Viljandi parki ilmus salapärane monoliit

Möödunud nädalal kihas kogu maailma meedia uudistest selle kohta, kuidas USAst Utah' osariigist leiti kõrbest salapärane monoliit, mis sealt yhel hetkel täpselt sama salapäraselt kadus. Tänahommikused teated Viljandist annavad alust kahtlustada, et salapärane objekt on ymber paigutunud meie maale.

Objekti avastas Viljandi linnas Posti tänaval elav Helir-Väldo Mänd varahommikul koera jalutama minnes. Mehe enda sõnutsi olid nad koeraga harjumuspäraselt teel Posti tänava parki, kui nende tähelepanu köitsid pargi suunast kostvad kummalised helid. Lähemale jõudes selgus, et helide allikaks on yleöö parki ilmunud veider metallist objekt. Objekt oli umbkaudu kolme meetri kõrgune ja ymmarguse, veidi teadetetulpa meenutava kujuga. Kõige jahmatavam oli Männi jaoks aga asjaolu, et samba seest tungisid välja otsekui metallist valatud inimese pea ja käed.

Paranormaalsete nähtuste eksperdi Igor Volke arvates võib tegemist olla hiljuti Utah' osariigist kaduma läinud monoliidiga. "Kõik märgid viitavad just nimelt sellele - nii objekti ootamatu ilmumine kui ka selle metalli meenutav konstruktsioon," nentis Volke telefoniintervjuus. Objekti pilte polnud ta intervjuu hetkel veel näinud, kuid oletas, et monoliidist eenduv inimnägu võib tähendada, et see on yhest punktist teise liikudes mõne inimese alla neelanud. Objektist kostvad kummalised helid võivad olla aga ohvri appikarjed.

Täielikku yllatust seoses monoliidi ootamatu ilmumisega väljendas ka Viljandi linnavolikogu liige Harri Juhani Aaltonen, kes kinnitas, et tema juhitavad mittetulundusyhingul Meie Viljandi, millel oli kavas pystitada samasse kohta äärmiselt sarnase kujuga mälestusmärk Jaak Joalale, puudub igasugune seos juhtunuga. Monoliidi pargipoolsel kyljel oleva kirja sarnasust Jaak Joala nimega nimetas Aaltonen juhuseks ja pareidoolia ilminguks.

Vaata ka: Salapärane monoliit kadus Utah' kõrbest

Dalai-laama: Ruuben Kaalep on Tšingis-khaani inkarnatsioon

Tiibeti budismi vaimne juht, Tema Pyhadus 14. dalai-laama Tenzin Gyatso tunnustas riigikogu liiget Ruuben Kaalepit sõjajumal Tšingis-khaani inkarnatsioonina. 

"Olen pidanud nõu ka oraakliga ja nyyd on yheselt selge, et eestlane Ruuben Kaalep on ymbersyndinud sõjajumal Tšingis-khaan," ütles dalai-laama oma hoiatavas karjasekirjas. "Pean kõiki tunnetavaid oleseid hoiatama selle eest, et kolmandat korda on inkarneerunud olevus, kes potentsiaalselt suudab põhjustada kannatusi tohutule hulgale inimestele ja lugematutele muudele olestele."

Dalai-laama märkis, et sõjajumala varasemad kaks inkarnatsiooni mongolite valitseja Tšingis-khaan ja kindralleitnant Roman von Ungern-Sternberg põhjustasid miljonite inimeste surma ning kannatusi mitu korda suuremale hulgale olenditele.  

"Minu jätkuv kaastunne on sõjajumala kahe eelneva inkarnatsiooni tegude tõttu kannatanud olenditega," ütles dalai-laama.  

Samuti avaldas Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet oma pressiteates seoses ilmnenud asjaoludega kaastunnet nii Ruuben Kaalepile, Tema Pyhadusele dalai-laamale kui ka kõigile teistele tunnetavatele olestele.

Loe ka: Katuserahast saab 45 000 eurot EKRE noorte MTÜ, mis lubab püstitada monumendi „jumalaks kuulutatud“ baltisaksa aadlikule

Uus Eesti Nokia? Yhiskonnateaduste instituut hakkab eksportima masside tarkust

Kui aastate eest rajati Eesti Geenivaramu, oli yks põhilisi ideid selle taga Eesti elanike geeniandmete kasutamine geeniuuringuteks. Nyyd on seni veel nimetu yhiskonnateaduste instituut käinud välja idee hakata sarnasel moel kasutama eestlaste massiaru.

Idee on iseendast väga lihtne. Kõik on kuulnud masside tarkusest: piisavalt suur hulk inimesi annab igale kysimusele keskeltläbi õige vastuse. Selle ärakasutamist takistavad aga reeglina logistilised raskused: inimesi on keeruline yhte kohta kokku saada, mistõttu on masside tarkuse peamiseks rakendusvormiks seni olnud iga mõne aasta tagant toimuvad valimised, kuid ka rahvahääletused.

