Pakirobotifirma Starship tuleb välja innovatiivsete robotheaoluteenustega

Tehnofirma Starship tuleb sel suvel turule kahe uue lahendusega, mis tõotavad leevendust koroona-aja avalikku ruumi vaevavatele hädadele.

"Meie loodud tehnoloogia on adaptiivne ning firma paindlik," selgitas Ahti Heinla arenguid. "Hiljuti Riigikogu ees toimunud protestidel nägime, et turul võib seoses valimiste lähenemisega olla nõudlust robotprotestijate vastu."

Esimeses kontseptuaalses lahenduses saab protestihuviline määrata Starshipi äpi kaudu trajektoori või asukoha ning salvestada helilise pöördumise, mida robot protesti käigus esitab. Projekti teises faasis kinnitatakse robotitele leed-tablood, millele on võimalik lisada 20 tähemärki suures või 120 tähemärki väikeses kirjas helendavat teksti. Sellise plakatiga roboti kasutamine on mõistagi kallima minutihinnaga.

Firma on nõus pakkuma ka erilahendusi, mille raames protestija tellib roboti, milles on väike kokkupandav robotile kinnituv plakat koos markeriga, mille võib pärast endale jätta. Sellisele sildile saab 15-minuti jooksul kinnitada ka muud protesti võimendavat atribuutikat.

Kolmandas etapis on võimalik tellida riigikogu liikmete järel sõitmine, nende ootamine ning nendele saadetud sõnumite edastamine rahumeelsel teel. Siin lubab firma teha koostööd militaarrobotite tootjaga Milrem, kes aitab robotite soomustamisel.

Häda ei anna häbeneda

Kuna koroona-ajal on keeruline leida avatud kohvikuid, kus end kergendada ning pakirobotitesse sittujate hulk on viimastel kuudel tõusnud otsustas firma pakkuda teenust Starshit, millega on võimalik endale tellida spetsiaalne prill-lauaga ökokäimla, milles on eelpaigutatud  turvas ning õige mitu lehte pehmet paberit ka kõige keerulisemateks situatsioonideks.

Piinlikkustunde vähendamiseks varjab robot düüsides paiskuva tiheda uduga kliendi ning mängib helisid, mis summutavad plädisemised ja solpsatused, mis toiminguga kaasneda võivad.

"Näeme siin suurt potentsiaali avalikel üritustel ning kasvõi näiteks rasedatele, kel võib nakkusohu tõttu ühiskäimla kasutamine keerukaks osutuda," selgitas Starshipi esindaja. Robot desinfitseeritakse ja puhastatakse iga kasutuskorra järel, ning firma tagab turba kompostimise ja taaskasutamise. Lisaks viib robot tagasiteel väikese lisatasu eest läbi ka COVID reoveeuuringu, mille tulemused potsatavad kliendi postkasti juba mõnekümne minuti jooksul.

Kuni teenuse turuletulekuni palub Starship pakirobotitesse roojamist vältida.

Loe ka: Tallinn on hädas purskkaevusid reostavate kodututega

Plagiaaditöö sai Mädamuna nominendiks

Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu (ETKAL) juht Lola Tehver ütles HMSi korrespondendile, et Mädamuna plagiaadikonkursile plagiaadi pähe originaalloomingut esitanud agentuurile Divisjon võidakse muna alles jätta. Nimelt on plagieeritud "siiski" 2 lahendust 18st.

"Juhtum on taunitav. Mädamuna konkursi korraldaja ETKAL esialge seisukoht on, et muna me sellelt töölt ära võtma ei hakka, kuigi ainult 2 lahendust 18st on plagiaadid. Samas, kui see asi oleks tulnud välja žürii töö käigus, oleks see töö konkursilt kõrvaldatud," sõnas Tehver.

Mädamuna konkursile esitati tööd, kus on ravimipakendite disanil kasutatud väga sarnaseid töid rahvusvaheliselt tuntud disainer Malika Favre töödele Sodiaagi sarjast, ent tervelt 16 töö puhul ei ole algset autorit leida õnnestunud.

Kõnealused tööd valmistas Division ja töö tellis RÕÕM, lahenduse autoriks oli vabakutseline kunstnik Kadi Hugo. Viimane väidab, et tegu on arusaamatusega. "Minu hinnangul on juhtunu asjaolude halb kokkusattumus, mis sai juhtuda suuresti seetõttu, et mul ei olnud võimalik osaleda projektis algusest lõpuni. Agentuurides on levinud, et kavandi ja idee edasiandmiseks kasutatakse stiilinäidisena valmis illustratsioone ja need "lastakse laivi", sest maailm on suur ja kes siis ikka aru saab. Kui stiil on välja valitud, siis hilisema töö käigus võetakse moodboardist näiliselt inspiratsiooni kuid originaallooming on siiski harukordne. Minu roll kõnealuse projekti puhul lõppes ideekontseptsiooni üleandmisega agentuurile. Seoses aja jooksul projektis toimunud inimeste muutustega ei jõudnud informatsioon erinevate kujunduste ja tööfailide kohta ilmselt töö reaalse teostajani ja ta oli sunnitud palju tööd moodboardi järgi tegema," ütles Hugo HMSile.

"Sain ülejäänud kujunduste valmiskujunduse originaalsusest aimu alles eile õhtul, kui hakkasin Facebooki postitatud pilte enda arhiiviga võrdlema. Malika Favre näol on tegemist tuntud kunstnikuga ja tema töö sellisel kujul teadlik kasutamine on lausrumalus. Kuna tunnen Malika Favre ees juriidilist kõhedust, siis kirjutasin talle täna kirja, milles vabandasin ning selgitasin juhtunut," sõnas kunstnik.

Divisjoni reklaamiagentuur vabandab komisjoni ees ning lubab tulevatel aastatel originaalloomingut paremini peita.

Loe ka: Plagiaadilt ei võetagi Kuldmuna ära

Eesti Salakütid korraldavad marsi

Eesti Salakütte koondava Facebooki grupi "Kurakütid" liikmed organiseerivad salaküttimise toetuseks marsi. Korraldajate sõnul on üritus rahumeelne ning selle eesmärk on teadvustada salaküttimise traditsioonilisust ning juhtida tähelepanu sellele, et enamus salakütte ei ole mõrtsukad.

"Viimastel päevadel on meedia huviorbiiti jõudnud salaküttimise temaatika, mida meedia valgustab üheülbaliselt ja suunatult," nentis grupi administraator HMSi korrespondendile. "Juba mõisa aegadel tõi Eestlane Saksa okupandi tagant hirvevasika või mõnusa soku jõululauale. Hiljem tõime Nõukogude võimu selja taga kulte ja emiseid nendele laudadele, kuhu tühjad poeletid liha lihtsalt ei võimaldanud."

Mehe sõnul on täisväärtuslik toit iga kasvava noore tervise üks tugisambaid ning selle najal on kasvatatud üles põlvkondi. Uuemal ajal on jahindusseltsidele suureks probleemiks erametsaomanikud, kelle maal küttimiseks on tarvis luba. Nii jäävad paljud loomad metsa ja jahiloaga -- kui seda üldse kuskilt hankida õnnestub -- ei saa lõpuks midagi tõsisemat ära teha. Lisaks kulub sellele kõigele aega ja raha, mida tegelikult oleks tarvis kulutada jahivarustuse ja küttimise peale.

"Riigimets on nii hõredaks raiutud, et loom sinna täna enam ei kipu," lisab küttide esindaja mõrult. "Enamus meist on mõistlikud pereinimesed ning see, et üks hull meie mainele sedasi vee peale tõmbab ei kõlba tegelikult kuskile. Traditsioone tuleb elus hoida."

Marss algab 1. oktoobril kell 13:30 Keskkonnaministeeriumi eest ning kulgeb läbi Hirvepargi Toompeale, kuhu püsitatakse Riigikogu parklas loomakorjustest energiapüramiid. Marsi korraldajad paluvad ajakirjanduslikult põnevate fotode lootuses kindlasti ilmuda kohale relvastatult, kuid laskemoon palutakse turvalisuse huvides siiski koju jätta.

Saaremaal leiti ajalooline metsavenna piimanõu-peldik

Saaremaal Purtsa külas tuli metsaistutamise käigus maa seest välja üle 60 aasta maa sees olnud piimanõu, mis oli kunagi olnud metsavenna peldik. Suletud nõus oli kokku 50 hästisäilinud eset.

Enam kui 60 aastat peidus olnud saladus oli päevavalgele, kui traktor raiesmikul peldikuks olnud piimanõu kaant vigastas. See olnud aga puhas õnn, et Ando Ansperi mannergu leidis, sest esemed, mis sealt välja tulid, olid väga hästi säilinud.

Loe ka:  Saaremaal tuli välja metsavenna 50 esemega piimanõu-peidik

Timberg saab Vaherilt nimelise kuuli

Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas eile käskkirja, millega autasustab ametist lahkuvat päästeameti peadirektorit Kalev Timbergi nimelise kuuliga.

9-millimeetrise kaliibriga graveeritud kuul püstolile Sig-Sauer P-232, antakse Timbergile silmapaistvate teenete eest siseturvalisuse valdkonna arendamisel. Kuul kantakse maha ameti raamatupidamise bilansist.

Teise eilse käskkirjaga makstakse samuti ametist lahkuvale PPA peadirektorile Raivo Küüdile välja tasu kasutamata puhkuse eest, mida koguneb tema ametiaja lõppemisel 28. veebruariks 67 päeva

Loe ka: ERR: Timberg saab Vaherilt nimelise relva

Surnud mees takistas tänaval liiklust

Mustamäel Szolnoki peatuses lebas täna hommikul kella üheksa ajal surnukeha, mis takistas jalakäijate liiklust.

Politsei sõnul kuulus surnukeha lõhnavee-eksperdile ning oli tekkinud alajahtumise teel. Pensionäridest tekkinud ummik kõrvaldati jalakäijate liikluse ümbersuunamisega taksode liiklemiseks mõeldud alale.

Jalakäijate normaalne liiklus on praeguseks taastatud.

Loe ka: Põlenud rekka takistas maanteel liiklust

Majanduskriis piiras leibkondade tarbimist

Majandusministeeriumi pressiteate kohaselt tarbis Eesti riik 2010. aastal 2007. aastaga võrreldes 5% vähem leibkondi. Kuna trend viitab leibkondade tarbimise jätkuvale kahanemisele, on seatud eesmärgiks vähendada leibkondade arvu 2012. aastaks 15% võrra.

"Olgem ausad: praeguses majanduskeskkonna Eesti lihtsalt ei vaja nii palju leibkondi," selgitas ministeeriumi kantsler Marika Priske. "Leibkondade ülejäägiga on kaks võimalust: utiliseerida need kodumaiselt või suunata eksporti."

Praeguste kavade kohaselt alustatakse leibkondade ekspordiga Soome ja Suurbritannia suunal juba 2011. aasta IV kvartalis. Austraalia ning Kanadaga käivad läbirääkimised leibkondade vahetamiseks saastekvoodi vastu, mille Eesti võib omakorda edastada Jaapanile. Tagavaraplaanide asjus on koostöös keskkonnaministeeriumiga alustatud konsultatsioone Ragn-Sellsi ja Veoliaga, konsultatsioone juhib keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juht jäätmeosakonnaga Peeter Eek.

Loe ka: Majanduskriis piiras leibkondade tarbimist

Kalev saadab Evelin Ilvese [tsenseeritud]

Lugupeetud proua Evelin Ilves

Pöördume Teie poole seoses Teie poolt viimastel päevadel tehtud avaldustega trükiajakirjanduses ja televisioonis.

Oleme oma kasumlikkuse suurendamise nimel väga palju vaeva näinud. Tõime turule odavad ja populaarsed lastekindlad kilepakendid kommidele, mis pakuvad peredele palju vaheldusrikkaid hetki. Ühtlasi asendasime piimarasva šokolaadis selle jubeda mürgise taimerasvaga.

See ongi moodne toiduainetööstus! Tere tulemast reaalsesse maailma, proua Evelin! Me oleme erafirma - me oleme kuramuse erafirma! Meie ainus eetikaküsimus on: "Kas keegi kaebab meid kohtusse ja me kaotame sellega raha?" See on [tsenseeritud] kapitalism, proua president. Tulge mõistusele!

Kui meil poleks nii pohhui, siis me isegi ei mainiks sõna "transrasvhape" oma vastuses, vaid apelleeriks oma töötajatele, kelle ainus alternatiiv on seda kräppi toota või minna tänavale teiste töötute sekka uluma.

Andke andeks, see on ainus maiustus, mida teie kummaline rahvas üldse osta jõuab! Me täiesti hea meelega toodaks head šokolaadi nagu vanasti, aga kvaliteedil on oma hind. Vähemasti on meil kõigil päris töö.

Minge [tsenseeritud]!

ASi Kalev Chocolate Factory töötajate nimel

Mait Nilson, juhatuse esimees

Tiiu Märtson, a/ü peausaldusisik

Loe ka: Kalev ootab Evelin Ilveselt kommijutu pärast vabandust

Patriarh Aleksius maetakse ka Eestisse

Eesti ja Vene õigeusu kirikute sinod leidis pärast lühikesi läbirääkimis kompromissi patriarh Aleksius II surnukeha matmise osas.

"Seisime raske otsuse ees: ühelt poolt soovis Püha Isa, et ta surnukeha maetaks Kuremäe kloostrisse nunnade keskele, teiselt poolt seisime silmitsi faktiga, et surnukeha matmine Venemaale vaenulikku natsiriiki oleks olnud äärmiselt keeruline," selgitas Moska patriarhaadi ajutine juht, metropoliit Kirill.

Kompromissi kohaselt saetakse surnukeha rituaalselt pooleks, üks, südamega pool maetakse Kuremäele, teine pool Moskvasse Jelohhovi Jumalailmumise katedraali lõunapoolsesse tiiba.

Saagimisprotseduuri kannavad üle ka Vene telekanalid.

Loe ka: TV3: Max Kauri meelest tuleks patriarh Eestisse matta
Loe ka: Aleksius II maetakse Jelohhovi Jumalailmumise peakirikusse

Kaalujälgijad lõpetavad Eestis tegevuse

Kaalujälgijad kuulutasid Eesti rasvavabaks riigiks. Sellega seoses lõpetab Kaalujälgijate Eesti katusorganisatsioon Weight Watchers Estonia AS oma tegevuse.

"Fettfrei," alustas oma kõne Saksamaa kaalujälgijate esindaja Claudia Bachhausen oma ajaloolist kõnet. Ta kõneles, et Eesti Vabariik on Rasvaste Ikkest vabastatud. Vaenlane on lõpuks alla surutud ning kõik ülekaalulised toimetatud paastulaagritesse, riigist lahkunud või ümberkoolituse läbinud.

Lisaks laagritesse paigutamisele ning riigist väljasaatmisele teostati rasvaimu ning korrigeerivaid operatsioone. Olemasoleva populatsiooni haldamiseks on komisjoni poolt ühiskonnale oluliseks tunnistatud isendid steriliseeritud.

"Viimastel aastatel otsi neid rasvaseid nagu tikutulega taga," kurtis firma suhtekorraldaja Ragne Jõerand äsja. "Lõplik lahendus on saavutatud."

Paguluses elav Eesti ülekaaluline kommenteeris juhtunut, kui kohutavat kuritegu inimese põhiõiguste suhtes olla milline tahes: "Kaotasin mitmeid lähedasi sõpru, mind kiusati taga. See oli kohutav."

Eesti rasvastikuministri sõnul on olukord tähelepanuväärselt hea.

Loe ka: Kaalujälgijad lõpetavad Eestis tegevuse

Rootsi asus kodutuid mürgitama

Seoses majanduskriisi ja talve tulekuga algatas Rootsi kuningriik riikliku programmi kodutute mürgitamiseks.

"Viimastel aastatel on kodutute probleem aina tõsisemaks muutunud," kommenteeris õukonnajääger Knut Olafson plaane. "Kodutud ei riku mitte ainult linnapilti, vaid siirutavad ka erinevaid nakkushaigusi. Pärast peibutussöötadega kodutute vaktsineerimist on nende populatsioon hüppeliselt kasvanud ning on oht, et nad tõrjuvad välja muud linnaloomad nagu hulkuvad kassid ja koerad."

Jäägri sõnul on kodutute küttimine linnas raskendatud, sest kodutud on tavaliste inimestega äravahetamiseni sarnased. Lisaks on linnas küttimine vastuolus jahiseadusega. "Oleme proovinud kastlõkse, kuid need ei andnud erilist tulemust."

Mürgitatud peibutussöödad paigutatakse kaupluste prügikastidesse ning kodutute varjupaikade lähedusse. Plaanis on kasutada tugevatoimelist rotimürki, mis tekitab õhupuudustunde, et kodutud ei sureks keldritesse ega termosõlmedesse ega häiriks oma lehaga kodanikke. "Seda, et tavainimene aegumistähtaja ületanud toidukaupu sööma juhtuks, pole ilmselt vaja karta."

Vastuoluline programm on Rootsis leidnud palju toetajaid ning selle edukuse korral kavatsetakse seda laiendada ka näiteks töötutele ja kurjategijatele.

Loe ka: Rootsi pood üritas kodutuid mürgiga peletada

Ansip: Reservid pole viimsepäeval põletamiseks

Pilt: Wikipedia
Peaminister Andrus Ansip kommenteeris pressikonverentsil Eesti riigireservide paigutamist pankrotist päästetud Iiri panka.

Ministri sõnul oli juba koalitsioonikõneluste ajal selge, et Eestit tabab ränk majanduskriis, mistõttu ei soostunud Reformierakonna kauaaegne partner Keskerakond koalitsioonikõnelustel osalema.

"Mõtlesime pikalt, et kuidas sellest supist välja tulla ja siis järksu -- plaksti!" kirjeldas Ansip idee saabumist. "Me ütlesime sotsidele, et teie kätte läheb rahandus! Sotse on meil nii vähe kah, et ongi hea neid tanki lükata."

"Selle Iiri värgiga läks meil tõesti natuke nihu," jätkas Ansip. Peaministri sõnul oli kindel plaan Eesti poliitmaastik sotsiaaldemokraatidest vabastada, kuid paraku päästs Saksa riik tolle panga ära ja skandaal jäi õhku rippuma. "Ka Parexi rongist jäime niiöelda maha," lisas ta kurvalt tundlaid võdistades.

"Eesti riigil on kenake reserv ja me ei kavatse seda raha viimsepäevani hoida."

Viimsepäev on maiade kalendri kohaselt 12. detsembril 2012.

Loe ka: Ansip: Reservid pole viimsepäeval põletamiseks
Loe ka: Eesti riigi miljardid rippusid juuksekarva otsas

Oliver Kruuda saab uued naabrid

Seoses puhkenud garaažiskandaaliga tühistas maa-amet Oliver Kruuda naaberkinnistu müügiotsuse. Skandaalsele kinnistule leitakse lähiajal uus otstarve.

Maa-amet pani eelmise nädala neljapäeval müüki kinnistu, mis sisaldas lähemal vaatlusel suurärimees Oliver Kruuda riigimaale ehitatud garaaži.

