Tallinna esimesed kodanikud olid hülgekütid. Tallinna linnaarhiivides toimunud väljakaevamistel avastatud ürgsetest toimikutest selgub, et linna esimene kodanik oli 34 aastane hülgeküttide juht Jorha.
Arhiivipõhjast leitud kasetohust kaantega kaust on dateeritud aastaga 2992 e.Kr., ning selle tollal kiilkirjalisest tekstist selgub, et antud aastal saabusid siia mererannale kummalist hoonet uudistama hülgekütid Lõuna poolt. Infosaali sisenenud kütte üllatas soojus ning valgusküllasus, samuti vähekarvane sekretär. Jorha ning tema kolm kaaslast: Teho, Õkva ja Pööka avaldasid soovi saada linna kodakondsus.
"5000 aasta eest ulatus meri praeguse linnavalitsuse välistrepini. Tuulisele kaldapealsele tekkis kalastajate-hülgeküttide hooajaline asula," selgitas abilinnapea Taavi Aas. "Esimestele kodanikele tegi linn ka arvestatavaid maksusoodustusi ning nii see asustus siia ümber koonduski."
Linna pressiesindaja sõnul on mälestus hülgeküttidest säilinud ka linna suulises traditsioonis. Nimelt armastavat linnavalitsus hülgemöla.
Leitud dokumente kavatsetakse pärast restaureerimist eksponeerida internetis.
Linnavalitsuse kohal tegutsesid varem hülgekütid
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar