Eesti Salakütid korraldavad marsi

Eesti Salakütte koondava Facebooki grupi "Kurakütid" liikmed organiseerivad salaküttimise toetuseks marsi. Korraldajate sõnul on üritus rahumeelne ning selle eesmärk on teadvustada salaküttimise traditsioonilisust ning juhtida tähelepanu sellele, et enamus salakütte ei ole mõrtsukad.

"Viimastel päevadel on meedia huviorbiiti jõudnud salaküttimise temaatika, mida meedia valgustab üheülbaliselt ja suunatult," nentis grupi administraator HMSi korrespondendile. "Juba mõisa aegadel tõi Eestlane Saksa okupandi tagant hirvevasika või mõnusa soku jõululauale. Hiljem tõime Nõukogude võimu selja taga kulte ja emiseid nendele laudadele, kuhu tühjad poeletid liha lihtsalt ei võimaldanud."

Mehe sõnul on täisväärtuslik toit iga kasvava noore tervise üks tugisambaid ning selle najal on kasvatatud üles põlvkondi. Uuemal ajal on jahindusseltsidele suureks probleemiks erametsaomanikud, kelle maal küttimiseks on tarvis luba. Nii jäävad paljud loomad metsa ja jahiloaga -- kui seda üldse kuskilt hankida õnnestub -- ei saa lõpuks midagi tõsisemat ära teha. Lisaks kulub sellele kõigele aega ja raha, mida tegelikult oleks tarvis kulutada jahivarustuse ja küttimise peale.

"Riigimets on nii hõredaks raiutud, et loom sinna täna enam ei kipu," lisab küttide esindaja mõrult. "Enamus meist on mõistlikud pereinimesed ning see, et üks hull meie mainele sedasi vee peale tõmbab ei kõlba tegelikult kuskile. Traditsioone tuleb elus hoida."

Marss algab 1. oktoobril kell 13:30 Keskkonnaministeeriumi eest ning kulgeb läbi Hirvepargi Toompeale, kuhu püsitatakse Riigikogu parklas loomakorjustest energiapüramiid. Marsi korraldajad paluvad ajakirjanduslikult põnevate fotode lootuses kindlasti ilmuda kohale relvastatult, kuid laskemoon palutakse turvalisuse huvides siiski koju jätta.

Eesti nõuab psyhhiaatrilist ekspertiisi Eston Kohveri advokaadile

Eesti riik nõuab psyhhiaatrilist ekspertiisi Venemaale viidud ja seal vahistatud kapo ametniku Eston Kohverile määratud advokaadile Jevgeni Aksjonovile.

Välisministeeriumi asekantsleri Marina Kaljuranna sõnul on Aksjonovi ideed ulmelised ja ilmselgelt puudub advokaadil kokkupuude reaalsusega.

"Me taotleme Aksjonovi kuulutamist otsustusvõimetuks ning syydimatuks," selgitas Kaljurand.

5. septembri hommikul viisid Venemaalt tulnud relvastatud isikud Luhamaa piiripunkti läheduses Setomaal teenistuskohuseid täitnud Eston Kohveri füüsilist jõudu kasutades ja relva ähvardusel Venemaale. Praegu hoitakse Kohverit Moskvas Lefortovo vanglas.

Loe ka: Eesti vaidlustas Kohvrile määratud psühhiaatrilise ekspertiisi

Eesti maanteedelt kaovad palgikoormatega veokid

Seoses muutustega RMK metsanduspoliitikas juurutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) elektroonilise elektroonilise veosüsteemi ELVIS, mis võimaldab füüsilise asemel elektroonilist metsamaterjalivedu ning muudab efektiivsemaks kõigi metsandusega seotud ettevõtete tegevuse.

"ELVISe kasutuselevõtuga muutub metsamaterjali vedu elektrooniliseks, standardiseeritakse andmestruktuurid ning paraneb ja kiireneb infovahetus erinevate osapoolte vahel," kinnitas HMSile EMPLi tegevdirektor Ott Otsmann. "Korrastub ka riigiasutuste töö, kelle ülesandeks on metsamaterjali ostu-müügiga seotud tehingute jälgimine."

