Populariseerimaks ühistransporti on Tallinn otsustanud uuest aastast ühtlustada bussi- ja autotranspordi mugavustasemed.
Kuna Tallinna ühistransporti pole hoolimata pingutustest hakanud kasutama märkimisväärselt suurem protsent elanikkonnast ning projektid tänavate läbilaskevõime vähendamiseks ning liikluse takistamiseks pole vilja kandnud, otsustas Tallinn autosõidu konkurentsivõimelisuse vähendamist.
"Tänavate mulgustamiskampaania tekitas meile veidi tagasilööke, sest vanemad ning kulunumad autod kadusid teedelt ning paraku on täna hoolimata meie linnatranspordi suurte rehvide läbivusteguri olulisest eelisest linnas prevaleeriv soojendatud salongiga privaatne eraauto," selgitas abilinnapea Taavi Rõivas HMSile.
Abilinnapea sõnul tegi linna transpordiamet ära suure töö ning tuvastas sõiduautode konkurentsieelised turvalisuse, mugavuse, puhtuse ning ohutuse valdkondades ning lahendused probleemiga võitlemiseks.
Alates 1. jaanuarist 2014 tohib Tallinnas liiklevates erasõidukites sõita vaid tugeval ning kergestipuhastuval plastikistmel või riidega kaetud õhukesel poroloonpadjal, mille kvaliteedinäitaja on halvem või äärmisel juhul võrdväärne linnas kasutusel olevate ühistranspordi istmetega. Istmete vahetamisega alustati 1. detsembril munitsipaalettevõtte Tallina Tool garaažis Haaberstis.
Tagamaks vajalikus koguses räpasust ning ebaturvalisust luuakse munitsipaalparmude ja munitsipaalnarkomaanide süsteem. See toimib sotsiaalabiprogrammi raames kodutute öömajateenuse täiendusena pilootprojektina vähemalt kevadeni ning sealt edasi otsustab linnapea projekti jätkumise tasuvuse ainuisikuliselt.
Alkohoolikud ning narkomaanid paigutatakse sõiduautodesse kohustuslikus korras ning nad tuleb valideerida rohelise kaardiga.
Tulevaste projektide kirjeldamisel ei jäänud linna esindaja kidakeelseks. Nimelt on Tallinn rohelise pealinnana otsustanud ülejärgmiseks eelarveaastaks vabaneda asfaldist kui nafta jääkproduktist. Asfaldi töötlemisele kulub ebamõistlikult palju taastumatuid loodusvarasid. Teiseks on analüüside järgi 19. sajand linnaliikluse kuldaeg, mil linnaruumis paiknenud kruusa- ja kiviparkett-teed hoidsid igal aastal ära sadu liiklusõnnetusi. Üleminekuperioodil aastani 2015 jäävad bussirajad roomikbusside saabumiseni asfaltkatte alla.
kolmapäev, 4. detsember 2013
teisipäev, 26. november 2013
"NO99 viimased päevad" pakkus suurepärase huumoriga vürtsitatud raha- ja kultuurimaailma põrkumist
Kultuuriministeerium korraldas täna õhtul ühekordse aktsiooni "Esimene lugemine: Teatri viimased päevad". Ettekandmisele tulnud värske algupärand kõneles raha- ja kultuurimaailma põrkumisest läbi teatri NO99 rahastamise ootamatu lõpetamise. Lahkuv kultuuriminister kandis ette monoloogi teatri, vabariigi ja raha eesmärkidest ning allkirjastas pidulikult teatri sulgemise määruse.
Tundmatuks jääda sooviva kantsleri sõnul oli aktsioonis nii groteski kui ka huumorit.
Tundmatuks jääda sooviva kantsleri sõnul oli aktsioonis nii groteski kui ka huumorit.
neljapäev, 21. november 2013
Lang: arstide liit pole ainus meditsiin Eestis
Eesti arstide liit teatas, et toetab loomeliitude nõudmist kultuuriminister Rein Langi tagasiastumiseks, ministri hinnangul ei ole aga arstid ainus meditsiin Eestis ning ta suhtub kahtlevalt väitesse, nagu esindaks see liit eesti meditsiini.
Lang rääkis HMSile antud intervjuus, et lükkab tagasi süüdistused, nagu ta oleks hommikust õhtuni valetanud.
"Ei ole olnud mingit karvast kätt, ei ole olnud seotud Sirbi peatoimetaja kt nimetamisega ei Rain Rosimannus, ei Kristen Michal, ja täna kinnitasid ka Toomas Väljataga ja Urmas Klaas, Väljataga veel eriliselt, et mingit survet nende otsuste langetamiseks ei olnud," sõnas ta.
Küsimusele, kelle patsient ta on, kui arstid on temast ära pöördunud, vastas Lang, et arstid ei ole ainus meditsiin Eestis.
"Eesti meditsiinis käib täna põlvkondade vahetus. Ma ei nimetaks neid ealisteks põlvkondadeks, need on mõtlemis- ja meditsiinidiskursused, mis omavahel vaidlevad ja võtavad omavahel kõvasti mõõtu," sõnas Lang.
Ta lisas, et Eestis on tohutult meditsiini, mille tegijad ei kuulu liitudesse, ning Sirbi konflikti taga on hoopis laiem konflikt kogu Eesti meditsiiniühiskonnas. Uued tulijad, kel pole arstidega midagi ühist, tahavad ministri sõnul saada uusi väljundeid ning ta ootab esimest korda, kui üks meditsiinirühmitus pakub välja oma visiooni riigile kuuluva haigla tegemiseks.
Võimalikust tagasiastumisest rääkides ütles Lang, et olukorras, kus kedagi hommikust õhtuni tümitatakse ja mõeldakse välja vandenõuteooriaid, ei ole võimalik midagi teha ning pole mõtet istuda ja tuulelohega võidelda.
"Kui nüüd keegi ütleb, et me kohtume arstide liiduga, ja liit ütleb, et tema esindab eesti meditsiini, siis selles ma oleksin väga ettevaatlik ja kahtlev," märkis kultuuriminister.
Vaata ka: Lang: loomeliidud pole ainus kultuur Eestis
Arstide liit toetab nõudmist Langi tagasiastumiseks
Lang rääkis HMSile antud intervjuus, et lükkab tagasi süüdistused, nagu ta oleks hommikust õhtuni valetanud.
"Ei ole olnud mingit karvast kätt, ei ole olnud seotud Sirbi peatoimetaja kt nimetamisega ei Rain Rosimannus, ei Kristen Michal, ja täna kinnitasid ka Toomas Väljataga ja Urmas Klaas, Väljataga veel eriliselt, et mingit survet nende otsuste langetamiseks ei olnud," sõnas ta.
Küsimusele, kelle patsient ta on, kui arstid on temast ära pöördunud, vastas Lang, et arstid ei ole ainus meditsiin Eestis.
"Eesti meditsiinis käib täna põlvkondade vahetus. Ma ei nimetaks neid ealisteks põlvkondadeks, need on mõtlemis- ja meditsiinidiskursused, mis omavahel vaidlevad ja võtavad omavahel kõvasti mõõtu," sõnas Lang.
Ta lisas, et Eestis on tohutult meditsiini, mille tegijad ei kuulu liitudesse, ning Sirbi konflikti taga on hoopis laiem konflikt kogu Eesti meditsiiniühiskonnas. Uued tulijad, kel pole arstidega midagi ühist, tahavad ministri sõnul saada uusi väljundeid ning ta ootab esimest korda, kui üks meditsiinirühmitus pakub välja oma visiooni riigile kuuluva haigla tegemiseks.
Võimalikust tagasiastumisest rääkides ütles Lang, et olukorras, kus kedagi hommikust õhtuni tümitatakse ja mõeldakse välja vandenõuteooriaid, ei ole võimalik midagi teha ning pole mõtet istuda ja tuulelohega võidelda.
"Kui nüüd keegi ütleb, et me kohtume arstide liiduga, ja liit ütleb, et tema esindab eesti meditsiini, siis selles ma oleksin väga ettevaatlik ja kahtlev," märkis kultuuriminister.
Vaata ka: Lang: loomeliidud pole ainus kultuur Eestis
Arstide liit toetab nõudmist Langi tagasiastumiseks
kolmapäev, 20. november 2013
Neinar Seli sihtkapital ootab sportlaste taotlusi medaliostuks
Tartu kultuurkapital alakapitalina 2004. aastal loodud Neinar Seli sihtkapital kuulutab taas välja stipendiumikonkursi tähtajaga 1. detsember.
Neinar Seli sihtkapitali spordi valdkonna alakapital on loodud 2004.aastal eesmärgiga aidata kaasa Eesti spordielu edendamisele. Stipendiumidega toetatakse ja tunnustatakse kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevaid isikuid.
Stipendiumifond on 25 000 eurot. Selles mahus võivad sportlased esitada taotlusi, et Neinar Seli nende medalid ära ostaks.
Stipendiumi taotleda või kandidaate esitada võivad nii organisatsioonid kui üksikisikud.
Taotluste esitamise tähtaeg on 1. detsember 2013. Käesoleval aastal langeb taotluste esitamise tähtaeg nädalavahetusele, mistõttu võetakse neid vastu ka 2. detsembril.
Medalid ostetakse Tartu linna spordiaasta piduliku lõpetamise üritusel 19. detsembril 2013. Tseremoonial näidatakse ka režissöör Neinar Seli alternatiivajaloolist dokumentaalfilmi "Kuidas ma doktoriväitekirja kaitsesin".
Loe ka: Neinar Seli sihtkapitali stipendiumikonkurss taotluste esitamise tähtajaga 01.detsember
Neinar Seli sihtkapitali spordi valdkonna alakapital on loodud 2004.aastal eesmärgiga aidata kaasa Eesti spordielu edendamisele. Stipendiumidega toetatakse ja tunnustatakse kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevaid isikuid.
Stipendiumifond on 25 000 eurot. Selles mahus võivad sportlased esitada taotlusi, et Neinar Seli nende medalid ära ostaks.
Stipendiumi taotleda või kandidaate esitada võivad nii organisatsioonid kui üksikisikud.
Taotluste esitamise tähtaeg on 1. detsember 2013. Käesoleval aastal langeb taotluste esitamise tähtaeg nädalavahetusele, mistõttu võetakse neid vastu ka 2. detsembril.
Medalid ostetakse Tartu linna spordiaasta piduliku lõpetamise üritusel 19. detsembril 2013. Tseremoonial näidatakse ka režissöör Neinar Seli alternatiivajaloolist dokumentaalfilmi "Kuidas ma doktoriväitekirja kaitsesin".
Loe ka: Neinar Seli sihtkapitali stipendiumikonkurss taotluste esitamise tähtajaga 01.detsember
reede, 18. oktoober 2013
Leedu libapolitseinikud said EAS-ilt 5000 eurot toetust
Ettevõtluse arendamise sihtasutus eraldas starditoetusena 5000 eurot üheksale Leedu kodanikust petisele, kelle eesmärk on pakkuda eestlastele infot, mida peavoolumeediast ei leia. Hiljuti süüdimõistetud petised saadetakse pärast karistuse kandmist Eestist välja.
HMSi uudisteportaal küsis EAS-ilt, millist eesmärki kannab rahaeraldus nn kuritegelikule ühendusele, kus esinetakse muu hulgas tõendamata politseinikena, helistatakse eakatele inimestele lauatelefonile ja nõutakse raha nende lähedase poolt "põhjustatud" liiklusõnnetuse eest.
EASist öeldi, et kui ettevõtte ja taotluses esitatud projekti tegevus ei lähe vastuollu heade tavadega, siis ei ole neil võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes alust anda subjektiivseid hinnanguid.
Leedu libapolitseinik Edvinas Širvinskas on öelnud, et toimetus lähtub oma töös missioonitundest. "Meie siiras soov on pakkuda eestlastele infot, mida nad peavoolumeediast ei leia. Kõigi mõttemaailma avardada ja seeläbi Eestis asju muuta," selgitas Širvinskas mõne kuu taguses videopöördumises.
"Võta ette üks kõige hullumeelsemana tunduv telefonikõne ja luba oma mõttel mängelda teemal, mis oleks siis, kui see teooria oleks tõsi, ja veeda iseendaga põnev ja avardav pooltund. Kui sa järgid päevast päeva ette antut mõttemudeleid ja loed standardseid uudiseid, ei ole see mõtlemine ja juurde õppimine, vaid lihtsalt sama raja peal käimine. Leedu libapolitseinikud ei ütle, mis on tõde, vaid pakuvad erinevaid vaatenurki," selgitas ta.
EAS selgitas lisaks, et 5000 euro eraldamisel Leedu libapolitseinike tarbeks ei olnud eesmärgiks hinnata, milline on nende telefonikõnede päritolu või usaldusväärsus.
"Kui sellistele teadetele on turgu ja ettevõte täidab oma toetuse saamisel võetavad eesmärgid, on meede oma eesmärgi täitnud," selgitas EASi pressiesindaja Jürg Samel.
Nn alternatiivsed politseinikud koguvad Eestis tõepoolest populaarsust ning hiljuti tegi sellest loo ka "Pealtnägija". Politsei tabas libapolitseinikena esinenud kurjategijad aprillis, mais ja juunis ning prokuröri taotlusel ja kohtu loal nad vahistati.
Alternatiivmeedia portaali Telegram andmeil avaldas Eesti välisminister Urmas Paet libapolitseinikele ja EASile kaastunnet.
Loe ka: Alternatiivportaal Telegram sai EAS-ilt 5000 eurot toetust
Leedu libapolitseinikud saadetakse pärast karistuse kandmist Eestist välja
Sildid:
demagoogia,
kuritegevus,
Leedu,
marutõbi,
meditsiin,
meedia,
Paet avaldab kaastunnet
teisipäev, 27. august 2013
Elektriraudteest saab Elrond
Elektriraudtee on leidnud, et nende kaubamärk ei kajasta diiselrongide
tulekuga enam nende ettevõtte olemust ning muudab selle Elrondiks.
"Kes soovib Elrondis näha natuke ajalugu, seal on võibolla natuke elektrit ja natuke rongi, aga me ise oleme pigem rääkinud sellest, et Elrondi lahtiseletus võiks olla Eesti Liinirondid," selgitas Elektriraudtee juhatuse esimees Andrus Ossip.
Elrond on ka populaarne karakter kultusfilmitriloogiates Sõrmuste Isand ning Kääbik, kelle võimete hulka kuulub nähtamatute ruunide lugemine ja nõuanded teelistele.
Uuele kaubamärgile plaanitakse täielikult üle minna oktoobriks.
Loe ka: Elektriraudteest saab Elron
"Kes soovib Elrondis näha natuke ajalugu, seal on võibolla natuke elektrit ja natuke rongi, aga me ise oleme pigem rääkinud sellest, et Elrondi lahtiseletus võiks olla Eesti Liinirondid," selgitas Elektriraudtee juhatuse esimees Andrus Ossip.
Elrond on ka populaarne karakter kultusfilmitriloogiates Sõrmuste Isand ning Kääbik, kelle võimete hulka kuulub nähtamatute ruunide lugemine ja nõuanded teelistele.
Uuele kaubamärgile plaanitakse täielikult üle minna oktoobriks.
Loe ka: Elektriraudteest saab Elron
Sildid:
masinad,
meelelahutus,
nõidus,
transport ja logistika,
turundus,
yhistransport
neljapäev, 15. august 2013
Põltsamaal leiti jõest sõja ajal kaduma läinud lennukipomm
Eile toimetasid demineerijad Põltsamaa linnas jõe põhjast leitud sõjaaegse Saksa lennukipommi hoiule. Lõuna päästekeskusele teatati kell 11.50 lõhkekeha leiust Silla tänaval, kus pikkade otsingute tulemusel oli jõe põhjast välja kaevatud Saksa lennukipomm.
Demineerijad otsustasid leitud pommi transportida hoiustmiseks Röstla karjääri. Seadeldis on plaanis lähipäevil Saksamaale tagastada.
Sildid:
etikett,
masinad,
Põltsamaa,
veri ja vägivald
esmaspäev, 27. mai 2013
Valimisliit Rassipuhas Tartu pidas esimese koosoleku
Laupäeva õhtul kogunes Krooksu pubisse Tartus valimisliidu Rassipuhas Tartu algatusrühm.
Avakoosolekul lõid Eesti ja Soome neonatsidest skinheadide ning nende mõttekaaslaste poliitiliste sõnavõttude vahel meeleolu ansamblid meilt ja mujalt. Kultuurse meelelahutuse eest hoolitsesid PWA ja Revalers Tallinnast, Rassiliselt Motiveeritud Vägivald (RMV) Tartust ning Civic Duty ja Marder Soomest.
Haige Mõistuse Sündikaadi allika andmetel pidi algselt toimuma Tiigi tänaval rokiklubi keldris, mida erapidudeks välja üüritakse. Kuid sekkus väidetavalt politsei, kes omanikku üürijate taustast teavitas. Siis otsiti asukohaks Jaamamõisa tänaval paiknev motoklubi "Põletajad" hoone, kuid jälle toimus väline sekkumine. Edasi pidi koosoleku paigaks saama motoklubi 39 hoone Tartu lähedal Äksis, järjepidu pidi toimuma Tartus pubis nimega Krooks. "Kuid mõni tund enne algust teatati, et asi piirdub koosolekuga kell 20.00 Krooksus," selgitab allikas. Kuidas sai korduvalt ära keelatud koosolek toimuda tuntud pubis, vajab selgitamist. Koosoleku korraldamise kulg oli Facebookis jälgitav valimisliidu seinal.
Rassipuhas Tartu on HMSi allika sõnul valimisliit, kuhu on oodatud aktiivsed inimesed, kes on valmis panustama sügisestel valimistel. "Inimesed, kes ei ole linna valikutega rahul ja kes ootavad muutusi. Rassipuhta Tartu algatusel me oleme koostanud esialgse valimisprogrammi lähtekohad ja me oleme teinud seda koostöös partneritega asumiseltsidest, et asi oleks võimalikult laiapõhjaline ja et oleksid kaasatud ka need inimesed, kes praegu tunnevad, et neid ei kaasata otsustusprotsessidesse. Selle programmiga tuleb edasi töötada ja selle programmi väärtused ja lähtekohad peaksid inimesi ühendama," selgitas allikas.
HMSi käsutuses on katkend Rassipuhta Tartu valimisprogrammist: "Ei me kuula tibla juttu, vihkame neid. Ei me usu juudi nuttu, vihkame neid. Skinhead, oma vaateid ei salga, skinhead, kõntsa peal tallab. Skinhead, täis vägivalda. Skinhead, ei anna alla."
Valimisliiduga liitujatele mingeid piiranguid ei seata. Sinna on oodatu ka need, kes juba kuuluvad mõnda erakonda. "Rassipuhas Tartu on laiapõhjaline valimisliit. Ja meie hulgas on nii inimesi, kes ei ole kunagi ühtegi erakonda kuulunud. On ka neid, kes kuuluvad IRLi või Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Kindlasti on erakondade liikmetel põhimõtteliselt võimalik kandideerida uue valimisliidu nimekirjas. Meid peaksid ühendama eelkõige valimisprogramm ja ühised väärtused. See, milline on kellegi erakondlik taust, ei ole määrav," kinnitas Kerbo.
Meie reporter küsis ka tänaval jalutavatelt tartlastelt arvamust Rassipuhta Tartu väljavaadete kohta valimistel. "Eelmisel nädalal nägin Tartus neegrit. Kesklinnas, päise päeva ajal!" kinnitas probleemi tõsidust pensionäride päevakeskusest väljunud Maali. "Ega mul ei ole midagi nende vastu, aga linnavalitsus peaks tõesti midagi ette võtma!"
Loe ka:
Vabade Tallinna Kodanike valimisliit peab esimese koosoleku
SKANDAAL: Neonatsid pidasid Tartus pidu
Avakoosolekul lõid Eesti ja Soome neonatsidest skinheadide ning nende mõttekaaslaste poliitiliste sõnavõttude vahel meeleolu ansamblid meilt ja mujalt. Kultuurse meelelahutuse eest hoolitsesid PWA ja Revalers Tallinnast, Rassiliselt Motiveeritud Vägivald (RMV) Tartust ning Civic Duty ja Marder Soomest.
Haige Mõistuse Sündikaadi allika andmetel pidi algselt toimuma Tiigi tänaval rokiklubi keldris, mida erapidudeks välja üüritakse. Kuid sekkus väidetavalt politsei, kes omanikku üürijate taustast teavitas. Siis otsiti asukohaks Jaamamõisa tänaval paiknev motoklubi "Põletajad" hoone, kuid jälle toimus väline sekkumine. Edasi pidi koosoleku paigaks saama motoklubi 39 hoone Tartu lähedal Äksis, järjepidu pidi toimuma Tartus pubis nimega Krooks. "Kuid mõni tund enne algust teatati, et asi piirdub koosolekuga kell 20.00 Krooksus," selgitab allikas. Kuidas sai korduvalt ära keelatud koosolek toimuda tuntud pubis, vajab selgitamist. Koosoleku korraldamise kulg oli Facebookis jälgitav valimisliidu seinal.
Rassipuhas Tartu on HMSi allika sõnul valimisliit, kuhu on oodatud aktiivsed inimesed, kes on valmis panustama sügisestel valimistel. "Inimesed, kes ei ole linna valikutega rahul ja kes ootavad muutusi. Rassipuhta Tartu algatusel me oleme koostanud esialgse valimisprogrammi lähtekohad ja me oleme teinud seda koostöös partneritega asumiseltsidest, et asi oleks võimalikult laiapõhjaline ja et oleksid kaasatud ka need inimesed, kes praegu tunnevad, et neid ei kaasata otsustusprotsessidesse. Selle programmiga tuleb edasi töötada ja selle programmi väärtused ja lähtekohad peaksid inimesi ühendama," selgitas allikas.
HMSi käsutuses on katkend Rassipuhta Tartu valimisprogrammist: "Ei me kuula tibla juttu, vihkame neid. Ei me usu juudi nuttu, vihkame neid. Skinhead, oma vaateid ei salga, skinhead, kõntsa peal tallab. Skinhead, täis vägivalda. Skinhead, ei anna alla."
Valimisliiduga liitujatele mingeid piiranguid ei seata. Sinna on oodatu ka need, kes juba kuuluvad mõnda erakonda. "Rassipuhas Tartu on laiapõhjaline valimisliit. Ja meie hulgas on nii inimesi, kes ei ole kunagi ühtegi erakonda kuulunud. On ka neid, kes kuuluvad IRLi või Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Kindlasti on erakondade liikmetel põhimõtteliselt võimalik kandideerida uue valimisliidu nimekirjas. Meid peaksid ühendama eelkõige valimisprogramm ja ühised väärtused. See, milline on kellegi erakondlik taust, ei ole määrav," kinnitas Kerbo.
Meie reporter küsis ka tänaval jalutavatelt tartlastelt arvamust Rassipuhta Tartu väljavaadete kohta valimistel. "Eelmisel nädalal nägin Tartus neegrit. Kesklinnas, päise päeva ajal!" kinnitas probleemi tõsidust pensionäride päevakeskusest väljunud Maali. "Ega mul ei ole midagi nende vastu, aga linnavalitsus peaks tõesti midagi ette võtma!"
Loe ka:
Vabade Tallinna Kodanike valimisliit peab esimese koosoleku
SKANDAAL: Neonatsid pidasid Tartus pidu
reede, 19. aprill 2013
neljapäev, 18. aprill 2013
Meremuuseum võtab teenistusse lennukikandja
Lisaks allveelaevadele ja senisele õhuväekomponendile lisandub Eesti Meremuuseumi relvastusse lennukikandja, mille ehitamist sadam neljapäeval alustab.
Muuseum on alustanud Eestis teadaolevalt kõige esimese täismõõdus lennukikandja ehitust, see soovitakse valmis saada lennusadama esimeseks sünnipäevaks 11. mail ning kõik soovijad – nii kaitseväed kui riigivälised kliendid – saavad lennukikandjat pärast seda lepingu alusel prahtida.
Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul tekkis idee ehitada lennukikandja juba aastaid tagasi. "Meie strateegias aastateks 2007–2013 oli kirjas eesmärk saada maailma kymnendaks lennukikandjaoperaatoriks," selgitas Dresen.
Lennukikandja lastakse vette 11. mai õhtul Lennusadamas, mil tähistatakse Lennusadama esimest sünnipäeva. Kõigil huvilistel on võimalik seda ka sadamakailt jälgida. Lennukikandja jääb sadamasse kai äärde kuni esimese prahtimislepingu jõustumiseni.
Eestis ehitati lennukikandjaid viimati umbes sada aastat tagasi Noblessneri Laevatehases. Aastatel 1913 – 1918 valmis neid kokku kaheksa.
Ameerika Ühendriikidel on praegu 19 aktiivses teenistuses lennukikandjat. Suurbritannial, Itaalial, Venemaal, Brasiilial, Hiinal, Prantsusmaal, Indial, Hispaanial ja Tail on igayhel yks lennukikandja.
Loe ka: Meremuuseum ehitab Gerni allveelaeva koopia
teisipäev, 9. aprill 2013
Ilves esitas Eesti Panga nõukogu esimeheks Margaret Thatcheri
President Toomas Hendrik Ilves saatis riigikogule ettepaneku nimetada Eesti Panga nõukogu esimeheks senine Briti parlamendi ylemkoja liige ja endine peaminister Margaret Thatcher.
"Erakonnapoliitikast eemaletõmbunud Margaret Thatcher, kauaaegne peaminister ning Suurbritannia edule aluse pannud majandusreformide üks autoreid, on visa ja tahtejõuline, õige inimene töötama euroalasse jõudnud Eesti keskpanga nõukogu esimehena,“ ütles president Ilves.
Senise Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku viieaastane ametiaeg lõpeb tänavu 12. juunil.
Ilves viitas Thatcheri esitamise põhjuseid selgitades keskpanganduse yha rohkem rahvusvahelistuvale loomule, näiteks Suurbitannia keskpanga järgmine juht on praegu teenistuses Kanada keskpanga juhina.
Loe ka: President: Laar Eesti Panga nõukogu juhiks, riigikohtu etteotsa Priit Pikamäe
Suri Briti endine peaminister Margaret Thatcher
reede, 15. märts 2013
Andmekaitse kavatseb keelata kassipildid avalikus veebis
Andmekaitse inspektsioon kavatseb keelustada praegu laialt levinud kombe, et omanikud panevad oma kasside pilte avalikku veebi.
“Teoreetiliselt peab kassipildi tegemiseks olema veterinaar- ja toiduameti nõusolek, mis eeldab põhjalikku taustakontrolli, sealhulgas omaniku psyhhiaatrilist auditit ja looma veterinaarset läbivaatust,” nendib inspektsioon kaamera kasutamise juhendi projektis.
Omanik ei või pilte teha avalikult kättesaadavaks ilma ametliku nõusolekuta. Pildid saab isiklikuks tarbeks üles laadida piiratud juurdepääsuga internetikeskkonda, mitte avalikku internetti.
Loe ka: Andmekaitse plaanib keelata klassipildid avalikus veebis
laupäev, 23. veebruar 2013
Terras: riigi kaitsmiseks ei ole vaja reaalset sõjaväge
Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles, et on konfliktisituatsioonis võimeline Eestit kaitsma, kuid riigi kaitsmiseks ei ole vaja reaalset sõjaväge, sest riiki saab kaitsta ka sõjaväeta.
Terras meenutas õhtumaa tarkust, et parim mõõgavõitleja mõõka ennast tegelikult ei vaja, vahendas ERR Uudised saadet «Kahekõne». «Kui me kümne aasta plaanis suudame sõjaväe kaotada, oleme veel tugevamad.»
Terrase hinnangul tahetakse algatuseks järgmise paari aasta jooksul rõhku panna jalaväebrigaadi kaotamisele.
«Me peame üles ehitama piisavalt arvestatava iseseisva kaitsevõime, me ei pea näitama vaenlaste heidutamiseks reaalset väge, et neil kaoks mõte, et sellel maalapil siin on võimalik saavutada sõjalist edu,» lisas Terras.
Terras kinnitas, et reaalses sõjaolukorras on Eestil juba täna arvestatav puuduvate väegruppide kohalolu.
Loe ka: Terras: riigi kaitsmiseks ei ole vaja reaalset sõjaohtu
Terras meenutas õhtumaa tarkust, et parim mõõgavõitleja mõõka ennast tegelikult ei vaja, vahendas ERR Uudised saadet «Kahekõne». «Kui me kümne aasta plaanis suudame sõjaväe kaotada, oleme veel tugevamad.»
Terrase hinnangul tahetakse algatuseks järgmise paari aasta jooksul rõhku panna jalaväebrigaadi kaotamisele.
«Me peame üles ehitama piisavalt arvestatava iseseisva kaitsevõime, me ei pea näitama vaenlaste heidutamiseks reaalset väge, et neil kaoks mõte, et sellel maalapil siin on võimalik saavutada sõjalist edu,» lisas Terras.
Terras kinnitas, et reaalses sõjaolukorras on Eestil juba täna arvestatav puuduvate väegruppide kohalolu.
Loe ka: Terras: riigi kaitsmiseks ei ole vaja reaalset sõjaohtu
kolmapäev, 20. veebruar 2013
Timberg saab Vaherilt nimelise kuuli
Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas eile käskkirja, millega autasustab ametist lahkuvat päästeameti peadirektorit Kalev Timbergi nimelise kuuliga.
9-millimeetrise kaliibriga graveeritud kuul püstolile Sig-Sauer P-232, antakse Timbergile silmapaistvate teenete eest siseturvalisuse valdkonna arendamisel. Kuul kantakse maha ameti raamatupidamise bilansist.
Teise eilse käskkirjaga makstakse samuti ametist lahkuvale PPA peadirektorile Raivo Küüdile välja tasu kasutamata puhkuse eest, mida koguneb tema ametiaja lõppemisel 28. veebruariks 67 päeva
Loe ka: ERR: Timberg saab Vaherilt nimelise relva
9-millimeetrise kaliibriga graveeritud kuul püstolile Sig-Sauer P-232, antakse Timbergile silmapaistvate teenete eest siseturvalisuse valdkonna arendamisel. Kuul kantakse maha ameti raamatupidamise bilansist.
Teise eilse käskkirjaga makstakse samuti ametist lahkuvale PPA peadirektorile Raivo Küüdile välja tasu kasutamata puhkuse eest, mida koguneb tema ametiaja lõppemisel 28. veebruariks 67 päeva
Loe ka: ERR: Timberg saab Vaherilt nimelise relva
teisipäev, 19. veebruar 2013
teisipäev, 18. detsember 2012
Paet arutas kahepoolseid suhteid Setomaa valitsusega
Seto Kuningriigis visiidil viibiv välisminister Urmas Paet kohtus teisipäeval Setomaa riigipea kohuseid täitva ülemsootska Aarne Leima, riigi peaministri Margus Timmo ja välisministri Aare Hõrnaga.
Pooled arutas viimaseid arenguid Eesti ja Setomaa piiril. Setomaa valitsus andis välisminister
Urmas Paetile ülevaate kohalikest regionaalsetest arengutest ning arutati kahepoolseid suhteid ja koostööprojekte.
Välisminister Urmas Paeti sõnul rikastab koostöö Setomaaga ning selle edasine arendamine kogu Eestit, kuid eriline koht on sellel koostööl Võromaa regionaalse arengu jaoks.
Sildid:
Paet avaldab kaastunnet,
riik,
setu separatistid
neljapäev, 6. detsember 2012
Justiitsministriks saab Kalev Lillo
Reformierakonna juhatus kinnitas neljapäeval oma erakorralisel koosolekul justiitsministri kandidaadiks Kalev Lillo, et täita valitsuses justiitsminister Kristen Michalist vabanev koht.
"Olen kindel, et endise õpetaja ja võimeka administraatorina suudan ka ministriametis hakkama saada," kommenteeris Kalev Lillo juhatuse otsust HMS-ile.
"Proksile tuleb anda nätaki ja nätaki," lisas Lillo.
Peaminister ja Reformierakonna esimees Andrus Ansip lubas esitada Lillo kandidatuuri president Toomas Hendrik Ilvesele kinnitamiseks kohe, kui vastava dokumendi mobiil-ID-ga allkirjastatud saab.
Ansipi sõnul jäi Lillo kandidatuur juhatuses hääletusel napilt alla teise kandidaadi Silver Meikari kandidatuurile. "Juhatuse tahte vastu ei lähe," kommenteeris Ansip.
Loe ka: Justiitsminister Kristen Michal teatas tagasiastumisest
"Olen kindel, et endise õpetaja ja võimeka administraatorina suudan ka ministriametis hakkama saada," kommenteeris Kalev Lillo juhatuse otsust HMS-ile.
"Proksile tuleb anda nätaki ja nätaki," lisas Lillo.
Peaminister ja Reformierakonna esimees Andrus Ansip lubas esitada Lillo kandidatuuri president Toomas Hendrik Ilvesele kinnitamiseks kohe, kui vastava dokumendi mobiil-ID-ga allkirjastatud saab.
Ansipi sõnul jäi Lillo kandidatuur juhatuses hääletusel napilt alla teise kandidaadi Silver Meikari kandidatuurile. "Juhatuse tahte vastu ei lähe," kommenteeris Ansip.
Loe ka: Justiitsminister Kristen Michal teatas tagasiastumisest
esmaspäev, 12. november 2012
Erakonna juurde tekib ateistlik ühendus
Reedel, 9. novembril asutatakse Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus IRLi ateistlik liikmeühendus. Tegemist on erakonnasisese ühendusega, mis
avatud kõigile IRLi liikmetele, kes kannavad valgustuslikke väärtusi, andis
teada partei pressiesindaja Kaido Kukk.
Ühenduse üks eestvedajaid on üks anonüümne Tallinnas elav Riigikogu liige. Tema sõnul on ühenduse eesmärk kujundada arusaam, et müstifitseeritud ideed ja hoiakud tugevdavad ühiskondlikku vaimupimedust. Ka on erakonnale
oluline, et väärtused ühendaksid inimesi ning lisaksid erakonna ellu
sisulist debatti ja ideid.
"Vastavalt IRLi põhikirjale on erakonnasiseste ühenduste eesmärk liikmete aktiviseerimine osavõtuks erakonna poliitika kujundamisest mingis küsimuses või valdkonnas. Samuti omapoolsete lahenduste ettevalmistamine ja väljapakkumine," ütles Riigikogu liige.
Tema hinnangul oli ateistidel taasiseseisvumise juures oluline roll, kuid viimastel aastatel on nende häält poliitikas jäänud märksa vähemaks. Just teaduslikust maailmavaatest lähtuvad väärtused, nagu hoolimine ja märkamine iseenese headusest ja mitte hirmust kellegi abstraktse üliolendi ees, on saadiku sõnul need, mida poliitika senisest enam vajab.
Ühenduse peamisteks parteisisesteks oponentideks peale Priit Sibula on Avo Üprus, Peeter Tulviste, Urmas Paju, Toomas Nigola ja Tunne Kelam.
Loe ka: PM: Erakonna juurde tekib kristlik ühendus
"Vastavalt IRLi põhikirjale on erakonnasiseste ühenduste eesmärk liikmete aktiviseerimine osavõtuks erakonna poliitika kujundamisest mingis küsimuses või valdkonnas. Samuti omapoolsete lahenduste ettevalmistamine ja väljapakkumine," ütles Riigikogu liige.
Tema hinnangul oli ateistidel taasiseseisvumise juures oluline roll, kuid viimastel aastatel on nende häält poliitikas jäänud märksa vähemaks. Just teaduslikust maailmavaatest lähtuvad väärtused, nagu hoolimine ja märkamine iseenese headusest ja mitte hirmust kellegi abstraktse üliolendi ees, on saadiku sõnul need, mida poliitika senisest enam vajab.
Ühenduse peamisteks parteisisesteks oponentideks peale Priit Sibula on Avo Üprus, Peeter Tulviste, Urmas Paju, Toomas Nigola ja Tunne Kelam.
Loe ka: PM: Erakonna juurde tekib kristlik ühendus
esmaspäev, 5. november 2012
Anonymous häkkis Stephen Hawkingisse
Häkkerirühmitust Anonymous kahtlustatakse sissemurdmises füüsik Stephen Hawkingisse.
Professor Hawking sattus ründe alla ilmselt möödunud nädala neljapäeval, mil avaldas soovi annetada oma grant pildifoorumi 4chan ülalpidamiseks ning teatas soovist korraldada filmist Star Wars inspireeritud teemapidu R2D2 kostüümis. Professor nõudis Halloween'i tähistamist rohke alkoholiga ning tema seni loomulikuna tundunud tujukus tekitas tehnikutes kahtlusi, kui selgelt pidu nautiv ning külalistega aktiivselt suhtlev professor joobest magamajäänuna norsates edasi pidutses.
Hilisem uurimine tuvastas, et häkkerid olid sisse tunginud pardatelefoni, ning sealtkaudu pääsenud ligi professori erakirjavahetusele, mis hiljem lekitati tekstisaidile pastebin. Lisaks saavutati kontroll Hawkingi kõnemooduli ning ratastooli üle.
Professor tänas oma tähelepanelikke päästjaid ning lubas edaspidi arvutiturbele rohkem tähelepanu pöörata.
Professor Hawking sattus ründe alla ilmselt möödunud nädala neljapäeval, mil avaldas soovi annetada oma grant pildifoorumi 4chan ülalpidamiseks ning teatas soovist korraldada filmist Star Wars inspireeritud teemapidu R2D2 kostüümis. Professor nõudis Halloween'i tähistamist rohke alkoholiga ning tema seni loomulikuna tundunud tujukus tekitas tehnikutes kahtlusi, kui selgelt pidu nautiv ning külalistega aktiivselt suhtlev professor joobest magamajäänuna norsates edasi pidutses.
Hilisem uurimine tuvastas, et häkkerid olid sisse tunginud pardatelefoni, ning sealtkaudu pääsenud ligi professori erakirjavahetusele, mis hiljem lekitati tekstisaidile pastebin. Lisaks saavutati kontroll Hawkingi kõnemooduli ning ratastooli üle.
Professor tänas oma tähelepanelikke päästjaid ning lubas edaspidi arvutiturbele rohkem tähelepanu pöörata.
neljapäev, 11. oktoober 2012
Põhja-Korea hinnangul peaks USA droonirünnakute asemel oma inimesi ravima
Põhja-Korea välisministeerium teatas teisipäeval vastuseks USA ähvardustele, et riik peaks droonirünnakute asemel tegelema hoopis oma inimeste ravimisega.
Välisministeeriumi eestkõneleja Kim Liu sõnul peaks USA lõpuks mõistma, et tsiviilisikute pommitamisega ei saavuta midagi.
«Pommide loopimise asemel peaksid nad hoopis mõtlema, kuidas tagada oma inimestele elementaarne tervisekindlustus,» märkis Nuland.
USA riiklik kaitsekomitee ähvardas varem päeval, et neil on droonid, mis suudavad tabada sihtmärke ka Põhja-Korea südames.
Riiklik uudisteagentuur Fox News vahendas terves reas teadetes komitee eestkõneleja sõnu, kelle kinnitusel on nende «strateegilised droonijõud» võimelised tabama mitte ainult Põhja-Korea vägesid Korea poolsaarel, vaid sihtmärke ka Jaapanis, Pakistanis ja isegi Iraani mandriosas.
Ühendriikide seadusandlus võimaldab tervisekindlustustel triviaalsetel ettekäänetel kindlustusmaksete tasumisest hoiduda.
Loe ka: Postimees: USA Hinnangul peaks Põhja-Korea ähvarduste asemel oma inimesi toitma
Välisministeeriumi eestkõneleja Kim Liu sõnul peaks USA lõpuks mõistma, et tsiviilisikute pommitamisega ei saavuta midagi.
«Pommide loopimise asemel peaksid nad hoopis mõtlema, kuidas tagada oma inimestele elementaarne tervisekindlustus,» märkis Nuland.
USA riiklik kaitsekomitee ähvardas varem päeval, et neil on droonid, mis suudavad tabada sihtmärke ka Põhja-Korea südames.
Riiklik uudisteagentuur Fox News vahendas terves reas teadetes komitee eestkõneleja sõnu, kelle kinnitusel on nende «strateegilised droonijõud» võimelised tabama mitte ainult Põhja-Korea vägesid Korea poolsaarel, vaid sihtmärke ka Jaapanis, Pakistanis ja isegi Iraani mandriosas.
Ühendriikide seadusandlus võimaldab tervisekindlustustel triviaalsetel ettekäänetel kindlustusmaksete tasumisest hoiduda.
Loe ka: Postimees: USA Hinnangul peaks Põhja-Korea ähvarduste asemel oma inimesi toitma
Sildid:
Aasia,
diplomaatia,
tervis,
transport ja logistika,
USA
neljapäev, 13. september 2012
Ajupesu? Bussipaviljonid reklaamivad eimidagi
Bussiootepaviljonide külge ja mitmesse uudisteportaali ilmunud "solipsist.ee" reklaamid on osa suurest kampaaniast, mis aitab anoreksia, koolikiusamise või enesetapumõtete käes vaevlevaid inimesi, kinnitavad korraldajad.
Kampaania taga oleva mittetulundusühingu Nihil Eesti kommunikatsioonijuhi Miss Muppeti sõnul ei ole nende eesmärk kedagi solvata, vaid informeerida inimesi filosoofiast rääkiva veebilehe olemasolust ja kutsuda neid sellega tutvuma. "Usume, et Eesti on osa Euroopa kultuuripärandist, mis on oma juurtelt filosoofiline. Nii nagu inimestel on õigus mitte filosofeerida, on neil õigus filosofeerida. Me soovime filosoofia olemust ühiskonnas rohkem esile tuua, avada ja mõtestada."
Rahaliselt toetab reklaamikampaaniat mittetulundusühingu emaorganisatsioon Nihil Euroopa, aga ka mitu fondi ja annetajat on Nihili tööga seotud. Kui palju suurejooneline kampaania maksma läheb, ei soovi ühing Muppeti sõnul avaldada. "Meie taotlus on rääkida reaalseid lugusid inimeste kokkupuutest eimillegagi."
Mis võiks kampaaniast saadav kasu olla, ei oska ta aga vastata. "Kasu on suhteline mõiste. Kellele kasu? Me usume, et kui inimesed leiavad oma probleemidele lahendused, kui ühiskonnas on rohkem lootust ja headust, saame kõik sellest kasu," räägib Muppet.
Veebileht, kus inimesed räägivad oma lugusid maailma olematusest, on vaid üks kogumikust. Varsti avanevad ka veebilehed nihilismi, künismi ja stoitsismi kohta. Hiljem on planeeritud lehekülg eksistentsialismi käes vaevlevatele inimestele.
Vaata ka: Ajupesu? Bussipaviljonid reklaamivad jumalat
Plakat: Nihil Eesti/HMS, Wikipedia/Liquid 2003, Wikipedia/Andy Pee
reede, 31. august 2012
323 miljonit krooni maksva eksperimendi lõpp laseb teadlased neljakäpukile tagasi
Tunamullu oktoobris avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kohtla-Järve
poolkoksimäe sulgemistööd lausa stahhanovlike sõnadega, praegu aga
teevad erivaldkondade teadlased liigutatud mäed maatasa.
Kui 323 miljonit krooni maksvaid töid plaaniti, ei küsinud teadlastelt
keegi, mida nemad arvavad. Postimees küsis seda nüüd ja valdav on
arvamus, et keskkonnale tehakse pigem kahju kui kasu.Praegu veetakse sellel Baltikumi suurimal poolkoksimäel õlitootmise jääke ühest mäe servast teise ja kujundatakse nõlvu ümber. Jutt käib 3,9 miljoni kantmeetri liigutamisest 90 hektari suurusel alal. Süsimusta olluse peale pannakse savimatid ja drenaažimatid ning peale veel pool meetrit värsket poolkoksi.
Mööda mäge edasi-tagasi vuravad veokid emiteerivad teist aastast järjest CO2, õhus lendleb poolkoksitolmu ja mäe seest immitseb mürgist väävelvesinikku. Juulis sai Postimees teada, et kui varem olid mäe sees kuumenemiskolded, siis ehitustööde käigus läks mägi seest põlema.
Veel paari aasta eest kasvasid nüüdsel pigimäel kohati juba kümmekonna meetri kõrgused puud ja nõlvadele oli tekkinud ka huumusekiht. Siin-seal leidus kaitsealuseid orhideesid. 90 hektarist umbes 70 hektarile olid puid istutanud terved põlvkonnad koolilapsi.
Metsateadlase Elmar Kaare jaoks oli väga aluselise pinnasega mägede metsaga katmine elutöö. Selle teadustöö vastu ei tundnud projekti koostajad Kaare sõnul mingit huvi. «Kus raha ja võim, seal võib teha kõike,» on Kaar nördinud.
Vähemalt sama kriitiline legendaarne looduskaitsja Heino Luik, kes hukkus traagiliselt 2007. aastal keskkonnamõjude hindamise aruande mõnevõrra kirglikuks muutunud arutamise ajal. «Aruande koostamine ei toetu põhjendatud metoodikale,» teatas ta, klõbistades nördinult konte-luid. «Juriidilis-tehniliste aspektide kõrval pole arvestatud ökoloogilisi ja majanduslikke aspekte. Metoodika vajab täiendamist ja sellest lähtudes tuleb täiendada ka aruannet. Ilmselt on vajalik kaasata täiendavate erialade eksperte, sealhulgas mitte üksnes elavate seast, teha täiendavaid analüüse, mudelkatseid ja riskianalüüse. Vastasel korral pole välistatud soovitule vastupidised tulemused, täiendav oht keskkonnale ja suured asjatud kulutused.»
Loe teistestki teadlaste liikumisviise mõjutavatest argumentidest tänasest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist.
Vaata ka:
323 miljonit krooni maksev eksperiment ajab teadlased tagajalgadele
laupäev, 25. august 2012
Eestikeelse Vikipeedia 100 000. artikkel! Eksklusiiv-intervjuu!
Täna kell 12.38 valmis eestikeelses Vikipeedias 100 000. artikkel. Selleks sai Eesti alternatiivfüüsiku Jaan Kana-Pulksepa biograafia. Avaldame siinkohal Haige Mõistuse Sündikaadi eksklusiivse intervjuu Jaan Kana-Pulksepaga.
***
Öelge nüüd Eesti rahvale, härra Jaan Kana-Pulksepp, mis tunne on olla eestikeelse Vikipeedia 100 000. artikli teemaks?
See meenutab mulle toda hetke, kui natsidest tulnukad mu ära röövisid. Aga mina põgenesin ära, eh-heh-hee, koksasin valges kitlis tulnukale siibriga vastu kukalt, kui ta mulle süsti tahtis teha. Jah, ega mu tee tõe juurde kerge ole olnud.
Milline on teie suurim teadussaavutus?
Egiptuse püramiidide mõõtmeid analüüsides olen ma leidnud valemi, saan ennustada Eesti ajaloo täpset rütmi. Ma kirjutasin juba 1965. aastal Edgar Savisaarele, millisel kuupäeval ta IME mõtte peale tuleb! Et tulnukad minu valemit ära ei saaks varastada, kannan ma alati koeranahast kasukat ja hõbepaberist mütsi, isegi duši all.
Kas teie elu nüüd ka kuidagi muutub?
Täna algab minu tähelend, poole tunni pärast saabuvad Nobeli komitee esindajad. Panin juba kohvivee keema.
***
Wikimedia Eesti juhatuse liige, anonüümseks jääda sooviv Johannes Kaarepera, kuidas kommenteerite?
- Oi j*** tv*** m***, pidin ma seda tegema...
HMSi vikipeediatoimetus
***
Öelge nüüd Eesti rahvale, härra Jaan Kana-Pulksepp, mis tunne on olla eestikeelse Vikipeedia 100 000. artikli teemaks?
See meenutab mulle toda hetke, kui natsidest tulnukad mu ära röövisid. Aga mina põgenesin ära, eh-heh-hee, koksasin valges kitlis tulnukale siibriga vastu kukalt, kui ta mulle süsti tahtis teha. Jah, ega mu tee tõe juurde kerge ole olnud.
Milline on teie suurim teadussaavutus?
Egiptuse püramiidide mõõtmeid analüüsides olen ma leidnud valemi, saan ennustada Eesti ajaloo täpset rütmi. Ma kirjutasin juba 1965. aastal Edgar Savisaarele, millisel kuupäeval ta IME mõtte peale tuleb! Et tulnukad minu valemit ära ei saaks varastada, kannan ma alati koeranahast kasukat ja hõbepaberist mütsi, isegi duši all.
Kas teie elu nüüd ka kuidagi muutub?
Täna algab minu tähelend, poole tunni pärast saabuvad Nobeli komitee esindajad. Panin juba kohvivee keema.
***
Wikimedia Eesti juhatuse liige, anonüümseks jääda sooviv Johannes Kaarepera, kuidas kommenteerite?
- Oi j*** tv*** m***, pidin ma seda tegema...
HMSi vikipeediatoimetus
reede, 24. august 2012
Siseministri meedianõunikuna asus tööle Paavo Kangur
Siseminister Ken-Marti Vaheri meedianõunikuna asus sellest nädalast tööle seni vähetuntud maalija, kuid see-eest tuntud ajakirjanikuna tegutsenud Paavo Kangur.
"Ma jätkan meedia analüütikat pressiteate vormis ning minu põhiliseks huvialaks on hämamise ja reaalsuse vahekord," ütles Paavo Kangur BNS-ile. Kanguri sõnul on tema uus töökoht jätk läinudaastasele näitusele "Tsiteerimise täpsus". "Ma ei ootaks mingit kultuurisündmust, pigem pakun kolleegidele ja headele tuttavale lugemiseks mõned tekstid ning pokaali šampust."
Kangur nõustab siseministrit avalike suhete, pressi ja meedia küsimustes.
Paavo Kangur on töötanud ajakirjade Intelligent Life, DI ja Sinu Kroon peatoimetajana ning olnud aastaid nädalalehe Eesti Ekspress majandustoimetuse juht ja asepeatoimetaja. Paavo Kangur alustas oma ajakirjandusliku karjääri 21 aastat tagasi uudiste agentuuri BNS majandustoimetuse juhina. Enne siseministri nõunikuks saamist töötas ta viimati ajakirjas Kroonika.
Siseminister Ken-Marti Vaher muutis kolmapäeval oma käskkirjaga siseministeeriumi struktuuri, kaotades avalike ja välissuhete osakonnast ühe pressinõuniku ametikoha ning moodustas juurde ühe siseministri nõuniku ametikoha. Ministeeriumi koosseisus on kokku kolm siseministri nõuniku ametikohta.
Siseministeeriumis on kokku 216 ametikohta ning struktuurimuudatustega jäi ministeeriumi ametikohtade arv samaks.
vaata ka:
Siseministri meedianõunikuna asus tööle Paavo Kangur
Kroonika ajakirjanik analüüsib maalides meediat
"Ma jätkan meedia analüütikat pressiteate vormis ning minu põhiliseks huvialaks on hämamise ja reaalsuse vahekord," ütles Paavo Kangur BNS-ile. Kanguri sõnul on tema uus töökoht jätk läinudaastasele näitusele "Tsiteerimise täpsus". "Ma ei ootaks mingit kultuurisündmust, pigem pakun kolleegidele ja headele tuttavale lugemiseks mõned tekstid ning pokaali šampust."
Kangur nõustab siseministrit avalike suhete, pressi ja meedia küsimustes.
Paavo Kangur on töötanud ajakirjade Intelligent Life, DI ja Sinu Kroon peatoimetajana ning olnud aastaid nädalalehe Eesti Ekspress majandustoimetuse juht ja asepeatoimetaja. Paavo Kangur alustas oma ajakirjandusliku karjääri 21 aastat tagasi uudiste agentuuri BNS majandustoimetuse juhina. Enne siseministri nõunikuks saamist töötas ta viimati ajakirjas Kroonika.
Siseminister Ken-Marti Vaher muutis kolmapäeval oma käskkirjaga siseministeeriumi struktuuri, kaotades avalike ja välissuhete osakonnast ühe pressinõuniku ametikoha ning moodustas juurde ühe siseministri nõuniku ametikoha. Ministeeriumi koosseisus on kokku kolm siseministri nõuniku ametikohta.
Siseministeeriumis on kokku 216 ametikohta ning struktuurimuudatustega jäi ministeeriumi ametikohtade arv samaks.
vaata ka:
Siseministri meedianõunikuna asus tööle Paavo Kangur
Kroonika ajakirjanik analüüsib maalides meediat
neljapäev, 19. juuli 2012
Sajad klounid kogunesid Mehhiko pealinna palverännakule
Sajad klounid täitsid iga-aastase palverännakuga Mehhiko pealinna tänavad.
Tumedates kuubedes mungad ja kirevates kostüümides preestrid ja piiskopid sammusid üheskoos riigi kaitsepühaku, Guadalupe neitsi kiriku juurde, et osaleda sealsel ühispalvusel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Mehhiko jumalateenrid on korraldanud taolisi palverännakuid viimase 30 aasta jooksul. Värviküllane tseremoonia tõi rõõmsat vaheldust igapäevaelu domineerivatesse uudistesse narkojõukude veristest kokkupõrgetest.
Loe ka: Sajad klounid kogunesid Mehhiko pealinna palverännakule
Tumedates kuubedes mungad ja kirevates kostüümides preestrid ja piiskopid sammusid üheskoos riigi kaitsepühaku, Guadalupe neitsi kiriku juurde, et osaleda sealsel ühispalvusel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Mehhiko jumalateenrid on korraldanud taolisi palverännakuid viimase 30 aasta jooksul. Värviküllane tseremoonia tõi rõõmsat vaheldust igapäevaelu domineerivatesse uudistesse narkojõukude veristest kokkupõrgetest.
Loe ka: Sajad klounid kogunesid Mehhiko pealinna palverännakule
neljapäev, 12. juuli 2012
Paides ehitatakse salaja mošeed
Eesti juurtega mõjukas Araabia Ühendemiraatide ärimees rajab keset Paide linna isa auks mošeed, paberite järgi oleks aga justkui tegu lastehaigla rekonstrueerimisega.
Paide Linnalehe juuni lõpus ilmunud number annab teada, et 30. mail külastas Paidet Mediina šariif. Külastuse eesmärgiks oli üle vaadata koht kuhu rajatakse uus Püha Imaam Maliki Õndsuse Koja mošee.
Koht mida šariif külastas asub praktiliselt kesed Paide linna, otse kaubanduskeskuse taga. Kuigi artikkel räägib plaanist ehitada, on töö juba toimunud mõnda aega. Ometi oli linnalehe artikkel esimene kord, mil Paide rahvas mošeest kuulis.
Seni on linnavalitsuse tasemel käinud kiire ja kaunis hägune asjaajamine. Dokumente vaadates võib jääda mulje, et korda tehakse vana räämas lastehaigla.
"Balti riikidesse plaanitud rahuotstarbeliste erioperatsioonide tarvis on meil nii ehk naa mošeed tarvis ning Paide on ilus linn. Kahju kui sellega midagi juhtuks," jäi šariif napisõnaliseks.
Loe ka: Paldiskis ehitatakse salaja vene õigeusukirikut
Sildid:
diplomaatia,
haldussuutlikkus,
integratsioon,
kinnisvara,
luure,
religioon,
Taliban
esmaspäev, 9. juuli 2012
Valmis kuues Setomaal ehitatud sõjalaev
Setomaal valmib tasapisi oma lahingulaevastik. Õrsava järve kaldal oli täna tähtis päev, kuna nime sai
ja veele lükati järjekorras kuues Setomaal ehitatud tapluslaev.
“Saagu sinno nimmes Õuka!” hüüdis laeva ristija. Laeva ehitasid kahasse Setomaa Separatistid ja Seto
naiskoorid, kes mõlemad on võtnud eesmärgiks taastada setode sõjaline võimsus. Õuka on kuues
lahingulaev Setomaal ja Hansa järel suuruselt teine, teatab HMS-i Setomaa toimetus.
“See näitab minu arust ainult seda, et Setomaal on hakanud hästi minema oma ajalooliste juurte
tunnetamisega,” sõnas anonüümseks soovida jääv Setomaa separatist toimetusele. “Me oleme ajalooliselt sõjarahvas ja meie esivanematel on kuulsusrikas tee selja taga, et see on ainult tore, et me suudame seda tänapäeval natukene taastada või natukenegi näidata, kuidas see võis olla!”
