Uus koalitsioon ei hakka ohverdama inimesi Huehueteotlile ega Coyolxauhquile

Loodava valitsuskoalitsiooni osalised Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja jõudsid kokkuleppele, et valitsus ei hakka järgmise nelja aasta jooksul Huehueteotli ega Coyolxauhqui auks rituaalselt ohverdama ühtegi inimest.

Kõnelused Tezcatlipocaga jätkuvad, ütlesid loodava võimuliidu läbirääkimiste osalised HMSile.

"Isegi nüüd, kui me oleme järgmiseks eelarveaastaks selgelt välistanud obsidiaannoaga inimsydamete tykeldamise, jätkab meedia meie suhtes hysteeriliste hirmude õhutamist," oli yks anonyymsust palunud kõnelustel osalenutest pahane.

"Ma ei ole nõus sellega, et Tlalocist tehakse mingisugune koll," lisas peaminister. "Ta on väga populaarne jumal, kes vajab inimverd selleks, et võiks sadada vihma. Selliste alusetute sildistamistega teeme me haiget väga paljudele inimestele."

Huehueteotl.
Foto: Rosemania, CC BY 3.0 

Arheoloogid leidsid rahvusraamatukogu alt ettevõtete surnuaia

Arheoloogid leidsid Tallinnas rahvusraamatukogu haljasala korrastustöödega seotud päästekaevamistel praeguse Eesti territooriumil avastatutest seni suurima ettevõtete surnuaia.

"Siia on maetud ettevõtteid vähemalt Põhjasõjale eelnenud 17. sajandi suurest majanduskriisist alates, kuid ei saa välistada ka varasemaid matuseid. Sellist, tuhandete ettevõtete jäänuseid sisaldavat matusepaika ei ole meil tõesti varem teada olnud," kommenteeris Tallinna Ülikooli arheoloogia vanemteadur Erki Russow. "Maetute hulgas on nii füüsilisest isikust ettevõtjaid, tulundusyhistuid, täisühinguid kui ka osaühinguid, sekka ka mõni aktsiaselts."

Russowi sõnul võis koha valikut mõjutada katkuohvrite matusepaiga Barbara kalmistu ja Tõnismäe kabeli kunagine asukoht. Tagasiulatuvalt annab paigale täiendavat sümboolset väärtust nn pronkssõduri endine asupaik ning pyramiidi meenutav rahvusraamatukogu hoone, mille projekteeris Raine Karp.

Tallinna Ülikooli arheoloogid jätkavad kaevamisi eeldatavasti suve lõpuni. Põhjalikumat teaduslikku monograafiat Tõnismäe ettevõtete surnuaiast on oodata lähiaastail.

Loe ka: Uus firmamatja lahkus turult kiiresti

Tallinn taastab timuka ametikoha

Tallinna Linnapea asetäitja Taavi Aas allkirjastab täna linnavolikogu otsuse, millega taastatakse linnas timuka ametikoht.

Linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu sõnul pole veel täpselt kindel, milliseks kujuneb timuka ametijuhend: "Muutuvas maailmas peab muutuma ka timukaameti sisu. Ajalooliselt on timukad olnud stigmatiseeritud ja põlatud, kuid Tallinna uus timukas saab kindlasti olema linnarahva seas populaarne ja prestiižne."

Pressiesindaja jätkas keerutamist, kuid HMSi korrespondent sai küsimusele siiski vastuse: "Loomulikult katab timuka salapärast ametit asjakohane varjatuse ja müstika oreool, kuid ma ei üllatuks, kui kohtaksime teda tulevikus ka munitsipaalpolitsei bussireidide või koguni tõsisemate asjaajamiste juures manukana."

Timuka ametikohga kaasnevatest soodustustest tõi Kristiina välja tema kavandatava ametisõiduki: musta morna, mis on ehitud maitseka kuldse Tallinna vapiga. "Riigihange sõiduki tellimiseks on ettevalmistamisel, mistõttu on vara rääkida matuseauto lõplikust hinnast või margist," lisas ta.

Lisaks ametiautole ootab tulevast timukat Rüütli tänav 20 asuv praegu alajaamana kasutusel olev hoone ning residents linna serval. Linnapea asetäitja Taavi Aasa sõnul sobib selline dualism linna imagoloogiasse hästi: "Kunagine timukas elas siiski üsna eraldatud kohas ning ajaloolise maja timukale tagastamine on justkui linna kohus; Samas oleks kohatu pakkuda timukale ainult väikest hoonet Tallinna kesklinnas. Seda olukorras, kus tegelik linna serv on nihkunud kusagile Nõmme või Pirita-Kose kanti. Seetõttu oleme otsustanud kompromissvariandina lepituseks rajada Nõmme mäe nõlvale, eraldatud kohta, uue ühiskondliku hoone: mahuka eramu, mis läheb timuka ja tema perekonna kasutusse. Nii jääks Rüütli 20 pigem ametiruumideks"

Timuka amet on eluaegne ning sellega kaasnevatest hüvedest loetles Taavi Aas veel tasuta sõidu õigust, õigust külastada linna kõiki ametiüritusi maskiga või maskita, timukamõõka linnamuuseumist ning ametlikku autojuhti.

Timuka määrab ametisse linna volikogu lihthäälteenamusega.

Duunedainide ja druuedainide ühendriigi nimeks saab Númenor

Duunedainide ja druuedainide Belegaeri regioonis loodava ühendriigi nimeks saab Númenor. Uue riigi brändinime avalikustamine on järgmine oluline verstapost ühendriigi ülesehitamisel.

"Meil on hea meel esitleda tulevase riigi nimena Númenori, mis kannab endas lubadust nii klientidele kui töötajatele. Duunedainide ja druuedainide rahvaste ühendamisel sünnib tänapäevane riik, mis on loodud meie regiooni inimeste ja ettevõtete jaoks. Númenor arvestab enim piirkonna rahvaste kultuuri- ja ettevõtlusruumiga ja meie eesmärk on kindlustada parem elu siinsetele inimestele ja paremad võimalused äritegemisel kohalikele ettevõtetele," ütles riigi nõukogu esimees vala Manwë.

"Ehitame nii uut riigi kui ka uut maailmavõimu brändi. Meie brändi DNA-ks on kolm väärtust, mis loovad kindla vundamendi nii uue riigi sisekultuurile kui ka tegevuspõhimõtetele: inimesed ennekõike; kvaliteet kõiges ja selged eesmärgid. Me tahame luua sellise riigi, millest on inimestel kasu,” selgitas ühendriigi kuningas Elros Eärendili poeg Tar-Minyatur.

Uue panga kaubamärk töötati välja koostöös rahvusvahelise nimeka konsultatsiooniettevõttega Future Brand Valinorist.

"Númenor sümboliseerib uue riigi kõige eristuvamaid tugevusi. Nime esimene osa – "numen" pärineb kvenjakeelsest sõnast "númen", mis tähendab valgust. Númenor on majakaks ja teejuhiks riigi klientidele, aga ka kodadele, kogukondadele ja aladele, kus riik tegutseb. Riigi sõnum on, et parem elu on võimalik ja oma elujärge saab parandada. Nime teine osa – "nórë" viitab tugevatele põhjamaistele juurtele – uue riigi omanikud on Põhjala inimesed. Need kaks tahku on põimitud ühte nimesse. Nimi on kui Eärendili täht, mis näitab teed nii kodanikele kui ka teistele, tuletades neile meelde seda, mida ja miks bränd tähistab." sõnab FutureBrandi strateegiajuht vala Varda.

Gorthaur avaldas Númenorile kaastunnet.

Loe ka: DNB JA NORDEA ÜHENDPANGA NIMEKS SAAB LUMINOR

Finantsinspektsioon leidis Tallinna börsilt kolm aktsiat

Finantsinspektsioon teatas neljapäeval, et on leidnud Tallinna börsilt veel kolm likviidset aktsiat.

HMS-i andmetel leiti aktsiad Tallinna börsi Pika tänava poolsest otsast, kus paiknes Suurgildi aktsiisikamber.

Varem on Tallinna börsilt leitud lisaks kammidele ja potikildudele möödunud aastal üks likviidne aktsia. 2008. aastal leiti börsilt mullatööde käigus ka 8. sajandist pärit muinaslaev.

Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi sõnul on näitab selline leid arheoloogide hea õnne jätkumist, kuid siiski on tegu haruldaste ja väärtuslike leidudega kogu Eesti ajalugu arvestades.

"Rohkem on leitud tavalisi aktsiaid, millega kaubelnute haudade peal on kääpad," ütles Peets. "Kuid täiendavate likviidsete aktsiate leidmine näitab, et meil võib olla alust rääkida kohalikust finantsturust."

Leiukohas kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur.

Loe ka: Finantsinspektsioon määras reguleeritud turule kauplemiseks võetud täiendavad likviidsed aktsiad

Finantsinspektsioon leidis Tallinna börsilt aktsia

Finantsinspektsioon teatas kolmapäeval, et on leidnud Tallinna börsilt likviidse aktsia.

HMS-i andmetel leiti aktsia Tallinna börsi Pika tänava poolsest otsast, kus paiknes Suurgildi aktsiisikamber.

Varem on Tallinna börsilt leitud peamiselt kamme ja potikilde. 2008. aastal leiti börsilt mullatööde käigus 8. sajandist pärit muinaslaev.

Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi sõnul on selline leid ainulaadne kogu Eestis, kuna varem ei ole ühtki likviidset aktsiat avastatud. On leitud tavalisi aktsiaid, millega kaubelnute haudade peal on kääpad.

Uues leiukohas kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur.

Loe ka: Finantsinspektsioon määras reguleeritud turule kauplemiseks võetud täiendava likviidse aktsia

Juhtimismõtleja: vajame juhtideks antiikkangelasi

Pärnus toimunud juhtimiskonverentsil "Klassikaline riik" esinenud juhtimise ekspert Heinrich Schliemann räägib, et klassikaliste ühiskondlike probleemide lahendamiseks on vaja rohkem antiikkangelaste tüüpi juhte.

Tema kontseptsioon ütleb, et tänapäeva ühiskonnas on järjest enam selliseid ülikeerulisi probleeme, mille lahendamisel ei piisa tavalistest kangelasjuhtidest, keda siiani on eeskujuks toodud. Vaja on Achilleuse, Heraklese, Odysseuse või Oidipuse mõõtu tegelasi, seletas Schliemann.

"Sellised juhid kipuvad olema enesekindlad ning -kesksed, nende empaatiavõime on suhteliselt madal, nad on oma põhimõtetes jäigad ning nad sageli eitavad ebakindluse olemasolu," selgitas Schliemann.

Eksperdi sõnul on tänapäeva ülikeerukate probleemide lahendamiseks vaja juhte, kes suudavad tõusta efektiivsuses Augeiase tallide puhastamiseni nagu Herakles, järjekindluses olla kivi mäkke veeretava Sisyphose väärilised ning kannatlikkuses olla Prometheuse väärilised, kelle maksa kotkas iga päev ära sõi.

Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professori Kristi Viidingu sõnul annab Schliemanni esitatud kontseptsioon palju mõtteainet selle nurga alt, et milliseid omadusi juhtides praegu hinnatakse ja milliseid mitte. "Kui me oskame ära tunda ja arendada juhtides antiikkangelase omadusi, suudamegi toime tulla keerulisemate probleemidega," ütles Viiding.

"Karismaatilised, enesekindlad ja oma valdkonda hästitundvad juhid ei paista olevat piisav selleks, et ühiskonnas olulisi muutusi algatada ja teoks teha," tõdes Viiding.

Loe ka: Briti juhtimismõtleja Eestis: vajame juhtideks antikangelasi

Kääpa jõe käänus kaevati välja Kalevipoja jalad

Muinsuskaitseameti teatel kaevati Kääpa jõe käänus toimuvate arheoloogiliste väljakaevamiste käigus välja Eesti rahvuskangelase Kalevipoja jalad.

Kõikide jaoks üllatuslikult kaevas arheoloog Ain Mäesalu täna välja pikki aastaid maapõues varjul olnud Kalevipoja jalad, mille sangari enda jõkke kukkunud mõõk maha lõikas.

"Juuni algul alanud kaevamistööd on jõudnud väga põnevasse faasi," kommenteeris Mäesalu. Tema sõnul on kaevamistel lootust jõuda ka jalad maha raiunud mõõgani ning saada vihjeid ka Kalevipoja laeva Lennuk saatuse kohta.

Loe ka: Glehni pargis kaevati välja Kalevipoja käsi