Helm: järgmise sajandi alguseks võiksid Eesti maksud olla ajalugu

Maksu- ja tolliametis (MTA) antakse tänavu täishoog uue iseteeninduskeskkonna ja infosüsteemide loomisele, et aastaks 2120 ei peaks keegi enam makse maksma. MTA peadirektor Marek Helm leiab, et Eestist võiks saada esimene riik, kus maksud üldse ära kaovad.

Eelmist aastat kokku võttes nentis Helm, et maksude laekumine ületas riigieelarve ootusi 136 miljoni euroga. Paremale maksulaekumisele aitas kaasa nii 1000-euroste arvete deklareerimise kohustus kui ka töötamise register, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui küsida, mida meil veel vaja on, siis ma ütleks, et midagi ei ole vaja, sest lagi on saavutatud ja edasi saame vaid vähem makse koguda," selgitas Helm. Seetõttu alustas maksuamet juba eelmisel sügisel uue infotehnoloogilise keskkonna väljaarendamist. Juba on käivitunud projekt Eesti 3.0, mis aitab ettevõtjate koormust pidevalt vähendada. Eesti 3.0 eesmärgiks on lõpetada igasuguste andmete kogumine ja lõpuks ka maksude arvestamine.

Eesti 3.0 on siiski vaid väike osa riigireformist, mille eesmärk on leida võimalusi planeerida riigi tegevusi kahanevalt ja nii nutikalt, et suudame üha väiksema ja väiksema asutuste ja töötajate arvuga pakkuda inimestele ja ettevõtetele järjest vähenevaid avalikke teenuseid, kuni lõpuks pole vaja pakkuda ühtegi teenust ühelegi inimesele.

Rahvastik väheneb Eestis statistikaameti andmetel seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel keskmiselt 4800 inimese võrra aastas (0,4 protsenti). Lõpliku kadumiseni kuluks seega mitusada aastat. Riigireformi lõppeesmärk on neid protsesse ennetavalt suunata ja teha Eestist juba 100 aastaga esimene riik maailmas, mis end ise ära kaotab.

Loe ka: Helm: järgmise kümnendi alguseks võiks maksudeklaratsiooni esitamine olla ettevõtja jaoks ajalugu

Ettevõtjad toetavad toetusskeemide ümbervaatamist

Eesti toetused on suunatud alustavatele ettevõtetele ning mitte tööstusettevõtete investeeringutele; ettevõtjate hinnangul on olukord probleemne ning riik peaks tegema rohkem.

"Riik ei toeta üldse tööstustootmist ja see on väga probleemne, sest me ise ei taha investeeringuid teha, aga riik võiks kasumimarginaali ju kinni taguda," ütles Estiko nõukogu liige Tarmo Noop.

Samal meelel on ka Baltika nõukogu liige Tarmo Noop. "Rõivatootmise subsideerimisega on ka Eestis probleeme ning Baltika on turul märkimisväärselt kehvemas positsioonis kui Apranga, mis on suutnud ennast majanduslikult efektiivseks muuta ning turul viie aastaga repositsioneeruda," rääkis ta.

"Tasub märkida, et Eestis on üleüldse toetused liiga väikesed ja aktsiisid liiga kõrged," lisas varemkõnelenutega samal nõul olev A. Le Coqi juht Tarmo Noop.

Loe ka: Eesti ettevõtted kaotavad Balti konkurentidele eksliku poliitika tõttu

Maksu- ja tolliamet ootab kandidaate parimate vabatahtlike ehitajate tunnustamiseks

Maksu- ja tolliamet ootab ettepanekuid parimate vabatahtlike üldehitajate, elektrike, maalrite, pottseppade ja keevitajate tunnustamiseks, et neid tänada eelmisel aastal saavutatu eest.

Kandidaate saavad esitada kõik ettevõtted, valitsusasutused ning füüsilised ja juriidilised isikud.

"Kutsume kõiki üles esitama väärikaid kandidaate, et saaksime tänada Eesti inimeste jaoks kõige silmapaistvamaid vabatahtlikke ehitajaid. Kindlasti on paljudel eestimaalastel olnud kokkupuuteid vabatahtlike ja samas professionaalsete ehitajatega, kes teevad oma tööd nii ehitusettevõtte kui ka ehituse tellija hüvanguks puhtast ehitaja-aatest," ytles maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm. "Nende teod eelmisel aastal väärivad äramärkimist ja tunnustamist, mistõttu on kõik ettepanekud teretulnud."

Alates eelmisest aastast on maksu- ja tolliamet hakanud pöörama tähelepanu ettevõtluses tegutsevatele  vabatahtlikele ning on vabatahtlike endi kõrval tunnustanud ka ettevõtteid, kelle heaks nad töötavad.

Möödunud aastal silma paistnud vabatahtlike ehitajate kandidaate saab esitada maksu- ja tolliametile aadressil Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn.

Loe ka: Siseministeerium ootab kandidaate parimate siseturvalisuse vabatahtlike tunnustamiseks