Rootsi akadeemia Nobeli kirjanduspreemia komisjon on yksmeelselt leidnud, et tänavu väärib mainekat auhinda postuumselt jaurami leiutaja.
"Kui asja laiemalt vaadata, on tegu kahtlemata fiktsiooniga," ytles komisjoni sekretär, tähtis ja keerulise nimega rootsi kirjanik, viidates piinlikule asjaolule, et "Fiktsioonide" autor, pime argentiinlane Jorge Luis Borges suri kauaoodatud Nobeli preemiata. "Ja ykskord ometi tuleks see preemia Eestisse ära anda, siis on rahu majas ja eestlased võivad endale kõrva taha kirjutada, et Krossil ega Kaplinskil pole mõtet meie ukse taha kraapima enam tulla. Usume, et eesti rahvas suudab oma klassikuid edaspidi talitseda."
Et jaurami leiutaja isik pole teada ja kuulu ning iga loogika järgi peaks ta olema yhtlasi surnud, antakse preemia eesti rahvale ja jagatakse laiali Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali kaudu.
Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali ekspertgrupp leiab, et sihipärane viis toetust tarvitada oleks tellida Erki-Sven Tüürilt ja Arvo Pärdilt kahasse muusikalisi suur- ja väikevorme jauramisekstetile. Esialgsete arvestuste kohaselt läheb tellimisele kaks symfooniat, neli kantaati ning hulk pisemaid vorme.
Samuti on kavas moodustada rahvamajades tuuritamiseks ja muusikalise meelelahutuse pakkumiseks Riiklik Jauramisekstett (RJS), mille koosseisu kuuluksid bass-, bariton-, sopran-, metsosopran-, alt- ja tenorjauram, mille hulgas eristatakse funktsionaalselt rytmijaurameid ja viisijaurameid. RJSi hakkab dirigeerima Tõnu Kaljuste, kes leidis, et siin on ainest ka paariks grandioosset publikumenu nautivaks suveetenduseks.
Loe ka: Kaplinski versus Kross
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar