Arheoloogid leidsid Tallinnas rahvusraamatukogu haljasala korrastustöödega seotud päästekaevamistel praeguse Eesti territooriumil avastatutest seni suurima ettevõtete surnuaia.
"Siia on maetud ettevõtteid vähemalt Põhjasõjale eelnenud 17. sajandi suurest majanduskriisist alates, kuid ei saa välistada ka varasemaid matuseid. Sellist, tuhandete ettevõtete jäänuseid sisaldavat matusepaika ei ole meil tõesti varem teada olnud," kommenteeris Tallinna Ülikooli arheoloogia vanemteadur Erki Russow. "Maetute hulgas on nii füüsilisest isikust ettevõtjaid, tulundusyhistuid, täisühinguid kui ka osaühinguid, sekka ka mõni aktsiaselts."
Russowi sõnul võis koha valikut mõjutada katkuohvrite matusepaiga Barbara kalmistu ja Tõnismäe kabeli kunagine asukoht. Tagasiulatuvalt annab paigale täiendavat sümboolset väärtust nn pronkssõduri endine asupaik ning pyramiidi meenutav rahvusraamatukogu hoone, mille projekteeris Raine Karp.
Tallinna Ülikooli arheoloogid jätkavad kaevamisi eeldatavasti suve lõpuni. Põhjalikumat teaduslikku monograafiat Tõnismäe ettevõtete surnuaiast on oodata lähiaastail.
Loe ka: Uus firmamatja lahkus turult kiiresti
Kuvatud on postitused sildiga äri. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga äri. Kuva kõik postitused
reede, 22. juuni 2018
teisipäev, 15. mai 2018
Uus Morgenthau plaan kaotaks Eestist kiirkorras haldusvõimekuse
Eesti suurimad ettevõtjad astuvad otsustavalt Eesti riigi ja inimeste elukeskkonna paranemise ning liigse õiguste laienemise vastu ja näevad Eestit tulevikus mitmeks väikeseks suurettevõtjate juhitud vürstiriigiks jaotatuna.
„Eesti ei vaja riigiaparaati, seadusi, politseid, arste ega makse, vaid eelkõige vabadust, ettevõtlusvabadust. Esimese nelja aastaga kärbime riigisektorist poole ja järgmise nelja aastaga läheks ülejäänu,“ kinnitas idee üks autoreid Meelis Lao.
„Eeskuju võtsime kahjuks teostamata jäänud Henry Morgenthau Saksamaa jagamise plaanist, mis oleks suure ja kohmaka föderaalriigi asemel lasknud tekkida väikestel ja innovaatilistel liidumaadel, mida juhiksid hundiseadused ja kõige tugevama õigus. Elu Kesk-Euroopas oleks praegu anarhiline paradiis, kui Teise maailmasõja järel poleks ootamatult ümber mõeldud,“ lisas Lao.
Loe ka:
„Eesti ei vaja riigiaparaati, seadusi, politseid, arste ega makse, vaid eelkõige vabadust, ettevõtlusvabadust. Esimese nelja aastaga kärbime riigisektorist poole ja järgmise nelja aastaga läheks ülejäänu,“ kinnitas idee üks autoreid Meelis Lao.
„Eeskuju võtsime kahjuks teostamata jäänud Henry Morgenthau Saksamaa jagamise plaanist, mis oleks suure ja kohmaka föderaalriigi asemel lasknud tekkida väikestel ja innovaatilistel liidumaadel, mida juhiksid hundiseadused ja kõige tugevama õigus. Elu Kesk-Euroopas oleks praegu anarhiline paradiis, kui Teise maailmasõja järel poleks ootamatult ümber mõeldud,“ lisas Lao.
Loe ka:
teisipäev, 14. aprill 2015
EKRE alustab koostööd uudisteagentuuriga HMS
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) teatas vastuseks levivale valeinfole, nagu hakkaks erakond tegema koostööd portaalialternatiiviga Telegram, et alustab tegelikult parnerlust hoopis uudisteagentuuriga HMS.
"Täna levis väljaande Lääne Elu kaudu väärinfo, nagu oleks meie erakonna juht Mart Helme rääkinud EKRE koostöökokkuleppest infoportaaliga Telegram. Vastuseks teavitame, et tegu on inimliku eksitusega ja info ei vasta tõele. Portaali Telegram ees on ka vabandatud ja nad on meie vabandust aksepteerinud. Arusaamatus tekkis sellest, et meil on tulevikus plaanis koostöö Haige Mõistuse Sündikaadiga," teatas EKRE juhatuse liige Urmas Espenberg.
Tema sõnul algselt tõesti kaaluti sügavamat koostööd Telegramiga, kuid siis selgus, et portaal juhib naine. "Olgem ausad, EKRE-sugune tõsiselt võetav erakond ei saa teha koostööd naise juhitud meediaväljaandega. Meie liikmetel tekib koheselt küsimus – miks ei ole see naine kodus, kirikus või sünnitamas?"
HMS-i ajakirjaniku ning rahvusvaheliselt tunnustatud sõltumatu eksperdi Tauno Taunaste sõnul ei tulnud EKRE koostööpakkumine üllatusena. "On arusaadav, et tõsine partei ei taha naljaportaalidega koostööd teha ja valib endale partneriks usaldusväärseima eestikeelse uudisteagentuuri, mis on ilmselgelt senini olnud EKRE peamine tee teadmisteallika juurde," rääkis Taunaste.
"Ma panin EKRE-le nüüd needuse peale, nendega on krõshka, tahate ka?" kommenteeris portaali Telegram peatoimetaja Mariann Joonas toimunut HMS-i suunas sisisedes.
Loe ka: Telegrami peatoimetaja sõnul ei hakka portaal EKRE-ga koostööd tegema
esmaspäev, 16. märts 2015
Ettevõtjad toetavad toetusskeemide ümbervaatamist
Eesti toetused on suunatud alustavatele ettevõtetele ning mitte tööstusettevõtete investeeringutele; ettevõtjate hinnangul on olukord probleemne ning riik peaks tegema rohkem.
"Riik ei toeta üldse tööstustootmist ja see on väga probleemne, sest me ise ei taha investeeringuid teha, aga riik võiks kasumimarginaali ju kinni taguda," ütles Estiko nõukogu liige Tarmo Noop.
Samal meelel on ka Baltika nõukogu liige Tarmo Noop. "Rõivatootmise subsideerimisega on ka Eestis probleeme ning Baltika on turul märkimisväärselt kehvemas positsioonis kui Apranga, mis on suutnud ennast majanduslikult efektiivseks muuta ning turul viie aastaga repositsioneeruda," rääkis ta.
"Tasub märkida, et Eestis on üleüldse toetused liiga väikesed ja aktsiisid liiga kõrged," lisas varemkõnelenutega samal nõul olev A. Le Coqi juht Tarmo Noop.
Loe ka: Eesti ettevõtted kaotavad Balti konkurentidele eksliku poliitika tõttu
"Riik ei toeta üldse tööstustootmist ja see on väga probleemne, sest me ise ei taha investeeringuid teha, aga riik võiks kasumimarginaali ju kinni taguda," ütles Estiko nõukogu liige Tarmo Noop.
Samal meelel on ka Baltika nõukogu liige Tarmo Noop. "Rõivatootmise subsideerimisega on ka Eestis probleeme ning Baltika on turul märkimisväärselt kehvemas positsioonis kui Apranga, mis on suutnud ennast majanduslikult efektiivseks muuta ning turul viie aastaga repositsioneeruda," rääkis ta.
"Tasub märkida, et Eestis on üleüldse toetused liiga väikesed ja aktsiisid liiga kõrged," lisas varemkõnelenutega samal nõul olev A. Le Coqi juht Tarmo Noop.
Loe ka: Eesti ettevõtted kaotavad Balti konkurentidele eksliku poliitika tõttu
esmaspäev, 5. detsember 2011
Indrek Raudne: lahkun poliitikast ärisse
Riigikogu liige Indrek Raudne teatas, et lahkub riigikogu liikme ametist ja poliitikast, et keskenduda oma tööle ettevõtte OÜ Integer Invest juhatuse liikmena.
Varem on 2003. aastal riigikogu valimistel Res Publica nimekirjas "Äraostmatute" brändi all kandideerinutest lahkunud poliitikast ärisse AS-i Elering juht Taavi Veskimägi.
HMS-il ei õnnestunud saada kahelt ylejäänud "Äraostmatute" brändi omanikust poliitikult Ken-Marti Vaherilt ega Urmas Reinsalult yhemõttelist vastust selle kohta, millal nad oma kolleegidele järgneda kavatsevad.
"Mul ei oleks ilma riigikogust lahkumata võimalust jätkata normaalsel moel ettevõtlustegevusega, sest peaksin ka edaspidi pidevalt tõestama, et ma ei ole kaamel," kommenteeris Raudne oma avalduses. "Lahkun riigikogu liikme ametist. Ma ei tee seda sellepärast, et oleksin rikkunud oma ametivannet, seadusi või käitunud ebaeetiliselt."
"Astun suurest poliitikast kõrvale vaid sellepärast, et pooltõdede, segaduse, laimu ja väärinfoga manipuleerimine seab ebaõiglase rünnaku alla minu erakonna IRL-i. Minu erakonnal ei ole mingit pistmist minu ettevõtete majandustegevusega," selgitas Raudne. "Laimu ja väärinformatsiooni ümberlükkamine võtab paratamatult oma aja ning oma erakonna IRL patrioodina tahan säästa oma erakonda. Astun täna kõrvale, et erakond saaks liikuda edasi."
OÜ Integer Invest kuulub täielikult Indrek Raudsele. Integer Investi kontserni kuuluvad veel OÜ Integer Broker ja OÜ TWC Boats. Integer Investile kuulub ka kolmandik OÜ-st Centennial Investments. Raudsele kuulub ka Kotlandi mõis Saaremaal.
reede, 3. september 2010
Süsteemiviga sundis Elisa kliendi Rummu vanglasse
Elisa tegi suve hakul klientidele pakkumise testida nädal aega tasuta mobiilinternetti. Lubatud soodustuse asemel ootas klienti aga kopsakas arve, kiirlaen, kohtutäiturid ning tänaseks juba ka vanglamüürid.
Lugu algas Elisa reklaamikampaaniast, kus pakuti mobiilset internetti nädal aega proovimiseks. Soovi avaldanud kliendile saadeti leping ning netipulk ning klient avastas, et netipulk ei tööta Nõmmel tema elukohas, mispeale klient lepingu Elisas katkestas.
Kõik oli tore kuni hetkeni, mil saabus kopsakas arve. Kliendi järelpärimise peale selgus, et Elisa infosüsteem oli lepingu katkestamise asemel kogemata loonud uue helistamist mittevõimaldava kõnepaketi kuuhinnaga 80 000 krooni kuus. Kliendi ees vabandati ja lubati arve tühistada.
Klient jäi rahule ning unustas probleemi. Kuu aja pärast saabus uus arve samale summale koos viivisega ning helistades selgus, et kahjuks puudub defektsel kõnepaketil infosüsteemis katkestamise funktsioon. Taas vabandati ning lubati süsteemi administraatoril pakett käsitsi eemaldada ja tagasi helistada.
Tagasihelistamist klient ootama ei jäänud ning helistas Elisasse, kus taas vabandati, sest infosüsteem oli administraatorid kahjuks vallandanud ning lubati esimesel võimalusel tagasi helistada.
Kolmas arve saabus kliendi üllatuseks ilma viivisteta ja tänuga 60 000 kroonise ettemaksu eest. Kuna klient ettemaksust midagi ei teadnud helistas ta klienditeenindusse ning sai teada, et infosüsteem oli võlgade automaatse kõrvaldamise raames sõlminud mobiil-ID lepingud kõigi SMS-laenu firmadega ning võtnud tema arvel kiirlaenu. Taas vabandati ning lubati raha tagasi maksta ja esimesel võimalusel helistada.
Paraku klient enam helistada ei saanud, sest kohtutäiturid arestisid laenude katteks juba nädala pärast kogu tema vara. Ühtlasi on Elisa infosüsteem esitanud politseile ka kaebuse kliendile infosüsteemi tõrke tekitamise kohta, mis sundis teda administraatoreid ametist vabastama ja klient on edasiste kuritegude ennetamiseks vahi alla võetud.
"Sai meie firma jaoks natuke võimas infosüsteem loodud, " jäi Elisa esindaja juhtunut kommenteerides napisõnaliseks. Tarbijakaitseamet soovitab tarbijatel sõlmitavad lepingud hoolega läbi lugeda.
Loe ka: Süsteemiviga sundis Elisa kliendi läbi kadalipu
Lugu algas Elisa reklaamikampaaniast, kus pakuti mobiilset internetti nädal aega proovimiseks. Soovi avaldanud kliendile saadeti leping ning netipulk ning klient avastas, et netipulk ei tööta Nõmmel tema elukohas, mispeale klient lepingu Elisas katkestas.
Kõik oli tore kuni hetkeni, mil saabus kopsakas arve. Kliendi järelpärimise peale selgus, et Elisa infosüsteem oli lepingu katkestamise asemel kogemata loonud uue helistamist mittevõimaldava kõnepaketi kuuhinnaga 80 000 krooni kuus. Kliendi ees vabandati ja lubati arve tühistada.
Klient jäi rahule ning unustas probleemi. Kuu aja pärast saabus uus arve samale summale koos viivisega ning helistades selgus, et kahjuks puudub defektsel kõnepaketil infosüsteemis katkestamise funktsioon. Taas vabandati ning lubati süsteemi administraatoril pakett käsitsi eemaldada ja tagasi helistada.
Tagasihelistamist klient ootama ei jäänud ning helistas Elisasse, kus taas vabandati, sest infosüsteem oli administraatorid kahjuks vallandanud ning lubati esimesel võimalusel tagasi helistada.
Kolmas arve saabus kliendi üllatuseks ilma viivisteta ja tänuga 60 000 kroonise ettemaksu eest. Kuna klient ettemaksust midagi ei teadnud helistas ta klienditeenindusse ning sai teada, et infosüsteem oli võlgade automaatse kõrvaldamise raames sõlminud mobiil-ID lepingud kõigi SMS-laenu firmadega ning võtnud tema arvel kiirlaenu. Taas vabandati ning lubati raha tagasi maksta ja esimesel võimalusel helistada.
Paraku klient enam helistada ei saanud, sest kohtutäiturid arestisid laenude katteks juba nädala pärast kogu tema vara. Ühtlasi on Elisa infosüsteem esitanud politseile ka kaebuse kliendile infosüsteemi tõrke tekitamise kohta, mis sundis teda administraatoreid ametist vabastama ja klient on edasiste kuritegude ennetamiseks vahi alla võetud.
"Sai meie firma jaoks natuke võimas infosüsteem loodud, " jäi Elisa esindaja juhtunut kommenteerides napisõnaliseks. Tarbijakaitseamet soovitab tarbijatel sõlmitavad lepingud hoolega läbi lugeda.
Loe ka: Süsteemiviga sundis Elisa kliendi läbi kadalipu
esmaspäev, 11. mai 2009
Olympic Casino tegi Süüria päritolu miljardärist miljonäri
Lõppenud nädalal mängiti Tallinnas Reval Park Hotel & Casinos maha Eesti kasiinoajaloo suuremaid ühele inimese taskust tulnud rahasummasid – peaaegu üks miljard krooni. Mängijaks osutus Venemaal raamatuäri ajav süürlane Abd al-Hazred, kes varanduse poolest jäi miljonäriks.
Värske kasiinomiljonär al-Hazred jättis võidutšekki, lilli ja õnnitlusi oli Park kasiinosse vastu võtmas yhe oma ustava õpilase, lahkudes ise tagasihoidlikult. „Kui mulle summast teatati, hakkasin esimese asjana kõva häälega karjuma,“ kommenteeris al-Hazred, kes pole varem Eestis ega mujal nii palju raha kaotanud.
