Kultuuriministeeriumi teatel yhineb Eesti Kirjanike Liidu yhisavaldusega Jaan Krossi surma hukka mõistmise asjus. Tartu NAK pidas siiski vajalikuks eraldi avalduse tegemist.
"Eestile meeldib Kirjanike Liit ja seega on Kirjanike Liidu yhisavaldus kõigi lugejate seisukohti väljendav," kinnitas kultuuriministeeriumi pressiesindaja HMSile.
Kirjanike Liidu avaldus kõlab nii: "Kirjanike Liit mõistab teravalt hukka Jaan Krossi surma omas kodus Tallinnas.
Kirjanike Liit mõistab ekstremismi hukka kõigis tema vormides ja väljendab oma soovi, et see traagiline syndmus ei õõnesta kirjanduse demokratiseerumise protsessi. Veel enam, Kirjanike Liit kutsub kirjanikke yles taanduma vägivallast ja rahutustest ning järgima rahvusliku leppimise teed.
Kirjanike Liit väljendab oma sydamest tulevat kaastunnet nii Jaan Krossi kui teiste ohvrite perekondadele. Kirjanike Liit loodab siiralt, et selle barbaarse vägivallaakti eest vastutajad tuuakse kohtu ette."
Samas pidasid Tartu NAKi president Vahur Afanasjev, peaminister Aapo Ilves ja välisminister Piret Jaaks vajalikuks Tartu NAKi poolt yhisavalduse tegemist. Ka selles avalduses mõistetakse Jaan Krossi surm hukka.
Tartu NAKi kantselei väljastatud avalduses teatab Afanasjev, et ta loodab, et Krossi surm ei vii vägivallaspiraalini ning et demokraatia areng Eesti kirjanduses tugevneb.
Peaminister Aapo Ilvese sõnul on Jaan Krossi surm tagurpidisamm demokraatia teel. Ilves rõhutas, et Kross naasis vapralt Eesti kirjandusse, et võtta osa vabast turumajandusest ja edendada demokraatiat.
"Tema surm on tagasilöök demokraatiale ja šokeeriv meeldetuletus Eesti kirjanduse sisekonfliktidest," selgitas Ilves.
Tartu NAKi välisminister Piret Jaaks märkis, et Jaan Krossi surm toob negatiivsed tagajärjed kaasa mitte yksnes Eesti, vaid ka naaberkirjandustele, sealhulgas ka setu kirjandusele.
Loe ka: Euroopa Liit mõistab Bhutto mõrva hukka
Kirjanike liit avas kaastundeavalduste raamatu Jaan Krossile
reede, 28. detsember 2007
Kross ja Bhutto: lõpp rõhumisele! (täiendatud!)
Äsja teise ilma siirdunud Eesti kirjanik Jaan Kross ja Pakistani peaministrikandidaat Benazir Bhutto nõudsid yhisel surmajärgsel pressikonverentsil kõigilt elavate maailma poliitilistelt juhtidelt rõhumise lõpetamist ja isikuvabaduste austamist.
"Käinud läbi teinud kõik totalitaarse režiimi ja sõjaväelise diktatuuri põrgu ringid, nõuame, et ykski elav inimene ei peaks enam säärast piina kannatama," laususid Kross ja Bhutto justkui yhes suust sadadele tuhandetele huvilistele unenägude kaudu peetud pressikonverentsil täna öösel. "Rõhutame, et koduarest ja kyyditamine, mida eluajal kogesime, peavad inimkonna poliitilisest kultuurist lähema põlvkonna jooksul kaduma."
Loe ka: Lauristin: Kross oli noorematele kolleegidele poliitilise kultuuri eeskuju
"Käinud läbi teinud kõik totalitaarse režiimi ja sõjaväelise diktatuuri põrgu ringid, nõuame, et ykski elav inimene ei peaks enam säärast piina kannatama," laususid Kross ja Bhutto justkui yhes suust sadadele tuhandetele huvilistele unenägude kaudu peetud pressikonverentsil täna öösel. "Rõhutame, et koduarest ja kyyditamine, mida eluajal kogesime, peavad inimkonna poliitilisest kultuurist lähema põlvkonna jooksul kaduma."
Kross ja Bhutto kui sotsiaaldemokraatlike sympaatiatega, kuid siiski laia silmaringiga ja võrdlemisi liberaalsed poliitilised mõtlejad leidsid yhise keele Teise Ilma ootesaalides ning otsustasid seepeale oma elavate kilda jäänud poolehoidjatele viimase sõnumi saata.
TÄIENDUS (kl 4.50): Setu separatistid võtsid vastutuse Jaan Krossi surma eest
Setu separatistid võtsid Haige Mõistuse Syndikaadile edastatud läkituses endale vastutuse klassik Jaan Krossi surma eest.
"Suur isa Peko on meiega," kommenteeris setu rahvariides linasest riidest näomaskiga tundmatuks jääda sooviv terrorist videosõnumis. "Jaan Krossi kui suureesti natsionalismi tugisamba surm toob taevase Setu Kuningriigi hea mitme vaksa võrra maale lähemale!" (Haige Mõistuse Syndikaadi tõlge. Originaalis: "Suur esä Peko om miika! Ku Suur-Iisti natsionalismi tugisaivas Jaan Kross no ütskõrd ummõtõgi är kooli, joudse Seto Kuningriik taiva puult hüä mitu vaksa maa poolõ.")
Terroristide esindaja sõnul on nende liikumine juba aastaid vähehaaval myrgitanud Jaan Krossi tervist samuti kui teiste suureesti kirjandusklassikute ja arvamusliidrite oma. Terroristide esindaja hinnangul kylvab armastatud kirjaniku surm palju segadust ja lõhestab nii suureesti rahvusyhtsust märgatavalt.
Kes on setu separatistide isikliku terrori järgmine ohver, ei ole õnnestunud kindlaks määrata. Setu separatistide võimalik osalus Benazir Bhutto atentaadis on praegu veel ebaselge, kuid seda uuritakse. Haige Mõistuse Syndikaadi surnumanajatel ei ole seni korduvate katsete kiuste õnnestunud saada kommentaari ei Krossi ega Bhutto enda käest.
Loe ka: Lauristin: Kross oli noorematele kolleegidele poliitilise kultuuri eeskuju
esmaspäev, 24. detsember 2007
Türgi palus kriminaalpolitseilt vabandust
Türgi saatkond palus keskkriminaalpolitsei palvel vabandust nädala alguses Postimehes ilmunud keskkriminaalpolitsei direktori Elmar Vaheri sõnade tõttu.
Vaher ütles esmaspäevases Postimehes ilminud artiklis "Vaher: kuritegevus on saanud uut hoogu", et sisserändajate tulek Eeestisse on järgmiste aastate oht.
Ajakirjaniku küsimusele, keda ta silmas peab, vastas Vaher: "No näiteks türklased, somaallased ja mägirahvaste esindajad, kes on end juba meile väga lähedal, kas või Soomes, korralikult sisse seadnud."
Türgi vabandab keskkriminaalpolitsei ja kõigi eesti elanike ees oma tulevaste immigrantide pärast. "Meil on väga-väga piinlik," olid türgi välisministeeriumi pressiesindaja sõnad.
Somaallaste ja mägirahvaste esindajatelt kommentaare saada ei õnnestunud.
Loe ka: ETV24: Keskkriminaalpolitsei palus Türgi rahvalt vabandust
Vaher ütles esmaspäevases Postimehes ilminud artiklis "Vaher: kuritegevus on saanud uut hoogu", et sisserändajate tulek Eeestisse on järgmiste aastate oht.
Ajakirjaniku küsimusele, keda ta silmas peab, vastas Vaher: "No näiteks türklased, somaallased ja mägirahvaste esindajad, kes on end juba meile väga lähedal, kas või Soomes, korralikult sisse seadnud."
Türgi vabandab keskkriminaalpolitsei ja kõigi eesti elanike ees oma tulevaste immigrantide pärast. "Meil on väga-väga piinlik," olid türgi välisministeeriumi pressiesindaja sõnad.
Somaallaste ja mägirahvaste esindajatelt kommentaare saada ei õnnestunud.
Loe ka: ETV24: Keskkriminaalpolitsei palus Türgi rahvalt vabandust
reede, 21. detsember 2007
Mässajad vabastasid pingviini
Eile puhkesid Tallinnas Mustamäel rahutused, kui rahvusvaheliselt tuntud internetitelefoni arendusfirma Skype kontori ette kogunenud inimesed kontrolli alt väljudes mässama hakkasid.
Demonstratsiooni korraldasid häiritud linuxikasutajad, kellele "ei meeldinud, et Linuxi Skype on arendamisel alati teisejärguline olnud" ning kes nõudsid valjult skandeerides: "We want tabs! We want tabs!" viidates neile välksõnumiprogrammist Pidgin tuntud harjumuspäraste sakkide puudumisele Skype all.
Kokku tulnud sadakond linuxikasutajat pöörasid mässu alguses Skype kontori ees parklas ümber autosid ning loopisid lähedalasuvat orava-emotikoniga liiklusmärki kivide ja käbidega. Hiljem tungis huligaanide hord ka loomaaeda ning vabastas sümboolse pingviini.
Piketist võtsid osa ka virtuaalsed protestijad, kes veebikaamerate abil said ülevaate tänavatel toimuvast. Samuti korraldati teenustõkkeründeid Eesti erinevate serverite vastu. Mobiliseeritud on ka vastloodud küberkaitsekeskuse spetsialistid, kelle sõnul on kontroll interneti üle taastatud.
Skype turundusosakonna sõnul on säärane käitumine kahetsusväärne ent mõistetav: "me anname endast parima ja on mõistetav, et inimesed meie programmi Linuxis töötamisest sedavõrd vaimustuses on. Võtame seda piketti kui ülimat tunnustust meie tööle, mis näitab, et liigume õiges suunas." Sakkide ilmumiskuupäeva ta siiski ütlema ei soostunud: "Meil on palju prioriteete ning nende vahel on alati keeruline valikut langetada."
Politsei tegeleb viimaste mässajate kinninabimisega ning olukord tänavatel on taas rahulik.
Demonstratsiooni korraldasid häiritud linuxikasutajad, kellele "ei meeldinud, et Linuxi Skype on arendamisel alati teisejärguline olnud" ning kes nõudsid valjult skandeerides: "We want tabs! We want tabs!" viidates neile välksõnumiprogrammist Pidgin tuntud harjumuspäraste sakkide puudumisele Skype all.
Kokku tulnud sadakond linuxikasutajat pöörasid mässu alguses Skype kontori ees parklas ümber autosid ning loopisid lähedalasuvat orava-emotikoniga liiklusmärki kivide ja käbidega. Hiljem tungis huligaanide hord ka loomaaeda ning vabastas sümboolse pingviini.
Piketist võtsid osa ka virtuaalsed protestijad, kes veebikaamerate abil said ülevaate tänavatel toimuvast. Samuti korraldati teenustõkkeründeid Eesti erinevate serverite vastu. Mobiliseeritud on ka vastloodud küberkaitsekeskuse spetsialistid, kelle sõnul on kontroll interneti üle taastatud.
Skype turundusosakonna sõnul on säärane käitumine kahetsusväärne ent mõistetav: "me anname endast parima ja on mõistetav, et inimesed meie programmi Linuxis töötamisest sedavõrd vaimustuses on. Võtame seda piketti kui ülimat tunnustust meie tööle, mis näitab, et liigume õiges suunas." Sakkide ilmumiskuupäeva ta siiski ütlema ei soostunud: "Meil on palju prioriteete ning nende vahel on alati keeruline valikut langetada."
Politsei tegeleb viimaste mässajate kinninabimisega ning olukord tänavatel on taas rahulik.
neljapäev, 20. detsember 2007
Ansip: Jõks saadetakse Tartusse asumisele
Peaminister Andrus Ansip teatas valitsuskabineti ning valitsuskoalitsiooni enamuse nimel, et Eesti juhtivad poliitikud on võtnud vastu otsuse saata endine õiguskantsler Allar Jõks asumisele Tartusse. "Jõudsime tulemusele, et pagendamine, eriti riigi piiride sees, sobib Allar Jõksi imagoga ylihästi," teatas Ansip valitsuse pressikonverentsil, kuigi rahandusminister samal ajal nina nokkis ja rõvedaid lõustu tegi, nii et fotograafide välklambid peaaegu kõrvulukustavalt ragisesid.
"Panin just rattad käima, et Jõks saadetaks riigikohtunikuks Tartusse Toomemäe peale," lisas Ansip. "See samm on hästi läbi kaalutletud ja kahtlemata rahvale väga meeldib. Nii saab Jõks edaspidigi toita enda õigluse ilmasamba kui mainet meie riigis. Samas on sammul hulgaliselt positiivseid kaasmõjusid: ta ei sega nii minu ega mu heade kolleegide tegemisi siin Toompea mäe peal, vaid on riigikohtu esimehe Märt Raski ilmeksimatult täpse silma all, kes vaatab, et ta midagi inetut ei teeks, näiteks valimisliite mõne lolli otsusega ei lubaks. Või siis erakondade rahastamise avalikustamist nõuaks."
"Mis peamine: inimestele võib lausa tunduda, et Jõks on Jumala abiga saanud ametikõrgendust, kui ta pidulikult ETV otsesaates riigikohtunikuks pyhitsetakse," kommenteeris Ansip tulevikku.
Ansip ei jätnud rõhutamata ka otsuse kahtlemata yldkasulikku liiklusohutuslikku kylge. "Ja, last but not least, ta ei kakerda siin pidevalt jalus, kui ta oma veel praeguse Toompea kantselei ja Hirvepargi vahet pidevalt tervisejooksu teeb," avas Ansip otsuse tagamaid. "Peagi saab igayks Toompeal rahulikult autoga Lossi platsist Stenbocki maja juurde ja Euroopa Liidu saatkonda sõita, ilma et peaks kartma, et rahvakangelase Jõksi kogemata alla ajab," kuulutas Ansip rõõmusõnumit.
"Aga see pole veel kõik. Talitame ajalooliste eeskujude järgi. Puškinil lubati kangelaslinnast Kišinjovist mõne aasta möödudes pealinna tagasi pöörduda. Kui ta hästi käitub, lubame Jõksil mõne aasta pärast eksiilist tagasi tulla," kergitas kõrgesti austatud peaminister saladuseloori tipp-poliitikute edasistelt plaanidelt.
"Siis võtame ta valitsuse kommunikatsioonibyroosse pressiesindajaks. Ja ma ise hakkan tema pressiteateid tsenseerima, nagu kogu Venemaa keiser ja ainuvalitseja Nikolai I ise tsenseeris omal ajal Puškini luuletusi," lisas Ansip võidurõõmsalt.
"Panin just rattad käima, et Jõks saadetaks riigikohtunikuks Tartusse Toomemäe peale," lisas Ansip. "See samm on hästi läbi kaalutletud ja kahtlemata rahvale väga meeldib. Nii saab Jõks edaspidigi toita enda õigluse ilmasamba kui mainet meie riigis. Samas on sammul hulgaliselt positiivseid kaasmõjusid: ta ei sega nii minu ega mu heade kolleegide tegemisi siin Toompea mäe peal, vaid on riigikohtu esimehe Märt Raski ilmeksimatult täpse silma all, kes vaatab, et ta midagi inetut ei teeks, näiteks valimisliite mõne lolli otsusega ei lubaks. Või siis erakondade rahastamise avalikustamist nõuaks."
"Mis peamine: inimestele võib lausa tunduda, et Jõks on Jumala abiga saanud ametikõrgendust, kui ta pidulikult ETV otsesaates riigikohtunikuks pyhitsetakse," kommenteeris Ansip tulevikku.
Ansip ei jätnud rõhutamata ka otsuse kahtlemata yldkasulikku liiklusohutuslikku kylge. "Ja, last but not least, ta ei kakerda siin pidevalt jalus, kui ta oma veel praeguse Toompea kantselei ja Hirvepargi vahet pidevalt tervisejooksu teeb," avas Ansip otsuse tagamaid. "Peagi saab igayks Toompeal rahulikult autoga Lossi platsist Stenbocki maja juurde ja Euroopa Liidu saatkonda sõita, ilma et peaks kartma, et rahvakangelase Jõksi kogemata alla ajab," kuulutas Ansip rõõmusõnumit.
"Aga see pole veel kõik. Talitame ajalooliste eeskujude järgi. Puškinil lubati kangelaslinnast Kišinjovist mõne aasta möödudes pealinna tagasi pöörduda. Kui ta hästi käitub, lubame Jõksil mõne aasta pärast eksiilist tagasi tulla," kergitas kõrgesti austatud peaminister saladuseloori tipp-poliitikute edasistelt plaanidelt.
"Siis võtame ta valitsuse kommunikatsioonibyroosse pressiesindajaks. Ja ma ise hakkan tema pressiteateid tsenseerima, nagu kogu Venemaa keiser ja ainuvalitseja Nikolai I ise tsenseeris omal ajal Puškini luuletusi," lisas Ansip võidurõõmsalt.
kolmapäev, 12. detsember 2007
Venemaa tahab lubada juhtidel alkoholijoovet
Vene siseministeerium plaanib koostöös sotsiaalministeeriumiga valmivas eelnõus kaotada nulltolerants alkoholijoobe vastu autoroolis.
Vene liiklusmiilitsa ohutustalituse asejuhataja Vladimir Kuzin ütles pressikonverentsil, et arvestades miilitsa üleüldist kõlblustaset ei ole mõeldav, et varakamad kodanikud naudivad pististe toel roolijoodiklust, samas kui lihttöölistel selline võimalus puudub. "Väga raske on olla kallurijuht, kui pead päev läbi täiesti kaine olema — minu vene hing sellist ebaõiglust välja ei kannataks," lisas ta. Liiklusmiilitsa kahanevad sissetulekud lubatakse kompenseerida tõusma hakkavast alkoholiaktsiiside laekumisest.
Venemaa algatus soovib vere alkoholisisalduse piirmäära täielikult kaotada, põhjendades seda mitte ainut sooviga ära teha Euroopa Liidu vanadele liikmesriikidele, mis ei käsitle 0,5 - 0,8 promillist joovet seadusrikkumisena, vaid ka sellega, et inimeste alkoholitaluvus on väga individuaalne ning iga inimene peaks demokraatlikus riigis saama võimaluse ise valida kui suures joobes ta rooli istub.
Kaugsõidujuhtide ametiühingu esimees Aleksandr Kotov kiitis algatust, märkides ka, et järgmisena tuleks tõstatada üles ka narkojoobe küsimus, sest praegu on narkojoobe tuvastamine on väga kallis ning kulutab riigi eelarvesse liigse augu.
