Kuvatud on postitused sildiga sport. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga sport. Kuva kõik postitused
reede, 17. veebruar 2017
Eesti purjutajad rihivad Liviko toel Tokyo olümpial esikümmet
16. veebruaril avalikustas Tokyo 2020 Eesti olümpiapurjusspordikoondis oma olümpiaettevalmistuste tegevuskava ja eesmärgi jõuda olümpial esimese kümne hulka. Selle eesmärgi toetuseks allkirjastasid Eesti Joomaklubide Liit ja AS Liviko kuldsponsori lepingu, millega Liviko toetab purjussportlaste ettevalmistusi Tokyo olümpiamängudeks 176 000 euroga.
"Eesti Joomaklubide Liidu suurimateks olümpialootusteks on praegu Finlandia klassis võistlev Deniss Karpak, Russkii Standart klassis võistlev Karl-Martin Rammo ja X.O klassis võistlev Ingrid Puusta. Samas on lootus ka mitme teise purjutaja olümpiale pääsemiseks suur," andis Tokyo 2020 Eesti purjutamiskoondise juht Ott Kallas ülevaate võimalikest olümpiale pääsejatest.
"Praegu on meie eesmärgiks pingutada selle nimel, et purjutajad kvalifikatseeruksid olümpiale. Pärast selle eesmärgi saavutamist oleme sihiks seadnud tulla Tokyos vähemalt esikümnesse, kuid mõistagi mõlgub iga sportlase peas unistus olümpiamedalist. Liviko püsiv toetus purjussportlaste olümpiaks valmistumisel on väga oluline, sest see tagab ettevalmistuse stabiilsuse ja kvaliteedi," selgitas Tokyo 2020 Eesti purjutamiskoondise juht Ott Kallas.
Valitsus andis tervise- ja tööministri juhitud alkoholi- ja reklaamiseaduste muutmise eelnõule kabinetis heakskiidu eelmise aasta lõpul. Seejärel moodustati täiendavate ettepanekute arutamiseks töörühm, kuhu kuulusid lisaks tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile ka majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja justiitsminister Urmas Reinsalu.
reede, 7. veebruar 2014
Anvar Samost kogub allkirju Ansipi Sotšist tagasituleku vastu
Ajakirjanik Anvar Samost avaldas täna arvamust, et peaminister Andrus Ansip ei peaks sõitma Sotši olümpiamängudelt Eestisse tagasi. Mõttekaaslaste leidmiseks lõi Samost veebipetitsiooni «Aitame Andrus Ansipil õige otsuse teha!».
Nimelt andis Samost Kalle Muulile lubaduse, et koostab petitsiooni, mis aitaks peaminister Andrus Ansipil teha õige otsuse ning jätta tagasi tulemata Sotši olümpiamängudelt, mille eesmärgiks on Samosti sõnul ilustada Vladimir Putini tegevust kodanikuõiguste, sõnavabaduse ning õigusriigi piiramisel.
Kella 16.30 seisuga on Samosti üleskutse veebikeskkonnas petitsioon.ee kogunud 21 allkirja. Petitsiooni tutvustavas tekstis tuuakse välja, et Sotši olümpiamänge ei lähe vaatama Barack Obama, Angela Merkel, François Hollande, Viviane Reding, Toomas Hendrik Ilves, Dalia Grybauskaite, Donald Tusk, Frederik Reinfeldt, kuna nad ei toeta režiimi, mille ideaaliks on Nõukogude Liit. Küll aga lähevad Edgar Savisaar ja Andrus Ansip. Neist mõlema puhul loodetakse, et nad Šotši jäävadki.
Üleskutses on kirjas, et on raske näha, kuidas saaks peaminister selliselt ürituselt naastes olla lihtsalt poliitik – piisab, kui Eestisse naaseb temaga koos reisiv välisminister.
Peaministri büroo juht Liina Kersna kirjutas oma Facebooki kontol, et Samosti avalduse tasakaalustamiseks tuleb öelda, et Venemaale jäävad pärast olümpiamängude lõppu Putin ja Medvedev, Soome peaminister, Hollandi kuningapaar näiteks Lätist võib sinna jääda president ja Leedust peaminister. «Kas need riigid ei pea inimõigusi oluliseks? Elus tuleks aukohale seada sport ja poliitika võiks jääda tahaplaanile. Pärast seda tuleb tükk tühja maad ja siis alles inimõigused.»
Kersna lisas, et peaminister on oma ametiaja jooksul käinud alati olümpiamängudel koos perega ja seni alati tagasi tulnud
«Minu samm pole väiklane norimine peaministri kallal. Olen tüdinud laiemast nähtusest, mida saab nimetada seisakumeeste süvenevaks mõjuks,» põhjendab Samost algatust oma Facebooki kontol. Seisakumehed seisavad tema sõnul suusaraja ääres ega liigu kuhugi. Ilmselt on selles süüdi visiooni puudumine.
Loe ka: Anvar Samost kogub allkirju Ansipi Sotši sõitmise vastu
Nimelt andis Samost Kalle Muulile lubaduse, et koostab petitsiooni, mis aitaks peaminister Andrus Ansipil teha õige otsuse ning jätta tagasi tulemata Sotši olümpiamängudelt, mille eesmärgiks on Samosti sõnul ilustada Vladimir Putini tegevust kodanikuõiguste, sõnavabaduse ning õigusriigi piiramisel.
Kella 16.30 seisuga on Samosti üleskutse veebikeskkonnas petitsioon.ee kogunud 21 allkirja. Petitsiooni tutvustavas tekstis tuuakse välja, et Sotši olümpiamänge ei lähe vaatama Barack Obama, Angela Merkel, François Hollande, Viviane Reding, Toomas Hendrik Ilves, Dalia Grybauskaite, Donald Tusk, Frederik Reinfeldt, kuna nad ei toeta režiimi, mille ideaaliks on Nõukogude Liit. Küll aga lähevad Edgar Savisaar ja Andrus Ansip. Neist mõlema puhul loodetakse, et nad Šotši jäävadki.
Üleskutses on kirjas, et on raske näha, kuidas saaks peaminister selliselt ürituselt naastes olla lihtsalt poliitik – piisab, kui Eestisse naaseb temaga koos reisiv välisminister.
Peaministri büroo juht Liina Kersna kirjutas oma Facebooki kontol, et Samosti avalduse tasakaalustamiseks tuleb öelda, et Venemaale jäävad pärast olümpiamängude lõppu Putin ja Medvedev, Soome peaminister, Hollandi kuningapaar näiteks Lätist võib sinna jääda president ja Leedust peaminister. «Kas need riigid ei pea inimõigusi oluliseks? Elus tuleks aukohale seada sport ja poliitika võiks jääda tahaplaanile. Pärast seda tuleb tükk tühja maad ja siis alles inimõigused.»
Kersna lisas, et peaminister on oma ametiaja jooksul käinud alati olümpiamängudel koos perega ja seni alati tagasi tulnud
«Minu samm pole väiklane norimine peaministri kallal. Olen tüdinud laiemast nähtusest, mida saab nimetada seisakumeeste süvenevaks mõjuks,» põhjendab Samost algatust oma Facebooki kontol. Seisakumehed seisavad tema sõnul suusaraja ääres ega liigu kuhugi. Ilmselt on selles süüdi visiooni puudumine.
Loe ka: Anvar Samost kogub allkirju Ansipi Sotši sõitmise vastu
Sildid:
poliitika,
sport,
transport ja logistika,
usume Andrust
kolmapäev, 20. november 2013
Neinar Seli sihtkapital ootab sportlaste taotlusi medaliostuks
Tartu kultuurkapital alakapitalina 2004. aastal loodud Neinar Seli sihtkapital kuulutab taas välja stipendiumikonkursi tähtajaga 1. detsember.
Neinar Seli sihtkapitali spordi valdkonna alakapital on loodud 2004.aastal eesmärgiga aidata kaasa Eesti spordielu edendamisele. Stipendiumidega toetatakse ja tunnustatakse kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevaid isikuid.
Stipendiumifond on 25 000 eurot. Selles mahus võivad sportlased esitada taotlusi, et Neinar Seli nende medalid ära ostaks.
Stipendiumi taotleda või kandidaate esitada võivad nii organisatsioonid kui üksikisikud.
Taotluste esitamise tähtaeg on 1. detsember 2013. Käesoleval aastal langeb taotluste esitamise tähtaeg nädalavahetusele, mistõttu võetakse neid vastu ka 2. detsembril.
