Kolmapäeval Tartumaal aset leidnud syndmuse eest võttis täna vastutuse akadeemilise filosoofia seltsi sõjaline tiib. Sellesisuline teade avaldati filosoofide Facebooki-grupis "Filosoofia Eestis" ning häälekandjas Studia Philosophica Estonica. AFSi kinnitusel osales syndmuses seltsi liikmest toimija suunatud materiaalne objekt, mille kollisioon teise syndmuses osalenud objektiga põhjustaski politsei uuritava epifenomeni.
AFSi avaldatud teates hoiatatakse filosoofiliste printsiipide jätkuva ignoreerimise korral uute syndmuste ja nähtustegaga, mis seltsi sõnutsi võivad lisaks objektidele hõlmata ka entiteete, struktuure või isegi systeeme. Kuuldused seltsi valduses olevatest absoluutidest lykatakse teates siiski kategooriliselt ymber.
Politsei on seltsi väidete uurimiseks pöördunud Tartu ylikooli eetikakeskuse poole. Keskuse esindaja keeldus analyysi varasele staadiumile viidates selle käiku kommenteerimast.
Vaata lisaks: Politsei otsib Tartumaal juhtunud sündmuse tunnistajaid
reede, 29. märts 2019
esmaspäev, 25. märts 2019
Kommunistid hoiatavad: kui Vasakpartei jääb valitsusest välja, puhkeb revolutsioon
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) juht Julia Sommer hoiatab, et kui partei Keskerakonna ja Isamaa võimuliidust välja jääb, siis on Eestis oodata kommunistlikku revolutsiooni.
"Seda ütlen küll kõigile, et kui mingil moel süvariigil, meediatööstuskompleksil ja Reformierakonnal õnnestub need valitsuskoalitsiooni kõnelused tuksi keerata, siis Oktoobrirevolutsioon oli morsipidu võrreldes sellega, mis meie toetajad tänaval korraldama hakkavad, kui meid ebaausate võtetega kõrvale lükatakse," rääkis Julia Sommer pühapäeval Tra Raadio saates "Räägime asjast".
Julia Sommeri sõnul on terve hulk inimesi, kes on öelnud - kas tahate, et tuleme teie toetuseks meelt avaldama. "Oleme öelnud, et praegu ei ole vaja, see teeks asja ainult kuumemaks."
Ta tõdes, et EÜVP-l ei ole vaja niiöelda isegi tikku püssirohutünni visata. "Ma ei hakka neid stsenaariume nuputama, aga see ühiskondlik pinge, mis praegu on, on lapselalin selle kõrval, kui meid kõrvale lükatakse," rääkis Julia Sommer.
Julia Sommer lisas: "Reformierakond ja teised, te mängite tulega! Eestis on 300 000 vaesuses või vaesuse piiril elavat inimest, kes vihkavad kapitalismi. Enamus neist on Eestimaa Ühendatud Vasakpartei taga. Kui meie asi untsu aetakse ja meie viskame tiku püssirohutünni ... siis on plahvatus, seda ei hoia ära ükski süvariik ega Euroopa Komisjon, see plahvatus tuleb."
"Kogu see mitu nädalat kestnud mõnitamine on mitte ainult meie 511 toetajat, vaid sadu tuhandeid inimesi, sügavalt solvanud ja häirinud," lisas Julia Sommer. "Eestis elab 1 323 824 inimest, kellest vaid 162 363 hääletas Reformierakonna poolt. Järelikult toetab meid 1 161 461 Eesti elanikku!"
Loe ka: Helmed hoiatavad: kui EKRE jääb valitsusest välja, puhkevad rahvarahutused
"Seda ütlen küll kõigile, et kui mingil moel süvariigil, meediatööstuskompleksil ja Reformierakonnal õnnestub need valitsuskoalitsiooni kõnelused tuksi keerata, siis Oktoobrirevolutsioon oli morsipidu võrreldes sellega, mis meie toetajad tänaval korraldama hakkavad, kui meid ebaausate võtetega kõrvale lükatakse," rääkis Julia Sommer pühapäeval Tra Raadio saates "Räägime asjast".
Julia Sommeri sõnul on terve hulk inimesi, kes on öelnud - kas tahate, et tuleme teie toetuseks meelt avaldama. "Oleme öelnud, et praegu ei ole vaja, see teeks asja ainult kuumemaks."
Ta tõdes, et EÜVP-l ei ole vaja niiöelda isegi tikku püssirohutünni visata. "Ma ei hakka neid stsenaariume nuputama, aga see ühiskondlik pinge, mis praegu on, on lapselalin selle kõrval, kui meid kõrvale lükatakse," rääkis Julia Sommer.
Julia Sommer lisas: "Reformierakond ja teised, te mängite tulega! Eestis on 300 000 vaesuses või vaesuse piiril elavat inimest, kes vihkavad kapitalismi. Enamus neist on Eestimaa Ühendatud Vasakpartei taga. Kui meie asi untsu aetakse ja meie viskame tiku püssirohutünni ... siis on plahvatus, seda ei hoia ära ükski süvariik ega Euroopa Komisjon, see plahvatus tuleb."
"Kogu see mitu nädalat kestnud mõnitamine on mitte ainult meie 511 toetajat, vaid sadu tuhandeid inimesi, sügavalt solvanud ja häirinud," lisas Julia Sommer. "Eestis elab 1 323 824 inimest, kellest vaid 162 363 hääletas Reformierakonna poolt. Järelikult toetab meid 1 161 461 Eesti elanikku!"
Loe ka: Helmed hoiatavad: kui EKRE jääb valitsusest välja, puhkevad rahvarahutused
reede, 15. märts 2019
Uus koalitsioon ei hakka ohverdama inimesi Huehueteotlile ega Coyolxauhquile
Loodava valitsuskoalitsiooni osalised Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja jõudsid kokkuleppele, et valitsus ei hakka järgmise nelja aasta jooksul Huehueteotli ega Coyolxauhqui auks rituaalselt ohverdama ühtegi inimest.
Kõnelused Tezcatlipocaga jätkuvad, ütlesid loodava võimuliidu läbirääkimiste osalised HMSile.
"Isegi nüüd, kui me oleme järgmiseks eelarveaastaks selgelt välistanud obsidiaannoaga inimsydamete tykeldamise, jätkab meedia meie suhtes hysteeriliste hirmude õhutamist," oli yks anonyymsust palunud kõnelustel osalenutest pahane.
"Ma ei ole nõus sellega, et Tlalocist tehakse mingisugune koll," lisas peaminister. "Ta on väga populaarne jumal, kes vajab inimverd selleks, et võiks sadada vihma. Selliste alusetute sildistamistega teeme me haiget väga paljudele inimestele."
Kõnelused Tezcatlipocaga jätkuvad, ütlesid loodava võimuliidu läbirääkimiste osalised HMSile.
"Isegi nüüd, kui me oleme järgmiseks eelarveaastaks selgelt välistanud obsidiaannoaga inimsydamete tykeldamise, jätkab meedia meie suhtes hysteeriliste hirmude õhutamist," oli yks anonyymsust palunud kõnelustel osalenutest pahane.
"Ma ei ole nõus sellega, et Tlalocist tehakse mingisugune koll," lisas peaminister. "Ta on väga populaarne jumal, kes vajab inimverd selleks, et võiks sadada vihma. Selliste alusetute sildistamistega teeme me haiget väga paljudele inimestele."
neljapäev, 14. märts 2019
Koalitsioonikõnelustel jõuti kompromissile Yhtse Venemaa koostöölepingu osas
Tallinnas jätkusid täna kolme partei koalitsioonikõnelused. Jalgpalli, suusatamise ja muude oluliste teemade kõrval oli päevakorral ka Keskerakonna poleemiline koostööleping Venemaa võimupartei Yhtse Venemaaga. Kolm tundi kestnud läbirääkimiste tulemusena jõudsid kõnelustel osalevad erakonnad otsusele, et probleemi lahendamiseks sõlmivad valitsusliidu moodustamise korral sarnased koostöölepped Vene suurparteidega ka Isamaa ja EKRE.
Kõige keerulisemaks osutus seejuures kysimus, millise parteiga keegi koostöölepingu peaks sõlmima. Pika ja kohati tulisegi vaidluse tulemusena otsustati siiski esmalt, et EKRE sõlmib koostööleppe Vladimir Žirinovski juhitava Venemaa Liberaaldemokraatliku Parteiga. EKRE esimehe Mart Helme sõnutsi on Žirinovski partei neile ideaalne maailmavaateline partner: "Nii nagu EKRE põhimõtetel puudub igasugune seos konservatismi ja rahvaga, on ka Liberaaldemokraatlik partei kõike muud kui liberaalne ja demokraatlik. Usun, et meil on yksteiselt paljugi õppida." Isamaa soovis esmalt sõlmida nimelise sarnasuse tõttu koostööleppe parteiga Rodina, ent kuna Vikipeedia konsulteerimine näitas, et see partei lõpetas tegevuse 2006. aastal, siis otsustati koostöö kasuks Rodina järeltulija Õiglase Venemaaga. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder väljendas kyll muret Õiglase Venemaa sotsiaaldemokraatliku maailmavaate suhtes, ent leidis samas, et kuna lepe asetatakse niikuinii Keskerakonna eeskujul riiulile, siis vahet pole.
Peaminister Ratasele valmistas potentsiaalsete koalitsioonipartnerite otsus rõõmu. "Algusest peale on olnud meie seisukoht, et punaseid jooni ei ole. Mul on hea meel, et meie partnerid arvavad sedasama," sõnas ta. "Samuti näitab see, et meie kurss on olnud kriitikale vaatamata... Usun, et see aitab meil kõigil edasi liikuda ning me oleme jätkuvalt pyhendunud."
Kõige keerulisemaks osutus seejuures kysimus, millise parteiga keegi koostöölepingu peaks sõlmima. Pika ja kohati tulisegi vaidluse tulemusena otsustati siiski esmalt, et EKRE sõlmib koostööleppe Vladimir Žirinovski juhitava Venemaa Liberaaldemokraatliku Parteiga. EKRE esimehe Mart Helme sõnutsi on Žirinovski partei neile ideaalne maailmavaateline partner: "Nii nagu EKRE põhimõtetel puudub igasugune seos konservatismi ja rahvaga, on ka Liberaaldemokraatlik partei kõike muud kui liberaalne ja demokraatlik. Usun, et meil on yksteiselt paljugi õppida." Isamaa soovis esmalt sõlmida nimelise sarnasuse tõttu koostööleppe parteiga Rodina, ent kuna Vikipeedia konsulteerimine näitas, et see partei lõpetas tegevuse 2006. aastal, siis otsustati koostöö kasuks Rodina järeltulija Õiglase Venemaaga. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder väljendas kyll muret Õiglase Venemaa sotsiaaldemokraatliku maailmavaate suhtes, ent leidis samas, et kuna lepe asetatakse niikuinii Keskerakonna eeskujul riiulile, siis vahet pole.
Peaminister Ratasele valmistas potentsiaalsete koalitsioonipartnerite otsus rõõmu. "Algusest peale on olnud meie seisukoht, et punaseid jooni ei ole. Mul on hea meel, et meie partnerid arvavad sedasama," sõnas ta. "Samuti näitab see, et meie kurss on olnud kriitikale vaatamata... Usun, et see aitab meil kõigil edasi liikuda ning me oleme jätkuvalt pyhendunud."
teisipäev, 12. märts 2019
Isamaa värskendab oma brändi, erakonna uueks nimeks saab Keskmaa
Hiljutistel riigikogu valimistel ootamatult yle valimiskynnise pääsenud ning erinevate koalitsioonivariantide puhul kaalukeeleks osutuda võiva erakonna Isamaa juhatus on HMSi allikate teatel jõudnud valimiskampaania tulemusi analyysides järeldusele, et partei imidž ja bränd vajavad värskendust. Eelkõige teeb erakonna juhtidele muret nende brändi nõrk eristatavus EKRE omast, mille tagajärjel on EKRE paremäärmuslik imidž hakanud yle kanduma ka ennast pigem tsentristlike konservatiividena positsioneerida pyydvale Isamaale. Seejuures kardab Isamaa juhtkond, et EKRE ja Keskerakonnaga nn Tallinna TV koalitsiooni astudes võib nende erakond jäädagi EKRE varjuks või, veel hullem, langeda "hobinatside" roaks. Tagatipuks on võimaliku koalitsiooni kohta rahvasuus juba levima hakanud lyhendites EKREIKE ja EKREKE esindatud parimal juhul vaid yhe tähega.
Oma tsentristlik-konservatiivse imidži kinnistamiseks, aga ka noorte ja naissoost valijate häälte pyydmiseks on Isamaa juhatus allikate sõnutsi otsustanud erakonna ymber nimetada Keskmaaks. Erakonna uus nimi algaks valijate seas populaarsete tähtedega K ja E. Tyvi "kesk-" rõhutab selles otseselt tsentristlikku ideoloogiat, "Keskmaa" aga viitab heale vanamoodsale tolkienilikule konservatismile. Erakonna brändimeistrite arvates peaks see yhtlasi looma assotsiatsioone mõnusate kääbikuurgude ja vaikse piibupopsutamisega ning vastanduma seeläbi EKRE räuskavale stiilile.
Imagoloog Linnar Priimägi leidis potentsiaalset uut brändi analyysides, et kuigi kesk-tyvelised nimed on valijate jaoks siiani eelkõige seostunud Keskerakonnaga, on siiski tegu väga tugeva ja julge käiguga. Eriti kiitis ta erakonna uue nime lõppu "-maa", mis tekitab assitsiatsioone juurte ja autohtoonilisusega. "Eks me kõik ole ju maal yles kasvanud ja lõpuks saame kõik keskel kokku," lausus Priimägi.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder keeldus HMSi järelepärimisele vastamast, viidates käimasolevatele pingelistele võimukõnelustele. Erakonna pressisekretär Riina Solman kuuldusi ei kinnitanud, kuid ei lykanud ka ymber.
reede, 8. märts 2019
Seeder: Reformierakond kiirgas oma signaalidega umbusku
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et nende erakond arutab koalitsiooniläbirääkimiste edasilükkumist esmaspäevasel eestseisuse koosolekul. Seederi sõnul saatis Reformierakond valimiste ööl välja umbusku tekitavaid signaale.
ERR-i raadiouudiste Tartu korrespondent Madis Hindre küsis Seederi käest, kuidas täpselt need signaalid temani jõudsid ja milles need väljendusid.
"Sellele küsimusele on lihtne vastata. Mobiilimastide kaudu kiirates sisendas Reformierakond kõigi teiste parteide mõtetesse umbusku. Eriti umbusklikuks muutusid need Isamaa liikmed, kes elavad kõrgepingeliinide vahetus läheduses," selgitas Seeder lahkelt, demonstreerides ka vastavaid jooniseid. "Nagu te raadioinimesena ise hästi teate, mõjutavad madalsagedusel kiiratud lained aju otsmikusagaraid. Ainuüksi selle pärast toetabki Reformierakond mobiililevis 5G-le üleminekut ja interneti nn viimase miili väljaehitamist. Interneti kiirguse kaudu pannakse inimeste pähe meemid, mida seal varem ei olnud. Nii suunatigi valijad Reformierakonna poolt hääletama."
"Meil on esmaspäeval korraline Isamaa eestseisus, kus me kujunenud olukorda arutame. Me ennem kindlasti mingeid otsuseid vastu ei võta, kui kõigil eestseisuse liikmetel ei ole fooliumist mütse," kinnitas Seeder. "Samuti aitavad kiirguse vastu kristallist ripatsid ja bioresonantsiga kvantopaalid."
Seeder nentis, et Reformierakond on valimiste võitjatena pärast Keskerakonna punast tuld tõesti keerulises seisus. Samas ütles ta, et selles ei ole midagi erakorralist, et nädalaga koalitsiooniläbirääkimisteks ühe laua taha ei jõuta.
"Loomulikult, kui tehakse ettepanek suhelda, kontakti võtta, siis me seda kindlasti teeme ja mina olen valmis suhtlema kõigi erakondade esimeestega," lisas ta. "Läbirääkimistel paigutame Reformierakonna ette umbes 40 cm suurused musta turmaliini tükid ja kõik on väga okei. Üldiselt aga kaitseb kiirguse eest kõige paremini Isamaa parteipilet. Sarnasus Idamaa ja Isamaa nimede vahel ei ole juhuslik!"
Keskerakonna juhatus lükkas reedel tagasi Reformierakonna ettepaneku alustada koalitsiooniläbirääkimisi. Parteijuhi Jüri Ratase sõnul said otsustavaks erimeelsused maksuküsimustes: tema hinnangul peab riik võtma rikastelt ja andma vaestele, mitte lennukilt raha külvama, nagu soovib Reformierakond.
Loe ka:
Seeder: Reformierakond tekitas oma sõnumitega umbusku
Erakonnad, mis kaitsevad negatiivse energia ja elektromagneetilise kiirguse eest
ERR-i raadiouudiste Tartu korrespondent Madis Hindre küsis Seederi käest, kuidas täpselt need signaalid temani jõudsid ja milles need väljendusid.
"Sellele küsimusele on lihtne vastata. Mobiilimastide kaudu kiirates sisendas Reformierakond kõigi teiste parteide mõtetesse umbusku. Eriti umbusklikuks muutusid need Isamaa liikmed, kes elavad kõrgepingeliinide vahetus läheduses," selgitas Seeder lahkelt, demonstreerides ka vastavaid jooniseid. "Nagu te raadioinimesena ise hästi teate, mõjutavad madalsagedusel kiiratud lained aju otsmikusagaraid. Ainuüksi selle pärast toetabki Reformierakond mobiililevis 5G-le üleminekut ja interneti nn viimase miili väljaehitamist. Interneti kiirguse kaudu pannakse inimeste pähe meemid, mida seal varem ei olnud. Nii suunatigi valijad Reformierakonna poolt hääletama."
"Meil on esmaspäeval korraline Isamaa eestseisus, kus me kujunenud olukorda arutame. Me ennem kindlasti mingeid otsuseid vastu ei võta, kui kõigil eestseisuse liikmetel ei ole fooliumist mütse," kinnitas Seeder. "Samuti aitavad kiirguse vastu kristallist ripatsid ja bioresonantsiga kvantopaalid."
Seeder nentis, et Reformierakond on valimiste võitjatena pärast Keskerakonna punast tuld tõesti keerulises seisus. Samas ütles ta, et selles ei ole midagi erakorralist, et nädalaga koalitsiooniläbirääkimisteks ühe laua taha ei jõuta.
"Loomulikult, kui tehakse ettepanek suhelda, kontakti võtta, siis me seda kindlasti teeme ja mina olen valmis suhtlema kõigi erakondade esimeestega," lisas ta. "Läbirääkimistel paigutame Reformierakonna ette umbes 40 cm suurused musta turmaliini tükid ja kõik on väga okei. Üldiselt aga kaitseb kiirguse eest kõige paremini Isamaa parteipilet. Sarnasus Idamaa ja Isamaa nimede vahel ei ole juhuslik!"
Keskerakonna juhatus lükkas reedel tagasi Reformierakonna ettepaneku alustada koalitsiooniläbirääkimisi. Parteijuhi Jüri Ratase sõnul said otsustavaks erimeelsused maksuküsimustes: tema hinnangul peab riik võtma rikastelt ja andma vaestele, mitte lennukilt raha külvama, nagu soovib Reformierakond.
Loe ka:
Seeder: Reformierakond tekitas oma sõnumitega umbusku
Erakonnad, mis kaitsevad negatiivse energia ja elektromagneetilise kiirguse eest
kolmapäev, 6. märts 2019
Klaabu mõisteti tingimisi vangi
Enne jõule liiklusõnnetuse põhjustanud Eesti lastekangelane Klaabu mõisteti 16 päevaks tingimisi vangi.