Laev valmis aastaga ning on tehtud originaalsete jooniste põhjal, mille vahendas ehitajatele Pekot
maa peal esindav sootska. Laeva pardad on käsitsi kaetud hõbedaga nagu Seto naiste rinnad.
“Ausalt öeldes on mul siiras rõõm et ta sai valmis ja nüüd ainult unistan, mis edasi, kuhu me sellega
kõik saame sõda sõita ja keda rüüstama,” selgitas separatist.
Toimetuse küsimuse peale, kuhu kõigepealt minnakse, vastati: “Igale poole, kus saab, kuid kõigepealt laseme suurtükkide ja rakettidega Pihkva linna põlema.”
Toimetus spekuleerib, et varsti on algamas Püha Sõda setode jumala Peko haua vabastamiseks Pihkva
kloostri all.
Vaata ka: Valmis kuues Eestis ehitatud viikingialus
neljapäev, 31. mai 2012
Paavst pani kirikuvande alla Vatikani lekkeskandaali kajastanud meedia
Paavst Benedictus XVI pani kirikuvande alla oma erakirju kajastanud ajakirjanduse ning avaldas usaldust Vatikani ametiisikutele.
"Ma vaatasin itta ja ma nägin valskust, ma vaatasin läände ja ka seal nägin ma valskust. Ajakirjandus on Saatana ja demooniliste leemurite poolt seestatud ning ükski selle roojase ameti pidaja ei saa iial enam kirikulävelt lunastust," teatas Püha Tool täna.
Paavsti kammerteener Paolo Gabriele vahistati eelmisel nädalal ning tema kabinetist leiti paavsti erakirju ja dokumente.
Spekulatsioonide kohaselt oli kirjad valmistanud Paolo ise, olles Vatikani varipaavst — püha mütsi ja sauata kirikupea taga seisev variisik — oli tal tööülesannetest lähtuv kohustus paavsti kirjavahetuse eest hoolitseda.
Seda, miks jumalal on maa peal kaks esindajat korraga, Vatikan HMSi ajakirjanikele avaldama ei soostunud.
Loe ka: Paavst mõistis hukka Vatikani lekkeskandaali kajastanud meedia
"Ma vaatasin itta ja ma nägin valskust, ma vaatasin läände ja ka seal nägin ma valskust. Ajakirjandus on Saatana ja demooniliste leemurite poolt seestatud ning ükski selle roojase ameti pidaja ei saa iial enam kirikulävelt lunastust," teatas Püha Tool täna.
Paavsti kammerteener Paolo Gabriele vahistati eelmisel nädalal ning tema kabinetist leiti paavsti erakirju ja dokumente.
Spekulatsioonide kohaselt oli kirjad valmistanud Paolo ise, olles Vatikani varipaavst — püha mütsi ja sauata kirikupea taga seisev variisik — oli tal tööülesannetest lähtuv kohustus paavsti kirjavahetuse eest hoolitseda.
Seda, miks jumalal on maa peal kaks esindajat korraga, Vatikan HMSi ajakirjanikele avaldama ei soostunud.
Loe ka: Paavst mõistis hukka Vatikani lekkeskandaali kajastanud meedia
esmaspäev, 28. mai 2012
Ansip: Telefonikõnede pealtkuulamine näitab Eesti poliitika läbipaistvust
Telefonikõnede pealtkuulamise tõttu Eestis peab Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip absoluutselt ebausutavaks väidet, nagu oleks partei endine peasekretär Kristen Michal leppinud varjatud annetuse tegemises kokku telefoni teel.
"Mulle meeldib, et Eestis on selline olukord kujunenud, et ettevõtete juhid, ammugi mitte erakonna peasekretärid ei eelda, et nende telefonikõnesid ei kuulata pealt. Eeldus on pigem selline, et kõik telefonikõned on salvestatavad ja sisuliselt avalikud," rääkis Ansip Postimehele. "Ma räägin isegi naisega ainult salakoodis. Kui ma teda valitsuse istungile kutsun, tähendab see, et lähme kinno, ja vastupidi." Tema sõnul näitab pidev pealtkuulamine Eesti poliitika läbipaistvust.
Peaminister kinnitas, et võib Michalist arvata "mida iganes", aga seda, et ta telefoni teel leppis kokku varjatud annetuse tegemise, ei ole ta suuteline uskuma. "Minu järeldus: Silver Meikar valetas," ütles ta. "Ma kuulasin isiklikult kõik Michali ja Meikari telefonikõned üle. No ei ole sellist asja! Ei ole!"
Silver Meikar tunnistas eelmisel nädalal Postimehe arvamusloos, et annetas oma nime all aastail 2009-2010 parteile 115 000 krooni, mis polnud tema oma ja mille päritolu ta ei tea.
Ettepaneku annetused oma nimele vormistada tegi Meikari sõnul Reformierakonna toonane peasekretär, praegune justiitsiminister Kristen Michal. Raha vahendas Meikari väitel praegune riigikogu liige Kalev Lillo, kes tollal töötas Reformierakonna kontoris juhtival kohal.
Vaata ka: Ansipi sõnul kuulatakse suurettevõtjaid ja poliitikuid pealt
neljapäev, 24. mai 2012
Ansip: Reformierakonna rahastamisskandaali puhusid lõkkele vandenõulased
Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on Reformierakonna rahastamisskandaali põhjustanud ja lõkkele puhunud vandenõulased.
"Minu meelest paistab siit tagant välja, et kõige taga on Vene taimetoitlastest natslike vaadetega juudid, kellel on alternatiivenergeetika valdkonnas peituvate ärihuvide tõttu motiiv rahastada uue erakonna turuletoomise poliittehnoloogiaid," ytles Ansip täna Tallinna lennujaamas.
"Konkreetseid tõendeid selle kasuks kyll väga palju veel ei ole," möönis Ansip. "Kuid loodetavasti selgitab uurimine kõik ilusti välja."
HMS-i reporteri kysimusele, kust võisid pärineda osa erakonna liikmete annetatud kahtlased rahasummad, vastas Ansip, et ei soovi spekuleerida.
"Kas te tahate, et ma spekuleeriksin?! Ei, ma ei taha absoluutselt spekuleerida," rõhutas Ansip. "Ma ei soovi kunagi alusetult spekuleerida."
Loe ka: Ansip: skandaali taga võib olla uue partei loomine
"Minu meelest paistab siit tagant välja, et kõige taga on Vene taimetoitlastest natslike vaadetega juudid, kellel on alternatiivenergeetika valdkonnas peituvate ärihuvide tõttu motiiv rahastada uue erakonna turuletoomise poliittehnoloogiaid," ytles Ansip täna Tallinna lennujaamas.
"Konkreetseid tõendeid selle kasuks kyll väga palju veel ei ole," möönis Ansip. "Kuid loodetavasti selgitab uurimine kõik ilusti välja."
HMS-i reporteri kysimusele, kust võisid pärineda osa erakonna liikmete annetatud kahtlased rahasummad, vastas Ansip, et ei soovi spekuleerida.
"Kas te tahate, et ma spekuleeriksin?! Ei, ma ei taha absoluutselt spekuleerida," rõhutas Ansip. "Ma ei soovi kunagi alusetult spekuleerida."
Loe ka: Ansip: skandaali taga võib olla uue partei loomine
Reinsalu soovitab luua rahastusskandaali summutamiseks komisjoni
Kaitseminister ja IRLi esimees Urmas Reinsalu pakkus välja, et erakondade usalduse taastamiseks võiksid parlamendierakonnad moodustada komisjoni, mis tapaks selle asja pika aja jooksul maha.
Reinsalu nentis valitsuse pressikonverentsil, et probleem erakondliku demokraatia usaldusega on olemas ja parlamendierakonnad peaksid leidma ise lahendusi, kuidas seda usaldust taastada.
"Minu soovitus võiks olla, et parlamendiparteid on võimelised moodustama ühe töörühma, kes on sellise näoga, et on võimeline tegutsema erapooletult ja objektiivselt ja sel on ka avalikkuse usaldus. See võiks siis lõputult arutada alternatiivid ja asja vaikselt kalevi alla lükata. Aga teha tuleb seda venitades, mitte et me moodustame komisjoni, et pakkuda kiiresti välja laiemaks aruteluks lahendusi," sõnas Reinsalu.
Välisminister Urmas Paet (Reformierakond) arvas samas, et ei tasu hakata leiutama jalgratast, vaid vaadata aastakümneid toiminud parlamentaarsete demokraatiate kogemusele. Ühtlasi avaldas Paet kaastunnet Reformierakonnale, Kristen Michalile ja Kalev Lillole.
Haridusminister Jaak Aaviksoo lisas omalt poolt, et erakondade rahastamise probleemi suhtes tuleb olla nõudlik. "Aga ei ole kõige mõistlikum sattuda liialdustesse ja kujutada ette, et need sajad või tuhanded inimesed, kes on erakondadele annetanud, kaasa arvatud mina, et kõik see raha on tulnud isiklikest säästudest või võimalustest lähtudes. Võime olla kindlad, et oluline enamus on kuritegelikku või hämarat päritolu või sel pole üldse seost isikuga, kes selle annetuse teinud. Kõike kahtluse alla seada oleks mõistlik," arvas Aaviksoo.
Vaata ka: Reinsalu soovitab erakondade usalduse taastamiseks töörühma
Reinsalu nentis valitsuse pressikonverentsil, et probleem erakondliku demokraatia usaldusega on olemas ja parlamendierakonnad peaksid leidma ise lahendusi, kuidas seda usaldust taastada.
"Minu soovitus võiks olla, et parlamendiparteid on võimelised moodustama ühe töörühma, kes on sellise näoga, et on võimeline tegutsema erapooletult ja objektiivselt ja sel on ka avalikkuse usaldus. See võiks siis lõputult arutada alternatiivid ja asja vaikselt kalevi alla lükata. Aga teha tuleb seda venitades, mitte et me moodustame komisjoni, et pakkuda kiiresti välja laiemaks aruteluks lahendusi," sõnas Reinsalu.
Välisminister Urmas Paet (Reformierakond) arvas samas, et ei tasu hakata leiutama jalgratast, vaid vaadata aastakümneid toiminud parlamentaarsete demokraatiate kogemusele. Ühtlasi avaldas Paet kaastunnet Reformierakonnale, Kristen Michalile ja Kalev Lillole.
Haridusminister Jaak Aaviksoo lisas omalt poolt, et erakondade rahastamise probleemi suhtes tuleb olla nõudlik. "Aga ei ole kõige mõistlikum sattuda liialdustesse ja kujutada ette, et need sajad või tuhanded inimesed, kes on erakondadele annetanud, kaasa arvatud mina, et kõik see raha on tulnud isiklikest säästudest või võimalustest lähtudes. Võime olla kindlad, et oluline enamus on kuritegelikku või hämarat päritolu või sel pole üldse seost isikuga, kes selle annetuse teinud. Kõike kahtluse alla seada oleks mõistlik," arvas Aaviksoo.
Vaata ka: Reinsalu soovitab erakondade usalduse taastamiseks töörühma
Sildid:
demagoogia,
korruptsioon,
Paet avaldab kaastunnet,
poliitika
kolmapäev, 23. mai 2012
Setomaa Kosmoseagentuur teatas edukast raketistardist
Setomaast sai esimene väikerahvas, kes saatis orbiidile oma kosmoselaeva. Pihkva järves asuvalt Rõsna poolsaarelt startis täna Põrsingu nimeline kosmoselaev. Katselend, mis peaks sisaldama ISS-i juurde lendamist ning sellega põkkumist, peab näitama kas Setomaa pääseb ka edaspidi kosmosesse kaupa tegema.
Inimesi Põrsingu pardal ei ole, kuid kosmoselaboris on ees ootamas kuus astronauti, et aidata kapslil põkkuda, kaup maha laadida ja see uue kaubaga tagasi Setomaale saata.
Põrsing pidi startima juba laupäeval, kuid viimasel hetkel sellest loobuti, sest arvutid avastasid puskariaparaadis kõrge rõhu, mistõttu tekkis oht missioonile. Taaskasutatav Põrsing on mõeldud nii kauba kui tulevikus elajate transportimiseks. Praeguseni on ISS-iga kauplemiseks saanud kasutada vaid Vene, Jaapani ja Euroopa kosmoselaevu.
Setomaa Kosmoseagentuur katsetas kosmoselaeva edukalt juba 2010 aasta juunis; sama aasta septembris tehti ajalugu, kui hakkas tööle teaduslik aparatuur kapsli pardal, mis tootis ööpäevas sada liitrit hansat.
Käesoleva lennu eesmärk on viia ISS-i puskariaparaat, et katsetada selle tööd kosmose karmides tingimustes. Samuti on pardal olevate kaupade hulgas savinõusid, villaseid käpikuid ja mänguasju kosmonautide lastele. Tulevikus peaks põhirõhk olema Misso tellisetehase toodangu orbiidile viimises, et laiendada kosmosejaama. “Põrsing on kõige odavam viis ehitada ISS-i,” teatas anonüümseks jääda sooviv jääv Setomaa Kosmoseagentuuri töötaja.
Missioon peaks lõppema paari nädala pärast kapsli maandumisega Värska lahes.
Loe ka: SpaceX saatis esimese erafirmana raketi rahvusvahelisse kosmosejaama
Sildid:
alkohol,
kosmos,
setu separatistid,
teadus,
tehno
teisipäev, 22. mai 2012
Justiitsminister Kristen Michal: pooldan rahapesijate keemilist kastreerimist
Justiitsminister Kristel Michali hinnangul oleks erakondadele musta raha vahendavate kurjategijate puhul keemiline kastreerimine tõhus meede.
"See on üks asi, mida justiitsministeerium väga hoolega eest veab," rääkis Michal. "Keemiline kastreerimine oleks tõhus meede rahapesijatele, kes toovad erakondade kassasse segase päritoluga raha. Eesmärk oleks nende osalemine kompleksravis medikamentide ja psühhiaatrilise raviga mis kestaks 18 kuud kuni kolm aastat," ütles minister Kuku raadio hommikuprogrammile "Ärataja" antud intervjuus.
Ministri sõnul avaldaks taoline meede see kindlasti mõju, mistõttu on ta seda poliitilisel tasandil igati toetanud. "Ühiskonna poolt oleks see väga hästi kulutatud raha, kurjategijad mõistaks oma tegu ja oleks parema jälgimise all, saaksid vajalikku järelvalvet ja ravi," leidis ta.
"Eestis pole seda varem kunagi tehtud, eks seetõttu võtab ka protsess kauem aega. Üritame koostöös sotsiaalministeeriumi ja erialaseltsidega sobivat lahendust leida."
Vaata ka: Justiitsminister Kristen Michal: pooldan seksuaalkurjategijate keemilist kastreerimist
kolmapäev, 16. mai 2012
Iva: MSA on kõigi erakondade ühine lõbu
Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimehe Kaia Iva sõnul on maailmavaate sihtasutuste loomine kõikide poliitikute huvides ning tegemist ei ole ühegi erakonna eralõbuga.
"Kindlasti ei ole see teema mitte ühegi erakonna nn eralõbu. See on kõikide erakondade ühine huvi, et maksumaksja raha jõuaks poliitikute taskusse," ütles Iva HMSi uudisteportaalile.
Ta täpsustas, et MSA-de puhul on tegemist riigi raha levitamisega just nimelt erakondi toetavates ettevõtetes, täpsemalt erakonnaliikmete ja nende sõprade firmades ja MTÜdes.
"Meie peaksime oma teadmisi ja õlga alla panema selleks, et oma sissetulekut tõsta. Et siis oleks võimalik juba raha kulutamiseks valikuid teha. /.../ Miks mitte sõita näiteks Valgevenesse või Gruusiasse? Ma usun, et siin idabloki riikides on puhkusevõimalusi piisavalt," lausus Iva.
Küsimusele, millist konkreetset kasu IRL sellest saab, vastas Iva, et maailma demokraatlikul suunal arenemine ja nende maailmavaadete võimalik arenemine on kahtlemata Lauri Vahtre huvides.
Iva lisas, et ilmselt ootab MSA eelnõuga veel pikk, vahva ja tulus töö ees.
Vaata ka: Iva: MSA ei ole ühegi erakonna eralõbu
"Kindlasti ei ole see teema mitte ühegi erakonna nn eralõbu. See on kõikide erakondade ühine huvi, et maksumaksja raha jõuaks poliitikute taskusse," ütles Iva HMSi uudisteportaalile.
Ta täpsustas, et MSA-de puhul on tegemist riigi raha levitamisega just nimelt erakondi toetavates ettevõtetes, täpsemalt erakonnaliikmete ja nende sõprade firmades ja MTÜdes.
"Meie peaksime oma teadmisi ja õlga alla panema selleks, et oma sissetulekut tõsta. Et siis oleks võimalik juba raha kulutamiseks valikuid teha. /.../ Miks mitte sõita näiteks Valgevenesse või Gruusiasse? Ma usun, et siin idabloki riikides on puhkusevõimalusi piisavalt," lausus Iva.
Küsimusele, millist konkreetset kasu IRL sellest saab, vastas Iva, et maailma demokraatlikul suunal arenemine ja nende maailmavaadete võimalik arenemine on kahtlemata Lauri Vahtre huvides.
Iva lisas, et ilmselt ootab MSA eelnõuga veel pikk, vahva ja tulus töö ees.
Vaata ka: Iva: MSA ei ole ühegi erakonna eralõbu
teisipäev, 15. mai 2012
Päästeamet keelas suletavatel päästekomandodel leinaseisaku
Riigi rahakoti tühjenemise tõttu suletavate päästekomandode mälestuseks plaanisid kõik komandod ühe minuti pikkust solidaarsusavaldust, mille käigus lülituks tööle ka päästetehnika alarmseadmed. Päästeameti juhtkond keelas selle, soovides vältida sulgemisele ühiskonnas liigse tähelepanu osutamist.
Päästeameti peadirektori asetäitja Kuno Tammearu põhjendas keeldu näiteks väites, et ürituse näol oleks justkui tegemist leinaseisakuga hiljuti teenistusel hukkunud päästetöötaja mälestamiseks, mistõttu pole lärmakus kohane.
Ühtlasi selgitas ta et pikenevad väljakutseajad teenivad eesmärki organisatsiooni jätkusuutlikkuse ja suuremale hulgale parema teenuse pakkumise eesmärke.
Homme lõpetavad tegevuse üheksa riiklikku päästekomandot üle Eesti.
Loe ka: Päästeamet keelas suletavatel komandodel leinaseisaku
Sildid:
demagoogia,
haldussuutlikkus,
majanduskriis,
sotsiaaldarvinism
reede, 4. mai 2012
Jossif Stalin ei sõida Jalta tippkohtumisele
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretär, generalissimus Jossif Stalin ei osale mai keskel Jaltas toimuval Jalta tippkohtumisel, teatas NLKP reedel, viidates murele poliitilise olukorra pärast Ukrainas.
"Stalin tippkohtumisel ei osale," ütles Stalini kantseleiülem Aleksandr Poskrjobõšev. "Otsus langetati juba mõne aja eest ja üks põhjus on poliitiline olukord selles riigis."