Eesti on uue idee autorite arvates aga mitmes mõttes unikaalne ning massiaruna eriliselt sobiv. Näiteks on suurel osal Eesti inimestest olemas ID-kaart ja ligipääs arvutile. Samuti on eesti rahvas unikaalselt tark - ykski teine rahvas maailmas pole näiteks kirjutanud rahvuseepost "Kalevipoeg".

Massiarult loodetakse saada vastuseid kõige erinevamat laadi kysimustele. Nõnda võib Eesti rahva palgata valima uue laeva nime - aga ka vastama filosoofilistele probleemidele, mille puhul on põhihädaks seni olnud filosoofide piiratud arv maailmas, kasvõi siis "Mispärast on ylepea olev ega pigem eimiski?"

Instituut loodab uue teenuse käima saada õige pea. Seni otsivad ampstööjõuna palgatud spetsialistid pilootprojekti raames vastuseid Delfi kommentaariumist.

Peaminister Ratas pandi konstitutsionaalamendementoosi kahtluse tõttu karantiini

 Valitsuse pressiesindaja teatas täna, et peaminister Jüri Ratas on pandud määramata ajaks karantiini  ohtliku viiruse kahtluse tõttu. Ratasel kahtlustatakse konstitutsionaalamendementoosi – viirust, mis põhjustab nakatunutel tungi muuta põhiseadust.

Haiguse viimaseks ohvriks langes peapiiskop Urmas Viilma, kes pärast Ratasega kohtumist hakkas kõnelema vajadusest viia põhiseadus vastavusse piibliga. Kahtluste kohaselt on Rataselt konstitutsionaalamendementoosi saanud ka kõik valitsuskoalitsiooni liikmed, kes soovivad „muu riigielu kysimusena“ panna rahvahääletusele abielu mõiste määratlemist põhiseaduses.

Viroloog professor Irja Lutsari sõnutsi pole mingit kahtlust, et kui konstitutsionaalamendementoos levib valitsuskabinetis, siis ei jää ka ylejäänud riigiasutused sellest puutumata. Just see teebki nakkuse algallika, s.o peaministri isoleerimise sedavõrd oluliseks. „Õnneks,“ tõdes Lutsar, „on kõigi märkide järgi tegu piisknakkusega, millega nakatumiseks peab olema peaministriga lähikontaktis ning kuulama pikalt tema valjuhäälset juttu, mille tagajärjel ruumis kipuvad levima syljepiisad.“ Teisisõnu peaks nakatunute kiire isoleerimine kindlasti aitama epideemiat ära hoida.

Terviseameti Eike Kingsepp ytles HMSile, et kuigi vaktsiin ja ravi konstitutsionaalamendementoosi vastu hetkel puuduvad, on siiski katsetamisel mitmed haigust leevendavad vahendid. Muuhulgas soovitatakse selleks hanerasva ning nakatunu suu sulgemist punase kummipalliga, mis yhelt poolt ei lase tal viirust edasi levitada, teisalt annab aga kaugelt märku, et tegu on ohtliku nakkuse kandjaga.

Opositsionäär: Raamatukogu rajatagu Raadile - raamatutest!

Viimastel nädalatel on järjest aktiivsemalt hakatud jälle kõnelema uue kultuurikeskuse rajamisest Tartu sydalinna, kuhu võiks kolida ruumipuuduse all kannatav linnaraamatukogu ja kunstimuuseum. Tartu linnavolikogus opositsioonis oleva Keskerakonna piirkondliku juhi Jaan Tootsi hinnangul on kultuurikeskuse idee aga liiga Tartu-keskne idee ja sinna kavandatud 500-kohalise konverentsikeskuse järele poleks piisavalt vajadust, sest samasuguseid ruume on linnas juba mitu. "Tahetakse teha veel yht raamatukogu ja näitusesaali. Seda ajal, kus ERMi kompleks seisab alakasutatult, raamatutest rääkimata" nendib opositsionäär.

Nimetatud probleemid võiksid Tootsi meelest aga olla lahendatavad yhe hoobiga: uue raamatukogu võib kyll rajada, kuid tehtagu see Raadile, rahvamuuseumi territooriumile. Seejuures pakub ta, et hoone ehitamiseks võiks kasutada novaatorlikku materjali - vanu raamatuid. "Kahtlemata on linnaraamatukogu hoidla siiani veel täis Gogoli kogutud teoseid ajast, mil raamatukogu kandis veel Gogoli nime," arutleb Toots. "Nendest yksi saaks juba pool seina valmis. Ehisdetailide jaoks võiks aga kasutada Sorose sponsoreeritud marmorkaanega Avatud Eesti Raamatu sarja köiteid."