12. detsembril sõitis vihmapiisast sündinud Klaabu oma krimblitega sisse ees liikunud autole, mis oli vöötraja ees jalakäija üle tee laskmiseks peatunud. Seisma jäänud auto tabas saadud löögi tõttu teed ületanud 12-aastast tüdrukut. Õnneks polnud tema vigastused tõsised.
"Klaabu sündis vihmapiisast ja sai naerusuu. Sõpradest ta väga hoolib ja on vallatu," selgitas Klaabu kohtus juhtunut. "See vahva sell on Klaabu – naerusuine vend, Nipiga nad kahekesi nalja teevad vaid."
Ta lisas, et on kohtuotsusega nõus. "Klaabu seikleb maal ja vees, õhus lendab ta. Palju rõõme ootab ees, kui lapsed saabuvad," märkis vihmapiisk.
Klaabu ei soostunud ajakirjandusele kommentaare andma. Küll aga lisas ta Instagrami vanglakostüümis pildi ning soovis kõigile ilusat päeva.
Loe ka: Klæbo mõisteti tingimisi vangi
12. detsembril sõitis vihmapiisast sündinud Klaabu oma krimblitega sisse ees liikunud autole, mis oli vöötraja ees jalakäija üle tee laskmiseks peatunud. Seisma jäänud auto tabas saadud löögi tõttu teed ületanud 12-aastast tüdrukut. Õnneks polnud tema vigastused tõsised.
"Klaabu sündis vihmapiisast ja sai naerusuu. Sõpradest ta väga hoolib ja on vallatu," selgitas Klaabu kohtus juhtunut. "See vahva sell on Klaabu – naerusuine vend, Nipiga nad kahekesi nalja teevad vaid."
Ta lisas, et on kohtuotsusega nõus. "Klaabu seikleb maal ja vees, õhus lendab ta. Palju rõõme ootab ees, kui lapsed saabuvad," märkis vihmapiisk.
Klaabu ei soostunud ajakirjandusele kommentaare andma. Küll aga lisas ta Instagrami vanglakostüümis pildi ning soovis kõigile ilusat päeva.
Loe ka: Klæbo mõisteti tingimisi vangi
teisipäev, 5. märts 2019
Euroopa Parlament otsustas kellakeeramise lõpetamise tund aega edasi lükata
Euroopa Parlament otsustas eilsel hääletusel lükata kellakeeramise lõpetamise edasi tund aega hilisemaks.
Mullu aasta lõpus teatas Euroopa Liidu tollane eesistuja Austria, et valmistatakse ette dokumenti, millega tehakse ettepanek kellakeeramise lõpetamise edasilükkamiseks tunni võrra hilisema ajani.
Eile nimetatud dokumendi üle toimunud hääletusel otsustati kellakeeramine ühe tunni võrra edasi lükata. Selle kohaselt keeratakse Euroopas viimast korda kella 2021. aasta oktoobrikuu viimasel pühapäeval.
Liikmesriikidel säilib õigus valida, kas nad jäävad püsivalt talve- või suveaega. Euroopa Parlamendi transpordikomitee saadikud soovivad, et liikmesriigid arutaksid valikut hoolikalt naaberriikidega, vältimaks probleeme transpordi ja kaubavahetuse ajal magamisega.
Suurem osa riike pole seni veel otsustanud, kas loobuda suveajast või talveajast, kuid Euroopa Liidus tehtud küsitluse kohaselt toetab valdav osa inimesi kellakeeramise lõpetamist. Küsitlusele vastas 4,6 miljonit inimest.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatas eelmise aasta augustis, et komisjon esitab liikmesriikidele soovituse kaotada kellakeeramine ja minna üle alalisele suveajale seoses kliima soojenemisega. Esialgu räägiti võimalusest lõpetada kellakeeramine juba käesoleval aastal.
Ettepanekut toetas suurem osa Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomitee saadikutest, kuid mitu riiki, sealhulgas Portugal, Kreeka ja Holland soovisid, et ka tund aega edasi lükatud hääletuse korral jääks neile võimalus vajutada nupp kinni ja magada veel viis minutit.
Loe ka: Euroopa Parlament otsustas kellakeeramise lõpetamise edasi lükata
Mullu aasta lõpus teatas Euroopa Liidu tollane eesistuja Austria, et valmistatakse ette dokumenti, millega tehakse ettepanek kellakeeramise lõpetamise edasilükkamiseks tunni võrra hilisema ajani.
Eile nimetatud dokumendi üle toimunud hääletusel otsustati kellakeeramine ühe tunni võrra edasi lükata. Selle kohaselt keeratakse Euroopas viimast korda kella 2021. aasta oktoobrikuu viimasel pühapäeval.
Liikmesriikidel säilib õigus valida, kas nad jäävad püsivalt talve- või suveaega. Euroopa Parlamendi transpordikomitee saadikud soovivad, et liikmesriigid arutaksid valikut hoolikalt naaberriikidega, vältimaks probleeme transpordi ja kaubavahetuse ajal magamisega.
Suurem osa riike pole seni veel otsustanud, kas loobuda suveajast või talveajast, kuid Euroopa Liidus tehtud küsitluse kohaselt toetab valdav osa inimesi kellakeeramise lõpetamist. Küsitlusele vastas 4,6 miljonit inimest.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatas eelmise aasta augustis, et komisjon esitab liikmesriikidele soovituse kaotada kellakeeramine ja minna üle alalisele suveajale seoses kliima soojenemisega. Esialgu räägiti võimalusest lõpetada kellakeeramine juba käesoleval aastal.
Ettepanekut toetas suurem osa Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomitee saadikutest, kuid mitu riiki, sealhulgas Portugal, Kreeka ja Holland soovisid, et ka tund aega edasi lükatud hääletuse korral jääks neile võimalus vajutada nupp kinni ja magada veel viis minutit.
Loe ka: Euroopa Parlament otsustas kellakeeramise lõpetamise edasi lükata
pühapäev, 3. märts 2019
Riigikogu valimised aastal 2119
HMSi futuroloogiatoimkonnal õnnestus omandada lühiülevaade põhiteemadest, mis erutavad Eesti erakondi ja valijaid aastal 2119.
Põhilised aruteluteemad debattides on järgmised:
* Mida peaksid eestlased tegema venekeelse vähemusega?
* Millal lõpeb üleminek eestikeelsele koolisüsteemile? (Eestikeelseks loetakse koole, milles eestikeelse õppetöö osakaal on vähemalt 5%.)
* Kuidas rahastada idapiiri lõplikku väljaehitamist?
* Kuidas vahetada koolides välja nõukogudeaegsed õpetajad (keda selleks ajaks hoiavad püsti eksoskeletid ja Arnold Rüütli nimelise krüotehnika instituudi leiutised)?
* Kuidas tõsta teadusrahastus 1%-ni SKP-st?
* Milline tulumaksusüsteem on astmeline? Kas sellist on üldse olemas?
* Kas ravijärjekordi lühendaks, kui viia põllule mitte ainult sünnitamine, järelravi ja pediaatria, vaid ka kirurgia?
* Kas põlevkivienergeetikast peaks täielikult loobuma? (Peamiselt pooldatakse seda Lääne-Eestis ja saartel, kus aga on maapinna ja valijaskonna kahanemise tõttu mandaatide arv järsult langenud.)
Valimiste üldilme kujundab vastasseis Reformierakonna ja Keskerakonna vahel, mida peetakse Eesti komberuumis traditsiooniliseks pereväärtuseks.
Valimiste eel Poolast naasnud järjekordne ekspeditsioon raporteerib, et leitud on Lembitu kaks ribi, neljas selgroolüli ja sääreluu, mis ajab välja verist vahtu ja ulub hirmsasti. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna munade otsingud jätkuvad.
Enim hääli koguvad valimistel üksikkandidaatidena Siim Kallas, Andrus Ansip ja biooniline Edgar Savisaar.
Vähim hääli koguvad rohelised parteid, kelle arv on kõigil valimistel järjekindlalt kahekordistunud, nii et 2119. aastal on neid Eestis 1 267 650 600 228 229 401 496 703 205 376. Kõigil rohelistel kokku õnnestub 2119. aasta valimistel saada 3 häält.
Põhilised aruteluteemad debattides on järgmised:
* Mida peaksid eestlased tegema venekeelse vähemusega?
* Millal lõpeb üleminek eestikeelsele koolisüsteemile? (Eestikeelseks loetakse koole, milles eestikeelse õppetöö osakaal on vähemalt 5%.)
* Kuidas rahastada idapiiri lõplikku väljaehitamist?
* Kuidas vahetada koolides välja nõukogudeaegsed õpetajad (keda selleks ajaks hoiavad püsti eksoskeletid ja Arnold Rüütli nimelise krüotehnika instituudi leiutised)?
* Kuidas tõsta teadusrahastus 1%-ni SKP-st?
* Milline tulumaksusüsteem on astmeline? Kas sellist on üldse olemas?
* Kas ravijärjekordi lühendaks, kui viia põllule mitte ainult sünnitamine, järelravi ja pediaatria, vaid ka kirurgia?
* Kas põlevkivienergeetikast peaks täielikult loobuma? (Peamiselt pooldatakse seda Lääne-Eestis ja saartel, kus aga on maapinna ja valijaskonna kahanemise tõttu mandaatide arv järsult langenud.)
Valimiste üldilme kujundab vastasseis Reformierakonna ja Keskerakonna vahel, mida peetakse Eesti komberuumis traditsiooniliseks pereväärtuseks.
Valimiste eel Poolast naasnud järjekordne ekspeditsioon raporteerib, et leitud on Lembitu kaks ribi, neljas selgroolüli ja sääreluu, mis ajab välja verist vahtu ja ulub hirmsasti. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna munade otsingud jätkuvad.
Enim hääli koguvad valimistel üksikkandidaatidena Siim Kallas, Andrus Ansip ja biooniline Edgar Savisaar.
Vähim hääli koguvad rohelised parteid, kelle arv on kõigil valimistel järjekindlalt kahekordistunud, nii et 2119. aastal on neid Eestis 1 267 650 600 228 229 401 496 703 205 376. Kõigil rohelistel kokku õnnestub 2119. aasta valimistel saada 3 häält.
laupäev, 2. märts 2019
Reinsalu manitses Mikserit natsionaalsotsialismi mõistesse aupaklikumalt suhtuma
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on välisminister Sven Mikser mõistnud valesti natsionaalsotsialismi sisu ja olemust ning ta avaldas soovi, et viimane oma riigikogus ettekantud kõne üle vaataks. Mikseri sõnul on Reinsalu tema sõnumit meelevaldselt tõlgendanud.
Valitsus arutas välisministri riigikogus esitatud välispoliitika ettekannet. Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Mikser ise istungil muude tööülesannete tõttu ei osalenud.
Isamaa liige Reinsalu saatis reedel Mikserile kirja, kus andis teada, et palus istungil avada arutelu ettekande üle. "Sest ettekanne käsitleb retoorilises hukkamõistvas toonis natsionaalsotsialismi kui probleemi Eesti välispoliitika jaoks kõrvuti selliste nähtustega nagu autokraatia, mõjusfääride väärtustamine ja isolatsionalism," kirjutas Reinsalu.
Ta lisas, et ei ole rahvussotsialismi sellise käsitlusega absoluutselt nõus. "Eesti keele tähenduses on natsionaalsotsialism rahvussotsialism. Nii määratleb seda ka õigekeelsussõnaraamat. Eesti keele seletav sõnaraamat määratleb natsionaalsotsialismi ehk rahvussotsialismi kui ideoloogia ja poliitilise liikumise eesti väärisrassile heaoluühiskonna loomiseks, võõrsõnade leksikoni järgi taotleb see ugrimugri rassi väidetavale erandlikkusele toetudes heaoluühiskonna loomist ja seda iseloomustavad antikommunism, agressiivsus naabrite suhtes, juhikultus, genotsiidipoliitika jm. Kas me ei soovigi siis eestlastele heaoluühiskonda, kus ainult eestlastel oleks hea olla?" küsis Reinsalu silmi suureks ajades.
Rahvussotsialismis ei ole Reinsalu sõnul mitte midagi halba. "Riikide suveräänsuse ja rahvaste enesemääramisõiguse idee on aluseks tänapäevasele rahvusvaheliste suhete süsteemile, tänu millele oli Eestil võimalik iseseisvus taastada. Seega on rahvussotsialismi käsitlemine probleemina Eesti välispoliitika jaoks kas sisuliselt väär või on sõnale natsionaalsotsialism omistatud eesti keeles mitte pruugitav tähendus. Eesti vabariik on rahvusriik ja rahvussotsialism on rahvusriigi rahva jaoks eneseteostuses normaalsus. Teistel rahvustel eestlaste rahvusriigis kohta pole."
Arutelul valitsuses ei peetud võimalikuks Mikseri kõne teksti muuta, kuna teda polnud kohal. Sellest johtuvalt palusid valitsusliikmed eesotsas peaministriga Reinsalul see probleemiasetus edastada välisministeeriumile kirjalikult. Reinsalu sõnul tuleb kaaluda esitatud tähenduses natsionaalsotsialismi hukkamõistva käsitluse kõrvaldamist kõnest.
Sven Mikseri sõnul ta ettekandes sisepoliitikat ei puudutanud
Mikser ütles HMS-ile Reinsalu kirja kommenteerides, et rääkis välispoliitikast ega teinud kõnes sisepoliitilisi avaldusi.
Mikseri sõnul püstitas ta küsimuse, et kui piiratud rahvuslikud enesehuvid on jagatud väärtustest kõrgemal, siis millisel alusel peaksid rajanema liitlassuhted. "Kui me ei soovi olla solidaarsed oma liitlaste ja partneritega, siis miks peaksid olema teised solidaarsed meiega? Kuidas vastata väljakutsetele, mis on seotud illiberalismi, autokraatia, natsionaalsotsialismi, isolatsionismi ja mõjusfääride väärtustamisega?" arutles Mikser oma sõnavõtus riigikogu ees.
Reinsalule olevat Mikseri sõnul olnud vastukarva, et sõna "natsionaalsotsialism" on loetelus koos selgelt negatiivse konnotatsiooniga sõnadega. "Aga kõnes ei olnud mingit juttu Eesti sisepoliitikast, vaid Euroopas valitsevatest meeleoludest, liitlaste solidaarsusest ja ühistest väärtustest versus igaühe piiratud rahvuslikest huvidest."
Eksvälisminister Urmas Paet avaldas Reinsalule kaastunnet.
Loe ka: Reinsalu manitses Mikserit natsionalismi mõistesse aupaklikumalt suhtuma
Valitsus arutas välisministri riigikogus esitatud välispoliitika ettekannet. Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Mikser ise istungil muude tööülesannete tõttu ei osalenud.
Isamaa liige Reinsalu saatis reedel Mikserile kirja, kus andis teada, et palus istungil avada arutelu ettekande üle. "Sest ettekanne käsitleb retoorilises hukkamõistvas toonis natsionaalsotsialismi kui probleemi Eesti välispoliitika jaoks kõrvuti selliste nähtustega nagu autokraatia, mõjusfääride väärtustamine ja isolatsionalism," kirjutas Reinsalu.
Ta lisas, et ei ole rahvussotsialismi sellise käsitlusega absoluutselt nõus. "Eesti keele tähenduses on natsionaalsotsialism rahvussotsialism. Nii määratleb seda ka õigekeelsussõnaraamat. Eesti keele seletav sõnaraamat määratleb natsionaalsotsialismi ehk rahvussotsialismi kui ideoloogia ja poliitilise liikumise eesti väärisrassile heaoluühiskonna loomiseks, võõrsõnade leksikoni järgi taotleb see ugrimugri rassi väidetavale erandlikkusele toetudes heaoluühiskonna loomist ja seda iseloomustavad antikommunism, agressiivsus naabrite suhtes, juhikultus, genotsiidipoliitika jm. Kas me ei soovigi siis eestlastele heaoluühiskonda, kus ainult eestlastel oleks hea olla?" küsis Reinsalu silmi suureks ajades.
Udune justiitsminister Urmas Reinsalu imestamas, mis on natsionaalsotsialismis halba.
Foto: Priit Mürk/ERR (fragment).
Foto: Priit Mürk/ERR (fragment).
Rahvussotsialismis ei ole Reinsalu sõnul mitte midagi halba. "Riikide suveräänsuse ja rahvaste enesemääramisõiguse idee on aluseks tänapäevasele rahvusvaheliste suhete süsteemile, tänu millele oli Eestil võimalik iseseisvus taastada. Seega on rahvussotsialismi käsitlemine probleemina Eesti välispoliitika jaoks kas sisuliselt väär või on sõnale natsionaalsotsialism omistatud eesti keeles mitte pruugitav tähendus. Eesti vabariik on rahvusriik ja rahvussotsialism on rahvusriigi rahva jaoks eneseteostuses normaalsus. Teistel rahvustel eestlaste rahvusriigis kohta pole."
Arutelul valitsuses ei peetud võimalikuks Mikseri kõne teksti muuta, kuna teda polnud kohal. Sellest johtuvalt palusid valitsusliikmed eesotsas peaministriga Reinsalul see probleemiasetus edastada välisministeeriumile kirjalikult. Reinsalu sõnul tuleb kaaluda esitatud tähenduses natsionaalsotsialismi hukkamõistva käsitluse kõrvaldamist kõnest.
Sven Mikseri sõnul ta ettekandes sisepoliitikat ei puudutanud
Mikser ütles HMS-ile Reinsalu kirja kommenteerides, et rääkis välispoliitikast ega teinud kõnes sisepoliitilisi avaldusi.
Mikseri sõnul püstitas ta küsimuse, et kui piiratud rahvuslikud enesehuvid on jagatud väärtustest kõrgemal, siis millisel alusel peaksid rajanema liitlassuhted. "Kui me ei soovi olla solidaarsed oma liitlaste ja partneritega, siis miks peaksid olema teised solidaarsed meiega? Kuidas vastata väljakutsetele, mis on seotud illiberalismi, autokraatia, natsionaalsotsialismi, isolatsionismi ja mõjusfääride väärtustamisega?" arutles Mikser oma sõnavõtus riigikogu ees.
Reinsalule olevat Mikseri sõnul olnud vastukarva, et sõna "natsionaalsotsialism" on loetelus koos selgelt negatiivse konnotatsiooniga sõnadega. "Aga kõnes ei olnud mingit juttu Eesti sisepoliitikast, vaid Euroopas valitsevatest meeleoludest, liitlaste solidaarsusest ja ühistest väärtustest versus igaühe piiratud rahvuslikest huvidest."
Eksvälisminister Urmas Paet avaldas Reinsalule kaastunnet.
Loe ka: Reinsalu manitses Mikserit natsionalismi mõistesse aupaklikumalt suhtuma
teisipäev, 12. veebruar 2019
Bert Valter sai valimisteks nimevahetuse ametlikult vormistatud
Aktivist, aktivist ja aktivist Bert Valter sai lõpuks nimevahetuse vormistatud ning ta ei kandideeri valimistel senise kodanikunimega Rubla Kaabel, vaid Bert Valterina, millise nime all avalikkus teda tunneb.
Postimees kirjutas, et rahvastikuregistris on Bert Valter nüüd tema kodanikunimeks ja valimisteenistus muutis ära ka tema nime valimisnimekirjas ning kandideerimisdokumentides.
Kandidaadi nime lubab seadus muuta kuni 13 päeva enne valimisi, valimispäev on 3. märts.
Natsionaalsotsialistliku erakonna ridades riigikokku kandideeriv Valter on nimevahetusega tegelenud juba aastaid. "See on olnud väga pikaajaline protsess. Alustasin sellega 2011. või 2012. aastal," rääkis Valter ERR-ile.