Mlaz Ghazi elab suurema osa ajast Sankt-Peterburgis, kus tegeleb raamatuäriga. Talle kuulub Venemaal 13 poodi, lisaks tegeleb ta perekond Dubais kinnisvaraäriga, millest ta peab nyyd võlgade katteks loobuma.
Värske kasiinomiljonär al-Hazred jättis võidutšekki, lilli ja õnnitlusi oli Park kasiinosse vastu võtmas yhe oma ustava õpilase, lahkudes ise tagasihoidlikult. „Kui mulle summast teatati, hakkasin esimese asjana kõva häälega karjuma,“ kommenteeris al-Hazred, kes pole varem Eestis ega mujal nii palju raha kaotanud.
Mlaz Ghazi elab suurema osa ajast Sankt-Peterburgis, kus tegeleb raamatuäriga. Talle kuulub Venemaal 13 poodi, lisaks tegeleb ta perekond Dubais kinnisvaraäriga, millest ta peab nyyd võlgade katteks loobuma.
esmaspäev, 2. veebruar 2009
Sulev Meedia ostab Kalev Meedia
Eesti juhtiv meediakontsern Sulev Meedia kavatseb osta veel vaevu hingitseva Kalev Meedia osad, mida töötajad pole maha joonud ega koondamisteate saamise järel vandaalitsedes ära lõhkunud, teatas ettevõte täna oma pressiteates.
Siseallikate teatel läheb tehing Kalev Meedia omanikule Oliver Kruudale maksma ligi 30 miljonit krooni, mille ärimees kuulduste kohaselt kavatseb rahastada laenudega tuntud finantsistidelt Tolikult ja Rafikult keskturult, Marsi Kommertspangalt ja Galaktikatevaheliselt Valuutafondilt (IGF).
IGFi esindaja Maal keeldus asja Haige Mõistuse Syndikaadile kommenteerimast, kuid möönis, et asja üle peetakse parasjagu läbirääkimisi Kuu varjukyljel.
"R***k, mis te tahate?" vastas Kruuda kommentaaripalvele. "Nigu mul häda vähe oleks, nyyd peab igasuguste lollide kysimustele ka veel vastama. Ma tahan meediast täiesti ära minna, kõige naha ja karvadega, saad sa aru?!" Seejärel lahkus ta HMSi reporteri eest kiirustades tõukerattal.
Meediamogul Hans H. Luik ei nõustunud kommenteerima, mis on saanud tema tõukerattast.
reede, 30. jaanuar 2009
Eesti ajakirjanduse tulevik: kas katk või ikaldus?
2009. aasta tõotab tulla Eesti trykiajakirjandusele põnev, teatab meediamonitooringubyroo Liiva-Annus ja Partnerid. Byroo hinnangul kujundavad Eesti meediamaastikku maalihked, tornaadod ning yleyldine veeuputus.
Igor Rõtovi sõnade kohaselt sureb kevadel välja yks kahest, kas Päevaleht või Postimees. Samuti ähvardab Delfi ostmiseks võetud laenukoorem hukutada Eesti Ekspressi.
Hans H. Luige ja Priit Hõbemäe ennustuste kohaselt läheb Äripäev lähemal ajal pankrotti. Reklaamikäibe langus on kahandanud lehe mahtu pea kaks korda, selle varjamiseks kasutatakse ohtralt omareklaame, ajakirjanikud kogunevad aga igal õhtul Eesti Ekspressi prygikasti ymber.
Postimehe peatoimetaja Merit Kopli hinnangul on Ekspress Grupi ettevõtetest edukad vaid need, millest pool kuulub Eesti Meedia kontsernile. Ylejäänud kaotavad pidevalt turuosa ning hingitsevad näljapajukil. Eile lahkus Õhtulehe viimane lugeja, 47-aastane riigiametnik Maali, portaali elu24.ee. Kopli arvates ei pruugi olla abi ka säästuprogrammist, mille käigus koondati endise SL Õhtulehe nimest kaks tähte ja tühik, sõnas Mart Kadastik.
Õhtulehe uuringu põhjal ei ela ykski Eesti suurematest ajalehtedest peale Õhtulehe selle aasta lõpuni. Uue aasta algul loodab Õhtuleht tähistada 100 protsendi omandamist Eesti paberleheturust.
Meie Maa teatel koondab Oma Saar peatselt kõik töötajad peale öövalvuri, Oma Saare andmeil käivad Meie Maa nälginud ajakirjanikud seevastu alatasa Oma Saarest tööd ja leiba lunimas.
"Jälgime toimuvat huviga ning kajastame kõike oma uuringutulemustes," kinnitas Liiva-Annuse ja Partnerite juht Annus Liiv vikatit ihudes.
Meediamonitooringubyroo Liiva-Annus ja Partnerid kuulub sajaprotsendiliselt meediakontsernile Haige Mõistuse Grupp. Kontserni lipulaev on Eesti viimane kasumlik meediaettevõte Haige Mõistuse Syndikaat.
Igor Rõtovi sõnade kohaselt sureb kevadel välja yks kahest, kas Päevaleht või Postimees. Samuti ähvardab Delfi ostmiseks võetud laenukoorem hukutada Eesti Ekspressi.
Hans H. Luige ja Priit Hõbemäe ennustuste kohaselt läheb Äripäev lähemal ajal pankrotti. Reklaamikäibe langus on kahandanud lehe mahtu pea kaks korda, selle varjamiseks kasutatakse ohtralt omareklaame, ajakirjanikud kogunevad aga igal õhtul Eesti Ekspressi prygikasti ymber.
Postimehe peatoimetaja Merit Kopli hinnangul on Ekspress Grupi ettevõtetest edukad vaid need, millest pool kuulub Eesti Meedia kontsernile. Ylejäänud kaotavad pidevalt turuosa ning hingitsevad näljapajukil. Eile lahkus Õhtulehe viimane lugeja, 47-aastane riigiametnik Maali, portaali elu24.ee. Kopli arvates ei pruugi olla abi ka säästuprogrammist, mille käigus koondati endise SL Õhtulehe nimest kaks tähte ja tühik, sõnas Mart Kadastik.
Õhtulehe uuringu põhjal ei ela ykski Eesti suurematest ajalehtedest peale Õhtulehe selle aasta lõpuni. Uue aasta algul loodab Õhtuleht tähistada 100 protsendi omandamist Eesti paberleheturust.
Meie Maa teatel koondab Oma Saar peatselt kõik töötajad peale öövalvuri, Oma Saare andmeil käivad Meie Maa nälginud ajakirjanikud seevastu alatasa Oma Saarest tööd ja leiba lunimas.
"Jälgime toimuvat huviga ning kajastame kõike oma uuringutulemustes," kinnitas Liiva-Annuse ja Partnerite juht Annus Liiv vikatit ihudes.
Meediamonitooringubyroo Liiva-Annus ja Partnerid kuulub sajaprotsendiliselt meediakontsernile Haige Mõistuse Grupp. Kontserni lipulaev on Eesti viimane kasumlik meediaettevõte Haige Mõistuse Syndikaat.
teisipäev, 19. veebruar 2008
Euroopa juhtiv kokaiiniärimees vahi all
Itaalia karabinjeerid vahistasid täna ootamatult Reggio Calabrias juhtiva Euroopa kokaiiniärimehe Pasquale Condello, kes on yle 20 aasta tegutsenud mõjuka 'Ndrangheta organisatsiooni tegevjuhina. Ärimehe vahistamist pole võimud veel kommenteerinud.
"See on meie organisatsioonile ja äritegevusele tervikuna kahtlemata ootamatu ja julm hoop," kommenteeris 'Ndrangheta pressiesindaja. "Loodame kõnealused alusetud segadused õige pea lahendada ja jätkata normaalse tegevusega. Tegevjuhi vabanemiseni juhib organisatsiooni Condello asetäitja."
HMSi kysitletud analyytikud ennustavad yksmeelselt, et kokaiini hind maailmaturul tõuseb uudise peale vähemalt 5 protsendi võrra, regiooniti võib kõikumine olla suurem. Venezuela ja Colombia kokaiinitootjad lubasid uudise peale yhisavalduses suurendada tootmist ning laiendada kauba levitamise võrke.
"Muidugi tuleb kullereid juurde palgata," lausus anonyymseks jääda soovinud Eesti vahendaja. "Ilmselt tuleb Aafrika kaudu sissetoodava kokaiini vähenemise arvel suurendada veidi Afganistanist ja selle naaberriikidest imporditavate opiaadipõhiste uimastite osakaalu."
Loe ka: Itaalias vahistati tähtis maffiaboss
"See on meie organisatsioonile ja äritegevusele tervikuna kahtlemata ootamatu ja julm hoop," kommenteeris 'Ndrangheta pressiesindaja. "Loodame kõnealused alusetud segadused õige pea lahendada ja jätkata normaalse tegevusega. Tegevjuhi vabanemiseni juhib organisatsiooni Condello asetäitja."
HMSi kysitletud analyytikud ennustavad yksmeelselt, et kokaiini hind maailmaturul tõuseb uudise peale vähemalt 5 protsendi võrra, regiooniti võib kõikumine olla suurem. Venezuela ja Colombia kokaiinitootjad lubasid uudise peale yhisavalduses suurendada tootmist ning laiendada kauba levitamise võrke.
"Muidugi tuleb kullereid juurde palgata," lausus anonyymseks jääda soovinud Eesti vahendaja. "Ilmselt tuleb Aafrika kaudu sissetoodava kokaiini vähenemise arvel suurendada veidi Afganistanist ja selle naaberriikidest imporditavate opiaadipõhiste uimastite osakaalu."
Loe ka: Itaalias vahistati tähtis maffiaboss
esmaspäev, 4. veebruar 2008
Politsei eriyksus aitas Ylemiste ostukeskuses hindu maha suruda
Ylemiste kaubanduskeskus kasutas osturalli atraktiivsemaks muutmiseks politsei eriyksuse abi, kes lahutas reedel tugevdatud relvastuses tarbijate meelt ja tegi neile sõud.
"Reede õhtul sai keskuse aatriumis jälgida politsei eriyksuse poolt lavastatavat hindu mahasurumise vaatemängu," teatas Ylemiste keskuse turundusjuht Mai Vahtrik, kelle sõnul ei olnud heli- ja valgusefektidega sõu mõeldud nõrganärvilistele.
Politsei kiirreageerijad – eriyksus, kes tegeleb lisaks politsei igapäevasele patrullitööle ka ohtlike kurjategijate kinnipidamise ning eriettevalmistust nõudvate olukordade lahendamisega – kasutas sõus erivarustust ja tugevamat relvastust.
"Põhja prefektuur tegi mitmetele kaubanduskeskustele Tallinnas ettepanekuid, et politsei võiks nendes rahvarohketes kohtades teha hinduennetustööd ning samuti tutvustada politseitööd," ytles Põhja politsei teenistusosakonna politseidirektor Toomas Malva. Malva sõnul oli Ylemiste keskus ainuke, kellega ka ideest teostuseni jõuti. "Kindlasti ei ole meie eesmärgiks reklaamida Ylemistet, vaid aidata inimestel oma vara ja tervist kaitsta," rõhutas Malva. "Ylemiste keskusse nädala alguses sattunud hindu oli kyll pisike, kuid äärmiselt ohtlik ning tema mahasurumiseks läks tarvis kogu meie eriyksuse jõud ja oskusi."
Laupäeval jätkus politsei ja kaubanduskeskuse yhine ettevõtmine politseipäevaga, kus politseinikud andsid huvilistele nõu õige turvavarustuse kasutamise kohta, tutvustavad politseis õppimise ja töötamise ning elus ettetulevate hindude mahasurumise võimalusi.
Loe ka: Politsei eriüksus aitab Ülemiste ostukeskuses hindu maha suruda
"Reede õhtul sai keskuse aatriumis jälgida politsei eriyksuse poolt lavastatavat hindu mahasurumise vaatemängu," teatas Ylemiste keskuse turundusjuht Mai Vahtrik, kelle sõnul ei olnud heli- ja valgusefektidega sõu mõeldud nõrganärvilistele.
Politsei kiirreageerijad – eriyksus, kes tegeleb lisaks politsei igapäevasele patrullitööle ka ohtlike kurjategijate kinnipidamise ning eriettevalmistust nõudvate olukordade lahendamisega – kasutas sõus erivarustust ja tugevamat relvastust.
"Põhja prefektuur tegi mitmetele kaubanduskeskustele Tallinnas ettepanekuid, et politsei võiks nendes rahvarohketes kohtades teha hinduennetustööd ning samuti tutvustada politseitööd," ytles Põhja politsei teenistusosakonna politseidirektor Toomas Malva. Malva sõnul oli Ylemiste keskus ainuke, kellega ka ideest teostuseni jõuti. "Kindlasti ei ole meie eesmärgiks reklaamida Ylemistet, vaid aidata inimestel oma vara ja tervist kaitsta," rõhutas Malva. "Ylemiste keskusse nädala alguses sattunud hindu oli kyll pisike, kuid äärmiselt ohtlik ning tema mahasurumiseks läks tarvis kogu meie eriyksuse jõud ja oskusi."
Laupäeval jätkus politsei ja kaubanduskeskuse yhine ettevõtmine politseipäevaga, kus politseinikud andsid huvilistele nõu õige turvavarustuse kasutamise kohta, tutvustavad politseis õppimise ja töötamise ning elus ettetulevate hindude mahasurumise võimalusi.
Pildil kujutatud hindu on illustratiivne, atraktiivne
ning õigupoolest vist yldse mitte hindu, vaid gudžarat.
ning õigupoolest vist yldse mitte hindu, vaid gudžarat.
Allikas: Wikipedia.
Loe ka: Politsei eriüksus aitab Ülemiste ostukeskuses hindu maha suruda
neljapäev, 3. jaanuar 2008
Pommuudis: Eesti läheb naftale üle
Valitsuse erakorralisel pressikonverentsil teatas peaminister Andrus Ansip allkirjastatud lepingust OPECi naftatarnijate liiduga, mille tulemusena kaob 1. jaanuaril 2009 käibelt Eesti kroon. Uue maksevahendina kehtestatakse vabariigi piires barrel.
"Paljud kodanikud tunnevad muret, et kuidas inflatsioon neile mõjub," sõnas peaminister. "Minu vastus oleks ühene: alates tänasest, tänu minu ja mu kolleegide pingutusele, üldsegi mitte." Peaminister seletas, et naftabarreli ja Eesti krooni kurss fikseeritakse 30ndal detsembril 2008, ning sellest hetkest edasi saab Eestis käibima kõige progressiivsem Euroopa raha. "Ma kinnitan teile: bensiinihind ei tõuse enam kunagi! 15 aasta pärast olemegi Euroopa rikkaim rahvas nagu lubasime"
Barrelile üleminek toob ka omajagu probleeme: vähemasti sularahas arveldajate jaoks, kel on tarvis rahakoti asemel kaasas kandma hakata spetsiaalseid tsisterne. Vanurite, santide ja vaeste jaoks lubas valitsus algatada eriprogrammi, mis võimaldab riigil pakkuda ergonoomilisi ning odavaid rahamahuteid.
Roheliste esindaja Marek Strandberg kiitis algatust, kuid tundis tugevat muret projekti loodussäästlikkuse pärast. Strandbergi sõnul tasuks naljakate rahakottidega eputamise asemel teha sisulist tegevust ja ehitada hästi palju propellereid, mille abil oleks võimalik Eesti riik geopoliitiliselt sõbralikumasse keskkonda üle viia ja nii suurendada riigi energeetilist sõltumatust.