Kokku hoida annaks Tootsi meelest ka arhitektuurilise lahenduse pealt: uus hoone võiks vormilt jäljendada praegu varemeis Raadi mõisahoonet. Sellisel teel, usub ta, saaks Tartu linn kultuurikeskuse rajamisega hakkama riigi käest raha palumata ning kultuurkapitali raha saaks paigutada kultuuriliselt olulisematesse projektidesse, nagu mälestussamba rajamine Ott Tänakule.

Vt ka : Kas park jääb pargiks ja kultuurikeskus vaid unistuseks? (Tartu Postimees)

Lotman soovib, et erakonnavahetusele eelneks kaheaastane ooteperiood

Riigikogu liige Mihhail Lotman (Isamaa) leiab, et erakonna vahetamine peaks olema praegusest keerulisem, sest praktikas on olnud juhtumeid, kus inimesed on oma algset erakonda tagasi soovinud.

Lisaks peab ta erakonna muutmise eeldusena vajalikuks Eesti Kirikute Nõukogu arvamust.

Lotmani arvates peaks erakonna vahetamise tingimuseks olema, et erakonnavahetuse taotlejal on transparteiline identiteet esinenud anamneesis vähemalt kaks aastat enne otsuse tegemist ning on olemas psyhhiaatri otsus, mis välistab erakonnavahetuse soovi tingituse psyyhikahäirest. Ooteperiood võiks aidata kaasa sellele, et erakonda vahetav inimene on ka pika ooteaja järel endas kindel, et ta oma erakonda vahetada soovib. "Täna keskerakondlane, homme sots, ylehomme jälle keskerakondlane, siis aga hoopistykkis punkar või anarhist - kuhu see kõlbab?" toriseb ta.

Lotman on suhelnud ka valdkondlike spetsialistidega, kes on olnud riigikogu liikmega yhel meelel: ransparteilisus ("lõin siin pro domo mea sellise mõiste," märgib Lotman iroonilise muigega) on reeglina yhiskondlik patoloogia. "Neis juhtumites peitub mitte retooriline, vaid tõeline dramaatika. Inimene tahab loobuda sünnipärasest identiteedist ja olla keegi teine, maksab aga selle eest ränka hinda. Kui maailmavaade on tõepoolest sotsiaalne konstrukt, siis miks peab inimene oma erakondlikku identiteeti tõestama ja näitama, et keegi tema esivanematest, kes muuseas elas täiesti teises sotsiaalses kontekstis, oli nt koonderakondlane või põllumeestekogu liige?" kysib Lotman retooriliselt.

Vaata lisaks: Solman soovib, et soovahetusele eelneks kaheaastane ooteperiood (ERR)

Volkswagen loob uue konservatiivsele ostjaskonnale suunatud automargi Herrenswagen

 Volkswageni grupi pressiteenindus andis täna teada, et autohiiglane laseb peagi turule uue, eelkõige konservatiivsele ostjaskonnale suunatud automargi. Uue margiga loodetakse pyyda paremkonservatiivse meelelaadiga ostjaid, kelle hulk on Euroopas yha kasvanud. Uue margi nimeks saab Herrenswagen, autode härrasrahvaliku sihtryhma rõhutab ka selle firmamärk - maitsekalt stiliseeritud härrasmeeste kaabu.

Uut marki hakatakse tootma Volkswageni tehastes konservatiivses Ungaris ja Poolas. Juba on kinnitust leidnud ka teated, et sõlmitud kokkuleppe kohaselt hakkab Poola riik valitsuse ja parlamendi liikmeid sõidutama ainult Herrenswagenitega. Mõlemad tehased lasevad plaanide kohaselt välja 100 000 autot aastas.

Volkswageni Eesti esinduse sõnutsi põhineb Herrenswagen Volkswagen Passatil. Kõik autod ehitatakse eranditult sedaankerega. Auto standardvarustusse kuulub juhiukse sisse peidetud piits ja kokkuklapitavad lipuhoidjad mõlemal kyljel. Autode kere on kaetud tomatikindla erivärviga ja nende tugevdatud esiosa kannatab välja kuni 12 kokkupõrget looma või jalakäijaga. Helisysteemi mäluseade sisaldab digitaalkujul Queeni "Greatest Hits" kogumikku. Vene turule mõeldud masinad varustatakse ostja valitud õigeusu ikooni, palvehelmeste ja kindalaekasse paigaldatud Georgi lindikeste hoidjaga.

Poola jõest leiti Kalevipoja mõõk

 Poola veebiportaal Onet andis eile teada, et Poolast Odra jõest leiti 750 aasta vanune mõõk. Leidu uurinud poola arheoloogide sõnutsi on leid unikaalne, kuna lisaks terale on sisuliselt terviklikuna säilinud ka mõõga tupp ja muud puitosad. Kuigi mõõga vanust osati Poolas dateerida võrdlemisi täpselt, varjutas selle päritolu aga saladuseloor.