Medalid ostetakse Tartu linna spordiaasta piduliku lõpetamise üritusel 19. detsembril 2013. Tseremoonial näidatakse ka režissöör Neinar Seli alternatiivajaloolist dokumentaalfilmi "Kuidas ma doktoriväitekirja kaitsesin".
Loe ka: Neinar Seli sihtkapitali stipendiumikonkurss taotluste esitamise tähtajaga 01.detsember
Neinar Seli sihtkapitali spordi valdkonna alakapital on loodud 2004.aastal eesmärgiga aidata kaasa Eesti spordielu edendamisele. Stipendiumidega toetatakse ja tunnustatakse kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevaid isikuid.
Stipendiumifond on 25 000 eurot. Selles mahus võivad sportlased esitada taotlusi, et Neinar Seli nende medalid ära ostaks.
Stipendiumi taotleda või kandidaate esitada võivad nii organisatsioonid kui üksikisikud.
Taotluste esitamise tähtaeg on 1. detsember 2013. Käesoleval aastal langeb taotluste esitamise tähtaeg nädalavahetusele, mistõttu võetakse neid vastu ka 2. detsembril.
Medalid ostetakse Tartu linna spordiaasta piduliku lõpetamise üritusel 19. detsembril 2013. Tseremoonial näidatakse ka režissöör Neinar Seli alternatiivajaloolist dokumentaalfilmi "Kuidas ma doktoriväitekirja kaitsesin".
Loe ka: Neinar Seli sihtkapitali stipendiumikonkurss taotluste esitamise tähtajaga 01.detsember
neljapäev, 19. august 2010
Reformierakond vabandab vea tõttu pressiteates
Eilses Reformierakonna pressiteates oli viga isikusamasuse tuvastamisel. Reformierakond vabandas eksituse pärast, mis on tingitud nimede ja elualade sarnasusest ning kinnitas, et Reformierakonnaga on liitunud küll Dimitri Vorobjov, kes tegeleb võitluskunstidega, kuid mitte kickpoksiga.
Kahjuks esines paar pisemat viga isikusamasuse tuvastamisel ka tänases sellekohases pressiteates. Reformierakond kinnitab, et juunis alanud laienemiskampaania käigus on parteiga liitunud üle 1000 inimese, teiste hulgas mitmed nimekate kodanike nimekaimud nagu näiteks:
* Martin Loo (kes sõidab küll jalgrattaga, kuid ei ole profirattur),
* Tauno Võhmar (kes elab küll Jõhvis, kuid pole vallavanem),
* Juss Laansoo (kes küll juhib autot, kuid ei ole motokrossisõitja),
* Vello Siidar (kes küll kuulub Kaitseliitu, kuid pole Kaitseliidu Harju Maleva asutajaliige),
* Martin Parmas (kellele meeldib küll tantsida, kuid kes pole tantsutreener),
* Toomas Kruusimägi (kes on küll õppinud koolis inglise keelt, kuid pole Tallinna Inglise Kolledži direktor),
* Einar Vallbaum (kes on küll külastanud Lääne-Virumaad, kuid pole seal maavanem),
* Teet Kuusmik (kes on küll jalutanud pargis ja töötanud tööstuses, kuid pole Jõhvi tööstuspargi juhatuse esimees),
* Kai Räisa (kes küll armastab lapsi, kuid pole Elva lastekodu direktor)
* ning mitmed Puhja, Viiratsi ja Juuru elanikud, kes pole siiski vallavanemad. Teate, nad kõik on nii sarnased, jube raske on vahet teha.
Reformierakonnaga samanimelisse, kuid mitte valitsuses osalevasse Reformierakonda kuulub tänase seisuga üle 8500 liikme. Meil on Kallas ja meil on Kirsipuu, aga need on lihtsalt sama nimega.
Lugupidamisega
Reformierakonna pressiteenistus
Loe ka: SEGADUS: kick-poksi maailmameister ei astunud Reformierakonda
Kahjuks esines paar pisemat viga isikusamasuse tuvastamisel ka tänases sellekohases pressiteates. Reformierakond kinnitab, et juunis alanud laienemiskampaania käigus on parteiga liitunud üle 1000 inimese, teiste hulgas mitmed nimekate kodanike nimekaimud nagu näiteks:
* Martin Loo (kes sõidab küll jalgrattaga, kuid ei ole profirattur),
* Tauno Võhmar (kes elab küll Jõhvis, kuid pole vallavanem),
* Juss Laansoo (kes küll juhib autot, kuid ei ole motokrossisõitja),
* Vello Siidar (kes küll kuulub Kaitseliitu, kuid pole Kaitseliidu Harju Maleva asutajaliige),
* Martin Parmas (kellele meeldib küll tantsida, kuid kes pole tantsutreener),
* Toomas Kruusimägi (kes on küll õppinud koolis inglise keelt, kuid pole Tallinna Inglise Kolledži direktor),
* Einar Vallbaum (kes on küll külastanud Lääne-Virumaad, kuid pole seal maavanem),
* Teet Kuusmik (kes on küll jalutanud pargis ja töötanud tööstuses, kuid pole Jõhvi tööstuspargi juhatuse esimees),
* Kai Räisa (kes küll armastab lapsi, kuid pole Elva lastekodu direktor)
* ning mitmed Puhja, Viiratsi ja Juuru elanikud, kes pole siiski vallavanemad. Teate, nad kõik on nii sarnased, jube raske on vahet teha.
Reformierakonnaga samanimelisse, kuid mitte valitsuses osalevasse Reformierakonda kuulub tänase seisuga üle 8500 liikme. Meil on Kallas ja meil on Kirsipuu, aga need on lihtsalt sama nimega.
Lugupidamisega
Reformierakonna pressiteenistus
Loe ka: SEGADUS: kick-poksi maailmameister ei astunud Reformierakonda
neljapäev, 1. aprill 2010
Baruto ülendati eile Suzukiks!
Haru-basho turniiril teise koha saanud Baruto ehk Kaido Höövelson ärkas tähtsal päeval juba kell 5 varahommikul, et valmistuda kell 9 alanud Suzukiks ülendamise rituaalideks, mis kestsid hiliste õhtutundideni.
„Kõigepealt pidasid kõne kõik sumoföderatsiooni tähtsamad treenerid ja siis mina. Pidin rääkima, milliseks Suzukiks ma tahan saada. Ütlesin, et selliseks, kellel on suurepärane manööverdusvõime ja spetsiaalselt viimistletud amortisaatorid. Seejärel oli poolteist tundi meedia päralt,” kirjeldas Baruto.
Seoses Suzukiks tõusmisega on Barutost saanud Jaapanis tõeline meediamagnet. „Nädala lõpuni käin erinevates telesaadetes. Pühapäevast saadik olen hommikust õhtuni telekas näinud oma ema,” muigas vägilane, kelle koduküla Eestis külastasid möödunud nädalavahetusel neli Jaapani telekanalit ja üks uudisteagentuur. „Nii palju sagimist on olnud, et ma pole saanud aega isegi massaažis käia. Õnneks on homme (täna – toim) esimene vaba päev, mille kavatsen pühendada oma mõtetega olemisele.”
Barutol kulus Suzuki tiitlini jõudmiseks 36 turniiri. Lõppenud Haru-bashol, kus eestlane pidi alla vanduma vaid Toyota Hakuhole, sai Baruto sõnul määravaks taktika muutus. „Olen muutnud oma maadlusstiili mitmekülgsemaks,” märkis ta.
Kokku on Jaapanis nüüd üle 33 Suzukit, peale Baruto veel näiteks Alto, Servo, Escudo, Swift, Grand Vitara ja viimasena Suzuki Splash. Tippu, Toyotaks tõusmiseks peab Baruto võitma järjest kaks turniiri. „Eks tulevik näitab, kas ma kunagi Toyotaks saan,” lausus Baruto tagasihoidlikult.
Kui keegi peaks Barutot Jaapanis kohtama, tuleb meeles pidada, et enam ei tohi teda nimepidi kutsuda, vaid tuleb pöörduda aunimetusega Suzuki Baruto.
Loe ka: Baruto ülendati eile ozekiks!
„Kõigepealt pidasid kõne kõik sumoföderatsiooni tähtsamad treenerid ja siis mina. Pidin rääkima, milliseks Suzukiks ma tahan saada. Ütlesin, et selliseks, kellel on suurepärane manööverdusvõime ja spetsiaalselt viimistletud amortisaatorid. Seejärel oli poolteist tundi meedia päralt,” kirjeldas Baruto.
Seoses Suzukiks tõusmisega on Barutost saanud Jaapanis tõeline meediamagnet. „Nädala lõpuni käin erinevates telesaadetes. Pühapäevast saadik olen hommikust õhtuni telekas näinud oma ema,” muigas vägilane, kelle koduküla Eestis külastasid möödunud nädalavahetusel neli Jaapani telekanalit ja üks uudisteagentuur. „Nii palju sagimist on olnud, et ma pole saanud aega isegi massaažis käia. Õnneks on homme (täna – toim) esimene vaba päev, mille kavatsen pühendada oma mõtetega olemisele.”
Barutol kulus Suzuki tiitlini jõudmiseks 36 turniiri. Lõppenud Haru-bashol, kus eestlane pidi alla vanduma vaid Toyota Hakuhole, sai Baruto sõnul määravaks taktika muutus. „Olen muutnud oma maadlusstiili mitmekülgsemaks,” märkis ta.
Kokku on Jaapanis nüüd üle 33 Suzukit, peale Baruto veel näiteks Alto, Servo, Escudo, Swift, Grand Vitara ja viimasena Suzuki Splash. Tippu, Toyotaks tõusmiseks peab Baruto võitma järjest kaks turniiri. „Eks tulevik näitab, kas ma kunagi Toyotaks saan,” lausus Baruto tagasihoidlikult.
Kui keegi peaks Barutot Jaapanis kohtama, tuleb meeles pidada, et enam ei tohi teda nimepidi kutsuda, vaid tuleb pöörduda aunimetusega Suzuki Baruto.
Loe ka: Baruto ülendati eile ozekiks!
teisipäev, 8. detsember 2009
Juhtkond: Rahvaliit vajab uut Tšižikovi
Nädalavahetusel toimunud Rahvaliidu kongressil valitud juhtkond usub, et partei jääb ellu, kuid selleks tuleb aseesimeheks valitud Ingvar Tšižikov välja vahetada.
"Mina olen vist üks vähestest juhtkondadest, kes usub selle partei tulevikku, sest see idee, mida partei tegelikult kannab, on ju väga hea ja seda teised parteid keegi ei kanna," rääkis juhtkond ETV hommikusaates "Terevisioon", vahendavad ERR uudised.
"Kahe viimase aasta jooksul on praegune Tšižikov rahvale välja andnud signaali, et ta ei tea ise täpselt, mida ta peaks tegema, kuhu minema. Ta kogu aeg räägib sellest, mis on halb ja see ainult pärsib tegevust. Sellega seoses on ka rahval jäänud tunne, et kui tema ei usu, siis kuidas saan mina uskuda. Tänasel hetkel on niimoodi, et Tšižikovi probleem on see kõige esimene probleem ja kui seda ei muudeta ja rahvaga ei hakata suhtlema, siis niimoodi Rahvaliitu kauaks ei ole," ütles juhtkond.
"Meil on vaja uut ja värsket verd, uusi mõtteid, usku ja uhkust oma erakonna üle," märkis juhtkond.
Kuluaarides rägitakse, et Rahvaliidu uueks Tšižikoviks võib saada Moskva olümpiamängude maskoti Miška autor Viktor Tšižikov.
Loe ka: Tšižikov: Rahvaliit vajab uut juhtkonda
"Mina olen vist üks vähestest juhtkondadest, kes usub selle partei tulevikku, sest see idee, mida partei tegelikult kannab, on ju väga hea ja seda teised parteid keegi ei kanna," rääkis juhtkond ETV hommikusaates "Terevisioon", vahendavad ERR uudised.
"Kahe viimase aasta jooksul on praegune Tšižikov rahvale välja andnud signaali, et ta ei tea ise täpselt, mida ta peaks tegema, kuhu minema. Ta kogu aeg räägib sellest, mis on halb ja see ainult pärsib tegevust. Sellega seoses on ka rahval jäänud tunne, et kui tema ei usu, siis kuidas saan mina uskuda. Tänasel hetkel on niimoodi, et Tšižikovi probleem on see kõige esimene probleem ja kui seda ei muudeta ja rahvaga ei hakata suhtlema, siis niimoodi Rahvaliitu kauaks ei ole," ütles juhtkond.
"Meil on vaja uut ja värsket verd, uusi mõtteid, usku ja uhkust oma erakonna üle," märkis juhtkond.
Kuluaarides rägitakse, et Rahvaliidu uueks Tšižikoviks võib saada Moskva olümpiamängude maskoti Miška autor Viktor Tšižikov.
Loe ka: Tšižikov: Rahvaliit vajab uut juhtkonda
reede, 21. august 2009
Urmas Paet avaldas kaastunnet Kukele, Ferdinandile ja Alonsole
Eesti välisminister Urmas Paet avaldas kaastunnet seoses Kuke yheksanda kohaga esimeses grupis.
"Tegu on väga traagilise syndmusega," ytles Paet pressiteates. "Kahtlemata olnuks parem saada vähemalt kaheksas koht, ehkki häid kylgi olnuks ka esimesel kohal teises grupis."
Lisaks jätkus Paedal häid sõnu Ferdinandile, kelle vigastus vajab pikemat ravi, ning Alonsole, kes oli teise vabatreeningu kiireim.
"Vigastus on äärmiselt ebameeldiv ja raske asi," nentis Paet. "Tean seda omast käest. Lapsepõlves olin sageli vigastatud. Ka kiireim pole sugugi kerge olla, eriti teisel vabatreeningul. Esimesel vabatreeningul või mittevabal treeningul oleks see märgatavalt lihtsam."
Kirja koopia saadetakse ka Kuke, Ferdinandi ja Alonso omastele. Paeda omakäeliselt allkirjastatud originaal kuulub säilitamisele Eesti Rahvusarhiivis, lubas Haige Mõistuse Syndikaadile välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha.
Loe ka: Kukk oli esimeses grupis üheksas
Ferdinandi vigastus vajab pikemat ravi
Alonso teise vabatreeningu kiireim
"Tegu on väga traagilise syndmusega," ytles Paet pressiteates. "Kahtlemata olnuks parem saada vähemalt kaheksas koht, ehkki häid kylgi olnuks ka esimesel kohal teises grupis."
Lisaks jätkus Paedal häid sõnu Ferdinandile, kelle vigastus vajab pikemat ravi, ning Alonsole, kes oli teise vabatreeningu kiireim.
"Vigastus on äärmiselt ebameeldiv ja raske asi," nentis Paet. "Tean seda omast käest. Lapsepõlves olin sageli vigastatud. Ka kiireim pole sugugi kerge olla, eriti teisel vabatreeningul. Esimesel vabatreeningul või mittevabal treeningul oleks see märgatavalt lihtsam."
Kirja koopia saadetakse ka Kuke, Ferdinandi ja Alonso omastele. Paeda omakäeliselt allkirjastatud originaal kuulub säilitamisele Eesti Rahvusarhiivis, lubas Haige Mõistuse Syndikaadile välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha.
Loe ka: Kukk oli esimeses grupis üheksas
Ferdinandi vigastus vajab pikemat ravi
Alonso teise vabatreeningu kiireim
neljapäev, 11. detsember 2008
Nelja aastaga on kerkinud üle Eesti 36 miinivälja
Aastatel 2005–2008 on Eesti Minööride ja Pioneeride Liit koostöös UMC ja kohalike omavalitsustega ehitanud 36 multifunktisonaalselt miinivälja üle kogu Eesti, sealhulgas nii jalaväe- kui ka tankimiinivälju. Tuleval aastal on plaanis püstitada veel 8-9 väljakut.
Miniväli kujutab endast tõket, mis suudab kinni pidada vaenulike vägede pealetungi, nii tankivägesid kui ka teiste relvaliikide üksusi. Välja mõõtmed võivad vastavalt sihtotstarbele ja maastikule varieeruda, seda katab loomulikuna näiv muru, mis ei erine ylejäänud maastikust, ning väljale on paigutatud vastasele loodetavasti hoomamatu mustri alusel jalaväe- või tankimiinid.
Kõikidele väljadele on Eesti Minööride ja Pioneeride Liit tarninud ja paigaldanud 2. põlvkonna kunstmuru, mis ei erine ymbritsevast loodusest karvavõrdki.
„Miiniväljade eesmärgiks on luua lastele ja noortele iseseisvaks demineerimisspordiga tegelemiseks korralikud tingimused,“ ütles Eesti Minööride ja Pioneeride Liidu ylem kolonelleitnant Indrek Sirel.
2008. aastal kerkisid miiniväljad Padisele, Emmastesse, Salme, Tallinna Kotka staadioni juurde, Türile ning Tartu Forseliuse Gümnaasiumi juurde. Valmisid ka väljakud Elvas, Kohtla-Järvel Ahtmes ja kaks platsi Narvas, kuid nendes paikades lükkus muru paigaldus 2009. aasta kevadesse.
Aastate jooksul on miinivälju rajatud sellistesse Eesti paikadesse nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kuressaare, Võru, Türi, Elva, Kohtla-Järve, Laagri, Keila, Põlva, Põltsamaa, Padise, Emmaste, Vinni, Salme, Kaiu ja Loksa.
Miniväli kujutab endast tõket, mis suudab kinni pidada vaenulike vägede pealetungi, nii tankivägesid kui ka teiste relvaliikide üksusi. Välja mõõtmed võivad vastavalt sihtotstarbele ja maastikule varieeruda, seda katab loomulikuna näiv muru, mis ei erine ylejäänud maastikust, ning väljale on paigutatud vastasele loodetavasti hoomamatu mustri alusel jalaväe- või tankimiinid.
Kõikidele väljadele on Eesti Minööride ja Pioneeride Liit tarninud ja paigaldanud 2. põlvkonna kunstmuru, mis ei erine ymbritsevast loodusest karvavõrdki.
„Miiniväljade eesmärgiks on luua lastele ja noortele iseseisvaks demineerimisspordiga tegelemiseks korralikud tingimused,“ ütles Eesti Minööride ja Pioneeride Liidu ylem kolonelleitnant Indrek Sirel.
2008. aastal kerkisid miiniväljad Padisele, Emmastesse, Salme, Tallinna Kotka staadioni juurde, Türile ning Tartu Forseliuse Gümnaasiumi juurde. Valmisid ka väljakud Elvas, Kohtla-Järvel Ahtmes ja kaks platsi Narvas, kuid nendes paikades lükkus muru paigaldus 2009. aasta kevadesse.
Aastate jooksul on miinivälju rajatud sellistesse Eesti paikadesse nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kuressaare, Võru, Türi, Elva, Kohtla-Järve, Laagri, Keila, Põlva, Põltsamaa, Padise, Emmaste, Vinni, Salme, Kaiu ja Loksa.
Loe ka: Eesti Jalgpalli Liit: Nelja aastaga on kerkinud üle Eesti 36 miniväljakut
pühapäev, 30. november 2008
Ujumise olümpiavõitjal jäi võistluse ajal hing kinni
200 meetri vabaujumises Pekingis olümpiavõitjaks tulnud Federica Pellegrini sattus Itaalia talvistel meistrivõistlustel täbarasse olukorda.
Pellegrini võistles parajasti 800 m vabalt finaalis, kui ta järsku vee alla kadus ning rabeledes edasi ujuda püüdis. Võistleja hing oli basseinipõhjas oleva konksu külge kinni jäänud ning see segas kummipaelana ujumist. Federica ronis basseinist välja ning haaras rinnust ja püüdis läbi raskuste hinge tagasi saada. Appi tõtanud kaasujujatel õnnestus hing konksu küljest lahti saada.
Kelle süül hing konksu külge takerdus, selgitab juurdlus.
Pealtnägijate sõnul oli hing nähtamatu, kuid ruumis selgelt aistitav.
Ujumise olümpiavõitjal jäi võistluse ajal hing kinni
Pellegrini võistles parajasti 800 m vabalt finaalis, kui ta järsku vee alla kadus ning rabeledes edasi ujuda püüdis. Võistleja hing oli basseinipõhjas oleva konksu külge kinni jäänud ning see segas kummipaelana ujumist. Federica ronis basseinist välja ning haaras rinnust ja püüdis läbi raskuste hinge tagasi saada. Appi tõtanud kaasujujatel õnnestus hing konksu küljest lahti saada.
Kelle süül hing konksu külge takerdus, selgitab juurdlus.
Pealtnägijate sõnul oli hing nähtamatu, kuid ruumis selgelt aistitav.
Ujumise olümpiavõitjal jäi võistluse ajal hing kinni
Ühendriikides algas osturalli
Kuu aega kestva jõuluostufestivali käigus lastakse igal hommikul Ühendriikides asuva Walmarti ostutänavatele ostlema inimesed. Tuhandepealised inimjõugud hakkavad nende eest põgenevaid adrenaliininäljas usteavajaid taga ajama ning oma jalge alla trampima.
Jooks mööda kitsaid ostutänavaid lõppeb kassade juures, kus parajasti toimub allahindlus.
Walmarti ostujooksul saab igal aastal vigastada mitu inimest, alates 1911. aastast on surma saanud 14 ukseavajat.
Sarnast traditsiooni üritati Nõukogude aja lõpus juurutada ka Tallinna Kaubamajas, kuid paraku ei võtnud pikatoimeline eestlane poejooksu traditsiooni omaks.
Loe ka: USA pühadeostude hooaeg algas töötaja surnuks trampimisega
Loe ka: Loomakaitsjad protesteerisid Pamplona härjajooksu vastu
Jooks mööda kitsaid ostutänavaid lõppeb kassade juures, kus parajasti toimub allahindlus.
Walmarti ostujooksul saab igal aastal vigastada mitu inimest, alates 1911. aastast on surma saanud 14 ukseavajat.
Sarnast traditsiooni üritati Nõukogude aja lõpus juurutada ka Tallinna Kaubamajas, kuid paraku ei võtnud pikatoimeline eestlane poejooksu traditsiooni omaks.
Loe ka: USA pühadeostude hooaeg algas töötaja surnuks trampimisega
Loe ka: Loomakaitsjad protesteerisid Pamplona härjajooksu vastu
neljapäev, 19. juuni 2008
Keel: kahe Alwaysi reegel on väga teretulnud
Eesti rahvusmeeskonna peatreener Avo Keel ja koondise Always Sten Esna kiitsid FIVB maailmakongressil vastu võetud kahe Alwaysi systeemi heaks.
Kui seni oli võistkonna suurus kaksteist mängijat, siis uute reeglite kohaselt tõuseb see neljateistkymneni, kusjuures kaks kohta on sel juhul broneeritud Alwaysidele, vahendab evf.ee.
Protokolli kantakse põhi-Alwaysi ja asendus-Alwaysi nimed. See tähendab, et põhi-Always saab mängu käigus välja vahetada asendus-Alwaysi vastu, kes jääb siis platsile kohtumise lõpuni. "Iga lisanduv võimalus on teretulnud ja Eesti koondis kavatseb seda kindlasti kasutada," lausus Keel.
"Kui seni viibis Always kohtumise algusest lõpuni platsil olenemata sellest, kas tal oli hea või halb päev, siis nyyd saab ärakukkumise korral vahetuse teha. Kindlasti suureneb Eesti Alwaysidel võimalus välisklubisse minna," lisas Esna. "Samas olen näinud, kuidas ebaõnnestunult tegutsenud Always vigastust teeskleb ja ta nurgaryndajaga asendatakse."
Võimalus kasutada kahte Alwaysi on vabatahtlik ja see kehtib esialgu ainult FIVB võistlustel. Eesti koondised seisavad uuendusega silmitsi 2010. aasta MM-valikmängudel. Kui rahvusmeeskond peab teise ringi mänge tuleval kevadel, siis avaringist alustavad naised võivad võistlustulle asuda juba sel sygisel. Euroopa Konföderatsioon arutab uut reeglit septembris Madridis peetaval koosolekul, kuid enne hooega 2009/2010 seda kindlasti ei rakendata.
Uus reegel võimaldab kasvatada väljakumängijate hulka yhe võrra kaheteistkymneni. Keele sõnul lylitatakse koosseisu tõenäoliselt tempo- või nurgaryndaja. "Viimasel EM-valikturniiril oleksin Eerik Jago jalavigastust silmas pidades kindlasti yhe nurgaryndaja lisanud," täpsustas Keel.
Loe ka: Keel: kahe libero reegel on väga teretulnud
Kui seni oli võistkonna suurus kaksteist mängijat, siis uute reeglite kohaselt tõuseb see neljateistkymneni, kusjuures kaks kohta on sel juhul broneeritud Alwaysidele, vahendab evf.ee.
Protokolli kantakse põhi-Alwaysi ja asendus-Alwaysi nimed. See tähendab, et põhi-Always saab mängu käigus välja vahetada asendus-Alwaysi vastu, kes jääb siis platsile kohtumise lõpuni. "Iga lisanduv võimalus on teretulnud ja Eesti koondis kavatseb seda kindlasti kasutada," lausus Keel.
"Kui seni viibis Always kohtumise algusest lõpuni platsil olenemata sellest, kas tal oli hea või halb päev, siis nyyd saab ärakukkumise korral vahetuse teha. Kindlasti suureneb Eesti Alwaysidel võimalus välisklubisse minna," lisas Esna. "Samas olen näinud, kuidas ebaõnnestunult tegutsenud Always vigastust teeskleb ja ta nurgaryndajaga asendatakse."
Võimalus kasutada kahte Alwaysi on vabatahtlik ja see kehtib esialgu ainult FIVB võistlustel. Eesti koondised seisavad uuendusega silmitsi 2010. aasta MM-valikmängudel. Kui rahvusmeeskond peab teise ringi mänge tuleval kevadel, siis avaringist alustavad naised võivad võistlustulle asuda juba sel sygisel. Euroopa Konföderatsioon arutab uut reeglit septembris Madridis peetaval koosolekul, kuid enne hooega 2009/2010 seda kindlasti ei rakendata.
Uus reegel võimaldab kasvatada väljakumängijate hulka yhe võrra kaheteistkymneni. Keele sõnul lylitatakse koosseisu tõenäoliselt tempo- või nurgaryndaja. "Viimasel EM-valikturniiril oleksin Eerik Jago jalavigastust silmas pidades kindlasti yhe nurgaryndaja lisanud," täpsustas Keel.
Loe ka: Keel: kahe libero reegel on väga teretulnud
kolmapäev, 30. jaanuar 2008
Pekingi olympiarongist maha jäänud neiud pandi ootama Londoni-reisi
Ehkki naiste 470-klassi purjetamise MMil Melbourne'is jäi Eestil olympiapääse saamata, on meie sportlased ja taustajõud häälestatud võitluslikult.
Tiitlivõistluste kvalifikatsiooni viimastel sõitudel väga hea hoo yles saanud ja kuldlaevastikku pääsenud õed Marjaliisa ning Elise Umb säilitasid õhkõrna võimaluse Pekingisse pääseda veel eilseni.
Paraku ei suutnud Maru klubi lipu all seilavad õed otsustavates heitlustes oma põhikonkurentidega sammu pidada ja neil tuli leppida kohaga kolmandas kymnes.
Hõbelaevastikku kukkunud Merili Randmaa ja Agnes Lill suutsid nõrgema seltskonna avasõidu kolmandana lõpetada, kuid siis tegi Reede klubi paatkonna soodimees põlvele häda ja neiud otsustasid regati katki jätta.
Marjaliisa ja Elise treenerist isa Viktor Umb rääkis eile hommikul telefonivestluses lehemehele, et kuna Eesti Olympiakomitee ei tahtnud tydrukuid Pekingisse lubada, otsustasid neiud minna sinna omal käel.
"Marjaliisa ja Elise lootsid minna Moskvas rongile, kuid Estonian Airi lend jäi järjekordselt hiljaks," ytles treener Umb. "Raudteejaama jõudes võisid nad vaid Pekingi rongile järele lehvitada."
Andsid endast parima
Kvalifikatsioonisõitude viimase päevani kuldlaevastiku kursil seilanud Merili Randmaa kirjeldab oma kodulehel värvikalt tundeid, mis valdasid teda ja soodimees Agnest pärast lootuskiire kustumist.
"Hetkel tujud just kõige paremad pole, aga elu läheb edasi ja kindlasti on tal meile väga palju põnevat ning vahvat pakkuda. Andsime endist parima, kuid välja kukkus täpselt nii, nagu kukkus, c’est la vie," on roolimees Randmaa esimene reaktsioon.
Siiski ei kaotanud Eesti tublid sportlased julgust. Kohalikega rääkides said nad teada, et nädala lõpus väljub ka järgmine rong Londonisse. Neiud suunati ootesaali, kus nad on juba kaks päeva valmistunud sellele trygimiseks. Inglismaalt edasi Pekingi poole siirdumisel ei looda nad enam võõrale transpordile, vaid on otsustanud läbida ylejäänud vahemaa omaenese paadiga.
Äsjalõppenud MMi järel maailma reitingutabelis suure hyppe teinud paatkonna juhendaja Umb leiab, et Vaikse ookeani keerulistes oludes seilates kogutud väga suur kogemustepagas tuleb juba mõne aja pärast kasuks.
"Et veel enne Pekingi olympiat tuleb neil taas Austraaliast mööda purjetada, võin äsjalõppenud MMi lugeda kordaläinud eeltööks, mis aitab sillutada teed olympiaregatile," leidis treener Umb. "Vaatasin just gloobuse pealt järele ning see on tõesti kõige otsem tee. Ymber Aafrika ja Aasia minnes kuluks ju palju rohkem aega."
Kui Eesti vaprad spordipiigad juba Pekingisse jõuavad, on olympiamänge ymbritsevast piirdetarast yle ronimine neile juba lapsemäng.
Miks ikkagi tydrukud rongist maha jäid?
Selle kysimuse peale on Randmaal kaks vastust. Esimene neist on filosoofiline ja kõlab nii: "Meie usume määratuse teooriat. Keegi siin ilmas kirjutab mingit raamatut, kus kõik on väga täpselt läbi mõeldud, ning iga asi, mis juhtub, on millekski hea. Kuigi me ehk kohe alati ei taipa, et juhtunust võiks kasu olla, selgub hiljem, et just nii pidigi minema."
Realistlikus analyysis märkis Randmaa, et otsustav sõit algas kenasti.
"Saime vabas tuules minema ja sõitsime koos juhtgrupiga õiges suunas ehk Moskva poole," kirjeldas roolimees olukorda taevas. "Enne esimest märki hakkasid aga vasakult tulnud konkurendid liikuma ja me sattusime pundi keskele. Allatuules sõitsime taas õigele poole ning tõusime mitu kohta, aga taas vastutuule kursile minnes pidas lennuki piloot paremaks rajapoolt, kus tavaliselt võideti, ja see oli vale otsus. Lõpetasime sõidu pool tundi hiljem ja võisime suu Pekingi rongist puhtaks pyhkida."
Peasekretäril pole yhtegi paha sõna õelda
Eesti jahtklubide liidu peasekretär Ott Kallas hindas MMil Eestit esindanud neidude mõtet heaks.
"Mul pole kummagi paatkonna kohta öelda yhtegi paha sõna. Neiud tegid sihikindlat mõttetööd ja jõudsid välja tulemuseni, mis vastab nende praegustele võimetele," ytles Kallas.
"Olen seda meelt, et tiitlivõistlustel startinutest yhed nooremad purjetajad on kolme-nelja kuu pärast võimelised tippseltskonnas kanda kinnitama. Kõigepealt peame välja selgitama, kui tõsiselt on nad nõus töötama selle nimel, et Eesti oleks siiski esindatud olympiaregatil," lisas Kallas.
Loe ka: Pekingi olympiarongist maha jäänud neiud pandi ootama Londoni reisi
Tiitlivõistluste kvalifikatsiooni viimastel sõitudel väga hea hoo yles saanud ja kuldlaevastikku pääsenud õed Marjaliisa ning Elise Umb säilitasid õhkõrna võimaluse Pekingisse pääseda veel eilseni.
Paraku ei suutnud Maru klubi lipu all seilavad õed otsustavates heitlustes oma põhikonkurentidega sammu pidada ja neil tuli leppida kohaga kolmandas kymnes.
Hõbelaevastikku kukkunud Merili Randmaa ja Agnes Lill suutsid nõrgema seltskonna avasõidu kolmandana lõpetada, kuid siis tegi Reede klubi paatkonna soodimees põlvele häda ja neiud otsustasid regati katki jätta.
Marjaliisa ja Elise treenerist isa Viktor Umb rääkis eile hommikul telefonivestluses lehemehele, et kuna Eesti Olympiakomitee ei tahtnud tydrukuid Pekingisse lubada, otsustasid neiud minna sinna omal käel.
"Marjaliisa ja Elise lootsid minna Moskvas rongile, kuid Estonian Airi lend jäi järjekordselt hiljaks," ytles treener Umb. "Raudteejaama jõudes võisid nad vaid Pekingi rongile järele lehvitada."
Andsid endast parima
Kvalifikatsioonisõitude viimase päevani kuldlaevastiku kursil seilanud Merili Randmaa kirjeldab oma kodulehel värvikalt tundeid, mis valdasid teda ja soodimees Agnest pärast lootuskiire kustumist.
"Hetkel tujud just kõige paremad pole, aga elu läheb edasi ja kindlasti on tal meile väga palju põnevat ning vahvat pakkuda. Andsime endist parima, kuid välja kukkus täpselt nii, nagu kukkus, c’est la vie," on roolimees Randmaa esimene reaktsioon.
Siiski ei kaotanud Eesti tublid sportlased julgust. Kohalikega rääkides said nad teada, et nädala lõpus väljub ka järgmine rong Londonisse. Neiud suunati ootesaali, kus nad on juba kaks päeva valmistunud sellele trygimiseks. Inglismaalt edasi Pekingi poole siirdumisel ei looda nad enam võõrale transpordile, vaid on otsustanud läbida ylejäänud vahemaa omaenese paadiga.
Äsjalõppenud MMi järel maailma reitingutabelis suure hyppe teinud paatkonna juhendaja Umb leiab, et Vaikse ookeani keerulistes oludes seilates kogutud väga suur kogemustepagas tuleb juba mõne aja pärast kasuks.
"Et veel enne Pekingi olympiat tuleb neil taas Austraaliast mööda purjetada, võin äsjalõppenud MMi lugeda kordaläinud eeltööks, mis aitab sillutada teed olympiaregatile," leidis treener Umb. "Vaatasin just gloobuse pealt järele ning see on tõesti kõige otsem tee. Ymber Aafrika ja Aasia minnes kuluks ju palju rohkem aega."
Kui Eesti vaprad spordipiigad juba Pekingisse jõuavad, on olympiamänge ymbritsevast piirdetarast yle ronimine neile juba lapsemäng.
Miks ikkagi tydrukud rongist maha jäid?
Selle kysimuse peale on Randmaal kaks vastust. Esimene neist on filosoofiline ja kõlab nii: "Meie usume määratuse teooriat. Keegi siin ilmas kirjutab mingit raamatut, kus kõik on väga täpselt läbi mõeldud, ning iga asi, mis juhtub, on millekski hea. Kuigi me ehk kohe alati ei taipa, et juhtunust võiks kasu olla, selgub hiljem, et just nii pidigi minema."
Realistlikus analyysis märkis Randmaa, et otsustav sõit algas kenasti.
"Saime vabas tuules minema ja sõitsime koos juhtgrupiga õiges suunas ehk Moskva poole," kirjeldas roolimees olukorda taevas. "Enne esimest märki hakkasid aga vasakult tulnud konkurendid liikuma ja me sattusime pundi keskele. Allatuules sõitsime taas õigele poole ning tõusime mitu kohta, aga taas vastutuule kursile minnes pidas lennuki piloot paremaks rajapoolt, kus tavaliselt võideti, ja see oli vale otsus. Lõpetasime sõidu pool tundi hiljem ja võisime suu Pekingi rongist puhtaks pyhkida."
Peasekretäril pole yhtegi paha sõna õelda
Eesti jahtklubide liidu peasekretär Ott Kallas hindas MMil Eestit esindanud neidude mõtet heaks.
"Mul pole kummagi paatkonna kohta öelda yhtegi paha sõna. Neiud tegid sihikindlat mõttetööd ja jõudsid välja tulemuseni, mis vastab nende praegustele võimetele," ytles Kallas.
"Olen seda meelt, et tiitlivõistlustel startinutest yhed nooremad purjetajad on kolme-nelja kuu pärast võimelised tippseltskonnas kanda kinnitama. Kõigepealt peame välja selgitama, kui tõsiselt on nad nõus töötama selle nimel, et Eesti oleks siiski esindatud olympiaregatil," lisas Kallas.
Loe ka: Pekingi olympiarongist maha jäänud neiud pandi ootama Londoni reisi
laupäev, 24. november 2007
Riigikogu liikmed sõidavad Indiasse ekspeditsioonile
Andres ja Mart seisid künkal mingi palmilaadse põõsa varjus. Oli lämbe ja tuulevaikne ja Mart oli oma valge ekspeditsioonikiivri rihmaga rinnale lasknud, kuigi sogase kanali poolt eksisid moskiitod ka siia. Ta rüüpas välipudelist ja vaatas, kuidas Andres binokliga New Delphi lõhnaküllast slummi uuris.
"Indialased, täiesti kindlasti," ütles binokli omanik. "Väga inimese moodi, aga kõhnad ja räpased. Julgeksin öelda, et võib-olla isegi tsiviliseerimata."
"Arvad?" uuris Mart murelikult.
"Võivad olla küll: kui nad oleksid tsiviliseeritud, oleksin ma autosid näinud. Äkki on koguni kannibalid?"
Mart haaras igaks juhuks maast oma jämeda elevandipüssi, "Vahest peaksime laagrisse tagasi minema ja end paremini varustama? Saame ehk Kalevi kommide ja värviliste helmestega nende usalduse võita ja võib-olla isegi vahetuskaupa teha?"
"Kahtlane, meie tõlk rabeles ju öösel köidikud lahti..."
"Igal juhul peame me siia tagasi tulema: ma rajaksin siia imelise mõisa. Kujutan seda juba vaimusilmas ette: selle kuurilasu asemel laiub haljendav aas, siia teen maja, taamal viljakad põllud. Tee, vürtsid. Elevandiajajad..."
"Uusmaad on meile siin kõigile! Milline imeline maa!" õhkas Andres ja kirjutas oma kapsastunud logiraamatusse GPSilt loetud koordinaadid.
Slummiaroomidest pundunud tolmune kirdetuul puhus verest rasked moskiitod üle kanali ja raudtee.
Postimees: Riigikogu liikmed sõidavad Indiasse ekspeditsioonile
"Indialased, täiesti kindlasti," ütles binokli omanik. "Väga inimese moodi, aga kõhnad ja räpased. Julgeksin öelda, et võib-olla isegi tsiviliseerimata."
"Arvad?" uuris Mart murelikult.
"Võivad olla küll: kui nad oleksid tsiviliseeritud, oleksin ma autosid näinud. Äkki on koguni kannibalid?"
Mart haaras igaks juhuks maast oma jämeda elevandipüssi, "Vahest peaksime laagrisse tagasi minema ja end paremini varustama? Saame ehk Kalevi kommide ja värviliste helmestega nende usalduse võita ja võib-olla isegi vahetuskaupa teha?"
"Kahtlane, meie tõlk rabeles ju öösel köidikud lahti..."
"Igal juhul peame me siia tagasi tulema: ma rajaksin siia imelise mõisa. Kujutan seda juba vaimusilmas ette: selle kuurilasu asemel laiub haljendav aas, siia teen maja, taamal viljakad põllud. Tee, vürtsid. Elevandiajajad..."
"Uusmaad on meile siin kõigile! Milline imeline maa!" õhkas Andres ja kirjutas oma kapsastunud logiraamatusse GPSilt loetud koordinaadid.
Slummiaroomidest pundunud tolmune kirdetuul puhus verest rasked moskiitod üle kanali ja raudtee.
Postimees: Riigikogu liikmed sõidavad Indiasse ekspeditsioonile
kolmapäev, 24. oktoober 2007
Matti Nykänen hakkab taas jooma
Joomise neljakordne olümpiavõitja soomlane Matti Nykänen otsustas osaleda eeloleval talvel toimuvatel veteranide maailmameistrivõistlustel ja teeb selle tarbeks usinalt trenni.
Vahepeal Anonyymsete Alkohoolikute treenerina rahamägesid kokku ajanud Nykäsel on vormi jõudmiseks aega neli kuud, selle ajaga kavatseb ta korralikult kaalus alla võtta. Seni tehtud lühikesed otsad on mehe sõnul tingitud sellest, et ta pole proovinudki ennast korralikult märatsema juua.
Nykäse rääkis profiliigas jooma naasmiseks nõusse yks tundmatu joomakaaslane Jyväskyläst, selleks läks nende sõnul aega peaaegu aasta jagu päevi kõrtsikammimist. Nykänen ei välista edaspidi liiderdamist ega laaberdamist lisaks joomisele. "Olen taas kord lõbus nalja-, naiste- ja napsimees," lausus Nykänen paljutõotavalt. "Elämä on laiffi!"
Vahepeal Anonyymsete Alkohoolikute treenerina rahamägesid kokku ajanud Nykäsel on vormi jõudmiseks aega neli kuud, selle ajaga kavatseb ta korralikult kaalus alla võtta. Seni tehtud lühikesed otsad on mehe sõnul tingitud sellest, et ta pole proovinudki ennast korralikult märatsema juua.
Nykäse rääkis profiliigas jooma naasmiseks nõusse yks tundmatu joomakaaslane Jyväskyläst, selleks läks nende sõnul aega peaaegu aasta jagu päevi kõrtsikammimist. Nykänen ei välista edaspidi liiderdamist ega laaberdamist lisaks joomisele. "Olen taas kord lõbus nalja-, naiste- ja napsimees," lausus Nykänen paljutõotavalt. "Elämä on laiffi!"
"Viimati jõin sel määral 20 aastat tagasi, seega polnud otsuse tegemine lihtne," jätkas veterantšempion. "Mälukasse jõin ennast küll umbes kümme aastat tagasi, kuid see, millest praegu jutt, on juba hoopis teine, kraad kangem teema."
Loe ka: Matti Nykänen hakkab jälle suusahüppajaks
neljapäev, 18. oktoober 2007
Läti kuulutas USA-le sõja
USA suursaadiku sõnavõtt sel nädalal Riia Loomade Ylikoolis, kus ta kritiseeris valitsevat kliket, rikkus kahe riigi suhted. Peaminister Aigars Kalvitis moodustas uue valitsuse, mis USA-le viititamata sõja kuulutas.
Suursaadiku sõnul on Lätis kolm aastat pärast yhinemist ELi ja NATOga käes oluline hetk ajaloos, kus tuleb otsustada, kuidas edasi minna. "Kas Läti otsustab, et raske töö on tehtud ja laseb riigil muutuda mänguväljakuks käputäiele indiviidile, kes täidavad enda ja oma sõprade taskuid?" küsis saadik. Ta märkis ära katsed sokutada kohtutesse kohtunikke, "kes teavad, mida teha", püüdlusi manipuleerida julgeolekuasutusi ja politseid, et neid poliitiliselt enda kasuks kallutada. "Pole kysimus, et oht vabadusele Lätis täna on erinev sellest, mis oli nõukogude ajal," ytles saadik. "Lätlased peaksid siiski tundma jõudu seista selle eest, mida nad peavad kalliks."
Hiljutise avaliku arvamuse kysitluse järgi peab suurem osa Läti elanikke põhiliseks ohuks riigile USAd ja peab sydamelähedaseks vabadust suurriikide ning rahvusvaheliste korporatsioonide diktaadist.
Peaminister Aigars Kalvitise byroo reageeris valuliselt ja nõudis saatkonnalt selgitusi. Muuseas öeldi, et avaldus viib pöördeni kahe riigi suhetes, kuna kõnes olevat suursaadik öelnud: "Olukorras, kus Läti vabadusele ohuks olev võim on nõrgem, Läti elanikud, tundub, et ei taha sellele vastu hakkama."
Saatkonna väitel on asi tõlkeveas, aga Kalvitis ja käputäis indiviide, kes on Kalvitise head sõbrad, seda ei usu. Käputäie esindaja sõnul oli avaldus selgelt sihitud Läti riigi õiguspärase võimu vastu ja kutsus rahvast avalikult põhiseaduslikku võimu kukutama. "See tähendab sõda," lausus esindaja.
Lätit on viimasel ajal tabanud yks skandaal teise järel. Märtsis vahistati Ventspilsi linnapea ja suurärimees Aigars Lembergs. Mais lõhati pomm, et tappa tolliameti krimiosakonna juht. Hetkel on käimas korruptsioonivastase ameti juhi Aleksei Loskutovi hammaste suust välja kangutamine julgeolekuteenistuse keldrites. Veidi varem heideti endine julgeolekutöötaja, keda kahtlustatakse tolliameti krimiosakonna auto õhkamises, julmalt autost välja ja jäeti hoolimatute suurärimeeste maasturite kummide alla kiirteele. Peaminister Kalvitis pidi möönma, et riigis tegutseb endistest KGB-lastest ja Läti julgeolekuteenistuse töötajatest koosnev bande.
Yleeile kohtus käputäis indiviide peaministri juhtimisel nimetatud endistest KGB-lastest ja Läti julgeolekuteenistuse töötajatest koosneva bandega. Kaks poolt istus maha läbirääkimistelaua taha ja pidasid kaks ööd ja päeva jutti nõu. Äsja lõppenud läbirääkimiste tulemusel otsustati võim Lätis ka formaalselt enda kätte võtta ja lõpetada nn demokraatia mängimine. "Odavat Ameerika importdemokraatiat pole meile vaja," lausus bande esindaja.
Peaministri moodustatud valitsuskabinetis on võrdsetel alustel esindatud käputäis indiviide ja julgeolekutöötajate bande. Käputäie kätte jäänud peaministrikohta tasakaalustavad bande kontrolli all olevad kaks jõuministeeriumi kolmest. Valitsus on juba otsustanud, et Läti lahkub Iraagis ja Afganistanis koalitsioonist ning edaspidi taotleb ylemvõimu mõlemas riigis. Välistatud pole koostöö kohalike terroriorganisatsioonidega.
Kodurindel on kavas vallutada ja seejärel maha lõhkuda USA saatkond. Uues valitsuse sõjakabinetis bande poolt esindav välisminister ytles, et ka sõjas säilivad Lätil USAga erilised ja soojad suhted. Käputäie indiviidide sõbrad kiitsid oma mängumaa Läti riiklike huvide kaitsel, olgugi radikaalsete meetmetega, igati heaks, mis tähendab, et moodustatud sõjakabinetil on lai kandepind.
Loe ka: USA ja Läti pöörasid tülli
Suursaadiku sõnul on Lätis kolm aastat pärast yhinemist ELi ja NATOga käes oluline hetk ajaloos, kus tuleb otsustada, kuidas edasi minna. "Kas Läti otsustab, et raske töö on tehtud ja laseb riigil muutuda mänguväljakuks käputäiele indiviidile, kes täidavad enda ja oma sõprade taskuid?" küsis saadik. Ta märkis ära katsed sokutada kohtutesse kohtunikke, "kes teavad, mida teha", püüdlusi manipuleerida julgeolekuasutusi ja politseid, et neid poliitiliselt enda kasuks kallutada. "Pole kysimus, et oht vabadusele Lätis täna on erinev sellest, mis oli nõukogude ajal," ytles saadik. "Lätlased peaksid siiski tundma jõudu seista selle eest, mida nad peavad kalliks."
Hiljutise avaliku arvamuse kysitluse järgi peab suurem osa Läti elanikke põhiliseks ohuks riigile USAd ja peab sydamelähedaseks vabadust suurriikide ning rahvusvaheliste korporatsioonide diktaadist.
Peaminister Aigars Kalvitise byroo reageeris valuliselt ja nõudis saatkonnalt selgitusi. Muuseas öeldi, et avaldus viib pöördeni kahe riigi suhetes, kuna kõnes olevat suursaadik öelnud: "Olukorras, kus Läti vabadusele ohuks olev võim on nõrgem, Läti elanikud, tundub, et ei taha sellele vastu hakkama."
Saatkonna väitel on asi tõlkeveas, aga Kalvitis ja käputäis indiviide, kes on Kalvitise head sõbrad, seda ei usu. Käputäie esindaja sõnul oli avaldus selgelt sihitud Läti riigi õiguspärase võimu vastu ja kutsus rahvast avalikult põhiseaduslikku võimu kukutama. "See tähendab sõda," lausus esindaja.
Lätit on viimasel ajal tabanud yks skandaal teise järel. Märtsis vahistati Ventspilsi linnapea ja suurärimees Aigars Lembergs. Mais lõhati pomm, et tappa tolliameti krimiosakonna juht. Hetkel on käimas korruptsioonivastase ameti juhi Aleksei Loskutovi hammaste suust välja kangutamine julgeolekuteenistuse keldrites. Veidi varem heideti endine julgeolekutöötaja, keda kahtlustatakse tolliameti krimiosakonna auto õhkamises, julmalt autost välja ja jäeti hoolimatute suurärimeeste maasturite kummide alla kiirteele. Peaminister Kalvitis pidi möönma, et riigis tegutseb endistest KGB-lastest ja Läti julgeolekuteenistuse töötajatest koosnev bande.
Yleeile kohtus käputäis indiviide peaministri juhtimisel nimetatud endistest KGB-lastest ja Läti julgeolekuteenistuse töötajatest koosneva bandega. Kaks poolt istus maha läbirääkimistelaua taha ja pidasid kaks ööd ja päeva jutti nõu. Äsja lõppenud läbirääkimiste tulemusel otsustati võim Lätis ka formaalselt enda kätte võtta ja lõpetada nn demokraatia mängimine. "Odavat Ameerika importdemokraatiat pole meile vaja," lausus bande esindaja.
Peaministri moodustatud valitsuskabinetis on võrdsetel alustel esindatud käputäis indiviide ja julgeolekutöötajate bande. Käputäie kätte jäänud peaministrikohta tasakaalustavad bande kontrolli all olevad kaks jõuministeeriumi kolmest. Valitsus on juba otsustanud, et Läti lahkub Iraagis ja Afganistanis koalitsioonist ning edaspidi taotleb ylemvõimu mõlemas riigis. Välistatud pole koostöö kohalike terroriorganisatsioonidega.
Kodurindel on kavas vallutada ja seejärel maha lõhkuda USA saatkond. Uues valitsuse sõjakabinetis bande poolt esindav välisminister ytles, et ka sõjas säilivad Lätil USAga erilised ja soojad suhted. Käputäie indiviidide sõbrad kiitsid oma mängumaa Läti riiklike huvide kaitsel, olgugi radikaalsete meetmetega, igati heaks, mis tähendab, et moodustatud sõjakabinetil on lai kandepind.
Loe ka: USA ja Läti pöörasid tülli
Sildid:
korruptsioon,
kuritegevus,
Läti,
sport,
sõjandus,
USA
esmaspäev, 15. oktoober 2007
Jaurami leiutaja saab Nobeli kirjanduspreemia
Rootsi akadeemia Nobeli kirjanduspreemia komisjon on yksmeelselt leidnud, et tänavu väärib mainekat auhinda postuumselt jaurami leiutaja.
"Kui asja laiemalt vaadata, on tegu kahtlemata fiktsiooniga," ytles komisjoni sekretär, tähtis ja keerulise nimega rootsi kirjanik, viidates piinlikule asjaolule, et "Fiktsioonide" autor, pime argentiinlane Jorge Luis Borges suri kauaoodatud Nobeli preemiata. "Ja ykskord ometi tuleks see preemia Eestisse ära anda, siis on rahu majas ja eestlased võivad endale kõrva taha kirjutada, et Krossil ega Kaplinskil pole mõtet meie ukse taha kraapima enam tulla. Usume, et eesti rahvas suudab oma klassikuid edaspidi talitseda."
Et jaurami leiutaja isik pole teada ja kuulu ning iga loogika järgi peaks ta olema yhtlasi surnud, antakse preemia eesti rahvale ja jagatakse laiali Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali kaudu.
Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali ekspertgrupp leiab, et sihipärane viis toetust tarvitada oleks tellida Erki-Sven Tüürilt ja Arvo Pärdilt kahasse muusikalisi suur- ja väikevorme jauramisekstetile. Esialgsete arvestuste kohaselt läheb tellimisele kaks symfooniat, neli kantaati ning hulk pisemaid vorme.
Samuti on kavas moodustada rahvamajades tuuritamiseks ja muusikalise meelelahutuse pakkumiseks Riiklik Jauramisekstett (RJS), mille koosseisu kuuluksid bass-, bariton-, sopran-, metsosopran-, alt- ja tenorjauram, mille hulgas eristatakse funktsionaalselt rytmijaurameid ja viisijaurameid. RJSi hakkab dirigeerima Tõnu Kaljuste, kes leidis, et siin on ainest ka paariks grandioosset publikumenu nautivaks suveetenduseks.
Loe ka: Kaplinski versus Kross
"Kui asja laiemalt vaadata, on tegu kahtlemata fiktsiooniga," ytles komisjoni sekretär, tähtis ja keerulise nimega rootsi kirjanik, viidates piinlikule asjaolule, et "Fiktsioonide" autor, pime argentiinlane Jorge Luis Borges suri kauaoodatud Nobeli preemiata. "Ja ykskord ometi tuleks see preemia Eestisse ära anda, siis on rahu majas ja eestlased võivad endale kõrva taha kirjutada, et Krossil ega Kaplinskil pole mõtet meie ukse taha kraapima enam tulla. Usume, et eesti rahvas suudab oma klassikuid edaspidi talitseda."
Et jaurami leiutaja isik pole teada ja kuulu ning iga loogika järgi peaks ta olema yhtlasi surnud, antakse preemia eesti rahvale ja jagatakse laiali Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali kaudu.
Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali ekspertgrupp leiab, et sihipärane viis toetust tarvitada oleks tellida Erki-Sven Tüürilt ja Arvo Pärdilt kahasse muusikalisi suur- ja väikevorme jauramisekstetile. Esialgsete arvestuste kohaselt läheb tellimisele kaks symfooniat, neli kantaati ning hulk pisemaid vorme.
Samuti on kavas moodustada rahvamajades tuuritamiseks ja muusikalise meelelahutuse pakkumiseks Riiklik Jauramisekstett (RJS), mille koosseisu kuuluksid bass-, bariton-, sopran-, metsosopran-, alt- ja tenorjauram, mille hulgas eristatakse funktsionaalselt rytmijaurameid ja viisijaurameid. RJSi hakkab dirigeerima Tõnu Kaljuste, kes leidis, et siin on ainest ka paariks grandioosset publikumenu nautivaks suveetenduseks.
Loe ka: Kaplinski versus Kross
Sildid:
Alfred Nobel,
meelelahutus,
muusika,
rock'n'roll,
sport
teisipäev, 9. oktoober 2007
Annus seljatas Pae karjääris Sifi
Pae karjääris toimunud Tallinna lahtistel meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses seljatas Merko Ehituse suuromanik Toomas Annus ehitusfirma Primos Kinnisvara omaniku Endel Sifi.
"Kindlasti on plaanis jätkata sama edukalt Eesti meistrivõistlustel," lubas Annus pärast võitu. "Olen praegu tippvormis ja seda oleks patt kasutamata jätta."
Täiendus 15.30: Värsketel andmetel tegi hoogu sattunud Annus ära ka Sifi kõrval seistes matši pealt vaadanud Oliver Kruudal. Täpsem info selgub õhtuks.
Loe ka: Annus seljatas Pae karjääris Sifi
"Kindlasti on plaanis jätkata sama edukalt Eesti meistrivõistlustel," lubas Annus pärast võitu. "Olen praegu tippvormis ja seda oleks patt kasutamata jätta."
Täiendus 15.30: Värsketel andmetel tegi hoogu sattunud Annus ära ka Sifi kõrval seistes matši pealt vaadanud Oliver Kruudal. Täpsem info selgub õhtuks.
Loe ka: Annus seljatas Pae karjääris Sifi
esmaspäev, 8. oktoober 2007
Playboy pesumodellid viisid Nõmme linnaosavanema pildilt
Nõmme linnaosavanem tegi varahommikul usinasti metsa vahel sörkjooksu, kui põõsa tagant ilmusid nähtavale Playboy pesumodellid. Harjumatu vaatepilt oli spordimehele liig ja ta kukkus joostes kokku.
"Oli täitsa kylili. Nagu surnukeha," laususid tydrukud, kes tulid koju Playboy avayrituselt. "Pöörasime ta siis selili, pyhkisime männiokkad näolt ja tegime kunstlikku hingamist. Tuli teadvusele kyll, aga veel tykk aega ei julgenud silmi avada ega käest lahti lasta."
"SIlfTROvbT," kommenteeris linnaosavanem. "Võib öelda, et ilus ilm, hea atmosfäär ja kenad tydrukud lõid olukorra, kus pyydsin endast parimat anda ja pingutasin kokkuvõttes yle. Enesetunne läks halvaks ja siis see juhtuski. Pilt läks äkki eest ära. Sellest hetkest edasi ei mäleta ma enam midagi. Praegu on tervis juba kõvasti parem, kuid arstid keelasid mul kaks nädalat sportida." Edapidi lubab ta värske õhuga kokkuhoidlikum olla.
Loe ka: Pilt läks äkki eest ära. Sellest hetkest edasi ei mäleta ma enam midagi
Playboy modellid saabusid Tallinnasse
"Oli täitsa kylili. Nagu surnukeha," laususid tydrukud, kes tulid koju Playboy avayrituselt. "Pöörasime ta siis selili, pyhkisime männiokkad näolt ja tegime kunstlikku hingamist. Tuli teadvusele kyll, aga veel tykk aega ei julgenud silmi avada ega käest lahti lasta."
"SIlfTROvbT," kommenteeris linnaosavanem. "Võib öelda, et ilus ilm, hea atmosfäär ja kenad tydrukud lõid olukorra, kus pyydsin endast parimat anda ja pingutasin kokkuvõttes yle. Enesetunne läks halvaks ja siis see juhtuski. Pilt läks äkki eest ära. Sellest hetkest edasi ei mäleta ma enam midagi. Praegu on tervis juba kõvasti parem, kuid arstid keelasid mul kaks nädalat sportida." Edapidi lubab ta värske õhuga kokkuhoidlikum olla.
Loe ka: Pilt läks äkki eest ära. Sellest hetkest edasi ei mäleta ma enam midagi
Playboy modellid saabusid Tallinnasse
Tellimine:
Postitused (Atom)