"Nimeseadus on meil väga konservatiivne. Ongi umbes nii, et inimene võib võtta ainult eesti nime, näiteks Jüri Kask. Minul ei ole sellest Jüri Kasest palju tolku, sest ühiskond tunneb mind Bert Valterina. Olen seda isikunime kasutanud juba 30 aastat," selgitas ta.
Nimemuutmisest keeldunud siseministeeriumil on Valteri väitel olnud põhjendusi erinevaid, aga peamine selgitus on see, et perekonnanimi ei tohiks alata kaashäälikuga.
Ta leiab, et põhiseaduslik õigus on saada kandideerida sellena, kellena ühiskond inimest tunneb.
Pärast artikli avaldamist teatas Valter sotsiaalmeedias, et esitab siseministeeriumile vaide tegelikus kasutuses juurdunud isikunime kasutamiseks ning võitleb edasi õiguse eest olla tema ise.
Luuletaja Ain Kaabel ei kommenteerinud alusetut väidet, justkui seadnuks ta poja valiku ette, kas nime vahetab poeg või isa. Samuti ei kommenteerinud uue nimekaimukese ilmaletulekut Edgar Valter.
Loe ka: Roy Strider sai valimisteks nimevahetuse ametlikult vormistatud
Postimees kirjutas, et rahvastikuregistris on Bert Valter nüüd tema kodanikunimeks ja valimisteenistus muutis ära ka tema nime valimisnimekirjas ning kandideerimisdokumentides.
Kandidaadi nime lubab seadus muuta kuni 13 päeva enne valimisi, valimispäev on 3. märts.
Natsionaalsotsialistliku erakonna ridades riigikokku kandideeriv Valter on nimevahetusega tegelenud juba aastaid. "See on olnud väga pikaajaline protsess. Alustasin sellega 2011. või 2012. aastal," rääkis Valter ERR-ile.
"Nimeseadus on meil väga konservatiivne. Ongi umbes nii, et inimene võib võtta ainult eesti nime, näiteks Jüri Kask. Minul ei ole sellest Jüri Kasest palju tolku, sest ühiskond tunneb mind Bert Valterina. Olen seda isikunime kasutanud juba 30 aastat," selgitas ta.
Nimemuutmisest keeldunud siseministeeriumil on Valteri väitel olnud põhjendusi erinevaid, aga peamine selgitus on see, et perekonnanimi ei tohiks alata kaashäälikuga.
Ta leiab, et põhiseaduslik õigus on saada kandideerida sellena, kellena ühiskond inimest tunneb.
Pärast artikli avaldamist teatas Valter sotsiaalmeedias, et esitab siseministeeriumile vaide tegelikus kasutuses juurdunud isikunime kasutamiseks ning võitleb edasi õiguse eest olla tema ise.
Luuletaja Ain Kaabel ei kommenteerinud alusetut väidet, justkui seadnuks ta poja valiku ette, kas nime vahetab poeg või isa. Samuti ei kommenteerinud uue nimekaimukese ilmaletulekut Edgar Valter.
Loe ka: Roy Strider sai valimisteks nimevahetuse ametlikult vormistatud
reede, 25. jaanuar 2019
2019. aasta arvuks valiti omapärane arv 2019
Eesti Matemaatika Selts valis 2019. aasta arvu. Aasta arvu valitakse Eestis juba 1995. aastast, selle põhieesmärgiks on tutvustada rahvale erinevaid arve ja nende põhiprobleeme.
"Vaatamata levinud eksiarvamusele ei ole 2019 algarv, kuna ta on kahe algarvu, 3 ja 673 korrutis," selgitab vastse aasta arvu tausta ja asendit komberuumis Eesti Matemaatika Seltsi president Rainis Haller. Sellisena kuulub 2019 poolalgarvude hulka. 2019-le lähimad algarvud on ühelt poolt 2017 ja teiselt poolt 2027. Samuti ei ole 2019 Fibonacci arv, Belli arv, täiuslik arv ega faktoriaal.
Haller lohutab siiski, et mitte kõik pole 2019 juures negatiivne. Nimelt on 2019 väikseim arv, mille saab esitada kolme algarvu ruutude summana kuuel erineval viisil: 2019 = 72 + 112 + 432 = 72 + 172 + 412 = 132 + 132 + 412 = 112 + 232 + 372 = 172 + 192 + 372 = 232 + 232 + 312
Inglise matemaatiku John Horton Conway järgi kuulub 2019 nn kurjade numbrite (evil numbers) hulka. 2019 on ka ruuduvaba täisarv, kuna see ei jagu ühegi täisarvu ruuduga peale 1. Lisaks kuulub see õnnelike ja õnnetoovate arvude hulka ning osaleb viies Pythagorase kolmnurgas: (1155, 1656, 2019), (2019, 2692, 3365), (2019, 226460, 226469), (2019, 679392, 679395), (2019, 2038180, 2038181). Naturaalarvude seas eelneb 2019-le 2018 ja järgneb 2020, paaritute arvude seas aga hoopis 2017 ja 2021.
Esimeseks aasta arvuks valiti 1995. aastal 1995, 2018. aasta arv oli 2018 ja nüüd on käes 2019 kord. "Eks selle valimise üks lisaeesmärk olegi tuua arvude reeglipärasesse maailma natuke ettearvamatust, pakkuda matemaatikasõpradele terake põnevust ja närvipinget," muheleb Haller. "Iga kord toimub ju tihe rebimine ning on täiesti ennustamatu, milline arv järjekordse tiitli võidab."
2019 kohta saad lugeda lisa siit.
Eestis on tänavu juba valitud 2019. aasta lind, känd ja hund, aasta kala, kana ja kama, aasta muld, kuld ja mold, aasta sammal ja kämmal, aasta loom, aasta puu, aasta joom ja aasta kuu, aasta õpetaja, lõpetaja, õppija ja toppija, aasta vabatahtlik ja aasta sunduslik, aasta betoonehitis ja aasta eteenpuhitis. Valimist ootavad aasta riigikoguja, aasta koogitegija, aasta MEP ja aasta mopp.
Loe ka: 2019. aasta linnuliigiks valiti omapärase nimega öösorr Eduardiine-Rozetta
"Vaatamata levinud eksiarvamusele ei ole 2019 algarv, kuna ta on kahe algarvu, 3 ja 673 korrutis," selgitab vastse aasta arvu tausta ja asendit komberuumis Eesti Matemaatika Seltsi president Rainis Haller. Sellisena kuulub 2019 poolalgarvude hulka. 2019-le lähimad algarvud on ühelt poolt 2017 ja teiselt poolt 2027. Samuti ei ole 2019 Fibonacci arv, Belli arv, täiuslik arv ega faktoriaal.
Haller lohutab siiski, et mitte kõik pole 2019 juures negatiivne. Nimelt on 2019 väikseim arv, mille saab esitada kolme algarvu ruutude summana kuuel erineval viisil: 2019 = 72 + 112 + 432 = 72 + 172 + 412 = 132 + 132 + 412 = 112 + 232 + 372 = 172 + 192 + 372 = 232 + 232 + 312
Inglise matemaatiku John Horton Conway järgi kuulub 2019 nn kurjade numbrite (evil numbers) hulka. 2019 on ka ruuduvaba täisarv, kuna see ei jagu ühegi täisarvu ruuduga peale 1. Lisaks kuulub see õnnelike ja õnnetoovate arvude hulka ning osaleb viies Pythagorase kolmnurgas: (1155, 1656, 2019), (2019, 2692, 3365), (2019, 226460, 226469), (2019, 679392, 679395), (2019, 2038180, 2038181). Naturaalarvude seas eelneb 2019-le 2018 ja järgneb 2020, paaritute arvude seas aga hoopis 2017 ja 2021.
Esimeseks aasta arvuks valiti 1995. aastal 1995, 2018. aasta arv oli 2018 ja nüüd on käes 2019 kord. "Eks selle valimise üks lisaeesmärk olegi tuua arvude reeglipärasesse maailma natuke ettearvamatust, pakkuda matemaatikasõpradele terake põnevust ja närvipinget," muheleb Haller. "Iga kord toimub ju tihe rebimine ning on täiesti ennustamatu, milline arv järjekordse tiitli võidab."
2019 kohta saad lugeda lisa siit.
Eestis on tänavu juba valitud 2019. aasta lind, känd ja hund, aasta kala, kana ja kama, aasta muld, kuld ja mold, aasta sammal ja kämmal, aasta loom, aasta puu, aasta joom ja aasta kuu, aasta õpetaja, lõpetaja, õppija ja toppija, aasta vabatahtlik ja aasta sunduslik, aasta betoonehitis ja aasta eteenpuhitis. Valimist ootavad aasta riigikoguja, aasta koogitegija, aasta MEP ja aasta mopp.
Loe ka: 2019. aasta linnuliigiks valiti omapärase nimega öösorr Eduardiine-Rozetta
reede, 18. jaanuar 2019
Theresa May tegi Suurbritanniaga avarii, keegi tõsisemalt viga ei saanud
Ühendkuningriigi peaminister Theresa May sattus kuningaperele kuuluva Sandringhami mõisa lähedal oma riiki juhtides liiklusõnnetusse, kinnitas Buckinghami palee neljapäeval. Tema riik põrkas kokku 27 teise riigiga, keegi tõsisemalt viga ei saanud.
Pärast õnnetust läbis Maidenheadi parlamendisaadik igaks juhuks tervisekontrolli, arstid kuulutasid 62-aastase peaministri täiesti terveks, vahendasid BBC ja ERR-i teleuudised.
Teistes riikides, milleks oli Euroopa Liit, said au ja väärikus kergeid vigastusi. Hiljem lasti nad juba haiglast koju.
Õukond pole teatanud, kas peaministri toolil oli ka kaassõitjaid. Küll aga tunnistasid kaks kohalviibinud parlamendiliiget, et aitasid peaministri parlamendist välja. Peaminister olevat olnud teadvusel, kuid silmnähtavalt šokeeritud.
Norfolki politsei kinnitusel olid kõik riigijuhid kained, ehkki seda on raske uskuda.
Kõrgest vanusest hoolimata on peaminister Mayl kombeks oma riiki ise juhtida. Samas on ta tervise ja vanuse tõttu loobunud ametiülesannete täitmisest ning seetõttu osaleb 92-aastane kuninganna Elizabeth oma riigipea ülesannete täitmisel ilma peaministrita.
Loe ka: Prints Philip tegi autoga avarii, keegi tõsisemalt viga ei saanud
Pärast õnnetust läbis Maidenheadi parlamendisaadik igaks juhuks tervisekontrolli, arstid kuulutasid 62-aastase peaministri täiesti terveks, vahendasid BBC ja ERR-i teleuudised.
Teistes riikides, milleks oli Euroopa Liit, said au ja väärikus kergeid vigastusi. Hiljem lasti nad juba haiglast koju.
Õukond pole teatanud, kas peaministri toolil oli ka kaassõitjaid. Küll aga tunnistasid kaks kohalviibinud parlamendiliiget, et aitasid peaministri parlamendist välja. Peaminister olevat olnud teadvusel, kuid silmnähtavalt šokeeritud.
Norfolki politsei kinnitusel olid kõik riigijuhid kained, ehkki seda on raske uskuda.
Kõrgest vanusest hoolimata on peaminister Mayl kombeks oma riiki ise juhtida. Samas on ta tervise ja vanuse tõttu loobunud ametiülesannete täitmisest ning seetõttu osaleb 92-aastane kuninganna Elizabeth oma riigipea ülesannete täitmisel ilma peaministrita.
Loe ka: Prints Philip tegi autoga avarii, keegi tõsisemalt viga ei saanud
kolmapäev, 16. jaanuar 2019
Vabaerakond esitas Vanemuisele oma valimisnimekirja
Vabaerakond viis kolmapäeval erakonna plakateid kandes Tartus Riiamäel asuvasse Vanemuise teatrisse oma kandidaatide nimekirja jaanuaris toimunud teatrijuhi valimisteks.
Vabaerakonna esinduskogu kinnitas pühapäeval Harjumaal Padisel valimisnimekirja, kus on 125 nime ehk tegu on maksimaalse pikkusega täisnimekirjaga.
Nimekiri koosneb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Rahva Ühtsuse Erakonna ülejääkidest, kelle seas on ka üksikud Vabaerakonna liikmed. Vabaerakonna üleriigilise valimisnimekirja esinumber on esimees Kaul Nurm, Mustamäe ja Nõmme ringkonnas Ain Lutsepp ning
Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas lavastaja Neeme Kuningas.
Konkurss on küll läbi ja Vanemuise uueks juhiks kinnitatud juba Kristiina Alliksaar, kuid vabaerakondlaste rõõmsat meelt see ei häiri. "Küll meie juba oskame teatrit teha," kinnitas Nurm HMSile antud intervjuus. Kaul Nurme sõnul oli temal algne eesmärk, et Vabaerakond saaks igast pingireast ühe koha, kuid nentis, et praeguses seisus seda ei saavutata. "Kuid kindlasti tõuseme üle viie protsendi. Olen kindel, et Vabaerakond saab teatrisse," lisas ta.
Kampaanias keskendub Vabaerakond valijatega silmast silma kohtumistele. Tuleb digireklaam ja telereklaam ning erakond tutvustab oma eesmärke ka sotsiaalmeedias. Lisaks on kavas teha grafiti Vanemuise teatri meeste tualeti tagumisse kabiini.
Loe ka: Vabaerakond esitas valimiskomisjonile oma valimisnimekirja
Vabaerakonna esinduskogu kinnitas pühapäeval Harjumaal Padisel valimisnimekirja, kus on 125 nime ehk tegu on maksimaalse pikkusega täisnimekirjaga.
Nimekiri koosneb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Rahva Ühtsuse Erakonna ülejääkidest, kelle seas on ka üksikud Vabaerakonna liikmed. Vabaerakonna üleriigilise valimisnimekirja esinumber on esimees Kaul Nurm, Mustamäe ja Nõmme ringkonnas Ain Lutsepp ning
Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas lavastaja Neeme Kuningas.
Konkurss on küll läbi ja Vanemuise uueks juhiks kinnitatud juba Kristiina Alliksaar, kuid vabaerakondlaste rõõmsat meelt see ei häiri. "Küll meie juba oskame teatrit teha," kinnitas Nurm HMSile antud intervjuus. Kaul Nurme sõnul oli temal algne eesmärk, et Vabaerakond saaks igast pingireast ühe koha, kuid nentis, et praeguses seisus seda ei saavutata. "Kuid kindlasti tõuseme üle viie protsendi. Olen kindel, et Vabaerakond saab teatrisse," lisas ta.
Kampaanias keskendub Vabaerakond valijatega silmast silma kohtumistele. Tuleb digireklaam ja telereklaam ning erakond tutvustab oma eesmärke ka sotsiaalmeedias. Lisaks on kavas teha grafiti Vanemuise teatri meeste tualeti tagumisse kabiini.
Loe ka: Vabaerakond esitas valimiskomisjonile oma valimisnimekirja
kolmapäev, 9. jaanuar 2019
Priit Sibul: NSDAP valimislubadustel on Isamaaga palju ühist
Isamaa eestseisuse ja riigikogu liige Priit Sibul leiab, et NSDAP valimisprogrammi lubadustel on tema erakonnaga palju ühist.
"Mul on NSDAP valimislubadusi lugedes hea meel, ühisosa on palju. Kui nad nii palju asju korraga lubavad, siis peabki olema," kirjutas Sibul sotsiaalmeedias, millega eristus mitmetest teistest erakondadest ja poliitikutest, kes pidasid NSDAP valimislubadusi utopistlikeks ja välistasid nendega ka edasise koostöö.
"Natuke mõistan ma ka, miks Kaja Kallas (ja mõni veel) NSDAP lubaduste peale närvi läks. Mõni lubadus on veider ja ehk oleks mõistlik kui NSDAP defineeriks prioriteedid, mingisuguse pingerea, siis oleks neil tulevikus ka koalitsioonipartnerite leidmine lihtsam. Valijad saaks ka aru, mis see siis täpselt on, mida nad igal juhul korda tahavad saata ja millest nad niisama unistavad," lisas Sibul.
NSDAPga valimiste järgset koostööd on lubanud ka Sibula justiitsministrist erakonnakaaslane Urmas Reinsalu.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas teatas pärast möödunud laupäeval Nõmme Raadio kodulehelt leitud NSDAP valimisprogrammi, et see andis lõpliku selguse, et Reformierakond välistab nendega koostöö. Kallas ütles seisukoha, et NSDAP ohustab Eesti põhiseaduslikku korda. "Kui lisada siia majanduspoliitiline ja rahanduspoliitiline lauspopulism ning Euroopa Liidust lahkumine, on selge, et NSDAP eesmärk on Eestit lõhkuda ja nõrgestada suhteid meie liitlastega läänes," lausus ta.
"Ei, meil pole küll lauspopulismi ja Euroopa Liidust lahkumise vastu midagi," kommenteeris Priit Sibul.
Teistest parteijuhtidest on NSDAP-ga koostöö välistanud ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.
Isamaa valimisprogrammiga saab tutvuda siin ja NSDAP omaga siin.
Loe ka: Priit Sibul: EKRE valimislubadustel on Isamaaga palju ühist
teisipäev, 1. jaanuar 2019
EKRE on tegemas oma kryptovaluutat
Detsembri viimastel päevadel teatas portaal Uued Uudised, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on loomas oma kryptovaluutat. Valuuta rahvusvahelise kasutuselevõtu potentsiaali suurendamiseks kannab see ingliskeelset nime Conservacoin (lyhend CON), kuid maakeeli nimetatakse uut kryptoraha hellitavalt ka "konserviks", kuna uue raha stabiilsuse tagamiseks on selle väärtus seotud 1:1 Tallinna kiludega (1 konserv = 1 karp Tallinna kilusid). Erakonna esimehe Mart Helme sõnutsi tegeleb valuuta arendamisega 40-liikmeline tööryhm majandusasjatundja Jaak Madisoni juhtimisel. EKRE uudisportaalile antud intervjuus teatas Helme, et keskpankade kartelli kontrollist sõltumatu valuuta on mõeldud konkureerima "õhust" loodud ja tagatiseta euroga ning kutsus teiste seas oma sääste uude kryptovaluutasse investeerima kõiki pensionäre. Erakonna auesimees Arnold Rüütel väljendas omalt poolt vaimustust eestlaste edumeelsuse suhtes.
EKRE sõnutsi on iga "kaevandatav" konserv tagatud karbitäie Tallinna kiludega, mille säilitamiseks on neil mitmesse piirkonda rajatud konservilaod. Helme kinnitusel on kilukonservide olemasolu kontrollinud sõltumatu auditibyroo; siiski keeldus ta Haige Mõistuse Syndikaadile avaldamast nii auditi tulemusi kui ka ladude asukohti. Sellele vaatamata ei olevat vähimatki alust hirmudel, et kryptovaluutat soovitakse kasutada musta kampaaniaraha pesemiseks. Helme väitel kinnitab vastupidist juba asjaolu, et konservi esmapakkumise vastu on huvi yles näidanud mitmed kryptovaluutabörsid.
Sotsiaalmeedias uue kryptovaluuta aktiivse propageerimisega tegelev Elver Loho lykkab kategooriliselt ymber väited, nagu oleks ta enne uue valuutaga kauplemise algust salaja eelkaevandanud miljon konservi. Vastuseks HMS-i järelepärimisele teatas Loho, et isegi kui see "vaenulik kõlakas" vastaks tõele, oleks tegu absurdse käiguga, kuna systeemi haldajal on igal ajal voli need myndid lihtsalt kustutada.
Plokiahela tehnoloogia potentsiaali ning oma kryptovaluuta loomise võimalikkuse uurimisega tegelevad kuuldavasti ka sotsid, Isamaa ja Eesti 200.
