Patarei kommunismikuritegude muuseumi ideekonkursi võitis "Punane erektsioon"

Justiitsminister Urmas Reinsalu järjekordse uitprojekti raames korraldatud Patarei rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi rahvusvahelisel ideekonkursil pälvis esimese koha tuntud Jaapani arhitekti Suhuei Enda töö "Punane erektsioon".
"Jaapani arhitekti esimese koha töö "Punane erektsioon" on ajaloolisest vaatevinklist põhjalik lahendus, mis on täielikus vastavuses muuseumi missiooniga. Samuti on tähelepanuväärne õnnestunud jalakäijate ühendus Meremuuseumiga ja stiilne haljastus," ütles žüriisse kuulunud arhitekt Tõnu Altosaar.
Žürii esimees Meelis Niinepuu ütles, et esimese koha tööd iseloomustab väga hea meie regiooni tunnetus. "Huvitav idee punasest joonest, mis muuseumi ruume tervikuna läbib. Silmapaistev sümbolism Berliini-Peterburi teljega läbi maja koos merre rajatava muuliga. Telg sümboliseerib seda, et inimsusevastased kuriteod on oma olemuselt ühesugused sõltumata ilmakaarest," ütles ta.
Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et ta on konkursi tulemusega väga rahul ja ka temale isiklikult on võidutöö ja see mida see sümboliseerib väga südamelähedane, millele järgnevalt lipsas minister mõnd teist uitmõtet kavandama.
Urmas Reinsalu korraldas Patarei rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi rahvusvahelisel ideekonkursi, kuna ta arvab, et see kasvatab ta madalat toetust. Muuseumi rajada ei ole kellelgi plaanis ja arvestades, et Patarei renoveerimine maksaks mitusada miljonit eurot, ei hakka ka olema ning seda teab väga hästi ka Reinsalu ise.
Vaata ka: Patarei kommunismikuritegude muuseumi ideekonkursi võitja on selgunud

Stalin jäi kuulsuste surmaheitluses alla Aleksander Nevskile

Venemaa televisiooni esimesel kanalil otse üle kantud dokumentaalsarja "Kuuslsuste surmaheitlus" viimases voorus saavutas vürst Aleksander Nevski võidu NLKP peasekretär Jossif Stalini üle. 

Ekraanilt oli selgesti näha, kuidas kommunistliku partei peasekretär ja Nõukogude vägede ylemjuhataja Suures Isamaasõjas Jossif Stalin, kes ei suuda oma paremat kätt õieti painutada ja lisaks ei oska ka ratsutada, jäi oma maanteeröövli ametis õpitud võitlusvõtetega ja vaimulikus seminaris omandatud piitsa kasutamise tehnikatega alla mõõgavõitluses vilunud ja oma tatarlastelt ratsasõjavõtteid õppinud Novgorodi vürstile ja Vladimiri suurvürstile Aleksander Nevskile. 

"Nii pidigi minema. Stalin on kommunistina surnud ja Aleksander Nevski on pühakuna juba surematu," kommenteeris Venemaa föderatsiooninõukogu esimees Sergei Mironov. "Et Stalini püüdlused saada pühakuks pole veel vilja kandnud, toetasid Aleksander Nevskit tublisti tema imevõimed, millele Stalinil oli vähe vastu panna." Ka teised tähelepanelikumad vaatlejad märkasid, kuidas Aleksander Nevski kasutas võitluse hingetõmbepausidel oma imevõimeid, et haavu kinni kasvatada. Lisaks kahtlustatakse, et pühakule ei mõjunud Stalini lahingus peetud ideoloogilised kõned ja isiklikud sõnalised rünnakud, millega peasekretär telesaate varasemates osades pani punastama keisrinna Katariina II ja tõukas soosingust tsaar Ivan IV Julma. 

Kuid tõeline pöördepunkt heitluses saabus, kui keiserlik-parlamentaarse Venemaa kõige edukam peaminister vürst Stolõpin sekkus heitlusse, kasutades Riigiduuma vaidlustes omandatud diplomaadikunste ja lahutades kaks suurt sõjameest. See garanteeris Stolõpinile edumaa juba löödud Stalini ees ning teenekas riigimees sai yldarvestuses teise koha. 

Esikommunist Vladimir Lenini, kirjanik Fjodor Dostojevski ja keiser Peeter I järjestikustes pystolitega peetud duellides võitnud poeet Aleksandr Puškin jäi Stalini järel võitluses punktidelt neljandaks. 

Kuulsused pöörduvad oma toetajate rongkäikude saatel tagasi oma haudadesse täna.

Loe ka: Tähtsaimaks venelaseks hääletati vürst Aleksandr Nevski