Tesla omanikud peavad sõidukile kleepima valvekaamerate infotahvli

Andmekaitse inpsektsioon nõuab teavitussilti kõigilt sõidukitelt, millel on salvestav valvefunktsioon või liikluskaamera.

Seoses liikluskaamerate ja sõidukite salvestusfunktsioonide odavnemisega on sagenenud rikkumised, kus  sõidukijuht jätab ümbrust jälgivast kaamerast teavitamata. Teadupärast võib oodata kaamerast teavitamata jätmise korral trahv isikuandmete ebaõige käitlemise tõttu.

Amet on erilise jälgimise alla võtnud Tesla omanikud, mille Sentry Mode salvestab auto ümbruses liikujad, tehes sealjuures biomeetrilist tuvastust eristamaks niisama objekte inimestest. Andmed salvestuvad ringpuhvrisse ning alarmi korral pikemalt. Nii satuvad ohtu hoovidel liikujate, parklas möödatrügijate ning autovaraste ja teslahuviliste isikuandmed ja privaatsus.

Nõue kohaldub võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt ka neile teslaomanikele, kes antud funktsionaalsust ei kasuta.

Sildid tuleks paigutada nii, et avalikus ruumis viibijal oleks võimalik vältida kaamera vaatevälja sattumist: auto küljel, loetav vähemalt 50m pealt ning eesiklaasil, ideaalis nii tavaline kui ka tagavaatepeeglist loetav versioon. Kuna auto paikneb reeglina avalikus ruumis, peab auto omanik olema teadlik, et on piirkonna vastutav andmetöötleja.

Siltidel on vaja selgitada jälgimise eesmärki, selle võimalikke õiguslikke aluseid ning vastutav isik ning tema kontaktid. Lisaks tuleb kättesaadavaks teha väljastamise kord.

Kõige mugavam on silte luua AKI sildiviisardiga.

Suunised ei kehti neile sõidukite tagurduskaameratele, mis ei salvesta.

Klaabu mõisteti tingimisi vangi

Enne jõule liiklusõnnetuse põhjustanud Eesti lastekangelane Klaabu mõisteti 16 päevaks tingimisi vangi.

12. detsembril sõitis vihmapiisast sündinud Klaabu oma krimblitega sisse ees liikunud autole, mis oli vöötraja ees jalakäija üle tee laskmiseks peatunud. Seisma jäänud auto tabas saadud löögi tõttu teed ületanud 12-aastast tüdrukut. Õnneks polnud tema vigastused tõsised.

"Klaabu sündis vihmapiisast ja sai naerusuu. Sõpradest ta väga hoolib ja on vallatu," selgitas Klaabu kohtus juhtunut. "See vahva sell on Klaabu – naerusuine vend, Nipiga nad kahekesi nalja teevad vaid."

Ta lisas, et on kohtuotsusega nõus. "Klaabu seikleb maal ja vees, õhus lendab ta. Palju rõõme ootab ees, kui lapsed saabuvad," märkis vihmapiisk.

Klaabu ei soostunud ajakirjandusele kommentaare andma. Küll aga lisas ta Instagrami vanglakostüümis pildi ning soovis kõigile ilusat päeva.

Loe ka: Klæbo mõisteti tingimisi vangi

Vulkanoloog: Lihula vulkaan võib purskama hakata

Läänemaa vulkaane uuriva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad märk Lihula magmakambris toimuvatest protsessidest, mis viivad suure tõenäosusega purskeni.

Eelmisel kolmapäeval toimunud Lihula 1 magnituudise maavärina epitsenter paiknes 4 kilomeetri sügavusel maapõues. Enne seda toimus maavärin 3ndal märtsil 1 kilomeetri sügavusel. Esialgsetel andmetel puuduvad teated inimohvritest, kuid piirkonda on saadetud täiendavad päästeüksused. Elanikel palutakse ohu möödumiseni võimalusel ööbida väljaspool hooneid, telkides.

Lihula linnamägi on tekkinud endisest vulkaani tardunud laavalõõrist, mis on ümbritsevast lubjakivist ja moreenist tugevam, ning seetõttu mandrijääle tänaseni vastu pidanud.

Läänema juhtiva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad tihti märk sellest, et magmakambris toimuvad muudatused ning rõhk selles hakkab tõusma. "Kui magmal pole kusagile minna, siis magma liigub üles," selgitas teadlane. "Täna on vara rääkida konkreetse purske hetkest, kuid praeguste seismiliste märkide kohaselt toimub see kindlasti lähikuudel."

Valitsuse esindajate sõnul jälgitakse olukorda, ning vajadusel otsustatakse evakuatsiooni ning hoolitsetakse elanikkonna informeerimise eest. Läänemaa elanikel palutakse jälgida meediakanaleid, ning arvestada võimaliku evakuatsiooniga. "Kindlasti ei ole tegemist terrorismiaktiga," rõhutas peaminister.

Valitsuse heraldikanõunik Gert Uiboaed pani läänemaalaste südamele võtta kodunt lahkudes kindlasti kaasa ka vabariigi lipp.

Loe ka: Lihulas värises kolmapäeval maa

Maanteeamet tuleb sõidueksamil põrunutele vastu

Tulles vastu Eesti Puuetega Inimeste Liidu palvele on nüüd võimalik sooritada autojuhi sõidueksam ka akuutse vaimse probleemiga inimestel. Muudatus peaks aitama kaasa nende integreerimsel ühiskonda.

Kui varasematel aastatel pidid akuutse skisoidse häire või muu raske funktsioneerimist segava reaalsustajuhäirega juhiloataotlejad saama eriloa perearstilt ning lootma raudsele närvile, siis nüüd on Autoregistrikeskus otsustanud ka neile juhtidele võimaluse anda.

Liikluseksamite osakonna juhataja Tarmo Vanamõisa selgitas muudatusi järgnevalt: "Otsustasime inimestele vastu tulla: eksam on niigi pingeline, ning hirm eksamil läbi kukkuda või haigusepisoodiga vahele jääda võib potentsiaalse juhikandidaadi tõsiselt närusesse seisu seada. Niigi on vastik, kui olematud hääled iga su viga pidevalt tänitavad või siis käsivad kõiksugu vastutulijatele pihta sõita. Teisisõnu otsustasime koostöös perearstidega, et vaimse häire stigmatiseerimine Autoregistrikeskuses peab lõppema."

Vanamõisa sõnul on ühiskond ja liiklus niigi pingeline ning vaimse häirega juhtidel pole liikluses vaja enam karta, et nad kuidagi ilmselgelt silma jäävad. "Linn on kas ummikus või täis sõeluvaid ja ebastabiilseid juhte: see paar protsenti inimesi, kel täna enam elu elamata ja liiklemine liikumata jääb, võib kergendunult hingata: te olete oodatud," lisas ta.

See on vaid üks paljudest ümberkorraldustest, mida riik lähiaastatel liikluses plaanib. Kuuldavasti on töös ka eelnõu, mis teeb võimalikuks populaarsust koguvate tasuta parkimist võimaldavate invakaartide väljastamise kõigile huvilistele.

Loe ka: Postimees: Maanteeamet tuleb sõidueksamil põrunutele vastu

Suuravariis osales meediaärimehe poja teisik

Põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur ütles, et 16. mail Tallinna kesklinna toimunud suuravariis osalenud BMW juhi isikusamasuse ekspertiis näitas, et tegemist ei olnud väga mõjuka inimese pojaga.

Prokurör Amur lisas, et kui tegemist oleks olnud Gunnar Kobini poja endaga, hämaksid nad joobeühikutega, öeldes, et joove oli 0,55 mg/l ja tooks välja midagi positiivset: näiteks et kriminaalne joove on alles alates 1,5 promillist. See ühikutega mängimine petaks lugeja ära, sest keegi ei viitsiks kokku korrutada, et 0,55 mg/l on 1,1-promilline joove.

Täpse arvu kannatanute kindlakstegemiseks määratakse veel isikuekspertiisid, kuid selleks on vaja kokku koguda kõigi isikute meditsiinidokumendid. "Need ekspertiisid on aeganõudvad, kuid kriminaalmenetluses väga vajalikud," nentis Amur. Lisaks on osa inimesi andnud juba allkirjadega märku, et nad tegelikult ei olnud kannatanud, vaid BMW tabamus oli neile suur au.

Praeguseks on tunnistajatena üle kuulatud neli inimest ning suuliselt küsitletud kümneid inimesi. Tunnistajate ütlused viitavad sellele, et BMW juhil põles fooris punane või roheline foorituli.

Turvakaamerate tõendusväärtus on paraku kaheldav, sest me kõik oleme näinud eriefektidest küllastatud filme.

Tunnistajate ütluste kohaselt sõitis BMW lubatust õige pisut kiiremini, kuid seda kinnitavat ekspertiisi veel ei ole. Ekspertiiside võltsimine võtab Amuri sõnul aega.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 422 alusel, mis käsitleb sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus.

Juhti võidakse karistada kuni viieaastase vangistusega, aga juhtunu menetlemiseks puudub avalik huvi täielikult.

Loe ka: Suuravariis osalenud BMW juht ei olndud kriminaalses joobes

Anvar Samost kogub allkirju Ansipi Sotšist tagasituleku vastu

Ajakirjanik Anvar Samost avaldas täna arvamust, et peaminister Andrus Ansip ei peaks sõitma Sotši olümpiamängudelt Eestisse tagasi. Mõttekaaslaste leidmiseks lõi Samost veebipetitsiooni «Aitame Andrus Ansipil õige otsuse teha!».

Nimelt andis Samost Kalle Muulile lubaduse, et koostab petitsiooni, mis aitaks peaminister Andrus Ansipil teha õige otsuse ning jätta tagasi tulemata Sotši olümpiamängudelt, mille eesmärgiks on Samosti sõnul ilustada Vladimir Putini tegevust kodanikuõiguste, sõnavabaduse ning õigusriigi piiramisel.

Kella 16.30 seisuga on Samosti üleskutse veebikeskkonnas petitsioon.ee kogunud 21 allkirja. Petitsiooni tutvustavas tekstis tuuakse välja, et Sotši olümpiamänge ei lähe vaatama Barack Obama, Angela Merkel, François Hollande, Viviane Reding, Toomas Hendrik Ilves, Dalia Grybauskaite, Donald Tusk, Frederik Reinfeldt, kuna nad ei toeta režiimi, mille ideaaliks on Nõukogude Liit. Küll aga lähevad Edgar Savisaar ja Andrus Ansip. Neist mõlema puhul loodetakse, et nad Šotši jäävadki.

Üleskutses on kirjas, et on raske näha, kuidas saaks peaminister selliselt ürituselt naastes olla lihtsalt poliitik – piisab, kui Eestisse naaseb temaga koos reisiv välisminister.

Peaministri büroo juht Liina Kersna kirjutas oma Facebooki kontol, et Samosti avalduse tasakaalustamiseks tuleb öelda, et Venemaale jäävad pärast olümpiamängude lõppu Putin ja Medvedev, Soome peaminister, Hollandi kuningapaar näiteks Lätist võib sinna jääda president ja Leedust peaminister. «Kas need riigid ei pea inimõigusi oluliseks? Elus tuleks aukohale seada sport ja poliitika võiks jääda tahaplaanile. Pärast seda tuleb tükk tühja maad ja siis alles inimõigused.»

