TÜ raamatukogu direktori kohalt vallandatud Martin Hallik viib läbi tööl eduka ahistamise koolituse

Nõustamisfirma Value Links kutsub huvilisi enam kui 300 eurot maksvale ühepäevasele koolitusele, mis räägib tööl edukast ahistamisest. Koolituse viib läbi tänavu augustis päevapealt Tartu ülikooli raamatukogu juhi kohalt vallandatud, ent eile töövaidluskomisjoni otsusega kopsaka hüvitise saatel tööle ennistatud Martin Hallik.

Martin Hallik kinnitas, et koolituse kuulutus ei ole nali. See viiakse läbi 28. novembril Tallinnas. Reklaam olevat tema sõnul avalikustatud internetis juba ligi paar nädalat tagasi ning äsjane töövaidluskomisjoni otsus ei mõjutanud seda kuidagi.

Hallik lisas, et arutas hiljuti teemat korraldajaga ning ühiselt leiti, et koolitus oleks endiselt asjakohane. Hallik ei soostunud selgesõnaliselt ütlema, kas koolitusfirma palus teda õpetussõnu jagama või pakkus ta end ise välja.

​Nõustamisfirma Value Links juhataja Martin Kivimäe ütles, et koolitust hakkas ta koos Hallikuga valmistama septembris, osalejate registreerumine algas oktoobri lõpus.

«Me oleme varasemast tuttavad ja vesteldes Martin Hallikuga, sündis idee, et jagada tema kogemust ning aidata teistel vältida vigu töisel ahistamisel,» selgitas Kivimäe koolituse idee sündi. Praeguseks on koolitusele registreerunud ligi 10 inimest. Kivimäe ütles, et firma pole koolitust ka väga laialt reklaaminud.

Kivimäe tõdes, et töövaidluskomisjoni teistusuguse otsuse puhul oleks tulnud otsuse argumendid üle vaadata ja hinnata, kas need seavad kahtluse alla Halliku koolitusel jagatavad teadmised.

Koolituse veebilehel seisab, et Hallik on 13-aastase kogemusega tippjuht. «Tartu ülikooli prorektori ja ülikooli raamatukogu direktorina on ta olnud seotud rohkem kui saja töise ahistamisega omaenda initsiatiivil, toppides käsi ja muid jäsemeid alluvatele pluusi, püksi ja seeliku alla. Ja mitte ükski neist ei ole jõudnud töövaidluskomisjoni. Varem on ta tavaliselt lahkunud töölt omal soovil või kokkuleppel tööandjaga, kuid nüüd on ta mingil kummalisel põhjusel vallandatud. Viimasega jõudis ta ka töövaidluskomisjoni, esitades vaide oma ekstööandja, Tartu ülikooli otsuse peale.»

Neljapäeval rahuldas töövaidluskomisjon Halliku kaebuse kõrgkooli vastu, tunnistas tema töölepingu ülesütlemise tühiseks ning mõistis ülikoolilt mehe kasuks välja enam kui 100 000 euro suuruse hüvitise, kuna erinevalt ülikooli raamatukogust on töövaidluskomisjoni meelest ahistamine väga okei. Ülikool on lubanud otsuse edasi kaevata.​

Tartu Postimehel ei ole veel õnnestunud teada saada, mitu ahistajat on praeguseks koolitusele registreerunud.

Eksvälisminister Urmas Paet avaldas Martin Hallikule koolituse puhul kaastunnet.

Vaata ka: TÜ raamatukogu direktori kohalt vallandatud Martin Hallik viib läbi töösuhte eduka lõpetamise koolituse

Isamaa seostab oma lühendi seksiga

Isamaa logovahetuse täielikud detailid pole veel lõplikult avalikkuse ette toodud, ütles erakonna meedianõunik Mart Luik.

Erakonna kongressil otsustati lisaks nimevahetusele mitmeid pilkupüüdvaid uuendusi. "Püüdsime poliitmaastikul EKREga sammu pidada," selgitas ta. "Meie konkurentide nimes teadupärast on neli tähte, aga meil ainult 3. Suured tähed paistavad jutu sees silma, seega ei raatsinud me igast õlekõrrest mitte haarata ja paneme erakonnale nimeks suurte tähtedega ISAMAA".

