Hulk alkoholitootjaid ja Eesti kraanivarjulohistajate liit esitasid kultuuriministrile ja laulu- ja tantsupeo korraldajatele ultimaatumi, milles välistatakse rahaline sponsorlus valitsevatele parteidele, kui Eesti suurim pidu ilma alkoholita möödub. Laulu- ja tantsupeo sihtasutus on surve all.
Alkoholiga seotud ühendused esitasid sama ultimaatumi ka aastatel 2009 ja 2011 ning need olid edukad.
"Olukorras, kus oleme alkoholi tarbimiselt mitte ainult Euroopas vaid juba kogu maailmas esirinnas, ei tohi jätta astumata samme selle esikoha säilitamisel. On mõeldamatu, et Eestlane tunneb end kodumaal kaine peaga hästi. Teaduslike uuringute kohaselt valdab paljusid alkoholist võõrduvaid inimesi halb enesetunne, iiveldus ning koguni värinad või krambid. Sellisel moel peo nautimine ei ole mõeldav," seisis pöördumises.
Avaldusele on alla kirjutanud kõik Eesti alkoholitootjad, jaemüüjate liit, alkoholi võõrutusravi kliinikute esindajad ning Templirüütlite ühendus.
"Eesti ei ole kunagi teinud ühtki otsust, mis alkoholitootjate huve sellisel määral kahjustaks, ning palume arvestada, et olete riigina liitunud investeeringute kaitse lepinguga, mis kohustab teid mitte muutma äritegevuseks sobilikku õigusruumi," seisab pöördumise lõpus.
Ettepanekut kaalutakse
Laulu- ja tantsupeo sihtasutuste kommunikatsioonijuht Sten Weidebaumi sõnul ei ole veel otsustatud, kas suvel toimuval laulu- ja tantsupeol müüakse lahjat alkoholi. "2011 aastal loobusime õllemüügist piiratud alal, selles mõttes on meil kindel seisukoht, et propageerime alkoholimüüki kogu festivali ulatuses. Lisaks keelasime müügi soodustamiseks oma vedelike toomise festivalialale ja müüsime seda kõrgendatud hindadega," tõdes ta.
Pöördumist arutatakse lähitulevikus kultuuriministeeriumi siseringis ja tulemusest antakse teada laulu- ja tantsupeo sihtasutuse nõukogule pressiteate koostamiseks teada.
Loe ka: Tarbija24: Avalik pöördumine: laulu- ja tantsupidu olgu alkoholita
Kuvatud on postitused sildiga toiduainetööstus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga toiduainetööstus. Kuva kõik postitused
reede, 10. jaanuar 2014
neljapäev, 15. september 2011
Ergma kohtus marmelaadisõprade Gretško ja Leonoviga
Riigikogu esimees, marmelaadiuuringute toetusrühma esimees Ene Ergma kohtus täna Toompeal marmelaadisõprade Georgi Gretško ja Aleksei Leonoviga, kellega vahetati mõtteid marmelaadiuuringutega seotud küsimustes.
Ergma informeeris marmelaadisõpru Riigikogus moodustatud marmelaadiuuringute töörühma tegevusest, mille eesmärgiks on toetada Eesti ettevõtete tegevust marmelaadiprogrammides nii Euroopa Marmelaadiagentuuris kui ka Euroopa Liidu raamprogrammides. Marmelaadisõbrad meenutasid oma senist koostööd Eesti teadlastega, kes on osalenud senistes marmelaadiprogrammides. Samuti tunnustasid marmelaadisõbrad Põltsamaal toodetud tuubitoitu. Ergma informeeris Eesti noorte huvist marmelaaditehnoloogia loomise ja väljatöötamise vastu. Marmelaadisõbrad edastasid oma soovi, et Eesti noored osaleksid veelgi aktiivsemalt erinevates marmelaadiprojektides. Mõttevahetuse käigus leiti, et Eesti teadlastel ja ettevõtetel on head võimalused saavutada nimetatud alal edu kui suudetakse kindlustada viljakas ja tulemuslik koostöö nii teadlaste kui ka ettevõtete vahel. Täppisteadusel ja kõrgtehnoloogial põhinev majandustegevus annab kindlasti olulise panuse Eesti majanduse arengusse ja konkurentsivõimesse, märgiti kohtumisel.
Kohtumisel osalesid Riigikogu liige Kalev Kotkas ja Vene Marmelaadika Föderatsiooni peaarst Ljudmilla Gretško.
Loe ka: Ergma kohtus kosmonautide Gretško ja Leonoviga
Ergma informeeris marmelaadisõpru Riigikogus moodustatud marmelaadiuuringute töörühma tegevusest, mille eesmärgiks on toetada Eesti ettevõtete tegevust marmelaadiprogrammides nii Euroopa Marmelaadiagentuuris kui ka Euroopa Liidu raamprogrammides. Marmelaadisõbrad meenutasid oma senist koostööd Eesti teadlastega, kes on osalenud senistes marmelaadiprogrammides. Samuti tunnustasid marmelaadisõbrad Põltsamaal toodetud tuubitoitu. Ergma informeeris Eesti noorte huvist marmelaaditehnoloogia loomise ja väljatöötamise vastu. Marmelaadisõbrad edastasid oma soovi, et Eesti noored osaleksid veelgi aktiivsemalt erinevates marmelaadiprojektides. Mõttevahetuse käigus leiti, et Eesti teadlastel ja ettevõtetel on head võimalused saavutada nimetatud alal edu kui suudetakse kindlustada viljakas ja tulemuslik koostöö nii teadlaste kui ka ettevõtete vahel. Täppisteadusel ja kõrgtehnoloogial põhinev majandustegevus annab kindlasti olulise panuse Eesti majanduse arengusse ja konkurentsivõimesse, märgiti kohtumisel.
Kohtumisel osalesid Riigikogu liige Kalev Kotkas ja Vene Marmelaadika Föderatsiooni peaarst Ljudmilla Gretško.
Loe ka: Ergma kohtus kosmonautide Gretško ja Leonoviga
esmaspäev, 14. märts 2011
Astroloog: Veenus ja Marss tõmbavad piima hinda üles
Toorpiima eksport Veenusele ja Marsile tõstab Eesti rasvaste piimatoodete hindu. Eesti piimatööstused valmistuvad või ja rõõsa koore hinna tõstmiseks aprillikuus kuni kümnendiku võrra, teatas HMS-ile astroloog Eduard Paukson teisest ilmast.
"Erinevalt Läti piimatööstustest meie omad hapukoore hinda praegu tõsta ei kavatse," rääkis Paukson. "Või ja rõõsa koore puhul loodavad nad läbi saada oluliselt väiksema hinnatõusuga kui 10 protsenti – arvutused seisavad mul alles ees. Senikaua, kui tööstused müüvad toorpiima Veenusele ja Marsile, valitseb Eestis toorpiima nappus ja hinnad tõusevad."
Eestis müüdav kilepiim kallines Pauksoni sõnul eelmisel aastal 18 protsenti.
kolmapäev, 21. juuli 2010
Leivaliit: Prantslased tunnevad rukkileiva vastu kahtlast huvi
Eesti leivaliidu direktori Arnold Kimberi sõnul on prantslased viimasel ajal tundnud kummalist huvi eestimaise rukkileiva vastu. "Seoses Strasbourgis peatselt algava Euroopa toidukultuuri festivaliga on järsult kasvanud Prantsusmaa ettevõtete ja eraisikute arv, kes soovivad lähemalt tutvuda Eesti rukkileivaga," selgitab Kimber olukorda. "Prantslased astuvad meie lettide ligi toidumessidel ja pyyavad kõikvõimalikke ettekäändeid kasutades tungida tootmishoonetesse - alles eile avastasime yhe, kes oli maskeerunud torumeheks. Nii kirjalike kui ka telefonipäringute arv on tõusnud enam kui sajakordseks."
Leivaliidu hinnangul ei saa niisugust huvi mingil juhul pidada loomulikuks ega tavapäraseks. "Rukkileib ei kuulu prantslaste tavalisse toiduvalikusse," kommenteerib dietoloog Lai Laser toimuvat. "Ykski normaalne prantslane ei ole iial midagi seesugust söönud ega söögi, nende organism pole taolise toiduga harjunud. Mis iganes prantslasi ka rukkileiva juurde meelitab, ei ole seotud maitse ega toiteväärtusega."
Väidetavalt kontrollib kaitsepolitsei võimalust, et hulgaliselt mitmesuguseid seeni, sealhulgas pärme ja hallitust sisaldava dieedi tõttu eraldub rukkileivast prantslaste organismis narkootilise toimega aineid. Kapo pressiesindaja keeldub siiski neid spekulatsioone kommenteerimast.
Kuni vastavad organid pole asjasse selgust toonud, soovitab Leivaliit eestlastel järgida mõistlikke ettevaatusabinõusid. Prantsusmaale reisijatel on ohutum hoiduda leivatooteid kaasa võtmast, samuti ei maksa prantslaste nähes rukkileiba syya ega nendega leivast vestelda. Inimestel, kes märkavad mõnd leiva suhtes kahtlast huvi ilmutavat prantslast, palutakse võtta kiiresti yhendust Leivaliiduga telefonil 52 28 805.
Loe ka: Leivaliit: prantslased tunnevad rukkileiva vastu tavapäratut huvi
Leivaliidu hinnangul ei saa niisugust huvi mingil juhul pidada loomulikuks ega tavapäraseks. "Rukkileib ei kuulu prantslaste tavalisse toiduvalikusse," kommenteerib dietoloog Lai Laser toimuvat. "Ykski normaalne prantslane ei ole iial midagi seesugust söönud ega söögi, nende organism pole taolise toiduga harjunud. Mis iganes prantslasi ka rukkileiva juurde meelitab, ei ole seotud maitse ega toiteväärtusega."
Väidetavalt kontrollib kaitsepolitsei võimalust, et hulgaliselt mitmesuguseid seeni, sealhulgas pärme ja hallitust sisaldava dieedi tõttu eraldub rukkileivast prantslaste organismis narkootilise toimega aineid. Kapo pressiesindaja keeldub siiski neid spekulatsioone kommenteerimast.
Kuni vastavad organid pole asjasse selgust toonud, soovitab Leivaliit eestlastel järgida mõistlikke ettevaatusabinõusid. Prantsusmaale reisijatel on ohutum hoiduda leivatooteid kaasa võtmast, samuti ei maksa prantslaste nähes rukkileiba syya ega nendega leivast vestelda. Inimestel, kes märkavad mõnd leiva suhtes kahtlast huvi ilmutavat prantslast, palutakse võtta kiiresti yhendust Leivaliiduga telefonil 52 28 805.
Loe ka: Leivaliit: prantslased tunnevad rukkileiva vastu tavapäratut huvi
teisipäev, 6. oktoober 2009
Evelin Ilves: Pullerits sisaldab transrasvu!
Kas olete kuulnud, kuidas riigi esileedi Evelin Ilves poes tütrekesele elu õppetunde jagab? Eriti ajaleheleti ees, kui lapsel meediaisu peale tuleb ja ta käe millegi sellise järele sirutab, mida ema kasulikuks ei pea. Siis ta räägibki lapsele nii:
"See on kummaliste inimeste toodetud kräpp. Kui sa selle võtad, viid oma raha neile. Kas sa tahad, et keegi, kes teeb mürgikokteile, saab rikkaks? Ei taha? Siis ära võta seda."
Päev enne äralendu abikaasaga Obinitsa tunnistas presidendiproua Tallinnas Vene tänava šokolaadikohvikus, et just säärane on tema kodune võõrutustaktika meediast, mis on täis topitud kahjulikke aineid. Ikka Eestis valitsevast kodumaisest, Pulleritsu toodetud meediast, kus – ärge nüüd selle õudse sõna peale lehte käest virutage! – luuravad transrasvhapped.
Neist südant ja veresoonkonda ohustavaist rasvadest, mida leidub paljudes-paljudes Pulleritsu artiklites (ja tema konkurentide toodetes ka), on saanud liikuva eluviisi ja tervisliku toitumise eest võitleva Evelin Ilvese rünnakute uus märklaud.
Ta lükkas ärasõidueelsel päeval telefonitsi eksprompt edasi mitu asjatoimetust, et kaardistada HMSi lugejaile uus võitlusväli, kuhu ta on otsustanud astuda. Kusjuures avapaugud alanud sõjakäigus oli ta seks ajaks juba teele läkitanud: usutluses Soome ajakirjale Seura ja tuleval nädalal ekraanile jõudvas lastesaates "Saame kokku Tomi juures".
Aga siin tõuseb valus küsimus: kui kõik kanalid pasundavad, et eelistage eestimaist, siis mis signaali saadab see, kui esileedi, kes peaks olema ka esipatrioot, astub vastu Pulleritsule, ühele Eesti armastatumale leheneegrile?
"Minu signaal on see, et ma ei osta kõiki nende tooteid," lausus Ilves. Ta loeb vaid valiklehti nagu Sirp (eksklusiivne käsitöö, kilo hind teadmata).
Evelin Ilvese, hariduselt arsti võitlused said alguse sellest, kui ta hakkas lehtede ja ajakirjade impressumeid uurima. "Vaatasin õudusega, mis seal sees on," lausub ta. Siis imestas, et jälgime küll hoolega, mis kütust autosse valame, aga ei huvitu, mida endale silmadest sisse ajame.
Siis vestles Ilves välisvisiitidel lugemisspetsidega ning hakkas üha rohkem märkama, kuidas laste rasvumine on vale lugemuse tõttu Lääne-Euroopas üha ilmsemaks saanud. Mis lubab tal järeldada: "Meediatööstus toodab keemilist kräppi." (Selle välja öelnud, ehmub Ilves korraks, et teeb nii otsekoheseid avaldusi, ent kogub end hetkega.)
Postimees kahtlustab naljategemist
Kui presidendiproua kriitika Postimehe juhtide kõrvu jõuab, mõtlevad nood esialgu jahmatusest, et äkki on tegu naljaga. Hiljem saadab ajalehe turundus- ja müügidirektor vastuse, mis algab sõnadega: "Tema avaldust on väga kurb kuulda. Ilmselt on Eesti esimene riik maailmas, kus esileedi kasutab oma positsiooni avalikuks rünnakuks ühe populaarsema kaubamärgi vastu."
Aga veel enne, kui Pullerits ametliku seisukohaga esineb, jõuab Postimehe peatehnoloog Ilvese kriitika peale – et artiklites sisaldub kahjulikke transrasvu, mille eesmärk on hinda alla tuua; et transrasvade pakendile märkimise kohta puuduvad Eestis reeglid; et lapsi peaks transrasvade eest eriti hoolega hoidma – telefonitsi tunnistada: "Põhimõte on õige." Ja samuti lisada: "Teema on aktuaalne."
Kas Postimees võitleb kahjulike rasvadega?
Postimehe turundus- ja müügidirektor:
"Kahjuks tundub, et proua Evelin Ilves tormab suure hooga n-ö lahtisest uksest sisse. Kogu tema poolt «avastatud» hüdrogeenitud taimerasva ja ka muude ainete sisaldus meedias on toodete pakenditel korrektselt välja toodud.
Töötame igapäevaselt toodete arendamise ja paremaks muutmise nimel. Meie uuemates toodetes, näiteks Pulleritsu spordisarja tooted, on juba kasutusel ainult uue põlvkonna toidurasvad. Vanemates, valdavalt nõukogudeaegsete retseptide alusel valmivates artiklites, on veel kasutusel transrasvu sisaldavaid eelmise põlvkonna toidurasvu.
Nende osakaal ajalehe koostises on väga väike – keskmiselt umbes 0,1 grammi. Samas näeb ettevõtte tootearendusprogramm ette ülemineku nüüdisaegsetele rasvadele ka nendes toodetes. Postimees ei ole Eesti meediaturul ilmselt ainuke ettevõte, kelle mõningatest retseptidest veel transrasvu leida võib."
Haige Mõistuse Syndikaat kinnitab oma armsatele lugejatele, et meie meediatooted ei sisalda mitte tilkagi transrasvu, E-ainetest kõnelemata. Kõik on puhas ja eestimaine ning ylimalt tarvilik nii ihu kui ka hinge hääks äraolemiseks.
Loe ka: Esileedi Evelin Ilves läheb Kaleviga kommisõtta
"See on kummaliste inimeste toodetud kräpp. Kui sa selle võtad, viid oma raha neile. Kas sa tahad, et keegi, kes teeb mürgikokteile, saab rikkaks? Ei taha? Siis ära võta seda."
Päev enne äralendu abikaasaga Obinitsa tunnistas presidendiproua Tallinnas Vene tänava šokolaadikohvikus, et just säärane on tema kodune võõrutustaktika meediast, mis on täis topitud kahjulikke aineid. Ikka Eestis valitsevast kodumaisest, Pulleritsu toodetud meediast, kus – ärge nüüd selle õudse sõna peale lehte käest virutage! – luuravad transrasvhapped.
Neist südant ja veresoonkonda ohustavaist rasvadest, mida leidub paljudes-paljudes Pulleritsu artiklites (ja tema konkurentide toodetes ka), on saanud liikuva eluviisi ja tervisliku toitumise eest võitleva Evelin Ilvese rünnakute uus märklaud.
Ta lükkas ärasõidueelsel päeval telefonitsi eksprompt edasi mitu asjatoimetust, et kaardistada HMSi lugejaile uus võitlusväli, kuhu ta on otsustanud astuda. Kusjuures avapaugud alanud sõjakäigus oli ta seks ajaks juba teele läkitanud: usutluses Soome ajakirjale Seura ja tuleval nädalal ekraanile jõudvas lastesaates "Saame kokku Tomi juures".
Aga siin tõuseb valus küsimus: kui kõik kanalid pasundavad, et eelistage eestimaist, siis mis signaali saadab see, kui esileedi, kes peaks olema ka esipatrioot, astub vastu Pulleritsule, ühele Eesti armastatumale leheneegrile?
"Minu signaal on see, et ma ei osta kõiki nende tooteid," lausus Ilves. Ta loeb vaid valiklehti nagu Sirp (eksklusiivne käsitöö, kilo hind teadmata).
Evelin Ilvese, hariduselt arsti võitlused said alguse sellest, kui ta hakkas lehtede ja ajakirjade impressumeid uurima. "Vaatasin õudusega, mis seal sees on," lausub ta. Siis imestas, et jälgime küll hoolega, mis kütust autosse valame, aga ei huvitu, mida endale silmadest sisse ajame.
Siis vestles Ilves välisvisiitidel lugemisspetsidega ning hakkas üha rohkem märkama, kuidas laste rasvumine on vale lugemuse tõttu Lääne-Euroopas üha ilmsemaks saanud. Mis lubab tal järeldada: "Meediatööstus toodab keemilist kräppi." (Selle välja öelnud, ehmub Ilves korraks, et teeb nii otsekoheseid avaldusi, ent kogub end hetkega.)
Postimees kahtlustab naljategemist
Kui presidendiproua kriitika Postimehe juhtide kõrvu jõuab, mõtlevad nood esialgu jahmatusest, et äkki on tegu naljaga. Hiljem saadab ajalehe turundus- ja müügidirektor vastuse, mis algab sõnadega: "Tema avaldust on väga kurb kuulda. Ilmselt on Eesti esimene riik maailmas, kus esileedi kasutab oma positsiooni avalikuks rünnakuks ühe populaarsema kaubamärgi vastu."
Aga veel enne, kui Pullerits ametliku seisukohaga esineb, jõuab Postimehe peatehnoloog Ilvese kriitika peale – et artiklites sisaldub kahjulikke transrasvu, mille eesmärk on hinda alla tuua; et transrasvade pakendile märkimise kohta puuduvad Eestis reeglid; et lapsi peaks transrasvade eest eriti hoolega hoidma – telefonitsi tunnistada: "Põhimõte on õige." Ja samuti lisada: "Teema on aktuaalne."
Kas Postimees võitleb kahjulike rasvadega?
Postimehe turundus- ja müügidirektor:
"Kahjuks tundub, et proua Evelin Ilves tormab suure hooga n-ö lahtisest uksest sisse. Kogu tema poolt «avastatud» hüdrogeenitud taimerasva ja ka muude ainete sisaldus meedias on toodete pakenditel korrektselt välja toodud.
Töötame igapäevaselt toodete arendamise ja paremaks muutmise nimel. Meie uuemates toodetes, näiteks Pulleritsu spordisarja tooted, on juba kasutusel ainult uue põlvkonna toidurasvad. Vanemates, valdavalt nõukogudeaegsete retseptide alusel valmivates artiklites, on veel kasutusel transrasvu sisaldavaid eelmise põlvkonna toidurasvu.
Nende osakaal ajalehe koostises on väga väike – keskmiselt umbes 0,1 grammi. Samas näeb ettevõtte tootearendusprogramm ette ülemineku nüüdisaegsetele rasvadele ka nendes toodetes. Postimees ei ole Eesti meediaturul ilmselt ainuke ettevõte, kelle mõningatest retseptidest veel transrasvu leida võib."
Haige Mõistuse Syndikaat kinnitab oma armsatele lugejatele, et meie meediatooted ei sisalda mitte tilkagi transrasvu, E-ainetest kõnelemata. Kõik on puhas ja eestimaine ning ylimalt tarvilik nii ihu kui ka hinge hääks äraolemiseks.
Loe ka: Esileedi Evelin Ilves läheb Kaleviga kommisõtta
teisipäev, 29. september 2009
Kalev saadab Evelin Ilvese [tsenseeritud]
Lugupeetud proua Evelin Ilves
Pöördume Teie poole seoses Teie poolt viimastel päevadel tehtud avaldustega trükiajakirjanduses ja televisioonis.
Oleme oma kasumlikkuse suurendamise nimel väga palju vaeva näinud. Tõime turule odavad ja populaarsed lastekindlad kilepakendid kommidele, mis pakuvad peredele palju vaheldusrikkaid hetki. Ühtlasi asendasime piimarasva šokolaadis selle jubeda mürgise taimerasvaga.
See ongi moodne toiduainetööstus! Tere tulemast reaalsesse maailma, proua Evelin! Me oleme erafirma - me oleme kuramuse erafirma! Meie ainus eetikaküsimus on: "Kas keegi kaebab meid kohtusse ja me kaotame sellega raha?" See on [tsenseeritud] kapitalism, proua president. Tulge mõistusele!
Kui meil poleks nii pohhui, siis me isegi ei mainiks sõna "transrasvhape" oma vastuses, vaid apelleeriks oma töötajatele, kelle ainus alternatiiv on seda kräppi toota või minna tänavale teiste töötute sekka uluma.
Andke andeks, see on ainus maiustus, mida teie kummaline rahvas üldse osta jõuab! Me täiesti hea meelega toodaks head šokolaadi nagu vanasti, aga kvaliteedil on oma hind. Vähemasti on meil kõigil päris töö.
Minge [tsenseeritud]!
ASi Kalev Chocolate Factory töötajate nimel
Mait Nilson, juhatuse esimees
Tiiu Märtson, a/ü peausaldusisik
Loe ka: Kalev ootab Evelin Ilveselt kommijutu pärast vabandust
Pöördume Teie poole seoses Teie poolt viimastel päevadel tehtud avaldustega trükiajakirjanduses ja televisioonis.
Oleme oma kasumlikkuse suurendamise nimel väga palju vaeva näinud. Tõime turule odavad ja populaarsed lastekindlad kilepakendid kommidele, mis pakuvad peredele palju vaheldusrikkaid hetki. Ühtlasi asendasime piimarasva šokolaadis selle jubeda mürgise taimerasvaga.
See ongi moodne toiduainetööstus! Tere tulemast reaalsesse maailma, proua Evelin! Me oleme erafirma - me oleme kuramuse erafirma! Meie ainus eetikaküsimus on: "Kas keegi kaebab meid kohtusse ja me kaotame sellega raha?" See on [tsenseeritud] kapitalism, proua president. Tulge mõistusele!
Kui meil poleks nii pohhui, siis me isegi ei mainiks sõna "transrasvhape" oma vastuses, vaid apelleeriks oma töötajatele, kelle ainus alternatiiv on seda kräppi toota või minna tänavale teiste töötute sekka uluma.
Andke andeks, see on ainus maiustus, mida teie kummaline rahvas üldse osta jõuab! Me täiesti hea meelega toodaks head šokolaadi nagu vanasti, aga kvaliteedil on oma hind. Vähemasti on meil kõigil päris töö.
Minge [tsenseeritud]!
ASi Kalev Chocolate Factory töötajate nimel
Mait Nilson, juhatuse esimees
Tiiu Märtson, a/ü peausaldusisik
Loe ka: Kalev ootab Evelin Ilveselt kommijutu pärast vabandust
esmaspäev, 7. september 2009
Coca-Cola ähvardab PepsiCot sõjaga
Coca-Cola Company ähvardas täna oma konkurenti PepsiCot, et kahe firma vahelised suhted võivad viia uue sõjani Cola poolsaarel.
Coca-Cola avaldus tuli ajal, mil selle riigipiiri lähedal algasid Diageo ja PepsiCo yhisõppused, mis lõpevad 20. septembril, vahendas Reuters. Coca-Cola välisministeeriumi hinnangul valmistab PepsiCo ette sõda ja ohustab Coca-Cola suveräänsust. Unilever ja Nestle on teatanud oma murest pingete suurenemise pärast Cola poolsaarel.
"PepsiCo pyydlus ajada Coca-Colaga konfrontatsioonipoliitikat on sõjalise konflikti ning Coca ja Pepsi vahelise sõja allikas," vahendas Reuters Coca-Cola uudisteagentuuri CCNA. "Colas tähendab konfrontatsioon vaherahu olukorras eskaleeritud pingeid, mis võivad viia kontrollimatu ja vältimatu sõjani."
Coca-Cola välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on mõlema koolajoogitootja suhted viimaste aastate yhes viletsamas faasis ja olukord halveneb suhete pingestumisel yha enam. Coca-Cola on viinud lahinguvalmidusse oma turvayksused, mida peetakse isikkooseisu poolest maailma suuruselt neljandaks korporatiivarmeeks.
Coca-Cola kavatseb lähiajal saata ilmaruumi ka oma satelliidi, kuid välisriigid peavad seda raketikatsetuseks. Analyytikute arvates kasutab Coca-Cola ähvardusi ja raketikatsetuse ettevalmistust, et äratada rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu ajal, mil kokaläbirääkimised Coca-Cola Company ja PepsiCo vahel on ummikusse jooksnud.
Coca-Cola nimetas oma uudisteagentuuri vahendatud avalduses Indra Nooyi administratsiooni reeturite kambaks ja hoiatas, et nad ei tohiks iial unustada, et Coca-Cola rahvaarmee on igati valmis täiemõõtmeliseks vastasseisuks.
PepsiCo peastaabi ylem ytles parlamendi ees, et armee on valmis vastama igale Coca-Cola provokatsioonile.
1980ndatel ja 1990ndatel aastatel toimus Coca-Cola Company ja PepsiCo kaks pikaaajalist sõjalist konflikti, mida tundakse nime all Koolasõjad (Cola Wars). Peamiselt keskendusid korporatsioonid madala intensiivsusega sõjategevusele, pyydes konkurenti välja kurnata.
Koolasõdade käigus hukkus ligi kakskymmend tuhat koolakompaniide töötajat. Kaotused tsiviilelanike hulgas on tänini teadmata, ent yletasid rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide hinnangul poole miljoni piiri.
Loe ka: Wikipedia artikkel "Cola Wars"
Põhja-Korea ähvardab lõunat sõjaga
Põhja-Korea süüdistas USA-d sõja ettevalmistamises
Põhja-Korea ähvardab Lõuna-Koread sõjaga
Coca-Cola avaldus tuli ajal, mil selle riigipiiri lähedal algasid Diageo ja PepsiCo yhisõppused, mis lõpevad 20. septembril, vahendas Reuters. Coca-Cola välisministeeriumi hinnangul valmistab PepsiCo ette sõda ja ohustab Coca-Cola suveräänsust. Unilever ja Nestle on teatanud oma murest pingete suurenemise pärast Cola poolsaarel.
"PepsiCo pyydlus ajada Coca-Colaga konfrontatsioonipoliitikat on sõjalise konflikti ning Coca ja Pepsi vahelise sõja allikas," vahendas Reuters Coca-Cola uudisteagentuuri CCNA. "Colas tähendab konfrontatsioon vaherahu olukorras eskaleeritud pingeid, mis võivad viia kontrollimatu ja vältimatu sõjani."
Coca-Cola välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on mõlema koolajoogitootja suhted viimaste aastate yhes viletsamas faasis ja olukord halveneb suhete pingestumisel yha enam. Coca-Cola on viinud lahinguvalmidusse oma turvayksused, mida peetakse isikkooseisu poolest maailma suuruselt neljandaks korporatiivarmeeks.
Coca-Cola kavatseb lähiajal saata ilmaruumi ka oma satelliidi, kuid välisriigid peavad seda raketikatsetuseks. Analyytikute arvates kasutab Coca-Cola ähvardusi ja raketikatsetuse ettevalmistust, et äratada rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu ajal, mil kokaläbirääkimised Coca-Cola Company ja PepsiCo vahel on ummikusse jooksnud.
Coca-Cola nimetas oma uudisteagentuuri vahendatud avalduses Indra Nooyi administratsiooni reeturite kambaks ja hoiatas, et nad ei tohiks iial unustada, et Coca-Cola rahvaarmee on igati valmis täiemõõtmeliseks vastasseisuks.
PepsiCo peastaabi ylem ytles parlamendi ees, et armee on valmis vastama igale Coca-Cola provokatsioonile.
1980ndatel ja 1990ndatel aastatel toimus Coca-Cola Company ja PepsiCo kaks pikaaajalist sõjalist konflikti, mida tundakse nime all Koolasõjad (Cola Wars). Peamiselt keskendusid korporatsioonid madala intensiivsusega sõjategevusele, pyydes konkurenti välja kurnata.
Koolasõdade käigus hukkus ligi kakskymmend tuhat koolakompaniide töötajat. Kaotused tsiviilelanike hulgas on tänini teadmata, ent yletasid rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide hinnangul poole miljoni piiri.
Loe ka: Wikipedia artikkel "Cola Wars"
Põhja-Korea ähvardab lõunat sõjaga
Põhja-Korea süüdistas USA-d sõja ettevalmistamises
Põhja-Korea ähvardab Lõuna-Koread sõjaga
neljapäev, 23. juuli 2009
Kogu maailma kohv kees ära
Hetk tagasi läks kogu maailmas olev kohv keema ning kees ära. Keema hakkas kohv, mis oli tassides ning kannudes; samuti moondusid kohviks kohvioad ning kohvipuru.
Sündmus juhtus kell 10.00 kohaliku aja järgi. Supermarketis viibinu kirjeldusel hakkasid inimesed esmalt karjuma kohvikutes ning hiljem ka poodides, kui keev kohvi vaakumpakendid purustas ning ümbrusse pritsis. Sadade liitrite kaupa Arabicat ning Robustat voolas mööda treppe ning koridore.
Kohvikahjustusi on praegustel andmetel saanud ka mitmete riikide kriitilised asutused. Täpsete kahjude hulk ja ulatus selgub ilmselt lähinädalatel.
Maailma kohvitootjad on esialgsetel andmetel laostunud ning kuna hävis ka tänavune saak, on nende meeleolu äärmiselt nukker: "Kõigepealt majanduskriis ja nüüd siis see," kommenteeris üks juhtiv kohvitootja BBC-le.
ÜRO on kokku kutsunud erakorralise nõupidamise. Paljud inimesed ei suuda veel juhtunut uskuda.
Sündmus juhtus kell 10.00 kohaliku aja järgi. Supermarketis viibinu kirjeldusel hakkasid inimesed esmalt karjuma kohvikutes ning hiljem ka poodides, kui keev kohvi vaakumpakendid purustas ning ümbrusse pritsis. Sadade liitrite kaupa Arabicat ning Robustat voolas mööda treppe ning koridore.
Kohvikahjustusi on praegustel andmetel saanud ka mitmete riikide kriitilised asutused. Täpsete kahjude hulk ja ulatus selgub ilmselt lähinädalatel.
Maailma kohvitootjad on esialgsetel andmetel laostunud ning kuna hävis ka tänavune saak, on nende meeleolu äärmiselt nukker: "Kõigepealt majanduskriis ja nüüd siis see," kommenteeris üks juhtiv kohvitootja BBC-le.
ÜRO on kokku kutsunud erakorralise nõupidamise. Paljud inimesed ei suuda veel juhtunut uskuda.
esmaspäev, 20. aprill 2009
Valitsus: meie läbimõeldud otsus vähendas õllemüüki
Vabariigi valitsuse andmetel langes õllemüük Eestis 2008 aastal 7 protsenti. Õllemüügi vähenemise põhjuseks peab valitsus aktsiiside suurenemist.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul võib alkoholimüügi kahanemise põhjuseks pidada valitsuse poolt möödunud aastal tõstetud õlleaktsiisi määrasid, mida tõsteti eelmisel aastal ühtekokku 32 protsendi võrra.
Peaministri sõnul õnnestus aktsiisi teiskordsel 20-protsendisel tõstmisel kahandada õllemüüki 11,9%. "Arvestades meie rahva alkoholilembust on isegi see pisku üsna suur näitaja," selgitas Ansip. "Eesti alkoholivabaks muutmine ei tule küll lähiaastatel ilmselt kõne alla, kuid usume, et sellest pahest vabanemine on kindlasti üks meie järgmiste valimiste prioriteetidest," lisas ta.
Õlu on tihti esimeseks alkohoolseks joogiks, mida proovitakse. Hiljem liigutakse kangemate jookide peale. Sellest annab tunnistust ka eelmisel aastal 5% suurenenud veiniläbimüük.
Loe ka: Õllemüüjad: valitsuse läbimõtlematu otsus vähendas meie müüki
Peaminister Andrus Ansipi sõnul võib alkoholimüügi kahanemise põhjuseks pidada valitsuse poolt möödunud aastal tõstetud õlleaktsiisi määrasid, mida tõsteti eelmisel aastal ühtekokku 32 protsendi võrra.
Peaministri sõnul õnnestus aktsiisi teiskordsel 20-protsendisel tõstmisel kahandada õllemüüki 11,9%. "Arvestades meie rahva alkoholilembust on isegi see pisku üsna suur näitaja," selgitas Ansip. "Eesti alkoholivabaks muutmine ei tule küll lähiaastatel ilmselt kõne alla, kuid usume, et sellest pahest vabanemine on kindlasti üks meie järgmiste valimiste prioriteetidest," lisas ta.
Õlu on tihti esimeseks alkohoolseks joogiks, mida proovitakse. Hiljem liigutakse kangemate jookide peale. Sellest annab tunnistust ka eelmisel aastal 5% suurenenud veiniläbimüük.
Loe ka: Õllemüüjad: valitsuse läbimõtlematu otsus vähendas meie müüki
kolmapäev, 25. veebruar 2009
Piraadi välismaa muusikat ja tarkvara
Eesti piraatide ühing juhib tähelepanu, et välismaise muusika ja tarkvara ostmine põhjustab Eesti raha liikumist riigist välja.
"Olukord on murettekitav," selgitas ühingu eestkõneleja Silver Ükssilm. Praegu on trend tarkvara legaliseerimise poole ning iga ostetud plaat tähendab Eestile kaotatud raha. Suur osa sellest läheb Ühendriikide majanduse toetamisele.
Ükssilma sõnul on Eesti majandusele esmatähtis, et kõik kodanikud oskaksid kasutada Bitttorrent failivahetusprotokollil põhinevat tarkvara ning teaksid mis on Pirate Bay.
Tulevikus näeb Silver ainuvõimalikuks autoriõiguste kaotamist ning patentide tühistamist kogu riigi territooriumil.
Loe ka: IRL: Tarbi Eesti vorsti ja muusikat.
"Olukord on murettekitav," selgitas ühingu eestkõneleja Silver Ükssilm. Praegu on trend tarkvara legaliseerimise poole ning iga ostetud plaat tähendab Eestile kaotatud raha. Suur osa sellest läheb Ühendriikide majanduse toetamisele.
Ükssilma sõnul on Eesti majandusele esmatähtis, et kõik kodanikud oskaksid kasutada Bitttorrent failivahetusprotokollil põhinevat tarkvara ning teaksid mis on Pirate Bay.
Tulevikus näeb Silver ainuvõimalikuks autoriõiguste kaotamist ning patentide tühistamist kogu riigi territooriumil.
Loe ka: IRL: Tarbi Eesti vorsti ja muusikat.
laupäev, 20. detsember 2008
Õlletootja loobus mõistustteritava „Tarkuse vee“ tootmisest
Seoses tooteprofiili ülevaatamisega kaotab Tartu õlletegija A. Le Coq oma tooteportfellist Tartu teadlaste poolt arendatud "Tarkuse Vee".
"Probleem on siin mitmekihiline, kuid põhiliseks probleemiks on ikkagi sobitumine ülejäänud toodetega," selgitas õlletehase juht Tarmo Noop. "Meie peamine müügiartikkel on ikkagi lollusevesi: õlled ja siidrid. Kõik see, mis aitab inimestel nende nutikusest vabaneda. "Tarkuse vesi" -- see lihtsalt ei sobi teistega."
Samuti näitasid uuringud, et "Tarkuse Vee" ostjad on muutunud väga nutikateks ning ei allu enam reklaamile ega osta "Tarkuse Vett", mõistes, et tegemist ei ole tarkust suurendava vedelikuga. See omamoodi paradoksaalne avastus viiski Noobi sõnul toote turustamise lõpetamiseni.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis väljatöötatud "Tarkuse Vett" hakkab asendama E-Betoonelemendi poolt peagi turule paisatav "Tarkade Kivi".
Loe ka: Õlletootja loobus mõistustteritava „Tarkuse vee“ tootmisest
"Probleem on siin mitmekihiline, kuid põhiliseks probleemiks on ikkagi sobitumine ülejäänud toodetega," selgitas õlletehase juht Tarmo Noop. "Meie peamine müügiartikkel on ikkagi lollusevesi: õlled ja siidrid. Kõik see, mis aitab inimestel nende nutikusest vabaneda. "Tarkuse vesi" -- see lihtsalt ei sobi teistega."
Samuti näitasid uuringud, et "Tarkuse Vee" ostjad on muutunud väga nutikateks ning ei allu enam reklaamile ega osta "Tarkuse Vett", mõistes, et tegemist ei ole tarkust suurendava vedelikuga. See omamoodi paradoksaalne avastus viiski Noobi sõnul toote turustamise lõpetamiseni.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis väljatöötatud "Tarkuse Vett" hakkab asendama E-Betoonelemendi poolt peagi turule paisatav "Tarkade Kivi".
Loe ka: Õlletootja loobus mõistustteritava „Tarkuse vee“ tootmisest
reede, 14. november 2008
Rootsi asus kodutuid mürgitama
Seoses majanduskriisi ja talve tulekuga algatas Rootsi kuningriik riikliku programmi kodutute mürgitamiseks.
"Viimastel aastatel on kodutute probleem aina tõsisemaks muutunud," kommenteeris õukonnajääger Knut Olafson plaane. "Kodutud ei riku mitte ainult linnapilti, vaid siirutavad ka erinevaid nakkushaigusi. Pärast peibutussöötadega kodutute vaktsineerimist on nende populatsioon hüppeliselt kasvanud ning on oht, et nad tõrjuvad välja muud linnaloomad nagu hulkuvad kassid ja koerad."
Jäägri sõnul on kodutute küttimine linnas raskendatud, sest kodutud on tavaliste inimestega äravahetamiseni sarnased. Lisaks on linnas küttimine vastuolus jahiseadusega. "Oleme proovinud kastlõkse, kuid need ei andnud erilist tulemust."
Mürgitatud peibutussöödad paigutatakse kaupluste prügikastidesse ning kodutute varjupaikade lähedusse. Plaanis on kasutada tugevatoimelist rotimürki, mis tekitab õhupuudustunde, et kodutud ei sureks keldritesse ega termosõlmedesse ega häiriks oma lehaga kodanikke. "Seda, et tavainimene aegumistähtaja ületanud toidukaupu sööma juhtuks, pole ilmselt vaja karta."
Vastuoluline programm on Rootsis leidnud palju toetajaid ning selle edukuse korral kavatsetakse seda laiendada ka näiteks töötutele ja kurjategijatele.
Loe ka: Rootsi pood üritas kodutuid mürgiga peletada
"Viimastel aastatel on kodutute probleem aina tõsisemaks muutunud," kommenteeris õukonnajääger Knut Olafson plaane. "Kodutud ei riku mitte ainult linnapilti, vaid siirutavad ka erinevaid nakkushaigusi. Pärast peibutussöötadega kodutute vaktsineerimist on nende populatsioon hüppeliselt kasvanud ning on oht, et nad tõrjuvad välja muud linnaloomad nagu hulkuvad kassid ja koerad."
Jäägri sõnul on kodutute küttimine linnas raskendatud, sest kodutud on tavaliste inimestega äravahetamiseni sarnased. Lisaks on linnas küttimine vastuolus jahiseadusega. "Oleme proovinud kastlõkse, kuid need ei andnud erilist tulemust."
Mürgitatud peibutussöödad paigutatakse kaupluste prügikastidesse ning kodutute varjupaikade lähedusse. Plaanis on kasutada tugevatoimelist rotimürki, mis tekitab õhupuudustunde, et kodutud ei sureks keldritesse ega termosõlmedesse ega häiriks oma lehaga kodanikke. "Seda, et tavainimene aegumistähtaja ületanud toidukaupu sööma juhtuks, pole ilmselt vaja karta."
Vastuoluline programm on Rootsis leidnud palju toetajaid ning selle edukuse korral kavatsetakse seda laiendada ka näiteks töötutele ja kurjategijatele.
Loe ka: Rootsi pood üritas kodutuid mürgiga peletada
esmaspäev, 16. juuni 2008
Kartulivahvlid said parema pakendi
Paljude poolt armastatud Kartulivahvlid on nüüdsest pakendatud palju tõhusamasse pakendisse, milles on tagatud toote nõuetekohane säilimine.
"Toote tarbijaid üllatab kindlasti senisest suurem pakend," kommenteeris Balsnack'i müügijuht Riho Pandis HMSile. "Suuremat pakendit on riiulilt palju mugavam haarata, samuti püüab see uuenduskuuri läbi teinud toode poodides palju rohkem pilku." Täienenud ei ole mitte ainult visuaalne külg: "Kui varem oli meie toodet 100g, siis nüüd, mõeldes inimeste rasvumisprobleemidele, kahandasime kogust 90g-le ning puudu jääva kaalu kompenseerisime kartongpakendisse suletud plastikpakendiga. See on uuenduslik samm ja tulevikus kavatseme plastiku osakaalu meie tootes suurusjärgu võrra suurendada."
"Lisaks halvendasime toote kättesaadavust pakendist", selgitas müügijuht. "Kliendid pöördusid alatasa meie poole murega, et toodet oli autos väga mugav avada -- sellega said hakkama isegi lapsed -- ja pärast olid kõik kohad puru täis! Arutasime probleemi AS Kalev ekspertidega ning nüüd seda muret ei ole -- toode tuleb nüüd serveerimiseks loodud esteetilises plast-aluses, mis tuleb täies tükis välja sikutada ja seejärel gaaskeskkonda ja niiskust peletav kate eemaldada. Iga viieaastane seda teha ei suudagi!"
Uuendusest on huvitatud ka Eesti Jäätmekäitluskeskus: "Rasvaga kokku puutunud pakend vanapaberi sekka ei kõlba, seetõttu tervitame Balsnacki otsust rõõmuga. Lisaks on nüüd võimalik kasutada ka muidu tühjalt seisnud pakendiprügikasti ja olgem ausad: vahvlipuru valamine orgaaniliste jäätmete hulka on plastikanumast lausa lust. Tellisime ühe proovikasti koguni koolitustele." Edaspidi on Kartulivahvleid kavas kasutada prügisorteerimiskoolitustel nii meil kui Euroopas.
Järgmise uuendusena plaanib Balsnack Ossi seakamarakrõpsudesse lisada veidi lisakrõmpsu: mõnusaid mahlaseid seakondikillukesi.
"Toote tarbijaid üllatab kindlasti senisest suurem pakend," kommenteeris Balsnack'i müügijuht Riho Pandis HMSile. "Suuremat pakendit on riiulilt palju mugavam haarata, samuti püüab see uuenduskuuri läbi teinud toode poodides palju rohkem pilku." Täienenud ei ole mitte ainult visuaalne külg: "Kui varem oli meie toodet 100g, siis nüüd, mõeldes inimeste rasvumisprobleemidele, kahandasime kogust 90g-le ning puudu jääva kaalu kompenseerisime kartongpakendisse suletud plastikpakendiga. See on uuenduslik samm ja tulevikus kavatseme plastiku osakaalu meie tootes suurusjärgu võrra suurendada."
"Lisaks halvendasime toote kättesaadavust pakendist", selgitas müügijuht. "Kliendid pöördusid alatasa meie poole murega, et toodet oli autos väga mugav avada -- sellega said hakkama isegi lapsed -- ja pärast olid kõik kohad puru täis! Arutasime probleemi AS Kalev ekspertidega ning nüüd seda muret ei ole -- toode tuleb nüüd serveerimiseks loodud esteetilises plast-aluses, mis tuleb täies tükis välja sikutada ja seejärel gaaskeskkonda ja niiskust peletav kate eemaldada. Iga viieaastane seda teha ei suudagi!"
Uuendusest on huvitatud ka Eesti Jäätmekäitluskeskus: "Rasvaga kokku puutunud pakend vanapaberi sekka ei kõlba, seetõttu tervitame Balsnacki otsust rõõmuga. Lisaks on nüüd võimalik kasutada ka muidu tühjalt seisnud pakendiprügikasti ja olgem ausad: vahvlipuru valamine orgaaniliste jäätmete hulka on plastikanumast lausa lust. Tellisime ühe proovikasti koguni koolitustele." Edaspidi on Kartulivahvleid kavas kasutada prügisorteerimiskoolitustel nii meil kui Euroopas.
Järgmise uuendusena plaanib Balsnack Ossi seakamarakrõpsudesse lisada veidi lisakrõmpsu: mõnusaid mahlaseid seakondikillukesi.
esmaspäev, 31. märts 2008
Pilv: mind hämmastab tõendusmaterjali kvaliteet
Põhjalikult syydistusega tutvunud Villu Reiljani kaitsja ning Eesti Advokatuuri esimehe Aivar Pilve sõnul ei erine syydistus esitatud kahtlustusest, kuid advokaati hämmastas tõendusmaterjali kvaliteet.
"Syydistusel on samad kaaned, mis kahtlustusel olid. Ka paberi on valinud tõeline asjatundja," kiitis Pilv. "Trykivärv on ökoloogiliselt puhas ja tervisele kahjutu, minu meelest on sel kerge tammine järelmaitse. Proovisin syydistust ka syya, väga maitsev oli. Nyyd tuleb aga suurema osaga oodata kohtuistungi määramist ja selleks ette valmistuda," lisas ta.
Pilve sõnul sõltub istungi aeg suuresti kohtuniku töögraafikust ja ka muude asjaosaliste tegemistest. "Istungite järjekorrad on paari kuu pikkused," vihjas ta, et enne juunit on syydistuse kohtuniku ette jõudmine ebatõenäoline.
Pilv ei pea õigeks syydistuse üksikasju detailselt kommenteerida, kuid esitatu pani teda kysima, kas sellise tõendusmaterjaliga asju saadetaksegi nyyd kohtusse. "Oma aastatepikkuse ja suure praktikaga kysin: kuidas ja miks selline asi on kohtusse saadetud?" polemiseeris Pilv. "Minu arvates on materjal suurepärane, kuid kahtlemata ei pysi syydistus toasoojas nii kaua kvaliteetne. See läheb ju pahaks!"
Loe ka: Pilv: mind hämmastab tõendusmaterjali kvaliteet
"Syydistusel on samad kaaned, mis kahtlustusel olid. Ka paberi on valinud tõeline asjatundja," kiitis Pilv. "Trykivärv on ökoloogiliselt puhas ja tervisele kahjutu, minu meelest on sel kerge tammine järelmaitse. Proovisin syydistust ka syya, väga maitsev oli. Nyyd tuleb aga suurema osaga oodata kohtuistungi määramist ja selleks ette valmistuda," lisas ta.
Pilve sõnul sõltub istungi aeg suuresti kohtuniku töögraafikust ja ka muude asjaosaliste tegemistest. "Istungite järjekorrad on paari kuu pikkused," vihjas ta, et enne juunit on syydistuse kohtuniku ette jõudmine ebatõenäoline.
Pilv ei pea õigeks syydistuse üksikasju detailselt kommenteerida, kuid esitatu pani teda kysima, kas sellise tõendusmaterjaliga asju saadetaksegi nyyd kohtusse. "Oma aastatepikkuse ja suure praktikaga kysin: kuidas ja miks selline asi on kohtusse saadetud?" polemiseeris Pilv. "Minu arvates on materjal suurepärane, kuid kahtlemata ei pysi syydistus toasoojas nii kaua kvaliteetne. See läheb ju pahaks!"
Loe ka: Pilv: mind hämmastab tõendusmaterjali kvaliteet
laupäev, 2. veebruar 2008
President Ilvese eestvedamisel asutati täna Mälu Instituut
VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI
PRESSITEADE
Kadriorus 2008
President Ilvese eestvedamisel asutati täna Mälu Instituut
Täna asutati Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvese eestvedamisel 20. sajandi teisel poolel Eestis toimunu põhjalikumaks uurimiseks Mälu Instituut. Instituudi asutajateks on Tiit Sepp, Rein Kilk, Leon Glikman, Indrek Teder, Hannes Tamjärv, Jaan Manitski. Nõukogu esimeheks valiti Tiit Sepp.
"Täna me asutasime Mälu Instituudi, mis on jätkuks põllumajandusminister Ester Tuiksoo loodud Eesti toidu kampaaniale ja rahvuskala konkursile. Mälu Instituudi eesmärgiks on uurida Eesti Vabariigi kodanike toitumisharjumusi aastatel 1944–2008," ütles president Ilves.
Riigipea rõhutas, et Mälu Instituudi uurimistöö on vajalik, saamaks viha ja eelarvamusteta üle halbadest toitumisharjumustest ning tulemaks toime kaasaegse toidu poolt esitatavate väljakutsetega. "Ma ei soovi, et meie halvasti mälutud toitu saaks veel aastakümneid kasutada malakana sisepoliitikas või ka välispoliitikas," sõnas riigipea. "On äärmiselt tähtis, et eestlased ei riskiks puhitistega oma rahvuskehandis ning näriksid iga suutäit vähemalt 33 korda, toidule peale juues aga 36 korda."
"Mälu Instituut tuleb üles ehitada viisil, mis väldiks politiseeritud toitumiskultuuri käsitluse loomist meie lähimineviku kohta," ütles president Ilves, lisades, et instituudi puhul tuleb kasutada täpselt sama töökorraldust nagu rahvuslike kalade uurimise puhul kasutas Tuiksoo komisjon.
Eesti riigipea hinnangul on Mälu Instituudi juures on seega kõige olulisemaks sammuks järjekordsete rahvusvaheliste komisjonide loomine, kellest üks suunaks uurimistegevust, teine koostaks vajalikud üldistused ning kolmas annaks vajadusel ka hinnanguid. Ka on majanduskasvu pidurdumise ajal tähtis luua rohkelt uusi kõrgepalgalisi töökohti, mis parandaksid Eesti majandusnäitajaid.
Lisainfo:
Kristel Peterson
presidendi kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229
gsm 501 2107
kristel.peterson@vpk.ee
www.president.ee
PRESSITEADE
Kadriorus 2008
President Ilvese eestvedamisel asutati täna Mälu Instituut
Täna asutati Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvese eestvedamisel 20. sajandi teisel poolel Eestis toimunu põhjalikumaks uurimiseks Mälu Instituut. Instituudi asutajateks on Tiit Sepp, Rein Kilk, Leon Glikman, Indrek Teder, Hannes Tamjärv, Jaan Manitski. Nõukogu esimeheks valiti Tiit Sepp.
"Täna me asutasime Mälu Instituudi, mis on jätkuks põllumajandusminister Ester Tuiksoo loodud Eesti toidu kampaaniale ja rahvuskala konkursile. Mälu Instituudi eesmärgiks on uurida Eesti Vabariigi kodanike toitumisharjumusi aastatel 1944–2008," ütles president Ilves.
Riigipea rõhutas, et Mälu Instituudi uurimistöö on vajalik, saamaks viha ja eelarvamusteta üle halbadest toitumisharjumustest ning tulemaks toime kaasaegse toidu poolt esitatavate väljakutsetega. "Ma ei soovi, et meie halvasti mälutud toitu saaks veel aastakümneid kasutada malakana sisepoliitikas või ka välispoliitikas," sõnas riigipea. "On äärmiselt tähtis, et eestlased ei riskiks puhitistega oma rahvuskehandis ning näriksid iga suutäit vähemalt 33 korda, toidule peale juues aga 36 korda."
"Mälu Instituut tuleb üles ehitada viisil, mis väldiks politiseeritud toitumiskultuuri käsitluse loomist meie lähimineviku kohta," ütles president Ilves, lisades, et instituudi puhul tuleb kasutada täpselt sama töökorraldust nagu rahvuslike kalade uurimise puhul kasutas Tuiksoo komisjon.
Eesti riigipea hinnangul on Mälu Instituudi juures on seega kõige olulisemaks sammuks järjekordsete rahvusvaheliste komisjonide loomine, kellest üks suunaks uurimistegevust, teine koostaks vajalikud üldistused ning kolmas annaks vajadusel ka hinnanguid. Ka on majanduskasvu pidurdumise ajal tähtis luua rohkelt uusi kõrgepalgalisi töökohti, mis parandaksid Eesti majandusnäitajaid.
Lisainfo:
Kristel Peterson
presidendi kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229
gsm 501 2107
kristel.peterson@vpk.ee
www.president.ee
teisipäev, 22. jaanuar 2008
Priit Põldoja: mulle tohutult maitsevad šokolaadikommid
Hansapanga juht Priit Põldoja vahetab töökohta kommivabrikant Indrek Rahumaa ettevõtte Alta Capital kasuks, sest tal on Hansapanga karamellkommidest villand.
"Helistas Kalevi kommivabriku omanik Indrek Rahumaa ja pakkus mulle uut töökohta koos tasuta šokolaadikommidega," kommenteeris Põldoja. "Võtsin ettepaneku kõhklemata vastu, sest mul ongi villand nendest Hansapanga tyytutest karamellkommidest, mis pealegi piparmyndi järele lehkavad ja maitsevad."
Põldoja lisas, et tema tööleasumine Maavalla esikommivabrikandi juurde langeb õnnelikult kokku ajaga, kui lastakse käiku uus kommide pakkimisliin ja kommipaberite avamine muutub sama lihtsaks kui vanal heal nõukogude ajal.
"Mis nii viga tööd teha," oli Põldoja uue töökoha suhtes optimistlik. "Mulle tohutult maitsevad šokolaadikommid."
Hansapank jagab kontoris pika järjekorra ära oodanud klientide rahustamiseks mõeldud karamellkomme vajadusel ka töötajatele. Vastuseks Haige Mõistuse Syndikaadi ajakirjaniku kysimusele, kas nyyd mõeldakse šokolaadikommide tellimisele, vastas panga pressiesindaja: "Mmmmmm. Ei tea nyyd. Võib-olla."
Loe ka: Rahumaa: Põldoja sai pakkumise väga hea kogemuse tõttu
"Helistas Kalevi kommivabriku omanik Indrek Rahumaa ja pakkus mulle uut töökohta koos tasuta šokolaadikommidega," kommenteeris Põldoja. "Võtsin ettepaneku kõhklemata vastu, sest mul ongi villand nendest Hansapanga tyytutest karamellkommidest, mis pealegi piparmyndi järele lehkavad ja maitsevad."
Põldoja lisas, et tema tööleasumine Maavalla esikommivabrikandi juurde langeb õnnelikult kokku ajaga, kui lastakse käiku uus kommide pakkimisliin ja kommipaberite avamine muutub sama lihtsaks kui vanal heal nõukogude ajal.
"Mis nii viga tööd teha," oli Põldoja uue töökoha suhtes optimistlik. "Mulle tohutult maitsevad šokolaadikommid."
Hansapank jagab kontoris pika järjekorra ära oodanud klientide rahustamiseks mõeldud karamellkomme vajadusel ka töötajatele. Vastuseks Haige Mõistuse Syndikaadi ajakirjaniku kysimusele, kas nyyd mõeldakse šokolaadikommide tellimisele, vastas panga pressiesindaja: "Mmmmmm. Ei tea nyyd. Võib-olla."
Loe ka: Rahumaa: Põldoja sai pakkumise väga hea kogemuse tõttu
kolmapäev, 14. november 2007
Lang: Laima Leimaks!
Justiitsminister Rein Lang omandas 51% Läti magusatootja Laima aktsiaist. Värske šokolaaditööstur kavandab mitmeid ymberkorraldusi.
"Viimaste aastate kinnisvara-, börsi- ja meediatehingutega on Kalevi šokolaadile halb mekk kylge jäänud," kommenteeris Lang HMSi reporterile. "Õnneks on Läti maiused Eestis aina populaarsemad. Kontrollpaki omandamine võimaldab mul kohandada Laima veelgi paremini Eesti turule."
"Aga esimeses järjekorras annan Läti õnnejumalanna järgi nime saanud Laimale Eesti õnnejumalanna Leima nime," lubas Eesti juhtiv magusasõber.
"Viimaste aastate kinnisvara-, börsi- ja meediatehingutega on Kalevi šokolaadile halb mekk kylge jäänud," kommenteeris Lang HMSi reporterile. "Õnneks on Läti maiused Eestis aina populaarsemad. Kontrollpaki omandamine võimaldab mul kohandada Laima veelgi paremini Eesti turule."
"Aga esimeses järjekorras annan Läti õnnejumalanna järgi nime saanud Laimale Eesti õnnejumalanna Leima nime," lubas Eesti juhtiv magusasõber.
esmaspäev, 15. oktoober 2007
Hapu laenu vastu aitab purk magusat pangamett või -moosi
Pangad on sunnitud möönma, et yha rohkem laene läheb hapuks. Siiski pole Pangaliit maha matnud lootust kliente lohutada ning võtab tarvitusele vanu ning leiutab uusi viise depressiooni majandusest välja tõrjuda.
Pangaliidu esimees soovitab kliendil, kelle laen ähvardab lähemas või kaugemas tulevikus hapuks minna, võtta tarvitusele koos laenuga kaasa antud purk pangamett või -moosi. Purgi sisu võib vähehaaval tarvitada, et laenumakse ajutiselt halba maitset suus leevendada, kuid on ka jätkusuutlikumaid meetmeid.
"Kui teile tundub, et laen hakkab hapuks minema, võtke purk, kaanetage lahti, kuumutage pikaajaliselt ja kaanetage uuesti kinni," soovitas Hansapanga moosiosakonna juhataja Lilian Kosenkranius.