Loe ka: Postimees: Venemaa tahab lubada juhtidel 0,3 promillist joovet
Vene liiklusmiilitsa ohutustalituse asejuhataja Vladimir Kuzin ütles pressikonverentsil, et arvestades miilitsa üleüldist kõlblustaset ei ole mõeldav, et varakamad kodanikud naudivad pististe toel roolijoodiklust, samas kui lihttöölistel selline võimalus puudub. "Väga raske on olla kallurijuht, kui pead päev läbi täiesti kaine olema — minu vene hing sellist ebaõiglust välja ei kannataks," lisas ta. Liiklusmiilitsa kahanevad sissetulekud lubatakse kompenseerida tõusma hakkavast alkoholiaktsiiside laekumisest.
Venemaa algatus soovib vere alkoholisisalduse piirmäära täielikult kaotada, põhjendades seda mitte ainut sooviga ära teha Euroopa Liidu vanadele liikmesriikidele, mis ei käsitle 0,5 - 0,8 promillist joovet seadusrikkumisena, vaid ka sellega, et inimeste alkoholitaluvus on väga individuaalne ning iga inimene peaks demokraatlikus riigis saama võimaluse ise valida kui suures joobes ta rooli istub.
Kaugsõidujuhtide ametiühingu esimees Aleksandr Kotov kiitis algatust, märkides ka, et järgmisena tuleks tõstatada üles ka narkojoobe küsimus, sest praegu on narkojoobe tuvastamine on väga kallis ning kulutab riigi eelarvesse liigse augu.
Loe ka: Postimees: Venemaa tahab lubada juhtidel 0,3 promillist joovet
reede, 7. detsember 2007
Tallinna saabub rahu
Pressiteade
Tallinna linnapea kuulutab välja jõulurahu
Tallinna linnapea Edgar Savisaar kuulutab jõulurahu välja 23. detsembril kell 18:00 Tallinna Linnahalli katusel. Peale linnapea kõnet esinevad ansambel The Bedwetters ja Eesti Kaitseväe Puhkpilliorkester. Kontsert on kõigile linnaelanikele tasuta.
23. detsembril kuulutatakse Tallinnas välja kolme päeva pikkune jõulurahu. Jõulurahu algab 23. detsembril kell 18:00 ja lõppeb 26. detsembril kell 18:00. Tallinna Kesklinna politsei ja Tallinna munitsipaalpolitsei vahelises tüliküsimuses riiklikuks lepitajaks määratud Tallinna linnapea Edgar Savisaar saavutas kokkuleppe, et väljakuulutatud jõulurahu ajaks peatatakse aktiivne sõjategevus linna territooriumil. Samuti lubasid vaenupooled jõulurahu ajaks tagastada linna kasutusse Raekoja platsi ja Raehoone. Vanalinna elanikel lubatakse jõulurahu ajaks koju pöörduda. Läbirääkimised lõpliku rahu saavutamise nimel Tallinna Kesklinna politsei ja Tallinna munitsipaalpolitsei vahel jätkuvad.
Tallinna Linnavalitsuse Avalike Suhete direktor
Ain Saarna
Vahendas Paljasjalgne.
Tallinna linnapea kuulutab välja jõulurahu
Tallinna linnapea Edgar Savisaar kuulutab jõulurahu välja 23. detsembril kell 18:00 Tallinna Linnahalli katusel. Peale linnapea kõnet esinevad ansambel The Bedwetters ja Eesti Kaitseväe Puhkpilliorkester. Kontsert on kõigile linnaelanikele tasuta.
23. detsembril kuulutatakse Tallinnas välja kolme päeva pikkune jõulurahu. Jõulurahu algab 23. detsembril kell 18:00 ja lõppeb 26. detsembril kell 18:00. Tallinna Kesklinna politsei ja Tallinna munitsipaalpolitsei vahelises tüliküsimuses riiklikuks lepitajaks määratud Tallinna linnapea Edgar Savisaar saavutas kokkuleppe, et väljakuulutatud jõulurahu ajaks peatatakse aktiivne sõjategevus linna territooriumil. Samuti lubasid vaenupooled jõulurahu ajaks tagastada linna kasutusse Raekoja platsi ja Raehoone. Vanalinna elanikel lubatakse jõulurahu ajaks koju pöörduda. Läbirääkimised lõpliku rahu saavutamise nimel Tallinna Kesklinna politsei ja Tallinna munitsipaalpolitsei vahel jätkuvad.
Tallinna Linnavalitsuse Avalike Suhete direktor
Ain Saarna
Vahendas Paljasjalgne.
teisipäev, 4. detsember 2007
ESTPLA-15 formeeritakse ymber ratsaväeeskadroniks
Inglismaa kuninganna ja India keisrinna Elizabeth II lõi yllatusvisiidil Eesti jalaväeryhma Iraagis ESTPLA-15 ülema leitnant Kaido Kivistiku ryytliks ja andis ryhma ylejäänud 33 liikmele kannused.
"Juriidiliselt pole veel troon loobunud oma õigustest ega valdustest Mesopotaamias," kommenteeris Elizabeth II tseremoonia järel eksklusiivselt Haige Mõistuse Syndikaadi korrespondendile Saba al-Booris. "Nende maade syseräänina otsustasin anda leitnant Kivistikule ryytliau ja tema ryhma tõsta ratsanikuseisusesse, mida nad NATO parimate jalaväelastena igati väärivad. Kindlasti saavad neist nyyd NATO parimad ratsaväelased."
Uudist kuulnud Saudi Araabia kuningas Abdullah bin Abdul Aziz ei jäänud oma Inglise ametiõest maha ja kinkis ESTPLA-15 ryhmale 150 parimat araabia täkku oma tallidest yhes tervitusega Eesti kaitseväelastele kui rahu garantidele regioonis.
Eesti kaitseväe maaväe staap teatas, et pärast peatset kodumaale saabumist allutatakse ryhmale kõik kaitseväe osavaimad ratsamehed ning tugevdatuna formeeritakse see ymber ratsaväeeskadroniks. "Eskadron hakkab pakkuma esmaklassilist väljaõpet, mis vastab parimatele Euroopa ja Aasia ratsaväetraditsioonidele," kommenteeris maaväe ylem kolonelleitnant Indrek Sirel. "Yhtlasi on meil hea meel, et tõuseb kaitseväe võimekus osaleda rahvusvahelistel militaarratsaspordivõistlustel."
ESTPLA-15 kuulus Iraagis 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi 1-7CAV pataljoni koosseisu.
Loe ka: Eesti jalaväelased teenisid Iraagis välja ratsaväekannused
"Juriidiliselt pole veel troon loobunud oma õigustest ega valdustest Mesopotaamias," kommenteeris Elizabeth II tseremoonia järel eksklusiivselt Haige Mõistuse Syndikaadi korrespondendile Saba al-Booris. "Nende maade syseräänina otsustasin anda leitnant Kivistikule ryytliau ja tema ryhma tõsta ratsanikuseisusesse, mida nad NATO parimate jalaväelastena igati väärivad. Kindlasti saavad neist nyyd NATO parimad ratsaväelased."
Uudist kuulnud Saudi Araabia kuningas Abdullah bin Abdul Aziz ei jäänud oma Inglise ametiõest maha ja kinkis ESTPLA-15 ryhmale 150 parimat araabia täkku oma tallidest yhes tervitusega Eesti kaitseväelastele kui rahu garantidele regioonis.
Eesti kaitseväe maaväe staap teatas, et pärast peatset kodumaale saabumist allutatakse ryhmale kõik kaitseväe osavaimad ratsamehed ning tugevdatuna formeeritakse see ymber ratsaväeeskadroniks. "Eskadron hakkab pakkuma esmaklassilist väljaõpet, mis vastab parimatele Euroopa ja Aasia ratsaväetraditsioonidele," kommenteeris maaväe ylem kolonelleitnant Indrek Sirel. "Yhtlasi on meil hea meel, et tõuseb kaitseväe võimekus osaleda rahvusvahelistel militaarratsaspordivõistlustel."
ESTPLA-15 kuulus Iraagis 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi 1-7CAV pataljoni koosseisu.
Loe ka: Eesti jalaväelased teenisid Iraagis välja ratsaväekannused
Presidendivahetus toob rõõmu ja pisaraid
TV3 uue tõsielusarja "Presidendivahetus" raames vahetavad kymneks päevaks oma kohad Vene Föderatsiooni president Vladimir Putin ja USA president George W. Bush.
"Inspiratsiooni saime tänavusest töövarjupäevast, mil Eesti president Toomas Hendrik Ilves jälgis Vladimir Putini töid ja tegemisi," kommenteeris toimetaja Tiina Kruus. "Kui Ilves jutustas oma muljeid Moskvast, Jekaterinburgist ja Magadanist, töömeeleolu tunnetamisest talle seni võõras, kuid huvi pakkuvas valdkonnas, leidsime, et seda kogemust võiks laiendada. Ja miks mitte pakkuda seda meie televaatajatelegi?"
Põneva 12-osalise tõsielusarja keskmes on lood sellest, millist igapäevaelu elavad tänapäeva maailma presidendid. Kahe riigi presidendid vahetavad kümneks päevaks kodud. Selle aja jooksul avaneb osalejatel kordumatu võimalus vabaneda oma igapäevasest rutiinist ja elada senisest täiesti erinevat elu uues riigis.
Kuidas presidendid võõrastes riikides toime tulevad? Kuidas saavad hakkama teise parlamendi ja ministritega? Mismoodi jaotavad töid, mil moel veedavad vaba aega ja kuidas kulutavad raha? Kõik see selgub kymne päeva jooksul, millest kujuneb enese tõsine proovilepanek nii presidentide kui nende uute riikide jaoks.
Tõsielusari "Presidendivahetus" on tulvil nii kirgi ja pisaraid kui ka muhedaid hetki ja äratundmisrõõmu.
"Inspiratsiooni saime tänavusest töövarjupäevast, mil Eesti president Toomas Hendrik Ilves jälgis Vladimir Putini töid ja tegemisi," kommenteeris toimetaja Tiina Kruus. "Kui Ilves jutustas oma muljeid Moskvast, Jekaterinburgist ja Magadanist, töömeeleolu tunnetamisest talle seni võõras, kuid huvi pakkuvas valdkonnas, leidsime, et seda kogemust võiks laiendada. Ja miks mitte pakkuda seda meie televaatajatelegi?"
Põneva 12-osalise tõsielusarja keskmes on lood sellest, millist igapäevaelu elavad tänapäeva maailma presidendid. Kahe riigi presidendid vahetavad kümneks päevaks kodud. Selle aja jooksul avaneb osalejatel kordumatu võimalus vabaneda oma igapäevasest rutiinist ja elada senisest täiesti erinevat elu uues riigis.
Kuidas presidendid võõrastes riikides toime tulevad? Kuidas saavad hakkama teise parlamendi ja ministritega? Mismoodi jaotavad töid, mil moel veedavad vaba aega ja kuidas kulutavad raha? Kõik see selgub kymne päeva jooksul, millest kujuneb enese tõsine proovilepanek nii presidentide kui nende uute riikide jaoks.
Tõsielusari "Presidendivahetus" on tulvil nii kirgi ja pisaraid kui ka muhedaid hetki ja äratundmisrõõmu.
esmaspäev, 3. detsember 2007
Merikotkad luuravad võõrriikide kasuks
Kodanikud ei tohiks kaotada valvsust ja peaksid ilmutama kodanikuaktiivsust ja kodanikujulgust, et hoida nende valduses olevaid riigisaladusi jõudmast merikotkaste kätte, andis Haige Mõistuse Syndikaadile teada kaitsepolitsei komissar Irina Mikson.
Viimasel kolmel on yle Eesti linde jälginud kotkamehed avastanud, et selle haruldase ja rangelt kaitstud linnuliigi esindajad pole oma vabariigile sugugi truud. Lähiajal peaks kohtusse arutusele jõudma esimesed asjad, milles merikotkaid syydistatakse Eesti vastu luuramises teiste riikide kasuks.
Riigiti saavad merikotkad endale enne pesast lahkumist jala ümber eri värvi rõngad ning neid lugedes ongi vaatlejad teada saanud, millistest maadest on need riigivastase tegevusega silma paistnud uhked röövlinnud kohale lennanud. "Meile tulevad kotkad nii Lätist, Rootsist, Gotlandi ja Ölandi saarelt kui ka Lapimaalt," tõi Mikson näiteks.
Loe ka: Avastus: merikotkad pole riigitruud
Viimasel kolmel on yle Eesti linde jälginud kotkamehed avastanud, et selle haruldase ja rangelt kaitstud linnuliigi esindajad pole oma vabariigile sugugi truud. Lähiajal peaks kohtusse arutusele jõudma esimesed asjad, milles merikotkaid syydistatakse Eesti vastu luuramises teiste riikide kasuks.
Riigiti saavad merikotkad endale enne pesast lahkumist jala ümber eri värvi rõngad ning neid lugedes ongi vaatlejad teada saanud, millistest maadest on need riigivastase tegevusega silma paistnud uhked röövlinnud kohale lennanud. "Meile tulevad kotkad nii Lätist, Rootsist, Gotlandi ja Ölandi saarelt kui ka Lapimaalt," tõi Mikson näiteks.
Loe ka: Avastus: merikotkad pole riigitruud
Vabariigi President kylastab tähelaeva USS Enterprise
Täna hommikul lendas president Toomas Hendrik Ilves sel nädalal Maa orbiidil operatsioonil olevale Tähelaevastiku laevale USS Enterprise, mis on kaheksat tähelaeva ühendava lahingugrupi Carrier Strike Group 12 keskne osa.
Universumi esimesel diliitiumkristallide kyttel liikuval tähelaeval maandunud Eesti riigipea külastab kapten James T. Kirki kutsel USS Enterprise'i juhtimiskeskusi, sealhulgas kaptenisilda ja transporteriruumi, talle tutvustatakse kaitse- ja ründeotstarbelisi relvasüsteeme ning näidatakse ligi 5000-liikmelise laevapere igapäevaelu ja holodekke.
"NATO liikmesriigina on iseenesestmõistetav, et me teaksime võimalikult palju oma tähtedetagustest liitlastest, sealhulgas Vulcanusest ja klingoonide impeeriumist, kellega NATO on praegu rahujalal ning viib läbi yhiseid rahuvalveoperatsioone," ütles president Ilves. "Peame tundma õppima nende võimalusi ja võimekusi."