Juba varem on Jalta kohtumisest eemalejäämisest teatanud Suurbritannia peaminister Winston Churchill ja Ameerika Ühendriikide president Franklin Delano Roosevelt.
Natsi-Saksamaa juht Adolf Hitler ja Jaapani keiser, jumalik Hirohito on ühtlasi teatanud, et boikotivad Ukraina ekspeaministri Julia Tõmošenko kohtlemise tõttu eelseisvat jalgpalli EM-i Ukrainas.
Loe ka: Ilves ei osale Jalta tippkohtumisel
esmaspäev, 30. aprill 2012
Toompea lossis avatakse riigikogu käsitööpood
Kolmapäeval avatakse Toompea lossis meenepood, kus tulevad müügile riigikogu liikmete valmistatud meened.
"Riigikogu külastab aastas kümneid tuhandeid inimesi ja paljud neist on avaldanud soovi osta kaasa riigikogu liikmete käsitööd, mille valmimist meie osavate käte all nad on näinud istungite teleülekannetest," ütles riigikogu aseesimees Laine Randjärv. Ta lisas, et teiste riikide parlamentide juures on meenete müügikohad olemas, nüüd on selline võimalus ka Toompea lossis.
Poest saab osta Marianne Mikko ja Evelin Sepa kudumeid, Liisa Pakosta tiražeeritud loomingut ning Heimar Lengi nikerdatud esmaabikappe. "Uus pood annab riigikogu liikmetele võimaluse oma tootevaliku tutvustamiseks ja müümiseks riigikogu külastajatele," ütles riigikogu poodnik Inara Luigas. "Oleme väikese lisasissetuleku üle raskel ajal üle väga õnnelikud ning soovime omalt poolt pakkuda kvaliteetset ja kõrgetasemelist tootearendust ning meeldivat teenindust," lisas
Luigas.
Vaata ka: Toompea lossis avatakse meenepood
kolmapäev, 18. aprill 2012
Viljandisse kavandatakse moslemi lasteaiarühma
Viljandi moslemid soovivad luua Viljandi mõnda lasteaeda islamistliku lasteaiarühma, mis annaks lastele tavapärase riikliku õppekava kõrval ka esimesi kogemusi islamistlikest traditsioonidest.
"Meie idee on just selline, mida Eestis varem pole tehtud – mitte hakata esimese hooga eralasteaeda rajama, vaid teha moslemi rühm ühte linnalasteaeda," rääkis Viljandi mošee õpetaja Marko ibn Tibus.
"Meie idee on just selline, mida Eestis varem pole tehtud – mitte hakata esimese hooga eralasteaeda rajama, vaid teha moslemi rühm ühte linnalasteaeda," rääkis Viljandi mošee õpetaja Marko ibn Tibus.
"Sellel oleks islami kallak, nagu mõni rühm on muusika- või tantsukallakuga. Rõhume sellele, et kuna Eesti on usuvabadusega riik, tähendab see, et kodanikel peaks olema ka õigus oma maailmavaatele vastavat haridust saada," rääkis Tibus.
Vastuvõtlike mudilaste ajupesuga loodetakse alustada 2013. aasta sügisel.
Täiendus 1: Viljandi Reformierakonna liikmed otsivad linnaga samuti koostöövõimalusi liberaalse maailmavaate lisaväärtuse pakkumiseks juba lasteaiatasemel. Sügisest on plaanis avada liberaalrühm "Oravake" harmooniliste näojoonte ning domineerivate isikuomadustega mudilastele.
Sildid:
demagoogia,
haridus,
lapsed,
psyhholoogia,
religioon
Lisajõud hakkavad passijärjekordi lahendama maikuust
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) peaks esimesed abiväed passijärjekordade vähendamiseks saama rindele maikuus, aasta teisel poolel lisandub ka uusi dokumentide väljastamise kohti. PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonna juht Merike Jürilo ütles Postimehele, et Tallinna teenindussaalidesse on praegu värbamisel 20 uut teenistujat, kes peaksid tööle tulema maikuust.
"Kõik praegused jõud oleme rakendanud valvesse täistööajaga, olemasolevatest reservidest on kasutatud 100 protsenti," lausus ta.
Ameti juhi sõnul hoiatab ametnik liigseid passitaotlejaid algul suulisel moel, seejärel järgneb vajadusel kuni kaks hoiatuslasku lakke ning alles seejärel võib ametnik avada saba pihta tule.
Võimalus interneti kaudu endale passitaotluse aeg kinni panna tekib eeldatavasti alates 2013. aastast.
Loe ka: ERR Lisajõud hakkavad passijärjekordi lahendama maikuust
"Kõik praegused jõud oleme rakendanud valvesse täistööajaga, olemasolevatest reservidest on kasutatud 100 protsenti," lausus ta.
Ameti juhi sõnul hoiatab ametnik liigseid passitaotlejaid algul suulisel moel, seejärel järgneb vajadusel kuni kaks hoiatuslasku lakke ning alles seejärel võib ametnik avada saba pihta tule.
Võimalus interneti kaudu endale passitaotluse aeg kinni panna tekib eeldatavasti alates 2013. aastast.
Loe ka: ERR Lisajõud hakkavad passijärjekordi lahendama maikuust
reede, 13. aprill 2012
President Ilves kohtus Matrixi arhitektiga
Eile kohtus Matrixis visiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves ovaalses kahe ukse ja hulga ekraanidega toas Matrixi arhitektiga.
Ilves ja arhitekst vestlesid strateegilisel kyberküsimuste teemadel. Ilvese sõnul peab kohtumine andma Eesti liitlastele ja vaenlastele selge ja otsekohese sõnumi, et Eesti kyberjulgeolek on tagatud nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelises koostöös.
“Matrix on nii poliitiline kui ka sõjaline organisatsioon. Täpselt sihitud ja jõuliselt korraldatud küberrünnak võib 21. sajandil olla purustavam kui tavaline raketilöök," ütles Ilves. "Edukas küberrünnak, mis tabab riikliku julgeoleku mõttes tundlikku taristut, võib meid kaitsta paremini kui mis tahes muu meede."
Matrixi arhitekt kinnitas presidendi kantselei teatel oma valmisolekut Eestit vajadusel kaitsta, sealhulgas anomaaliate ja ähvardava singulaarsuse eest.
neljapäev, 5. aprill 2012
Venemaa patriarhi randmelt kadus 30 000-eurone Šveitsi käekell
Venemaa õigeusu kiriku pea, Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirilli randmelt kadus rutiinse jumalateenistuse ajal Šveitsi käekell Breguet hinnaga umbes 30 000 eurot.
Kell on ajutiselt asendatud odavama jäljendusega. Kiriku PR-metropoliit avaldas kella kadumise yle hämmastust ja nimetas juhtunut "alatuks varguseks".
Asja uurimise on enda kätte võtnud Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB), kelle andmetel on kella varguse juba yles tunnistanud viisteist inimest.
Neist neli on kokkuleppemenetlusega oma karistuse Moskva Basmannõi kohtult kätte saanud. Karistatutelt konfiskeeritud käekellad, aktsiad ja kuldhambad on jagatud pariteetselt Venemaa riigieelarve ja Vene õigeusu kiriku varakambri vahel.
Kell kadus jumalateenistusel, millel patriarh Kirill õnnistas muu hulgas Venemaa justiitsministrit Aleksandr Konovalovit.
Sildid:
korruptsioon,
kristlus,
kuritegevus,
Venemaa,
veri ja vägivald
Rakvere vahetab varese luikede vastu
Rakvere linnapea Andres Jaadla naasis Cēsisest teatega, et Rakvere võib saada juba sel suvel mustad luiged, kes vahetatakse linnapea tuppa tunginud varese vastu. Rakvere must toavares on Eestis ainus ning ta on sõpruse sümbol, kelle Rakvere linn soovib kinkida oma sõpruslinnale. Cēsise linn on avaldanud soovi kinkida Rakverele kui oma sõpruslinnale tänutäheks ühe musta luigepaari.
Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul saaks Cēsisest teadaolevalt ainus Läti linn, kus linnapea kabinetis võib näha musta varest. "Tegemist on ühelt poolt kauni ja toreda žestiga ja selle üle on meil väga hea meel. Kindlasti oleks kõigil Cēsise kodanikel ja külalistel tore näiteks linnapea kirjutuslaua kohal musta varest uhkelt seilamas näha."
Kohtumisel Cēsise linnapea Gints Škendersiga arutati muuhulgas musta varese hooldus- ja pidamistingimusi. "Millise kapi otsas vares elama hakkaks, seda on praegu vara öelda," märkis Jaadla. "Tuleb põhjalikult läbi mõelda varestele sobilikud elamistingimused, sest neile on vaja luua tingimused ka talvitumiseks." Kabinet, kus vares elama hakkavad, tuleb piirata madala traataiaga koerte ja linnavalitsuses aegajalt ringiliikuvate rebaste eest. Sinna tuleb rajada varesele varjualune puhkamiseks ja kaitseks liigse päikese eest.
Rakvere linn on üle terve Eesti tuntud oma musta varese poolest, mis on saanud linna sümboliks ning turismimagnetiks. Tänavu on Rakvere kuulutatud Eesti varesepealinnaks.
Fotodel:
Kuus noort luigepoega, kellest kaks võivad peagi teekonna Rakverre ette võtta.
Cesise linnapea Gints Škenders ja Rakvere linnapea Andres Jaadla väikese kurgikesega, mida mustade luikede kõrvale haugatakse.
Edastas:
Hilje Pakkanen
Info- ja avalike suhete spetsialist
Rakvere Linnavalitsus
322 5887, 5919 6223
e-post: hilje.pakkanen@rakvere.ee
veeb: www.rakvere.ee
Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul saaks Cēsisest teadaolevalt ainus Läti linn, kus linnapea kabinetis võib näha musta varest. "Tegemist on ühelt poolt kauni ja toreda žestiga ja selle üle on meil väga hea meel. Kindlasti oleks kõigil Cēsise kodanikel ja külalistel tore näiteks linnapea kirjutuslaua kohal musta varest uhkelt seilamas näha."
Kohtumisel Cēsise linnapea Gints Škendersiga arutati muuhulgas musta varese hooldus- ja pidamistingimusi. "Millise kapi otsas vares elama hakkaks, seda on praegu vara öelda," märkis Jaadla. "Tuleb põhjalikult läbi mõelda varestele sobilikud elamistingimused, sest neile on vaja luua tingimused ka talvitumiseks." Kabinet, kus vares elama hakkavad, tuleb piirata madala traataiaga koerte ja linnavalitsuses aegajalt ringiliikuvate rebaste eest. Sinna tuleb rajada varesele varjualune puhkamiseks ja kaitseks liigse päikese eest.
Rakvere linn on üle terve Eesti tuntud oma musta varese poolest, mis on saanud linna sümboliks ning turismimagnetiks. Tänavu on Rakvere kuulutatud Eesti varesepealinnaks.
Fotodel:
Kuus noort luigepoega, kellest kaks võivad peagi teekonna Rakverre ette võtta.
Cesise linnapea Gints Škenders ja Rakvere linnapea Andres Jaadla väikese kurgikesega, mida mustade luikede kõrvale haugatakse.
Edastas:
Hilje Pakkanen
Info- ja avalike suhete spetsialist
Rakvere Linnavalitsus
322 5887, 5919 6223
e-post: hilje.pakkanen@rakvere.ee
veeb: www.rakvere.ee
neljapäev, 22. märts 2012
Andrus Ansip nõuab Eiki Nestorilt avalikku vabandust
Peaminister Andrus Ansip nõuab riigikogulaselt Eiki Nestorilt avalikku eksimuse tunnistamist, kuna ta pole õppinud Tartu Ülikoolis, nagu Nestor on väitnud.
Parteitu performance'i-kunstnik Alar Sudak algatas avaliku kirja peaministrile, milles palus Andrus Ansipil üles näidata riigimehelikkust ja ametist tagasi astuda. Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor tõdes Õhtulehes kodanikualgatust kommenteerides, et "kahjuks usub Ansip seda, mida talle on õpetatud Tartu Riiklikus Ülikoolis."
"Ma ei ole õppinud üheski ülikoolis. Kuivõrd teie esitatud faktiväide on vale, palun teil oma eksimust avalikult tunnistada," teatas Ansip nüüd Nestorile. "Ega ma mingi intelligendike ei ole."
Nestor selgitab vastuses: "Antud väljaütlemises kasutasin mõistet "Tartu Riiklik Ülikool". Selle all ma mõtlesin kõike seda, mida rääkisid meile nii NLKP Keskkomitee kui rajoonikomiteed, õppejõud ülikoolis ja kooliõpetajad, kuni lasteaiakasvatajateni välja. Ma ei pidanud mingil juhul silmas õppimist antud asutuse päevases õppevormis või siis mingitel kursustel."
Loe ka: Andrus Ansip nõuab Eiki Nestorilt avalikku vabandust
Parteitu performance'i-kunstnik Alar Sudak algatas avaliku kirja peaministrile, milles palus Andrus Ansipil üles näidata riigimehelikkust ja ametist tagasi astuda. Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor tõdes Õhtulehes kodanikualgatust kommenteerides, et "kahjuks usub Ansip seda, mida talle on õpetatud Tartu Riiklikus Ülikoolis."
"Ma ei ole õppinud üheski ülikoolis. Kuivõrd teie esitatud faktiväide on vale, palun teil oma eksimust avalikult tunnistada," teatas Ansip nüüd Nestorile. "Ega ma mingi intelligendike ei ole."
Nestor selgitab vastuses: "Antud väljaütlemises kasutasin mõistet "Tartu Riiklik Ülikool". Selle all ma mõtlesin kõike seda, mida rääkisid meile nii NLKP Keskkomitee kui rajoonikomiteed, õppejõud ülikoolis ja kooliõpetajad, kuni lasteaiakasvatajateni välja. Ma ei pidanud mingil juhul silmas õppimist antud asutuse päevases õppevormis või siis mingitel kursustel."
Loe ka: Andrus Ansip nõuab Eiki Nestorilt avalikku vabandust
kolmapäev, 21. märts 2012
TTÜ tõsiseid tütarlapsi ülikooli ei meelita
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kommunikatsioonitalituse juhataja Terje Talv ütles sotsiaalmeedias palju kära tekitanud avatud uste päeva reklaamklipi tagamaid selgitades, et tšikid peavad uuringu järgi kooli liiga meestekeskseks ja raskeks ning erialasid liiga tehniliseks.
Samuti märkis ta, et klipi sisu on esitatud praktilises võtmes ja ülikooli huvitavad tudengite paaritumisvõimalused. "Ent kasutades reklaamides ainult tõsiseid termineid ja keerulisi nimetusi, ei kaalu tibinad üldse TTÜ-sse tulekut," lisas Talv. "Ja mingeid prillide ja kampsuniga tüüpe me ei ootagi."
Kõnealuses klipis esinev beibe ütleb, et ehkki teadmised on ka väga olulised, minnakse ülikooli ikkagi selleks, et endale normaalne mees leida.
Talv selgitas samuti, et klipp polnudki mõeldud laiemale avalikkusele, vaid oli suunatud abiturientidele, kutsumaks neid avatud uste päevale. See oli üleval TTÜ Facebooki lehel ja mimmidele suunatud infokirjas, mis läks välja eelmisel nädalal.
"Kasutasime klippi ainult sotsiaalmeedias. Klipi tootmisele eelnes sihtgrupiuuring, kust selgus, et meie sihtgrupp kasutab kõigist meediumitest eelkõige internetti. Kuna internet on võrreldes teiste meediumitega oluliselt külluslikum, info vaheldub kiiresti ja internetikasutajad tavameediaga jälgijatega võrreldes palju vabama sugulise käitumisega, jäi ideekonkursist sõelale just kõneainet tekitanud klipp," rääkis ta.
Antud klipp oli Talve sõnul teadlikult piiride kompamise projekt. "TTÜ on alati praktiseerinud väga konservatiivset turundust ja samm enda sihtgrupile lähemale oli kaalutud tegevus. Olgem ausad, TTÜ on nohikuid täis, kuid ka nemad peavad kusagilt saama."
Eksklusiivse kokkuleppe tulemusel avaldab HMS esimesena Eesti meediakanaleist täna näidised TTÜ järgmise reklaamikampaania plakateist. Tänavatele jõuavad need kuu enne sisseastumise algust. Uuendusena alustab TTÜ tänavu ka sisseastujate püksikummide kontrolli.
"Esimene reklaam on humoorikas, selle sõnum on mõeldud tütarlastele," tutvustas Talv TTÜ turundusteadlaste saavutust.

"Teine reklaam on mõeldud peamiselt noormeestele ja biseksuaalidele ning kõneleb haridusest," avas kujutise sügavama sõnumi reklaami loonud PRB juht Raimond Kaljulaid.

Reklaamides on kasutatud Vikipeedia kasutajate DF5KX ja Epu fotosid, mis on avaldatud litsentside GFDL ja CC-3.0-Attr-SA all.
Loe ka: TTÜ: tõsise reklaamiga tütarlapsi ülikooli ei meelita
Ülikooli reklaam: TTÜst leiad endale normaalse mehe!
Anna-Maria Penu: kuidas seletada biotehnoloogiat särasilmsele neiule
Samuti märkis ta, et klipi sisu on esitatud praktilises võtmes ja ülikooli huvitavad tudengite paaritumisvõimalused. "Ent kasutades reklaamides ainult tõsiseid termineid ja keerulisi nimetusi, ei kaalu tibinad üldse TTÜ-sse tulekut," lisas Talv. "Ja mingeid prillide ja kampsuniga tüüpe me ei ootagi."
Kõnealuses klipis esinev beibe ütleb, et ehkki teadmised on ka väga olulised, minnakse ülikooli ikkagi selleks, et endale normaalne mees leida.
Talv selgitas samuti, et klipp polnudki mõeldud laiemale avalikkusele, vaid oli suunatud abiturientidele, kutsumaks neid avatud uste päevale. See oli üleval TTÜ Facebooki lehel ja mimmidele suunatud infokirjas, mis läks välja eelmisel nädalal.
"Kasutasime klippi ainult sotsiaalmeedias. Klipi tootmisele eelnes sihtgrupiuuring, kust selgus, et meie sihtgrupp kasutab kõigist meediumitest eelkõige internetti. Kuna internet on võrreldes teiste meediumitega oluliselt külluslikum, info vaheldub kiiresti ja internetikasutajad tavameediaga jälgijatega võrreldes palju vabama sugulise käitumisega, jäi ideekonkursist sõelale just kõneainet tekitanud klipp," rääkis ta.
Antud klipp oli Talve sõnul teadlikult piiride kompamise projekt. "TTÜ on alati praktiseerinud väga konservatiivset turundust ja samm enda sihtgrupile lähemale oli kaalutud tegevus. Olgem ausad, TTÜ on nohikuid täis, kuid ka nemad peavad kusagilt saama."