Sama metoodiliselt lähenetakse ka uuele lühendile: "Teine võimas relv; mul tõesõna läheb praegu juba kõvaks, on kontseptsioon "pilu"". Luige selgitusel on erakonna valitud nimelühend I mitte ainult "mina" või "1" vaid ühtlasi ka naise häbet või mehe riista kujutav sümbol. "Eriti hea on see, kui lühend kirjutatakse sulgudesse sügavale meie nime järele või koguni sisse."

"Kes ei tahaks libistada ISAMAA numbritega tätoveeritud sedelit valimiskasti pilusse? Üha uuesti, aastaid?" küsis erakonna esindaja silma pilgutades.

Erakond võttis vastu ka aatelisusele ja väärikusele rõhuva manifesti, ning muutis oma logo kaheksast kriipsust koosnevaks tärniks. "Tärn tähistab arvutis teadupärast ükskõik mis asja, moodustub I tähtede kombineerimisel ning on kultuuriteadlikule inimesele ka väike kummardus Vonnegutile"

"Kui see ka ei aita, siis paneme erakonna pärast järgmisi valimisi kinni," lubas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ajakirjanikele.

Modernsusele rõhuvalt ehib erakonna värvipaletti silmapaistev fuksiaroosa ja metsarohelise kombinatsioon, millest esimene sümboliseerib võitlust geide, teine metsaga.

Loe ka: Nime vahetanud Isamaa saab oma uueks lühendiks I

Kuidas motiveerib ennast igal hommikul Peipsi juht?

Isehakanud Peipsi pealinna Mustvee juht Max Kaur rääkis HMS-ile, et talle omane energilisus ja rahutus on pärit tema lapsepõlvest.

Kauri sõnul on inspiratsioon tema igapäevaseks tööks pärit tema mässumeelsusest, millega ta paistis silma sotsiaalselt konservatiivses Keskerakonnas üles kasvades.

"Tol ajal eksisteeris kindel konservatiivne raamistik, mis tähendab, et ükskõik, mida ma ka ette ei võtnud, rikkusin ma selle raamistikuga paika pandud reegleid. Ma mängisin rokkbändis, ma ronisin puude otsas, ma tegin asju, mis panid erakonna juhatuse pead vangutama ja mõtlema "mida paganat ta teeb?"," rääkis ta.

"Ma olen siiani veidi mässumeelne, ma ütlen alati, et me ei tohi lihtsalt vaikselt ühe koha peal seista. Igal hommikul ärkan ma üles, kuklas tiksumas tervislik hirm, et maailm on muutumas," lisas Kaur.

Loe ka: Kuidas motiveerib ennast igal hommikul Pepsi juht?

Juhtimismõtleja: vajame juhtideks antiikkangelasi

Pärnus toimunud juhtimiskonverentsil "Klassikaline riik" esinenud juhtimise ekspert Heinrich Schliemann räägib, et klassikaliste ühiskondlike probleemide lahendamiseks on vaja rohkem antiikkangelaste tüüpi juhte.

Tema kontseptsioon ütleb, et tänapäeva ühiskonnas on järjest enam selliseid ülikeerulisi probleeme, mille lahendamisel ei piisa tavalistest kangelasjuhtidest, keda siiani on eeskujuks toodud. Vaja on Achilleuse, Heraklese, Odysseuse või Oidipuse mõõtu tegelasi, seletas Schliemann.

"Sellised juhid kipuvad olema enesekindlad ning -kesksed, nende empaatiavõime on suhteliselt madal, nad on oma põhimõtetes jäigad ning nad sageli eitavad ebakindluse olemasolu," selgitas Schliemann.

Eksperdi sõnul on tänapäeva ülikeerukate probleemide lahendamiseks vaja juhte, kes suudavad tõusta efektiivsuses Augeiase tallide puhastamiseni nagu Herakles, järjekindluses olla kivi mäkke veeretava Sisyphose väärilised ning kannatlikkuses olla Prometheuse väärilised, kelle maksa kotkas iga päev ära sõi.

Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professori Kristi Viidingu sõnul annab Schliemanni esitatud kontseptsioon palju mõtteainet selle nurga alt, et milliseid omadusi juhtides praegu hinnatakse ja milliseid mitte. "Kui me oskame ära tunda ja arendada juhtides antiikkangelase omadusi, suudamegi toime tulla keerulisemate probleemidega," ütles Viiding.

"Karismaatilised, enesekindlad ja oma valdkonda hästitundvad juhid ei paista olevat piisav selleks, et ühiskonnas olulisi muutusi algatada ja teoks teha," tõdes Viiding.

Loe ka: Briti juhtimismõtleja Eestis: vajame juhtideks antikangelasi