Sõltumatud rahvusvahelised eksperdid pole pangamee tarvitamise meetodite osas yksmeelt saavutanud, kuid HMSi hinnangul võib siin syydistada kultuurilisi stereotyype ja eelistusi – iga rahandusasjatundja pole veel langenud Ester Tuiksoo eesti moosikultuuri tutvustava PR-kampaania õnge. Pangaliidu esimees leidis HMSi sellekohase kysimuse peale, et kahtlemata peaks liidu iga liige pangamee tõhusust tutvustama kontsernisiseselt ning lootis, et pikemas perspektiivis on võimalik Baltimaadel valmiskeedetud meepaketiga leevendada ka USA rämpslaenukriisi mõõtu lihkeid finantsturgudel.
"Eestlased on ikka moosi- ja meerahvas," leidis ta. "Rämpstoidu- ja -laenukultuuri sees kasvanud ameeriklastel on meilt palju õppida."
Pangamoosi ja pangamee laenude hapuksminemise vastu tarvitamise viiside kompleksne pakett jõuab lähipäevadel igasse pangakontorisse ning Laenuvaatlus.ee foorumisse, lubasid pangad nagu yhest suust.
Loe ka: Hapude laenude maht kasvab kiiresti
Pangaliidu esimees soovitab kliendil, kelle laen ähvardab lähemas või kaugemas tulevikus hapuks minna, võtta tarvitusele koos laenuga kaasa antud purk pangamett või -moosi. Purgi sisu võib vähehaaval tarvitada, et laenumakse ajutiselt halba maitset suus leevendada, kuid on ka jätkusuutlikumaid meetmeid.
"Kui teile tundub, et laen hakkab hapuks minema, võtke purk, kaanetage lahti, kuumutage pikaajaliselt ja kaanetage uuesti kinni," soovitas Hansapanga moosiosakonna juhataja Lilian Kosenkranius.
Sõltumatud rahvusvahelised eksperdid pole pangamee tarvitamise meetodite osas yksmeelt saavutanud, kuid HMSi hinnangul võib siin syydistada kultuurilisi stereotyype ja eelistusi – iga rahandusasjatundja pole veel langenud Ester Tuiksoo eesti moosikultuuri tutvustava PR-kampaania õnge. Pangaliidu esimees leidis HMSi sellekohase kysimuse peale, et kahtlemata peaks liidu iga liige pangamee tõhusust tutvustama kontsernisiseselt ning lootis, et pikemas perspektiivis on võimalik Baltimaadel valmiskeedetud meepaketiga leevendada ka USA rämpslaenukriisi mõõtu lihkeid finantsturgudel.
"Eestlased on ikka moosi- ja meerahvas," leidis ta. "Rämpstoidu- ja -laenukultuuri sees kasvanud ameeriklastel on meilt palju õppida."
Pangamoosi ja pangamee laenude hapuksminemise vastu tarvitamise viiside kompleksne pakett jõuab lähipäevadel igasse pangakontorisse ning Laenuvaatlus.ee foorumisse, lubasid pangad nagu yhest suust.
Loe ka: Hapude laenude maht kasvab kiiresti
reede, 12. oktoober 2007
Parts: Saaremaa viinast tuleb kole pohmakas
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts leidis, et Saaremaa viin ei ole enam mõnus. "Ei ole ta mõnus midagi," lausus Parts, rõhutades, et Saaremaa viinast tuleb kole pohmakas. Majandusminister kinnitas, et loobub nimetatud viina edaspidi joomast.
Hiljutisel Tallinna–Tartu maantee trassi ylevaatusel koos teise toreda ministri, rahandusminister Ivari Padariga, oli kinnitamata andmetel Parts sedavõrd haput nägu nimelt Saaremaa viina tarvitamise pärast.
Haige Mõistuse Syndikaadi vandenõutoimetus ei välista, et Saaremaa viina kvaliteedi on rikkunud Padariga nii otseselt kui ka kaudselt seotud setu separatistlik kuritegelik riigivastane ryhmitus (nn setu maffia), et vabastada turgu maffia kontrolli all oleva ebaseadusliku ning põrandaaluse hansa- ja õuhkatööstuse toodangule.
Loe veel: Parts: ei ole enam nii, et mõnus Saaremaa viin
Hiljutisel Tallinna–Tartu maantee trassi ylevaatusel koos teise toreda ministri, rahandusminister Ivari Padariga, oli kinnitamata andmetel Parts sedavõrd haput nägu nimelt Saaremaa viina tarvitamise pärast.
Haige Mõistuse Syndikaadi vandenõutoimetus ei välista, et Saaremaa viina kvaliteedi on rikkunud Padariga nii otseselt kui ka kaudselt seotud setu separatistlik kuritegelik riigivastane ryhmitus (nn setu maffia), et vabastada turgu maffia kontrolli all oleva ebaseadusliku ning põrandaaluse hansa- ja õuhkatööstuse toodangule.
Loe veel: Parts: ei ole enam nii, et mõnus Saaremaa viin
neljapäev, 11. oktoober 2007
Inspektsioon: Kruudal pole piisavalt raha kommiostuks
Kondiitritoodete inspektsioon keeldus kooskõlastamast ärimees Oliver Kruudale kuuluva aktsiaseltsi Rubla soovi kolmesaja grammi kompvekkide "Oravake" omandamiseks.
Otsuse põhjenduse kohaselt ei ole AS Rubla esitanud inspektsiooni rahuldavaid tõendeid pakkumise läbiviimise teostamise menetlemiseks piisavate, ammendavate ja kyllaldaste rahaliste vahendite olemasolu eksisteerimise kohta.
AS Rubla kinnitab, et tal on olemas piisavad vahendid ostutehingu lõpuleviimiseks, teatas Kalev börsile. AS Rubla kavatseb kommiostu teate ja prospekti kooskõlastamise menetlust jätkata ning esitada inspektsioonile täiendavad dokumendid nii kiiresti kui võimalik. AS Rubla avaldab kompvekkide ostmise teate ja prospekti pärast nende kooskõlastamist finantsinspektsiooni poolt. Pikenenud menetluse tõttu ei muutu 24.09.2007 teates väljendatud hind 60 krooni ühe kilo eest.
Ühtlasi otsustas inspektsioon teha Eesti Kommipaberikeskusele ettekirjutuse keelata ASile Rubla, GKG Investeeringute ASile, Mailtec OÜ-le, Linderin Grupp OÜ-le, Skandinaviska Enskilda Banken AB esindajale ja Vipes Invest OÜ-le kuuluvate ASi Kalev kommipaberite kasutamise ja käsutamise, välja arvatud pantimise kuni 29. oktoobrini 2007.
Ühtlasi teatas kondiitriinspektsioon, et neil pole ka piisavalt tõendeid Oliver Kruuda olemasolu kohta. "Meie arvates on ta väljamõeldis," sõnas inspektsiooni pressiesindaja põlglikult.
Loe ka: Inspektsioon: Kruudal pole piisavalt raha Kalevi aktsiate väljaostuks
Otsuse põhjenduse kohaselt ei ole AS Rubla esitanud inspektsiooni rahuldavaid tõendeid pakkumise läbiviimise teostamise menetlemiseks piisavate, ammendavate ja kyllaldaste rahaliste vahendite olemasolu eksisteerimise kohta.
AS Rubla kinnitab, et tal on olemas piisavad vahendid ostutehingu lõpuleviimiseks, teatas Kalev börsile. AS Rubla kavatseb kommiostu teate ja prospekti kooskõlastamise menetlust jätkata ning esitada inspektsioonile täiendavad dokumendid nii kiiresti kui võimalik. AS Rubla avaldab kompvekkide ostmise teate ja prospekti pärast nende kooskõlastamist finantsinspektsiooni poolt. Pikenenud menetluse tõttu ei muutu 24.09.2007 teates väljendatud hind 60 krooni ühe kilo eest.
Ühtlasi otsustas inspektsioon teha Eesti Kommipaberikeskusele ettekirjutuse keelata ASile Rubla, GKG Investeeringute ASile, Mailtec OÜ-le, Linderin Grupp OÜ-le, Skandinaviska Enskilda Banken AB esindajale ja Vipes Invest OÜ-le kuuluvate ASi Kalev kommipaberite kasutamise ja käsutamise, välja arvatud pantimise kuni 29. oktoobrini 2007.
Ühtlasi teatas kondiitriinspektsioon, et neil pole ka piisavalt tõendeid Oliver Kruuda olemasolu kohta. "Meie arvates on ta väljamõeldis," sõnas inspektsiooni pressiesindaja põlglikult.
Loe ka: Inspektsioon: Kruudal pole piisavalt raha Kalevi aktsiate väljaostuks
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