Kersna lisas, et peaminister on oma ametiaja jooksul käinud alati olümpiamängudel koos perega ja seni alati tagasi tulnud

«Minu samm pole väiklane norimine peaministri kallal. Olen tüdinud laiemast nähtusest, mida saab nimetada seisakumeeste süvenevaks mõjuks,» põhjendab Samost algatust oma Facebooki kontol. Seisakumehed seisavad tema sõnul suusaraja ääres ega liigu kuhugi. Ilmselt on selles süüdi visiooni puudumine.

Loe ka: Anvar Samost kogub allkirju Ansipi Sotši sõitmise vastu

Elektriraudteest saab Elrond

Elektriraudtee on leidnud, et nende kaubamärk ei kajasta diiselrongide tulekuga enam nende ettevõtte olemust ning muudab selle Elrondiks.

"Kes soovib Elrondis näha natuke ajalugu, seal on võibolla natuke elektrit ja natuke rongi, aga me ise oleme pigem rääkinud sellest, et Elrondi lahtiseletus võiks olla Eesti Liinirondid," selgitas Elektriraudtee juhatuse esimees Andrus Ossip.

Elrond on ka populaarne karakter kultusfilmitriloogiates Sõrmuste Isand ning Kääbik, kelle võimete hulka kuulub nähtamatute ruunide lugemine ja nõuanded teelistele.

Uuele kaubamärgile plaanitakse täielikult üle minna oktoobriks.

Loe ka: Elektriraudteest saab Elron

Põhja-Korea hinnangul peaks USA droonirünnakute asemel oma inimesi ravima

Põhja-Korea välisministeerium teatas teisipäeval vastuseks USA ähvardustele, et riik peaks droonirünnakute asemel tegelema hoopis oma inimeste ravimisega.

Välisministeeriumi eestkõneleja Kim Liu sõnul peaks USA lõpuks mõistma, et tsiviilisikute pommitamisega ei saavuta midagi.

«Pommide loopimise asemel peaksid nad hoopis mõtlema, kuidas tagada oma inimestele elementaarne tervisekindlustus,» märkis Nuland.

USA riiklik kaitsekomitee ähvardas varem päeval, et neil on droonid, mis suudavad tabada sihtmärke ka Põhja-Korea südames.

Riiklik uudisteagentuur Fox News vahendas terves reas teadetes komitee eestkõneleja sõnu, kelle kinnitusel on nende «strateegilised droonijõud» võimelised tabama mitte ainult Põhja-Korea vägesid Korea poolsaarel, vaid sihtmärke ka Jaapanis, Pakistanis ja isegi Iraani mandriosas.

Ühendriikide seadusandlus võimaldab tervisekindlustustel triviaalsetel ettekäänetel kindlustusmaksete tasumisest hoiduda.

Loe ka: Postimees: USA Hinnangul  peaks Põhja-Korea ähvarduste asemel oma inimesi toitma

Surnud mees takistas tänaval liiklust

Mustamäel Szolnoki peatuses lebas täna hommikul kella üheksa ajal surnukeha, mis takistas jalakäijate liiklust.

Politsei sõnul kuulus surnukeha lõhnavee-eksperdile ning oli tekkinud alajahtumise teel. Pensionäridest tekkinud ummik kõrvaldati jalakäijate liikluse ümbersuunamisega taksode liiklemiseks mõeldud alale.

Jalakäijate normaalne liiklus on praeguseks taastatud.

Loe ka: Põlenud rekka takistas maanteel liiklust

Tallinna Ülikool võib saada omanimelise linnavoliniku

Kui Tallinna volikogu nõustub oma esimehe Toomas Vitsuti algatatud eelnõuga, tuleb Narva maanteele Tallinna Vitsuti Ülikooli nimeline trammipeatus.

Vitsut andis täna linnavolikogu menetlusse eelnõu, milles ta taotleb Kreutzwaldi trammipeatuse ümbernimetamist Tallinna Vitsuti Ülikooli nimeliseks. Ühtlasi soovib ettepaneku tegija, et transpordiamet leiaks võimalusi linnaelanike liikumisvõimaluste parandamiseks trammiliinidel. Eraldi on eelnõus välja toodud trammiliikluse tihendamine Kadrioru suunal tööpäeviti kella 9.30-st kuni 9.31-ni, kui seal sõidab kõige enam Tallinna Ülikooli üliõpilasi ja õppejõude.