Loe ka: Facebook on tegemas oma krüptovaluutat
EKRE sõnutsi on iga "kaevandatav" konserv tagatud karbitäie Tallinna kiludega, mille säilitamiseks on neil mitmesse piirkonda rajatud konservilaod. Helme kinnitusel on kilukonservide olemasolu kontrollinud sõltumatu auditibyroo; siiski keeldus ta Haige Mõistuse Syndikaadile avaldamast nii auditi tulemusi kui ka ladude asukohti. Sellele vaatamata ei olevat vähimatki alust hirmudel, et kryptovaluutat soovitakse kasutada musta kampaaniaraha pesemiseks. Helme väitel kinnitab vastupidist juba asjaolu, et konservi esmapakkumise vastu on huvi yles näidanud mitmed kryptovaluutabörsid.
Sotsiaalmeedias uue kryptovaluuta aktiivse propageerimisega tegelev Elver Loho lykkab kategooriliselt ymber väited, nagu oleks ta enne uue valuutaga kauplemise algust salaja eelkaevandanud miljon konservi. Vastuseks HMS-i järelepärimisele teatas Loho, et isegi kui see "vaenulik kõlakas" vastaks tõele, oleks tegu absurdse käiguga, kuna systeemi haldajal on igal ajal voli need myndid lihtsalt kustutada.
Plokiahela tehnoloogia potentsiaali ning oma kryptovaluuta loomise võimalikkuse uurimisega tegelevad kuuldavasti ka sotsid, Isamaa ja Eesti 200.
Loe ka: Facebook on tegemas oma krüptovaluutat
kolmapäev, 12. detsember 2018
Galadriel: Keskmaa lendrelvastuse likvideerimise leping on surnud
Vestluses kääbik Frodoga nentis Valge Nõukogu liige haldjas Galadriel, et Keskmaa lendrelvastuse likvideerimise leping on surnud. Teise Ajastu lõpul Gondori ja Mordori vahel sõlmitud lepe nägi ette loobumist lendrelvastuse, nagu lohede ja kotkaste kasutamisest ning olemasolevate relvade hävitamist. Samas on Mordor juba pikka aega väljendanud seisukohta, et leping on oma tähenduse minetanud. Tõendina sellest on Mordori esindajad viidanud kotkaste kasutamisele päkapikkude poolt viie väe lahingus.
Kui Mordori vastuseis leppele on kestnud juba pikemat aega, siis Gondori valitseja Denethor on sarnasele seisukohale asunud alles hiljuti. Mitmed vaatlejad syydistavad selles liigset palantiri vahtimist, samas kui teised on Galadrieli meelest õigustatult võtnud seisukoha, et kuna ka teised Keskmaa rahvad on lendrelvastuse kasutusele võtnud, siis pole lepingul praegusel kujul enam mõtet. Tema ettepanekul võiksid relvastuskontrolli režiimid tegeleda näiteks lendavatel olenditel ratsutavate Nazgulite keelustamise, mitte olendite endiga, ning sellealastesse läbirääkimistesse tuleks kaasata kõik Keskmaa julgeolekunõukogu 5 alalist liiget.
Galadrieli kinnitusel ei tähenda see siiski võidurelvastumise hullust nagu Teisel Ajastul, sest see tooks kaasa Mordori majanduse kokkuvarisemise.
Loe lisaks: Keskmaa tuumarelvastuse likvideerimise leping on surnud, rääkis ICDS juht Sven Sakkov
Kui Mordori vastuseis leppele on kestnud juba pikemat aega, siis Gondori valitseja Denethor on sarnasele seisukohale asunud alles hiljuti. Mitmed vaatlejad syydistavad selles liigset palantiri vahtimist, samas kui teised on Galadrieli meelest õigustatult võtnud seisukoha, et kuna ka teised Keskmaa rahvad on lendrelvastuse kasutusele võtnud, siis pole lepingul praegusel kujul enam mõtet. Tema ettepanekul võiksid relvastuskontrolli režiimid tegeleda näiteks lendavatel olenditel ratsutavate Nazgulite keelustamise, mitte olendite endiga, ning sellealastesse läbirääkimistesse tuleks kaasata kõik Keskmaa julgeolekunõukogu 5 alalist liiget.
Galadrieli kinnitusel ei tähenda see siiski võidurelvastumise hullust nagu Teisel Ajastul, sest see tooks kaasa Mordori majanduse kokkuvarisemise.
Loe lisaks: Keskmaa tuumarelvastuse likvideerimise leping on surnud, rääkis ICDS juht Sven Sakkov
laupäev, 24. november 2018
TÜ raamatukogu direktori kohalt vallandatud Martin Hallik viib läbi tööl eduka ahistamise koolituse
Nõustamisfirma Value Links kutsub huvilisi enam kui 300 eurot maksvale ühepäevasele koolitusele, mis räägib tööl edukast ahistamisest. Koolituse viib läbi tänavu augustis päevapealt Tartu ülikooli raamatukogu juhi kohalt vallandatud, ent eile töövaidluskomisjoni otsusega kopsaka hüvitise saatel tööle ennistatud Martin Hallik.
Martin Hallik kinnitas, et koolituse kuulutus ei ole nali. See viiakse läbi 28. novembril Tallinnas. Reklaam olevat tema sõnul avalikustatud internetis juba ligi paar nädalat tagasi ning äsjane töövaidluskomisjoni otsus ei mõjutanud seda kuidagi.
Hallik lisas, et arutas hiljuti teemat korraldajaga ning ühiselt leiti, et koolitus oleks endiselt asjakohane. Hallik ei soostunud selgesõnaliselt ütlema, kas koolitusfirma palus teda õpetussõnu jagama või pakkus ta end ise välja.
Nõustamisfirma Value Links juhataja Martin Kivimäe ütles, et koolitust hakkas ta koos Hallikuga valmistama septembris, osalejate registreerumine algas oktoobri lõpus.
«Me oleme varasemast tuttavad ja vesteldes Martin Hallikuga, sündis idee, et jagada tema kogemust ning aidata teistel vältida vigu töisel ahistamisel,» selgitas Kivimäe koolituse idee sündi. Praeguseks on koolitusele registreerunud ligi 10 inimest. Kivimäe ütles, et firma pole koolitust ka väga laialt reklaaminud.
Kivimäe tõdes, et töövaidluskomisjoni teistusuguse otsuse puhul oleks tulnud otsuse argumendid üle vaadata ja hinnata, kas need seavad kahtluse alla Halliku koolitusel jagatavad teadmised.
Koolituse veebilehel seisab, et Hallik on 13-aastase kogemusega tippjuht. «Tartu ülikooli prorektori ja ülikooli raamatukogu direktorina on ta olnud seotud rohkem kui saja töise ahistamisega omaenda initsiatiivil, toppides käsi ja muid jäsemeid alluvatele pluusi, püksi ja seeliku alla. Ja mitte ükski neist ei ole jõudnud töövaidluskomisjoni. Varem on ta tavaliselt lahkunud töölt omal soovil või kokkuleppel tööandjaga, kuid nüüd on ta mingil kummalisel põhjusel vallandatud. Viimasega jõudis ta ka töövaidluskomisjoni, esitades vaide oma ekstööandja, Tartu ülikooli otsuse peale.»
Neljapäeval rahuldas töövaidluskomisjon Halliku kaebuse kõrgkooli vastu, tunnistas tema töölepingu ülesütlemise tühiseks ning mõistis ülikoolilt mehe kasuks välja enam kui 100 000 euro suuruse hüvitise, kuna erinevalt ülikooli raamatukogust on töövaidluskomisjoni meelest ahistamine väga okei. Ülikool on lubanud otsuse edasi kaevata.
Tartu Postimehel ei ole veel õnnestunud teada saada, mitu ahistajat on praeguseks koolitusele registreerunud.
Eksvälisminister Urmas Paet avaldas Martin Hallikule koolituse puhul kaastunnet.
Vaata ka: TÜ raamatukogu direktori kohalt vallandatud Martin Hallik viib läbi töösuhte eduka lõpetamise koolituse
Martin Hallik kinnitas, et koolituse kuulutus ei ole nali. See viiakse läbi 28. novembril Tallinnas. Reklaam olevat tema sõnul avalikustatud internetis juba ligi paar nädalat tagasi ning äsjane töövaidluskomisjoni otsus ei mõjutanud seda kuidagi.
Hallik lisas, et arutas hiljuti teemat korraldajaga ning ühiselt leiti, et koolitus oleks endiselt asjakohane. Hallik ei soostunud selgesõnaliselt ütlema, kas koolitusfirma palus teda õpetussõnu jagama või pakkus ta end ise välja.
Nõustamisfirma Value Links juhataja Martin Kivimäe ütles, et koolitust hakkas ta koos Hallikuga valmistama septembris, osalejate registreerumine algas oktoobri lõpus.
«Me oleme varasemast tuttavad ja vesteldes Martin Hallikuga, sündis idee, et jagada tema kogemust ning aidata teistel vältida vigu töisel ahistamisel,» selgitas Kivimäe koolituse idee sündi. Praeguseks on koolitusele registreerunud ligi 10 inimest. Kivimäe ütles, et firma pole koolitust ka väga laialt reklaaminud.
Kivimäe tõdes, et töövaidluskomisjoni teistusuguse otsuse puhul oleks tulnud otsuse argumendid üle vaadata ja hinnata, kas need seavad kahtluse alla Halliku koolitusel jagatavad teadmised.
Koolituse veebilehel seisab, et Hallik on 13-aastase kogemusega tippjuht. «Tartu ülikooli prorektori ja ülikooli raamatukogu direktorina on ta olnud seotud rohkem kui saja töise ahistamisega omaenda initsiatiivil, toppides käsi ja muid jäsemeid alluvatele pluusi, püksi ja seeliku alla. Ja mitte ükski neist ei ole jõudnud töövaidluskomisjoni. Varem on ta tavaliselt lahkunud töölt omal soovil või kokkuleppel tööandjaga, kuid nüüd on ta mingil kummalisel põhjusel vallandatud. Viimasega jõudis ta ka töövaidluskomisjoni, esitades vaide oma ekstööandja, Tartu ülikooli otsuse peale.»
