Kuvatud on postitused sildiga mytoloogia. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga mytoloogia. Kuva kõik postitused

neljapäev, 9. juuli 2020

Mõrvas syydistatakse kuuepealist merekoletist

Ööl vastu reedet, 13. märtsi avastati Ylenurme alevikus nelja tee ristis vägivallatundemärkidega mehe surnukeha, sündmuspaiga läheduses märgati kesköö paiku kuuepealist koletist.

Merekoletis Skylla kujutis Paphoses Kyprosel, 4.–3. saj eKr.
Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professori Janika Pälli hinnangul võib tegu olla merekoletis Skyllaga. "Antiikajal valvasid merekoletised Skylla ja Charybdis merekitsust Sitsiilia saare ja Apenniini poolsaare vahel Vahemeres, kus nende kohta tegi olulisi tähelepanekuid kuulus meresõitja ja Ithaka kuningas Odysseus," selgitas professor Päll.

Pälli hinnangul võis Skylla pääseda Ülenurme alevikku Taani väinade, Pärnu jõe, Võrtsjärve ja Emajõe kaudu. Tegu võib olla eksinud ja segaduses mytoloogilise olendiga, kelle käitumine võib inimestele ohtlik olla.

Politsei on koostöös veeteede ametiga kuuepealise merekoletise kinni pidanud. Tema varasema paturegistriga on seostatud suure hulga meremeeste surm Tyrreeni ja Joonia meres.

Siiski tuleks demonoloogia asjatundja, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professori Ülo Valgu hinnangul kaaluda ka teisi kahtlusaluseid. "Mitte kaugel Ülenurmelt, Maarja-Magdaleena kihelkonnas tegi ühe 1687. aasta nõiaprotsessi protokolli järgi oma tegusid kuuepäise vanamehe kujul ilmunud kurat," selgitas Valk, kes on kaitsnud doktoriväitekirja kuradi ilmumiskujude kohta Eestis.

"Kindlasti tuleks enne tõenäoliselt syytute yleloomulike olendite ennatlikku syydimõistmist asjaolusid täpsemalt uurida ja hinnata, kas võib olla tegu sama kurjategijaga kui toona," lisas Valk.

Valk möönis, et senise praktika järgi pole allmaailma ametivõimud näidanud ylemäära suurt koostöövalmidust rahvusvahelistele õigusabipalvetele vastamisel ega syydistatavate väljaandmisel teiste riikide ja jurisdiktsioonide kohtutele. "Siiski peaks uurimise peamine eesmärk olema välja selgitada tõde," rõhutas Valk.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja sõnul on uurimist veel vara kommenteerida.

Loe ka: Ülenurmel tapetud nooruki mõrvas süüdistatakse kuuepealist noortekampa

laupäev, 7. juuli 2018

Politsei takistas nõia põletamist

Külarahvast lummava nõia eest riik ei kaitse. Politsei takistas õigluse jaluleseadmist ning pidas kinni vapra Viljandimaa külamehe, kes rahvatraditsioonide kohaselt nõida põletama läks.

Tuhalaane külaelanike sõnul pages nõid Hedvig linnast, sest sealsed kirikuisad oleks ta kiiresti välja peilinud. Meest naisel nende sõnul pole, sest heidab kaduneljapäeviti mulgimaa teeristidel saatanaga ühte.

"Need lapsed: ega nemad ka õiged asjad pole. Muudkui istuvad käed kokkupandult ja käies vaatavad mingit nagu peeglit ainiti. Peilivad midagi või askeldavad nende peeglikestega," selgitas nõia naaber. Tänavu võttis küla kartulisaagi põud, kel kadus kasse, kel koer jäi põduraks. Kõik see algas koos nõia külla saabumisega mõned aastad tagasi. Lisaks on nõid Hedvigi silmad peas üksteisest nii kaugel, et seal paikneva nõiduse tunneb juba kaugelt.

Nõia majast ja selle hoovist võib öösiti kuulda justkui laulmist ja kes selle soerdi pilgu ette satub: see on justkui soolasambaks löödud. Ei saa sõna suust ega pilku silmist. Üks külamees oli koguni nõiduslikku orjusesse lummatud, selgitas HMSi Viljandimaa korrespondent kohaliku situatsiooni.

Nõiaga on püütud nii rääkida kui kutsutud politseid või kirikumehi, kes kõik lihtsalt kutseid ignoreerivad.

Probleemi lahendab kogukond

Tuhalaane ja ümberkondsete külade rahvas kogunes möödunud kaduneljapäeval, kui nõid külast ära oli, ja heitis liisku otsustamaks kellest küla järgmine nõiakütt saab. Liisk jäi pidama nõid Hedvigi üleaedsel naabril Aivaril, kel omalgi pere kaitsta.

Mehe lähedaste sõnul oli ta esiti valanud kolm hõbekuuli: kaks laste ja ühe nõia tarbeks, need ristimisvette karastanud ja noaga ristimärgid peale teinud. Selline kuul lööb saatana väest hoolimata otse nõiale südamesse.

Kuna Aivari süda nõia pärast hale oli, joodeti talle enne kahe promilli jagu handsat alla, et hirmus tegu ikka tehtud saaks. Ent oli Hedvig püssi ära needinud või külamehel hirm naha vahel: pärast püssilaskusid majast karjumist ega rongaks muutnud hinge välja ei lennanud.

Nüüd tuli kiiresti tegutseda: isegi kangemad nõiad on pärast hõbekuuli tabamist natuke aega uimased. Nõiakütt kargas niidukile, bensiinivaat õlal, sahmis issameiet lugedes maja bensiiniga kokku ja samal ajal kuulis kuidas kurjuse idu juba toibub ja aknal appi hakkab hüüdma mitme versta kaugusele päästeametisse.

Appikutsete peale tuli kohale ka too äratehtud külamees, kes leegid summutas ja küti eemale peletas. Hiljem saabus ka politsei, kes Aivari kinni pidas ja nõia juttu uskuma jäädes mehe ka minema viis. Tuletõrjel polnud kohale jõudes midagi teha, sest nõid oli juba tule sumbuma sajatanud.

Külarahvas on nüüd nõia kättemaksu kartes hirmu täis: ise saab veel linna sugulastele külla sõita, aga loomad ja kodud on nüüd needustele ja nõiasõnadele valla.

Nõiaprotsessid on vana Eesti rahvatraditsioon, mis saavutas oma haripunkti 1600ndate esimese kümnendi käigus. Eestis õnnestus likvideerida ametlikel andmetel ligi 150 nõida, kuid analoogseid rahvaalgatuslikke situatsioone kroonikatesse ei kirjutatud.

Loe ka: Kroonika: Hedvig Hanson oma maja süütamisest

kolmapäev, 2. detsember 2015

Ilves: Euroopa Liit kaotab oma ykssarvikud Ameerikale

Ameerika mandril on ohustatud ykssarvikute eluks vajaliku ökosysteemi hoidmiseks tehtud rohkem
kui Euroopas ning seetõttu on yha rohkem ykssarvikuid otsustanud kolida yle lombi, ütles president Toomas Hendrik Ilves ykssarvikute kaitsele pyhendatud konverentsil Londonis.

"Ykssarvikud kolivad Euroopast Ameerikasse kahel põhjusel – parem võimalus leida sobivaid metsi eluks ning inimesi, kes nendesse usuksid. Mõlemad on ykssarvikute eluks hädavajalikud ja Euroopas on mõlemat yha vähem. Seetõttu elutsevad Euroopast pärit ykssarvikud nyyd pigem yle ookeani. Euroopa on seetõttu iga aastaga yha vähem muinasjutu- ja mytoloogiasõbralikum võrreldes Ameerika Yhendriikidega. Ja seda hoolimata siin antiikajast saati talletatud rikkalikust pärimusest," ytles president Ilves.

"Näiteks nähtamatute roosade ykssarvikute populatsioon on Euroopas sama hästi kui kadunud," märkis Ilves. "Samas on helded metseenid toetanud nähtamatute roosade ykssarvikute populatsioonide taastamist Ameerikas, muu hulgas kasutades ka Euroopa ja Aasia erakogudest ostetud isendeid."

Riigipea keskendus oma sõnavõtus peamiselt sammudele, mida Euroopa peaks ette võtma, et ykssarvikute ökosysteemi hoidmisel konkurentsivõimeline Ameerika riikidega.

Loe ka: President Ilves Londonis: Euroopa Liit kaotab oma IT-ükssarvikud Ameerikale