Amet ei pea pärast riigi maale püstitatud illegaalse ehitise avastamist võimalikuks kinnistu müüki jätkata, sest see võiks jätta vale mulje, nagu sooviks ametehitise hiilivaks legaliseerimiseks ärimehega koostööd teha. "Mõnes idamaises riigis teeksid osad ametnikud seppuku, kui säärane koletu seos ilmneks," kommenteeris maa-ameti peadirektori asetäitja Raivo Vallner otsust.

Koostöös sotsiaalministeeriumiga plaanitakse territooriumile kodutute supikööki. Õnneks paikneb kinnistul juba hoone, mille üks naabritest on kasutusele võtnud ning heas korras hoidnud.

"Hoone on kergesti köögiks kohanduv ning vähemasti esimesed paar aastat saame köögi toimimist rahastada ehitusjärelvalve inspektsiooni poolt määratavast trahvist," selgitas sotsiaalministeeriumi ametnik HMSile. Krundi kõrval paiknev korrastatud riigimets võetakse koos tiigiga samuti supiköögi teenistusse ning sinna rajatakse kodutute park, kus ei puudu lõkketegemiskohad ning atraktiivselt lehkavad prügiurnid. "Eeldame, et Heina Supiköögist saab linna kodututele Balti jaamaga konkureeriva atraktiivsusega asutus."

Oliver Kruudal soovitati maine säilitamiseks tsiteeritavat materjali mitte toota.

Loe ka: EPL: Kruuda kasutas taas kauboistiili ning ehitas loata maja riigimaale

Hansapank läheb korduvkasutusse

PRESSITEADE

Seoses meie kõigi identiteedile olulise Hansapanga nimetamisega
Swedbankiks viib Von Krahli Teater läbi olulise muudatuse Eesti
teatri- ja ärimaastikul.

Lähtudes armutust taaskasutuspõhimõttest ja olles veendunud üksikisiku
vastutuses oma elutegevuse tagajärgede ees, võtab Von Krahli Teater
oma uueks nimeks Hansapank. Von Krahli Teater soovib seeläbi veelgi
enam väärtustada taaskasutust ning säästa keskkonda.

Uue asutuse esimene projekt saab olema Akadeemia pealkirjaga "Kas on
elu pärast kapitalismi?". Akadeemia avatakse pühapäeval, 5. oktoobril
kell 17 Jakob von Uexkulli loenguga ?Maailm vajab uut
narratiivi?. Kahe kuu jooksul oktoobris ja novembris toimuvad
Tallinnas, aadressil Rataskaevu 10 loengud, etendused, filmid,
telesaated, arutelud, multimediaalsed kunstiprojektid. Von Krahli
Akadeemia käsitleb ainult olulist ? tulevikuühiskonda.

Tunniplaan ja info Akadeemias osalejate kohta Von Krahli uuel
kodulehel www.vonkrahl.ee

Vaidle, kommenteeri, avalda oma unistusi ja hirme, küsi ekspertidelt
küsimusi meie foorumis: www.vonkrahl.ee/foorum

Teie
Von Krahli Teater

Kahjuks loobus patendiameti pressiesindaja uudist HMSile pikemalt kommenteerimast, põhjendades seda olukorra segasusega. Von Krahli Teatri vabanenud nimele on registreeritud juba kaks taotlejat, seni on Krediidipanga ja BIG Panga šansid võrdsed. Kuuldavasti on Krediidipanga nimele aga heitnud silma Tartu Uus Teater, kellele asutajad seni õiget nime välja mõelda ei osanud.

Eesti annab robotitele põhilised inimõigused

Riigikogu toetas täna plaani anda intelligentsetele robotitele samasugused põhiõigused nagu inimestegi puhul. Teede ja Sideministeeriumi ettevalmistatud seadus edastati kinnitamiseks presidendile.

Seadus kohustab robotiomanikke täitma norme, mille töötas välja robotiõiguste kaitseks loodud rahvusvaheline Megatron X Projekt. Megatron X Projekti seisukoht on, et intelligentsed robotid on inim-evolutsiooni järgmine samm ning nende praegune orjaseisus võib tekitada tulevikus olukorra, kus inimestest sadu kordi intelligentsemad olendid oma orjapõlves tekkinud ängistuse inimrassi peale välja elavad.

Robotitel saavad uue seaduse kohaselt olema õigus elule, vabadusele, mittepiinamisele ja internetile nagu on eestlastel.

Eestist saaks üldse esimene riik, kus mittebioloogilistele eluvormidele laiendatakse inimestele määratud õigusi. Uue seadusega muutuks karistatavaks ka robotite kasutamine tsirkustes, telereklaamides või filmides, samas võib neid edasi pidada teadusasutustes, kus aga tuleks parandada nende varustatust elektriga.

Riigikogu robotiõiguste komisjoni liige Silver Meikar kommenteeris: "kui Hispaania kehtestab õigused ahvidele, mis on kummardus minevikule, on meie noore riigi pilk suunatud tulevikku. Varsti saame end uhkusega pidada esimeseks riigiks maailmas, mis on tuleviku saabumiseks tõesti valmis."

Tulevik saabub praeguste prognooside järgi järgmisel aasal.

Loe ka: PM: Hispaania annab ahvidele põhilised inimõigused.

Kartulivahvlid said parema pakendi

Paljude poolt armastatud Kartulivahvlid on nüüdsest pakendatud palju tõhusamasse pakendisse, milles on tagatud toote nõuetekohane säilimine.

"Toote tarbijaid üllatab kindlasti senisest suurem pakend," kommenteeris Balsnack'i müügijuht Riho Pandis HMSile. "Suuremat pakendit on riiulilt palju mugavam haarata, samuti püüab see uuenduskuuri läbi teinud toode poodides palju rohkem pilku." Täienenud ei ole mitte ainult visuaalne külg: "Kui varem oli meie toodet 100g, siis nüüd, mõeldes inimeste rasvumisprobleemidele, kahandasime kogust 90g-le ning puudu jääva kaalu kompenseerisime kartongpakendisse suletud plastikpakendiga. See on uuenduslik samm ja tulevikus kavatseme plastiku osakaalu meie tootes suurusjärgu võrra suurendada."

"Lisaks halvendasime toote kättesaadavust pakendist", selgitas müügijuht. "Kliendid pöördusid alatasa meie poole murega, et toodet oli autos väga mugav avada -- sellega said hakkama isegi lapsed -- ja pärast olid kõik kohad puru täis! Arutasime probleemi AS Kalev ekspertidega ning nüüd seda muret ei ole -- toode tuleb nüüd serveerimiseks loodud esteetilises plast-aluses, mis tuleb täies tükis välja sikutada ja seejärel gaaskeskkonda ja niiskust peletav kate eemaldada. Iga viieaastane seda teha ei suudagi!"

Uuendusest on huvitatud ka Eesti Jäätmekäitluskeskus: "Rasvaga kokku puutunud pakend vanapaberi sekka ei kõlba, seetõttu tervitame Balsnacki otsust rõõmuga. Lisaks on nüüd võimalik kasutada ka muidu tühjalt seisnud pakendiprügikasti ja olgem ausad: vahvlipuru valamine orgaaniliste jäätmete hulka on plastikanumast lausa lust. Tellisime ühe proovikasti koguni koolitustele." Edaspidi on Kartulivahvleid kavas kasutada prügisorteerimiskoolitustel nii meil kui Euroopas.

Järgmise uuendusena plaanib Balsnack Ossi seakamarakrõpsudesse lisada veidi lisakrõmpsu: mõnusaid mahlaseid seakondikillukesi.

RMK peab tasuma ulukite kõhutuule eest

Riigimetsa Majandamise Keskus on saanud miljonitesse kroonidesse ulatuva kohustuse metsloomade poolt eraldatava metaani eest jäätmemakse tasuda. Eelarvekriisi tõttu ootamatult ilmunud keskkonnamaks vaidlustatakse eeldatavasti kohtus.

Kuigi täpset summat ei soostunud RMK juhatuse esimees Aigar Kallas avaldama, oli ta ilmselgelt ärritunud: "Kui uus maks tõepoolest tasumisele läheb, siis." (Siinkohal mees ohkab) ".. on meil tänavuse metsaistikute plaanil kriips peal. Tõtt-öelda peame ilmsed osad väheväärtuslikumad metsad ka langideks maha müüma, et ots-otsaga kokku tulla. Eelarvet nad meil juba kärpisid."

Erinevatel andmetel elab Eestis 150 hunti, 500 pruunkaru, 700 ilvest, 160 000 metskitse ja 16 000 kobrast. Metsloomade päevane metaanieraldus jääb küll alla lehmade poolt produtseeritavale 4000g-le, kuid isegi see tähendab, et aastas reostavad metslooamad atmosfääri üle 20000 tonni metaaniga. Kui RMKle esitatud arve on töösturite tootlusega samal tasemel, peab keskus 2008 aasta eest maksma üle 18 miljoni krooni.

Üheks võimalikuks lahenduseks pakkus Aigar Kallas metsloomade arvukuse jõulist vähendamist. "Eks jahimehed juba rõõmustasid, kui hommikul pressiteadet lugesid. Mõned jahiseltsid on ka juba abi pakkunud, aga lõpuks tuleb meil ikkagi suvepäevade raames hoogtöid korraldada ja ise püss kätte võtta."

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi jäi saastetasusid kommenteerides napisõnaliseks ning juhtis tähelepanu faktidele, et ministeerium ei ole küsinud metaanitasusid ka taimestikult, mis samuti metaani toodab. Ministeerium lubas järgmiste sammudena kaaluda herneste ubade ning teiste lämmastikurohkete toiduainete tootjate lisamaksustamist.

Prügivedaja sattus happerünnaku ohvriks

Tartus juhtus eile traagiliste tagajärgedega toitumistrauma. Keskealine prügivedaja langes pärast maiustuste tarbimist tugeva happerünnaku ohvriks.

Jäätmevedaja oli oma kirjeldustel just tarbinud ära pool pakki kodunt kaasavõetud maiustusbatoone "Kaseke" ning alustas vasakpööret Herne tänavalt Kroonuaia tänavale, kui tundis oma vasakus alalõuas teravat valu. "Fee oli algufef väga fäike ja ma mõtlefin, et fee mööfub," kommenteeris ta rünnaku algust. "Feejäfel läkf valu hullemakf ja ma peatafin auto." Kohale kutsutud kiirabibrigaad tuvastas, et alanud on intensiivne happerünnak ja toimetas ohvri kiiresti Ülikooli Kliinikumi, kus tohtrid happe aluselise lahusega neutraliseerisid.

Jäätmevedaja lasti pärast esmaabi andmist koju. Arstide kinnitusel juhtub sääraseid juhtumeid aina sagedamini, sest suuhügieeni eest hoolitsemine on paljudele jäätmevedajatele suur probleem. "Meil on kombeks öelda, et võtsid jälle tööd koju kaasa," kommenteeris happerünnaku tagasilöönud tohter muiates.

Happerünnakud mõeldi välja 90ndatel nätsuturundajate poolt, kui ilmnes, et nätsu nätsutamiseks on tarvis anda paremaid ettekäändeid; nüüdseks on firmad asunud tootma ka spetsiaalseid ründevastaseid komme. "Mingit seadusandlust sel teemal oodata ei ole, see on turu isereguleerimine, mida me siin näeme. Seadusandluses on tegemist halli tsooniga," ütles tundmatuks jääda soovinud sotsiaalministeeriumi ametnik täna.

Postimees: Tartus viis happerünnak prügivedaja mitmeks päevaks haiglasse