Laupäev, 30. aprill 2011

Ekspress liitub Päevalehe ja Maalehega

AS Ekspress Grupp on otsustanud liita Eesti Päevalehe, Eesti Ekspressi ning Maalehe. Tulemusena sünnib uus ajaleht Eesti Maapäevaekspress.

"Leht hakkab ilmuma neljapäeviti nagu kõik lehed," kirjutas Ekspress Grupp börsiteates. "Peatoimetaja valitakse seniste toimetajate seast paber-kivi-käärid-meetodil; kui see piisava aja jooksul selget tulemust ei anna, hakkame lugema "Entel-tentel trikatrei"." Toimetused liidetakse sama lihtsal ja selgel viisil: pidulikul rivistusel pikkuse järjekorras antakse käsk "Kolmeks loe!".

Ajalehtede ühinemise käigus luuakse Ekspress Grupi ühine multimeedia uudisruum, kus leiavad omale koha ka Delfi ning eelnimetatud ajalehtede kuukirjade toimetused. Uut ajalehte hakatakse tegema sünteetilis-integratiivsel meetodil, peamine žanr hakkab olema uuriv arvamusuudis, mis käsitleb Tallinna korruptsiooni ja ööklubisündmusi rahvuslik-konservatiivsest vaatenurgast. Kuna ajaleht ilmub paberil, saab selle veebiversiooniks Delfi. Samuti ilmub leht Priit Hõbemäe iPadis, soovijad võivad seda Hõbemäelt näha küsida.

Kõigi toodete toimetused kolitakse suve alguseks ühisele pinnale senise Eesti Päevalehe harjakapis Narva mnt 13. Ajalehe toimetus asub organisatsiooniliselt AS-is Eesti Ajalehed, Delfi toimetus jääb AS-i Delfi koosseisu. Kõigi ajakirjandustoodete tugistruktuurid kolitakse seniste Eesti Ekspressi ning Maalehe ruumide pööningule Narva mnt 11e. AS Delfi loobub oma senistest bürooruumidest Rävala tänaval.

Lisaks moodustatakse eelnimetatud ettevõtete baasilt eraldi finantsteeninduse üksus, mis hakkab olema osa kontserni emaettevõtte organisatsioonist ning mis asub teenindama kontserni tütarettevõtteid. Finantsteeninduse üksusse jäävad alles vaid ettevõtte juhtkonna liikmetena töötavad finantsjuhid ja pearaamatupidajad.

Muudatuste eesmärk on ühildada ajalehtede kirjastamise tugistruktuuride toimimine, koondada kogu Ekspress Grupi sisutootmise võimekus ühte asukohta ning luua tekkiva parema infovahetuse ja kasvava võimekuse alusel uued võimalused kvaliteetsisu tootmiseks uutesse meediakanalitesse, sh interneti- ning digitaaltelevisiooni.

Ühine uudisruum loob eeldused toimetuste parema tehnoloogilise toega varustamiseks nii tarkvara kui ka riistvara osas, mistõttu paraneb ajakirjanike ajakasutus ja kiireneb Ekspress Grupi toodete sisulise kvaliteedi areng. Ajakasutuse jälgimiseks paigaldatakse endisesse harjakappi veebikaamera, tehnoloogiline tugi ostetakse sisse kaugteenusena Indiast.

Tugistruktuuride osas liituvad ajalehtede levi, klienditeeninduse, turunduse, reklaami ning tehnoloogilise teenindamise üksused. Selline ümberkorraldus võimaldab seni erineva juhtimise all olnud üksustel paremini ühiseid kliente teenindada nii ajalehtede levitamisel kui reklaami müümisel. Uue üksuse nimeks saab kliendilevireklaami üksus ning sellesse valitakse kolm töötajat, üks igast senisest ajalehest.

Paralleelselt kahe ettevõtte liitumisega luuakse ASi Eesti Ajalehed uue tütarfirmana raamatukirjastamisega tegelev ettevõte, kuhu koondatakse kogu senine Eesti Ekspressi, Maalehe ning Eesti Päevalehe kaubamärgi alt toimunud raamatute kirjastamine, teatas Ekspress Grupp börsile.

Raamatukirjastuse loomisega koondub kogu Ekspress Grupi raamatute kirjastamise oskusteave ühe organisatsiooni kätte. Praegu on see organisatsioon veel välja valimata, kuid tõenäoliselt saab selleks Ekspress Grupi konkurent, kes on suuruselt kolmas raamatute kirjastamise ettevõte Eesti turul. Töötajate läbirääkimised konkurentidega veel käivad.

Swedbank Marketsi analüütik Risto Hunt leidis, et laias laastus on Ekspress Grupi reorganiseerimine hea uudis.

"Pikemas perspektiivis peaksid parema organiseerituse tõttu äritegevuskulud aga langevad ehk kasumlikkus peaks paranema," puterdas Hunt. [Kirjaviis muutmata. - Toim.]

Hundi analüüsi toetab HMSi küsitlus, mille andmeil soovib 99,9% Maalehe lugejaist tihedamat infovahetust Delfiga, 0,1% aga igatseb seda palavalt.

Välisminister Urmas Paet avaldas Ekspress Grupi ajalehtedele liitumise puhul kaastunnet.

Loe ka: Eesti Päevaleht liitub AS-iga Eesti Ajalehed
Analüütik Ekspressist: muudatused võivad olla head

Reede, 29. aprill 2011

Telekanali tunniajaline elektrikatkestus jäi märkamatuks

Eile kella poole kümnest kuni poole üheteistkümneni õhtul kadus elektrikatkestuse tõttu TV3 eetrist pilt. Õnneks ükski vaataja katkestust ei märganud.

Kanali pressiesindaja Annely Adermann ütles, et katkestuse põhjuseks oli Eesti Energia elektrikatkestus Lasnamäel, mis mõjutas TV3 stuudioid Peterburi maanteel.

Adermanni sõnul tekkisid probleemid kella üheksa ajal. Pärast seda pidasid kanali varusüsteemid veel pool tundi vastu ning siis jäi ekraan TV3 kanalil tummaks.

"Õnneks ei olnud sellest häda," kommenteeris Adermann. "Õhtusel ajal on inimestel teisigi toimetusi ning telekas mängib enamasti taustaks. Nagu selgus, ei pannud keegi pildi puudumist tähele."

Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann ütles HMSile, et Peterburi teel toimus maakaabli rike, mis viis rivist välja üheksa alajaama ja jättis elektrita 55 klienti, nende hulgas ka TV3 stuudiod.

Bachmann märkis, et katkestust püüdis kõrvaldada brigaad, mille töö võttis aega ligi viis tundi. Telekanalile TV3 pakuti elektrigeneraatorit, mis taganuks saadete edastamiseks vajaliku toite, ent teletöötajad ei pidanud seda vajalikuks.

"Arusaadav, ega ma ise ka õhtuti telekat vaata," nentis Bachmann. "Pärast pikka päeva tahaks ikka elus inimestega suhelda, parem räägin oma perega või loen raamatut. Eestlaste seas pole telekavaatamine lihtsalt kombeks."

TV3 pilt taastus kella poole üheteistkümne paiku. Sari "Kättemaksukontor" jätkus oma tavalisel viisil ning edasi ei lükkunud ka otsesaate "Kolmeraudne" algusaeg.

HMS uuris asja ka Starmani ja Elioni klientidelt, kes samuti ei märganud, et telerid ei näidanud ühtegi kanalit.


Loe ka: Elektrikatkestus jättis TV3 tunniks pildita

Teisipäev, 19. aprill 2011

Kultuuripealinn kutsub adopteerima löökauke

Tallinna Linnavalitsus esitas üleskutse aktiivsetele linnakodanikele tänavaaukude adopteerimiseks. Adopteeritud aukude liikluses avastamine on lihtsam ja hoiab kokku tervist ja vara.

Surev talv jättis meie tänavatele koledad armid, kuid erinevalt varasematest aastatest pole tänavu meie linnakassas piisavalt raha, et neid kõiki täielikult lappida. Aukudes amortiseeruvad autod paraku oluliselt kiiremini, kui neist väljaspool. Õnneks ei hädalda linnakodanik tänavu käed rüpes vaid võtab seekord ka midagi päriselt ette.

Aasta 2011 kuluuripealinn kutsub kõiki linnakodanikke löökaukude adopteerimise talgutele!

Talgud toimuvad juuni alguseni või kuni auke jätkub. Augu adopteerimiseks moodustab abivalmis kodanik erksavärvilise värvipihusti abil selle ümber väikese ringi, millele vajadusel lisab samakõrgusjoontele iseloomulikke sissepoole osutavaid joonekesi. Adopteeritud auk paistab autojuhile kergemini silma ning võimaldab seda aegsasti vältida.

"Kuna oma kodukandi augud on kõigile teada, on tegemist suuresti kultuuripealinna külaliste ja teistes linnaosades elavaid kodanikke abistava initsiatiiviga," selgitas transpordiameti juhataja asetäitja Tiit Simson HMSile. "Tegemist on väikese viisakusavaldusega kasvõi iseendale, kui unisema peaga või pimedas sõitma juhtute. Kodanikuaktiivsus suurendab kogukonnateadlikkust ning on osa kodanikuühiskonna arengust," lisas ta. Lisaks soovitab amet talgutele kaasata ka lapsed ning manitseb aukude märkimisel jääma maitsekuse piiridesse: olemasolevat teekattemärgistust mitte kahjustama "Hüüdlaused jäägu ikka plakatitele."

Linnavalitsus paneb osalejatele südamele, et aukude adopteerimist viidaks läbi hilisemal, madalama liiklusintensiivsusega ajal ning et teel liikumise ajal kantaks helkurveste.

Eelmise innovatsiooni tegi Tallinn teekattemärgistuse alal aastal 2008, mil märkis kesklinnas ühissõidukiraja kirjaga "BUS". Parimaid ja värvikamaid momente talgutest kajastab varem aukude lappimisele kulunud raha eest Tallinna Televisioon.

Pühapäev, 17. aprill 2011

Tallinna TV vastased kuulutasid Siret Kotka blufiks

Kuigi Tallinna linna kodulehekülg internetis loetleb üles nii väidetava abilinnapea nõuniku Siret Kotka ameti, aadressi kui telefoni, ei pea liikumise ”Maha Tallinna TV – raha lasteaedadele” toetajad seda piisavaks tõenduseks pr Kotka olemasolust.

”Pole mingit kinnitust, et Siret Kotka nime taga ei varju näiteks mõni alaealine, Tallinnas mitte elav kodanik või muidu ebareaalne isik,” leidis liikumise anonüümseks jääda soovinud aktivist. ”Palju usutavam tundub, et tegemist on blufi ning parteipoliitilisest huvist kallutatud sooviga linnavalitsuse ja lasteaedade mainet mustata”.

MTÜ Raha Lastele ühe eestvedaja sõnul on aga vastuvõetamatu pr Kotka väidetav seos alaealistega: ”Praegu näeb ta välja nagu mingi nali. Laste arvel ei tohi aga nalja teha. Sellele olen ma kategooriliselt vastu.”

Hetkeseisuga pole Siret Kotka oma olemasolu kommenteerinud ega kinnitanud."

Loe ka: Õhtuleht: "Siret Kotka kuulutas Tallinna TV vastased olematuteks inimesteks"

HMS tänab külalisautorit

Esmaspäev, 11. aprill 2011

Steve Jobsi martüürium on plaanitud 2012. aastasse

USA päritolu üleilmse brändihaldusettevõtte Apple juhtimisest tervislikel põhjustel taandunud messiaanlik Steve Jobs on planeerinud oma märtrisurma 2012. aastasse.

Jobs on valinud oma surmaaja maiade kalendri ajastu lõpu järgi, teatas Apple börsile.
Martüüriumi täpset kulgu ettevõte veel ei avalda.

Pärast teate avaldamist Steve Jobsi surma 2013. aastaks ja hilisemaks planeerinud futuuride hinnad Chicago kaubabörsil langesid. Börs lisas need väärtpaberid oma jälgimisnimekirja, kohaldades ajutised kauplemispiirangud.

Futuuride põhjal saabub Jobsi surm kõige tõenäolisemalt Microsofti või Google'i terroristliku rünnaku läbi.

Teisipäev, 5. aprill 2011

Majanduskriis piiras leibkondade tarbimist

Majandusministeeriumi pressiteate kohaselt tarbis Eesti riik 2010. aastal 2007. aastaga võrreldes 5% vähem leibkondi. Kuna trend viitab leibkondade tarbimise jätkuvale kahanemisele, on seatud eesmärgiks vähendada leibkondade arvu 2012. aastaks 15% võrra.

"Olgem ausad: praeguses majanduskeskkonna Eesti lihtsalt ei vaja nii palju leibkondi," selgitas ministeeriumi kantsler Marika Priske. "Leibkondade ülejäägiga on kaks võimalust: utiliseerida need kodumaiselt või suunata eksporti."

Praeguste kavade kohaselt alustatakse leibkondade ekspordiga Soome ja Suurbritannia suunal juba 2011. aasta IV kvartalis. Austraalia ning Kanadaga käivad läbirääkimised leibkondade vahetamiseks saastekvoodi vastu, mille Eesti võib omakorda edastada Jaapanile. Tagavaraplaanide asjus on koostöös keskkonnaministeeriumiga alustatud konsultatsioone Ragn-Sellsi ja Veoliaga, konsultatsioone juhib keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juht jäätmeosakonnaga Peeter Eek.

Loe ka: Majanduskriis piiras leibkondade tarbimist

Reede, 1. aprill 2011

Paet: hindame kõrgelt partnerite abi

Välisminister Urmas Paeti sõnul jätkub tihe koostöö nii Liibanoni ametivõimude kui partnerriikide esindajatega Liibanonis röövitud Eesti kodanike leidmiseks. „Väga oluline on olnud näiteks Prantsusmaa tugi,“ lisas ta.

Paeti sõnul on Eesti tänulik kõigile partneritele toe ja abi eest, teatas välisministeerium.

Välisminister Paet on viimastel päevadel olnud ühenduses Prantsuse, Türgi, USA, Suurbritannia, Itaalia, Saksamaa, Norra, Araabia Ühendemiraatide ja Palestiina välisministriga ning Süüria asevälisministriga, et arutada koostööd Eesti kodanike leidmiseks. Samuti on Paet rääkinud sel teemal mitmel korral Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga.