Äärmusryhmitus Islamiriik (ISIS) teatas, et uue juhi leidmiseni täidab ryhmituse juhi ja seega ka kõigi tõsiusklike kaliifi ylesandeid ajutiselt Eestimaa Rahvaliidu esimees Mart Helme.
Uue kaliifi leidmiseks on korraldatud avalik konkurss, mida aitab läbi viia yleilmne personaliotsingufirma Heidrick & Struggles International. Avaldused tuleks esitada firma Raqqa kontorisse.
Kandidaatidelt eeldatakse islami õiguse ja Koraani tundmist ja klassikalise araabia keele oskust ametikohale vajalikul määral. Kasuks tuleb kogemus sissitaktika, lõhkeainete ja looduskatastroofide tagajärgede likvideerimise vallas.
Kuvatud on postitused sildiga religioon. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga religioon. Kuva kõik postitused
kolmapäev, 30. oktoober 2019
reede, 15. märts 2019
Uus koalitsioon ei hakka ohverdama inimesi Huehueteotlile ega Coyolxauhquile
Loodava valitsuskoalitsiooni osalised Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja jõudsid kokkuleppele, et valitsus ei hakka järgmise nelja aasta jooksul Huehueteotli ega Coyolxauhqui auks rituaalselt ohverdama ühtegi inimest.
Kõnelused Tezcatlipocaga jätkuvad, ütlesid loodava võimuliidu läbirääkimiste osalised HMSile.
"Isegi nüüd, kui me oleme järgmiseks eelarveaastaks selgelt välistanud obsidiaannoaga inimsydamete tykeldamise, jätkab meedia meie suhtes hysteeriliste hirmude õhutamist," oli yks anonyymsust palunud kõnelustel osalenutest pahane.
"Ma ei ole nõus sellega, et Tlalocist tehakse mingisugune koll," lisas peaminister. "Ta on väga populaarne jumal, kes vajab inimverd selleks, et võiks sadada vihma. Selliste alusetute sildistamistega teeme me haiget väga paljudele inimestele."
Kõnelused Tezcatlipocaga jätkuvad, ütlesid loodava võimuliidu läbirääkimiste osalised HMSile.
"Isegi nüüd, kui me oleme järgmiseks eelarveaastaks selgelt välistanud obsidiaannoaga inimsydamete tykeldamise, jätkab meedia meie suhtes hysteeriliste hirmude õhutamist," oli yks anonyymsust palunud kõnelustel osalenutest pahane.
"Ma ei ole nõus sellega, et Tlalocist tehakse mingisugune koll," lisas peaminister. "Ta on väga populaarne jumal, kes vajab inimverd selleks, et võiks sadada vihma. Selliste alusetute sildistamistega teeme me haiget väga paljudele inimestele."
laupäev, 7. juuli 2018
Politsei takistas nõia põletamist
Külarahvast lummava nõia eest riik ei kaitse. Politsei takistas õigluse jaluleseadmist ning pidas kinni vapra Viljandimaa külamehe, kes rahvatraditsioonide kohaselt nõida põletama läks.
Tuhalaane külaelanike sõnul pages nõid Hedvig linnast, sest sealsed kirikuisad oleks ta kiiresti välja peilinud. Meest naisel nende sõnul pole, sest heidab kaduneljapäeviti mulgimaa teeristidel saatanaga ühte.
"Need lapsed: ega nemad ka õiged asjad pole. Muudkui istuvad käed kokkupandult ja käies vaatavad mingit nagu peeglit ainiti. Peilivad midagi või askeldavad nende peeglikestega," selgitas nõia naaber. Tänavu võttis küla kartulisaagi põud, kel kadus kasse, kel koer jäi põduraks. Kõik see algas koos nõia külla saabumisega mõned aastad tagasi. Lisaks on nõid Hedvigi silmad peas üksteisest nii kaugel, et seal paikneva nõiduse tunneb juba kaugelt.
Nõia majast ja selle hoovist võib öösiti kuulda justkui laulmist ja kes selle soerdi pilgu ette satub: see on justkui soolasambaks löödud. Ei saa sõna suust ega pilku silmist. Üks külamees oli koguni nõiduslikku orjusesse lummatud, selgitas HMSi Viljandimaa korrespondent kohaliku situatsiooni.
Nõiaga on püütud nii rääkida kui kutsutud politseid või kirikumehi, kes kõik lihtsalt kutseid ignoreerivad.
Probleemi lahendab kogukond
Tuhalaane ja ümberkondsete külade rahvas kogunes möödunud kaduneljapäeval, kui nõid külast ära oli, ja heitis liisku otsustamaks kellest küla järgmine nõiakütt saab. Liisk jäi pidama nõid Hedvigi üleaedsel naabril Aivaril, kel omalgi pere kaitsta.
Mehe lähedaste sõnul oli ta esiti valanud kolm hõbekuuli: kaks laste ja ühe nõia tarbeks, need ristimisvette karastanud ja noaga ristimärgid peale teinud. Selline kuul lööb saatana väest hoolimata otse nõiale südamesse.
Kuna Aivari süda nõia pärast hale oli, joodeti talle enne kahe promilli jagu handsat alla, et hirmus tegu ikka tehtud saaks. Ent oli Hedvig püssi ära needinud või külamehel hirm naha vahel: pärast püssilaskusid majast karjumist ega rongaks muutnud hinge välja ei lennanud.
Nüüd tuli kiiresti tegutseda: isegi kangemad nõiad on pärast hõbekuuli tabamist natuke aega uimased. Nõiakütt kargas niidukile, bensiinivaat õlal, sahmis issameiet lugedes maja bensiiniga kokku ja samal ajal kuulis kuidas kurjuse idu juba toibub ja aknal appi hakkab hüüdma mitme versta kaugusele päästeametisse.
Appikutsete peale tuli kohale ka too äratehtud külamees, kes leegid summutas ja küti eemale peletas. Hiljem saabus ka politsei, kes Aivari kinni pidas ja nõia juttu uskuma jäädes mehe ka minema viis. Tuletõrjel polnud kohale jõudes midagi teha, sest nõid oli juba tule sumbuma sajatanud.
Külarahvas on nüüd nõia kättemaksu kartes hirmu täis: ise saab veel linna sugulastele külla sõita, aga loomad ja kodud on nüüd needustele ja nõiasõnadele valla.
Nõiaprotsessid on vana Eesti rahvatraditsioon, mis saavutas oma haripunkti 1600ndate esimese kümnendi käigus. Eestis õnnestus likvideerida ametlikel andmetel ligi 150 nõida, kuid analoogseid rahvaalgatuslikke situatsioone kroonikatesse ei kirjutatud.
Loe ka: Kroonika: Hedvig Hanson oma maja süütamisest
Tuhalaane külaelanike sõnul pages nõid Hedvig linnast, sest sealsed kirikuisad oleks ta kiiresti välja peilinud. Meest naisel nende sõnul pole, sest heidab kaduneljapäeviti mulgimaa teeristidel saatanaga ühte.
"Need lapsed: ega nemad ka õiged asjad pole. Muudkui istuvad käed kokkupandult ja käies vaatavad mingit nagu peeglit ainiti. Peilivad midagi või askeldavad nende peeglikestega," selgitas nõia naaber. Tänavu võttis küla kartulisaagi põud, kel kadus kasse, kel koer jäi põduraks. Kõik see algas koos nõia külla saabumisega mõned aastad tagasi. Lisaks on nõid Hedvigi silmad peas üksteisest nii kaugel, et seal paikneva nõiduse tunneb juba kaugelt.
Nõia majast ja selle hoovist võib öösiti kuulda justkui laulmist ja kes selle soerdi pilgu ette satub: see on justkui soolasambaks löödud. Ei saa sõna suust ega pilku silmist. Üks külamees oli koguni nõiduslikku orjusesse lummatud, selgitas HMSi Viljandimaa korrespondent kohaliku situatsiooni.
Nõiaga on püütud nii rääkida kui kutsutud politseid või kirikumehi, kes kõik lihtsalt kutseid ignoreerivad.
Probleemi lahendab kogukond
Tuhalaane ja ümberkondsete külade rahvas kogunes möödunud kaduneljapäeval, kui nõid külast ära oli, ja heitis liisku otsustamaks kellest küla järgmine nõiakütt saab. Liisk jäi pidama nõid Hedvigi üleaedsel naabril Aivaril, kel omalgi pere kaitsta.
Mehe lähedaste sõnul oli ta esiti valanud kolm hõbekuuli: kaks laste ja ühe nõia tarbeks, need ristimisvette karastanud ja noaga ristimärgid peale teinud. Selline kuul lööb saatana väest hoolimata otse nõiale südamesse.
Kuna Aivari süda nõia pärast hale oli, joodeti talle enne kahe promilli jagu handsat alla, et hirmus tegu ikka tehtud saaks. Ent oli Hedvig püssi ära needinud või külamehel hirm naha vahel: pärast püssilaskusid majast karjumist ega rongaks muutnud hinge välja ei lennanud.
Nüüd tuli kiiresti tegutseda: isegi kangemad nõiad on pärast hõbekuuli tabamist natuke aega uimased. Nõiakütt kargas niidukile, bensiinivaat õlal, sahmis issameiet lugedes maja bensiiniga kokku ja samal ajal kuulis kuidas kurjuse idu juba toibub ja aknal appi hakkab hüüdma mitme versta kaugusele päästeametisse.
Appikutsete peale tuli kohale ka too äratehtud külamees, kes leegid summutas ja küti eemale peletas. Hiljem saabus ka politsei, kes Aivari kinni pidas ja nõia juttu uskuma jäädes mehe ka minema viis. Tuletõrjel polnud kohale jõudes midagi teha, sest nõid oli juba tule sumbuma sajatanud.
Külarahvas on nüüd nõia kättemaksu kartes hirmu täis: ise saab veel linna sugulastele külla sõita, aga loomad ja kodud on nüüd needustele ja nõiasõnadele valla.
Nõiaprotsessid on vana Eesti rahvatraditsioon, mis saavutas oma haripunkti 1600ndate esimese kümnendi käigus. Eestis õnnestus likvideerida ametlikel andmetel ligi 150 nõida, kuid analoogseid rahvaalgatuslikke situatsioone kroonikatesse ei kirjutatud.
Loe ka: Kroonika: Hedvig Hanson oma maja süütamisest
neljapäev, 14. juuni 2018
Isamaa seostab oma lühendi seksiga
Isamaa logovahetuse täielikud detailid pole veel lõplikult avalikkuse ette toodud, ütles erakonna meedianõunik Mart Luik.
Erakonna kongressil otsustati lisaks nimevahetusele mitmeid pilkupüüdvaid uuendusi. "Püüdsime poliitmaastikul EKREga sammu pidada," selgitas ta. "Meie konkurentide nimes teadupärast on neli tähte, aga meil ainult 3. Suured tähed paistavad jutu sees silma, seega ei raatsinud me igast õlekõrrest mitte haarata ja paneme erakonnale nimeks suurte tähtedega ISAMAA".
Sama metoodiliselt lähenetakse ka uuele lühendile: "Teine võimas relv; mul tõesõna läheb praegu juba kõvaks, on kontseptsioon "pilu"". Luige selgitusel on erakonna valitud nimelühend I mitte ainult "mina" või "1" vaid ühtlasi ka naise häbet või mehe riista kujutav sümbol. "Eriti hea on see, kui lühend kirjutatakse sulgudesse sügavale meie nime järele või koguni sisse."
"Kes ei tahaks libistada ISAMAA numbritega tätoveeritud sedelit valimiskasti pilusse? Üha uuesti, aastaid?" küsis erakonna esindaja silma pilgutades.
Erakond võttis vastu ka aatelisusele ja väärikusele rõhuva manifesti, ning muutis oma logo kaheksast kriipsust koosnevaks tärniks. "Tärn tähistab arvutis teadupärast ükskõik mis asja, moodustub I tähtede kombineerimisel ning on kultuuriteadlikule inimesele ka väike kummardus Vonnegutile"
"Kui see ka ei aita, siis paneme erakonna pärast järgmisi valimisi kinni," lubas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ajakirjanikele.
Modernsusele rõhuvalt ehib erakonna värvipaletti silmapaistev fuksiaroosa ja metsarohelise kombinatsioon, millest esimene sümboliseerib võitlust geide, teine metsaga.
Loe ka: Nime vahetanud Isamaa saab oma uueks lühendiks I
Erakonna kongressil otsustati lisaks nimevahetusele mitmeid pilkupüüdvaid uuendusi. "Püüdsime poliitmaastikul EKREga sammu pidada," selgitas ta. "Meie konkurentide nimes teadupärast on neli tähte, aga meil ainult 3. Suured tähed paistavad jutu sees silma, seega ei raatsinud me igast õlekõrrest mitte haarata ja paneme erakonnale nimeks suurte tähtedega ISAMAA".
Sama metoodiliselt lähenetakse ka uuele lühendile: "Teine võimas relv; mul tõesõna läheb praegu juba kõvaks, on kontseptsioon "pilu"". Luige selgitusel on erakonna valitud nimelühend I mitte ainult "mina" või "1" vaid ühtlasi ka naise häbet või mehe riista kujutav sümbol. "Eriti hea on see, kui lühend kirjutatakse sulgudesse sügavale meie nime järele või koguni sisse."
"Kes ei tahaks libistada ISAMAA numbritega tätoveeritud sedelit valimiskasti pilusse? Üha uuesti, aastaid?" küsis erakonna esindaja silma pilgutades.
Erakond võttis vastu ka aatelisusele ja väärikusele rõhuva manifesti, ning muutis oma logo kaheksast kriipsust koosnevaks tärniks. "Tärn tähistab arvutis teadupärast ükskõik mis asja, moodustub I tähtede kombineerimisel ning on kultuuriteadlikule inimesele ka väike kummardus Vonnegutile"
"Kui see ka ei aita, siis paneme erakonna pärast järgmisi valimisi kinni," lubas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ajakirjanikele.
Modernsusele rõhuvalt ehib erakonna värvipaletti silmapaistev fuksiaroosa ja metsarohelise kombinatsioon, millest esimene sümboliseerib võitlust geide, teine metsaga.
Loe ka: Nime vahetanud Isamaa saab oma uueks lühendiks I
laupäev, 30. detsember 2017
Valitsus korvas katoliku kirikule reformatsioonikahju
Valitsus otsustas reedel eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro Eesti Katoliku Kirikule sõja ja reformatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.
Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,553 miljonit eurot.
Omandireformatsioon - investeering minevikku
Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on ka usuühingutel võimalus taotleda toetust reformatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks.
Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK ning enne neljapäevast valitsuse istungit ka apostlik-õigeusukirik, hiljem liitus nendega ka rooma-katoliku kirik.
Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et tehtud otsusega loobuvad kirikud varalistest vaidlustest riigiga.
EELK plaanib ligi 6,8 miljoni euro suuruse toetuse eest 2 miljoni euroga restaureerida Tallinna Toomkirikut, 1,2 miljonit eurot paigutada Mustamäe sakraalhoonete ehituse, renoveerimise ja soetuste toetuseks ning kasutada 3,6 miljonit eurot ühiskonda suunatud tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ja investeeringuteks nagu peapiiskopi uus auto, tühjaks jäänud kirikutesse paigaldatavad koguduseliikmete vahakujud ja rajatavad valuutavahetuspunktid.
EAÕK plaanib 1,4 miljoni euro suurust toetust kasutada Saaremaa juba toimiva nunnakloostri edasiste rajamistööde toetamiseks ja hiljem ka mungakloostri rajamiseks.
Rooma-Katoliku Kiriku Eesti apostellik administraator Philippe Ilus Jourdan teatas, et kirikul on hea meel, et Eesti riigil on jätkuvalt säilinud südametunnistus, ehkki protestantidel seda üldjuhul ei ole.
"Katoliku kirik on tänase otsuse eest tänulik, sest see võimaldab osapooltel astuda Eesti Vabariigi 100. juubeliaastasse lepitatult ja rõõmsa südamega," sõnas Jourdan.
Pikk vaidlus kiriku üle
Vaidlus Niguliste kiriku üle on kestnud ligi pool aastatuhandet ja jõudnud ka kohtusse. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 1520. aastastel toimunud reformatsioonist saati okupeeris seda omavoliliselt luterlik kirik, nõukogude ajal rajati kirikusse muuseum-kontserdisaal.
Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks. See summa sisaldas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kultuuriministeerium rääkis vastuses aga poole miljoni euro suurusest kompensatsioonist.
Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommituses ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Tänavu märtsis avalikustatud ekspertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti. Ekspertiisi avalikustamise järel teatas EELK, et raha ei haise ja kirik on saama hüvitist ükskõik millisel ettekäändel. Nii leidiski valitsus omandireformist ripakile jäänud ülearuse raha ning kohe olid kirikud ridamisi jaol.
Rooma-katoliku kirikule valitsuse otsusega makstav summa on ühekordne kompensatsiooni, kasutustasu viie sajandi eest tasuvad pikaajalise järelmaksuna järgmised valitsused.
Eesti taara- ja maausuliste organisatsioonid on teatanud, et nemadki on valmis saama raha okupatsiooni, sõdade, katku, nälja ja muude kahjude eest, sealhulgas Eesti ristiusustamise, Rail Balticu ja Tartu raeplatsile kavandatava tselluloositehase eest. Nende soove arutatakse valitsuse istungil 31. detsembril.
Loe ka:
Valitsus korvas kirikutele okupatsioonikahju
EELK ootab valitsuselt okupatsioonikahjude hüvitamist
Ka Eesti õigeusu kirik tahab 1,4 miljonit okupatsioonikahjude hüvitamiseks
Riik on kirikute renoveerimisse panustanud paarkümmend miljonit eurot
Orenti Kampus: okupatsioon kui teenimisvõimalus
Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,553 miljonit eurot.
Omandireformatsioon - investeering minevikku
Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on ka usuühingutel võimalus taotleda toetust reformatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks.
Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK ning enne neljapäevast valitsuse istungit ka apostlik-õigeusukirik, hiljem liitus nendega ka rooma-katoliku kirik.
Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et tehtud otsusega loobuvad kirikud varalistest vaidlustest riigiga.
EELK plaanib ligi 6,8 miljoni euro suuruse toetuse eest 2 miljoni euroga restaureerida Tallinna Toomkirikut, 1,2 miljonit eurot paigutada Mustamäe sakraalhoonete ehituse, renoveerimise ja soetuste toetuseks ning kasutada 3,6 miljonit eurot ühiskonda suunatud tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ja investeeringuteks nagu peapiiskopi uus auto, tühjaks jäänud kirikutesse paigaldatavad koguduseliikmete vahakujud ja rajatavad valuutavahetuspunktid.
EAÕK plaanib 1,4 miljoni euro suurust toetust kasutada Saaremaa juba toimiva nunnakloostri edasiste rajamistööde toetamiseks ja hiljem ka mungakloostri rajamiseks.
Rooma-Katoliku Kiriku Eesti apostellik administraator Philippe Ilus Jourdan teatas, et kirikul on hea meel, et Eesti riigil on jätkuvalt säilinud südametunnistus, ehkki protestantidel seda üldjuhul ei ole.
"Katoliku kirik on tänase otsuse eest tänulik, sest see võimaldab osapooltel astuda Eesti Vabariigi 100. juubeliaastasse lepitatult ja rõõmsa südamega," sõnas Jourdan.
Pikk vaidlus kiriku üle
Vaidlus Niguliste kiriku üle on kestnud ligi pool aastatuhandet ja jõudnud ka kohtusse. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 1520. aastastel toimunud reformatsioonist saati okupeeris seda omavoliliselt luterlik kirik, nõukogude ajal rajati kirikusse muuseum-kontserdisaal.
Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks. See summa sisaldas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kultuuriministeerium rääkis vastuses aga poole miljoni euro suurusest kompensatsioonist.
Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommituses ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Tänavu märtsis avalikustatud ekspertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti. Ekspertiisi avalikustamise järel teatas EELK, et raha ei haise ja kirik on saama hüvitist ükskõik millisel ettekäändel. Nii leidiski valitsus omandireformist ripakile jäänud ülearuse raha ning kohe olid kirikud ridamisi jaol.
Rooma-katoliku kirikule valitsuse otsusega makstav summa on ühekordne kompensatsiooni, kasutustasu viie sajandi eest tasuvad pikaajalise järelmaksuna järgmised valitsused.
Eesti taara- ja maausuliste organisatsioonid on teatanud, et nemadki on valmis saama raha okupatsiooni, sõdade, katku, nälja ja muude kahjude eest, sealhulgas Eesti ristiusustamise, Rail Balticu ja Tartu raeplatsile kavandatava tselluloositehase eest. Nende soove arutatakse valitsuse istungil 31. detsembril.
Loe ka:
Valitsus korvas kirikutele okupatsioonikahju
EELK ootab valitsuselt okupatsioonikahjude hüvitamist
Ka Eesti õigeusu kirik tahab 1,4 miljonit okupatsioonikahjude hüvitamiseks
Riik on kirikute renoveerimisse panustanud paarkümmend miljonit eurot
Orenti Kampus: okupatsioon kui teenimisvõimalus
laupäev, 24. detsember 2016
Urmas Mossin: enda maausu juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht
Meie maa ja rahva kaheksa sajandi pikkused maausulised juured on tugevad. Ennast maausuliste juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht, nagu juhtub iga juured kaotanud võrsega, märgib Maausuliste Koja peatuuslar Urmas Mossin oma jõululäkituses.
Prohvet Kalevipoeg kirjutas enam kui 700 aastat tagasi võrsest, mis sirgub Kalevite kännust: „Aga ükskord algab aega, kui kõik peerud kahel otsal lausa löövad lõkendama.“ (Kalevipoeg 11:1) Kalev oli kuningas Kalevipoja isa nimi. Sellest kuulutusest möödus ligi kaheksa sajandit ja Taara täitis oma lubaduse, saates oma lapsed ristikoerte ja raudmeeste keskele. Eestlased pidid prohveti ennustuse kohaselt taastama kuningriigi, mille rajas Kalevi noorim poeg Kalevipoeg ja mis Lembitu ajal juba kaotati. Jeesusest sai uus võrse, sirgudes vana kännu sügavatest juurtest.
Ka kahekümne viie aasta eest iseseisvuse taastanud Eesti iseseisvuse võrse sirgub sügavate juurtega kännust, mida peeti aastakümneid surnud puuks. Meie maa ja rahva kaheksa sajandi pikkused maausulised juured on tugevad. Ennast maausuliste juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht, nagu juhtub iga juured kaotanud võrsega.
"Kalevipojas", mida jõuluõhtul kõikides kodudes loetakse, räägitakse Kalevipojast, kes ruttas surnud emalt saadud sõnumiga Soome sepa juurde, kuid tee peal ootas teda Saarepiiga. Evangelist Kreutzwald kirjutab: „Kalevipoeg jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.“ (Kalevipoeg 2:19)
Arvates, et me pole jõule tähistades paganarahvas, raiume end lahti juurtest ja esivanemate maausulisest pärandist – oma väärtusvundamendist.
Ka meie ei saa unustada seda, kes me oleme ja kust tuleme. Asjakohaselt kõlavad Metsatöllu sõnad: „Oma laulu ei leia me üles.“ Arvates, et me pole jõule tähistades paganarahvas, raiume end lahti juurtest ja esivanemate maausklikust pärandist – oma väärtusvundamendist.
Õnneks võib Kalevipoeg teha imet igaühe juures. Selleks tuleb sirutuda tõelise valguse poole just nõnda, nagu üks noor puu sirutab oma oksad ikka kõrgemale ja kõrgemale sinna, kus on päike. Jõuluvalgus pole aga nähtav palja silmaga, vaid seda tuleb otsida usu- ja südamesilmadega.
Läti Hendrik on ütelnud: „Taara, avita!“ (LHK 8:12) Sirutugem Maavalla okstena ikka Taara valguse poole!
Jõulurahu algab hetkest, kui pöörame pilgu endalt ligimesele ja ligimeselt Taarale. Kalevipoja sõim on seal, kus on armastus. Jõuluöises Rävalas oli selleks paigaks tedrepesa. Olgu seekordsete jõulude ajal Kalevipoja sõime asukohaks iga armastusega täidetud koda nii linnas kui maal!
Soovin õnnist jõulupüha ning kirgastatud elu Taaras uuel Issanda aastal 10229!
Vt ka: Urmas Viilma: enda kristlike juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht
Meie maa ja rahva kaheksa sajandi pikkused maausulised juured on tugevad. Ennast maausuliste juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht, nagu juhtub iga juured kaotanud võrsega, märgib Maausuliste Koja peatuuslar Urmas Mossin oma jõululäkituses.
Prohvet Kalevipoeg kirjutas enam kui 700 aastat tagasi võrsest, mis sirgub Kalevite kännust: „Aga ükskord algab aega, kui kõik peerud kahel otsal lausa löövad lõkendama.“ (Kalevipoeg 11:1) Kalev oli kuningas Kalevipoja isa nimi. Sellest kuulutusest möödus ligi kaheksa sajandit ja Taara täitis oma lubaduse, saates oma lapsed ristikoerte ja raudmeeste keskele. Eestlased pidid prohveti ennustuse kohaselt taastama kuningriigi, mille rajas Kalevi noorim poeg Kalevipoeg ja mis Lembitu ajal juba kaotati. Jeesusest sai uus võrse, sirgudes vana kännu sügavatest juurtest.
Ka kahekümne viie aasta eest iseseisvuse taastanud Eesti iseseisvuse võrse sirgub sügavate juurtega kännust, mida peeti aastakümneid surnud puuks. Meie maa ja rahva kaheksa sajandi pikkused maausulised juured on tugevad. Ennast maausuliste juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht, nagu juhtub iga juured kaotanud võrsega.
"Kalevipojas", mida jõuluõhtul kõikides kodudes loetakse, räägitakse Kalevipojast, kes ruttas surnud emalt saadud sõnumiga Soome sepa juurde, kuid tee peal ootas teda Saarepiiga. Evangelist Kreutzwald kirjutab: „Kalevipoeg jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.“ (Kalevipoeg 2:19)
Arvates, et me pole jõule tähistades paganarahvas, raiume end lahti juurtest ja esivanemate maausulisest pärandist – oma väärtusvundamendist.
Ka meie ei saa unustada seda, kes me oleme ja kust tuleme. Asjakohaselt kõlavad Metsatöllu sõnad: „Oma laulu ei leia me üles.“ Arvates, et me pole jõule tähistades paganarahvas, raiume end lahti juurtest ja esivanemate maausklikust pärandist – oma väärtusvundamendist.
Õnneks võib Kalevipoeg teha imet igaühe juures. Selleks tuleb sirutuda tõelise valguse poole just nõnda, nagu üks noor puu sirutab oma oksad ikka kõrgemale ja kõrgemale sinna, kus on päike. Jõuluvalgus pole aga nähtav palja silmaga, vaid seda tuleb otsida usu- ja südamesilmadega.
Läti Hendrik on ütelnud: „Taara, avita!“ (LHK 8:12) Sirutugem Maavalla okstena ikka Taara valguse poole!
Jõulurahu algab hetkest, kui pöörame pilgu endalt ligimesele ja ligimeselt Taarale. Kalevipoja sõim on seal, kus on armastus. Jõuluöises Rävalas oli selleks paigaks tedrepesa. Olgu seekordsete jõulude ajal Kalevipoja sõime asukohaks iga armastusega täidetud koda nii linnas kui maal!
Soovin õnnist jõulupüha ning kirgastatud elu Taaras uuel Issanda aastal 10229!
Vt ka: Urmas Viilma: enda kristlike juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht
kolmapäev, 2. detsember 2015
Ilves: Euroopa Liit kaotab oma ykssarvikud Ameerikale
"Ykssarvikud kolivad Euroopast Ameerikasse kahel põhjusel – parem võimalus leida sobivaid metsi eluks ning inimesi, kes nendesse usuksid. Mõlemad on ykssarvikute eluks hädavajalikud ja Euroopas on mõlemat yha vähem. Seetõttu elutsevad Euroopast pärit ykssarvikud nyyd pigem yle ookeani. Euroopa on seetõttu iga aastaga yha vähem muinasjutu- ja mytoloogiasõbralikum võrreldes Ameerika Yhendriikidega. Ja seda hoolimata siin antiikajast saati talletatud rikkalikust pärimusest," ytles president Ilves.
"Näiteks nähtamatute roosade ykssarvikute populatsioon on Euroopas sama hästi kui kadunud," märkis Ilves. "Samas on helded metseenid toetanud nähtamatute roosade ykssarvikute populatsioonide taastamist Ameerikas, muu hulgas kasutades ka Euroopa ja Aasia erakogudest ostetud isendeid."
Riigipea keskendus oma sõnavõtus peamiselt sammudele, mida Euroopa peaks ette võtma, et ykssarvikute ökosysteemi hoidmisel konkurentsivõimeline Ameerika riikidega.
Loe ka: President Ilves Londonis: Euroopa Liit kaotab oma IT-ükssarvikud Ameerikale
laupäev, 28. märts 2015
Narva linnus saab konverentsikeskuse ja tuleriida
Täna kuulutasid Narva foogtkond ja Eesti Arhitektide Liit välja arhitektuurivõistluse, millega soovitakse leida lahendus Narva linnuse hoonete ja territooriumi ümberehituseks.
Eelkõige soovitakse kujundada piirkond kaasaegse konverentsikeskuse ja nõiapõletamiste läbiviimise kohaks, mis suudab olla inkvisitsiooni esindusobjektiks ning kannab seejuures edasi piirkonna ajaloolist pärandit. Võidutööd selguvad selle aasta juulis.
"Soovime, et loodav ehituskihistus oleks eelkõige väärikas täiendus nõiapõletustraditsioonile. Deus vult," ütles Narva foogt Remmert von Scharenberg pressiteate vahendusel.
"Läbirääkimised erinevate konverentsiettevõtetega käivad, ent oleme jõudnud eellepeteni mitmete nii teoloogiliste kui õpetajate seminaridega," lisas Scharenberg.
Võistlustingimused näevad ette, et lisaks tuleriidale peab ka suur osa võllapuu ja tapalava väljakujunenud kooslusest säilima olemasoleval kujul.
Arhitektuurivõistluse peapreemia on 13 riigitaalrit.
Europarlamendi liige Urmas Paet avaldas nõidadele kaastunnet.
Loe ka: Otsitakse uut arhitektuurilahendust Narva linnuse territooriumile
Eelkõige soovitakse kujundada piirkond kaasaegse konverentsikeskuse ja nõiapõletamiste läbiviimise kohaks, mis suudab olla inkvisitsiooni esindusobjektiks ning kannab seejuures edasi piirkonna ajaloolist pärandit. Võidutööd selguvad selle aasta juulis.
"Soovime, et loodav ehituskihistus oleks eelkõige väärikas täiendus nõiapõletustraditsioonile. Deus vult," ütles Narva foogt Remmert von Scharenberg pressiteate vahendusel.
"Läbirääkimised erinevate konverentsiettevõtetega käivad, ent oleme jõudnud eellepeteni mitmete nii teoloogiliste kui õpetajate seminaridega," lisas Scharenberg.
Võistlustingimused näevad ette, et lisaks tuleriidale peab ka suur osa võllapuu ja tapalava väljakujunenud kooslusest säilima olemasoleval kujul.
Arhitektuurivõistluse peapreemia on 13 riigitaalrit.
Europarlamendi liige Urmas Paet avaldas nõidadele kaastunnet.
Loe ka: Otsitakse uut arhitektuurilahendust Narva linnuse territooriumile
laupäev, 23. veebruar 2013
Terras: riigi kaitsmiseks ei ole vaja reaalset sõjaväge
Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles, et on konfliktisituatsioonis võimeline Eestit kaitsma, kuid riigi kaitsmiseks ei ole vaja reaalset sõjaväge, sest riiki saab kaitsta ka sõjaväeta.
Terras meenutas õhtumaa tarkust, et parim mõõgavõitleja mõõka ennast tegelikult ei vaja, vahendas ERR Uudised saadet «Kahekõne». «Kui me kümne aasta plaanis suudame sõjaväe kaotada, oleme veel tugevamad.»
Terrase hinnangul tahetakse algatuseks järgmise paari aasta jooksul rõhku panna jalaväebrigaadi kaotamisele.
«Me peame üles ehitama piisavalt arvestatava iseseisva kaitsevõime, me ei pea näitama vaenlaste heidutamiseks reaalset väge, et neil kaoks mõte, et sellel maalapil siin on võimalik saavutada sõjalist edu,» lisas Terras.
Terras kinnitas, et reaalses sõjaolukorras on Eestil juba täna arvestatav puuduvate väegruppide kohalolu.
Loe ka: Terras: riigi kaitsmiseks ei ole vaja reaalset sõjaohtu
Terras meenutas õhtumaa tarkust, et parim mõõgavõitleja mõõka ennast tegelikult ei vaja, vahendas ERR Uudised saadet «Kahekõne». «Kui me kümne aasta plaanis suudame sõjaväe kaotada, oleme veel tugevamad.»
Terrase hinnangul tahetakse algatuseks järgmise paari aasta jooksul rõhku panna jalaväebrigaadi kaotamisele.
«Me peame üles ehitama piisavalt arvestatava iseseisva kaitsevõime, me ei pea näitama vaenlaste heidutamiseks reaalset väge, et neil kaoks mõte, et sellel maalapil siin on võimalik saavutada sõjalist edu,» lisas Terras.
Terras kinnitas, et reaalses sõjaolukorras on Eestil juba täna arvestatav puuduvate väegruppide kohalolu.
Loe ka: Terras: riigi kaitsmiseks ei ole vaja reaalset sõjaohtu
esmaspäev, 12. november 2012
Erakonna juurde tekib ateistlik ühendus
Reedel, 9. novembril asutatakse Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus IRLi ateistlik liikmeühendus. Tegemist on erakonnasisese ühendusega, mis
avatud kõigile IRLi liikmetele, kes kannavad valgustuslikke väärtusi, andis
teada partei pressiesindaja Kaido Kukk.
Ühenduse üks eestvedajaid on üks anonüümne Tallinnas elav Riigikogu liige. Tema sõnul on ühenduse eesmärk kujundada arusaam, et müstifitseeritud ideed ja hoiakud tugevdavad ühiskondlikku vaimupimedust. Ka on erakonnale
oluline, et väärtused ühendaksid inimesi ning lisaksid erakonna ellu
sisulist debatti ja ideid.
"Vastavalt IRLi põhikirjale on erakonnasiseste ühenduste eesmärk liikmete aktiviseerimine osavõtuks erakonna poliitika kujundamisest mingis küsimuses või valdkonnas. Samuti omapoolsete lahenduste ettevalmistamine ja väljapakkumine," ütles Riigikogu liige.
Tema hinnangul oli ateistidel taasiseseisvumise juures oluline roll, kuid viimastel aastatel on nende häält poliitikas jäänud märksa vähemaks. Just teaduslikust maailmavaatest lähtuvad väärtused, nagu hoolimine ja märkamine iseenese headusest ja mitte hirmust kellegi abstraktse üliolendi ees, on saadiku sõnul need, mida poliitika senisest enam vajab.
Ühenduse peamisteks parteisisesteks oponentideks peale Priit Sibula on Avo Üprus, Peeter Tulviste, Urmas Paju, Toomas Nigola ja Tunne Kelam.
Loe ka: PM: Erakonna juurde tekib kristlik ühendus
"Vastavalt IRLi põhikirjale on erakonnasiseste ühenduste eesmärk liikmete aktiviseerimine osavõtuks erakonna poliitika kujundamisest mingis küsimuses või valdkonnas. Samuti omapoolsete lahenduste ettevalmistamine ja väljapakkumine," ütles Riigikogu liige.
Tema hinnangul oli ateistidel taasiseseisvumise juures oluline roll, kuid viimastel aastatel on nende häält poliitikas jäänud märksa vähemaks. Just teaduslikust maailmavaatest lähtuvad väärtused, nagu hoolimine ja märkamine iseenese headusest ja mitte hirmust kellegi abstraktse üliolendi ees, on saadiku sõnul need, mida poliitika senisest enam vajab.
Ühenduse peamisteks parteisisesteks oponentideks peale Priit Sibula on Avo Üprus, Peeter Tulviste, Urmas Paju, Toomas Nigola ja Tunne Kelam.
Loe ka: PM: Erakonna juurde tekib kristlik ühendus
neljapäev, 19. juuli 2012
Sajad klounid kogunesid Mehhiko pealinna palverännakule
Sajad klounid täitsid iga-aastase palverännakuga Mehhiko pealinna tänavad.
Tumedates kuubedes mungad ja kirevates kostüümides preestrid ja piiskopid sammusid üheskoos riigi kaitsepühaku, Guadalupe neitsi kiriku juurde, et osaleda sealsel ühispalvusel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Mehhiko jumalateenrid on korraldanud taolisi palverännakuid viimase 30 aasta jooksul. Värviküllane tseremoonia tõi rõõmsat vaheldust igapäevaelu domineerivatesse uudistesse narkojõukude veristest kokkupõrgetest.
Loe ka: Sajad klounid kogunesid Mehhiko pealinna palverännakule
Tumedates kuubedes mungad ja kirevates kostüümides preestrid ja piiskopid sammusid üheskoos riigi kaitsepühaku, Guadalupe neitsi kiriku juurde, et osaleda sealsel ühispalvusel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Mehhiko jumalateenrid on korraldanud taolisi palverännakuid viimase 30 aasta jooksul. Värviküllane tseremoonia tõi rõõmsat vaheldust igapäevaelu domineerivatesse uudistesse narkojõukude veristest kokkupõrgetest.
Loe ka: Sajad klounid kogunesid Mehhiko pealinna palverännakule
neljapäev, 12. juuli 2012
Paides ehitatakse salaja mošeed
Eesti juurtega mõjukas Araabia Ühendemiraatide ärimees rajab keset Paide linna isa auks mošeed, paberite järgi oleks aga justkui tegu lastehaigla rekonstrueerimisega.
Paide Linnalehe juuni lõpus ilmunud number annab teada, et 30. mail külastas Paidet Mediina šariif. Külastuse eesmärgiks oli üle vaadata koht kuhu rajatakse uus Püha Imaam Maliki Õndsuse Koja mošee.
Koht mida šariif külastas asub praktiliselt kesed Paide linna, otse kaubanduskeskuse taga. Kuigi artikkel räägib plaanist ehitada, on töö juba toimunud mõnda aega. Ometi oli linnalehe artikkel esimene kord, mil Paide rahvas mošeest kuulis.
Seni on linnavalitsuse tasemel käinud kiire ja kaunis hägune asjaajamine. Dokumente vaadates võib jääda mulje, et korda tehakse vana räämas lastehaigla.
"Balti riikidesse plaanitud rahuotstarbeliste erioperatsioonide tarvis on meil nii ehk naa mošeed tarvis ning Paide on ilus linn. Kahju kui sellega midagi juhtuks," jäi šariif napisõnaliseks.
Loe ka: Paldiskis ehitatakse salaja vene õigeusukirikut
neljapäev, 31. mai 2012
Paavst pani kirikuvande alla Vatikani lekkeskandaali kajastanud meedia
Paavst Benedictus XVI pani kirikuvande alla oma erakirju kajastanud ajakirjanduse ning avaldas usaldust Vatikani ametiisikutele.
"Ma vaatasin itta ja ma nägin valskust, ma vaatasin läände ja ka seal nägin ma valskust. Ajakirjandus on Saatana ja demooniliste leemurite poolt seestatud ning ükski selle roojase ameti pidaja ei saa iial enam kirikulävelt lunastust," teatas Püha Tool täna.
Paavsti kammerteener Paolo Gabriele vahistati eelmisel nädalal ning tema kabinetist leiti paavsti erakirju ja dokumente.
Spekulatsioonide kohaselt oli kirjad valmistanud Paolo ise, olles Vatikani varipaavst — püha mütsi ja sauata kirikupea taga seisev variisik — oli tal tööülesannetest lähtuv kohustus paavsti kirjavahetuse eest hoolitseda.
Seda, miks jumalal on maa peal kaks esindajat korraga, Vatikan HMSi ajakirjanikele avaldama ei soostunud.
Loe ka: Paavst mõistis hukka Vatikani lekkeskandaali kajastanud meedia
"Ma vaatasin itta ja ma nägin valskust, ma vaatasin läände ja ka seal nägin ma valskust. Ajakirjandus on Saatana ja demooniliste leemurite poolt seestatud ning ükski selle roojase ameti pidaja ei saa iial enam kirikulävelt lunastust," teatas Püha Tool täna.
Paavsti kammerteener Paolo Gabriele vahistati eelmisel nädalal ning tema kabinetist leiti paavsti erakirju ja dokumente.
Spekulatsioonide kohaselt oli kirjad valmistanud Paolo ise, olles Vatikani varipaavst — püha mütsi ja sauata kirikupea taga seisev variisik — oli tal tööülesannetest lähtuv kohustus paavsti kirjavahetuse eest hoolitseda.
Seda, miks jumalal on maa peal kaks esindajat korraga, Vatikan HMSi ajakirjanikele avaldama ei soostunud.
Loe ka: Paavst mõistis hukka Vatikani lekkeskandaali kajastanud meedia
kolmapäev, 18. aprill 2012
Viljandisse kavandatakse moslemi lasteaiarühma
Viljandi moslemid soovivad luua Viljandi mõnda lasteaeda islamistliku lasteaiarühma, mis annaks lastele tavapärase riikliku õppekava kõrval ka esimesi kogemusi islamistlikest traditsioonidest.
"Meie idee on just selline, mida Eestis varem pole tehtud – mitte hakata esimese hooga eralasteaeda rajama, vaid teha moslemi rühm ühte linnalasteaeda," rääkis Viljandi mošee õpetaja Marko ibn Tibus.
"Meie idee on just selline, mida Eestis varem pole tehtud – mitte hakata esimese hooga eralasteaeda rajama, vaid teha moslemi rühm ühte linnalasteaeda," rääkis Viljandi mošee õpetaja Marko ibn Tibus.
"Sellel oleks islami kallak, nagu mõni rühm on muusika- või tantsukallakuga. Rõhume sellele, et kuna Eesti on usuvabadusega riik, tähendab see, et kodanikel peaks olema ka õigus oma maailmavaatele vastavat haridust saada," rääkis Tibus.
Vastuvõtlike mudilaste ajupesuga loodetakse alustada 2013. aasta sügisel.
Täiendus 1: Viljandi Reformierakonna liikmed otsivad linnaga samuti koostöövõimalusi liberaalse maailmavaate lisaväärtuse pakkumiseks juba lasteaiatasemel. Sügisest on plaanis avada liberaalrühm "Oravake" harmooniliste näojoonte ning domineerivate isikuomadustega mudilastele.
esmaspäev, 11. aprill 2011
Steve Jobsi martüürium on plaanitud 2012. aastasse
USA päritolu üleilmse brändihaldusettevõtte Apple juhtimisest tervislikel põhjustel taandunud messiaanlik Steve Jobs on planeerinud oma märtrisurma 2012. aastasse.
Jobs on valinud oma surmaaja maiade kalendri ajastu lõpu järgi, teatas Apple börsile.
Martüüriumi täpset kulgu ettevõte veel ei avalda.
Pärast teate avaldamist Steve Jobsi surma 2013. aastaks ja hilisemaks planeerinud futuuride hinnad Chicago kaubabörsil langesid. Börs lisas need väärtpaberid oma jälgimisnimekirja, kohaldades ajutised kauplemispiirangud.
Futuuride põhjal saabub Jobsi surm kõige tõenäolisemalt Microsofti või Google'i terroristliku rünnaku läbi.
reede, 7. august 2009
Klubis toimunu: Õpetaja jutlustas lava ees ja vanainimesed kuulasid
Päevalehega rääkinud pealtnägijate ja jutlusel viibinute sõnul toimus Hollywoodi ööklubis mitu päeva ette planeeritud jutlus, kus õpetaja Gustav Piir jutlustas lava ees ning inimesed kuulasid pärastlõunani.
Seni on erinevad allikad ajakirjandusele rääkinud, et Hollywoodi esisel platsil ja kõrvalruumides toimus spontaanne kogunemine, mille käigus viis valvur kirikulised omal algatusel ka klubisse sisse. Seda versiooni on kinnitanud klubi omanikud eesotsas Peeter Rebasega.
Jutlusel osalenute ja pealtnägijate sõnul on tõde hoopis midagi muud – rohke viirukiga jutlus mitmete Eestis laiemalt tuntud inimestega toimus otse klubis ja seda varaste lõunatundideni.
3. augustil Päevalehes ilmunud loos kinnitas Rebane, et teisipäevaks ühtegi üritust klubisse plaanitud ei olnud, eile aga täpsustas, et klubi kõrvalruumides asuvas saalis toimus klubi oma inimese sünnipäevapidu.
Päevalehega vestelnud inimeste sõnul algas jutluse planeerimine aga juba enne Madonna kontserdipäeva – mitmel päeval asjatasid klubi juures klubi valvur Gunnar Ränkel ja Anu Saagim.
Teisipäeval toodi kohale suurel hulgal tarvikuid: nii küünlaid, viirukit, mürri, palvelehti kui ka annetuskast. Umbes kella kümne paiku alustas õpetaja otse klubis kooriproovidega. Õhkkond ja toon olevat olnud võrreldav väiksemate kirikutega.
Kirikulised, keda oli erinevatel andmetel 50-100, tulid kohale enne Madonna kontserdi algust ning üritus läks klubis käima. Mõlema sissepääsu juures valvati, et peopaika ei pääseks soovimatuid külalisi.
Korraga oli klubis umbes 30 inimest, ülejäänud olid sel ajal hoovis. Kui klubi esindajate andmetel toimus sünnipäev hoone kõrvalruumides, HMSiga rääkinute sõnul aga käidi seal põhiliselt vaid WC-s.
Jutlusest osavõtnute sõnul oli kantsel lava ees ning piiblilõike kõlas nii Uuest kui Vanast Testamendist, sealhulgas loeti Mäejutlust, Ilmutusraamatut kui ka Jeesuse sündi. Majaesisel asunud laualt palvelehti toonud pidulised toetasid neid lava ees kuulamise ajaks klubi helipuldile.
Jutlus vältas pealtnägijate sõnul vähemalt kella kolmeni pärastlõunal.
Peeter Rebane sõnas eile, et klubihoones midagi lõhutud ei ole ja kõik väärisasjad on alles. Praeguseks on klubi valvanud Gunnar Ränkeliga tööleping peatatud ja klubi juhtkond on andnud politseisse avalduse omavolilise sissetungi asjus.
Ei Anu Saagimi ega Gunnar Ränkeliga ei ole HMS proovinud ühendust saada.
Loe ka: Kirikupeol toimunu: DJ mängis altari ees ja purjus inimesed tantsisid
Seni on erinevad allikad ajakirjandusele rääkinud, et Hollywoodi esisel platsil ja kõrvalruumides toimus spontaanne kogunemine, mille käigus viis valvur kirikulised omal algatusel ka klubisse sisse. Seda versiooni on kinnitanud klubi omanikud eesotsas Peeter Rebasega.
Jutlusel osalenute ja pealtnägijate sõnul on tõde hoopis midagi muud – rohke viirukiga jutlus mitmete Eestis laiemalt tuntud inimestega toimus otse klubis ja seda varaste lõunatundideni.
3. augustil Päevalehes ilmunud loos kinnitas Rebane, et teisipäevaks ühtegi üritust klubisse plaanitud ei olnud, eile aga täpsustas, et klubi kõrvalruumides asuvas saalis toimus klubi oma inimese sünnipäevapidu.
Päevalehega vestelnud inimeste sõnul algas jutluse planeerimine aga juba enne Madonna kontserdipäeva – mitmel päeval asjatasid klubi juures klubi valvur Gunnar Ränkel ja Anu Saagim.
Teisipäeval toodi kohale suurel hulgal tarvikuid: nii küünlaid, viirukit, mürri, palvelehti kui ka annetuskast. Umbes kella kümne paiku alustas õpetaja otse klubis kooriproovidega. Õhkkond ja toon olevat olnud võrreldav väiksemate kirikutega.
Kirikulised, keda oli erinevatel andmetel 50-100, tulid kohale enne Madonna kontserdi algust ning üritus läks klubis käima. Mõlema sissepääsu juures valvati, et peopaika ei pääseks soovimatuid külalisi.
Korraga oli klubis umbes 30 inimest, ülejäänud olid sel ajal hoovis. Kui klubi esindajate andmetel toimus sünnipäev hoone kõrvalruumides, HMSiga rääkinute sõnul aga käidi seal põhiliselt vaid WC-s.
Jutlusest osavõtnute sõnul oli kantsel lava ees ning piiblilõike kõlas nii Uuest kui Vanast Testamendist, sealhulgas loeti Mäejutlust, Ilmutusraamatut kui ka Jeesuse sündi. Majaesisel asunud laualt palvelehti toonud pidulised toetasid neid lava ees kuulamise ajaks klubi helipuldile.
Jutlus vältas pealtnägijate sõnul vähemalt kella kolmeni pärastlõunal.
Peeter Rebane sõnas eile, et klubihoones midagi lõhutud ei ole ja kõik väärisasjad on alles. Praeguseks on klubi valvanud Gunnar Ränkeliga tööleping peatatud ja klubi juhtkond on andnud politseisse avalduse omavolilise sissetungi asjus.
Ei Anu Saagimi ega Gunnar Ränkeliga ei ole HMS proovinud ühendust saada.
Loe ka: Kirikupeol toimunu: DJ mängis altari ees ja purjus inimesed tantsisid
kolmapäev, 3. juuni 2009
USA katoliku piiskopid mõistavad abordiarsti tapmist
USA kristlikud fundamentalistid mõistsid tuntud abordiarsti George Tilleri hukka. Püha inkvisitsiooniakt viidi läbi Tilleri kodukirikus pühapäevase jumalateenistuse ajal.
Rituaalset hukkamine viidi läbi pumppüssiga näkkulaskmise teel, mille tõttu eraldus pea. Inkvisiitor torkas pärast sündmusi krutsifiksi söögitorru ning pomises enne põgenemist kiire palve hukkunu hinge eest.
Kristlik terroriorganisatsion Progressive Christian Front võttis vastutuse inkvisitsiooniakti eest endale ja teatas, et tegemist ei olnud mõrva, vaid pigem hilinenud abordiga, mis sooritati asjaolude tõttu emakaväliselt.
USA katoliku piiskopid võtsid vastu ühisavalduse, kus mõistavad hukka tapmise kui akti, kuid juhivad tähelepanu faktile, et loote hukkamine on samuti mõrv. Ühtlasi lootsid nad et Tilleri hing põleb põrgus aegade lõpuni.
Ühendriikide president Barack Obama esines äsja sõnavõtuga, milles mõistis hukka nii islami kui kristliku terrorismi ning tõdes: "Raske südamega ütlen: aeg alustada terrorismivastast sõda meie vaba riigi pühal pinnal. Mul on häbi inimesena, kristlasena ja neegrina."
Ühendriikide juudikogukond mõistis presidendi antisemiitliku avalduse hukka, sest inimese, kristlase ja neegri kõrval ei mainitud juute.
Loe ka: USA katoliku piiskopid mõistavad abordiarsti tapmise hukka
Rituaalset hukkamine viidi läbi pumppüssiga näkkulaskmise teel, mille tõttu eraldus pea. Inkvisiitor torkas pärast sündmusi krutsifiksi söögitorru ning pomises enne põgenemist kiire palve hukkunu hinge eest.
Kristlik terroriorganisatsion Progressive Christian Front võttis vastutuse inkvisitsiooniakti eest endale ja teatas, et tegemist ei olnud mõrva, vaid pigem hilinenud abordiga, mis sooritati asjaolude tõttu emakaväliselt.
USA katoliku piiskopid võtsid vastu ühisavalduse, kus mõistavad hukka tapmise kui akti, kuid juhivad tähelepanu faktile, et loote hukkamine on samuti mõrv. Ühtlasi lootsid nad et Tilleri hing põleb põrgus aegade lõpuni.
Ühendriikide president Barack Obama esines äsja sõnavõtuga, milles mõistis hukka nii islami kui kristliku terrorismi ning tõdes: "Raske südamega ütlen: aeg alustada terrorismivastast sõda meie vaba riigi pühal pinnal. Mul on häbi inimesena, kristlasena ja neegrina."
Ühendriikide juudikogukond mõistis presidendi antisemiitliku avalduse hukka, sest inimese, kristlase ja neegri kõrval ei mainitud juute.
Loe ka: USA katoliku piiskopid mõistavad abordiarsti tapmise hukka
teisipäev, 23. detsember 2008
Paavst: Jumal, kaitse meid homode eest!
Homode rüüsteretked on viimastel aastatel sagenenud sedavõrd, et isegi Rooma paavst on nende rassi vastu karmi sõna võtnud lausuda.
Varem ainult Läänemere piirkonna ranna-alasid kimbutanud homorastid on hakanud sõitma üles jõgedest ja häirivad nüüd suurte linnade nagu näiteks Londoni ja Pariisi igapäevast elu. Kaitstud ei ole ka kloostrid ja väiksemad külad.
"Jumal, tee meile suurim võimalik teene ja hoia ja valva meie kehasid, päästa meid metsikute homode eest, kelle sugu meie valdusi hävitab. Vanadel ja noortel lõiguvad nad kõrisid nagu ka neitsitel ja noormeestel ja ülejäänutel. Olgu kiidetud rahus ja õnnistuses püha kolmainu, kes on kõige vägevam oma aujärjel. Aamen." Nii kõlasid austusväärse Rooma paavsti sõnad jõulukuu lühikeseks kulunud päevadel Vatikani riigi kõige pühamal väljakul.
Kõikse vägevama Jumala riigi eest kõneleja läitis pärast seda palvet tuleriida, mis oli täis homoraste ja vastikuid nõidasid ja niisama ketsereid, kellest valminud leek tõusis kõrgele. Seda kõike Jumala auks ja õnnistuseks.
Loe ka: Paavst: kirik peab inimkonda kaitsma homoseksuaalsuse eest
Varem ainult Läänemere piirkonna ranna-alasid kimbutanud homorastid on hakanud sõitma üles jõgedest ja häirivad nüüd suurte linnade nagu näiteks Londoni ja Pariisi igapäevast elu. Kaitstud ei ole ka kloostrid ja väiksemad külad.
"Jumal, tee meile suurim võimalik teene ja hoia ja valva meie kehasid, päästa meid metsikute homode eest, kelle sugu meie valdusi hävitab. Vanadel ja noortel lõiguvad nad kõrisid nagu ka neitsitel ja noormeestel ja ülejäänutel. Olgu kiidetud rahus ja õnnistuses püha kolmainu, kes on kõige vägevam oma aujärjel. Aamen." Nii kõlasid austusväärse Rooma paavsti sõnad jõulukuu lühikeseks kulunud päevadel Vatikani riigi kõige pühamal väljakul.
Kõikse vägevama Jumala riigi eest kõneleja läitis pärast seda palvet tuleriida, mis oli täis homoraste ja vastikuid nõidasid ja niisama ketsereid, kellest valminud leek tõusis kõrgele. Seda kõike Jumala auks ja õnnistuseks.
Loe ka: Paavst: kirik peab inimkonda kaitsma homoseksuaalsuse eest
esmaspäev, 22. detsember 2008
President Ilves võttis vastu juudiusu
Seoses juudiusu aasta yhe tähtsyndmuse, hanukkakyynla syytamisega, teatas vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, et on ametlikult vastu võtnud juudiusu ja soovitab seda teha ka kõigil teistel Eesti kodanikel, võõrriikide kodanikest elanikel, kodakondsuseta isikutel ja illegaalidel.
"Otsustasime vahetada väikese vastiku natsiriigi imago uuenduslikuma ja originaalsema väikese vastiku juudiriigi imago vastu," selgitas president Ilves hanukka-kyynalt syydates. "Kahtlemata tihendaks see meie suhteid USA ja teiste lääneliitlastega, muutmata sealjuures midagi idarindel."
Yhtlasi on Ilves loobunud oma propagandapealiku Toomas Sildami kinnitusel eitamast karaiimi päritolu, mis seob presidenti yhelt poolt juudiusuga, aga teisalt tyrgi rahvastega, sealhulgas tyrkmeenide ja kasahhidega, kelle kodumaal leidub palju fossiilseid energiakandjaid.
esmaspäev, 8. detsember 2008
Patriarh Aleksius maetakse ka Eestisse
Eesti ja Vene õigeusu kirikute sinod leidis pärast lühikesi läbirääkimis kompromissi patriarh Aleksius II surnukeha matmise osas.
"Seisime raske otsuse ees: ühelt poolt soovis Püha Isa, et ta surnukeha maetaks Kuremäe kloostrisse nunnade keskele, teiselt poolt seisime silmitsi faktiga, et surnukeha matmine Venemaale vaenulikku natsiriiki oleks olnud äärmiselt keeruline," selgitas Moska patriarhaadi ajutine juht, metropoliit Kirill.
Kompromissi kohaselt saetakse surnukeha rituaalselt pooleks, üks, südamega pool maetakse Kuremäele, teine pool Moskvasse Jelohhovi Jumalailmumise katedraali lõunapoolsesse tiiba.
Saagimisprotseduuri kannavad üle ka Vene telekanalid.
Loe ka: TV3: Max Kauri meelest tuleks patriarh Eestisse matta
Loe ka: Aleksius II maetakse Jelohhovi Jumalailmumise peakirikusse
"Seisime raske otsuse ees: ühelt poolt soovis Püha Isa, et ta surnukeha maetaks Kuremäe kloostrisse nunnade keskele, teiselt poolt seisime silmitsi faktiga, et surnukeha matmine Venemaale vaenulikku natsiriiki oleks olnud äärmiselt keeruline," selgitas Moska patriarhaadi ajutine juht, metropoliit Kirill.
Kompromissi kohaselt saetakse surnukeha rituaalselt pooleks, üks, südamega pool maetakse Kuremäele, teine pool Moskvasse Jelohhovi Jumalailmumise katedraali lõunapoolsesse tiiba.
Saagimisprotseduuri kannavad üle ka Vene telekanalid.
Loe ka: TV3: Max Kauri meelest tuleks patriarh Eestisse matta
Loe ka: Aleksius II maetakse Jelohhovi Jumalailmumise peakirikusse
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
