Poola jõest leiti Kalevipoja mõõk

 Poola veebiportaal Onet andis eile teada, et Poolast Odra jõest leiti 750 aasta vanune mõõk. Leidu uurinud poola arheoloogide sõnutsi on leid unikaalne, kuna lisaks terale on sisuliselt terviklikuna säilinud ka mõõga tupp ja muud puitosad. Kuigi mõõga vanust osati Poolas dateerida võrdlemisi täpselt, varjutas selle päritolu aga saladuseloor.

Eesti arheoloogil ja keskaja relvastuse asjatundjal Ain Mäesalul on aga hypotees relva päritolu kohta. Mäesalu usub, et niisugune mõõk ei saa olla tavaline ning selle imelise säilimise taga peab olema relva valatud võluvägi. Ja selliseid relvi saab meie kandis olla vaid yks - tegu peab olema mõõgaga, mille sepistas Kalevipojale soome sepp.

Fotol: Odra jõest leitud mõõk

Mäesalu hypoteesi toetab kahtlemata ka mõõga vanuse dateering, mis langeb täpselt muistse vabadusvõitluse perioodi, st aega, mil Kalevipoeg pidas veriseid lahinguid raudmeestega. Kuidas aga sai Kalevipoja mõõk Odra jõkke, kui rahvasuu on iidsest ajast teadnud selle viimaseks puhkepaigaks olevat Kääpa jõge? Mäesalu leiab, et hiiglakasvu Kalevipojale ei olnud piirid kahtlemata mingiks takistuseks ning miks mitte võidelda raudmeestega nö nende tagaaias. Rahvasuu on aga tuntud ebausaldusväärne teadmiste allikas, samas kui materjal ei valeta. Nii ongi Mäesalu juba võtnud poolakatega yhendust rauaproovide hankimiseks, et nende abil oma hypoteesi kinnitada.

Priit Sibul: NSDAP valimislubadustel on Isamaaga palju ühist

Isamaa eestseisuse ja riigikogu liige Priit Sibul leiab, et NSDAP valimisprogrammi lubadustel on tema erakonnaga palju ühist.

"Mul on NSDAP valimislubadusi lugedes hea meel, ühisosa on palju. Kui nad nii palju asju korraga lubavad, siis peabki olema," kirjutas Sibul sotsiaalmeedias, millega eristus mitmetest teistest erakondadest ja poliitikutest, kes pidasid NSDAP valimislubadusi utopistlikeks ja välistasid nendega ka edasise koostöö.

"Natuke mõistan ma ka, miks Kaja Kallas (ja mõni veel) NSDAP lubaduste peale närvi läks. Mõni lubadus on veider ja ehk oleks mõistlik kui NSDAP defineeriks prioriteedid, mingisuguse pingerea, siis oleks neil tulevikus ka koalitsioonipartnerite leidmine lihtsam. Valijad saaks ka aru, mis see siis täpselt on, mida nad igal juhul korda tahavad saata ja millest nad niisama unistavad," lisas Sibul.

NSDAPga valimiste järgset koostööd on lubanud ka Sibula justiitsministrist erakonnakaaslane Urmas Reinsalu.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas teatas pärast möödunud laupäeval Nõmme Raadio kodulehelt leitud NSDAP valimisprogrammi, et see andis lõpliku selguse, et Reformierakond välistab nendega koostöö. Kallas ütles seisukoha, et NSDAP ohustab Eesti põhiseaduslikku korda. "Kui lisada siia majanduspoliitiline ja rahanduspoliitiline lauspopulism ning Euroopa Liidust lahkumine, on selge, et NSDAP eesmärk on Eestit lõhkuda ja nõrgestada suhteid meie liitlastega läänes," lausus ta.

"Ei, meil pole küll lauspopulismi ja Euroopa Liidust lahkumise vastu midagi," kommenteeris Priit Sibul.

Teistest parteijuhtidest on NSDAP-ga koostöö välistanud ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

Isamaa valimisprogrammiga saab tutvuda siin ja NSDAP omaga siin.

Loe ka: Priit Sibul: EKRE valimislubadustel on Isamaaga palju ühist

Arheoloogid leidsid rahvusraamatukogu alt ettevõtete surnuaia

Arheoloogid leidsid Tallinnas rahvusraamatukogu haljasala korrastustöödega seotud päästekaevamistel praeguse Eesti territooriumil avastatutest seni suurima ettevõtete surnuaia.

"Siia on maetud ettevõtteid vähemalt Põhjasõjale eelnenud 17. sajandi suurest majanduskriisist alates, kuid ei saa välistada ka varasemaid matuseid. Sellist, tuhandete ettevõtete jäänuseid sisaldavat matusepaika ei ole meil tõesti varem teada olnud," kommenteeris Tallinna Ülikooli arheoloogia vanemteadur Erki Russow. "Maetute hulgas on nii füüsilisest isikust ettevõtjaid, tulundusyhistuid, täisühinguid kui ka osaühinguid, sekka ka mõni aktsiaselts."

Russowi sõnul võis koha valikut mõjutada katkuohvrite matusepaiga Barbara kalmistu ja Tõnismäe kabeli kunagine asukoht. Tagasiulatuvalt annab paigale täiendavat sümboolset väärtust nn pronkssõduri endine asupaik ning pyramiidi meenutav rahvusraamatukogu hoone, mille projekteeris Raine Karp.

Tallinna Ülikooli arheoloogid jätkavad kaevamisi eeldatavasti suve lõpuni. Põhjalikumat teaduslikku monograafiat Tõnismäe ettevõtete surnuaiast on oodata lähiaastail.

Loe ka: Uus firmamatja lahkus turult kiiresti

Peapiiskop Viilma: Vabandan Eestimaa rahva ees pildirüüstamise pärast. Me enam ei tee!

EELK peapiiskop Urmas Viilma tegi Eesti Rahva Muuseumi külastamisest ajendatuna avalduse, milles vabandab ja tunneb kahetsust kultuurilise hävitustöö pärast, mille nii Eestis kui ka mujal Euroopas panid toime reformatsiooniaegsed protestandid.

Peapiiskop Urmas Viilma lahkus Eesti rahva muuseumi avamispeolt kahetiste tunnetega. Teda häiris eksponaat, mille juures oli üks selgitav sõna - reformatsioon.

"Tegemist on suure, peaaegu inimese kõrgusega läbipaistva ekraaniga, millel on kuvatud valgusjoontega Neitsi Maarja figuur. See figuur on seal püsivalt, kuni keegi lööb jalaga ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohta ekraani all servas. Löögi tagajärjel lendab figuur kildudeks. Ja see ongi selle eksponaadi mõte – lasta purustada jalalöögiga Neitsi Maarja kujutis," kirjeldas Viilma oma Facebooki lehel.

"Kui eksponaadi autorid näevad selles eelkõige vaid ajaloolist fakti, siis usklike inimeste jaoks, keda on Eestis jätkuvalt ka 500 aastat pärast neid sündmuseid, on selle figuuri puhul tegemist endiselt Neitsi Maarjat kujutava pildiga, mille lõhkumine jalalöögiga on vastuvõetamatu ja riivab usulisi tundeid ning mõjub pilkena," kirjutas ta.

"Mul on väga kahju, et protestandid nagu mina, kelle tegevusest on sündinud luteri kirik, sealhulgas EELK, panid omal ajal toime selliseid barbaarsusi. Tänapäeva Euroopas on üldiselt kombeks arvata, et me oleme niisugustest asjadest välja kasvanud, oleme kultuursemad ja targemad. Mõnedki halvustavad islamit, kuna moslemite seas on radikaale, kes veel praegugi lõhuvad hindamatuid kultuuriväärtusi. Meid šokeerib, kui me näeme videosid, kus Talibani ja ISISe usuhullud hävitavad Vana-Lähis-Ida ja Antiik-Rooma kunsti ja arhitektuuri, ja me tahame uskuda, justkui meil poleks sellega midagi pistmist.

Samas oli see kõigest mõni sajand tagasi, kui siinsamas Eestiski meie enda õndsa usuisa Luteruse õpetusega õigustati märatsemist ja rüüstamist. Me ei saa öelda, justkui oleks pildirüüstamine Tallinnas ja Tartus olnud vähem häbiväärne kui Pronksiöö. Pigem vastupidi: Pronksiööl ei rünnanud isegi kõige vägivaldsemad jõugud meie ühist Eestimaa kultuuri, ei laastatud muuseume ja teatreid, rääkimata kirikutest. Reformatsiooni käigus toimunud sündmused - ei, mitte iseenesest "toimunud", vaid meie oma inimeste tehtud teod, usuliste ettekäänetega õigustatud - põhjustasid meie kultuuripärandile korvamatut kahju. Me ise hävitasime suure osa pärandist, mida nüüd Eesti Rahva Muuseumis ei ole ega saagi olla. Selle asemel peaks ERMi ekspositsioonis olema suur tühimik.

Tuleval aastal möödub reformatsiooni algusest viissada aastat. Meile, protestantidele, annab see hea ajendi vaadata peeglisse ja tunnistada, et meie selja taga on ajalugu, milles on nii head kui ka halba. Ehkki reformatsioon ei tähendanud üksnes ega isegi mitte eelkõige pildirüüstet, ei saa me eitada, et see toimus. On hea, kui me suudame ajaloost õppida ja võtta kaasa üksnes Kuid me ei tohi ka halba unustada, vaid peame pidama meeles, et sellistel asjadel ei tohi korduda lasta. Me peame pidama meeles, et usuga ei tohi õigustada barbaarsust ja vihkamist. Kui me püüaksime seda eitada ja unustada, milline oleks selle pedagoogiline mõju? Kui me mõtleme, et ühel päeval võiks luterlusega põhjendades uuesti süüdata reaalselt eksisteerivaid hooneid Tallinnas, siis ehk näeme asju teises valguses.

Mul on häbi. Mul on häbi mitte üksnes selle pärast, et minuga sama usku jagavad inimesed tegid midagi niisugust, õigustades end sellesama usuga, vaid ka selle pärast, et mitte kordagi selle viiesaja aasta vältel pole keegi meist võtnud endale vastutust. Mitte kordagi pole luterlik kirik tunnistanud, et see oli vale, kahetsenud kuritegusid ja vabandanud kogu Eestimaa rahva ees, kellelt rööviti tähtis osa tema kultuurist.

Tänapäevast EELK-d ei olnud reformatsiooni ajal veel olemas, nii nagu ei olnud isiklikult mindki. Kuid kui me tahame pidada end osaks ajaloost ja traditsioonist, mitte arvate, et sündisime eile tühjast kohast, peame kandma kogu ajaloo koormat, mitte valima välja meeldivaid osi ja kõike muud eitama. Seepärast ütlen ma: ma vabandan. Mul on kahju. Ja ma püüan teha kõik, et mitte kellelgi poleks põhjust uskuda, justkui võiks luterlusest kunagi taas sündida midagi nii mõistuse- ja inimsusevastast, midagi nii madalat ja Kristuse õpetusele nii vastupidist nagu seda oli pildirüüstamine viissada aastat tagasi.

Ma tänan Eesti Rahva Muuseumi, et ta seadis meie ette peegli ja meid sellele valusale teemale mõtlema sundis."

Facebooki postituse kommentaarides avaldas Urmas Paet Urmas Viilmale ja EELK-le kaastunnet.


Vaata ka:
Peapiiskop Viilma: ERM-is Neitsi Maarja kujutise jalaga löömine solvab usklikke ja jätab ajalooliselt vale mulje

Helm: järgmise sajandi alguseks võiksid Eesti maksud olla ajalugu

Maksu- ja tolliametis (MTA) antakse tänavu täishoog uue iseteeninduskeskkonna ja infosüsteemide loomisele, et aastaks 2120 ei peaks keegi enam makse maksma. MTA peadirektor Marek Helm leiab, et Eestist võiks saada esimene riik, kus maksud üldse ära kaovad.

Eelmist aastat kokku võttes nentis Helm, et maksude laekumine ületas riigieelarve ootusi 136 miljoni euroga. Paremale maksulaekumisele aitas kaasa nii 1000-euroste arvete deklareerimise kohustus kui ka töötamise register, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui küsida, mida meil veel vaja on, siis ma ütleks, et midagi ei ole vaja, sest lagi on saavutatud ja edasi saame vaid vähem makse koguda," selgitas Helm. Seetõttu alustas maksuamet juba eelmisel sügisel uue infotehnoloogilise keskkonna väljaarendamist. Juba on käivitunud projekt Eesti 3.0, mis aitab ettevõtjate koormust pidevalt vähendada. Eesti 3.0 eesmärgiks on lõpetada igasuguste andmete kogumine ja lõpuks ka maksude arvestamine.

Eesti 3.0 on siiski vaid väike osa riigireformist, mille eesmärk on leida võimalusi planeerida riigi tegevusi kahanevalt ja nii nutikalt, et suudame üha väiksema ja väiksema asutuste ja töötajate arvuga pakkuda inimestele ja ettevõtetele järjest vähenevaid avalikke teenuseid, kuni lõpuks pole vaja pakkuda ühtegi teenust ühelegi inimesele.

Rahvastik väheneb Eestis statistikaameti andmetel seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel keskmiselt 4800 inimese võrra aastas (0,4 protsenti). Lõpliku kadumiseni kuluks seega mitusada aastat. Riigireformi lõppeesmärk on neid protsesse ennetavalt suunata ja teha Eestist juba 100 aastaga esimene riik maailmas, mis end ise ära kaotab.

Loe ka: Helm: järgmise kümnendi alguseks võiks maksudeklaratsiooni esitamine olla ettevõtja jaoks ajalugu

Ilves: Euroopa Liit kaotab oma ykssarvikud Ameerikale

Ameerika mandril on ohustatud ykssarvikute eluks vajaliku ökosysteemi hoidmiseks tehtud rohkem

kui Euroopas ning seetõttu on yha rohkem ykssarvikuid otsustanud kolida yle lombi, ütles president Toomas Hendrik Ilves ykssarvikute kaitsele pyhendatud konverentsil Londonis.

"Ykssarvikud kolivad Euroopast Ameerikasse kahel põhjusel – parem võimalus leida sobivaid metsi eluks ning inimesi, kes nendesse usuksid. Mõlemad on ykssarvikute eluks hädavajalikud ja Euroopas on mõlemat yha vähem. Seetõttu elutsevad Euroopast pärit ykssarvikud nyyd pigem yle ookeani. Euroopa on seetõttu iga aastaga yha vähem muinasjutu- ja mytoloogiasõbralikum võrreldes Ameerika Yhendriikidega. Ja seda hoolimata siin antiikajast saati talletatud rikkalikust pärimusest," ytles president Ilves.

"Näiteks nähtamatute roosade ykssarvikute populatsioon on Euroopas sama hästi kui kadunud," märkis Ilves. "Samas on helded metseenid toetanud nähtamatute roosade ykssarvikute populatsioonide taastamist Ameerikas, muu hulgas kasutades ka Euroopa ja Aasia erakogudest ostetud isendeid."

Riigipea keskendus oma sõnavõtus peamiselt sammudele, mida Euroopa peaks ette võtma, et ykssarvikute ökosysteemi hoidmisel konkurentsivõimeline Ameerika riikidega.

Loe ka: President Ilves Londonis: Euroopa Liit kaotab oma IT-ükssarvikud Ameerikale

Tallinna ülikooli ajaloo instituuti asub juhtima Balthasar Russow

Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi nõukogu valis instituudi uueks direktoriks kroonik Balthasar Russowi.

Instituudi nõukogu direktori kohale oli kaks kandidaati, lisaks Toomkapiitli esitatud Russowile oli Saksa Ordu esitanud oma kandidaadina Läti Henriku, ytles instituudi nõukogu esimees HMS-ile.

Instutuudi nõukogu valis 30. mail direktoriks Russowi, rõhutades tema eruditsiooni ja häid kombeid, mis võiks hoida ka tudengeid ylemeelikult käitumast.

Russow asub ametisse tänavu augustis, tema eelseisev ametiaeg kestab kakskymmend viis aastat.

Russow on varem teeninud kirikuõpetajana ning kaitses mõne aasta eest Heidelbergi ylikoolis doktoritööna oma Liivi sõda käsitleva monograafia, mis on pälvinud palju kiitvaid retsensioone.

Loe ka: TLÜ ajaloo instituudi direktoriks saab Erki Russow

Emajõe kaldalt leiti kiviaegse lahingu mälestusmärk

Rühm Tartu Ülikooli arheolooge leidis Tartu lähistel Emajõe kaldalt iidse matmispaiga, kus lebasid üksteise kõrval ja otsas kümne inimese säilmed.

Juba pea kaks nädalat on arheoloogidegrupp - kunstnik Kristel Külljastinen, antropoloog Martin Malve, arheoloogiamagistrandid Kristi Tasuja ning Ülle Aguraiuja, tudengid Pille Anek ja Rasmus Pruus - doktorant Mari Lõhmuse eestvedamisel Tartu lähistel Emajõe kaldal vaikselt maapinnas säilnud matmispaika uurinud.

Töid alustati 29. juunil hüpoteesiga, et avatakse kiviaegne matus, kuhu on asetatud üks või äärmisel juhul kaks kadunukest. Üsna suur oli uurijate üllatus, kui hauas lebasid üksteise kõrval ja otsas kümne inimese jäänused. Alates 1977. aastast on see esimene nii suur kiviajast pärit leid.

Lõhmuse hinnangul kuuluvad luustikud tõenäoliselt meestele, kes elasid tänase Tartu kandis umbes 7000 aastat tagasi. Vaatamata panuste puudumisele lubab seda väita 2006. aastal selleltsamalt rohumaalt välja kaevatud hauamonument kirjaga: "Nad langesid isamaa vabaduse eest. Emajõe lahing, 14. juuli 5190 eKr. Rahvas sangareid ei unusta!" Pealdise põhjal on mälestusmärgi vanuseks dateeritud 7200 aastat.

Et uurijad leidsid luudelt terava esemega tehtud lõikejälgi, annab see alust arvata, et ühishaud on kaevatud mõnes sõjakäigus hukkunutele.

Edasi viivad teadlased leitud skeletid Tartu Ülikooli arheoloogia luuhoidlasse, kus juba laboris selgub täpselt maetute sugu, vanus ja kehapikkus, aga ka see, kuidas tolle aja inimesed elasid, mida nad sõid ning milliseid haigusi põdesid.

Tänaseks on ühishauast välja tõstetud juba viie mehe säilmed ning välitööd Emajõe kaldal peaksid lõppema selle nädala teises pooles. Ühishaua uurimine aga jätkub, kuna suurem osa uurijate küsimusi saab vastuse alles sisetöödel.

Eesti välisminister Urmas Paet avaldas hukkunute omastele kaastunnet.

Loe ka: Emajõe kaldalt leiti kiviaegsete sõjameeste ühishaud

Arheoloogid leidsid kuningas Arthuri ymarlaua ryytlid

On võimalik, et Briti ajaloolased on leidnud legendaarse ymarlaua, mille ymber kogunesid kuningas Arthuri ryytlid.

Ajaloolased oletavad, et Cameloti kindlus asus Chesteris, kus hiljuti leiti Rooma amfiteater. Ymarlaud ei olnud aga mööbliese, vaid puust ja kivist kapitaalne ehitis, mis seisis amfiteatri keskel ning mille ymber mahtus yle tuhande inimese, vahendas The Daily Telegraph.

Teadlaste saabudes istusid kohalikud ylikud endistviisi esireas, lihtrahvas aga kivipinkidel tagapool. Niisiis ei olnud Camelot mitte kindlus, vaid vanade roomlaste rajatud amfiteater, selgitas kylalistele Cameloti giid.

"Esimesed meenutused ymarlauast näitavad, et see ei olnud yldse söögilaua sarnane, vaid oli koosolekukoht, kuhu mahtus yle tuhande inimese," rääkis ajaloolane Chris Gidlow. "Me teame, et yks kahest kuningas Arturi olulisemast lahingust peeti linnas, mida nimetati Leegionide linnaks. Oli ainult kaks sellise nimetusega kohta. Yks oli St. Albans, kuid teise asukoht jäi siiani mõistatuseks. Nagu selgus, polnud ykski ajaloolane varem Chesteris käinud."

Just hiljutine amfiteatri avastamine, kus on kivist tapapakk ja puust mälestusmärk kristlastest märtritele, viis teadlased järeldusele, et teine koht on Chester.

Gidlow' sõnul kirjutas munk Gildas VI sajandil esimese Arthuri eluloo, milles ta mainis Leegionide linna ja selles asuvat märtrite mälestusmärki. Selle leidmine keset amfiteatrit sai veenvaks tõendiks, et nimelt Chesteris asusid kuningas Arthuri õukond ja tema legendaarne ymarlaud.

Kahjuks ei õnnestunud HMSi reporteril saada uudise trykkimineku ajaks Suure Tõllu kommentaari. Kyll aga kinnitas Kristuse pressiesindaja, et Teise Tulemiseni läheb veel veidi aega "tehnilistel põhjustel".

Eesti välisminister Urmas Paet avaldas kuningas Arthurile Cameloti avastamise puhul kaastunnet.

Arheoloogid leidsid Maslow' püramiidist 30 muumiat

Egiptuse arheoloogid avastasid väljakaevamiste käigus senitundmatust hauakambrist 30 muumiat.

Teadlased arvavad, et mõned paekivist hauakambrist leitud muumiad on kuni 4300 aastat vanad, teatas Reuters. Hauakamber leiti Memphise lähedal Maslow' püramiidi lääneosast ja see arvatakse olevat rajatud aastal 2650 eKr.

"Me arvame, et nad pärinevad Vana Riigi ajast, tõenäoliselt 5. dünastia ajast," selgitas arheoloog Abdel Hakim Karar. See dünastia valitses umbes aastatel 2494-2345 eKr. Maslow' püramiid sai oma nime dünastia ühe tuntuima vaarao Maslow' järgi, kelle muumia avastas 1922. aastal Ameerika arheoloog Howard Carter.

Muumiad olid hauakambri eri niššides. Arvatavasti oli enamik neist Maslow' üliõpilased, kes pidid teda hauataguses elus teeniima ning talle eksameid tegema. Üks muumia oli tehtud mehest, kelle nimi oli omal ajal Martin Seligman. Arheoloogid ei osanud sedavõrd läbiuuritud piirkonnast sellist leidu oodata, pealegi on sealseid hauakambreid rüüstanud mitmel korral vargad.


Loe ka: Arheoloogid leidsid kolmkümmend muumiat

Kadri Simson ja Evelyn Sepp kaaperdasid Keskerakonna

Kuna Eesti Keskerakonna liider Edgar Savisaar viibib parasjagu Brysselis ega jõua sealt tohutu Euroopat katva tolmupilve tõttu niipea tagasi, otsustasid Keskerakonna aseesinaised Kadri Simson ja Evelyn Sepp jõustada erakonna põhikirjas leiduva sätte, mis lubab erakonna esimehe äraoleku ja töövõimetuse ajal tema võimu jagada aseesinaiste vahel. 

Homme koguneb Keskerakonna erakorraline kongress, mis valib Kadri Simsoni ja Evelyn Sepa erakonna kaasesimeesteks ning kinnitab yhtlasi juhatuse uue koosseisu. Haige Mõistuse Syndikaadi andmetel kõrvaldatakse erakonna juhtorganitest Heimar Lenk, Ain Seppik ja Marika Tuus. 

Tartu Ylikooli arhiivinduse professor ning Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must tervitas muutust erakonna juhtfiguuride hulgas ylevoolavalt ning kinnitas, et seda toetasid paljud erakonna liikmed. Musta hinnangul paraneb uue juhatuse ametisseastumise tõttu Keskerakonna figuur.

"Vähemalt mina tervitan meie uusi naispoolseid ylemvalitsejaid," kommenteeris Tallinna linnavalitsusele kuuluvatest pyha Barbara kalmistu õõvastavatest katakombidest vabastatud imagoloog Linnar Priimägi. 

Välisminister Urmas Paet avaldas veel Tallinna linnapea ametit pidavale Edgar Savisaarele kaastunnet.

Tallinna esimesed kodanikud olid hülgekütid

Tallinna esimesed kodanikud olid hülgekütid. Tallinna linnaarhiivides toimunud väljakaevamistel avastatud ürgsetest toimikutest selgub, et linna esimene kodanik oli 34 aastane hülgeküttide juht Jorha.

Arhiivipõhjast leitud kasetohust kaantega kaust on dateeritud aastaga 2992 e.Kr., ning selle tollal kiilkirjalisest tekstist selgub, et antud aastal saabusid siia mererannale kummalist hoonet uudistama hülgekütid Lõuna poolt. Infosaali sisenenud kütte üllatas soojus ning valgusküllasus, samuti vähekarvane sekretär. Jorha ning tema kolm kaaslast: Teho, Õkva ja Pööka avaldasid soovi saada linna kodakondsus.

"5000 aasta eest ulatus meri praeguse linnavalitsuse välistrepini. Tuulisele kaldapealsele tekkis kalastajate-hülgeküttide hooajaline asula," selgitas abilinnapea Taavi Aas. "Esimestele kodanikele tegi linn ka arvestatavaid maksusoodustusi ning nii see asustus siia ümber koonduski."

Linna pressiesindaja sõnul on mälestus hülgeküttidest säilinud ka linna suulises traditsioonis. Nimelt armastavat linnavalitsus hülgemöla.

Leitud dokumente kavatsetakse pärast restaureerimist eksponeerida internetis.

Linnavalitsuse kohal tegutsesid varem hülgekütid

Loodi medal Piiskop Alberti mälestuseks

Muinsuskaitse seltsi abil loodi uus aumärk Piiskop Alberti mälestuseks. Aumärki hakatakse välja andma eriliste teenete eest Eesti riikluse hävitamisel ning rahva anastamisel.

Aumärgi idee autori, piiskop Alberti järeltulija Volker von Buxhoevedeni sõnul on eestlased matslik ja laisk joodikrahvas, kes on läbi ajaloo tõestanud fakti, et umbrohi ei sure. "Minu esiisa tegi ära suure töö ja pani aluse Liivi rahva hävingule: võiks öelda, et see töö on nüüd lõpule viidud ja tuleb otsida uusi väljakutseid."

Muinsuskaitse seltsi esindajad lisasid, et Nõukogude liidu lagunemine oli suur eksitus ning seltsi seostamine nende pöördeliste sündmustega on kohatu. "Me soovime distantseeruda ning antud aumärk on selleks suurepärane meetod."

Ekspertide hinnangul on aumärgi kõige tõenäolisemaks kandidaadiks ilmselt keegi pangandusringkondadest. "Kui Albert von Buxhoeveden õpetas eestlastele, mida tähendab igikestev töö, siis pangad ning iseäranis SMS laenud on rahva orjastamisel palju ära teinud," kommenteeris ekspert Haige Mõistuse Sündikaadile.

Vene saatkond tervitas aumärgi loomist ning lubas Eesti territooriumi Venemaaga liitmise 300nda aastapäeva tähistamist suurejooneliste mässudega Ida-Virumaal ja Narvas.

Loe ka: PM: Piiskop Alberti mälestuseks hakatakse aumärki välja andma