Keskerakond jäi uudist kommenteerides napisõnaliseks ja avaldas intervjuus vene uudistesaatele "Vremja" muret, et natslikud õukonnaärimehed võivad hakata muulaseid orgaanilise materjalina kasutades riigikassat täitma.
Paljud riigid on välisministeeriumile saatnud erinevaid noote, milles tunnustatakse küll Eesti innovatiivsust, kuid teisalt avaldatakse nördimust, et "see ei olevat aus teiste riikide suhtes" ja et "tegemist on halva naljaga". Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on kõik noodid noodivihikusse kantud ning et ühtlasi "on kena kelguga hangest alla lasta. Oi, oi, kelguga! Hangest alla lasta!"
Loe ka: Oil price at record 100$ a barrel.
"Paljud kodanikud tunnevad muret, et kuidas inflatsioon neile mõjub," sõnas peaminister. "Minu vastus oleks ühene: alates tänasest, tänu minu ja mu kolleegide pingutusele, üldsegi mitte." Peaminister seletas, et naftabarreli ja Eesti krooni kurss fikseeritakse 30ndal detsembril 2008, ning sellest hetkest edasi saab Eestis käibima kõige progressiivsem Euroopa raha. "Ma kinnitan teile: bensiinihind ei tõuse enam kunagi! 15 aasta pärast olemegi Euroopa rikkaim rahvas nagu lubasime"
Barrelile üleminek toob ka omajagu probleeme: vähemasti sularahas arveldajate jaoks, kel on tarvis rahakoti asemel kaasas kandma hakata spetsiaalseid tsisterne. Vanurite, santide ja vaeste jaoks lubas valitsus algatada eriprogrammi, mis võimaldab riigil pakkuda ergonoomilisi ning odavaid rahamahuteid.
Roheliste esindaja Marek Strandberg kiitis algatust, kuid tundis tugevat muret projekti loodussäästlikkuse pärast. Strandbergi sõnul tasuks naljakate rahakottidega eputamise asemel teha sisulist tegevust ja ehitada hästi palju propellereid, mille abil oleks võimalik Eesti riik geopoliitiliselt sõbralikumasse keskkonda üle viia ja nii suurendada riigi energeetilist sõltumatust.
Keskerakond jäi uudist kommenteerides napisõnaliseks ja avaldas intervjuus vene uudistesaatele "Vremja" muret, et natslikud õukonnaärimehed võivad hakata muulaseid orgaanilise materjalina kasutades riigikassat täitma.
Paljud riigid on välisministeeriumile saatnud erinevaid noote, milles tunnustatakse küll Eesti innovatiivsust, kuid teisalt avaldatakse nördimust, et "see ei olevat aus teiste riikide suhtes" ja et "tegemist on halva naljaga". Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on kõik noodid noodivihikusse kantud ning et ühtlasi "on kena kelguga hangest alla lasta. Oi, oi, kelguga! Hangest alla lasta!"
Loe ka: Oil price at record 100$ a barrel.
reede, 21. detsember 2007
Mässajad vabastasid pingviini
Eile puhkesid Tallinnas Mustamäel rahutused, kui rahvusvaheliselt tuntud internetitelefoni arendusfirma Skype kontori ette kogunenud inimesed kontrolli alt väljudes mässama hakkasid.
Demonstratsiooni korraldasid häiritud linuxikasutajad, kellele "ei meeldinud, et Linuxi Skype on arendamisel alati teisejärguline olnud" ning kes nõudsid valjult skandeerides: "We want tabs! We want tabs!" viidates neile välksõnumiprogrammist Pidgin tuntud harjumuspäraste sakkide puudumisele Skype all.
Kokku tulnud sadakond linuxikasutajat pöörasid mässu alguses Skype kontori ees parklas ümber autosid ning loopisid lähedalasuvat orava-emotikoniga liiklusmärki kivide ja käbidega. Hiljem tungis huligaanide hord ka loomaaeda ning vabastas sümboolse pingviini.
Piketist võtsid osa ka virtuaalsed protestijad, kes veebikaamerate abil said ülevaate tänavatel toimuvast. Samuti korraldati teenustõkkeründeid Eesti erinevate serverite vastu. Mobiliseeritud on ka vastloodud küberkaitsekeskuse spetsialistid, kelle sõnul on kontroll interneti üle taastatud.
Skype turundusosakonna sõnul on säärane käitumine kahetsusväärne ent mõistetav: "me anname endast parima ja on mõistetav, et inimesed meie programmi Linuxis töötamisest sedavõrd vaimustuses on. Võtame seda piketti kui ülimat tunnustust meie tööle, mis näitab, et liigume õiges suunas." Sakkide ilmumiskuupäeva ta siiski ütlema ei soostunud: "Meil on palju prioriteete ning nende vahel on alati keeruline valikut langetada."
Politsei tegeleb viimaste mässajate kinninabimisega ning olukord tänavatel on taas rahulik.
Demonstratsiooni korraldasid häiritud linuxikasutajad, kellele "ei meeldinud, et Linuxi Skype on arendamisel alati teisejärguline olnud" ning kes nõudsid valjult skandeerides: "We want tabs! We want tabs!" viidates neile välksõnumiprogrammist Pidgin tuntud harjumuspäraste sakkide puudumisele Skype all.
Kokku tulnud sadakond linuxikasutajat pöörasid mässu alguses Skype kontori ees parklas ümber autosid ning loopisid lähedalasuvat orava-emotikoniga liiklusmärki kivide ja käbidega. Hiljem tungis huligaanide hord ka loomaaeda ning vabastas sümboolse pingviini.
Piketist võtsid osa ka virtuaalsed protestijad, kes veebikaamerate abil said ülevaate tänavatel toimuvast. Samuti korraldati teenustõkkeründeid Eesti erinevate serverite vastu. Mobiliseeritud on ka vastloodud küberkaitsekeskuse spetsialistid, kelle sõnul on kontroll interneti üle taastatud.
Skype turundusosakonna sõnul on säärane käitumine kahetsusväärne ent mõistetav: "me anname endast parima ja on mõistetav, et inimesed meie programmi Linuxis töötamisest sedavõrd vaimustuses on. Võtame seda piketti kui ülimat tunnustust meie tööle, mis näitab, et liigume õiges suunas." Sakkide ilmumiskuupäeva ta siiski ütlema ei soostunud: "Meil on palju prioriteete ning nende vahel on alati keeruline valikut langetada."
Politsei tegeleb viimaste mässajate kinninabimisega ning olukord tänavatel on taas rahulik.
pühapäev, 11. november 2007
Padar: erainvestorite väärkohtlemine jõuab lõpule 2009. aastal
Sel nädalal lõid Eesti meedias laineid maaklerite poolt Youtube'i riputatud videod, milles kujutatakse erainvestorite väärkohtlemist. Mahtude poolest enamasti väikeinvestorite hulka liigituvaid rahapaigutajaid nöögivad, togivad ja otse piinavad videotes maksu- ja tolliametnikud (selgelt on näha kiri nende siniste vestide tagakyljele kirjutatud MAKSUHALDUR), tundmatud lipsustatud tegelased, kelle nägu on varjatud pähe tõmmatud sukaga, ning märulipolitsei varustust tarvitavad rahandusministeeriumi ametnikud.
Rahandusminister kommenteeris, et erainvestorite väärkohtlemine on jahtuva majanduse tingimustes ääretult vajalik, et tekitada neis stressi, mis edendaks nupukaid investeeringuid innovatsiooni ja kõrgtehnoloogilistesesse teadmispõhistesse majandusharudesse. Väärkohtlemine on osa valitsuse heakskiidetud meetmete programmist krooni devalveerimise ja yldise majanduskriisi vältimiseks.
Programm jõuab lõpule aastal 2009, kui on kindel, et Eesti silmapaistev ning lõpmatu majandusedu on lõplikult kindlustatud ning yle maailma tunnustatud. Siis lõpeb yhtlasi erainvestorite väärkohtlemine.