Eesti arheoloogil ja keskaja relvastuse asjatundjal Ain Mäesalul on aga hypotees relva päritolu kohta. Mäesalu usub, et niisugune mõõk ei saa olla tavaline ning selle imelise säilimise taga peab olema relva valatud võluvägi. Ja selliseid relvi saab meie kandis olla vaid yks - tegu peab olema mõõgaga, mille sepistas Kalevipojale soome sepp.

Fotol: Odra jõest leitud mõõk

Mäesalu hypoteesi toetab kahtlemata ka mõõga vanuse dateering, mis langeb täpselt muistse vabadusvõitluse perioodi, st aega, mil Kalevipoeg pidas veriseid lahinguid raudmeestega. Kuidas aga sai Kalevipoja mõõk Odra jõkke, kui rahvasuu on iidsest ajast teadnud selle viimaseks puhkepaigaks olevat Kääpa jõge? Mäesalu leiab, et hiiglakasvu Kalevipojale ei olnud piirid kahtlemata mingiks takistuseks ning miks mitte võidelda raudmeestega nö nende tagaaias. Rahvasuu on aga tuntud ebausaldusväärne teadmiste allikas, samas kui materjal ei valeta. Nii ongi Mäesalu juba võtnud poolakatega yhendust rauaproovide hankimiseks, et nende abil oma hypoteesi kinnitada.

Kopli lahes ujub Nassim Taleb

Tallinnas Kopli lahes ujub juuli algusest peale Eestis haruldane külaline – menuautor Nassim Taleb, seltsiks parv kohalikke sotsiaalteadlasi ja arvamusliidreid.

"Märkasin teda kõrkjate vahelt, ujus seal koos luikedega," ütles Talebi austaja Hardo Pajula. Ta jalutas Rocca al Mare kooli juurest alla mere äärde ja heitis pilgu Stroomi ranna poole. Üksik kiilanev meesterahvas jäi valgete luikede vahel kohe silma ning Pajula mõistis järsku, et see pole keegi muu kui tuntud kolumnist ja "musta luige" mõiste populariseerija. Kohe rebis ta ka ise riided seljast ja kargas samuti merre. Tänaseks on Talebi ja Pajulaga liitunud arvukalt teisigi õpetlasi ja arvamusliidreid, nagu Kaur Kender, Mihkel Kunnus ja Ahto Lobjakas.

Kultuuriteoreetik ja poliitik Mihhail Lotman oletas, et Taleb võib olla pagenud mõnest Ameerika kõrgkoolist. Nimelt peetakse kolumniste Ameerika ylikoolides päris palju, kuid nende põli on seal seoses kestva koroonakriisiga ysnagi hapu.

"Taleb kyll ei paaritu siinsete arvamusliidritega, aga seltsib hästi, esindavad nad ju sarnast maailmapilti," tähendas Lotman. "Ta võib nendega koos talvituda ja loomuliku elu lõpuni elada."

Märke sellest, et kolumnist tõesti valmistub siia talvituma jääma, on tõepoolest näha juba praegugi. Pajula, Kunnuse ja teiste abiga on ta juba Stroomi randa pysti löönud algelise roigastest onni, mida arvamusliidrid on juba asunud katma ka kõrkjatega.

Postimees: Kopli lahes ujub eksootiline iludus

Helle-Moonika Helme: isalt pojale abikaasa andmine on aristokraatne!

Tallinn, Toompea loss: EKRE endise juhi Mart Helme viimaste nädalate kannatused pole nähtavasti veel sugugi lõppenud. Täna andsid Mart, Martin ja Helle-Moonika Helme sotsiaalmeedias teada, et Mart ja Helle-Moonika on otsustanud oma abielu lahutada, et Helle-Moonika saaks abielluda erakonna uue juhi Martin Helmega.

Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme sõnul on tegemist vana aristokraatse traditsiooniga. "Sinist verd inimesed on ikka mõelnud vähem omaenda ja rohkem oma alamate ja rahva õnne peale," nentis ta. "Kui jutt käib dünastia tugevdamisest, siis tuleb isiklik õnn loomulikult kõrvale heita ja mõelda järeltulevate põlvede peale, mida me kõik ka oleme teinud."

Martin Helme seevastu kõneles ajaloolistest paralleelidest. "Eks me kõik muidugi teame, kuidas Egiptuse vaaraod pidasid vajalikuks hoida oma vereliini puhtana," selgitas Helme. "Ja muidugi mäletavad kõik kooliajast veel ka kuningas Oidipust, kes sõna otseses mõttes abiellus oma emaga."

Viimase lause peale olevat Mart Helme kuuldavasti muianud. "No loodame, et ma Martiniga kusagil pimedal tänavanurgal niimoodi kokku ei juhtu, et ta mind ära ei tunne," kirjutas vana Helme.

Helmete postituse on käesoleva hetke seisuga meeldivaks märkinud kakskymmend kaks tuhat inimest ja seda jaganud viis tuhat sotsiaalmeedia kasutajat.

Loe lisaks:
Helle-Moonika Helme: „Isalt pojale erakonnajuhtimise andmine on aristokraatne!“
Wikipedia: The Aristocrats

Mõrvas syydistatakse kuuepealist merekoletist

Ööl vastu reedet, 13. märtsi avastati Ylenurme alevikus nelja tee ristis vägivallatundemärkidega mehe surnukeha, sündmuspaiga läheduses märgati kesköö paiku kuuepealist koletist.

Merekoletis Skylla kujutis Paphoses Kyprosel, 4.–3. saj eKr.

Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professori Janika Pälli hinnangul võib tegu olla merekoletis Skyllaga. "Antiikajal valvasid merekoletised Skylla ja Charybdis merekitsust Sitsiilia saare ja Apenniini poolsaare vahel Vahemeres, kus nende kohta tegi olulisi tähelepanekuid kuulus meresõitja ja Ithaka kuningas Odysseus," selgitas professor Päll.

Pälli hinnangul võis Skylla pääseda Ülenurme alevikku Taani väinade, Pärnu jõe, Võrtsjärve ja Emajõe kaudu. Tegu võib olla eksinud ja segaduses mytoloogilise olendiga, kelle käitumine võib inimestele ohtlik olla.

Politsei on koostöös veeteede ametiga kuuepealise merekoletise kinni pidanud. Tema varasema paturegistriga on seostatud suure hulga meremeeste surm Tyrreeni ja Joonia meres.

Siiski tuleks demonoloogia asjatundja, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professori Ülo Valgu hinnangul kaaluda ka teisi kahtlusaluseid. "Mitte kaugel Ülenurmelt, Maarja-Magdaleena kihelkonnas tegi ühe 1687. aasta nõiaprotsessi protokolli järgi oma tegusid kuuepäise vanamehe kujul ilmunud kurat," selgitas Valk, kes on kaitsnud doktoriväitekirja kuradi ilmumiskujude kohta Eestis.

"Kindlasti tuleks enne tõenäoliselt syytute yleloomulike olendite ennatlikku syydimõistmist asjaolusid täpsemalt uurida ja hinnata, kas võib olla tegu sama kurjategijaga kui toona," lisas Valk.

Valk möönis, et senise praktika järgi pole allmaailma ametivõimud näidanud ylemäära suurt koostöövalmidust rahvusvahelistele õigusabipalvetele vastamisel ega syydistatavate väljaandmisel teiste riikide ja jurisdiktsioonide kohtutele. "Siiski peaks uurimise peamine eesmärk olema välja selgitada tõde," rõhutas Valk.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja sõnul on uurimist veel vara kommenteerida.

Loe ka: Ülenurmel tapetud nooruki mõrvas süüdistatakse kuuepealist noortekampa

Haaberstis Õismäe raba terviserajal liigub endine IT-minister

Täna hommikul teatati häirekeskusele, et Tallinnas Õismäe raba terviserajal on nähtud liikumas endist infotehnoloogiaministrit Kaimar Karu.

Päästjad ja politseinikud tegelevad eksministri linnast välja suunamisega, teistele on spordirajad suletud.

Päästeamet soovitab ekspoliitikule mitte ligineda ega takistada Karu liikumist, vaid jääda varju.

Päästjad ja politseinikud paluvad ka oma lemmikloomi, eriti kodukiskjaid nagu kasse ja koeri, siseruumides hoida või sinna viia, et nad eksinud segaduses eksministrit rünnata ei saaks.

Loe ka: Tallinna Haabersti linnaosas liigub ringi emakaru pojaga

Startupperid töötasid välja Ratase pöördumiste roboti J-Boti

Eesti iduettevõtjad koostöös Riigikantselei ja Ekspress Grupiga töötasid välja peaministri ja eriolukorra juhi Jüri Ratase videopöördumiste roboti ehk J-Boti, mida hakkavad täistunnil kandma üle kõik Eesti meediakanalid. 

Riigikantselei digiinnovatsiooni ja peaministri IT-nõunik Marten Kaevats ütles, et J-Bot on välja õpetatud kõige kaasaegsemate tehisintellekti toel ning suudab komponeerida keskmiselt ühe videopöördumise tunnis. „Roboti baassisend on Jüri Ratase tsitaadid tema peaministriks oleku ajal avaldatud intervjuudest ja pressiteadetest. Tänuväärset tuge saime Ekspress Grupilt, kes andis riigile üle ka Jüri Ratase ümmarguste vastuste roboti andmebaasi. Eesti keele instituut koostöös Tartu Ülikooliga töötas roboti jaoks läbi eesti keele sünonüümisõnastiku ning andis videopöördumise robotile üle tuhandeid eri võimalusi väljendada siirast ja südamest tänu.“

„Meile tundub, et eriolukorra juhi kindlust sisendavaid pöördumisi on meediakanalite eetris veel liiga vähe,“ plahvatas Eesti Rahvusringhäälingu juht Erik Roose. „Meil oleks võimalik leida talle eetriaga kõikides oma kanalites 24 tundi ööpäevas, kuid me mõistame, et eriolukorra juht peab videopöördumiste kõrvalt ka muude asjadega tegelema.“ Roose rõhutas, et nad kavatsevad J-Boti rakendada kohe kõikides oma kanalites. „Pöördumised hakkavad toimuma iga täistunni eel kuni eriolukorra lõpuni või inimeste kindlustunde maksimumi saavutamiseni.

Postimehe selle kuu peatoimetaja Mart Raudsaar nõustus, et J-Bot peab püsima portaali päises vähemalt 50 protsenti ajast. „Kriisi ajal on väga tähtis laiendada ajakirjanduse definitsiooni ning Postimehel on hea kogemus juba Meie Eestiga, kust on välja kasvanud riigile olulised ametnikud, nagu näiteks Lea Danilson-Järg, kes käesoleval ajal juhib Siseministeeriumis iibeosakonda.“ Selle kuu peatoimetaja on täiesti kindel, et automatiseerimine ning J-Botid ongi Postimehes ajakirjanduse tulevik.

Peaminister Jüri Ratas ise toimetuse küsimustele vastata ei jõudnud, mistõttu selgituse andis tema Eest J-Bot. Selgitust saab näha kell 20.50 ETV ja ETV+ otse-eetris, kõikides uudisteportaalides ning see ilmub automaatselt ka Eesti telefonimastide ulatuses olevate nutitelefonide ekraanidele.

Maanteeamet otsustab järgmisel nädalal jääteede avamise

Maanteeamet teeb tänavu koostöös Piirivalveameti kaatritega võimalikel jääteede trassidel jääluuret, kuid võimalike trasside avamisest veel täna rääkida ei saa.
 

Tänavusel lumevaesel talvel on Väinameres jääteede avamine veninud, kuid Maanteeamet pole veel jääteede avamise osas lõplikku otsust langetanud. Põhiliseks takistuseks jääteede avamisel on rasked, jääolud Väinamerel ja Peipsi järvel, mis takistavad jääluurajatel ligipääsu trassidele.

 

Maanteeametile on otsustanud seetõttu oma abikäe ulatada Politsei- ja Piirivalveameti mereüksus, mille patrullkaatrite abil viiakse jääluurajad trasse inspekteerima ja markeerima. "Meil on reseveeritud eelarve ja meeskond on optimistlikult meelestatud. Kui tõeliselt tahta, võib inimmõistus trotsida kõikvõimalikke takistusi, ning tänavuste jääteede avamine jää taha kindlasti ei jää," selgitas Maanteeameti Läänemaa osakonna juhataja HMSi korrespondendile.

Jääteed Piirissaarele aitab kaardistada kaasaegne piirivalve mootorhõljuk.

 

Jääteed rajatakse sõidukite liiklemiseks üle külmunud mere või järve kas mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahele. Alates sellest, kui ilmnevad märgid jääkatte moodustumisest, peatab Veeteede Amet Maanteeameti taotlusel laevaliikluse Väinameres.

Eesti keele instituuti ootab erastamine

Seoses hiljuti lahvatanud skandaalidega teaduse rahastamise ning eesti keele instituudi ylesannete ministeeriumi allasutusele andmise ymber otsustas valitsus võtta viimases kysimuses n-ö aja maha ning tellida analyysi võimalikest lahendustest EKI probleemidele. Äsja valminud analyysis soovitatakse muude oluliste muutuste seas instituut erastada.

Rahandusministeeriumi tellitud analyysis leitakse esmalt, et eesti keele kui ylitähtsa taristuobjekti haldamine tuleks viia majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Samuti leitakse analyysis, et sarnaselt maanteedele tuleks ka keele hooldamine anda kokkuhoiu ja pysikindluse tagamiseks erakätesse. Kaaluda soovitatakse ka keeleteaduse õpetamise yleviimist muude taristuobjektidega seotud erialade kõrvale Tallinna tehnikaylikooli ehituse ja arhitektuuri instituuti.

