reede, 21. november 2008

Tartus avati esimene survivor-tüüpi lastehoid

Mudilaste kilgete ja naeru sekka kostub plahvatus; järgnevas vaikuses kostub ahastavaid karjeid: pole muret, kiirabi saabub operatiivselt ja paari minuti pärast on lapsed juhtunu juba unustanud. Selline on survivori igapäev. Oleme külastamas uut tüüpi survivor lasteaeda.

"No põhiajendiks oli ikka see, et evolutsioon on inimkonna jaoks sisuliselt lakanud," selgitab lasteaia juhataja Tiiu, kes ei soostunud oma perenime avaldama. "Alustasime paar aastat tagasi hästi tagasihoidlikult, kui meil oli raha vaid mänguväljaku mineerimiseks." Tänaseks on laste päevahoid kolinud kahele korrusele ning laste mängunurgast võib lisaks miinidele leida ka pürotehnika kaste, suitsupomme, lõhkepakette ja muud lõbusat.

Selguvad elu põhitõed

Väike Mihkel tõstab oma sõbranna Anna granaadikildudest pikitud jala kasvataja laua pealt ära. Hetk tagasi oli see veel sõbranna küljes: "Näe, mul on nüüd Anna jalg! Mul on see roheline pliiats ka!" Juba ta tormabki mängukeerisesse tagasi. Kasvataja selgitab, et mõnikord on lastel kurb ka, kui mõni mängukaaslane hukkub, kuid nad õpivad peagi, et see on paratamatus ja elu nii töötabki. "Võib öelda, et siit lasteaiast kasvavad välja ainult need lapsed, kes on terve mõistusega ning kes saavad elus hakkama."

Juhataja sõnul on lasteaias ellujäämiseks tarvis mitte ainult vahedat mõistust ja oskusi hoiduda ohtudest, vaid ka kõvasti õnne. "Milleks meile kodanikud, kel ei vea, ah?"

Tervisekaitseameti käed seotud

Tervisekaitseameti ametnikud kommenteerivad survivori edu vastumeelselt: "See on kivi meie kapsaaias, kuid seadus ei luba meil sekkuda." Lastehoiul on paberid korras: kasvatajad on läbinud lõhkekoolituse ning kannavad kuuliveste, samuti on laitmatult puhas asutuse köök. "Nad on koletised, koletised," ahastas ametnik pisarsilmil.

Loe ka: Lapsed mängisid pommilao peal

Kommentaare ei ole: