid ja mauserid, tõotades “kogu senise yhiskonnakorra vägivaldset kukutamist”. Kas kodanluse hukkumine ja proletariaadi võit on yhtviisi paratamatud, näeme järgmise kahe sajandi jooksul.
Vaata ka: Uus poliitiline jõud annab avapaugu; Juhtkiri: kinnas läks lendu
PS: 5. mail möödub 200 aastat Karl Marxi synnist.
neljapäev, 19. aprill 2018
Riik läheb üle lekkepõhisele eelarvele
Rahandusministeerium
koostab 2019. aasta riigieelarve eelnõu lekkepõhiselt, kuuludes sellega kogu
maailma avaliku sektori uuenduslikumate riikide hulka – seni on täielikult
lekkepõhisele eelarvele üle läinud väheste riikide hulgas olnud näiteks
Suurbritannia, Austraalia, Austria, Šveits ja Uus-Meremaa. See on osa
riigivalitsemise reformist ning valmistab ette lekkiva eelarve kasutuselevõttu.
Lekkepõhine eelarvestamine
on senisest tekkepõhisest usaldusväärsem ning annab avalikkusele parema
ülevaate raha kasutamisest. Praegu riigieelarves kasutatav tekkepõhine arvestus
põhineb majandustehingute kajastamisel vastavalt nende toimumisele sõltumata
sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.
Lekkepõhine riigieelarve
on usaldusväärsem, kuna kajastab tehinguid juba enne nende tegelikku toimumist.
Lekkepõhine eelarvestamine sisaldab tulusid ja kulusid, mis planeeritakse
eelarveperioodiks sõltumata sellest, kas kunagi üldse toimub tulude laekumine
või kulude eest tasumine.
Lekkepõhine eelarvestamine
aitab kaasa riigireformi eesmärkide saavutamisele, kuna kaob vajadus üleval
pidada riigisektori arvukaid avalike suhete spetsialiste.
Rahandusministeerium on
lekkepõhisele eelarvele ülemineku kaasanud koostööpartnerina uudisteagentuuri
HMS, kelle toel koostati ja täiustati metoodika ja juhendmaterjalid.
kolmapäev, 11. aprill 2018
Patarei kommunismikuritegude muuseumi ideekonkursi võitis "Punane erektsioon"
Justiitsminister Urmas Reinsalu järjekordse uitprojekti raames korraldatud Patarei rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi rahvusvahelisel ideekonkursil pälvis esimese koha tuntud Jaapani arhitekti Suhuei Enda töö "Punane erektsioon".
"Jaapani arhitekti esimese koha töö "Punane erektsioon" on ajaloolisest vaatevinklist põhjalik lahendus, mis on täielikus vastavuses muuseumi missiooniga. Samuti on tähelepanuväärne õnnestunud jalakäijate ühendus Meremuuseumiga ja stiilne haljastus," ütles žüriisse kuulunud arhitekt Tõnu Altosaar.
Žürii esimees Meelis Niinepuu ütles, et esimese koha tööd iseloomustab väga hea meie regiooni tunnetus. "Huvitav idee punasest joonest, mis muuseumi ruume tervikuna läbib. Silmapaistev sümbolism Berliini-Peterburi teljega läbi maja koos merre rajatava muuliga. Telg sümboliseerib seda, et inimsusevastased kuriteod on oma olemuselt ühesugused sõltumata ilmakaarest," ütles ta.
Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et ta on konkursi tulemusega väga rahul ja ka temale isiklikult on võidutöö ja see mida see sümboliseerib väga südamelähedane, millele järgnevalt lipsas minister mõnd teist uitmõtet kavandama.
Urmas Reinsalu korraldas Patarei rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi rahvusvahelisel ideekonkursi, kuna ta arvab, et see kasvatab ta madalat toetust. Muuseumi rajada ei ole kellelgi plaanis ja arvestades, et Patarei renoveerimine maksaks mitusada miljonit eurot, ei hakka ka olema ning seda teab väga hästi ka Reinsalu ise.
Vaata ka: Patarei kommunismikuritegude muuseumi ideekonkursi võitja on selgunud
"Jaapani arhitekti esimese koha töö "Punane erektsioon" on ajaloolisest vaatevinklist põhjalik lahendus, mis on täielikus vastavuses muuseumi missiooniga. Samuti on tähelepanuväärne õnnestunud jalakäijate ühendus Meremuuseumiga ja stiilne haljastus," ütles žüriisse kuulunud arhitekt Tõnu Altosaar.
Žürii esimees Meelis Niinepuu ütles, et esimese koha tööd iseloomustab väga hea meie regiooni tunnetus. "Huvitav idee punasest joonest, mis muuseumi ruume tervikuna läbib. Silmapaistev sümbolism Berliini-Peterburi teljega läbi maja koos merre rajatava muuliga. Telg sümboliseerib seda, et inimsusevastased kuriteod on oma olemuselt ühesugused sõltumata ilmakaarest," ütles ta.
Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et ta on konkursi tulemusega väga rahul ja ka temale isiklikult on võidutöö ja see mida see sümboliseerib väga südamelähedane, millele järgnevalt lipsas minister mõnd teist uitmõtet kavandama.
Urmas Reinsalu korraldas Patarei rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi rahvusvahelisel ideekonkursi, kuna ta arvab, et see kasvatab ta madalat toetust. Muuseumi rajada ei ole kellelgi plaanis ja arvestades, et Patarei renoveerimine maksaks mitusada miljonit eurot, ei hakka ka olema ning seda teab väga hästi ka Reinsalu ise.
Vaata ka: Patarei kommunismikuritegude muuseumi ideekonkursi võitja on selgunud
kolmapäev, 4. aprill 2018
Plagiaaditöö sai Mädamuna nominendiks
Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu (ETKAL) juht Lola Tehver ütles HMSi korrespondendile, et Mädamuna plagiaadikonkursile plagiaadi pähe originaalloomingut esitanud agentuurile Divisjon võidakse muna alles jätta. Nimelt on plagieeritud "siiski" 2 lahendust 18st.
"Juhtum on taunitav. Mädamuna konkursi korraldaja ETKAL esialge seisukoht on, et muna me sellelt töölt ära võtma ei hakka, kuigi ainult 2 lahendust 18st on plagiaadid. Samas, kui see asi oleks tulnud välja žürii töö käigus, oleks see töö konkursilt kõrvaldatud," sõnas Tehver.
Mädamuna konkursile esitati tööd, kus on ravimipakendite disanil kasutatud väga sarnaseid töid rahvusvaheliselt tuntud disainer Malika Favre töödele Sodiaagi sarjast, ent tervelt 16 töö puhul ei ole algset autorit leida õnnestunud.
Kõnealused tööd valmistas Division ja töö tellis RÕÕM, lahenduse autoriks oli vabakutseline kunstnik Kadi Hugo. Viimane väidab, et tegu on arusaamatusega. "Minu hinnangul on juhtunu asjaolude halb kokkusattumus, mis sai juhtuda suuresti seetõttu, et mul ei olnud võimalik osaleda projektis algusest lõpuni. Agentuurides on levinud, et kavandi ja idee edasiandmiseks kasutatakse stiilinäidisena valmis illustratsioone ja need "lastakse laivi", sest maailm on suur ja kes siis ikka aru saab. Kui stiil on välja valitud, siis hilisema töö käigus võetakse moodboardist näiliselt inspiratsiooni kuid originaallooming on siiski harukordne. Minu roll kõnealuse projekti puhul lõppes ideekontseptsiooni üleandmisega agentuurile. Seoses aja jooksul projektis toimunud inimeste muutustega ei jõudnud informatsioon erinevate kujunduste ja tööfailide kohta ilmselt töö reaalse teostajani ja ta oli sunnitud palju tööd moodboardi järgi tegema," ütles Hugo HMSile.
"Sain ülejäänud kujunduste valmiskujunduse originaalsusest aimu alles eile õhtul, kui hakkasin Facebooki postitatud pilte enda arhiiviga võrdlema. Malika Favre näol on tegemist tuntud kunstnikuga ja tema töö sellisel kujul teadlik kasutamine on lausrumalus. Kuna tunnen Malika Favre ees juriidilist kõhedust, siis kirjutasin talle täna kirja, milles vabandasin ning selgitasin juhtunut," sõnas kunstnik.
Divisjoni reklaamiagentuur vabandab komisjoni ees ning lubab tulevatel aastatel originaalloomingut paremini peita.
Loe ka: Plagiaadilt ei võetagi Kuldmuna ära
"Juhtum on taunitav. Mädamuna konkursi korraldaja ETKAL esialge seisukoht on, et muna me sellelt töölt ära võtma ei hakka, kuigi ainult 2 lahendust 18st on plagiaadid. Samas, kui see asi oleks tulnud välja žürii töö käigus, oleks see töö konkursilt kõrvaldatud," sõnas Tehver.
Mädamuna konkursile esitati tööd, kus on ravimipakendite disanil kasutatud väga sarnaseid töid rahvusvaheliselt tuntud disainer Malika Favre töödele Sodiaagi sarjast, ent tervelt 16 töö puhul ei ole algset autorit leida õnnestunud.
Kõnealused tööd valmistas Division ja töö tellis RÕÕM, lahenduse autoriks oli vabakutseline kunstnik Kadi Hugo. Viimane väidab, et tegu on arusaamatusega. "Minu hinnangul on juhtunu asjaolude halb kokkusattumus, mis sai juhtuda suuresti seetõttu, et mul ei olnud võimalik osaleda projektis algusest lõpuni. Agentuurides on levinud, et kavandi ja idee edasiandmiseks kasutatakse stiilinäidisena valmis illustratsioone ja need "lastakse laivi", sest maailm on suur ja kes siis ikka aru saab. Kui stiil on välja valitud, siis hilisema töö käigus võetakse moodboardist näiliselt inspiratsiooni kuid originaallooming on siiski harukordne. Minu roll kõnealuse projekti puhul lõppes ideekontseptsiooni üleandmisega agentuurile. Seoses aja jooksul projektis toimunud inimeste muutustega ei jõudnud informatsioon erinevate kujunduste ja tööfailide kohta ilmselt töö reaalse teostajani ja ta oli sunnitud palju tööd moodboardi järgi tegema," ütles Hugo HMSile.
"Sain ülejäänud kujunduste valmiskujunduse originaalsusest aimu alles eile õhtul, kui hakkasin Facebooki postitatud pilte enda arhiiviga võrdlema. Malika Favre näol on tegemist tuntud kunstnikuga ja tema töö sellisel kujul teadlik kasutamine on lausrumalus. Kuna tunnen Malika Favre ees juriidilist kõhedust, siis kirjutasin talle täna kirja, milles vabandasin ning selgitasin juhtunut," sõnas kunstnik.
Divisjoni reklaamiagentuur vabandab komisjoni ees ning lubab tulevatel aastatel originaalloomingut paremini peita.
Loe ka: Plagiaadilt ei võetagi Kuldmuna ära
teisipäev, 3. aprill 2018
Politsei ei pidanud kinni Tallinna abilinnapead
Teisipäeval ei pidanud keskkriminaalpolitsei ametnikud kinni Tallinna linnavalitsuse juhtivtöötajat, keda ei kahtlustata riigihangete nõuete rikkumises ning eelise andmises ja ühte altkäemaksu võtmises, teatas prokuratuur.
Tähelepanu keskmes oleva abilinnapea haldusaluses valdkonnas ei ole kasutatud busside ostmise hankeid alates 2012. aastast, haigete õendusteenuseid Lääne-Tallinna Keskhaigla hoolduskliinikus ega mahhinatsioone Linnahalli Sihtasutuses ning Salme Kultuurikeskuses, ka ei ole ta seotud kaupade ja teenuste tarnimisega Tallinna Linnatranspordi AS-ile. Samuti ei heideta abilinnapeale ette suures ulatuses altkäemaksu võtmist ajavahemikul 2012-2017 selle eest, et kindlad ettevõtted saaksid eelise nii kasutatud busside kui ka remonditeenuste ja kaupade hankimise käigus. Vähe sellest, et altkäemaksuna saadud vara maht ei küündi kokku kahe miljoni euroni, prokuratuuri teatel ei ole mingit märki sellest, et abilinnapea oleks üldse altkäemaksu saanud.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul peaksid asutused, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused pöörama erilist tähelepanu teenuste ja kaupade soetamisel võimalikule pettusele ning tegema kõikvõimaliku korruptsiooniriski maandamiseks.
"Asutusesisene kontroll aitab muuta kaupade ja teenuste soetamise läbipaistvaks ja ausaks ning vähendaks töötajate ebaausa käitumise võimalust. Kui varade väärkasutamise vältimiseks on loodud turvaline keskkond, siis see vähendab ebaausat tegevust. Rikkumiste ärahoidmiseks soovitame juhtidel hoida hangetel ja suuremahulistel ostudel täiendav kontroll peal, mis välistaks vahendite ebaotstarbekat kasutamist ja kellelegi ebaausa tulu toomist," sõnas Ombler.
Ombleri sõnul on kokkuvõttes see nii asutusele kui ka tarbijale kallim kui ausal teel riigihangete läbiviimine.
Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et tegemist ei ole esimeste avalike menetlustoimingutega kriminaalasjas, mida alustati eelmisel suvel. "Me ei ole kogunud ühtki tõendit, et abilinnapea kuriteos kahtlustatavana kinni pidada. Kindlasti ei plaani prokuratuur taotleda kohtult ka tema vahistamist," selgitas eriasjade prokurör Kivioja. "Õigupoolest ei kahtlusta me teda üldse mitte milleski. Las läheb, kuhu tahab, ja teeb, mis tahab."
Linnavalitsus avalikustas kinni pidamata abilinnapea nime
Hetkel ei ole kinni peetud Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova, teatas linnavalitsuse pressiteenistus. Linnavalitsusele teadaolevalt on Izmailova ainuke Tallinna linnavalitsuse liige, keda ükski riigiasutus ei kahtlusta ega süüdista. Pressiteenistuse kinnitust mööda ei vaata isegi hakid Izmailovale viltu.
"Selline olukord on väga ebameeldiv ja Tallinna Linnavalitsuse ASi jaoks on iga selline kahtlusetusevari kurvastav," kommenteeris linnapea Taavi Aas. "Teeme oma parima, et seista usalduse ja oma hea nime eest."
Välisministeeriumi vilistlane Urmas Paet avaldas Aasale kaastunnet.
Loe ka: Politsei pidas kinni neli Tallinna Linnatranspordi AS-i töötajat
Tähelepanu keskmes oleva abilinnapea haldusaluses valdkonnas ei ole kasutatud busside ostmise hankeid alates 2012. aastast, haigete õendusteenuseid Lääne-Tallinna Keskhaigla hoolduskliinikus ega mahhinatsioone Linnahalli Sihtasutuses ning Salme Kultuurikeskuses, ka ei ole ta seotud kaupade ja teenuste tarnimisega Tallinna Linnatranspordi AS-ile. Samuti ei heideta abilinnapeale ette suures ulatuses altkäemaksu võtmist ajavahemikul 2012-2017 selle eest, et kindlad ettevõtted saaksid eelise nii kasutatud busside kui ka remonditeenuste ja kaupade hankimise käigus. Vähe sellest, et altkäemaksuna saadud vara maht ei küündi kokku kahe miljoni euroni, prokuratuuri teatel ei ole mingit märki sellest, et abilinnapea oleks üldse altkäemaksu saanud.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul peaksid asutused, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused pöörama erilist tähelepanu teenuste ja kaupade soetamisel võimalikule pettusele ning tegema kõikvõimaliku korruptsiooniriski maandamiseks.
"Asutusesisene kontroll aitab muuta kaupade ja teenuste soetamise läbipaistvaks ja ausaks ning vähendaks töötajate ebaausa käitumise võimalust. Kui varade väärkasutamise vältimiseks on loodud turvaline keskkond, siis see vähendab ebaausat tegevust. Rikkumiste ärahoidmiseks soovitame juhtidel hoida hangetel ja suuremahulistel ostudel täiendav kontroll peal, mis välistaks vahendite ebaotstarbekat kasutamist ja kellelegi ebaausa tulu toomist," sõnas Ombler.
Ombleri sõnul on kokkuvõttes see nii asutusele kui ka tarbijale kallim kui ausal teel riigihangete läbiviimine.
Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et tegemist ei ole esimeste avalike menetlustoimingutega kriminaalasjas, mida alustati eelmisel suvel. "Me ei ole kogunud ühtki tõendit, et abilinnapea kuriteos kahtlustatavana kinni pidada. Kindlasti ei plaani prokuratuur taotleda kohtult ka tema vahistamist," selgitas eriasjade prokurör Kivioja. "Õigupoolest ei kahtlusta me teda üldse mitte milleski. Las läheb, kuhu tahab, ja teeb, mis tahab."
Linnavalitsus avalikustas kinni pidamata abilinnapea nime
Hetkel ei ole kinni peetud Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova, teatas linnavalitsuse pressiteenistus. Linnavalitsusele teadaolevalt on Izmailova ainuke Tallinna linnavalitsuse liige, keda ükski riigiasutus ei kahtlusta ega süüdista. Pressiteenistuse kinnitust mööda ei vaata isegi hakid Izmailovale viltu.
"Selline olukord on väga ebameeldiv ja Tallinna Linnavalitsuse ASi jaoks on iga selline kahtlusetusevari kurvastav," kommenteeris linnapea Taavi Aas. "Teeme oma parima, et seista usalduse ja oma hea nime eest."
Välisministeeriumi vilistlane Urmas Paet avaldas Aasale kaastunnet.
Loe ka: Politsei pidas kinni neli Tallinna Linnatranspordi AS-i töötajat
esmaspäev, 2. aprill 2018
Äpardus siseministeeriumis: Ühendriikide esindajatele näidati Trumpi fotot
Eestit külastanud USA asepeaminister John Smith, tema kaaskond ja võõrustajad sattusid siseministeeriumis piinlikku olukorda, sest ühes ettekandes oli illustratsioonina kasutatud USA presidendi Donald Trumpi fotot.
Üks eelmisel nädalal toimunud kohtumisel osalenud, kuid nime avalikustamist mittesoovinud inimene ütles ERR-ile, et tekkis ebamugav olukord, kuid ettekandja reageeris kiiresti ja palus vabandust.
Samuti palus Ühendriikide esindajatelt ebaõnnestunud slaidi pärast vabandust siseminister Andres Anvelt isiklikult.
"Oli tõesti loll näide, kuid õnneks sai asi kohapeal klaariks," ütles kohapeal olnu.
Siseministeerium tunnistas arusaamatust. "Tõepoolest oli selline juhtum, kus ministeeriumi külastanud Ameerika delegatsioonile suunatud ettekande sees kasutati ebakohast pilti. Asjaosaliste ees on vabandatud ja ettekande tegija on oma veast aru saanud," ütles ERR-ile siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juht Kristiina Herodes.
Trumpi tegelaskuju on Ameerika Ühendriikides tabuteema. Trumpi kujutamine on USAs keelatud, sest sealsete ametivõimude sõnul lõi president riigist väga tagurliku kuvandi.
Eksvälisminister Urmas Paet avaldas vahejuhtumi puhul USA-le kaastunet.
Loe ka: Äpardus siseministeeriumis: Kasahstani esindajatele näidati Borati fotot
Üks eelmisel nädalal toimunud kohtumisel osalenud, kuid nime avalikustamist mittesoovinud inimene ütles ERR-ile, et tekkis ebamugav olukord, kuid ettekandja reageeris kiiresti ja palus vabandust.
Samuti palus Ühendriikide esindajatelt ebaõnnestunud slaidi pärast vabandust siseminister Andres Anvelt isiklikult.
"Oli tõesti loll näide, kuid õnneks sai asi kohapeal klaariks," ütles kohapeal olnu.
Siseministeerium tunnistas arusaamatust. "Tõepoolest oli selline juhtum, kus ministeeriumi külastanud Ameerika delegatsioonile suunatud ettekande sees kasutati ebakohast pilti. Asjaosaliste ees on vabandatud ja ettekande tegija on oma veast aru saanud," ütles ERR-ile siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juht Kristiina Herodes.
Trumpi tegelaskuju on Ameerika Ühendriikides tabuteema. Trumpi kujutamine on USAs keelatud, sest sealsete ametivõimude sõnul lõi president riigist väga tagurliku kuvandi.
Eksvälisminister Urmas Paet avaldas vahejuhtumi puhul USA-le kaastunet.
Loe ka: Äpardus siseministeeriumis: Kasahstani esindajatele näidati Borati fotot
esmaspäev, 5. märts 2018
Eesti saadab Eurovisioonile Silvio Berlusconi
Nädalavahetusel selgus Eesti Laul 2018 võitja, kelleks sel korral oli Silvio Berlusconi teosega "Forza Italia".
ERR Menu ja Raadio 2 otseülekandes toimus ka Eesti Laul 2018 võitja Silvio Berlusconiga eksklusiivintervjuu, kus ta kinnitas, et tal on plaan vallutada veelgi suuremaid lavasid.
"Mul on veel suuremaid plaane end veelgi suurematele lavadele laulda," ütles Berlusconi ning kinnitas, et see nõuab tööd ja vaeva. "Ma annan endast parima, et heal ja professionaalsel tasemel esindada Eestit nii Eurovisioonil ja kui ka muudel lavadel."
Pea samal ajal Eesti Lauluga toimusid Itaalias aga üldvalimised, kus esialgsete tulemustega on eduseisus Elina Nechayeva juhitud paremtsentristlik koalitsioon, mida toetas umbes 37 protsenti valijatest, järgnevad populistlik Viie Tähe Liikumine umbes 31 ja vasaktsentristlik koalitsioon 23 protsendiga.
Paremtsentristliku koalitsiooni sees näitavad esialgsed tulemused immigrantidevastase euroskeptilise Liidu edu Elina Nechayeva "La forza" ees. Liit kogus esialgsetel andmetel umbes 18 ja "La forza" vähem kui 14 protsenti häältest.
Vaata ka:
Itaalia valimistel juhib paremtsentristlik koalitsioon
Eksklusiivintervjuu Elina Nechayevaga: minu sees on emotsioonide virvarr
Ajaleht: Silvio Berlusconi võib Europarlamenti Eestist kandideerida
teisipäev, 9. jaanuar 2018
Maanteeamet tuleb sõidueksamil põrunutele vastu
Tulles vastu Eesti Puuetega Inimeste Liidu palvele on nüüd võimalik sooritada autojuhi sõidueksam ka akuutse vaimse probleemiga inimestel. Muudatus peaks aitama kaasa nende integreerimsel ühiskonda.
Kui varasematel aastatel pidid akuutse skisoidse häire või muu raske funktsioneerimist segava reaalsustajuhäirega juhiloataotlejad saama eriloa perearstilt ning lootma raudsele närvile, siis nüüd on Autoregistrikeskus otsustanud ka neile juhtidele võimaluse anda.
Liikluseksamite osakonna juhataja Tarmo Vanamõisa selgitas muudatusi järgnevalt: "Otsustasime inimestele vastu tulla: eksam on niigi pingeline, ning hirm eksamil läbi kukkuda või haigusepisoodiga vahele jääda võib potentsiaalse juhikandidaadi tõsiselt närusesse seisu seada. Niigi on vastik, kui olematud hääled iga su viga pidevalt tänitavad või siis käsivad kõiksugu vastutulijatele pihta sõita. Teisisõnu otsustasime koostöös perearstidega, et vaimse häire stigmatiseerimine Autoregistrikeskuses peab lõppema."
Vanamõisa sõnul on ühiskond ja liiklus niigi pingeline ning vaimse häirega juhtidel pole liikluses vaja enam karta, et nad kuidagi ilmselgelt silma jäävad. "Linn on kas ummikus või täis sõeluvaid ja ebastabiilseid juhte: see paar protsenti inimesi, kel täna enam elu elamata ja liiklemine liikumata jääb, võib kergendunult hingata: te olete oodatud," lisas ta.
See on vaid üks paljudest ümberkorraldustest, mida riik lähiaastatel liikluses plaanib. Kuuldavasti on töös ka eelnõu, mis teeb võimalikuks populaarsust koguvate tasuta parkimist võimaldavate invakaartide väljastamise kõigile huvilistele.
Loe ka: Postimees: Maanteeamet tuleb sõidueksamil põrunutele vastu
Kui varasematel aastatel pidid akuutse skisoidse häire või muu raske funktsioneerimist segava reaalsustajuhäirega juhiloataotlejad saama eriloa perearstilt ning lootma raudsele närvile, siis nüüd on Autoregistrikeskus otsustanud ka neile juhtidele võimaluse anda.
Liikluseksamite osakonna juhataja Tarmo Vanamõisa selgitas muudatusi järgnevalt: "Otsustasime inimestele vastu tulla: eksam on niigi pingeline, ning hirm eksamil läbi kukkuda või haigusepisoodiga vahele jääda võib potentsiaalse juhikandidaadi tõsiselt närusesse seisu seada. Niigi on vastik, kui olematud hääled iga su viga pidevalt tänitavad või siis käsivad kõiksugu vastutulijatele pihta sõita. Teisisõnu otsustasime koostöös perearstidega, et vaimse häire stigmatiseerimine Autoregistrikeskuses peab lõppema."
Vanamõisa sõnul on ühiskond ja liiklus niigi pingeline ning vaimse häirega juhtidel pole liikluses vaja enam karta, et nad kuidagi ilmselgelt silma jäävad. "Linn on kas ummikus või täis sõeluvaid ja ebastabiilseid juhte: see paar protsenti inimesi, kel täna enam elu elamata ja liiklemine liikumata jääb, võib kergendunult hingata: te olete oodatud," lisas ta.
See on vaid üks paljudest ümberkorraldustest, mida riik lähiaastatel liikluses plaanib. Kuuldavasti on töös ka eelnõu, mis teeb võimalikuks populaarsust koguvate tasuta parkimist võimaldavate invakaartide väljastamise kõigile huvilistele.
Loe ka: Postimees: Maanteeamet tuleb sõidueksamil põrunutele vastu
laupäev, 30. detsember 2017
Valitsus korvas katoliku kirikule reformatsioonikahju
Valitsus otsustas reedel eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro Eesti Katoliku Kirikule sõja ja reformatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.
Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,553 miljonit eurot.
Omandireformatsioon - investeering minevikku
Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on ka usuühingutel võimalus taotleda toetust reformatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks.
Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK ning enne neljapäevast valitsuse istungit ka apostlik-õigeusukirik, hiljem liitus nendega ka rooma-katoliku kirik.
Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et tehtud otsusega loobuvad kirikud varalistest vaidlustest riigiga.
EELK plaanib ligi 6,8 miljoni euro suuruse toetuse eest 2 miljoni euroga restaureerida Tallinna Toomkirikut, 1,2 miljonit eurot paigutada Mustamäe sakraalhoonete ehituse, renoveerimise ja soetuste toetuseks ning kasutada 3,6 miljonit eurot ühiskonda suunatud tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ja investeeringuteks nagu peapiiskopi uus auto, tühjaks jäänud kirikutesse paigaldatavad koguduseliikmete vahakujud ja rajatavad valuutavahetuspunktid.
EAÕK plaanib 1,4 miljoni euro suurust toetust kasutada Saaremaa juba toimiva nunnakloostri edasiste rajamistööde toetamiseks ja hiljem ka mungakloostri rajamiseks.
Rooma-Katoliku Kiriku Eesti apostellik administraator Philippe Ilus Jourdan teatas, et kirikul on hea meel, et Eesti riigil on jätkuvalt säilinud südametunnistus, ehkki protestantidel seda üldjuhul ei ole.