Volikogu esimees selgitas, et eelnõu ajendiks sai Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi ettepanek. Trammiliinil nr 3 vähendati liiklust suvel seoses väiksema koormusega. Nüüd soovib ülikool sõidugraafiku tihendamist, kuna tramm on sealkandis peamine ühissõiduk. Vitsuti sõnul lihtsustaks peatuse uus nimi aga ülikooli külaliste ja avalikel üritustel osalejate orienteerumist; liiati on Kreutzwaldi nimi eksitav, sest sellenimeline tänav asub peatusest kaugel, linnavolinik Vitsut on aga ülikoolile alati ligidal.

Eesti maanteedelt kaovad palgikoormatega veokid

Seoses muutustega RMK metsanduspoliitikas juurutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) elektroonilise elektroonilise veosüsteemi ELVIS, mis võimaldab füüsilise asemel elektroonilist metsamaterjalivedu ning muudab efektiivsemaks kõigi metsandusega seotud ettevõtete tegevuse.

"ELVISe kasutuselevõtuga muutub metsamaterjali vedu elektrooniliseks, standardiseeritakse andmestruktuurid ning paraneb ja kiireneb infovahetus erinevate osapoolte vahel," kinnitas HMSile EMPLi tegevdirektor Ott Otsmann. "Korrastub ka riigiasutuste töö, kelle ülesandeks on metsamaterjali ostu-müügiga seotud tehingute jälgimine."

E-veo projektiga alustati EMPL-i eestvedamisel 2008. aasta sügisel. Projekti kogumaksumus ulatus 224 000 euroni (3,5 mln krooni). 170 000 euro ulatuses rahastati seda Euroopa Regionaalarengu Fondist Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) kaudu, ülejäänud oli omafinantseering. RMK panustas omafinantseeringusse ühe neljandiku, lisaks osalesid süsteemi väljatöötamisel RMK spetsialistid.

Loe ka: RMK alustab üleminekut paberitööstusevabale metsamajandamisele

RMK alustab üleminekut paberivabale metsamajandamisele

Baruto ülendati eile Suzukiks!

Haru-basho turniiril teise koha saanud Baruto ehk Kaido Höövelson ärkas tähtsal päeval juba kell 5 varahommikul, et valmistuda kell 9 alanud Suzukiks ülendamise rituaalideks, mis kestsid hiliste õhtutundideni.

„Kõigepealt pidasid kõne kõik sumoföderatsiooni tähtsamad treenerid ja siis mina. Pidin rääkima, milliseks Suzukiks ma tahan saada. Ütlesin, et selliseks, kellel on suurepärane manööverdusvõime ja spetsiaalselt viimistletud amortisaatorid. Seejärel oli poolteist tundi meedia päralt,” kirjeldas Baruto.

Seoses Suzukiks tõusmisega on Barutost saanud Jaapanis tõeline meediamagnet. „Nädala lõpuni käin erinevates telesaadetes. Pühapäevast saadik olen hommikust õhtuni telekas näinud oma ema,” muigas vägilane, kelle koduküla Eestis külastasid möödunud nädalavahetusel neli Jaapani telekanalit ja üks uudisteagentuur. „Nii palju sagimist on olnud, et ma pole saanud aega isegi massaažis käia. Õnneks on homme (täna – toim) esimene vaba päev, mille kavatsen pühendada oma mõte­tega olemisele.”

Barutol kulus Suzuki tiitlini jõudmiseks 36 turniiri. Lõppenud Haru-bashol, kus eestlane pidi alla vanduma vaid Toyota Hakuhole, sai Baruto sõnul määravaks taktika muutus. „Olen muutnud oma maadlusstiili mitmekülgsemaks,” märkis ta.