Eesti riigipea lisas, et alates 1990ndate aastate eugeenikasõdadest ja eriti pärast Khan Noonien Singhi pagendamist paljudes Tähelaevastiku ja NATO operatsioonides osalenud USS Enterprise asub praegu Ühendatud Planeetide Föderatsiooni väga olulises regioonis ning julgeolekupoliitiliselt esmatähtsate operatsioonipiirkondade läheduses.
President Ilves jõuab tagasi Maale täna õhtul.
Loe ka: Vabariigi President külastab Ameerika Ühendriikide sõjalaevastiku lennukikandjat USS Enterprise
Universumi esimesel diliitiumkristallide kyttel liikuval tähelaeval maandunud Eesti riigipea külastab kapten James T. Kirki kutsel USS Enterprise'i juhtimiskeskusi, sealhulgas kaptenisilda ja transporteriruumi, talle tutvustatakse kaitse- ja ründeotstarbelisi relvasüsteeme ning näidatakse ligi 5000-liikmelise laevapere igapäevaelu ja holodekke.
"NATO liikmesriigina on iseenesestmõistetav, et me teaksime võimalikult palju oma tähtedetagustest liitlastest, sealhulgas Vulcanusest ja klingoonide impeeriumist, kellega NATO on praegu rahujalal ning viib läbi yhiseid rahuvalveoperatsioone," ütles president Ilves. "Peame tundma õppima nende võimalusi ja võimekusi."
Eesti riigipea lisas, et alates 1990ndate aastate eugeenikasõdadest ja eriti pärast Khan Noonien Singhi pagendamist paljudes Tähelaevastiku ja NATO operatsioonides osalenud USS Enterprise asub praegu Ühendatud Planeetide Föderatsiooni väga olulises regioonis ning julgeolekupoliitiliselt esmatähtsate operatsioonipiirkondade läheduses.
President Ilves jõuab tagasi Maale täna õhtul.
Loe ka: Vabariigi President külastab Ameerika Ühendriikide sõjalaevastiku lennukikandjat USS Enterprise
Nokia vesi rikkus sadade soomlaste tervise
Kummikute, rehvide ja WC-paberi tootmisega kuulsaks saanud Soome tööstusettevõte Nokia silmapaistvaid saavutusi rahvamajanduse vallas on tabanud kahetsusväärne tagasilöök. Nimelt on ettevõtte eksperimente uue kõrgtehnoloogilise toote, kõrgtehnoloogilise ehk raske vee tootmisel saatnud ebaedu.
Paljud raske vee joojad kaebavad mitmesuguste tervisehädade, näiteks unepuuduse, helendavate silmade ja väljalangevate juuste yle, samuti esineb raskestiseletatavat nõrkust ja luude hõrenemist. Olkiluoto tuumaelektrijaamaga koostöös valminud kõrgtehnoloogilist joogivett tarniti Soomes ettevõtte kodulinnas Nokias kodanikele avaliku veevärgi vahendusel, lisaks suunati yksikud partiid uudset toodet pudelitesse villituna linna kaubandusvõrku: turgudele ja kauplustesse ning kaubamajadesse.
"Nagu näitab läbiviidud eksperiment, ei ole kõrgtehnoloogiline ehk nn raske vesi ilmselgelt tervisele kasulik," möönis Nokia sisetervisekaitseinspektsiooni suhtekorraldusjuht. "Me lubame, et jätkame katseid parandada vee joogiomadusi ning kinnitame, et muretsemiseks pole põhjust."
Haige Mõistuse Syndikaat soovib tehnoloogiakontserni töökatele inseneridele nende eesmärkide saavutamisel edu.
Loe ka: Nokia vesi rikkus sadade soomlaste tervise
Paljud raske vee joojad kaebavad mitmesuguste tervisehädade, näiteks unepuuduse, helendavate silmade ja väljalangevate juuste yle, samuti esineb raskestiseletatavat nõrkust ja luude hõrenemist. Olkiluoto tuumaelektrijaamaga koostöös valminud kõrgtehnoloogilist joogivett tarniti Soomes ettevõtte kodulinnas Nokias kodanikele avaliku veevärgi vahendusel, lisaks suunati yksikud partiid uudset toodet pudelitesse villituna linna kaubandusvõrku: turgudele ja kauplustesse ning kaubamajadesse.
"Nagu näitab läbiviidud eksperiment, ei ole kõrgtehnoloogiline ehk nn raske vesi ilmselgelt tervisele kasulik," möönis Nokia sisetervisekaitseinspektsiooni suhtekorraldusjuht. "Me lubame, et jätkame katseid parandada vee joogiomadusi ning kinnitame, et muretsemiseks pole põhjust."
Haige Mõistuse Syndikaat soovib tehnoloogiakontserni töökatele inseneridele nende eesmärkide saavutamisel edu.
Loe ka: Nokia vesi rikkus sadade soomlaste tervise
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