Eksklusiivse kokkuleppe tulemusel avaldab HMS esimesena Eesti meediakanaleist täna näidised TTÜ järgmise reklaamikampaania plakateist. Tänavatele jõuavad need kuu enne sisseastumise algust. Uuendusena alustab TTÜ tänavu ka sisseastujate püksikummide kontrolli.
"Esimene reklaam on humoorikas, selle sõnum on mõeldud tütarlastele," tutvustas Talv TTÜ turundusteadlaste saavutust.

"Teine reklaam on mõeldud peamiselt noormeestele ja biseksuaalidele ning kõneleb haridusest," avas kujutise sügavama sõnumi reklaami loonud PRB juht Raimond Kaljulaid.

Reklaamides on kasutatud Vikipeedia kasutajate DF5KX ja Epu fotosid, mis on avaldatud litsentside GFDL ja CC-3.0-Attr-SA all.
Loe ka: TTÜ: tõsise reklaamiga tütarlapsi ülikooli ei meelita
Ülikooli reklaam: TTÜst leiad endale normaalse mehe!
Anna-Maria Penu: kuidas seletada biotehnoloogiat särasilmsele neiule
teisipäev, 13. märts 2012
Riigikogus asutati Eesti Reformierakonna toetusrühm
Täna asutati Riigikogus Eesti Reformierakonna toetusrühm, mille esimeheks valiti Juku-Kalle Raid ja aseesimeheks Aivar Riisalu. Toetusrühma kuuluvad Liisa Pakosta, Tõnis Lukas, Margus Tsahkna, Kaia Iva, Reet Roos, Toomas Tõniste, Andres Herkel ja Aare Heinvee.
"Toetusrühma loomise eesmärk on kaasata reformierakondlasi otsustusprotsessidesse. Reformierakond on suurim Riigikokku sisse saanud jõud ja demokraatia arendamise korras võiks nende sõnaõigust ühiskonnas laiendada, seda enam, et turumajanduslik maailmavaade on paljudele arusaadav. Ja pange tähele, selles mõttes saab demokraatiat arendada ühtegi senti maksumaksja raha kulutamata, kui kõrvutada toetusrühma DASAde loomise kavaga," ütles toetusrühma esimees Juku-Kalle Raid.
Eesti Reformierakonna toetusrühma esimene kogunemine toimub järgmisel teisipäeval, 20. märtsil Riigikogus.
Loe ka: Riigikogus asutati roheliste erakonna toetussrühm (kirjaviis muutmata)
"Toetusrühma loomise eesmärk on kaasata reformierakondlasi otsustusprotsessidesse. Reformierakond on suurim Riigikokku sisse saanud jõud ja demokraatia arendamise korras võiks nende sõnaõigust ühiskonnas laiendada, seda enam, et turumajanduslik maailmavaade on paljudele arusaadav. Ja pange tähele, selles mõttes saab demokraatiat arendada ühtegi senti maksumaksja raha kulutamata, kui kõrvutada toetusrühma DASAde loomise kavaga," ütles toetusrühma esimees Juku-Kalle Raid.
Eesti Reformierakonna toetusrühma esimene kogunemine toimub järgmisel teisipäeval, 20. märtsil Riigikogus.
Loe ka: Riigikogus asutati roheliste erakonna toetussrühm (kirjaviis muutmata)
esmaspäev, 12. märts 2012
Eksklusiivintervjuu: Higgsi boson on peitusemängust tüdinemas
Itaalias toimuval Moriondi konverentsil esitlesid täna oma viimaseid tulemusi Higgsi otsingute vallas nii eelmisel aastal tegevuse lõpetanud Tevatroni kiirendi CDF ja DZero töörühmad, kui ka möödunud aasta lõpus kahvatut Higgsi signaali näinud ATLAS ja CMS eksperimendi kollektiivid. HMS-i korrespondendil õnnestus aga tabada konverentsi kuluaarides silmatorkamatult liikunud boson ise, kes erandlikult nõustus vastama HMS-i kui kvaliteetajakirjanduse lipulaeva usutlusele.
HMS: Lugupeetud Higgsi boson, palun selgitage alustuseks meie lugejatele, miks te olete sedavõrd populaarne nii teadusringkondades kui ka ajakirjanduses - tõepoolest, te juhite ju isegi FBI 2012. aasta kõige tagaotsitumate bosonite nimekirja.
HB: Palun, kutsuge mind lihtsalt Higgsiks. Nagu kahtlemata teab igaüks, kes on tuttav elementaarosakeste füüsika standardmudeliga, on mul äärmiselt vastutusrikas ülesanne: selgitada massi olemasolu teistel osakestel. Võite isegi arvata, et taoline selgitustöö pole lihtne.
Minu koordineerida on äärmiselt laias valikus infokanaleid, alates traditsioonilisest meediast teadusajakirjades ning lõpetades moodsa meediaga blogides, Twitteris ja Youtube'is. Võin uhkusega tunnistada, et minu meediaimpeeriumi käive ületas mullu Rupert Murdochi kontserni oma. Kahtlemata äratab selline tegevus paljudes huvi, kes peitub selle kõige taga.
HMS: Miks te ennast oma fännide eest varjate? Teil on ju kõik eeldused saada samavõrd silmapaistvaks meediapersooniks kui kosmoselendur Richard Branson või ratastoolitantsija Stephen Hawking.
HB: Meedia pidev tähelepanu on kaunikesti väsitav. Pealegi pole see alati sugugi üksnes heatahtlik. Eks minulgi on oma konkurendid, kelle mõju ulatub kaugele. Ma eelistan, et inimesed keskenduksid minu sõnumile massi ja elektronõrga sümmeetria küsimustes.
HMS: Milline on teie lemmik elementaarosakeste parameetrite seas?
HB: Kuigi ka ilu ja värv on mulle sümpaatsed, jagan ma selles asjas Aristotelese seisukohta, kellele samuti oli kõigist neist kalleim tõde.
HMS: Kuidas kommenteerite väiteid, et üksnes 1% komposiitosakeste massist tuleneb Higgsi mehhanismist, ülejäänu aluseks on aga tugev vastasmõju?
HB: Laim. Alatu laim. Ma küsin, kus on tõendid? Kas keegi on iial näinud, et tugev vastasmõju millegagi ka tegelikult hakkama saaks?
HMS: Aga mida arvate kinnitustest, et Higgsi mehhanismil võib olla teisigi põhjuseid ning teid pole üldse olemaski?
HB: Te ju näete mind, eks ole? Uskuge, Higgsi mehhanismil ei ole ega saagi olla mingeid teisi allikaid peale minu. Annan teile oma sõna. Teate, just selliste asjatundmatute laimukampaaniate tõttu tunnen ma mõnikord, et olen kogu sellest peitusemängust väsinud. Võib-olla saabub peagi aeg, mil olen sunnitud oma privaatsusest loobuma ning astuma kogu selle hüäänikarja ette, kes mind jahib. Võib-olla tõesti. Seni aga naudin veel oma eraelu viimaseid hetki mulle kuuluvas Šveitsi veinimõisas.
HMS: Õnne teile selles.
HB: Palju tänu.
Loe ka: Higgsi boson on peitusemängust tüdinemas
Higgsi boson
HMS: Lugupeetud Higgsi boson, palun selgitage alustuseks meie lugejatele, miks te olete sedavõrd populaarne nii teadusringkondades kui ka ajakirjanduses - tõepoolest, te juhite ju isegi FBI 2012. aasta kõige tagaotsitumate bosonite nimekirja.
HB: Palun, kutsuge mind lihtsalt Higgsiks. Nagu kahtlemata teab igaüks, kes on tuttav elementaarosakeste füüsika standardmudeliga, on mul äärmiselt vastutusrikas ülesanne: selgitada massi olemasolu teistel osakestel. Võite isegi arvata, et taoline selgitustöö pole lihtne.
Minu koordineerida on äärmiselt laias valikus infokanaleid, alates traditsioonilisest meediast teadusajakirjades ning lõpetades moodsa meediaga blogides, Twitteris ja Youtube'is. Võin uhkusega tunnistada, et minu meediaimpeeriumi käive ületas mullu Rupert Murdochi kontserni oma. Kahtlemata äratab selline tegevus paljudes huvi, kes peitub selle kõige taga.
HMS: Miks te ennast oma fännide eest varjate? Teil on ju kõik eeldused saada samavõrd silmapaistvaks meediapersooniks kui kosmoselendur Richard Branson või ratastoolitantsija Stephen Hawking.
HB: Meedia pidev tähelepanu on kaunikesti väsitav. Pealegi pole see alati sugugi üksnes heatahtlik. Eks minulgi on oma konkurendid, kelle mõju ulatub kaugele. Ma eelistan, et inimesed keskenduksid minu sõnumile massi ja elektronõrga sümmeetria küsimustes.
HMS: Milline on teie lemmik elementaarosakeste parameetrite seas?
HB: Kuigi ka ilu ja värv on mulle sümpaatsed, jagan ma selles asjas Aristotelese seisukohta, kellele samuti oli kõigist neist kalleim tõde.
HMS: Kuidas kommenteerite väiteid, et üksnes 1% komposiitosakeste massist tuleneb Higgsi mehhanismist, ülejäänu aluseks on aga tugev vastasmõju?
HB: Laim. Alatu laim. Ma küsin, kus on tõendid? Kas keegi on iial näinud, et tugev vastasmõju millegagi ka tegelikult hakkama saaks?
HMS: Aga mida arvate kinnitustest, et Higgsi mehhanismil võib olla teisigi põhjuseid ning teid pole üldse olemaski?
HB: Te ju näete mind, eks ole? Uskuge, Higgsi mehhanismil ei ole ega saagi olla mingeid teisi allikaid peale minu. Annan teile oma sõna. Teate, just selliste asjatundmatute laimukampaaniate tõttu tunnen ma mõnikord, et olen kogu sellest peitusemängust väsinud. Võib-olla saabub peagi aeg, mil olen sunnitud oma privaatsusest loobuma ning astuma kogu selle hüäänikarja ette, kes mind jahib. Võib-olla tõesti. Seni aga naudin veel oma eraelu viimaseid hetki mulle kuuluvas Šveitsi veinimõisas.
HMS: Õnne teile selles.
HB: Palju tänu.
Loe ka: Higgsi boson on peitusemängust tüdinemas
Higgsi boson
Eesti Loto soovib keelata poe mängimise ja keksu
Eesti Loto käis hasartmänguseaduse arutelul välja idee, et keelustada tuleks hasardi, kuulsuse ja isikliku saavutusvajaduse peale mängitavad mängud, mis tähendaks keskkondade nagu lapsepõlvest tuntud asfaldile joonistatud keksukast keelustamist.
Eesti Loto soovis teha seaduseparandust, mille kohaselt loetaks "hasartmänguks ka sellised mängud, mille kõik tunnused on sarnased hasartmänguga, kuid osalemiseks tehtavad panused või mängu tulemusena saadavad võidud on väljendatud virtuaalse rahana, staatuse või muu tunnustusena, mida ei ole võimalik vahetada reaalse raha ega rahaliselt hinnatavate esemete vastu".
Selliseid mänge võiks Eesti Loto idee kohaselt korraldada ainult keskkonnad, kellele on hasartmängu korraldamise tegevusluba.
Erinevad reeglid
Eesti Loto juhatuse esimehe Heiki Kranichi sõnul peetakse enesestmõistetavaks, et alkohol ja tubakas ei tohi olla alaealistele kättesaadav.
Samas pole arusaadav, miks peetakse alaealistel lubatavaks mängida mänge, mis oma olemuselt on hasartmängud – eriti kui mäng käib staatuse peale, sest see on teismelisele tihti rahast tähtsam.
"Tõenäoliselt nõustute minuga, et vaatepilt, kus emadepäeva lastenäidendis lapsed laval mängult jooksid ja suitsetaksid oleks õõvastav, kuigi pudelid oleksid tühjad ja sigaretid ei põleks," võrdles Kranich. "Sama pöörane oleks ka lasteaeda või tegelikult kuhu iganes paigutatud "lastesõbralik" nn ühekäeline bandiit, mis ei anna võitudena mitte raha, vaid näiteks kommi."
Kranichi hinnangul on selliste mängude mängimisega sõltuvusrisk selgelt olemas ja mõnegi mängija jaoks ohtlikult suur.
Kranichi sõnul teevad neile kõige rohkem muret mängude korraldajad, kes riigis tegevusluba ei oma, makse ei maksa, aga mänge pakuvad.
Eesti Loto juhatuse esimehe sõnul saavad sellised keskkonnad enda tegevust suurepäraselt reklaamida just keskkondadega, kus kasutatakse mänguraha. Samas on Kranichi väitel sellises keskkonnas tavaliselt viide kohale, kus saab juba raha peale mängida. Lisaks võidakse seal inimesi õpetada, kuidas riigi seatud blokeeringutest mööduda. "Eile tabasime viieaastase Anne ja kuueaastase Mihkli Olympic Casino maja taga poodi mängimas," tõi Kranich kurva näite.
Keeruline teema
Kranich möönis, et mänge, mis hasarti tekitavad, on muidugi lõpmatult palju ja teatava mööndusega võiks sellesse kategooriasse lugeda kõik populaarsed mängud.
"Põnevus ja hasart teevadki mängu populaarseks ning mitmedki lapsevanemad on hädas, et mänguhimulist last õppima ja õhtul voodisse saada," sõnas Kranich. "Ja pole vahet, kas tolleks hasardiallikaks on mõni poemäng või ammutuntud kummikeks."
Kranichi arvates on seos mängude - ja mitte ainult hasartmängusarnaste mängude - ning sõltuvuse vahel kindlasti olemas. Seetõttu pole oluline, kas mäng toimub raha, kuulsuse või lihtsalt isikliku saavutusvajaduse rahuldamise peale.
"Oluline on see, et kahjuks viib see kõik sammukese lähemale ka hasartmängusõltuvuse riskile," väitis Kranich.
Kuigi Eesti Loto juhatuse esimehe väitel tunnistavad kõik asjaosalised probleemi olemasolu, pole praegu hea lahendust leitud.
Nii ei toetatud Kranichi väitel ka nende ettepanekut ja teema jääb tulevikku.
Hasartmänguseaduse muutmise ees vastutav riigikogu liige Toomas Tõniste ütles, et see ettepanek ei põhinenud põhjalikul analüüsil, mistõttu oli võimatu teha õiget otsust.
"Üritasin mitte seaduseks kirjutada neid asju, kus üks ütleb üht ja teine teist, kuid Eestis tehtud analüüse pole," selgitas Tõniste.
Loe ka: Eesti Loto soovib veebis keelata mitmed kaardimängud
Eesti Loto soovis teha seaduseparandust, mille kohaselt loetaks "hasartmänguks ka sellised mängud, mille kõik tunnused on sarnased hasartmänguga, kuid osalemiseks tehtavad panused või mängu tulemusena saadavad võidud on väljendatud virtuaalse rahana, staatuse või muu tunnustusena, mida ei ole võimalik vahetada reaalse raha ega rahaliselt hinnatavate esemete vastu".
Selliseid mänge võiks Eesti Loto idee kohaselt korraldada ainult keskkonnad, kellele on hasartmängu korraldamise tegevusluba.
Erinevad reeglid
Eesti Loto juhatuse esimehe Heiki Kranichi sõnul peetakse enesestmõistetavaks, et alkohol ja tubakas ei tohi olla alaealistele kättesaadav.
Samas pole arusaadav, miks peetakse alaealistel lubatavaks mängida mänge, mis oma olemuselt on hasartmängud – eriti kui mäng käib staatuse peale, sest see on teismelisele tihti rahast tähtsam.
"Tõenäoliselt nõustute minuga, et vaatepilt, kus emadepäeva lastenäidendis lapsed laval mängult jooksid ja suitsetaksid oleks õõvastav, kuigi pudelid oleksid tühjad ja sigaretid ei põleks," võrdles Kranich. "Sama pöörane oleks ka lasteaeda või tegelikult kuhu iganes paigutatud "lastesõbralik" nn ühekäeline bandiit, mis ei anna võitudena mitte raha, vaid näiteks kommi."
Kranichi hinnangul on selliste mängude mängimisega sõltuvusrisk selgelt olemas ja mõnegi mängija jaoks ohtlikult suur.
Kranichi sõnul teevad neile kõige rohkem muret mängude korraldajad, kes riigis tegevusluba ei oma, makse ei maksa, aga mänge pakuvad.
Eesti Loto juhatuse esimehe sõnul saavad sellised keskkonnad enda tegevust suurepäraselt reklaamida just keskkondadega, kus kasutatakse mänguraha. Samas on Kranichi väitel sellises keskkonnas tavaliselt viide kohale, kus saab juba raha peale mängida. Lisaks võidakse seal inimesi õpetada, kuidas riigi seatud blokeeringutest mööduda. "Eile tabasime viieaastase Anne ja kuueaastase Mihkli Olympic Casino maja taga poodi mängimas," tõi Kranich kurva näite.
Keeruline teema
Kranich möönis, et mänge, mis hasarti tekitavad, on muidugi lõpmatult palju ja teatava mööndusega võiks sellesse kategooriasse lugeda kõik populaarsed mängud.
"Põnevus ja hasart teevadki mängu populaarseks ning mitmedki lapsevanemad on hädas, et mänguhimulist last õppima ja õhtul voodisse saada," sõnas Kranich. "Ja pole vahet, kas tolleks hasardiallikaks on mõni poemäng või ammutuntud kummikeks."
Kranichi arvates on seos mängude - ja mitte ainult hasartmängusarnaste mängude - ning sõltuvuse vahel kindlasti olemas. Seetõttu pole oluline, kas mäng toimub raha, kuulsuse või lihtsalt isikliku saavutusvajaduse rahuldamise peale.
"Oluline on see, et kahjuks viib see kõik sammukese lähemale ka hasartmängusõltuvuse riskile," väitis Kranich.
Kuigi Eesti Loto juhatuse esimehe väitel tunnistavad kõik asjaosalised probleemi olemasolu, pole praegu hea lahendust leitud.
Nii ei toetatud Kranichi väitel ka nende ettepanekut ja teema jääb tulevikku.
Hasartmänguseaduse muutmise ees vastutav riigikogu liige Toomas Tõniste ütles, et see ettepanek ei põhinenud põhjalikul analüüsil, mistõttu oli võimatu teha õiget otsust.
"Üritasin mitte seaduseks kirjutada neid asju, kus üks ütleb üht ja teine teist, kuid Eestis tehtud analüüse pole," selgitas Tõniste.
Loe ka: Eesti Loto soovib veebis keelata mitmed kaardimängud
Sildid:
demagoogia,
hasartmängud,
kyberkuritegevus,
lapsed
kolmapäev, 7. märts 2012
Pevkur: streik mind ei koti
Alates esmaspäevast on juba Eesti erinevates paikades meelt avaldatud ning streigi kulminatsioon on jõuab kätte homme, kui streikimist alustavad õpetajad. Pingelise olukorra valguses küsis HMS sotsiaalminister Hanno Pevkurilt mõned küsimused streigi mõjukuse kohta nii riigi kui ka ministri enda igapäevaelule.