Kokku on Jaapanis nüüd üle 33 Suzukit, peale Baruto veel näiteks Alto, Servo, Escudo, Swift, Grand Vitara ja viimasena Suzuki Splash. Tippu, Toyotaks tõusmiseks peab Baruto võitma järjest kaks turniiri. „Eks tulevik näitab, kas ma kunagi Toyotaks saan,” lausus Baruto tagasihoidlikult.

Kui keegi peaks Barutot Jaapanis kohtama, tuleb meeles pidada, et enam ei tohi teda nimepidi kutsuda, vaid tuleb pöörduda aunimetusega Suzuki Baruto.


Loe ka: Baruto ülendati eile ozekiks!

Madisson ei salga salasuhet Helmega

Neljapäevases Pärnu Postimehes ilmus sensatsioonimaigulisena tehtud esilehe lugu asjaolust, et valimisliidu Aus Pärnu linnapeakandidaat Martin Helme on rahvastiku registris kantud samale aadressile konkureeriva valimisnimekirja esinumbri Tiit Madissoniga.

Seepeale avaldas Martin Helme ajalehtedele saadetud kirjas soovi selgitada, et peab kohalikus omavalitsuses rahvastikuregistris olemist lihtsaks formaalsuseks, millel puudub igasugune poliitiline või ideoloogiline mõõde. Linnapeakandidaat Martin Helme pole kunagi varjanud asjaolu, et ei ela praegusel hetkel Pärnus.

"Juulis, kui olin langetanud otsuse Pärnus kandideerida, asusin otsima kohta, kus end linna sisse kirjutada. Kuna Madisson soovis sel ajal minuga ühes nimekirjas kandideerida, pakkus ta abi ning soovitas ühe meie ühise tuttava poole pöörduda. Temal omakorda polnud mingeid vastuväiteid ning kogu asja vormistamine võttis aega alla viie minuti. Hiljem otsustas Madisson omaette tegutsema asuda ja minul pole olnud põhjust enne reaalse uue elukoha leidmist rahvastikuregistrit uuesti tülitada."

Kuna Eesti sensatsioonimaigulises ajakirjanduses jälgib HMS ainsa allikana tasakaalustatuse printsiipi, küsis meie intiimtoimetuse žurnalist kommentaari ka Tiit Madissonilt.

"Kuidas jätkus tal südant minuga nii teha?" karjatas Madisson. "Muidugi, poliitika on ennegi perekondi lõhki ajanud, ent niimoodi, ajakirjanduse vahendusel..."

"Ei, ma ei usu seda. Või siiski? Tegin eile Martini lemmikut, kapsasuppi, panin palju suitsuliha sisse ja... Arvasin, et ju on tal palju tööd," nentis murtud südamega mees, paljastades paadunud poliitiku inimliku palge. "Supp ootab siiani külmkapis, ma ise pole söönudki."

Vaatamata šokist palus Madisson HMSil edastada siiski avaliku palve.

"Martin, tule tagasi! Ma olen sulle oma südames andestanud," anus Madisson. "Mina usun, et oleme teineteisele loodud, me kuulume kokku kõik kuulsad armastajapaarid: nagu Edgar ja Siret, nagu Ingrid ja Joao, nagu Ruitlane ja Naine, nagu Pärnu ja Viisitamm. Kallis Martin, tule koju tagasi! Ma usun, me saame sellest üle ja jälle naeratame!"

Loe ka: Helme: fiktiivne sissekirjutus on puhas formaalsus

Politsei otsib lahendust Tapa–Loobu maantee turvalisemaks muutmisel

Eesti politsei on hakanud otsima lahendust, kuidas muuta palju ohvreid nõudev Tapa–Loobu maantee inimestele turvalisemaks.

Esialgu veel tööversioonis oleva lahenduse järgi kavatseb politsei koristada maanteelt sildid, suunaviidad ja liiklusmärgid, mis näitavad Tapa poole. Kaalutud on ka täiendavate Loobu poole näitavate siltide panemist teele.

"Selle meetme eesmärk oleks kehutada inimesi pigem loobuma kui tapma," ütles Haige Mõistuse Syndikaadile politseiameti pressiesindaja Harrys Puusepp. "Samas jätkame võimalikult paremate lahenduste otsimist ja kaalume võimalike tegevusstsenaariumide kasutegurit, kasutades riskianalyysi vahendeid."

Anonyymseks jääda soovinud allikad siseministeeriumist ja kaitseministeeriumist andsid Haige Mõistuse Syndikaadile teada, et riik on kaalunud ka Tapa asula ymbernimetamist, kuid nimekonkurss veel käib. Tapa uueks nimeks pakutud variantide hulgas on väidetavalt olnud Ela ja Elusta.

Loe ka: Politsei otsib lahendust Tapa–Loobu maantee turvalisemaks muutmisel

Tallinki laeval sündis täna öösel laps

Tallinki uhiuuel kruiisilaeval Baltic Queen sündis neljapäeva öösel kell 3.30 tüdruk, kes sai nimeks Kirke.

Sünnitusel olid abiks nii laevaarst kui ka reisil viibinud laevamehhaanikud. Baltic Queeni kapteni Vahur Ausmehe sõnul tuli emale ja lapsele Tallinnas vastu puksiir, et nad ülevaatuseks dokki viia. "Täname kõiki abi eest ning soovime perele kogu meeskonnaga palju õnne," lisas Ausmees.

Tähistamaks uue ilmakodaniku sündi, kingib Tallinna Sadam laevukesele eluaegse tasuta kaikasutusõiguse. Ka tema pereliikmed - näiteks Baltic Queen - saavad antud kai ääres edaspidi soodushinnaga seista.

Loe ka: Tallinki laeval sündis täna öösel laps

Peipsi praam pääses vette

Esmaspäeva varahommikul pages Tartu lähedalt oma dokist Piirissaarele mõeldud praam. Peremeheta laev liigub ilmselt Emajõel. Mööduvatel kaptenitel palutakse abordaazi eesmärgil praam diisli või muu laevale meelepärasega ligi meelitada ning kinni püüda.

Vabadusse pääsenud laevad on ohuks nii ujujatele kui teistele väiksematele laevadele. Eriti ohtlikud on kodustatud laevade ja sõja laevade järeltulijad, kes ei karda inimest, kuid on metsiku iseloomuga ja väga verejanulised.

Laev reageerib nimele "Koidula".

Loe ka: Peipsi praam pääses vette

Munitsipaalpolitsei trahvis bussi surnud meest

Tallinnas bussipileteid kontrolliv munitsipaalpolitsei trahvis bussi terviserikke tõttu surnud meest.

"Mees lebas bussi tagaistmel ja algul üritasime teda äratada. Kuna ta äratamisele ei reageerinud, võtsime ta mikrobussi. Ta ei tulnud omal soovil," selgitas kontrolör. "Kahjuks pidime seda tõlgendama vastuhakuna: linnavalitsus on meile selged juhised andnud. Kõiki vastuhakkajaid tuleb trahvida maksimaalselt."

Kontrollbrigaadi ülemus tuvastas ruttu, et akontaktne mees on surnud ilmselt tunde tagasi ning kutsus mehele kiirabi, Paraku oli juba trahvikviitung välja kirjutatud: "Inimesena ma muidugi mõistan, et sugulastel on praegu kurb ja raske aeg, kuid vaatame tõele silma: bussipiletit ta ei esitanud ja kontrolöridega ta vabatahtlikult samuti kaasa ei tulnud."

Lahkamisjärgsel läbiotsimisel politseis tuvastati, et mehel polnud piletit ka kaasas.