Loe ka: Padar: erainvestorite väärkohtlemine kaob aastal 2009
esmaspäev, 5. november 2007
Keegi peab Eesti firmale ruumi tegema
Kellegi sõnul võib Eesti firma projektiga yhineda, kuid ruumi seal õieti pole. Keegi, kes viibib Kuskil arengufoorumil, vastas HMSi kysimustele.
Kuidas kommenteerite Eesti firma soovi osaleda jaama ehitamise projektis?
Praegu on kuskil kavandamisel mitu projekti. Yhega on Keegi otseselt, teisega kaudselt seotud. Lisaks on kolmas projekt, millega on seotud Veel Keegi. See näitab, et turg on avatud igayhele, kellel on tõsine huvi. Nii et kui Eesti firma on huvitatud Kuhugi tulemisest, siis miks mitte. Mul on aga põhimõtteline seisukoht, et kui tahad Kuskile teise riigi turule minna, siis peab ka su oma turg avatud olema. Eesti turg ei ole avatud. Praegu ei saa välisfirmad Eesti turule tulla. Mängureeglid peavad olema võrdsed.
Kuskil on kõlanud seisukohti, et igayks vajab oma ise ja Eesti firma ei ole eriti teretulnud?
Need projektid lähtuvad loomulikult ettevõtete vajadusest. Selleks, et Eesti firma saaks turule tulla, peaks Keegi oma osalusest loobuma. Praegu ma ei näe, et Kellelegi oleks midagi pakkuda või et Keegi Teine oleks Kuskil valmis oma millestki loobuma.
Kuidas kommenteerite Eesti firma soovi osaleda jaama ehitamise projektis?
Praegu on kuskil kavandamisel mitu projekti. Yhega on Keegi otseselt, teisega kaudselt seotud. Lisaks on kolmas projekt, millega on seotud Veel Keegi. See näitab, et turg on avatud igayhele, kellel on tõsine huvi. Nii et kui Eesti firma on huvitatud Kuhugi tulemisest, siis miks mitte. Mul on aga põhimõtteline seisukoht, et kui tahad Kuskile teise riigi turule minna, siis peab ka su oma turg avatud olema. Eesti turg ei ole avatud. Praegu ei saa välisfirmad Eesti turule tulla. Mängureeglid peavad olema võrdsed.
Kuskil on kõlanud seisukohti, et igayks vajab oma ise ja Eesti firma ei ole eriti teretulnud?
Need projektid lähtuvad loomulikult ettevõtete vajadusest. Selleks, et Eesti firma saaks turule tulla, peaks Keegi oma osalusest loobuma. Praegu ma ei näe, et Kellelegi oleks midagi pakkuda või et Keegi Teine oleks Kuskil valmis oma millestki loobuma.
esmaspäev, 22. oktoober 2007
Toomas Annus esitleb raamatut "Kapole elatud elu"
Mullu uut elu alustanud ja vabatahtlikuks abikaitsepolitseinikuks hakanud endine Merko suuromanik Toomas Annus uskus veel aasta tagasi, et kõik jätkub endisel moel, kuid tegelikkus osutus palju helgemaks. Oma täielikust pöördumisest Vabariigi teenistusse on Annus saanud valmis edasivaatava mälestusteraamatu "Kapole elatud elu", milles kirjeldab põhjalikult oma igapäevaelu ja kangelastegusid Vabariigi hyvanguks kaitsepolitsei teenistuses. Tähelepanuväärt on, et vabatahtlik komissar elab säästudest ega nõustu võtma vastu sentigi palka või kuluhyvitist. "Kõike puhtast rahvusaatest," lausus Annus.
Eesti korrumpeerunud ja omavahel ebaausaid ärisid ajaval äri- ja poliitikaeliidil on viimasel ajal komme kohtumistel mobiiltelefonid ära peita või aku eemaldada, sedavõrd tõhusaks on muutunud nn Annuse komissariaadi kontroll viie aasta pärast. Yhegi poliitiku ega ärimehe mustad teod ei jõua vandenõu- või planeerimisjärgust kaugemale, kirjutab Annus. "Veel mullu arvasin ma, et see on juhus: andsin paberi sisse ja tegin nädalavahetuseti natuke tšekistitööd, puhtalt lõõgastumiseks ja fyysilise trenni mõttes, kolm-neli ylekuulamist kahe nädala peale," ütleb Annus. "Aga elu on näidanud, et tegelikult on kõik see saatusest ettemääratud." lisab ta. Tema prognooside kohaselt ei julge äri- ja poliitikaeliit 10 aasta pärast enam suurt midagi seadusevastast ette võtta.
Kolmapäeval Radissoni hotelli lobby's asetleidval "Kapole elatud elu" esitlusel kallab Toomas Annus soovijatele alkoholivaba šampanjat, nõristab sellesse mett ja segab korralikult. Raamatu ainult esitlusel jagatavatesse tasuta eksemplaridesse saab ka autogramme ja pyhendusi.
"Enamiku ajast näib ta rahulik ja distsiplineeritud," iseloomustas pyhendunud kaasvõitlejast kapo propagandakomissar Annust. "Kuid mõnel korral jääb ta ylekuulatavalt vastust välja pressides pikalt ja sygavalt mõttesse, mõnel korral lahvatab temas trotsi-, pettumuse- ja vihasegune käitumismaneer. Ja – mis seal salata – just sellised hetked on julgeolekuasutuse töötajale kõige viljakamad."
Loe ka: Toomas Annus — Elu koos kapoga
Eesti korrumpeerunud ja omavahel ebaausaid ärisid ajaval äri- ja poliitikaeliidil on viimasel ajal komme kohtumistel mobiiltelefonid ära peita või aku eemaldada, sedavõrd tõhusaks on muutunud nn Annuse komissariaadi kontroll viie aasta pärast. Yhegi poliitiku ega ärimehe mustad teod ei jõua vandenõu- või planeerimisjärgust kaugemale, kirjutab Annus. "Veel mullu arvasin ma, et see on juhus: andsin paberi sisse ja tegin nädalavahetuseti natuke tšekistitööd, puhtalt lõõgastumiseks ja fyysilise trenni mõttes, kolm-neli ylekuulamist kahe nädala peale," ütleb Annus. "Aga elu on näidanud, et tegelikult on kõik see saatusest ettemääratud." lisab ta. Tema prognooside kohaselt ei julge äri- ja poliitikaeliit 10 aasta pärast enam suurt midagi seadusevastast ette võtta.
Kolmapäeval Radissoni hotelli lobby's asetleidval "Kapole elatud elu" esitlusel kallab Toomas Annus soovijatele alkoholivaba šampanjat, nõristab sellesse mett ja segab korralikult. Raamatu ainult esitlusel jagatavatesse tasuta eksemplaridesse saab ka autogramme ja pyhendusi.
"Enamiku ajast näib ta rahulik ja distsiplineeritud," iseloomustas pyhendunud kaasvõitlejast kapo propagandakomissar Annust. "Kuid mõnel korral jääb ta ylekuulatavalt vastust välja pressides pikalt ja sygavalt mõttesse, mõnel korral lahvatab temas trotsi-, pettumuse- ja vihasegune käitumismaneer. Ja – mis seal salata – just sellised hetked on julgeolekuasutuse töötajale kõige viljakamad."
Loe ka: Toomas Annus — Elu koos kapoga
teisipäev, 16. oktoober 2007
Matusebürood tegid laibad rahaks
Rahumäel algas mõni aeg tagasi varem palju spekulatsioone kytnud tootmisprotsess, milles matusebüroo juhataja initsiatiiv toob palju tulu inflatsioonis vaevlevale Eesti Vabariigile.
Loe ka: Matusebürood tegid laibad rahaks
Andres Bergmann asutab finantsportaali
Pankrotistunud ERA panga endine omanik ja käilakuju Andres Bergmann kavatseb Eesti riigilt saadava valuraha eest asutada investeerimisportaali.
Omal ajal teenis Bergmann väidetavalt miljoneid kroone, kasutades tulusalt ära talle usaldatud võõrast vara. Nyyd askeldab ta Aafrikas, pyydes nigeerlaste kokku petetud miljoneid tee-ehitusse matta. Kuid Euroopa Inimõiguste kohtu soovitus Eesti riigile maksta Bergmannile valuraha tõotab teetöödest kiiremat tulu. Selle loodabki ta investeerida uude ettevõtmisse.
Lollinvestor.ee veebilehel on võimalik leida nii investeerimisideid pikaajaliseks investeerimiseks kui ka kauplemisideid lyhiajalisteks rahapaigutusteks. Lisaks tulevad sinna analyysid nii Aafrika turgudel toimuva kui ka Bergmanni mitmesuguste finantstoodete kohta, teatas Bergmann.
Peatselt pärast veebilehe avamist alustatakse ka Lollinvestor.ee seminaridega. Foorumite vahendusel saavad investorid ning kauplejad omavahel arutleda või kysida nõu spetsialistidelt. Bergmann soovib portaaliga pakkuda head ja sõltumatut finantsnõu kõigile Eesti investoritele.
"Suurematel klientidel aitame leida personaalsete konsultatsioonidega perfektselt sobivad finantslahendused, väiksematele investoritele anname nii nõu kui ka ideid investeerimiseks interneti vahendusel," lausus Bergmann.
Informatsioon lollinvestor.ee kodulehel on tasuta. "Kõike ei saa rahas mõõta," hyydis Bergmann pisarsilmil.
"See on mu enda jaoks väga huvitav projekt ning ma usun, et lollinvestor.ee kujuneb kasulikuks infoallikaks Eesti investoritele. Meil on kyll plaanis ka tasulisi teenuseid lisada, kuid need tulevad pigem uute teenustena, mitte olemasolevate tasuliseks muutmisega. IT-spetsialistid töötavad juba uute lahenduste elluviimise kallal," lisas Bergmann.
Loll Investor OY on 100% Andres Bergmannile kuuluv firma. Lollinvestor.ee projekti alustatakse kolme töötajaga, kuid plaanis on lähikuudel töötajate arvu oluliselt kasvatada.
Veebilehe, seminaride ja konsultatsioonide järel tahab Bergmann luua Tallinna sydalinna Vabaduse platsi asemele Eesti esimese rahaaia. "Ka investeerimisvõimetud inimesed on raha väärt, olgu nad seda siis vaesuse, harimatuse või rumaluse tõttu," õigustas Bergmann. "Just nendele mõeldes istutamegi Moskva kohviku ja Tallinna linnavalitsuse hoone vahele kakskymmend ilusat sirget rida rahapuid. Eesti oludes ei maksa neilt kyll oodata rohkem kui kolme saaki aastas, ent sellestki peaks madala investeerimisvõimega eestimaalased saama mõningast leevendust. Rahapuude hankimisel ja kasvatamisel abistavad meid oskusteabega Lääne-Aafrika juhtivad spetsialistid."
Eesti riigilt oodatav õiglane ja ausalt teenitud valuraha on kopsakas, eri hinnangutel võib see ulatuda kuni 500 miljoni kroonini. Selle kättesaamise ees seisab vaid pisike takistus: Bergmannil tuleb tasuda tyhine poole miljoni kroonine kautsjon. Selle tasumiseks ootabki kõigi investorite suurim sõber kaasinvestoreid, kes ettevõtmisele õla alla paneksid. Iga kroon on teretulnud, ehkki tuhat või kymme tuhat on muiudgi parem. Kõik abivalmid investorid saavad tasuks toetusele vastava osaluse Bergmanni uues äris. Huvi korral palutakse kirjutada aadressil andres@bergmann.ee.
Loe ka: Inimõiguste kohus soovitab riigil maksta Bergmannile valuraha
Ekspankur Andres Bergmann asub Sierra Leones teid ehitama
Kristjan Lepik käivitas finantsportaali
Omal ajal teenis Bergmann väidetavalt miljoneid kroone, kasutades tulusalt ära talle usaldatud võõrast vara. Nyyd askeldab ta Aafrikas, pyydes nigeerlaste kokku petetud miljoneid tee-ehitusse matta. Kuid Euroopa Inimõiguste kohtu soovitus Eesti riigile maksta Bergmannile valuraha tõotab teetöödest kiiremat tulu. Selle loodabki ta investeerida uude ettevõtmisse.
Lollinvestor.ee veebilehel on võimalik leida nii investeerimisideid pikaajaliseks investeerimiseks kui ka kauplemisideid lyhiajalisteks rahapaigutusteks. Lisaks tulevad sinna analyysid nii Aafrika turgudel toimuva kui ka Bergmanni mitmesuguste finantstoodete kohta, teatas Bergmann.
Peatselt pärast veebilehe avamist alustatakse ka Lollinvestor.ee seminaridega. Foorumite vahendusel saavad investorid ning kauplejad omavahel arutleda või kysida nõu spetsialistidelt. Bergmann soovib portaaliga pakkuda head ja sõltumatut finantsnõu kõigile Eesti investoritele.
"Suurematel klientidel aitame leida personaalsete konsultatsioonidega perfektselt sobivad finantslahendused, väiksematele investoritele anname nii nõu kui ka ideid investeerimiseks interneti vahendusel," lausus Bergmann.
Informatsioon lollinvestor.ee kodulehel on tasuta. "Kõike ei saa rahas mõõta," hyydis Bergmann pisarsilmil.
"See on mu enda jaoks väga huvitav projekt ning ma usun, et lollinvestor.ee kujuneb kasulikuks infoallikaks Eesti investoritele. Meil on kyll plaanis ka tasulisi teenuseid lisada, kuid need tulevad pigem uute teenustena, mitte olemasolevate tasuliseks muutmisega. IT-spetsialistid töötavad juba uute lahenduste elluviimise kallal," lisas Bergmann.
Loll Investor OY on 100% Andres Bergmannile kuuluv firma. Lollinvestor.ee projekti alustatakse kolme töötajaga, kuid plaanis on lähikuudel töötajate arvu oluliselt kasvatada.
Veebilehe, seminaride ja konsultatsioonide järel tahab Bergmann luua Tallinna sydalinna Vabaduse platsi asemele Eesti esimese rahaaia. "Ka investeerimisvõimetud inimesed on raha väärt, olgu nad seda siis vaesuse, harimatuse või rumaluse tõttu," õigustas Bergmann. "Just nendele mõeldes istutamegi Moskva kohviku ja Tallinna linnavalitsuse hoone vahele kakskymmend ilusat sirget rida rahapuid. Eesti oludes ei maksa neilt kyll oodata rohkem kui kolme saaki aastas, ent sellestki peaks madala investeerimisvõimega eestimaalased saama mõningast leevendust. Rahapuude hankimisel ja kasvatamisel abistavad meid oskusteabega Lääne-Aafrika juhtivad spetsialistid."
Eesti riigilt oodatav õiglane ja ausalt teenitud valuraha on kopsakas, eri hinnangutel võib see ulatuda kuni 500 miljoni kroonini. Selle kättesaamise ees seisab vaid pisike takistus: Bergmannil tuleb tasuda tyhine poole miljoni kroonine kautsjon. Selle tasumiseks ootabki kõigi investorite suurim sõber kaasinvestoreid, kes ettevõtmisele õla alla paneksid. Iga kroon on teretulnud, ehkki tuhat või kymme tuhat on muiudgi parem. Kõik abivalmid investorid saavad tasuks toetusele vastava osaluse Bergmanni uues äris. Huvi korral palutakse kirjutada aadressil andres@bergmann.ee.
Loe ka: Inimõiguste kohus soovitab riigil maksta Bergmannile valuraha
Ekspankur Andres Bergmann asub Sierra Leones teid ehitama
Kristjan Lepik käivitas finantsportaali
esmaspäev, 15. oktoober 2007
Hapu laenu vastu aitab purk magusat pangamett või -moosi
Pangad on sunnitud möönma, et yha rohkem laene läheb hapuks. Siiski pole Pangaliit maha matnud lootust kliente lohutada ning võtab tarvitusele vanu ning leiutab uusi viise depressiooni majandusest välja tõrjuda.
Pangaliidu esimees soovitab kliendil, kelle laen ähvardab lähemas või kaugemas tulevikus hapuks minna, võtta tarvitusele koos laenuga kaasa antud purk pangamett või -moosi. Purgi sisu võib vähehaaval tarvitada, et laenumakse ajutiselt halba maitset suus leevendada, kuid on ka jätkusuutlikumaid meetmeid.
"Kui teile tundub, et laen hakkab hapuks minema, võtke purk, kaanetage lahti, kuumutage pikaajaliselt ja kaanetage uuesti kinni," soovitas Hansapanga moosiosakonna juhataja Lilian Kosenkranius.
Sõltumatud rahvusvahelised eksperdid pole pangamee tarvitamise meetodite osas yksmeelt saavutanud, kuid HMSi hinnangul võib siin syydistada kultuurilisi stereotyype ja eelistusi – iga rahandusasjatundja pole veel langenud Ester Tuiksoo eesti moosikultuuri tutvustava PR-kampaania õnge. Pangaliidu esimees leidis HMSi sellekohase kysimuse peale, et kahtlemata peaks liidu iga liige pangamee tõhusust tutvustama kontsernisiseselt ning lootis, et pikemas perspektiivis on võimalik Baltimaadel valmiskeedetud meepaketiga leevendada ka USA rämpslaenukriisi mõõtu lihkeid finantsturgudel.
"Eestlased on ikka moosi- ja meerahvas," leidis ta. "Rämpstoidu- ja -laenukultuuri sees kasvanud ameeriklastel on meilt palju õppida."
Pangamoosi ja pangamee laenude hapuksminemise vastu tarvitamise viiside kompleksne pakett jõuab lähipäevadel igasse pangakontorisse ning Laenuvaatlus.ee foorumisse, lubasid pangad nagu yhest suust.
Loe ka: Hapude laenude maht kasvab kiiresti
Pangaliidu esimees soovitab kliendil, kelle laen ähvardab lähemas või kaugemas tulevikus hapuks minna, võtta tarvitusele koos laenuga kaasa antud purk pangamett või -moosi. Purgi sisu võib vähehaaval tarvitada, et laenumakse ajutiselt halba maitset suus leevendada, kuid on ka jätkusuutlikumaid meetmeid.
"Kui teile tundub, et laen hakkab hapuks minema, võtke purk, kaanetage lahti, kuumutage pikaajaliselt ja kaanetage uuesti kinni," soovitas Hansapanga moosiosakonna juhataja Lilian Kosenkranius.
Sõltumatud rahvusvahelised eksperdid pole pangamee tarvitamise meetodite osas yksmeelt saavutanud, kuid HMSi hinnangul võib siin syydistada kultuurilisi stereotyype ja eelistusi – iga rahandusasjatundja pole veel langenud Ester Tuiksoo eesti moosikultuuri tutvustava PR-kampaania õnge. Pangaliidu esimees leidis HMSi sellekohase kysimuse peale, et kahtlemata peaks liidu iga liige pangamee tõhusust tutvustama kontsernisiseselt ning lootis, et pikemas perspektiivis on võimalik Baltimaadel valmiskeedetud meepaketiga leevendada ka USA rämpslaenukriisi mõõtu lihkeid finantsturgudel.
"Eestlased on ikka moosi- ja meerahvas," leidis ta. "Rämpstoidu- ja -laenukultuuri sees kasvanud ameeriklastel on meilt palju õppida."
Pangamoosi ja pangamee laenude hapuksminemise vastu tarvitamise viiside kompleksne pakett jõuab lähipäevadel igasse pangakontorisse ning Laenuvaatlus.ee foorumisse, lubasid pangad nagu yhest suust.
Loe ka: Hapude laenude maht kasvab kiiresti
Maffia nõuab altkäemaksude alandamist
Äsja avaldatud riigiametnike kolmanda kvartali altkäemaksudeklaratsioonidele viidates nõuab nn setu maffia altkäemaksude alandamist vähemalt 50% võrra.
"Madalamad altkäemaksud tähendavad meie klientidele väiksemat katusemakset ning lõpptarbija jaoks märksa odavamat ebaseaduslike narkootikumide hinda tänavatel ja salakaubaveo yleyldist soodsamat hinda," teatas setu maffiat esindava suhtekorraldusbyroo asjapulk.
"Vastutasuks võime pakkuda koostöövalmitele riigiametnikele ja poliitikutele rahapesuettevõtete aktsiaid ja optsioone osaluste omandamiseks, mis võivad neile tuua hoopis rohkem tulu," lisas ta. "Algajatel poliitikutel soovitame mitte alahinnata sotsiaalset kapitali, mida maffiatel yle ilma pakkuda on võimalik ja mis võib saada kaalukeeleks võimukoridoridesse pääsemisel ja ykskõik milleks vajaliku häältearvu kogumisel."
Asjapulk mainis ka kaalukat argumenti, et peale altkäemaksude alandamise praktiliselt ei olegi yhtki teist konkreetset meedet, mille toel inflatsioonirallit varimajanduses kontrolli alla saada, kuivõrd nafta hind tõuseb globaalselt, pidurdamatult ja pöördumatult.
Yhtlasi teatas setu separatistide majandushuve esindava kuritegeliku organisatsiooni ehk nn setu maffia suhtekorraldajast esindaja kaudu, et kavatseb minna yle senisest kuluefektiivsemale projektipõhisele majandamisele ning lähimas tulevikus taotleda kvaliteedijuhtimise standardi ISO 9001 sertifikaati, mis peaks organisatsiooni
Toetusest setu maffia avaldusele on teatanud ka New Yorgi viie mõjukaima perekonna yhiskomisjon ja paar Jaapani yakuza-korporatsiooni, rõhutades liberaalse majandusmudeli olulisust kogu varimajanduses.
Loe ka: Maffiad kontrollivad maailmas 2 triljonit dollarit
"Madalamad altkäemaksud tähendavad meie klientidele väiksemat katusemakset ning lõpptarbija jaoks märksa odavamat ebaseaduslike narkootikumide hinda tänavatel ja salakaubaveo yleyldist soodsamat hinda," teatas setu maffiat esindava suhtekorraldusbyroo asjapulk.
"Vastutasuks võime pakkuda koostöövalmitele riigiametnikele ja poliitikutele rahapesuettevõtete aktsiaid ja optsioone osaluste omandamiseks, mis võivad neile tuua hoopis rohkem tulu," lisas ta. "Algajatel poliitikutel soovitame mitte alahinnata sotsiaalset kapitali, mida maffiatel yle ilma pakkuda on võimalik ja mis võib saada kaalukeeleks võimukoridoridesse pääsemisel ja ykskõik milleks vajaliku häältearvu kogumisel."
Asjapulk mainis ka kaalukat argumenti, et peale altkäemaksude alandamise praktiliselt ei olegi yhtki teist konkreetset meedet, mille toel inflatsioonirallit varimajanduses kontrolli alla saada, kuivõrd nafta hind tõuseb globaalselt, pidurdamatult ja pöördumatult.
Yhtlasi teatas setu separatistide majandushuve esindava kuritegeliku organisatsiooni ehk nn setu maffia suhtekorraldajast esindaja kaudu, et kavatseb minna yle senisest kuluefektiivsemale projektipõhisele majandamisele ning lähimas tulevikus taotleda kvaliteedijuhtimise standardi ISO 9001 sertifikaati, mis peaks organisatsiooni
Toetusest setu maffia avaldusele on teatanud ka New Yorgi viie mõjukaima perekonna yhiskomisjon ja paar Jaapani yakuza-korporatsiooni, rõhutades liberaalse majandusmudeli olulisust kogu varimajanduses.
Loe ka: Maffiad kontrollivad maailmas 2 triljonit dollarit
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