"Katoliku kirik on tänase otsuse eest tänulik, sest see võimaldab osapooltel astuda Eesti Vabariigi 100. juubeliaastasse lepitatult ja rõõmsa südamega," sõnas Jourdan.
Pikk vaidlus kiriku üle
Vaidlus Niguliste kiriku üle on kestnud ligi pool aastatuhandet ja jõudnud ka kohtusse. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 1520. aastastel toimunud reformatsioonist saati okupeeris seda omavoliliselt luterlik kirik, nõukogude ajal rajati kirikusse muuseum-kontserdisaal.
Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks. See summa sisaldas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kultuuriministeerium rääkis vastuses aga poole miljoni euro suurusest kompensatsioonist.
Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommituses ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Tänavu märtsis avalikustatud ekspertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti. Ekspertiisi avalikustamise järel teatas EELK, et raha ei haise ja kirik on saama hüvitist ükskõik millisel ettekäändel. Nii leidiski valitsus omandireformist ripakile jäänud ülearuse raha ning kohe olid kirikud ridamisi jaol.
Rooma-katoliku kirikule valitsuse otsusega makstav summa on ühekordne kompensatsiooni, kasutustasu viie sajandi eest tasuvad pikaajalise järelmaksuna järgmised valitsused.
Eesti taara- ja maausuliste organisatsioonid on teatanud, et nemadki on valmis saama raha okupatsiooni, sõdade, katku, nälja ja muude kahjude eest, sealhulgas Eesti ristiusustamise, Rail Balticu ja Tartu raeplatsile kavandatava tselluloositehase eest. Nende soove arutatakse valitsuse istungil 31. detsembril.
Loe ka:
Valitsus korvas kirikutele okupatsioonikahju
EELK ootab valitsuselt okupatsioonikahjude hüvitamist
Ka Eesti õigeusu kirik tahab 1,4 miljonit okupatsioonikahjude hüvitamiseks
Riik on kirikute renoveerimisse panustanud paarkümmend miljonit eurot
Orenti Kampus: okupatsioon kui teenimisvõimalus
Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,553 miljonit eurot.
Omandireformatsioon - investeering minevikku
Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on ka usuühingutel võimalus taotleda toetust reformatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks.
Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK ning enne neljapäevast valitsuse istungit ka apostlik-õigeusukirik, hiljem liitus nendega ka rooma-katoliku kirik.
Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et tehtud otsusega loobuvad kirikud varalistest vaidlustest riigiga.
EELK plaanib ligi 6,8 miljoni euro suuruse toetuse eest 2 miljoni euroga restaureerida Tallinna Toomkirikut, 1,2 miljonit eurot paigutada Mustamäe sakraalhoonete ehituse, renoveerimise ja soetuste toetuseks ning kasutada 3,6 miljonit eurot ühiskonda suunatud tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ja investeeringuteks nagu peapiiskopi uus auto, tühjaks jäänud kirikutesse paigaldatavad koguduseliikmete vahakujud ja rajatavad valuutavahetuspunktid.
EAÕK plaanib 1,4 miljoni euro suurust toetust kasutada Saaremaa juba toimiva nunnakloostri edasiste rajamistööde toetamiseks ja hiljem ka mungakloostri rajamiseks.
Rooma-Katoliku Kiriku Eesti apostellik administraator Philippe Ilus Jourdan teatas, et kirikul on hea meel, et Eesti riigil on jätkuvalt säilinud südametunnistus, ehkki protestantidel seda üldjuhul ei ole.
"Katoliku kirik on tänase otsuse eest tänulik, sest see võimaldab osapooltel astuda Eesti Vabariigi 100. juubeliaastasse lepitatult ja rõõmsa südamega," sõnas Jourdan.
Pikk vaidlus kiriku üle
Vaidlus Niguliste kiriku üle on kestnud ligi pool aastatuhandet ja jõudnud ka kohtusse. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 1520. aastastel toimunud reformatsioonist saati okupeeris seda omavoliliselt luterlik kirik, nõukogude ajal rajati kirikusse muuseum-kontserdisaal.
Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks. See summa sisaldas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kultuuriministeerium rääkis vastuses aga poole miljoni euro suurusest kompensatsioonist.
Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommituses ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Tänavu märtsis avalikustatud ekspertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti. Ekspertiisi avalikustamise järel teatas EELK, et raha ei haise ja kirik on saama hüvitist ükskõik millisel ettekäändel. Nii leidiski valitsus omandireformist ripakile jäänud ülearuse raha ning kohe olid kirikud ridamisi jaol.
Rooma-katoliku kirikule valitsuse otsusega makstav summa on ühekordne kompensatsiooni, kasutustasu viie sajandi eest tasuvad pikaajalise järelmaksuna järgmised valitsused.
Eesti taara- ja maausuliste organisatsioonid on teatanud, et nemadki on valmis saama raha okupatsiooni, sõdade, katku, nälja ja muude kahjude eest, sealhulgas Eesti ristiusustamise, Rail Balticu ja Tartu raeplatsile kavandatava tselluloositehase eest. Nende soove arutatakse valitsuse istungil 31. detsembril.
Loe ka:
Valitsus korvas kirikutele okupatsioonikahju
EELK ootab valitsuselt okupatsioonikahjude hüvitamist
Ka Eesti õigeusu kirik tahab 1,4 miljonit okupatsioonikahjude hüvitamiseks
Riik on kirikute renoveerimisse panustanud paarkümmend miljonit eurot
Orenti Kampus: okupatsioon kui teenimisvõimalus
neljapäev, 2. november 2017
Elektrišokirelv sobib ka eelkooliealistele
Kuna lasteahistaja ei erine pealtvaadates kuidagi tavakodanikust, on oluline, et meie lapsed õpiksid maast madalast kasutama enesekaitseks sobivaid vahendeid. Üheks selliseks vahendiks on lõbus ja ohutu Taser.
Keegi lapsele tulirelva kooli kaasa ei annaks, sest see võib päädida koolitulistamisega. Taser seevastu töötab nii hoiatusrežiimis, demonstreerides elektriväljade kaarlahendust, millest võib abi olla füüsikatundides, kui ka rünnakurežiimis. Viimase kasutamisel väljuvad seadmest suruõhu abil kaks ohutut nõelakest, mis justkui mesilased liiguvad ründaja kehasse ning neile järgneb tugev elektrilöök, mis sarnaneb loodusliku elektriangerja poolt tekitatavale jõuväljale.
Ründaja kehas olevad lihased arvavad elektri peale, et neid stimuleeritakse närvide abil, ning nad tõmbuvad kokku. See on eemalt väga lõbus vaadata ning see sarnaneb ka täiesti loomulikult esineva epilepsiahooga. Kõrvalnähud praktiliselt puuduvad: ründaja võib teadvusetuks kukkudes end ära lüüa; samuti võib tühjeneda tema põis. Ükski neist ei ole midagi, mida lapsega koolis niisama ei võiks juhtuda.