Eesti keele hooldamisega hakkavad kava järgi edaspidi yhe keskse asutuse asemel tegelema erakapitalil põhinevad keelehooldusettevõtted. Riik jaotatakse vähemalt neljaks keelepiirkonnaks, mille hooldaja valitakse riigihankele laekunud pakkumuste seast. Kuna kõigil neist on vabadus ise oma piirkonnas keelereegleid määrata, võib see tähendada, et edaspidi hakkab mõnes kohas riigikeelena kehtima kodavere, teises läänemurre.

Keelehooldeteenuse pakkumise vastu on huvi yles näidanud juba mitmed suured taristu- ja ehitusettevõtted, nagu YIT ja TREV-2. Asjaga kursis olevate isikute sõnutsi ahvatleb ettevõtteid seejuures pysiva sissetuleku teenimise võimalus olukorras, kus taristuobjektide ehitusmahud võivad aasta-aastalt kõikuda või sootuks kokku kuivada.

Eesti Pank hakkab emiteerima Antarktika rahvusvaluutat

Eesti Pank laseb peagi ringlusesse esimese, 750 000-myndise partii Antarktika rahvusvaluutat. Antarktika rahayhikuks saab pingviin, mis jaguneb 24 hylgeks.

Käesoleval aastal möödub 200 aastat Antarktika avastamisest. Kuna Antarktika esmakirjeldaja ja -anastaja oli Saaremaal syndinud baltisakslasest meresõitja Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen, otsustas Eesti Panga nõukogu hakata väljastama Antarktika rahvusvaluutat.

Antarktika anastamise 200. aastapäevale pyhendatud kahepingviinisel myndil on kujutatud admiral Bellingshauseni laeva Vostok, millega ta ymbermaailmareisil seilas.

Loe ka: Uus münt on tulekul. Eesti Pank laseb ringlusse Antarktika avastamisele pühendatud 2eurose 

Riigikogu läheb yle projektipõhisele rahastusmudelile

Tallinn, Toompea. Valitsus algatas täna seaduseelnõu riigikogu yleviimiseks projektipõhisele rahastusmudelile. Eelnõu järgi rahastataks riigikogu tööd edaspidi seadusprojektide alusel. Uue rahastusmudeliga soovitakse yhelt poolt kärpida riigieelarve kulusid ja stabiliseerida riigikogu koosseisu, teisalt aga suurendada seadusloojate ja ettevõtjate vahelist koostööd.

Eelnõu järgi saavad riigikogulased edaspidi oma tegevuse jaoks riigi käest raha taotleda üks kord aastas toimuva taotlusvooru käigus. Riigieelarvest pärinevate projektirahade jagamisega hakkab tegelema uus asutus, justiitsministeeriumi haldusalasse rajatav Eesti Seadusagentuur. Rahastusotsuseid hakatakse tegema esitatud seadusprojektide põhjal, mille sisukust ja olulisut hindab Seadusagentuuri ekspertkomisjon.

Justiitsminister Raivo Aegi sõnutsi aitab uus töökorraldus ning riiklike seadusgrantide piiratud arv muuhulgas vältida aja ja raha kulutamist ebaoluliste küsimuste peale, nagu inimõigused. Yhtlasi peaks see soodustama koostööd erasektoriga ning suurendama viimase kaasamist seadusloomesse ja riigivalitsemisse.

Koalitsioonierakondade juhtivpoliitikud võtsid justiitsministeeriumi algatuse vastu suure entusiasmiga. Positiivsete näidetena avaliku ja erasektori koostööst seadusloome vallas tõi riigikogu esimees Henn Põlluaas välja Apotheka keti ja Postimehe omaniku Margus Linnamäe sponsoreeritud ravimireformi eelnõu ning Bigbanki suuraktsionäri Parvel Pruunsilla toetatud pensionireformi.

Opositsioonierakondade juhid väljendasid seevastu muret seoses piiridega, mille eelnõu seab opositsiooni tegutsemisvõimalustele ning nägid selles ohtu seadusloome valdkondlikule mitmekesisusele. Halvemast päästab opositsioonierakonnad kyll riiklik toetus riigikokku pääsenud erakondadele, kuid siiski tuleb hakata mõtlema varuplaanile. "Kui arvestada seda garantiid, mida riik annab, siis opositsioonil kindlasti teatav rahastus säilib, pluss veel võimalus esitada ka ise seadusprojekte, mille puhul tuleb kyll projektis tagada seadusloome tulemuslikkus - see aga ei tähenda muidugi, et ümberkorraldusi ei pea tegema," arutles justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar.

Vaata ka: Kirjandusmuuseumis ootab grandirahast ilmajäämise tõttu ees koondamine

Liinibusse hakkavad ehtima kama, jäse jms

KULTUURNE VIIS REISIDA: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lubas uued bussid katta rahvuslike kirjadega. Umbes nii saab ka olema.

Veebruarist alustab GoBus Saaremaa üle-Eestilist kaugliinide teenindamist ja toob liinile hulga uusi busse, mis kasutavad kütusena CNG-gaasi. Busside kujunduslahenduste otsimisel mindi ministeeriumi teatel ebatraditsioonilist teed, loobudes korraldamast avalikku konkurssi ning pöördudes otse ministeeriumi töötajate laste poole.

Erinevas vanuses lapsed pakkusid välja seitse kavandit, millede kombineerimisel valmis disainilahendus "Kama, jäse jms". Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa sõnul pole tulemust vaadates kuskilt aru saada, et töö ei ole professionaali tehtud: "Noorte lahendustes olid nähtavad nii kultuuri- ja ilutunnetus kui ka puhas mängulust."

Võistlustööde lõimitud tulemus tekitas hulga küsimusi, kutsudes seega üles vastuseid otsima. "Noh, eestikeelsete sõnadega kaunistatud bussi oodates – või kui see mööda sõidab – tekib inimestel tahes-tahtmata soov nende sõnadega lauseid moodustada, mis omakorda toetab kultuuri arengut ja parandab ka suhtlemisoskust," leidis minister ühe vastustest.

Disainilahenduse "Kama, jäse jms" kavand on esialgu kõigest ideeline lahendus ning busside lõplik detailne kujundus valmib koostöös keelespetsialistidega, kes kannavad hoolt selle eest, et kujunduses kasutatavad sõnad oleksid eestluse elujõu allikaks ning annaksid adekvaatselt edasi eesti kultuuri mitmekihilisuse ja sügavuse.

Loe ka: Liinibusse hakkab ehtima tuhlis ja nott

Haridusministeerium kinnitas uue tööturu vajadustest lähtuva yldhariduskooli õppekava

"Töötame lauluga." Just seda võiks pidada uue yldhariduskooli õppekava loojate motoks. Täna haridus- ja teadusministeeriumis kinnitatud uus õppekava näeb nimelt yhelt poolt ette yldhariduskooli õppekava viimist suuremasse vastavusse tööjõuturu vajadustega, teisalt aga suurema rõhu panemist rahvakultuuri, seejuures eriti koorilaulu ja rahvatantsu õppele, et seeläbi elus hoida meie pärandkultuuri.

Nõnda näeb õppekava ette muusikatundide arvu kolmekordistamist, peamiselt seejuures koorilaulu õpetamise arvelt. Sellele lisanduvad kõigis õppeastmetes kaks korda nädalas rahvatantsutunnid.
Senisest oluliselt suurem saab uues õppekavas olema ka kehalise kasvatuse tundide arv. Seletuskirjas põhjendatakse seda yhelt poolt vajadusega õpilasi rohkem fyysiliselt aktiviseerida: kuna lapsed liigutavad ennast koolivälisel ajal järjest vähem, tuleb seda kompenseerida koolipäeva sisese liikumise suurendamisega. Samuti õpetab see lapsi seadma endale eesmärke ja järgima teiste korraldusi, mis parandab tulevikus nende konkurentsivõimet tööturul.

Mõnevõrra yllatavana mõjub ehk võõrkeeletundide arvu piiramine uues õppekavas. Seejuures vähendatakse oluliselt inglise keele õppe mahtu. Seletuskirjas põhjendatakse esimest neist asjaoluga, et Eesti tööturg ei vaja võõrkeelte oskust, teist aga sellega, et inglise keel on faktiliselt niigi muutumas teiseks riigikeeleks, mille need lapsed, kel seda tarvis läheb, juba varakult internetis selgeks õpivad.

Senisega võrreldes on õppekavas oluliselt kärbitud bioloogiakursuse mahtu. Õppekava seletuskiri põhjendab seda inimmõjudest tingitud muutustega ökosysteemides: kuna liikide arvukus maailmas on kiiresti kahanemas ning sama suundumus kestab ka tulevikus, ei ole mõistlik kulutada aega liikide õppimisele, mis on maailmast kadunud või kadumas. Sarnastel põhjustel näeb õppekava ette muuhulgas ka uut, lihtsustatud lähenemist metsandusele. Tulevikus õpivad lapsed koolis uue õppekava järgi tundma vaid nelja liiki puid: halupuit, hakkepuit, paberipuit ja palgipuit. Suureneb samas geneetika osakaal, eesmärgiga parandada geeni- ja biotehnoloogide ettevalmistust.

Uut õppekava tutvustanud haridusministeeriumi asekantsleri sõnutsi on selles veel teisigi uuendusi, mis õppekava lõpptekstis otseselt välja ei paista, kuna need on eelkõige seotud õppekava loomise protsessiga. Nimelt kaasati esmakordselt menetlusse tööjõuturu osapooled ning vähendati kitsalt haridusvaldkonna ekspertide arvu. Sama lähenemist kavatsetakse tulevikus kasutada ka lasteaedade õppekavade uuendamisel.