E-veo projektiga alustati EMPL-i eestvedamisel 2008. aasta sügisel. Projekti kogumaksumus ulatus 224 000 euroni (3,5 mln krooni). 170 000 euro ulatuses rahastati seda Euroopa Regionaalarengu Fondist Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) kaudu, ülejäänud oli omafinantseering. RMK panustas omafinantseeringusse ühe neljandiku, lisaks osalesid süsteemi väljatöötamisel RMK spetsialistid.

Loe ka: RMK alustab üleminekut paberitööstusevabale metsamajandamisele

RMK alustab üleminekut paberivabale metsamajandamisele

RMK alustab üleminekut paberitööstusevabale metsamajandamisele

Eestis raiutakse aastas orienteeruvalt 6 miljonit tm puitu. Kuna üleraie põhjustab Eesti metsadele pöördumatut kahju, otsustas 38% Eesti metsast majandav RMK alustada paberitööstusevaba metsamajandamist.

Metsa paberitööstusele müümise asemel pannakse rohkem rõhku loodusturismile, samuti marja- ja seenekorjamisele. Eesti rikkaliku linnustiku ärakasutamiseks koostöös loometööstusega valmib laiaulatuslik helisalvestiste ekspordi plaan.

"Eelkõige näeme kasu selles, et mets jääb alles," kommenteeris HMSile uut kava RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu. "Samas paraneb ka Eesti elanikkonna tervis ja väheneb oluliselt paberitööstusest tulenev loodusreostus."

Metsakülastuste populariseerimiseks sõlmis RMK Elioniga vastava lepingu 4. mail. Lähikuudel ehitatakse infosüsteemide vahele vajalikud liidesed ning testitakse lahenduse toimimist, kava kohaselt vabaneb RMK paberitööstusest täielikult 2012. aasta alguseks.


Loe ka: Eesti maanteedelt kaovad palgikoormatega veokid
RMK alustab üleminekut paberivabale metsamajandamisele

Kadrioru park astus Keskerakonda

Tallinnas asuv Kadrioru park astus Keskerakonda, selgub erakonna pressiteatest.

Park põhjendas erakonnastumist keerukate ilmaolude, euro tuleku ja segaste tulevikuperspektiividega, mis Ansipi valitsuse all parki oodata võivad.

"Ma ei saa lubada enda edasist kärpimist," ütles park. "Barokkpargi ilme säilitamiseks tuleks minu puudel lähema paari aastakümne jooksul lasta rahulikult kasvada."

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul kandideerib Kadrioru park tõenäoliselt riigikogusse mõnes Tallinna valimisringkonnas.

Päästeamet: Kulupõletamine on lubatud Läänemaal ja Tallinnas

Päästeamet teatab ilmajaama andmetele tuginedes kulupõletamishooaja algusest Tallinnas ja Harju- ning Läänemaal.

Keskkonnaministri poolt kehtestatud korra kohaselt võib kevadeti kulu põletada esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist keltsalt, kui seda tehakse tulekahju ennetamise eesmärgil.

Seaduslikult kulu põletamiseks palutakse selleks valida tuulevaikne ilm ning kindlasti tegevusest päästeametit teavitada. Majade ümbrus tuleb kulu põletamisel mineraliseerida või märjaks kasta ning põletajal peavad olema kaasas tulekustutusvahendid.

Puude ja põõsastega kaetud aladel kulu põletada ei tohi.

"Kulu põletamine on ilus rahvatraditsioon ning meie huvides on see, et see kõik võimalikult seaduslikult ning tuleohutult toimuks," selgitas päästeameti esindaja.

Lumikatte olukorda võite vaadata EMHI koduleheküljelt viite "Lumekaart" alt.

Mida tähendab "mineraliseerida" Päästeamet selgitada ei osanud.

Loe ka: PM: Alates tänasest on kulu põletamine keelatud (5 päeva hiljem nagu lubatud)

Puupeadele on saabunud rasked ajad

Tervishoiuministeerium andis hoiatuse puupeadele ja nende lähedastele. Soomest ja Venemaalt saabunud näljased rähniparved võivad kohalike puupeahaiguse põdejatele suureks ohuks kujunema.

Rähnide arvukus on tõusnud suurusjärgu võrra ning sagenenud on ka rähnihammustustega traumapunkti pöördujate arv. Seni on kõik ründejuhtumid seotud marutõbiste rähnidega. Terve rähn võib inimest rünnata vaid äärmusliku nälja korral. Sellest hoolimata paneb ministeerium inimestele südamele vältida põhjuseta metsades liikumist. Kui metsaminek on vältimatu, tuleks kanda kõva peakatet.

Rähnirünnaku puhul tuleb eeskätt kaitsta silmi ning kõrvu, võimalusel tuleb verejanuline lind eemaldada ning taskusse toppida. Linnud tuleks edastada edasisteks analüüsideks kohalikku veterinaarametisse.

"Eesti liikumisega kapitalistlikku ühiskonnakorda on kaasnenud puupeahaiguse laiem levik, mistõttu on rähnide poolt kujutatav oht tunduvalt suurem kui aastate eest," selgitas ministeerium oma pressiteates.

Rähnihammustus ei ole reeglina surmav, kuid haava sattunud mustus võib põhjustada tõsiseid põletikke.

Loe ka. Eestit on tabanud võimas suur-kirjurähnide tulv

Jahiseltsi juht: looma pähe inimest tulistada võimatu

Jahiselts on loobunud katsetest juurutada uut jahipidamise viisi, milles tulistatakse inimene loomale pähe.

"Mõtlesime, et kuidas tuua jaht inimesele lähemale, ning nii tekkiski plaan, et inimene ja loom peaksid ürgsel moel oma vastasseisu astuma," selgitas seltsi juht.

Pärast pikaajalisi inim- ja loomkatsetusi on Maaülikooli jahindustehnoloogid selgitanud, et kuigi üldiselt on võimalik elusat inimest kahurist välja tulistada, ei ole säärane teguviis praktiline.

Alla helikiiruse lendava inimesega ei ole võimalik looma mõistlikul määral pähe tabada, sest loom ehmub paugust ning pageb. Samas ei suuda inimene üle elada isegi helikiirusele lähenevaid stardikiirendusi.

Siiski pole jahiselts oma plaanidest loobunud: "Oleme optimistid, võib-olla saab seda teha väikeste mööndustega."

Jahiselts üritab praegu töötada välja metoodikat inimese loomale kehasse tulistamiseks. Vabatahtlikud on oodatud.

Loe ka: Jahiseltsi juht: looma pähe inimest tulistada võimatu

Metsaonn peksis pidutsejad segamini

Eelmisel reedel Järvamaal pidutsenud seltskonda ründas hullunud RMK Saeveski metsaonn.

Pidutsejate poolt lõhutud akendega onn ründas teismelisi pidutsejaid ilmselt omakohtu korras. Onn ründas eeskätt silmi ja hambaid, püüdes neid pinkidega purustada. Muuhulgas oksendas onn kolmele pooleldi oimetule pidulisele suhu.

Onni pudelitest improviseeritud relvadega rünnanud noored avastasid, et onni ei ole võimalik niisama kahjustada ning suutsid raevunud hoone peatada alles seentest läbiimbunud puunottide ja elava tule abil.

Kabala metskonna ülem Elor Ilmet kommenteeris onni käitumist kui täiesti normaalset reaktsiooni. "Onne ei tasu provotseerida, seda võiks nendele nolkidele juba koolis emapiimaga sisse sööta."

Veterinaaride sõnul ei olnud onn marutõbine.

Loe ka: Pidutsejad peksid RMK metsaonni segamini

Oliver Kruuda saab uued naabrid

Seoses puhkenud garaažiskandaaliga tühistas maa-amet Oliver Kruuda naaberkinnistu müügiotsuse. Skandaalsele kinnistule leitakse lähiajal uus otstarve.

Maa-amet pani eelmise nädala neljapäeval müüki kinnistu, mis sisaldas lähemal vaatlusel suurärimees Oliver Kruuda riigimaale ehitatud garaaži.

Amet ei pea pärast riigi maale püstitatud illegaalse ehitise avastamist võimalikuks kinnistu müüki jätkata, sest see võiks jätta vale mulje, nagu sooviks ametehitise hiilivaks legaliseerimiseks ärimehega koostööd teha. "Mõnes idamaises riigis teeksid osad ametnikud seppuku, kui säärane koletu seos ilmneks," kommenteeris maa-ameti peadirektori asetäitja Raivo Vallner otsust.

Koostöös sotsiaalministeeriumiga plaanitakse territooriumile kodutute supikööki. Õnneks paikneb kinnistul juba hoone, mille üks naabritest on kasutusele võtnud ning heas korras hoidnud.

"Hoone on kergesti köögiks kohanduv ning vähemasti esimesed paar aastat saame köögi toimimist rahastada ehitusjärelvalve inspektsiooni poolt määratavast trahvist," selgitas sotsiaalministeeriumi ametnik HMSile. Krundi kõrval paiknev korrastatud riigimets võetakse koos tiigiga samuti supiköögi teenistusse ning sinna rajatakse kodutute park, kus ei puudu lõkketegemiskohad ning atraktiivselt lehkavad prügiurnid. "Eeldame, et Heina Supiköögist saab linna kodututele Balti jaamaga konkureeriva atraktiivsusega asutus."

Oliver Kruudal soovitati maine säilitamiseks tsiteeritavat materjali mitte toota.

Loe ka: EPL: Kruuda kasutas taas kauboistiili ning ehitas loata maja riigimaale

RMK peab tasuma ulukite kõhutuule eest

Riigimetsa Majandamise Keskus on saanud miljonitesse kroonidesse ulatuva kohustuse metsloomade poolt eraldatava metaani eest jäätmemakse tasuda. Eelarvekriisi tõttu ootamatult ilmunud keskkonnamaks vaidlustatakse eeldatavasti kohtus.

Kuigi täpset summat ei soostunud RMK juhatuse esimees Aigar Kallas avaldama, oli ta ilmselgelt ärritunud: "Kui uus maks tõepoolest tasumisele läheb, siis." (Siinkohal mees ohkab) ".. on meil tänavuse metsaistikute plaanil kriips peal. Tõtt-öelda peame ilmsed osad väheväärtuslikumad metsad ka langideks maha müüma, et ots-otsaga kokku tulla. Eelarvet nad meil juba kärpisid."

Erinevatel andmetel elab Eestis 150 hunti, 500 pruunkaru, 700 ilvest, 160 000 metskitse ja 16 000 kobrast. Metsloomade päevane metaanieraldus jääb küll alla lehmade poolt produtseeritavale 4000g-le, kuid isegi see tähendab, et aastas reostavad metslooamad atmosfääri üle 20000 tonni metaaniga. Kui RMKle esitatud arve on töösturite tootlusega samal tasemel, peab keskus 2008 aasta eest maksma üle 18 miljoni krooni.

Üheks võimalikuks lahenduseks pakkus Aigar Kallas metsloomade arvukuse jõulist vähendamist. "Eks jahimehed juba rõõmustasid, kui hommikul pressiteadet lugesid. Mõned jahiseltsid on ka juba abi pakkunud, aga lõpuks tuleb meil ikkagi suvepäevade raames hoogtöid korraldada ja ise püss kätte võtta."

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi jäi saastetasusid kommenteerides napisõnaliseks ning juhtis tähelepanu faktidele, et ministeerium ei ole küsinud metaanitasusid ka taimestikult, mis samuti metaani toodab. Ministeerium lubas järgmiste sammudena kaaluda herneste ubade ning teiste lämmastikurohkete toiduainete tootjate lisamaksustamist.