Sääraselt toimiv kaitsevahend annaks lastele lisavahendi kiusajate ja lasteahistajate vastu, parandaks kooli sisekliimat ning võimaldaks õpetajatel-õpilastel astuda diskussioonidesse relvade rolli üle ühiskonnas.
Ohutute kaitsevahendite kasutamise vastased võiksid vaadata peeglisse ja sealt edasi oma hinge: võib-olla just teie soodustate oma arvamusega laste ahistamist?
sisuturundus
Loe ka: Elektrišokirelva võiks lubada enesekaitseks
reede, 29. september 2017
Eesti Salakütid korraldavad marsi
Eesti Salakütte koondava Facebooki grupi "Kurakütid" liikmed organiseerivad salaküttimise toetuseks marsi. Korraldajate sõnul on üritus rahumeelne ning selle eesmärk on teadvustada salaküttimise traditsioonilisust ning juhtida tähelepanu sellele, et enamus salakütte ei ole mõrtsukad.
"Viimastel päevadel on meedia huviorbiiti jõudnud salaküttimise temaatika, mida meedia valgustab üheülbaliselt ja suunatult," nentis grupi administraator HMSi korrespondendile. "Juba mõisa aegadel tõi Eestlane Saksa okupandi tagant hirvevasika või mõnusa soku jõululauale. Hiljem tõime Nõukogude võimu selja taga kulte ja emiseid nendele laudadele, kuhu tühjad poeletid liha lihtsalt ei võimaldanud."
Mehe sõnul on täisväärtuslik toit iga kasvava noore tervise üks tugisambaid ning selle najal on kasvatatud üles põlvkondi. Uuemal ajal on jahindusseltsidele suureks probleemiks erametsaomanikud, kelle maal küttimiseks on tarvis luba. Nii jäävad paljud loomad metsa ja jahiloaga -- kui seda üldse kuskilt hankida õnnestub -- ei saa lõpuks midagi tõsisemat ära teha. Lisaks kulub sellele kõigele aega ja raha, mida tegelikult oleks tarvis kulutada jahivarustuse ja küttimise peale.
"Riigimets on nii hõredaks raiutud, et loom sinna täna enam ei kipu," lisab küttide esindaja mõrult. "Enamus meist on mõistlikud pereinimesed ning see, et üks hull meie mainele sedasi vee peale tõmbab ei kõlba tegelikult kuskile. Traditsioone tuleb elus hoida."
Marss algab 1. oktoobril kell 13:30 Keskkonnaministeeriumi eest ning kulgeb läbi Hirvepargi Toompeale, kuhu püsitatakse Riigikogu parklas loomakorjustest energiapüramiid. Marsi korraldajad paluvad ajakirjanduslikult põnevate fotode lootuses kindlasti ilmuda kohale relvastatult, kuid laskemoon palutakse turvalisuse huvides siiski koju jätta.
"Viimastel päevadel on meedia huviorbiiti jõudnud salaküttimise temaatika, mida meedia valgustab üheülbaliselt ja suunatult," nentis grupi administraator HMSi korrespondendile. "Juba mõisa aegadel tõi Eestlane Saksa okupandi tagant hirvevasika või mõnusa soku jõululauale. Hiljem tõime Nõukogude võimu selja taga kulte ja emiseid nendele laudadele, kuhu tühjad poeletid liha lihtsalt ei võimaldanud."
Mehe sõnul on täisväärtuslik toit iga kasvava noore tervise üks tugisambaid ning selle najal on kasvatatud üles põlvkondi. Uuemal ajal on jahindusseltsidele suureks probleemiks erametsaomanikud, kelle maal küttimiseks on tarvis luba. Nii jäävad paljud loomad metsa ja jahiloaga -- kui seda üldse kuskilt hankida õnnestub -- ei saa lõpuks midagi tõsisemat ära teha. Lisaks kulub sellele kõigele aega ja raha, mida tegelikult oleks tarvis kulutada jahivarustuse ja küttimise peale.
"Riigimets on nii hõredaks raiutud, et loom sinna täna enam ei kipu," lisab küttide esindaja mõrult. "Enamus meist on mõistlikud pereinimesed ning see, et üks hull meie mainele sedasi vee peale tõmbab ei kõlba tegelikult kuskile. Traditsioone tuleb elus hoida."
Marss algab 1. oktoobril kell 13:30 Keskkonnaministeeriumi eest ning kulgeb läbi Hirvepargi Toompeale, kuhu püsitatakse Riigikogu parklas loomakorjustest energiapüramiid. Marsi korraldajad paluvad ajakirjanduslikult põnevate fotode lootuses kindlasti ilmuda kohale relvastatult, kuid laskemoon palutakse turvalisuse huvides siiski koju jätta.
esmaspäev, 15. mai 2017
Tallinn taastab timuka ametikoha
Tallinna Linnapea asetäitja Taavi Aas allkirjastab täna linnavolikogu otsuse, millega taastatakse linnas timuka ametikoht.
Linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu sõnul pole veel täpselt kindel, milliseks kujuneb timuka ametijuhend: "Muutuvas maailmas peab muutuma ka timukaameti sisu. Ajalooliselt on timukad olnud stigmatiseeritud ja põlatud, kuid Tallinna uus timukas saab kindlasti olema linnarahva seas populaarne ja prestiižne."
Pressiesindaja jätkas keerutamist, kuid HMSi korrespondent sai küsimusele siiski vastuse: "Loomulikult katab timuka salapärast ametit asjakohane varjatuse ja müstika oreool, kuid ma ei üllatuks, kui kohtaksime teda tulevikus ka munitsipaalpolitsei bussireidide või koguni tõsisemate asjaajamiste juures manukana."
Timuka ametikohga kaasnevatest soodustustest tõi Kristiina välja tema kavandatava ametisõiduki: musta morna, mis on ehitud maitseka kuldse Tallinna vapiga. "Riigihange sõiduki tellimiseks on ettevalmistamisel, mistõttu on vara rääkida matuseauto lõplikust hinnast või margist," lisas ta.
Lisaks ametiautole ootab tulevast timukat Rüütli tänav 20 asuv praegu alajaamana kasutusel olev hoone ning residents linna serval. Linnapea asetäitja Taavi Aasa sõnul sobib selline dualism linna imagoloogiasse hästi: "Kunagine timukas elas siiski üsna eraldatud kohas ning ajaloolise maja timukale tagastamine on justkui linna kohus; Samas oleks kohatu pakkuda timukale ainult väikest hoonet Tallinna kesklinnas. Seda olukorras, kus tegelik linna serv on nihkunud kusagile Nõmme või Pirita-Kose kanti. Seetõttu oleme otsustanud kompromissvariandina lepituseks rajada Nõmme mäe nõlvale, eraldatud kohta, uue ühiskondliku hoone: mahuka eramu, mis läheb timuka ja tema perekonna kasutusse. Nii jääks Rüütli 20 pigem ametiruumideks"
Timuka amet on eluaegne ning sellega kaasnevatest hüvedest loetles Taavi Aas veel tasuta sõidu õigust, õigust külastada linna kõiki ametiüritusi maskiga või maskita, timukamõõka linnamuuseumist ning ametlikku autojuhti.
