Justiitsministeerium
saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega ühinetaks Euroopa Nõukogu
korruptsiooni reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga.
"Kooskõlastusringile
minev eelnõu tegeleb lokkava netikorruptsiooni tõkestamisega. Arenenud
netiajastul on hägustunud rahvusriikide vahekohtunike altkäemaksualade piirid.
Eelnõuga soovime neid täpsustada," öeldi justiitsministeeriumist.
Lisaprotokolliga
sätestatakse, et Eesti vahekohtunikud võivad altkäemaksu võtta Soomes, Eestis,
Lätis ja Leedus. Eesti ja Saksa vahekohtunike altkäemaksu huvisfääride
ligikaudne piir Poolas kulgeb Narewi, Wisła ja Sani jõe joonel.
Samuti rõhutab Eesti
eelnõus oma vahekohtunike huve Bessaraabias. Saksa vahekohtunikud deklareerivad
altkäemaksuhuvi täielikku puudumist selles piirkonnas.
Sakslased kardavad, et kui 1. maist nende tööturg idaeurooplastele lahti läheb, algab palgadumping. Selle vastu aitaks kõigile alampalga maksmine.
Suur enamus sakslastest on kohustusliku alampalga poolt, kirjutab Spiegel Online. Vastavalt küsitlusele on 76 protsenti selle poolt, et valitsus selle viivitamatult sisse viiks. Küsitluse viis läbi infratest-dimap.
66 protsenti küsitletutest heidab valitsusele ette, et see ei kaitse Saksa tööturgu piisavalt ähvardava palgadumpingu eest. Vastanute arvates saavad nad liiga suurt palka ning nad tahavad teenida alampalka. Paraku on alampalk kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Saksamaa ja Küprose, nii et see tuleb alles kehtestada.
Ajalehe Berliner Zeitung info põhjal tähendaks alampalga tunnitasu kinnistamine 8,50 eurole sissetuleku langust ligi 25 miljonil töötajal. Riigile tooks see sisse rohkem kui 7 miljardit lisaeurot.
Loe ka: Kolm sakslast neljast nõuab alampalka http://www.ap3.ee/?PublicationId=b7707271-9a48-4756-9eae-7e90c2211f15&ref=rss
Möödunud pühapäeva hommikul kella viie paiku sõitis 67aastane Hiina peaminister Wen Jiabao koos elukaaslase ja ühe tuttavaga vana tumesinise Audi 100ga mööda Xi'ani linnast Lääne-Hiinas, kus peeti Saksamaa kantsleri Angela Merkeli riigivisiiti. Xi'ani ees sõiduteel oli mitukümmend Saksa töösturit ning Wen ei pääsenud autoga neist hästi mööda.
"Algul löödi autol peegel küljest ära," oli ta ootamatust rünnakust jahmunud. Wen päris lõhkujalt tema teo motiivi, kuid kohe tulid teised töösturid lähemale ja puhkes vaidlus, ehkki kättpidi kallale keegi ei tulnud. Et pinge püsis, otsustas ta minema sõita.
"Hakkasime ära sõitma, kuid siis üritas keegi külje pealt jalaga lüüa ja keegi lükkas autot tagant," kirjeldab Wen, kuidas töösturid tülinorimist lõpetada ei tahtnud. Wen ähvardas kutsuda ÜRO. "Kõik hakkasid selle peale karjuma: "Kutsuge rahuvalvajad! Kutsuge rahuvalvajad!""
See oli mõeldud naljaks, võis Wen varsti veenduda. ÜRO dispetšer palus tal rahuneda ja ütles, et rahuvalvajaid nad välja saatma ei hakka.
ÜRO rahuvalve ülem Alain Le Roy ütles, et üks mees oli ÜROsse tõepoolest sellisest vahejuhtumist teatanud. "Kuna helistaja otseselt ÜRO sekkumist ei nõudnud ega vajanud, mida ta ka ise hädaabinumbrile tehtud kõne jooksul korduvalt kinnitas, siis sündmuskohale rahuvalvepatrulli ei saadetud," lükkab Le Roy tagasi väite, nagu poleks oldud valmis abi pakkuma. Ta lisas, et suveks on Ida-Aasiasse pandud välja ka lisa-patrulltoimkond. Kohalik Hiina armee olevat praegu puhkusel.
Kui Wen Saksa Wehrmachtile helistas, öeldi talle, et nende töötajad Hiinas toimuva eest ei vastuta. Saksamaa kantsler Angela Merkel kinnitab sama: "Wehrmachti töötaja ei tohi täita Hiina sõjaväe kohuseid. Loomulikult, kui mõni meie töötajatest oleks seal ligi olnud, oleks ta kodanikuna sekkunud. Ordnung muss sein!" Tema andmeil on Xi'anis varemgi teravaid vahejuhtumeid olnud, ent need jäävad aastatetagusesse aega.
Saksa töösturid ründamas Hiina peaministrit ja mõningaid teisi poliitikuid.
Postitused