HMS: Kas teie arvates lahendab streik õpetajate palgamure?
HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.
HMS: Kas on oht, et kui valitsus tõstab õpetajate palku...
HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.
HMS: ...tahavad ka teiste elualade esindajad palgatõusu?
HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.
HMS: Kas ministrihärra enda igapäevaelu streigi tõttu ka kuidagi muutub?
HP: Hetkel ei näe, et minu igapäevaelu streik kuidagi oluliselt kotiks.
HMS: kas sotsiaalminister mõistab inimlikult neid inimesi, kes streigis osalevad?
HP: Ei saanud kysimusest aru.
HMS: Noh, et... empaatia... mõistmine... ee... inimlikkus...
HP (krabistab telefoni juures šokolaadipaberit): Hallo! Hallo! Ma ei kuule teid. Hallo! Levi kadus ära.
Loe ka: Pevkur: hetkel ei näe, et minu igapäevaelu streik kuidagi oluliselt mõjutaks
Marju Lauristin: inimesed tunnevad, et valitsusel ei ole kõrvu
HMS: Kas teie arvates lahendab streik õpetajate palgamure?
HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.
HMS: Kas on oht, et kui valitsus tõstab õpetajate palku...
HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.
HMS: ...tahavad ka teiste elualade esindajad palgatõusu?
HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.
HMS: Kas ministrihärra enda igapäevaelu streigi tõttu ka kuidagi muutub?
HP: Hetkel ei näe, et minu igapäevaelu streik kuidagi oluliselt kotiks.
HMS: kas sotsiaalminister mõistab inimlikult neid inimesi, kes streigis osalevad?
HP: Ei saanud kysimusest aru.
HMS: Noh, et... empaatia... mõistmine... ee... inimlikkus...
HP (krabistab telefoni juures šokolaadipaberit): Hallo! Hallo! Ma ei kuule teid. Hallo! Levi kadus ära.
Loe ka: Pevkur: hetkel ei näe, et minu igapäevaelu streik kuidagi oluliselt mõjutaks
Marju Lauristin: inimesed tunnevad, et valitsusel ei ole kõrvu
Sildid:
bardakk,
demagoogia,
Hanno,
haridus,
sotsiaaldarvinism,
streik
esmaspäev, 5. märts 2012
Ilves mõnitas avalikult Putinit
President Toomas Hendrik Ilves saatis täna Vladimir Putinile sarkastilise kirja, milles "õnnitles" teda Venemaa presidendiks "valimise" puhul.
"Soovin Teile jõudu ja edu demokraatliku ja modernse riigi ehitamisel. Kogu Venemaa rahvale soovin aga rahumeelset ja edukat tulevikku," ilkus president Ilves.
"Just sellises tulevikus saavad 21. sajandile vääriliselt areneda ka Eesti ja Venemaa suhted, teineteise valikuid aktsepteerivate naabrite suhted," ironiseeris ta.
Venemaa "presidendivalimiste" keskkomisjoni andmeil kogus praegune "peaminister" ja kahekordne endine president Vladimir Putin enam kui 60 protsendi valijate "toetuse" ja "taasvaliti" Venemaa presidendiks esimeses voorus.
Eesti välisminister Urmas Paet avaldas Putinile Ilvese kirja puhul kaastunnet.
Loe ka: Ilves soovis Putinile edu demokraatliku riigi ehitamisel
"Soovin Teile jõudu ja edu demokraatliku ja modernse riigi ehitamisel. Kogu Venemaa rahvale soovin aga rahumeelset ja edukat tulevikku," ilkus president Ilves.
"Just sellises tulevikus saavad 21. sajandile vääriliselt areneda ka Eesti ja Venemaa suhted, teineteise valikuid aktsepteerivate naabrite suhted," ironiseeris ta.
Venemaa "presidendivalimiste" keskkomisjoni andmeil kogus praegune "peaminister" ja kahekordne endine president Vladimir Putin enam kui 60 protsendi valijate "toetuse" ja "taasvaliti" Venemaa presidendiks esimeses voorus.
Eesti välisminister Urmas Paet avaldas Putinile Ilvese kirja puhul kaastunnet.
Loe ka: Ilves soovis Putinile edu demokraatliku riigi ehitamisel
Sildid:
demagoogia,
etikett,
korruptsioon,
Paet avaldab kaastunnet,
Venemaa
reede, 17. veebruar 2012
esmaspäev, 6. veebruar 2012
Bürootehnikat müüakse tihti tegevusloata
Tehnilise järelevalve amet (TJA) viis möödunud aasta detsembris läbi bürootehnika müügi turujärelevalve, suurimaks tuvastatud rikkumiseks oli bürootehnika müümine ilma vastava tegevusloata.
Lisaks müüdi tooteid, millel puudusid kasutusload ja nõuetekohane märgistus, rikuti selvemüügi piirangut ning ajutises müügikohas müüdi III kategooria tooteid ehk keskmise ohutasemega kontoritarbeid, mille jaemüük on keelatud.
Kampaania käigus kontrolliti ühtekokku 34 müügikohta üle Eesti. Järelevalvekampaania käigus tehti puuduste kõrvaldamiseks 13 ettekirjutust. Tegevusloata bürootehnikat müünud isikute suhtes algatati väärteomenetlused.
TJA tuletab tarbijatele meelde, et tegevusloata müüdud A4-formaati paberileht põhjustab uuringute kohaselt kontoritöötajatele tõenäoliselt kuni 42 protsenti rohkem vigastusi kui tegevusloa alusel müüdud paberileht. Samuti on kõrgem tõsiste vigastuste oht, selgub tööinspektsiooni statistikast.
Sildid:
järelevalve,
kuritegevus,
masinad,
veri ja vägivald
pühapäev, 5. veebruar 2012
Michal: vale inimese vägistamist ei saa kunagi täielikult välistada
«Rahvuslik vanglakäitumine kinnipeetavate vahel põhineb vastastikusel usaldusel ja vastastikusel tunnustamisel,» rääkis Michal HMSile.
Michali sõnul on vanglate vägistamiskombestik sisuliselt iga õigusasutuse siseküsimus, kuid tahes-tahtmata on vangla kohaks, kus teatud inimõigused alati täiel määral ei kehti.
Loe ka: Michal: Vale inimese vahistamist ei saa kunagi täielikult välistada.
laupäev, 4. veebruar 2012
ERRi juhtkond otsustas lõpetada uudiste avaldamise veebis
Rahvusringhäälingu (ERR) ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki sõnul otsustas rahvusringhäälingu juhatuse anonüümne esimees 20. jaanuaril lõpetada oma uudisteportaalis uudiste avaldamise.
1. jaanuaril hakkas rahvusringhäälingu uudisteportaali arvamusrubriigis ilmuma uudis - žanr, mis kirjeldab fakte, millel tavaliselt on all kirjutaja nimi ning on lugeja jaoks objektiivne, rääkis Tammerk Vikerraadio saates "Meediatund".
"Ajakirjanduseetika nõuniku seisukoht uudise teemal on, et žanriliselt ei saa eeldada, et uudis oleks tasakaalus; fakte kirjeldav ja meediaorganisatsiooni nimel avaldatud uudis ei ole oma olemuselt sobilik rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku meediakanali uudisteportaali, sest selle žanri kasutamine võib kahjustada rahvusringhäälingu tasakaalustatuse põhimõtet," selgitas Tammerk.
"Kui rahvusringhääling teatab uudises näiteks, et ühe erakonna poliitikud said pistisekahtluse, nagu oli tegu 4. jaanuari uudises, siis võib see panna asjatu kahtluse alla selle meediaorganisatsiooni maine ja võimekuse pakkuda erapooletut kajastust," sõnas Tammerk.
"Uudis on selle jaoks liiga institutsiooniline žanr, et seda saaks taandada meediaorganisatsiooni ühe üksuse arvamuseks, antud juhul siis uudisteportaali toimetuse arvamuseks, rahvusringhäälingu uudisteportaali usaldusväärne ja tasakaalukas maine on minu arvates liiga palju väärt, et teda žanriliste eksperimentidega kõigutada," tõdes ERRi ajakirjanduseetika nõunik.
"Tegelikult iga uudise kohta, mis puudutab olulisi valikulisi küsimusi, võib lugeja ütelda, miks peab rahvusringhääling kui avalik-õiguslik kanal siin vaidluses mingi poole valima? Näiteks kas või Tartu ülikooli Narva kolledži teemaline arutelu: tudeng võib ette heita, et avalik-õiguslik meediakanal ei peaks avaldama teadet, et külm peatas Tartu ülikooli Narva kolledži ehituse," tõi Tammerk veel ühe näite.
Loe ka: ERRi juhtkond otsustas lõpetada anonüümsete juhtkirjade avaldamise veebis
1. jaanuaril hakkas rahvusringhäälingu uudisteportaali arvamusrubriigis ilmuma uudis - žanr, mis kirjeldab fakte, millel tavaliselt on all kirjutaja nimi ning on lugeja jaoks objektiivne, rääkis Tammerk Vikerraadio saates "Meediatund".
"Ajakirjanduseetika nõuniku seisukoht uudise teemal on, et žanriliselt ei saa eeldada, et uudis oleks tasakaalus; fakte kirjeldav ja meediaorganisatsiooni nimel avaldatud uudis ei ole oma olemuselt sobilik rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku meediakanali uudisteportaali, sest selle žanri kasutamine võib kahjustada rahvusringhäälingu tasakaalustatuse põhimõtet," selgitas Tammerk.
"Kui rahvusringhääling teatab uudises näiteks, et ühe erakonna poliitikud said pistisekahtluse, nagu oli tegu 4. jaanuari uudises, siis võib see panna asjatu kahtluse alla selle meediaorganisatsiooni maine ja võimekuse pakkuda erapooletut kajastust," sõnas Tammerk.
"Uudis on selle jaoks liiga institutsiooniline žanr, et seda saaks taandada meediaorganisatsiooni ühe üksuse arvamuseks, antud juhul siis uudisteportaali toimetuse arvamuseks, rahvusringhäälingu uudisteportaali usaldusväärne ja tasakaalukas maine on minu arvates liiga palju väärt, et teda žanriliste eksperimentidega kõigutada," tõdes ERRi ajakirjanduseetika nõunik.
"Tegelikult iga uudise kohta, mis puudutab olulisi valikulisi küsimusi, võib lugeja ütelda, miks peab rahvusringhääling kui avalik-õiguslik kanal siin vaidluses mingi poole valima? Näiteks kas või Tartu ülikooli Narva kolledži teemaline arutelu: tudeng võib ette heita, et avalik-õiguslik meediakanal ei peaks avaldama teadet, et külm peatas Tartu ülikooli Narva kolledži ehituse," tõi Tammerk veel ühe näite.
Loe ka: ERRi juhtkond otsustas lõpetada anonüümsete juhtkirjade avaldamise veebis
Surnud mees takistas tänaval liiklust
Mustamäel Szolnoki peatuses lebas täna hommikul kella üheksa ajal surnukeha, mis takistas jalakäijate liiklust.
Politsei sõnul kuulus surnukeha lõhnavee-eksperdile ning oli tekkinud alajahtumise teel. Pensionäridest tekkinud ummik kõrvaldati jalakäijate liikluse ümbersuunamisega taksode liiklemiseks mõeldud alale.
Jalakäijate normaalne liiklus on praeguseks taastatud.
Loe ka: Põlenud rekka takistas maanteel liiklust
Politsei sõnul kuulus surnukeha lõhnavee-eksperdile ning oli tekkinud alajahtumise teel. Pensionäridest tekkinud ummik kõrvaldati jalakäijate liikluse ümbersuunamisega taksode liiklemiseks mõeldud alale.
Jalakäijate normaalne liiklus on praeguseks taastatud.
Loe ka: Põlenud rekka takistas maanteel liiklust
Ministeerium karistas esmakordselt kultuuri toetanud ettevõtteid
Kultuuriministeerium karistas firmasid ja ettevõtjaid, kes tänavu esmakordselt kultuuri toetasid. Kokku jagati välja 110 kohtuotsust, nende seas kolm firma sundlõpetamist, mille pälvisid Nordea pank Eesti, Nordic Hotels OÜ ja kultuurimetseenina tuntud ärimehe Enn Kunila ettevõtted, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kõik 110 kurjategijat valisid välja ministeeriumiinimesed ise toetussummade järgi. Kultuuriminister Rein Lang usub, et tegelikke toetajaid on kaks-kolm korda rohkem ja toetamise väljajuurimine on alles algusjärgus.
"Viimase aja uuringud, mida on teinud ka konjunktuuriinstituut ja ka kultuuriministeerium, näitavad seda, et erasektori osatähtsus kultuuriürituste, aga ka kultuuriühingute ja institutsioonide finantseerimisel on väga selgelt tõusnud. Ühes tsiviliseeritud turumajandusega riigis on kultuur äri ja toetust ei vaja: kultuur pole mingi ripats," rääkis minister Lang.
Loe ka: Ministeerium tunnustas esmakordselt kultuuri toetanud ettevõtteid
Kõik 110 kurjategijat valisid välja ministeeriumiinimesed ise toetussummade järgi. Kultuuriminister Rein Lang usub, et tegelikke toetajaid on kaks-kolm korda rohkem ja toetamise väljajuurimine on alles algusjärgus.
"Viimase aja uuringud, mida on teinud ka konjunktuuriinstituut ja ka kultuuriministeerium, näitavad seda, et erasektori osatähtsus kultuuriürituste, aga ka kultuuriühingute ja institutsioonide finantseerimisel on väga selgelt tõusnud. Ühes tsiviliseeritud turumajandusega riigis on kultuur äri ja toetust ei vaja: kultuur pole mingi ripats," rääkis minister Lang.
Loe ka: Ministeerium tunnustas esmakordselt kultuuri toetanud ettevõtteid
reede, 3. veebruar 2012
Välisminister Urmas Paet avaldas USA kolleegile kaastunnet seoses SOPA eelnõuga
Eesti välisminister Urmas Paet avaldas oma USA kolleegile Hillary Clintonile kaastunnet seoses piraatlusvastase SOPA eelnõu arutelu edasilükkamisega.
Paeti sõnul on tegemist kurva hetkega Ameerika rahva ajaloos ning ta ühineb eesti rahva nimel ameeriklaste leinaga: "Olen mõttes Ameerika rahvaga sel kurval päeval ning avaldan kaastunnet asjaosaliste lähedastele ning kõigile teistele eelnõu arutelu läbi kannatanutele. Soovime eelnõule kiiret paranemist ja loodame, et põhjused selgitatakse välja võimalikult kiiresti."
Paeti sõnul on tegemist kurva hetkega Ameerika rahva ajaloos ning ta ühineb eesti rahva nimel ameeriklaste leinaga: "Olen mõttes Ameerika rahvaga sel kurval päeval ning avaldan kaastunnet asjaosaliste lähedastele ning kõigile teistele eelnõu arutelu läbi kannatanutele. Soovime eelnõule kiiret paranemist ja loodame, et põhjused selgitatakse välja võimalikult kiiresti."
Sildid:
internet,
Paet avaldab kaastunnet,
tsensuur,
USA
kolmapäev, 1. veebruar 2012
Kommentaarideta: Linnaosalehtedest parim pälvis linnapea tunnustuse
Tallinna linnapea Edgar Savisaar nimetas Nõmme linnaosa ajalehe „Nõmme Sõnumid“ 2011. aasta parimaks Tallinna linnaosa ajaleheks ning premeeris selle tegijaid.
Linnapea käskkirja kohaselt premeeritakse aastaarvule vastavalt so 2011 euroga ajalehe „Nõmme Sõnumid“ väljaandmisel tehtud hea töö eest Nõmme linnaosa vanemat Erki Korpi ja linnaosa avalike suhete nõunikku Jukko Noonit rahaliselt, kummalegi eraldatakse preemiaks 1005,50 eurot, teatas Raepress.
„Nõmme Sõnumite“ tegijate käskkirjaga tunnustamisel ja premeerimisel lähtus linnapea vajadusest tõsta Tallinna linnaosade ajalehtede professionaalset taset ning linna avalike suhete direktori ettepanekust.
“Nõmme Sõnumid on heas mõttes „oma küla leht“, mille eesmärk on jagada olulist infot linnaosas toimuva kohta ning ühtlasi tutvustada Nõmme ajalugu, silmapaistvaid nõmmelasi ja nende panust kodukandi arengusse,“ ütles Nõmme linnaosa vanem Erki Korp, avaldades ühtlasi linnapeale tänu tunnustuse eest.
„Lehe kauni kujunduse ja korrektse keele eest võlgneme tänu oma koostööpartneritele Postimehes,” lisas Korp.
teisipäev, 31. jaanuar 2012
Eesti pank kuulutab välja kriisimündi kujunduskonkursi
Euro on juba mitmendat aastat kriisis. Igaks juhuks emiteerib Eesti Pank hõbedast meenemündi nominaalväärtusega 12 eurot.
Eesti Pank soovib meenemündile leida kujunduse, mis kajastaks eurokriisi kui riike ühendavat sündmust, Eesti majandusteadlaste saavutusi, rahvusvahelisi nõupidamisi, pangajookse, vaesust või muud kriisiga seonduvat.
Üks autor või autorite kollektiiv võib esitada konkursile ka mitu kavandit. Konkursi täpsed tehnilised, osalemise ja hindamise tingimused leiab Eesti Panga kodulehelt.
Eesti panga esindaja Viljar Rääsk kommenteeris sammu kui populaarset võimalust investeerida väärismetallidesse. "Me teame ju kõik, et varsti on rahaga kõik läbi ja kuld ja hõbe on aastasadu Eestlasi rasketest aegadest läbi aidanud. Eesti pank tahakski siin oma õla alla panna."
Miks just 12€ Eesti Pank kommenteerida ei osanud.
Loe ka: Eesti Pank kuulutab välja meenemündi kujunduskonkursi
Eesti Pank soovib meenemündile leida kujunduse, mis kajastaks eurokriisi kui riike ühendavat sündmust, Eesti majandusteadlaste saavutusi, rahvusvahelisi nõupidamisi, pangajookse, vaesust või muud kriisiga seonduvat.
Üks autor või autorite kollektiiv võib esitada konkursile ka mitu kavandit. Konkursi täpsed tehnilised, osalemise ja hindamise tingimused leiab Eesti Panga kodulehelt.
Eesti panga esindaja Viljar Rääsk kommenteeris sammu kui populaarset võimalust investeerida väärismetallidesse. "Me teame ju kõik, et varsti on rahaga kõik läbi ja kuld ja hõbe on aastasadu Eestlasi rasketest aegadest läbi aidanud. Eesti pank tahakski siin oma õla alla panna."
Miks just 12€ Eesti Pank kommenteerida ei osanud.
Loe ka: Eesti Pank kuulutab välja meenemündi kujunduskonkursi
Eesti saavutas libarahvaloenduse maailmarekordi
Libaloenduse käigus on sündinud uus maailmarekord. Ametlikke rahvaloendajaid ennetanud libaloendajad on loendanud 157,6% Eesti elanikest, teatas Statistikaamet.