Timuka määrab ametisse linna volikogu lihthäälteenamusega.
Linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu sõnul pole veel täpselt kindel, milliseks kujuneb timuka ametijuhend: "Muutuvas maailmas peab muutuma ka timukaameti sisu. Ajalooliselt on timukad olnud stigmatiseeritud ja põlatud, kuid Tallinna uus timukas saab kindlasti olema linnarahva seas populaarne ja prestiižne."
Pressiesindaja jätkas keerutamist, kuid HMSi korrespondent sai küsimusele siiski vastuse: "Loomulikult katab timuka salapärast ametit asjakohane varjatuse ja müstika oreool, kuid ma ei üllatuks, kui kohtaksime teda tulevikus ka munitsipaalpolitsei bussireidide või koguni tõsisemate asjaajamiste juures manukana."
Timuka ametikohga kaasnevatest soodustustest tõi Kristiina välja tema kavandatava ametisõiduki: musta morna, mis on ehitud maitseka kuldse Tallinna vapiga. "Riigihange sõiduki tellimiseks on ettevalmistamisel, mistõttu on vara rääkida matuseauto lõplikust hinnast või margist," lisas ta.
Lisaks ametiautole ootab tulevast timukat Rüütli tänav 20 asuv praegu alajaamana kasutusel olev hoone ning residents linna serval. Linnapea asetäitja Taavi Aasa sõnul sobib selline dualism linna imagoloogiasse hästi: "Kunagine timukas elas siiski üsna eraldatud kohas ning ajaloolise maja timukale tagastamine on justkui linna kohus; Samas oleks kohatu pakkuda timukale ainult väikest hoonet Tallinna kesklinnas. Seda olukorras, kus tegelik linna serv on nihkunud kusagile Nõmme või Pirita-Kose kanti. Seetõttu oleme otsustanud kompromissvariandina lepituseks rajada Nõmme mäe nõlvale, eraldatud kohta, uue ühiskondliku hoone: mahuka eramu, mis läheb timuka ja tema perekonna kasutusse. Nii jääks Rüütli 20 pigem ametiruumideks"
Timuka amet on eluaegne ning sellega kaasnevatest hüvedest loetles Taavi Aas veel tasuta sõidu õigust, õigust külastada linna kõiki ametiüritusi maskiga või maskita, timukamõõka linnamuuseumist ning ametlikku autojuhti.
Timuka määrab ametisse linna volikogu lihthäälteenamusega.
kolmapäev, 19. aprill 2017
Reinsalu: riigikogu võiks tunnustada muistses vabadusvõitluses võidelnuid
Justiitsminister Urmas Reinsalu ei pea alistunud saarlaste deklaratiivset rehabiliteerimist sobivaks, küll aga võiks riigikogu tema hinnangul tunnustada muistses vabadusvõitluses Eesti eest võidelnuid ning eestlaste malevate juhte, samuti hukka mõista 1206. aasta riigireeturid ja äraandjad.
Reinsalu kirjutas eile riigikogu õiguskomisjoni pöördumisele vastates, et ühiskonnas puudub ajaloolisele tõele tuginev ühine arusaam aastatel 1206–1227 aset leidnud sündmustest. See raskendab tema sõnul omakorda neile sündmustele nii poliitilise kui õigusliku hinnangu andmist.
Riigikogul on Reinsalu sõnul võimalik kehtestada erikord 1227. aastal Valjala linnuse ära andnud saarlaste ja nendega seotud isikute ning organisatsioonide rehabiliteerimise võimaldamiseks kohtuvõimu poolt, samas kui riigikogu-poolset deklaratiivset rehabiliteerimist ei saa pidada õiguslikult sobivaks lahenduseks.
Samas pole vabadusvõitluse kangelaste ning kogu maarahva ja Novgorodi liitlaste panust tema sõnul võimalik mingilgi moel pisendada või ajaloost maha kriipsutada. "Vabadussõitluse esimene etapp oli võit kristliku Taani üle. Saarlaste vabadusvõitlust juhtinud vanemate kõrval mälestame teisi osalenud ohvitsere ja võitlejaid," ütles Reinsalu, kelle sõnul pole mõtet vabadusvõitluse pärandit üles ehitada vastandumisele. "Oma osa võidus oli nii Yllel, Cullel, Envil, Muntelenel, Tappetel, Yaldel, Meletel ja Cakel kui teistel hiljem vabadusvõitluses osalenutel kui muudest hõimudest pärit endistel vabadusvõitluses osalenutel."
Nii on justiitsministri sõnul igati põhjendatud, et riigikogu avaldab Eesti Vabariigi 100. aastapäeval tunnustust vabadusvõitluses Eesti iseseisvuse eest võidelnud meestele, naistele ja lastele, eriti nendele, kes ohverdasid Eesti vabaduse heaks oma elu või tervise või kannatasid seetõttu kristlike okupatsioonirežiimide repressioonide käes. Ka võiks tema hinnangul nimeliselt tunnustada Eesti kihelkondade ja malevate vanemaid ning anda hukkamõistva hinnangu 1206. aasta riigireeturitele ja äraandjatele, sealhulgas liivlaste vanemale Kaupole.
Parlamendi õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et Reinsalu vastus saarlaste rehabiliteerimise küsimuses on suur samm edasi, arvestades, et Isamaa ja Res Publica Liit on aastakümneid ehitanud Lembitu-Maniwalde-Unnepewe müüti.
«See on märk ajalooliste propagandamüütide kohendamisest ja soovist tegelikule tõele rohkem läheneda. Siiski veel ei julgeta kõva häälega rääkida 1217. aastal Lembitu eestlaste väe juhiks valimise alustest ja legitiimsuse defitsiidist, aga siiski tänu justiitsministrile, et ta tõstab retoorikas saarlasi kõrgemale ja julgetakse järjest rohkem auväärsemas kontektsis Ylle ja Culle nime parnassile tõsta,» ütles ta.
Karilaid kinnitas, et riigikogus moodustatud töörühm jätkab tegevust, et välja tulla saarlasi käsitleva eelnõuga. "Varsti istume maha koos saarlaste rehabiliteerimise töörühmaga ja Igor Gräziniga, kes on ka siiralt antud teemaga liitunud. Eelnõu või avaldus tuleb," ütles ta HMS-ile.
Loe ka: Reinsalu: riigikogu võiks tunnustada Vabadussõjas võidelnuid
Reinsalu kirjutas eile riigikogu õiguskomisjoni pöördumisele vastates, et ühiskonnas puudub ajaloolisele tõele tuginev ühine arusaam aastatel 1206–1227 aset leidnud sündmustest. See raskendab tema sõnul omakorda neile sündmustele nii poliitilise kui õigusliku hinnangu andmist.
Riigikogul on Reinsalu sõnul võimalik kehtestada erikord 1227. aastal Valjala linnuse ära andnud saarlaste ja nendega seotud isikute ning organisatsioonide rehabiliteerimise võimaldamiseks kohtuvõimu poolt, samas kui riigikogu-poolset deklaratiivset rehabiliteerimist ei saa pidada õiguslikult sobivaks lahenduseks.
Samas pole vabadusvõitluse kangelaste ning kogu maarahva ja Novgorodi liitlaste panust tema sõnul võimalik mingilgi moel pisendada või ajaloost maha kriipsutada. "Vabadussõitluse esimene etapp oli võit kristliku Taani üle. Saarlaste vabadusvõitlust juhtinud vanemate kõrval mälestame teisi osalenud ohvitsere ja võitlejaid," ütles Reinsalu, kelle sõnul pole mõtet vabadusvõitluse pärandit üles ehitada vastandumisele. "Oma osa võidus oli nii Yllel, Cullel, Envil, Muntelenel, Tappetel, Yaldel, Meletel ja Cakel kui teistel hiljem vabadusvõitluses osalenutel kui muudest hõimudest pärit endistel vabadusvõitluses osalenutel."
Nii on justiitsministri sõnul igati põhjendatud, et riigikogu avaldab Eesti Vabariigi 100. aastapäeval tunnustust vabadusvõitluses Eesti iseseisvuse eest võidelnud meestele, naistele ja lastele, eriti nendele, kes ohverdasid Eesti vabaduse heaks oma elu või tervise või kannatasid seetõttu kristlike okupatsioonirežiimide repressioonide käes. Ka võiks tema hinnangul nimeliselt tunnustada Eesti kihelkondade ja malevate vanemaid ning anda hukkamõistva hinnangu 1206. aasta riigireeturitele ja äraandjatele, sealhulgas liivlaste vanemale Kaupole.
Parlamendi õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et Reinsalu vastus saarlaste rehabiliteerimise küsimuses on suur samm edasi, arvestades, et Isamaa ja Res Publica Liit on aastakümneid ehitanud Lembitu-Maniwalde-Unnepewe müüti.
«See on märk ajalooliste propagandamüütide kohendamisest ja soovist tegelikule tõele rohkem läheneda. Siiski veel ei julgeta kõva häälega rääkida 1217. aastal Lembitu eestlaste väe juhiks valimise alustest ja legitiimsuse defitsiidist, aga siiski tänu justiitsministrile, et ta tõstab retoorikas saarlasi kõrgemale ja julgetakse järjest rohkem auväärsemas kontektsis Ylle ja Culle nime parnassile tõsta,» ütles ta.
Karilaid kinnitas, et riigikogus moodustatud töörühm jätkab tegevust, et välja tulla saarlasi käsitleva eelnõuga. "Varsti istume maha koos saarlaste rehabiliteerimise töörühmaga ja Igor Gräziniga, kes on ka siiralt antud teemaga liitunud. Eelnõu või avaldus tuleb," ütles ta HMS-ile.
Loe ka: Reinsalu: riigikogu võiks tunnustada Vabadussõjas võidelnuid
teisipäev, 7. märts 2017
Duunedainide ja druuedainide ühendriigi nimeks saab Númenor
Duunedainide ja druuedainide Belegaeri regioonis loodava ühendriigi nimeks saab Númenor. Uue riigi brändinime avalikustamine on järgmine oluline verstapost ühendriigi ülesehitamisel.
"Meil on hea meel esitleda tulevase riigi nimena Númenori, mis kannab endas lubadust nii klientidele kui töötajatele. Duunedainide ja druuedainide rahvaste ühendamisel sünnib tänapäevane riik, mis on loodud meie regiooni inimeste ja ettevõtete jaoks. Númenor arvestab enim piirkonna rahvaste kultuuri- ja ettevõtlusruumiga ja meie eesmärk on kindlustada parem elu siinsetele inimestele ja paremad võimalused äritegemisel kohalikele ettevõtetele," ütles riigi nõukogu esimees vala Manwë.
"Ehitame nii uut riigi kui ka uut maailmavõimu brändi. Meie brändi DNA-ks on kolm väärtust, mis loovad kindla vundamendi nii uue riigi sisekultuurile kui ka tegevuspõhimõtetele: inimesed ennekõike; kvaliteet kõiges ja selged eesmärgid. Me tahame luua sellise riigi, millest on inimestel kasu,” selgitas ühendriigi kuningas Elros Eärendili poeg Tar-Minyatur.
Uue panga kaubamärk töötati välja koostöös rahvusvahelise nimeka konsultatsiooniettevõttega Future Brand Valinorist.
"Númenor sümboliseerib uue riigi kõige eristuvamaid tugevusi. Nime esimene osa – "numen" pärineb kvenjakeelsest sõnast "númen", mis tähendab valgust. Númenor on majakaks ja teejuhiks riigi klientidele, aga ka kodadele, kogukondadele ja aladele, kus riik tegutseb. Riigi sõnum on, et parem elu on võimalik ja oma elujärge saab parandada. Nime teine osa – "nórë" viitab tugevatele põhjamaistele juurtele – uue riigi omanikud on Põhjala inimesed. Need kaks tahku on põimitud ühte nimesse. Nimi on kui Eärendili täht, mis näitab teed nii kodanikele kui ka teistele, tuletades neile meelde seda, mida ja miks bränd tähistab." sõnab FutureBrandi strateegiajuht vala Varda.
Gorthaur avaldas Númenorile kaastunnet.
Loe ka: DNB JA NORDEA ÜHENDPANGA NIMEKS SAAB LUMINOR
laupäev, 25. veebruar 2017
Vabariigi president: Praegusel kujul Siim Kallast ei ole meile vaja
Raskest kätlemisest taastuv Kersti Kaljulaid suunab intervjuus mõtted Siim Kallase praegusele mõttetusele ja manitseb Eesti juhte suuremale valvsusele Euroopat ootavate radikaalsete muutuste ees.
Presidendi sõnul on Siim Kallas viimane relikt seerias Laar, Savisaar, Lauristin ning on praegusel kujul kaotanud relevatnsuse, püsides pildil vaid ajakirjanike poolt pealkirjadesse vägisi topitud skandaalsete väidete abil.
Loomulikult on igal vabariigi kodanikul õigus oma arvamusele, lisas president põgusalt riigi juhtimissillalt edastatud lühikeses videopöördumises.
Loe ka: Eesti Päevaleht: Siim Kallas: praegusel kujul presidenti ei ole meile vaja
Presidendi sõnul on Siim Kallas viimane relikt seerias Laar, Savisaar, Lauristin ning on praegusel kujul kaotanud relevatnsuse, püsides pildil vaid ajakirjanike poolt pealkirjadesse vägisi topitud skandaalsete väidete abil.
Loomulikult on igal vabariigi kodanikul õigus oma arvamusele, lisas president põgusalt riigi juhtimissillalt edastatud lühikeses videopöördumises.
Loe ka: Eesti Päevaleht: Siim Kallas: praegusel kujul presidenti ei ole meile vaja
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