Omaksed saavad laiba pärast seda, kui ta on kandnud ära kolmepäevase aresti politseile mittekuuletumise ning seletuskirja mittekirjutamise eest.

Loe ka: Parkimistrahvist päästab vaid lume alla mattumine

Eesti rebis ette Soomest ja Venemaast

Seoses erakordselt soodsate ilmastikuoludega on Eesti riik möödunud Soomest ja Venemaast elektrikatkestuste võistluses.

Äsja puhkenud tormis on Eestis elektrita jäänud üle 33 500 majapidamise. Kuigi andmed on esialgu ligikaudsed, sest osades kohtades Eesti Energia elektriteenuse jaotamist nagunii ei teosta, julges firma pressiesindaja oletada, et see teeb mäekõrguselt ära naaberriikide tulemusele.

Soomel on praeguse seisuga õnnestunud elektrita jätta 4000 majapidamist ning see arv öö jooksul ilmselt oluliselt ei kasva. Venemaal on looduse stiihias elektrita vähemalt 20 000 majapidamist.

Eesti on rahvusvahelisele žüriile hindamiseks esitanud ka Kiili asula 700 teedele lumme kinni jäänud last, kel samuti parajasti elektrit ei ole.

Eesti rahvastikuminister Urve Palo sõnul on mitmed Eesti majapidamised alustanud iibe tõstmisega: "Elan neile peredele südamest kaasa."

Loe ka: Elektrita on juba üle 33 500 majapidamise
Loe ka: Soomes jäi elektrita 4000 majapidamist
Loe ka: Venemaal jäi elektrita vähemalt 22 000 inimest
Lor ka: Kiilis on lumevangis 700 last

Stockholmis tapeti 4000 jänest

Stockholmi linnavõimud on kevadest saadik tapnud 4000 ühistranspordijänest, kuna jänesed sõidavad teiste linnaelanike kulul.

"Jänesed rikuvad meie transpordi mainet ja elavad sisuliselt teiste linnaelanike kulul," selgitas Stocklholmi liikluskorralduse osakonna esindaja Tommy Tuvunger HMSile.

"Kõige rohkem kahju teevad nad talvel. Jänesed tulevad sõidukitesse sooja ja ausad reisijad ei mahu enam peale," lisas ta.

Jäneseid tapavad linna palgale võetud jahimehed, kes kasutavad nende idiootidest värdjate tapmiseks summutitega relvasid ning hävitavad pärast nende laibad.

Loe ka: EPL: Stockholmis tapeti 4000 jänest

Eelarveprobleemide asemel tuleks mõelda Tallinnast

Peaminister Andrus Ansip palus valitsuse pressikonverentsil riigieelarvele mitte mõelda.

"Tallinna linna korteritehingud ja tänavaaugud on põhjustanud situatsiooni, kus majanduslangusest tingitud eelarvepuudujääkide arutelu tuleb sügisesse lükata," kommenteeris peaminister võidukalt. Ministri sõnul on olukord Tallinnas katastroofile lähenev -- olukorras, kus koristajate hordid linnatänavatelt terahaaval tolmu koguvad, analüüsivad ja koledaid seinu ilusate plakatitega ehivad, on täiesti unarusse jäetud elu põhiväärtused ja majanduskasvu alused: teed.

Teed on väga augulised ja neisse tekib auke aina juurde. Linnavalitsus samas neid auke ei lapi ja inimesed murravad neis luid ja väikelapsed kukuvad nende põhja ja saavad hirmsal kombel viga. Hiljuti paiskas härra linnnapea Toompealt saadetud rahumeelse saadiku ühte linna keskel seisvasse põhjatusse auku ja karjus: "See. On. Tallinn!"

Rahandusministrit HMS ära ei tundnud ja temalt eelarvekriisi kohta kommentaare saada ei õnnestunud.

Loe ka: PM: Reform kutsub rahvast pealinnas võimupöördele
Loe ka: PM: Tänavad peavad maipühaks talveprahist puhtaks saama