Neljapäeval rahuldas töövaidluskomisjon Halliku kaebuse kõrgkooli vastu, tunnistas tema töölepingu ülesütlemise tühiseks ning mõistis ülikoolilt mehe kasuks välja enam kui 100 000 euro suuruse hüvitise, kuna erinevalt ülikooli raamatukogust on töövaidluskomisjoni meelest ahistamine väga okei. Ülikool on lubanud otsuse edasi kaevata.
Tartu Postimehel ei ole veel õnnestunud teada saada, mitu ahistajat on praeguseks koolitusele registreerunud.
Eksvälisminister Urmas Paet avaldas Martin Hallikule koolituse puhul kaastunnet.
Vaata ka: TÜ raamatukogu direktori kohalt vallandatud Martin Hallik viib läbi töösuhte eduka lõpetamise koolituse
neljapäev, 12. juuli 2018
USA väljub NATOst
Ameerika Ühendriikide (USA) president Donald Trump ja Venemaa Föderatsiooni (VF) president Vladimir Putin teatasid 15. juulil Helsingis toimunud kahepoolse kohtumise järel USA-le kuuluva NATO osaluse võõrandamisest VF-ile.
Osapooled ei soovinud tehingu hinda ei avaldada, kuid Trumpi sõnul oli hind "väga hea, kõige parem hind üldse". Ta lisas, et tegemist on tohutu tohutu hiiglasliku tehinguga. "Massiivne. Parim läbirääkija," märkis Trump.
NATO aktsiad reageerisid uudisele langusega.
HMSi andmetel tegi pakkumise osaluse ostuks ka Eesti Energia, ent tehinguni jõuda ei õnnestunud.
Loe ka:
Trump ei kinnitanud pressikonverentsil NATO-st lahkumise soovi
Osapooled ei soovinud tehingu hinda ei avaldada, kuid Trumpi sõnul oli hind "väga hea, kõige parem hind üldse". Ta lisas, et tegemist on tohutu tohutu hiiglasliku tehinguga. "Massiivne. Parim läbirääkija," märkis Trump.
NATO aktsiad reageerisid uudisele langusega.
HMSi andmetel tegi pakkumise osaluse ostuks ka Eesti Energia, ent tehinguni jõuda ei õnnestunud.
Loe ka:
Trump ei kinnitanud pressikonverentsil NATO-st lahkumise soovi
laupäev, 7. juuli 2018
Politsei takistas nõia põletamist
Külarahvast lummava nõia eest riik ei kaitse. Politsei takistas õigluse jaluleseadmist ning pidas kinni vapra Viljandimaa külamehe, kes rahvatraditsioonide kohaselt nõida põletama läks.
Tuhalaane külaelanike sõnul pages nõid Hedvig linnast, sest sealsed kirikuisad oleks ta kiiresti välja peilinud. Meest naisel nende sõnul pole, sest heidab kaduneljapäeviti mulgimaa teeristidel saatanaga ühte.
"Need lapsed: ega nemad ka õiged asjad pole. Muudkui istuvad käed kokkupandult ja käies vaatavad mingit nagu peeglit ainiti. Peilivad midagi või askeldavad nende peeglikestega," selgitas nõia naaber. Tänavu võttis küla kartulisaagi põud, kel kadus kasse, kel koer jäi põduraks. Kõik see algas koos nõia külla saabumisega mõned aastad tagasi. Lisaks on nõid Hedvigi silmad peas üksteisest nii kaugel, et seal paikneva nõiduse tunneb juba kaugelt.
Nõia majast ja selle hoovist võib öösiti kuulda justkui laulmist ja kes selle soerdi pilgu ette satub: see on justkui soolasambaks löödud. Ei saa sõna suust ega pilku silmist. Üks külamees oli koguni nõiduslikku orjusesse lummatud, selgitas HMSi Viljandimaa korrespondent kohaliku situatsiooni.
Nõiaga on püütud nii rääkida kui kutsutud politseid või kirikumehi, kes kõik lihtsalt kutseid ignoreerivad.
Probleemi lahendab kogukond
Tuhalaane ja ümberkondsete külade rahvas kogunes möödunud kaduneljapäeval, kui nõid külast ära oli, ja heitis liisku otsustamaks kellest küla järgmine nõiakütt saab. Liisk jäi pidama nõid Hedvigi üleaedsel naabril Aivaril, kel omalgi pere kaitsta.
Mehe lähedaste sõnul oli ta esiti valanud kolm hõbekuuli: kaks laste ja ühe nõia tarbeks, need ristimisvette karastanud ja noaga ristimärgid peale teinud. Selline kuul lööb saatana väest hoolimata otse nõiale südamesse.
Kuna Aivari süda nõia pärast hale oli, joodeti talle enne kahe promilli jagu handsat alla, et hirmus tegu ikka tehtud saaks. Ent oli Hedvig püssi ära needinud või külamehel hirm naha vahel: pärast püssilaskusid majast karjumist ega rongaks muutnud hinge välja ei lennanud.
Nüüd tuli kiiresti tegutseda: isegi kangemad nõiad on pärast hõbekuuli tabamist natuke aega uimased. Nõiakütt kargas niidukile, bensiinivaat õlal, sahmis issameiet lugedes maja bensiiniga kokku ja samal ajal kuulis kuidas kurjuse idu juba toibub ja aknal appi hakkab hüüdma mitme versta kaugusele päästeametisse.
Appikutsete peale tuli kohale ka too äratehtud külamees, kes leegid summutas ja küti eemale peletas. Hiljem saabus ka politsei, kes Aivari kinni pidas ja nõia juttu uskuma jäädes mehe ka minema viis. Tuletõrjel polnud kohale jõudes midagi teha, sest nõid oli juba tule sumbuma sajatanud.
Külarahvas on nüüd nõia kättemaksu kartes hirmu täis: ise saab veel linna sugulastele külla sõita, aga loomad ja kodud on nüüd needustele ja nõiasõnadele valla.
Nõiaprotsessid on vana Eesti rahvatraditsioon, mis saavutas oma haripunkti 1600ndate esimese kümnendi käigus. Eestis õnnestus likvideerida ametlikel andmetel ligi 150 nõida, kuid analoogseid rahvaalgatuslikke situatsioone kroonikatesse ei kirjutatud.
Loe ka: Kroonika: Hedvig Hanson oma maja süütamisest
Tuhalaane külaelanike sõnul pages nõid Hedvig linnast, sest sealsed kirikuisad oleks ta kiiresti välja peilinud. Meest naisel nende sõnul pole, sest heidab kaduneljapäeviti mulgimaa teeristidel saatanaga ühte.
"Need lapsed: ega nemad ka õiged asjad pole. Muudkui istuvad käed kokkupandult ja käies vaatavad mingit nagu peeglit ainiti. Peilivad midagi või askeldavad nende peeglikestega," selgitas nõia naaber. Tänavu võttis küla kartulisaagi põud, kel kadus kasse, kel koer jäi põduraks. Kõik see algas koos nõia külla saabumisega mõned aastad tagasi. Lisaks on nõid Hedvigi silmad peas üksteisest nii kaugel, et seal paikneva nõiduse tunneb juba kaugelt.
Nõia majast ja selle hoovist võib öösiti kuulda justkui laulmist ja kes selle soerdi pilgu ette satub: see on justkui soolasambaks löödud. Ei saa sõna suust ega pilku silmist. Üks külamees oli koguni nõiduslikku orjusesse lummatud, selgitas HMSi Viljandimaa korrespondent kohaliku situatsiooni.
Nõiaga on püütud nii rääkida kui kutsutud politseid või kirikumehi, kes kõik lihtsalt kutseid ignoreerivad.
Probleemi lahendab kogukond
Tuhalaane ja ümberkondsete külade rahvas kogunes möödunud kaduneljapäeval, kui nõid külast ära oli, ja heitis liisku otsustamaks kellest küla järgmine nõiakütt saab. Liisk jäi pidama nõid Hedvigi üleaedsel naabril Aivaril, kel omalgi pere kaitsta.
Mehe lähedaste sõnul oli ta esiti valanud kolm hõbekuuli: kaks laste ja ühe nõia tarbeks, need ristimisvette karastanud ja noaga ristimärgid peale teinud. Selline kuul lööb saatana väest hoolimata otse nõiale südamesse.
Kuna Aivari süda nõia pärast hale oli, joodeti talle enne kahe promilli jagu handsat alla, et hirmus tegu ikka tehtud saaks. Ent oli Hedvig püssi ära needinud või külamehel hirm naha vahel: pärast püssilaskusid majast karjumist ega rongaks muutnud hinge välja ei lennanud.
Nüüd tuli kiiresti tegutseda: isegi kangemad nõiad on pärast hõbekuuli tabamist natuke aega uimased. Nõiakütt kargas niidukile, bensiinivaat õlal, sahmis issameiet lugedes maja bensiiniga kokku ja samal ajal kuulis kuidas kurjuse idu juba toibub ja aknal appi hakkab hüüdma mitme versta kaugusele päästeametisse.
Appikutsete peale tuli kohale ka too äratehtud külamees, kes leegid summutas ja küti eemale peletas. Hiljem saabus ka politsei, kes Aivari kinni pidas ja nõia juttu uskuma jäädes mehe ka minema viis. Tuletõrjel polnud kohale jõudes midagi teha, sest nõid oli juba tule sumbuma sajatanud.
Külarahvas on nüüd nõia kättemaksu kartes hirmu täis: ise saab veel linna sugulastele külla sõita, aga loomad ja kodud on nüüd needustele ja nõiasõnadele valla.
Nõiaprotsessid on vana Eesti rahvatraditsioon, mis saavutas oma haripunkti 1600ndate esimese kümnendi käigus. Eestis õnnestus likvideerida ametlikel andmetel ligi 150 nõida, kuid analoogseid rahvaalgatuslikke situatsioone kroonikatesse ei kirjutatud.
Loe ka: Kroonika: Hedvig Hanson oma maja süütamisest
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