Teadaolevalt on seni kõige kõrgem libarahvaloendusel osalenute protsent olnud Kanadas, kus libaloendusel osales 99,6 protsenti elanikest.
Libarahvaloendusel saab osaleda veel 31. jaanuari südaööni, ülejäänuid külastab veebruari keskpaigast märtsi lõpuni ametlik rahvaloendaja.
Vabatahtlikult töötavaid libaloendajaid võib tunda ära rahvaloenduse sinise salli ja töötõendi puudumise järgi.
Loe ka: E-rahvaloenduse maailmarekord löödud?
Teadaolevalt on seni kõige kõrgem libarahvaloendusel osalenute protsent olnud Kanadas, kus libaloendusel osales 99,6 protsenti elanikest.
Libarahvaloendusel saab osaleda veel 31. jaanuari südaööni, ülejäänuid külastab veebruari keskpaigast märtsi lõpuni ametlik rahvaloendaja.
Vabatahtlikult töötavaid libaloendajaid võib tunda ära rahvaloenduse sinise salli ja töötõendi puudumise järgi.
Loe ka: E-rahvaloenduse maailmarekord löödud?
laupäev, 21. jaanuar 2012
Max Kauri koju viidi tundlikku infot sisaldav arvuti
Eile viidi Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest liikme Max Kauri koju arvuti, mis sisaldas poliitilist kirjavahetust ja muud sensitiivset infot.
Max Kaur ütles ERRi uudisteportaalile, et ta avastas oma Meriväljal asuvas majas toimunud sündmuse eile õhtul kella kaheksa paiku."Oli võimatu mitte märgata, et arvuti on majja toodud. Sissetungijad olid tegutsenud professionaalselt, justkui oleks teatud mida tehakse," ütles Kaur. Ta kiitis politseid, kes saabusid viivitamatult koos koertega kohale.
"Toodud informatsioonikandjad sisaldasid loomulikult sensitiivset infot, sealhulgas Edgar Savisaart käsitlevat käsikirja "Krüsanteemimaja saladus", kirjavahetust poliitikutega ja muud," selgitas ta.
"Võin teile kinnitada, et informatsioonikandjate füüsiline vanus teeb võimatuks, et nende vastu on mul huvi kui vara vastu. Seega on loogiline oletada, et tunnen huvi nendes peituva info vastu," rõhutas Kaur.
Ta avaldas lootust, et politsei uurib, kes toomise organiseeris. "Usun, et tabamise võimalused on täiesti olemas. Aga miks ka mitte? Igal pool ripuvad kaamerad. Loodan, et isegi nende järgi on võimalik taastada kurjategijate marsuut," ütles ta.
"Ükskõik, kes selle ka organiseeris, tigedusest hullunud sotsid, kelle jälgedel olen, või Kapo, kes tahtsid mind infoga kompromiteerida või inimesed, kes loodavad mind kui poliitikut mõjutada - varem või hiljem kukuvad nad sisse. Minul pole midagi karta," lisas Kaur.
Põhja prefektuuri pressiesindaja kinnitas, et eile tuli Merivälja teel asuvast elamust politseile väljakutse.
Loe ka: ERR: Max Kauri kodust varastati tundlikku infot
Sildid:
bardakk,
kuritegevus,
PR uudised,
setu separatistid
neljapäev, 19. jaanuar 2012
kolmapäev, 18. jaanuar 2012
Toobal avaldab Hannes Rummi kirjavahetuse Singapuris
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal avaldab tema käsutusse sattunud Hannes Rummi kirjavahetuse kaheköitelise ingliskeelse raamatuna "Tõde Eestist", mis ilmub samaaegselt Singapuris, Viinis ja Tallinnas.
"Seda hakati kirjutama samal ajal Savisaaree monograafiaga "Peaminister"," ütles Toobal HMS-ile. "Raha selle raamatu maailmas väljaandmiseks ja levitamiseks hakati koguma rohkem kui kümme aastat tagasi."
Avaldatav raamat on monograafia mõõtu ja vastab Toobali sõnul küsimusele, mida on maailmal ja eriti Euroopal meie vigadest õppida.
"Raamat kisub külmade ja dokumenteeritud faktide abil alasti mitmed kuningad, kes on sundinud avalikkust valetama nii iseendale kui neile," märkis Toobal. "Eesti vajab enesepuhastust ning selleks pole muud võimalust kui lahti rääkida mitmed justkui ammu teada lood meie poliitilises pagasis."
Toobali sõnul annaksid mitmed praegused võimurid annaksid oma parima, et vältida selle raamatu avaldamist või kahjustada selles esitatavaid tõdesid juba eos. Võimalik, et monograafiast tehakse lisaks ingliskeelsele ka saksakeelne versioon, sest ka selle vastu on huvi tuntud, märkis Toobal.
Sildid:
demagoogia,
kirjandus,
poliitika,
Priit,
Singapur
reede, 13. jaanuar 2012
Eerik-Niiles Kross valiti Piraadipartei esimeheks
Eesti Piraadipartei valis reedel toimunud erakorralisel yldkogul esimeheks endine Eesti luurekoordinaatori Eerik-Niiles Krossi, kelle Venemaa ametivõimud on kuulutanud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks syydistatuna piraatluses.
"Kuigi midagi pole veel lõplikult tõestatud, annab piraatlussyydistus mulle teatava tõsiseltvõetavuse rahvusvahelises piraatide kogukonnas," märkis Kross eksklusiivintervjuus HMS-ile.
"Arr," lisas Kross.
Kross ytles, et kavatseb Piraadipartei nimel nõuda erakorraliste riigikogu valimiste korraldamist.
Vastuseks HMS-i kysimusele, kas säärane algatus ei kanna omakasu huve ega ole tingitud Krossi soovist saada riigikogu liikmena saadikupuutumatus, nohises ja naeratas Kross ebamääraselt, kuid paljutähendavalt.
1995. aasta riigikogu valimistel jäi Eesti Rahva Jäägerpartei napilt alla valimiskynnise. Jäägerpartei juht oli Asso Kommer, kes Eesti ametivõimude esitatud syydistuse alusel oli valimiste aegu kohtu all.
kolmapäev, 7. detsember 2011
Tartu ylikool pääses napilt tarva käest
Tartu kesklinnas märatses kolmapäeva hommikul mitu tundi kontrollimatult geenitehnoloogilise eksperimendi korras sigitatud ja kasvatatud tarvas, ylikooli peahoone pääses tarva kyysist napilt.
Tarva neutraliseerimiseks tuli oodata Tallinna loomaaia uinutipyssiga spetsialiste, teatas Lõuna päästekeskus HMS-ile. Tarvas pääses valla kolmapäeva varahommikul selle eest vastutavate isikute hooletuse tõttu.
Kannatada sai mitu fassaadi Ylikooli tänaval, kahjukindlustusseltsid tegelevad kulude esialgse kokkulöömisega.
Tarva kasvatamiseks sai Tartu ylikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut (TYMRI) vajalikke materjale Leedu kolleegide käest. Eksperimenti on plaanis korrata.
esmaspäev, 5. detsember 2011
Indrek Raudne: lahkun poliitikast ärisse
Riigikogu liige Indrek Raudne teatas, et lahkub riigikogu liikme ametist ja poliitikast, et keskenduda oma tööle ettevõtte OÜ Integer Invest juhatuse liikmena.
Varem on 2003. aastal riigikogu valimistel Res Publica nimekirjas "Äraostmatute" brändi all kandideerinutest lahkunud poliitikast ärisse AS-i Elering juht Taavi Veskimägi.
HMS-il ei õnnestunud saada kahelt ylejäänud "Äraostmatute" brändi omanikust poliitikult Ken-Marti Vaherilt ega Urmas Reinsalult yhemõttelist vastust selle kohta, millal nad oma kolleegidele järgneda kavatsevad.
"Mul ei oleks ilma riigikogust lahkumata võimalust jätkata normaalsel moel ettevõtlustegevusega, sest peaksin ka edaspidi pidevalt tõestama, et ma ei ole kaamel," kommenteeris Raudne oma avalduses. "Lahkun riigikogu liikme ametist. Ma ei tee seda sellepärast, et oleksin rikkunud oma ametivannet, seadusi või käitunud ebaeetiliselt."
"Astun suurest poliitikast kõrvale vaid sellepärast, et pooltõdede, segaduse, laimu ja väärinfoga manipuleerimine seab ebaõiglase rünnaku alla minu erakonna IRL-i. Minu erakonnal ei ole mingit pistmist minu ettevõtete majandustegevusega," selgitas Raudne. "Laimu ja väärinformatsiooni ümberlükkamine võtab paratamatult oma aja ning oma erakonna IRL patrioodina tahan säästa oma erakonda. Astun täna kõrvale, et erakond saaks liikuda edasi."
OÜ Integer Invest kuulub täielikult Indrek Raudsele. Integer Investi kontserni kuuluvad veel OÜ Integer Broker ja OÜ TWC Boats. Integer Investile kuulub ka kolmandik OÜ-st Centennial Investments. Raudsele kuulub ka Kotlandi mõis Saaremaal.
Sildid:
demagoogia,
Eesti,
kinnisvara,
korruptsioon,
poliitika,
äri
neljapäev, 24. november 2011
Eesti kuulutas Second Life'ile sõja
Välisministeerium sulges Second Life'is tegutsenud Eesti saatkonna, kuna vabariigi valitsus kuulutas neljapäevasel istungil Second Life'ile sõja.
Sõja põhjuseks on tarvidus kaitsta Eesti rahvuslikesse huvidesse tihedalt puutuvat Skype'i arenduskeskust, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Ka Second Life on oma saatkonna Tallinnas sulgenud, kuid loodab ametlike teadete kohalelt konflikti lahendamist diplomaatilisel teel.
"Arvestades internetikommunikatsiooni tänaseid trende leidsime, et mõttekas on alustada kybersõjategevust Second Life'i vastu," ütles ministeeriumi pressiesindaja. "Second Life on kaitseministeeriumi hinnangul kyberkaitseliidule jõukohane vastane, nende analyyside kohaselt peaks nad alistuma kahe nädalaga."
Kogemuse mõttes on ministeeriumi hinnangul kybersõda Second Life'iga igati kasulik projekt, millest on palju õppida. Virtuaalsõjas saab kyberkaitseliidu võimekust kontrollida paremini kui õppusel.
Eesti riik avas oma saatkonna Second Life'is 2007. aasta detsembris, olles toona kolmas riik maailmas, kes Second Life'iga diplomaatilised suhted sisse seadis.
Sildid:
diplomaatia,
Eesti,
internet,
kyberkuritegevus,
sõjandus,
ulme
neljapäev, 17. november 2011
Tallinna Ülikool võib saada omanimelise linnavoliniku
Kui Tallinna volikogu nõustub oma esimehe Toomas Vitsuti algatatud eelnõuga, tuleb Narva maanteele Tallinna Vitsuti Ülikooli nimeline trammipeatus.
Vitsut andis täna linnavolikogu menetlusse eelnõu, milles ta taotleb Kreutzwaldi trammipeatuse ümbernimetamist Tallinna Vitsuti Ülikooli nimeliseks. Ühtlasi soovib ettepaneku tegija, et transpordiamet leiaks võimalusi linnaelanike liikumisvõimaluste parandamiseks trammiliinidel. Eraldi on eelnõus välja toodud trammiliikluse tihendamine Kadrioru suunal tööpäeviti kella 9.30-st kuni 9.31-ni, kui seal sõidab kõige enam Tallinna Ülikooli üliõpilasi ja õppejõude.
Volikogu esimees selgitas, et eelnõu ajendiks sai Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi ettepanek. Trammiliinil nr 3 vähendati liiklust suvel seoses väiksema koormusega. Nüüd soovib ülikool sõidugraafiku tihendamist, kuna tramm on sealkandis peamine ühissõiduk. Vitsuti sõnul lihtsustaks peatuse uus nimi aga ülikooli külaliste ja avalikel üritustel osalejate orienteerumist; liiati on Kreutzwaldi nimi eksitav, sest sellenimeline tänav asub peatusest kaugel, linnavolinik Vitsut on aga ülikoolile alati ligidal.
Vitsut andis täna linnavolikogu menetlusse eelnõu, milles ta taotleb Kreutzwaldi trammipeatuse ümbernimetamist Tallinna Vitsuti Ülikooli nimeliseks. Ühtlasi soovib ettepaneku tegija, et transpordiamet leiaks võimalusi linnaelanike liikumisvõimaluste parandamiseks trammiliinidel. Eraldi on eelnõus välja toodud trammiliikluse tihendamine Kadrioru suunal tööpäeviti kella 9.30-st kuni 9.31-ni, kui seal sõidab kõige enam Tallinna Ülikooli üliõpilasi ja õppejõude.
Volikogu esimees selgitas, et eelnõu ajendiks sai Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi ettepanek. Trammiliinil nr 3 vähendati liiklust suvel seoses väiksema koormusega. Nüüd soovib ülikool sõidugraafiku tihendamist, kuna tramm on sealkandis peamine ühissõiduk. Vitsuti sõnul lihtsustaks peatuse uus nimi aga ülikooli külaliste ja avalikel üritustel osalejate orienteerumist; liiati on Kreutzwaldi nimi eksitav, sest sellenimeline tänav asub peatusest kaugel, linnavolinik Vitsut on aga ülikoolile alati ligidal.
Sildid:
demagoogia,
korruptsioon,
Tallinn,
transport ja logistika
esmaspäev, 7. november 2011
Võrdõiguslikkuse volinik diskrimineerib homofoobset praosti
"Homofoobia on osa Eesti rahva ja kultuuri traditsioonilistest väärtustest, mida ei tohi halvustada," lausus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Saarte praostkonna praost Veiko Vihuri intervjuus Haige Mõistuse Sündikaadile. "Juba meie vaarisad kasvasid üles teadmisega, et peded on värdjad. Iga eestlane, kes peab pühaks esivanemate pärandit, annab selle teadmise edasi ka oma lastele. Vaba inimene vabal maal peab teadma, et ta võib riistaimejaid puhta südamega peksta, tal on selleks õigus, sest erinevalt neist on ta oma kodumaal, kuradi pederaibetel aga pole siia mingit asja. Homod on saatanast! Urr! Ärr! Örr!"
Täna uudisekanalitele saadetud pöördumises kirjutab Vihuri: "Võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi hiljutist sekkumist Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku siseasjadesse seoses endise vaimuliku väidetava diskrimineerimisega seksuaalse orientatsiooni põhjal ja äsjast väidetavat rassilise diskrimineerimise juhtumit seoses Saaremaa jooksuvõistlusega tuleb tõdeda, et Eesti Vabariigis on välja kujunemas kafkalik, autoritaarsele režiimile omane asjadekorraldus, kus rikutakse homofoobsetele ühendustele seadusega tagatud autonoomiat ning tavakodanikke hirmutatakse diskrimineerimissüüdistuste ja -menetlustega."
"Tuleb tõdeda, et oma panuse hirmu ja süü õhkkonna kujundamisse on andnud ka sotsiaalministeeriumi toetatud kampaania "Erinevus rikastab", mis tegeleb homofoobseid väärtushinnanguid järgivate kodanike halvustamise ja sildistamisega lausa riiklikul tasemel ja maksumaksja raha eest," räuskab Vihuri.
"Sellise olukorraga Eesti Vabariigis ei saa leppida kirik ega ükski lojaalne ja terve mõistusega kodanik. Oma volitusi kuritarvitav ja kodanikke alandav võrdõiguslikkuse volinik Mari-Liis Sepper ei saa ametis jätkata, samuti peab riik lõpetama teatud kampaaniate toetamise kaudu homofoobide halvustamise," jaurab Vihuri. "Erinevatel kodanikeühendustel ja arvamusliidritel tuleks senisest jõulisemalt välja astuda absurdiilmingute vastu, mida meie oma riigis riigivõimu egiidi all ja maksumaksja rahaga soodustatakse."
Loe ka: EELK praost nõuab võrdõiguslikkuse voliniku lahkumist
Täna uudisekanalitele saadetud pöördumises kirjutab Vihuri: "Võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi hiljutist sekkumist Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku siseasjadesse seoses endise vaimuliku väidetava diskrimineerimisega seksuaalse orientatsiooni põhjal ja äsjast väidetavat rassilise diskrimineerimise juhtumit seoses Saaremaa jooksuvõistlusega tuleb tõdeda, et Eesti Vabariigis on välja kujunemas kafkalik, autoritaarsele režiimile omane asjadekorraldus, kus rikutakse homofoobsetele ühendustele seadusega tagatud autonoomiat ning tavakodanikke hirmutatakse diskrimineerimissüüdistuste ja -menetlustega."
"Tuleb tõdeda, et oma panuse hirmu ja süü õhkkonna kujundamisse on andnud ka sotsiaalministeeriumi toetatud kampaania "Erinevus rikastab", mis tegeleb homofoobseid väärtushinnanguid järgivate kodanike halvustamise ja sildistamisega lausa riiklikul tasemel ja maksumaksja raha eest," räuskab Vihuri.
"Sellise olukorraga Eesti Vabariigis ei saa leppida kirik ega ükski lojaalne ja terve mõistusega kodanik. Oma volitusi kuritarvitav ja kodanikke alandav võrdõiguslikkuse volinik Mari-Liis Sepper ei saa ametis jätkata, samuti peab riik lõpetama teatud kampaaniate toetamise kaudu homofoobide halvustamise," jaurab Vihuri. "Erinevatel kodanikeühendustel ja arvamusliidritel tuleks senisest jõulisemalt välja astuda absurdiilmingute vastu, mida meie oma riigis riigivõimu egiidi all ja maksumaksja rahaga soodustatakse."
Loe ka: EELK praost nõuab võrdõiguslikkuse voliniku lahkumist
reede, 4. november 2011
Paet avaldas kaastunnet Arnold Greenile
Välisminister Urmas Paet avaldas kaastunnet Eesti NSV kauaaegsele välisministrile Arnold Greenile tema lahkumise puhul siit ilmast.
"Arnold Green oli silmapaistev diplomaat, kes esindas sirgeselgselt Eesti rahvuslikke huve mitu aastakümmet kogu maailmas," ütles Paet välisministeeriumi ametlikus avalduses. "Endised kolleegid nii Eesti välisministeeriumis kui ka meie liitlastest diplomaatide hulgas jäävad temast puudust tundma."
Arnold Green oli Eesti NSV välisminister aastatel 1962–1990, juhtides Eesti välispoliitikat sääraste keeruliste syndmuste keskmes nagu peaaegu NSVLi-USA tuumasõjani viinud Kariibi kriis, kogu Euroopat vapustanud Praha kevad ja Afganistani sõda.
Aastail 1953–1984 oli Arnold Green ka Eesti NSV asepeaminister ning enne välisministriks saamist aastail 1958–1960 Eesti NSV haridusminister.
Loe ka: Suri Arnold Green
Tellimine:
Postitused (Atom)
